Kiri

Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Ülevaade regionaalse arengu tegevuskava elluviimisest 2022. aastal 1 Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 2. Regionaalse arengu juurprobleemide suundumused ..................................................................... 3 2.1.Juurprobleem 1 - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes ................................................................................................................ 5 2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses .......................... 7 2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates ...... 7 2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes .................................................................................................... 9 2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes......................... 10 2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes .......................... 12 2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile ........................................................................................................................................ 14 2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses ............................................................................................................................ 17 2.9 Juurprobleem - KOV-de piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus ....................................................................................................................................................... 19 2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOV-de arenguväljavaadetes seoses rände ja elanike arvu muutustega ............................................................................................................... 21 3. Regionaalarengu juurprobleemide üleste RETK-i tegevuste elluviimine ...................................... 22 4. Kokkuvõtteks seirest tulevad ettepanekud ................................................................................... 24 Lühendid ............................................................................................................................................ 27 2  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 1. Sissejuhatus Selleks, et tugevdada riigi valdkonnapoliitikate regionaalarengut tasakaalustavat mõju, valmis riigihalduse ministri eestvedamisel ja koostöös teiste ministeeriumitega 2021. aasta lõpuks regionaalse arengu tegevuskava (RETK). RETK määratleb olulisemad piirkondade vahelist ebavõrdsust väljendavad regionaalse arengu juurprobleemid, koondab eri ministeeriume ja valitsemisalasid hõlmava 4-aastase tegevusplaani nende juurprobleemide leevendamiseks ning seab raamistiku nende protsesside edasiseks seireks. RETKi ühine elluviimine kõigi ministeeriumite koostöös on tulemuslikuma regionaalpoliitika vältimatu eeldus, kuna valdkonnapoliitikate koordineeritud panuseta ja kokkuleppeta, et valdkondlike ja regionaalpoliitika eesmärkide suunas liigutakse üheaegselt, on riigi regionaalse arengu eesmärkide saavutamine vähetõenäoline. Ühtlasi toetab RETKi elluviimine riikliku strateegia „Eesti 2035“ sihtide suunas liikumist regionaalset arengut tasakaalustaval moel ning aitab saavutada Euroopa territoriaalse ühtekuuluvuse strateegia „Territorial Agenda 2030“ piirkondade tasakaalustatud, sidustatud ja kestlikku arengut puudutavaid eesmärke. RETKi 2022.a elluviimise seire ülevaate eesmärk on hinnata regionaalse arengu juurprobleemide seiremõõdikute abil piirkondade vahelise ebavõrdsuse suundumusi. Samuti antakse ülevaade ministeeriumite poolt kavandatud tegevuste elluviimisest RETKi rakendusplaanis. Aruandes tuuakse esile regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisele suuremat mõju omanud tegevused ning ka esinenud puudused plaanitud tegevuste elluviimisel ja nende oodatavate tulemuste saavutamisel. Lisaks tuuakse välja seirest tulenevad ettepanekuid RETK-i rakendusplaani täpsustamiseks või selle regionaalarengu tasakaalustamisele kaasa aitavate tegevuste täiendamiseks. RETKi seireülevaadet tuleb võtta arvesse valdkonna arengukavade ja programmide täiendamisel, valdkonnapoliitikate tegevuste regionaalsete fookuste edasisel seadmisel. Eriti oluline on valdkonnapoliitikate meetmete ülevaatamine nende juurprobleemide puhul, kus piirkondlik ebavõrdsus on jätkuvalt suur või kasvamas. 2. Regionaalse arengu juurprobleemide suundumused RETK määratleb järgmised 10 regionaalse arengu juurprobleemi, mis väljendavad olulisemaid erinevusi piirkondade arenguerinevustes ja –tingimustes. Piirkondade vaheline ebavõrdsus … Seos "Eesti 2035" strateegiliste sihtidega (1) inimeste töö- ja tööalastes Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed eneseteostusvõimalustes … kus tagatakse muuhulgas tööturu regionaalne tasakaalustatus (2) sissetulekutes ja vaesuses (3) tervises ja tervena elatud eluajas (4) ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud haridusega seotud eneseteostuse … kus igaühel on võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus võimalustes osalemiseks sõltumata … elukohast (5) liikumisvõimalustes ja ühendustes Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond … kus tagatakse piirkondlikult tasakaalustatud ruumiline areng ning (6) igapäeva elutingimustes rahvastikumuutustega, ühiskonna vajaduste ja keskkonnahoiuga arvestavad ruumilahendused … ja ligipääsetavus 3  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 (7) ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik kapitalile … kus pakutakse ettevõtlusele arenguvõimalusi igas piirkonnas; piirkondlike lõhede vähendamiseks kiirendatakse majanduse struktuurseid muutuseid väljaspool Harjumaad; suurendatakse Eesti (8) ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu ja selle piirkondade majandusele oluliste ettevõtlusvaldkondade kättesaadavuses võimekust ettevõtete ja TA asutuste koostöös; kohalike ressursside väärindamine on kasvanud (9) kohalike omavalitsuste finants-, haldus- ja Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik teenuste osutamise võimekuses … kus avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast; korrastatakse KOV ja riigi vastutuse jaotust; (10) KOV-de arenguväljavaadetes rände ja suurendatakse KOV-üksuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku elanike arvu muutustega seoses koostöö edendamisega Järgnev peatükk analüüsib lähemalt regionaalarengu juurprobleemide hetkeolukorda ja suundumusi, hinnates vastavates juurprobleemide seiremõõdikutes aset leidnud olulisemaid trende ja muutuseid. Joonis 1. koondülevaade piirkondade vahelistest erinevustest regionaalse arengu juurprobleemides Vaadates seiremõõdikutes aset leidnud muutuseid on viimastel aastatel kõige enam kasvanud piirkondlikud erinevused ettevõtete tootlikkuse (SKP hõivatu kohta) ja ekspordi, tööjõus osalemise ja suhtelise vaesuse määra, elukestvas õppes osalemise ning eri- ja kutseharidusega täiskasvanute osatähtsuses. Teatav piirkondade vaheline ühtlustumine on seevastu toimunud rahvatervise mõõdikutes (hea terviseseisundiga ja ülemäärase kehakaaluga täiskasvanute osatähtsus) ja oma KOVi arengu kavandamisse kaasamisega rahulolus. 4  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 2.1. Juurprobleem 1 - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes Inimeste võimalused leida piirkonnas oma oskustele, võimetele ja ambitsioonile vastavaid töövõimalusi on üheks olulisemaks inimeste heaolu, siserännet ja piirkondlikku arengut Jätkub kujundavaks teguriks. Tööealiste tööelus osalemise aktiivsusest oleneb samuti, mil määral pealinnapiirkonna panustavad sealsed inimesed piirkonna tulubaasi ja heaolu kasvatamisse ning riigi jõuline domineerimine majanduskasvu tervikuna. Inimeste haridusele, oskustele ja muudele isiklikele ootustele teiste tööjõuareaalide kõrval – enam kui vastavate töökohtade kättesaadavus on olnud kõige teravamaks probleemiks Ida-Virumaal ja 41 000 töötajat käib hõredama asustusega piirkondades, kus kohapeal napib atraktiivseid, mitmekülgseid ja tulusaid ainuüksi Tallinnasse töövõimalusi eriti võrreldes kahe suurema linnapiirkonnaga. Näiteks Tallinnas, kus elab 33% tööle muudest Eesti elanikkonnast, asub viimase rahvaloenduse andmetel 43% töökohtadest (eelmise loenduse ajal maakondadest 39%) ning üldse asub enam kui 41 000 väljaspool Harjumaad elava hõivatu töökoht Tallinna linnas. Piirkondade vahelised erinevused inimeste töövalikutes ja hõives osalemisel on Eestis jätkuvalt suured, seda ka rahvusvahelises võrdluses1, ning viimastel andmetel paraku ka kasvanud. NUTS3 regioonide võrdluses ulatub 2022.a seisuga tööjõus osalemise määr 61%-lt Kirde-Eestis 79%-ni Põhja-Eestis (Harjumaa). Maakonniti on erinevused veelgi suuremad ja madalaim tööjõus osalemise maakondlikud tööjõus osalemise määr (Valgamaal) ulatub vaid 58%ni. erinevused on „Eesti Kuigi strateegia „Eesti 2035“ on seadnud sihiks tagada tööturu regionaalne tasakaalustatus 2035“ sihtidest kaks kogu Eestis ja hoida tööjõus osalemise määra maakondlikud erinevused allpool 10 korda suuremad protsendipunkti, küündib tegelik maakondade vaheline erinevus 20,6 protsendipunktini, olles eelnevate aastatega võrreldes ka suurenenud. Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused • Jätkati erinevate tööturutoetuste rakendamist, sh suurimate tööturuarengu väljakutsetega Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis ning alustati uute piirkondlike tööturutoetuste (nt Ida-Virumaa noorte tööellu sisse elamise toetus) väljatöötamist ELi 2021-2027.a ☺ Uued ühtekuuluvuspoliitika fondidest (sh õiglase ülemineku fondist (edaspidi ka ÕÜF)) tööturutoetused Ida- rahastamiseks. Virumaale tööturu väljakutsete • Rakendati täiendavaid palgakoefitsiente ja analüüsiti muude soodustuste vajadusi Ida- lahendamiseks Virumaale oluliste teenustega seotud tööjõuprobleemide lahendamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium otsustas seoses eestikeelsele õppele üleminekuga kehtestada 2023. aasta septembrist Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele alampalga 1,5 kordse ja alushariduses 1,3 kordse koefitsiendi. Kõrgemat piirkondlikku palgakoefitsienti on 1 The geography of income inequalities in OECD countries, OECD 2022 (WPTI töörühma töödokument). 5  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 rakendanud Ida-Virumaal ka Politsei- ja Piirivalveamet seal töötavatele ☺ Piirkondlike politseiametnikele. haridustöötajate puuduse • Lisaks on kavandatud Õiglase Ülemineku Fondi Ida-Virumaa piirkondliku tegevuskava leevendamiseks uued ettevalmistamisel piirkonna endiste põlevkivisektori töötajate ümberprofileerimise ning alampalga koefitsiendid täiendkoolituse ja uute õppekavade arendamise meetmeteks järgnevatel aastatel Ida-Virumaale ligikaudu 36 mlj eurot (ÕÜFi toetus koos riikliku kaasfinantseeringuga). • Olulisi tegevusi teostati kaugtöö ja kaugvärbamise soodustamisel, mis parandab töötamise võimalusi ja valikuid piirkonnast sõltumata. Jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis täpsustavad kaugtöö korraldamisega seotud kohtususi ning uuendati kaugtöö juhendit tööandjatele. Asukohast sõltumatu värbamise ☺ Avaliku sektori hea soodustamiseks tõsteti teadlikkust ametiasutuste personalijuhtide võrgustikes, koostati eeskujuna on eelkõige Rahandus-, Sotsiaal- ja kaug- ja hübriidtöö juhend ministeeriumitele. 2022. aasta 11 kuuga moodustas Keskkonnaministeerium regioonidesse värbamine ligi 45% riigiasutuste koguvärbamistest. Jätkus ka riigimajade loonud uusi algatusi projekti elluviimine (valmisid uued riigimajad Raplas ja Pärnus), mille üheks ülesandeks kaugtöötamist ja - on luua nendes võimalused riigiteenistujate üle-eestiliseks töötamiseks väljaspool värbamise kodukontorit riigiasutuse asukohast sõltumata. Rahandusministeerium toetas 2022.a soodustamiseks ja Kagu-Eestis kaugtöökeskuste võrgustiku Kupland väljaarendamist Kagu-Eesti avalikus sektoris mainekujunduse tegevuskava elluviimise toetusskeemist. töötamise suuremaks üle-eestiliseks Sotsiaalministeeriumis on näiteks 2022.a valminud oma ministeeriumi haldusalale hajutamiseks, luues suunatud „Mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise edendamise kava“, mille üheks ühtlasi uusi eesmärgiks on seatud töötajate regionaalse mitmekesisuse soodustamine ja väljaspool arengueelduseid Harjumaad oma haldusalas töötajate osa kasvatamine seniselt 18%-lt üle 40% taseme. piirkondadele väljaspool Lisaks kompenseerib ministeerium töötervishoidu ja ohutust soodustavate töövahendite Tallinna ja Tartu soetamist kodukontorisse. Keskkonnaministeeriumis, mis oma haldusala asutustega linnapiirkondi pälvis kaugtöö tegija märgise, oli püsivalt kaugtööl 217 ja väljaspool Harjumaad 116 inimest valitsemisala kõigist 1311 töötajast. Rakendusplaani tegevuste elluviimisel esinenud puudused • 2023. aastast otsustati REACT-EU vahendite lõppemise ning teenuse vähese kasutamise tõttu lõpetada piirkondliku töökoha loomise toetusega. 2025. aastast on plaanis palgatoetuste süsteemi ümbervaatamine, mille käigus on vaja analüüsida Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ning muude suurema tööpuudusega piirkondade vajadusi, mis eeldaksid  Lõppes piirkondliku meetmete rakendamisel piirkondlikke erisusi. töökoha loomise toetus React-EU vahenditest. • Samuti puudub info selle kohta, mil moel on riiklike tööturu- ja haridusvaldkonna 2025. aastast vaja arengudokumentide seires jälgitud olulisemate seiremõõdikute piirkondlikke erinevusi piirkondlike ning arvestatud sellega valdkonna tegevuste ja meetmete edasisel kujundamisel. Eriti palgatoetuste vajadused oluline on täpsem piirkondlik vaade ja tegevustik juhul kui piirkondade vahelised uuesti üle vaadata erinevused on silmatorkavalt suured või süvenemas (nt eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaalus pärast 2020. aastat ning elukestvas õppes osalemises, mis on püsinud aastaid madalam Kesk- ja Kirde-Eestis, kus pealegi on rohepöördega seoses ees ootamas suurimad majandusstruktuuri muutused). 6  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses Sissetulekute tase ja vaesuse määr näitavad oluliste regionaalarengu mõõdikutena, milline on inimeste igapäevane elukvaliteet ja majanduslik toimetulek erinevate ootamatuste ja kriisidega ühes või teises piirkonnas. Sissetulekud ja inimeste majanduslik heaolu sõltuvad omakorda suuresti piirkondliku tööturu valikuvõimalustest ning kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade rohkusest. Samas peegeldavad kõrgemad sissetulekud ka kõrgemat majanduse ja tööjõu tootlikkust piirkonnas. Võrumaal on 4- Inimeste sissetulekute ja elatustaseme piirkondlikud erinevused püsivad Eestis liikmelisel perel olnud märkimisväärsed. 2021.a seisuga elab suhtelises vaesuses kõige enam inimesi Kirde-Eestis elamiseks kasutada 38,3%, mis on üle 2 korra enam kui Põhja-Eestis Harjumaal (18,1%). Suhtelise vaesuse määr on igakuiselt keskmiselt jätkuvalt kõrgem ka maalistes asustuspiirkondades (25,2%) võrreldes linna- ja väikelinnalise ligi 1130 eurot vähem asustuspiirkonnaga (21,9%), samas on vahe asustuspiirkonna tüüpide vahel eelnevatest kui Harjumaal. aastatest pisut väiksem. Kuigi leibkonnaliikmete kuukeskmiste sissetulekute piirkondlikes erinevustes on maakondade ja NUTS3 piirkondade võrdluses märgata teatavat tasakaalustumise trendi, on need 2021. aasta seisuga endiselt märkimisväärsed, jäädes Ida-Virumaal 23% ja Võru maakonnas 25% madalamaks kui Harjumaal. See tähendab, et Võru maakonnas oli näiteks 4-liikmelisel perel igakuiselt keskmiselt 1132 eurot vähem kasutada kui Harjumaal. 2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates Elanike terviseseisund ja tervena elatud eluiga võimaldab hinnata, mil moel erineb piirkonniti inimeste igapäevane elukvaliteet ning nende võimalus osaleda piirkonna tööturul, ☺ Hea lisandväärtuse loomisel ja kogukonnaelu aktiivsena hoidmisel. Seega oleneb piirkondade terviseseisundiga majanduslik ja sotsiaalne elujõulisus paljuski ka rahvatervisest. täiskasvanute osakaal Inimeste terviseseisund paistab rahvatervise näitajate põhjal tuntavalt halvem Kirde-Eestis ja on Ida-Virumaal 22% mitmetes Lõuna-Eesti maakondades. Enda hinnangul vähemalt hea terviseseisundiga väiksem kui Harjumaal 7  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 täiskasvanute osakaal on 2022.a Kirde-Eestis/Ida-Virumaal vaid 42%, olles küll viimastel aastatel tublisti ja järjepidevalt kasvanud (2018.a vaid 29,5%), jäädes ometi 22%-punkti jagu madalamaks Põhja-Eestist/Harjumaast. Murettekitavam rahvatervise olukord on ka Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Lääne-Virumaal, kus oma terviseseisundiga rahul on tublisti alla 50% inimesi, seejuures eelnevate aastatega võrreldes paranemise trendi märgata ei ole. Kuigi vahepealne selge piirkonniti „ülespoole konvergents“ terviseseisundiga rahulolus on aeglustunud, on piirkondlikud erinevused tervisega rahulolus on tervikuna siiski pigem vähenemas. Ka ülemäärase kehakaaluga täiskasvanute osakaal on suurim Kirde-Eestis (ligikaudu 9 protsendipunkti kõrgem kui Harjumaal). Sünnimomendil oodatavalt tervena elatud eluaastate poolest paistab olukord rahvatervises halvim Kagu-Eestis ning Jõgeva- ja Ida-Virumaal, kus inimesed püsivad tervena kõige lühema osa elust (2021.a seisuga 48-53 aastat). Maakondade vahelised erinevused ulatuvad siin koguni üle 13 eluaasta (Põlva- ja Hiiumaa võrdluses), sh meeste hulgas 15 eluaastani. Kuigi ☺ tervena elatud maakondlikud erinevused on viimase paari-kolme aasta vältel pisut vähenenud, jääb see eluea piirkondlikud endiselt tuntavalt maha ka „Eesti 2035“ ja rahvatervise arengukavas 2030 seatud erinevused on veel eesmärkidest, et inimeste tervena elatud eluaastate maakondlikud erinevused oleksid aastaks mitmekordselt 2035 alla 5 eluaasta ning ühegi maakonna oodatav eluiga poleks üle 2 aasta lühem riigi suuremad „Eesti 2035“ keskmisest. Sünnimomendil oodatav eluiga erineb maakonniti 2021.a seisuga 4,5 eluaasta jagu seatud sihist (Ida-Virumaal ja Hiiumaa võrdluses). Inimeste tervena elatud eluea piirkonniti ühtlasema kasvu toetamiseks oleks seetõttu vaja kaaluda täiendavate meetmete võtmist, sealhulgas teistes inimeste tervist mõjutavates poliitikavaldkondades. Arvestataval määral mõjutab Inimeste terviseseisundit ka igapäevane elukeskkond, sh õhukvaliteet. Inimeste rahulolu välisõhu kvaliteediga on samuti Kirde-Eestis (keskmiselt 66 punkti 100-st) tuntavalt madalam kui Lääne-Eestis (keskmiselt 82, sh Hiiumaal 89 punkti) ning mujal Eestis. Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisele panustanud olulisemaid tegevusi • Sotsiaalministeeriumi koordineerimisel katsetati 9 pilootpiirkonnas inimesekesksete sotsiaal-, tervishoiu ja töövaldkonna integreeritud teenuste pakkumist, et tagada kompleksse abivajadusega inimese vajadustele paremini vastav tugi kõigis piirkondades üle Eesti. Teenuste maakonnaülese koordinatsiooni mudeli katsetamiseks avaneb 2023.a ka spetsiaalne toetusskeem ning alustatud on ELi 2021-2027 perioodi struktuurivahendite toetusmeetme ettevalmistamist integreeritud heaoluteenuste keskuste ja teenuse väljaarendamiseks. ☺ Eriti hajaasustust • Tervishoiuteenuste osutamise kohandamisel kahaneva ja vananeva rahvastikuga piirkondade abistava uuendusliku vajadustele jätkas Eesti Haigekassa meditsiini kaugteenuste (video, veebi- ja lahendusena osutati telefonikontaktina) osutamist, et kindlustada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kestlikku ligikaudu 312 000 kättesaadavust üle Eesti. 2022. aastal osutasid pere- ja eriarstid ligikaudu 312 tuhat korral 165 000 kaugvastuvõttu ja -teraapiat 165 tuhandele isikule. Jõustus tervishoiuteenuste korraldamise inimesele meditsiini seaduse muudatus, millega muudeti paindlikumaks lähtetoetuse taotlemist väljapool Tallinna kaugvastuvõtu või – ja Tartut tööle asuvatele arstidele kui piirkonnas on raskusi teenuse kättesaadavuse tagamisel. teraapia teenust • Spordi ja aktiivse eluviisi võimaluste parandamiseks piirkondades toetati 2022.a Kultuuriministeeriumi eelarvest regionaalsete tervisespordikeskuste ja jalgpallihallide rajamist (2019-22 arendati toetustest välja 23 tervisespordikeskust 15 maakonnas). Meetmega jätkatakse ka 2023-26 aastal vähemalt senises mahus. Tegevuste elluviimisel esinenud puudused 8  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 • Esines takistusi õigusraamistiku korrastamisel kohaliku tasandi terviseedenduse soodustamiseks seoses rahvatervishoiu seaduse vastuvõtmise takerdumisega, mille eelnõu menetlemine Riigikogus piirdus esimese lugemise lõpetamisega. 2023. aastal on plaanis eelnõu uuesti esitada. 2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes Ühiskonnaelus osalemine ja eneseteostusvõimaluste paljususest oleneb laias laastus see kuivõrd suur tugi ühe või teise piirkonna arengule tuleb piirkonna endi inimestest. Inimeste võimalused Kaasatust kohaliku end ühiskonnaelus teostada sõltuvad eelkõige hariduse, vaba-aja, kogukondliku tegevuse jm arengu kavandamisse ühiskonnaelus osalemise võimaluste kättesaadavusest kogu elukaare kestel. tunnetavad inimesed piirkonniti väga Näiteks inimeste kultuurielus osalemises torkab juba pikemat aega silma kõrgem osalusaktiivusus erinevalt – Ida- Põhja-Eestis ning vähesem osalemine Ida-Virumaal (ligikaudu 20% madalam kui Harjumaal). Ka Virumaal on sellega võimalusi kohaliku elu kujundamises kaasa rääkida tajutakse piirkonniti väga erinevalt. Kui Ida- rahul 30%, Lääne- Virumaal on kaasatusega omavalitsusüksuse arengu kavandamisse rahul kõigest 30% ning Eestis enamasti üle Jõgeva-, Valga- ja Põlvamaal 40% kandis elanikest, siis Lääne-Eesti saartel ja Läänemaal üle 60%. 60% inimestest Seda, kui aktiivselt inimesed kohalikus ühiskonnaelus kaasalöömise võimalusi kasutavad, määrab ka nende piirkondliku kuuluvustunde ja tulevikuperspektiivi tajumine, mis samuti piirkonniti erineb. Samuti ilmnevad selged piirkondlikud erinevused haridusega seotud eneseteostusvõimalustes – kolmanda taseme haridusega täiskasvanute osatähtsus on Harju- ja Tartumaal märgatavalt kõrgem (2022.a vastavalt 50 ja 45%) kui muudes Eesti piirkondades (Saare- ja Hiiumaal 30-32%, ülejäänud maakondades alla 30%). Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused • Jätkus gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu kohandamine piirkondlike demograafiliste muutustega ELi struktuurfondide meetmete toel, mis toob ühest küljest küll kaasa koolivõrgu ☺ otsustati hõrenemist kõrgemates kooliastmetes, kuid teisest küljest püüab kindlustada kõigis kehtestada piirkondades kvaliteetse hariduse tagamise kestlikkust. palgaboonused ja • Piirkondlike probleemide lahendamiseks õpetajate järelkasvu tagamisel otsustati vastavalt töötatakse välja lisamotivatsioonipak 2022. a detsembris haridus- ja teadusministri kinnitatud eestikeelsele õppele ülemineku ette Ida-Virumaale tegevuskavale kehtestada 2023.a septembrist Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele tööle asuvatele õpetajatele 1,5 kordne ja alushariduses 1,3 kordne alampalga koefitsient. Lisaks on õpetajatele väljatöötamisel motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajaametisse siirdujatele 9  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 (sihtstipendium üliõpilastele, lähtetoetuse laiendamine alushariduse tugispetsialistidele, soodustingimustel eluaseme pakkumine). • Kultuuriteenuste regionaalset kättesaadavust on Kultuuriministeerium parandanud "Teater ☺ Valitsus ja Kultuuriministeeriu maal", piirkondade kultuurisündmuste, regionaalse kultuuritegevuse ning seitsme piirkondlike m on jätkamas kultuuriruumide toetusmeetmete jätkamisega. Lisaks valmistati ette uued Ida-Virumaa mitmeid programme kultuuri- ja spordiprogrammi toetusmeede ja „kultuurisaadiku“ programm, viimaks Ida- kultuuriteenuste Virumaa õpilasi ja õpetajaid osa saama eesti kultuurist väljaspool Ida-Virumaad ning regionaalse etendusasutuste toetuse rakendamisel täpsustati regionaalse kättesaadavuse kättesaadavuse hindamiskriteeriume. Samuti otsustas Valitsus suurendada üldhariduskoolide õpilaste parandamiseks kultuuriasutuste õppekäikude toetust 1,4 mlj euroni, millest toetatakse kõrgemalt kultuurikäike väljaspool keskuseid. • Sotsiaalkaitse ja omastehoolde teenuste ühtlasemaks kättesaadavuseks laiendati KOVde kohustusi iga hooldekodu teenust vajava inimese hoolduskulude katmiseks 2023.a II poolaastast, milleks otsustati eraldada KOV-dele lisavahendeid 39,2 mln eurot toetusfondist, 1,88% eraldamisega riikliku pensioni tulumaksult ning tasandusfondi suunatud lisavahenditest. ☺ eraldati • Spetsiaalsest ESFi 2014-20 perioodi toetusmeetmest piloteeriti Pärnu-, Saare- ja Tartumaa lisavahendid KOV- ning Kagu-Eesti regioonides uute sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite rakendamist, dele, et tagada parem omaste- mille käigus osutati teenust enam kui 5000 inimesele. Sellega loodi kõigis pilootpiirkondades hoolde ja eeldused teenuse edasiseks kestlikuks korraldamiseks ja 2022.a suvest jätkub teenuse sotsiaalkaitse osutamine KOVide endi eelarvest. teenused kõikjal • Sotsiaalministeerium alustas kohalike kogukondade vabatahtlikku kaasamist Eestis ning toetati hoolekandeteenuste osutamisel koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant. 2022.a lõpu kogukondade põhise seisuga on projekti kaasatud 288 vabatahtlikku ja personaalset abi on saanud 440 abivajajat. hoolekandeteenuse Mudeli rakendamisse on kaasatud 49 KOV-i ja uued KOV-d on liitumist ette valmistamas. väljaarendamist Siseministeeriumi algatusel hakati viima ellu spetsiaalset arenguprogrammi KOVides kogukonnakeskse valitsemise mudeli juurutamiseks inimeste ja kogukondade süsteemsemaks kaasamiseks kohaliku heaolu ja turvalisuse suurendamisse. • Riigihalduse ministri haldusalas töötati välja ERF-st rahastatav uus toetusmeede kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks piirkondades eelistades toetuste jaotamisel Kagu-Eestit ja Ida-Virumaad. Tegevuste elluviimisel esinenud puudused  mitmed finantsraskustesse • Kultuuriteenuste regionaalset kättesaadavust parandanud tegevuste kõrval on samal ajal sattunud KOV-d olid osaks saanud ka mitmete finantsraskustesse sattunud kohalike omavalitsuste poolt sunnitud viima läbi kiirendatud korras kultuurimajade ja raamatukogude sulgemine ning kohalike kultuurimajade ja kultuuritöötajate koondamine maapiirkondades – teenuste ümberkorraldused on ette raamatukogude võetud olude sunnil kiirkorras, mistõttu on elanikkonna kaasamine muudatuste kavandamisse sulgemisi ning ja selgitamisse jäänud väheseks ning KOVide võimalused kitsamad kui oleks pikaajaliselt ette kohalike kavandatud muudatuste korral. Seni ei ole täitunud ka RETKis kavandatud tegevus KOVde kultuuritöötajate kultuuritöötajatele palgakasvu tagamiseks samas ulatuses riigi kultuuritöötajatega. koondamisi 2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes 10  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Head piirkondade sisesed ja vahelised ja sisesed liikumis- ja ühendusvõimalused on üheks piirkondliku arengu põhieelduseks, võimaldades saada hõlpsamini osa eri kohtades pakutavatest võimalustest ja hüvedest (töökohad, teenused, vaba-aja tegevused, sotsiaalsed lävimised jmt) ilma motivatsioonita piirkonnast püsivalt ära kolida. Inimeste piirkondlike liikumisvõimaluste analüüsimiseks napib paraku häid regionaalstatistilisi näitajaid. Ühistranspordi Inimeste rahulolu ühistranspordi teenusega on kõige madalam Kesk- ja Lõuna-Eesti regioonis, teenusega rahulolu jäädes keskmiselt allapoole 50 punkti taseme 100-punkti skaalas. Võrdlusena Põhja-Eestis ulatub 43 punktilt (Harjumaal) ulatub rahulolu veidi üle 70 punkti taseme. Piirkondlikud erinevused rahulolus on Jõgevamaal 70 võrreldes 2 aasta tagusega isegi pisut kasvanud, samas Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) on rahulolu punktini Harjumaal märgatavalt tõusnud ja lähenenud Põhja-Eesti näitajale. Maakondadest on madalaim rahulolu Jõgevamaal (43 punkti). Puudulikku füüsilist ligipääsetavust aitavad tänapäeval leevendada üha enam ka digitaalsed ühendused. Kiire internetivõrguga ühendustes on piirkondlikud erinevused siiani suured. Kuigi 2021.a seisuga on lairiba internetiühenduseta leibkondi2 Statistikaameti andmetel jäänud alles üsna vähe (5 maakonnas alla 10%), on mitmes maakonnas kaetus siiski keskmisest märgatavalt vähesem. Näiteks Võru ja Põlva maakonnas on veel üle 15% leibkondadest ilma lairiba internetiühenduseta. Samas on maapiirkondades kiire interneti uute ühenduste rajamine kulgenud viimasel ajal kiiremas tempos kui linnalistes asustuspiirkondades. Kui Eesti on erinevate e-teenuste kättesaadavuse poolest rahvusvaheliselt esirinnas siis digitaalse taristu osas laiemalt sellist hinnangut paraku anda ei saa. 2022.a seisuga jääb kõigis Eesti NUTS3 piirkondades internetiühenduse kiirus OECD riikide keskmisest selgelt allapoole, samas on piirkondade vahelised erinevused Eestis siiski väiksemad kui OECD-s keskmiselt3. Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused • Tehti mitmeid investeeringuid eelkõige ELi ühtekuuluvusfondi toetustest regionaalsete Tehti investeeringuid rongiühenduste kiiruste tõstmiseks. Sealhulgas ehitustööd Lääne-Harjumaa suuna regionaalsete elektriraudtee läbilaskevõime suurendamiseks, projekteerimistööd raudteelõikude raudteeühenduste elektrifitseerimiseks Tartu, Narva, Valga ja Koidula suunal, ettevalmistavad tegevused Turba- arendamiseks Risti raudteelõigu ehitamiseks ning sõlmiti leping 6 uue elektrirongi soetamiseks, mis alustavad opereerimist 2024. aastal. 2 arvestades leibkondi, kus vähemalt üks liige on vanuses 16–74 3 https://www.oecd-ilibrary.org/urban-rural-and-regional-development/oecd-regions-and-cities-at-a-glance- 2022_14108660-en 11  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 • Paindlike lahenduste kasutuselevõtuks hõreasustuspiirkondade ühistransporditeenuse Piloteeriti tõhusamaks korraldamiseks on töötatud välja nõudepõhise transpordi arendamise nõudetranspordi kontseptsioon ning ette valmistatud uus nõudetranspordi pilootprojekt Saaremaal teenust Saaremaa maapiirkondades käivitamiseks 2023 II poolaastal, millest luuakse nõudetranspordil põhinev ettevedu tiheda graafikuga põhiliinidele piirkonna keskuste suunal. • Säästvate ja tervist edendavate liikumisvõimaluste parandamiseks töötati riigihalduse ministri Alustati suure haldusalas välja RRFi ja ERFi vahenditest toetusmeetmed KOVidele jalgratta- või jalgteede läbilaskevõimega interneti rajamise investeeringuteks, millest esimese puhul viidi juba läbi ka esimene taotlusvoor 5 mln juurdepääsuvõrgu euro ulatuses toetades 20 projekti. rajamise • Üle Eesti kiire interneti kättesaadavuse parandamiseks alustati RRFi vahendite kasutamist toetusmeedet väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamiseks, milles on reserveeritud väljaspool toetusvahendid maakondade ja KOVide põhiselt maa- ja väikelinnalistele asulasele ning ühtlasi suuremaid KOV-e kaasati investeeringute täpsemate sihtpiirkondade määratlemisse. linnapiirkondi Tegevuste elluviimisel esinenud puudused • Kuigi 2022.a kaeti 4 mlj euro toel tolmuvaba kattega ca 40 km riigimaanteid, on lähiaastatel Kärbiti uute riigimaanteede tolmuvabaks muutmisel oodata minimaalselt uusi investeeringuid, riigimaanteede mistõttu varem teehoiukavas 2030. aastaks seatud eesmärkide saavutamine on muutunud tolmuvabaks küsitavaks. 2023. aastal on teehoiuvahendite kärbete tõttu võimalus umbes 18 km teede muutmise plaane ja kõvakatte alla viimiseks ja aastalõpu seisuga puudub 2024-2025. aastaks vastav rahastus eelarvet sootuks. 2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes Piirkondlikku üldist arengu- ja heaolu taset peegeldavad ilmekalt ka igapäeva elu- ja olmetingimused, millest sõltub eeskätt piirkonna atraktiivsus elukeskkonnana. Riiklik strateegia „Eesti 2035“ on seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning tõstatab riigi ühe arenguvajadusena esile kvaliteetse ruumiloome, mis aitaks kohandada piirkondi rahvastikumuutuste jm arenguvajadustega. Elukeskkonnaga Oma elukeskkonnaga rahulolu on endiselt kõige madalam Ida-Virumaal (keskmiselt 67 punkti 100- rahulolus on KOV-de st) ja kõrgeim Lääne-Eestis (keskmiselt 76 punkti, sh Saaremaal 82). Piirkondade vahelised lõikes silmatorkavad erinevused on enam-vähem sarnased paari aasta tagusega võrreldes, samas on näitaja kõige enam erisused – hinnatuna paranenud just Ida-Virumaal, kus rahulolu on olnud kõige madalam ja piirkondade vahelised Kohtla-Järvel keskmiselt 57 ja erinevused seega tervikuna pisut vähenenud. Kohalike omavalitsuste võrdluses ulatub keskmine Muhu vallas 90 rahulolu 57 ja 65 punktilt Kohtla-Järve ja Narva linnas kuni 90 punkti tasemeni Muhu vallas. punkti vääriliseks Ka kodu ümbruskonna turvalisusega rahulolu püsib kõrgeim just Lääne-Eestis ning madalam Ida- 100-st Virumaal ja Kesk-Eestis. Samas on turvalisusega rahulolu pea igal pool võrdlemisi kõrge. Vaadates minuomavalitsus.ee küsitluse andmeid on hinnanud oma elukesskonna turvalisust vähemalt 7 12  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 punktiga 10-st Ida-Virumaal 79% küsitletuist, samal ajal kui Eestis keskmiselt 87% ja Saaremaal koguni 98%. Märkimisväärseid piirkondade vahelisi erinevusi esineb siiani inimeste olmetingimustes vaadates sooja veega varustatud leibkondade osatähtsust. 2020.a seisuga puudus Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt 19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes elavaid leibkondi alla 3%. Maa-asulates oli kokku 11,4% leibkondi sooja veeta, samal ajal kui linnalistes asulates oli selliseid leibkondi ligikaudu 4%. Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused • Inimeste igapäeva elutingimustes regionaalse ebavõrdsuse vähendamisel on vältimatu väheneva ja vananeva rahvastikuga piirkondade kestlik kohandamine kahanemisega. Selle ☺ Rakendamisel toetamiseks on riigihalduse ministri valitsemisala algatusel viidud läbi OECD uuringuprojekt piirkondade kestlikku „Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafiisteks kohandamist muutusteks“, mille soovitusi on võetud arvesse nt koolivõrgu korrastamise investeeringute kahanemisega toetamisel ja kasutatakse sisendina uue üleriigilise planeeringu koostamisel. Samuti on toetavad rahandusministeerium koostanud rahvastikumuutustega arvestavad soovitused lähenemised, sh ministeeriumitele KOVide hoonetesse ja rajatistesse investeeringutoetuste kavandamisel, elamufondi kohandamise, KOV jätkanud riigimajade võrgu väljaarendamist maakonnakeskustes, valmistanud ette KOV hoonete/taristu ja hoonete energiatõhusaks muutmise toetusmeetme kahaneva ruumivajadusega koolivõrgu kohandamiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks. Ida-Viru ja Valgamaa omavalitsuste näitel kohandamise ja töötati välja juriidilised lahendused elanike tühjenevatest korteritest ümber kolimise nutikate teenuste lihtsustamiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning valmistati ette vastav toetusmeede korraldamise Ida-Virumaal, mida on plaanis laiendada edaspidi üle-eestiliseks. Sotsiaalministeerium on investeeringutes toetanud kaugmeditsiini teenuste osutamist ja MKM-i rahastusel viidud läbi nõudepõhise ühistransporditeenuse pilootprojekt Saare maakonnas. • Rakendati uue eluaseme kaaslaenu pilootprojekt Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis (2022. aastal ☺ Töötati välja uued väljastati 25 laenu MESi ja krediidiasutuste kogurahastusega ca 3 mlj. eurot), mille eluasemelaenu sihtpiirkonda on otsustatud laiendada ka teistele turutõrkepiirkondadele. Käivitati ka EIS-i uus instrumendid investeeringufond elamute rekonstrueerimislaenudele turutõrke olukordades ning turutõrke taasloodi KOV elamufondi investeeringutoetus väljapoole Tallinna ja Tartu mõjuala piirkondadele ning jäävatele piirkondadele. piirkonniti diferentseeritud • Avanes väikeelamute renoveerimise toetusmeede, milles on toetusmäärad regionaalse toetusmääraga arengu tasakaalustamise eesmärgil piirkondlikult diferentseeritud. Samuti töötati välja eluasemete korterelamute tervikliku rekonstrueerimise meede, mis avaneb 2023. aastal ja mille toetused renoveerimise on samuti piirkonniti diferentseeritud. Jätkus ka Kagu-Eestis spetsialistide eluasemete toetused regionaalarengu toetusmeetme rakendamine, 2022.a viidi läbi taotlusvoorud 10 Kagu-Eesti KOV üksuses. ☺ Õiglase ülemineku • Samuti jätkus maakondlike arengustrateegiate elluviimise, hajaasustuse ja väikesaarte fondi vahenditest regionaalarengu programmide ning kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe ligemale 20% parandamise meetme elluviimist. 2022.a oli programmide riiklik toetus summas 34 mln eurot. kavandatud Ida- Virumaa • Norra/EMPi finantsvahendite toetusmeetme "Ajalooliste linnasüdamete elavdamine elukeskkonna kultuuripärandi kaudu" toetati väikelinnade linnasüdamete arendamist kvaliteetse ja arendamisele atraktiivse avaliku ruumina kodanikele, turistidele ja ettevõtlusele. • Töötati välja Õiglase Ülemineku Fondi piirkondlik tegevuskava Ida-Virumaale, mille ☺ Valmistati ette ELi kogurahastusest (ligikaudu 340 mlj eurot) on kavandatud ligemale 20% Ida-Virumaa uue perioodi 13  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 elukeskkonna parandamise investeeringuteks seoses põlevkivienergeetikalt struktuurivahenditest süsinikuneutraalsemale majandusele üleminekuga. rahastatav toetusmeede Ida- • Valmistati ette riigihalduse ministri määrus suuremate linnapiirkondade arendamise Virumaa toetamiseks, sh Ida-Virumaa linnapiirkondade taaselavdamiseks. Esimeste toetuse voorude linnapiirkondade avamine linnapiirkonna tegevuskavade koostamiseks toimub 2023 II kvartalis. taaselavdamiseks • Viidi läbi KOVi ja kohaliku kogukonna kohaliku kasu instrumentide analüüs, mille põhjal töötati välja ettepanekud taluvustasu kompenseerimise mehhanismiks. Keskkonnatasude seaduse ☺ Toetati muutmise eelnõu peaks jõustuma 2023.a suvel, mille alusel saab hakata maksma tuulikute vabatahtlike lähedusse jäävatele elanikele keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. päästekomandode arendamist, sh • Piirkonniti ühtlasemale elukeskkonna turvalisusele on aidanud tublisti kaasa vabatahtlike lisatoetusega päästekomandode arendamine, millel on eriti oluline roll abikaugetes piirkondades, sh väikseaartele, mille väikesaartel tegutsevatele vabatahtlikele päästekomandodele antav täiendav püsitoetus. toel on tagatud 2022.a seisuga on Siseturvalisuse arengukava piirkondlik eesmärk tagada abi 15 minuti jooksul pääste jõudmine 15 vähemalt 92%-le Eesti elanikest täidetud. minuti jooksul enam kui 92%-ni Tegevuste elluviimisel esinenud puudused elanikkonnast • Tekkis raskuseid KOV-ide nõustamiseks ruumiloome küsimuses kavandatud koostööprojekti "Regionaalsete arhitektuurinõukogude piloteerimine omavalitsuste toetamiseks ruumiloome küsimustes" rakendamisel. Projekti võimalikku rahastust arutatakse edasi 2023. aastal koos Eesti Arhitektide Liiduga. 2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile Regionaalne ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime on piirkondliku arengu võtmetegur. Paraku on just ettevõtluse arengunäitajate piirkondade vahelised erinevused regionaalse arengu 14  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 juurprobleemide võrdluses kõige teravamalt nähtavad. Suured piirkondlikud erinevused  Just ettevõtlusaktiivsuses, ettevõtete lisandväärtuses, tootlikkuses, ekspordis ning teadus- ja ettevõtlusarengu arendustegevuse rakendamise võimekuses pärsivad eelkõige suurematest linnapiirkondadest näitajates on eemale jäävate piirkondade kui ka kogu Eesti majanduse konkurentsivõimet ja arengut tervikuna. piirkondade vahelised erinevused Majanduse kogutoodang ja tööjõu tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu alusel) on selgelt kõrgem jätkuvalt kõige kahe suurema linnapiirkonnaga piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi tuntavamad keskmisest, kuid jäädes Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades vaid 51-56% vahemikku ja viies maakonnas koguni alla 50%. Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele lähenemas kahe suurema linnapiirkonna mõjul jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Mujal on lähenemine ELi keskmisele olnud aeglasem ja mitte-järjepidev. Kirde-Eesti näitaja on aastatel 2018-20 koguni 5 protsendipunkti  Kui SKT hõivatu võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed suuremate keskusteta maakonnad, kohta ületab mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva-, Võru- ja Viljandi Harjumaal juba ELi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7 %-punkti jagu). Ka OECD riikidega keskmist, siis Ida- võrdluses on tööjõu tootlikkus väljaspool meie suuremate linnapiirkondadega NUTS3 regioone üks Virumaal ulatub see madalamaid ja erinevused piirkondade vahel ühed suuremad4. napilt üle 50% ELi keskmisest Sarnased piirkondlikud erinevused ilmnevad ka ettevõtlusaktiivsuses. Kui Põhja-Eestis/Harjumaal oli 2022.a 1000 elaniku kohta 130 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet (v.a FIE-d), siis suurtööstuste piirkonnas Ida-Virumaal vaid 38 ning jääb kõigis ülejäänud maakondades 60-93 vahel. Paraku on piirkondade vahelised erinevused viimastel aastatel ka mõnevõrra suurenenud. Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Kirde-Eestis (Ida-Virumaa), siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida- Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted. Endistviisi suured ja pärast 2020. aastat selgelt kasvanud on piirkondlikud erinevused ka ettevõtete ekspordi näitajates. Kui kaupade ja teenuste eksport ulatub 2022.a seisuga Põhja-Eestis/Harjumaal pisut üle 250 000, siis Lääne-Eestis veidi alla 100 000 ja Põlva maakonnas ligikaudu 44 000 eurot statistilisse profiili kuuluva ettevõtte kohta, ehk vahe on maakonniti enam kui 5-kordne.  Eksport ettevõtte kohta erineb Ettevõtete piirkonniti ebaühtlast konkurentsivõimet võimendab ka piirkondlik ebavõrdsus maakonniti ligi 5- ettevõtete ligipääsus investeeringuteks vajalikule kapitalile. Sarnaselt elukondliku kinnisvaraga on kordselt tagatisvara madal turuväärtus ning vähene likviidsus üheks piiravaks tingimuseks väljaspool suuremaid linnapiirkondi investeeringuid kavandavate ettevõtjate jaoks. EIS-Kredexi ja MESi pakutavate laenu- ja käendustoodete kasutamine aitab paljudel juhtudel küll vähendada panga poolt võetavat riski, kuid suurendab samas ettevõtete jaoks investeerimisega kaasnevaid kulusid. EIS-i laenukäenduse mahust on perioodil 2014-19 antud 70% Harjumaal tegutsevatele ettevõtetele. MES laenu- ja käendustoodete jaotus on piirkonniti tasakaalustatum, sest Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas on reeglina väljaspool biomajanduse sektorit tegutsevad ettevõtted välistatud. Piirkondlikud erinevused ligipääsus kapitalile mõjutavad omakorda ettevõtete ligipääsu ettevõtlustoetustele. Ka riiklikud strateegiad „Eesti 2035“ ning TAIE 2035 näevad ette väljaspool Harjumaad loodud SKP kasvutempo kiirenemist Euroopa Liidu keskmise suhtes5 ning teadmusmahuka ja kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse kasvu kõigis Eesti piirkondades. Selle saavutamiseks on vaja riigi 4 The Geography of Income Inequalities in OECD Countries, OECD 2022 (WPTI töörühma töödokument); https://www.oecd- ilibrary.org/urban-rural-and-regional-development/oecd-regions-and-cities-at-a-glance-2022_14108660-en 5 Vastavalt „Eesti 2035“-le vähemalt 67%-ni EL27 suhtes aastaks 2035 (ostujõu pariteedi näitaja alusel). 15  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika meetmete kaudu suunata rohkem ressurssi ja toetuseid väljapoole suuremaid kasvukeskuseid, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt. Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused • Regionaalse turismiettevõtluse arendamiseks avati 2022.a sihtfinantseering regionaalsete ☺ Avati EIS-i turismiarendusorganisatsioonide (DMO) arendamiseks ja toetamiseks. Lisaks on ELi 2021- sihtfinantseering 27.a struktuuritoetustest rahastatava rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside regionaalsete toetusmeetme hindamismetoodikas väljaspool Tallinna toimuvatel sündmustele plaanis anda turismiarendus- hindamisel täiendav eelis ning kehtestada madalamaid külastajate arvu nõudeid. organisatsioonide Maakondlike arengustrateegiate elluviimise meetmest sai taotlemisõiguse 13 uut arendamiseks regionaalset turismivaldkonna projekti. • Iduettevõtlust väljaspool suuremaid kasvukeskuseid on aidanud edendada Startup Estonia iduettevõtete süsteemi arengu programmis eraldi regionaalarengu töörühma käivitamine 2022.a kevadest, milles seni osalevad 5 maakonna esindajad. Ida-Viru programmi raames sõlmiti iduettevõtluse ökosüsteemi väljaarendamiseks Ida-Virumaal aastateks 2022-25 EIS-ga toetusleping mahus 661 100 eurot. • Mitmete ELi 2021-27.a struktuurivahendite perioodi uute ettevõtlusarengu toetusmeetmete ☺ Olulist tuge väljatöötamisel on kavandatud rakendada piirkondlikke erisusi, mis aitavad eeldatavasti ettevõtluse piirkonniti tagada nende ettevõtluspoliitika meetmete regionaalselt ühtlasemat mõju. Näiteks on ühtlasemale arengule tootmisettevõtete ärimudeli toetusmeetmes kavandatud soodsamad toetusmäärad oodata uutest ÜPP väljaspool Harjumaad ja Tartu linna ning ettevõtete arenguprogrammi puhul väljaspool 2021-27.a strateegia- Harjumaad. Keskkonnaprogrammi ringmajanduse programmis on kõrgemalt hinnatud Kagu- ja EMKVF-i Eesti ja Ida-Virumaa projekte keskkonnakaitse mõju valdkonnas. rakenduskava maapiirkondadele • Oluline panus ettevõtlusarengu piirkondlikule tasakaalustamisele on olnud ELi ühtse suunatud põllumajanduspoliitika 2021-27.a strateegiakava ja EMKVFi rakenduskava uute toetusmeetmetest toetusmeetmete väljatöötamisel, mis on valdavalt suunatud maa- ja rannapiirkondade ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele või rakendavad soodsamaid toetusmäärasid või piirkondlikke eeliskriteeriume projektidele väljaspool Tallinna linnaregiooni või arvestavad muul moel piirkondlike turutõrgetega. ☺ Avanes EISi uus soodustustega • Ettevõtete ligipääsu kapitalile turutõrkepiirkondades on aidanud parandada 2022.a kevadel regionaallaen välja töötatud soodusintressi ja EISi lisagarantiiga regionaallaen ettevõtjatele väljaspool ettevõtjatele Harju- ja Tarumaad olukorras, kus ettevõtjal puudub pangale vajalike omaosalus või väljaspool Harju- ja tagatisvara. Lisaks on ELi struktuurivahendite programmiperioodi 2021-27 vahenditest Tartumaad kavandamisel uued rahastamisvahendid väljapoole Harju- ja Tartumaad ja mille puhul on plaanis luua eritingimusi väljaspool keskusi paiknevatele ettevõtetele. • Uute regionaalarengu toetusmeetmetena valmistati 2022. aastal ette ELi 2021-27 perioodi ☺ Ette valmistati uued regionaalarengu fondist rahastatavad piirkondade ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamise SF-st rahastatavad regionaalarengu meede väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda (rahajaotuse koostamisel võetakse toetusmeetmed arvesse piirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda ja projektivalik põhineb maakonna piirkondade arengustrateegiatel) ning Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede. ettevõtlus- ja • Töötati välja ja Euroopa Komisjoni heakskiidu sai Õiglase ülemineku fondi piirkondlik elukeskkonna ning tegevuskava Ida-Virumaale ulatusliku tegevuste paketiga, mille kogurahastusest (340 mlj Kagu-Eesti ettevõtluse eurot) on kavandatud ligikaudu 80% Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna ja tööturu arendamise arengu toetamiseks meetmetele toetamaks põlevkivienergeetikalt süsinikuneutraalsemale majandusele ☺ Õiglase ülemineku fondi vahenditest 16  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 üleminekut regioonis. Meetmete väljatöötamine on toimunud algselt plaanitust aeglasemalt, kavandatud ligemale 2022. aasta lõpuks oli käivitunud vaid üks toetusmeede. 273 mlj eurot Ida- Virumaa ettevõtluse ja • Taastuvenergeetika potentsiaali paremat ärakasutamist piirkondade ettevõtluse arengus tööturu arengule on toetanud RRFi meetme „Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks“ väljatöötamine, millest on otsustatud lisaraha andmine fookusega Lääne-Eesti võrguvõimsuse suurendamisele mh ☺ EISi regionaalse tulevaste meretuuleparkide taastuvenergia elektrivõrku ülekandevõimekuse tagamiseks. investorteeninduse toel jõudmas viimase • Jätkus MAK-võrgustiku poolse välisinvestorite regionaalse sihtturunduse ja 3 aasta investorteeninduse toetamine. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse regionaalse välisinvesteeringutest investorteeninduse kaasabil on vahemikus 2020-23.a esimene kvartal uute või üle 60% väljapoole jätkuinvesteeringutena Eestisse jõudmas kokku kuni 423 miljonit eurot (43 eri projekti näol), Harju- ja Tartumaad sellest omakorda väljapoole Harju- ja Tartumaad 61,5% ja 45% Ida-Virumaale (vastavalt 23 ja 6 projekti). Tegevuste elluviimisel esinenud puudused • Vaatamata mõnele positiivsele näitele ei ole enamiku ettevõtlus- ja T&A valdkonna toetusmeetmete väljatöötamisel erinevalt RETK-i rakendusplaanis, perioodi 2021−27 EL-i ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses ja valitsuse 6.01.2022.a kabinetiistungi otsuses vajalikuks peetule kavas rakendada regionaalarengu vajadustega arvestavaid piirkondlikke erisusi. Muuhulgas ei ole meetmete ettevalmistajad  Mõnele positiivsele pidanud väljapool Harjumaad asuvate piirkondade sees, sh Kagu-Eestis, eraldi piirkondlike näitele vaatamata ei ole enamiku uute erisuste rakendamist enamasti asjakohaseks, põhjendades seda ebapiisavalt sellega, et TAIE ettevõtlus- ja T&A 2035 strateegia regionaalseks mõõdikuks on seatud üksnes SKP EL-i keskmisest väljaspool valdkonna Tallinna ja Harjumaad. Reaktsioonina senisele poliitikale on uus Vabariigi Valitsus on 2023- toetusmeetmete 26.a tegevusprogrammis seadnud ülesandeks luua ELi struktuurivahendite puhul plaanis ettevõtlustoetuste kasutamisel suuremat regionaalset tasakaalu tagavad tingimused ja rakendada suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. regionaalarengu vajadustega • Piirkondade ettevõtluse nutika spetsialiseerumise toetamiseks kestab regionaalsete arvestavaid kompetentsikeskuste meetmest toetatud projektide elluviimine 2023. aasta lõpuni. lähenemisi Võimalused piirkondade ettevõtluse nutika spetsialiseerumise toetamiseks on edaspidi osaliselt tagatud ka piirkondade ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamise toetusmeetme ning kaudsemalt TAIE strateegia järgsete nutika spetsialiseerumise toetusmeetmete kaudu. Samas vajab edasist hindamist, kas jätkuvad toetusvõimalused on piirkondade ettevõtluse fookusvaldkondade arenguvajadusi arvestades piisavad või vajavad täiendamist. 2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses 17  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Piirkondliku ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele ja ettevõtete lisandväärtuse kasvule on oluline kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu ning võimalused paindlikult  Ettevõtluse koolitada oma vajadustele vastava profiili ja oskustega töötajad. Seejuures on väga oluline, et arengut toetava tööjõu erialane haridus ühtiks võimalikult hästi piirkondliku ettevõtluse valdkondliku profiili ja tööjõu ja oskuste oskuste vajadusega aitamaks leida ettevõtetel piirkonnast kohapealt sobivate oskustega kättesaadavus püsib tööjõudu ning inimestel oma oskustele, haridusele ja soovidele vastavaid töövõimalusi. kesisem ja probleemsem Vaadates eri- või kutseharidusega (sh kõrgharidus) täiskasvanute osatähtsust, on see 2022.a väljaspool seisuga kõrgem Ida-Virumaal (ligemale 77%), Harju- ja Tartumaal ning Lääne-Eesti saartel (üle suuremate 70%), jäädes kõigis muudes maakondades 62-65% vahele. Paraku ei ole paaril viimasel aastal linnapiirkondadega NUTS3 piirkondade erinevused vähenenud, vaid hoopis paari protsendipunkti jagu suurenenud. regioone Elukestvas õppes osalemises on piirkondade vahelised erinevused paaril viimasel aastal pisut vähenenud, kuid siiski silmatorkavad. Kui Põhja- ja Lõuna-Eestis ulatub vastav näitaja 2022.a seisuga üle 22%, siis ülejäänud regioonides, ja paraku ka suurimate majanduse struktuursete muudatuste lävel olevas Kirde-Eestis, jääb see 16-18% vahemikku. Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused • Ette on valmistatud 2023. aastal avanev uuendatud üürielamute rajamise toetusmeede ☺ valmis uuendatud eelarvega 5 miljonit eurot, mis parandab inimeste töötamise võimalusi ja aitab rahuldada üürielamute ettevõtete tööjõuvajadusi eri piirkondades. Toetusmeedet rakendatakse väljaspool Tartu ja rajamise Tallinna linnu ning nendega külgnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi. toetusmeede • Aitamaks kohandada Ida-Virumaa tööturgu põlevkivisektori kokku tõmbumisega töötati Ida- rakendamiseks Virumaa õiglase ülemineku kava alusel välja uued ÕÜF-st rahastatavad toetusmeetmed väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi põlevkivisektori töötajate ümberprofileerimise toetamiseks ning täiendkoolituse mahu suurendamiseks ja uute tasemeõppe õppekavade käivitamiseks kutse- ja kõrghariduses. ☺ kavandati uued Samuti jätkati Ida-Virumaa ettevõtluse ja inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamise ÕÜF-st rahastatavad toetusmeetme elluviimist, mille kaasabil avanes muuhulgas Jõhvi koodikooli õppetegevus uuel toetusmeetmed Ida- renoveeritud pinnal, mis lähiaastatel on toitmas piirkonna tööturgu uute IT spetsialistidega. Virumaa endiste põlevkivisektori • Piirkondade vajadustele paremini vastava tööjõu ettevalmistamiseks on reeglina kõik töötajate kutseõppeasutused teinud õppekavade arendamisel koostööd kohalike tööandjatega, reprofileerimiseks Töötukassa esindustega, MAK-de ning muude osapooltega, et pakkuda kohalikule tööjõu oskuste vajadusele paremini vastavat õpet. Operatiivsemat ülevaadet piirkondlikust tööjõuvajadusest annab jätkuvalt ka Töötukassa, sh regionaalse tööjõubaromeetri veebipõhine töövahendi vahendusel. ☺ ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide • Ülikoolide regionaalsetes kolledžites kõrgharidusõppe finantsilist jätkusuutlikkust on regionaalsetele aidanud kindlustada HTM-i avalik-õiguslikele ülikoolidele ning riigi rakenduskõrgkoolidele 1,6 õppekohtadele mln euro ulatuses eraldatud täiendav sihttoetus ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide eraldatud täiendav kõrgharidusõppeks regionaalsetel õppekohtadel. Samuti Vabariigi Valitsuse lubadus sihttoetus on kõrghariduse rahastamise kasvatamise 15% võrra aastas perioodil 2023-25. aidanud kindlustada kõrgharidusõppe Tegevuste elluviimisel esinenud puudused jätku piirkondades • Kuigi 2022 a. oli piirkondliku töökoha loomise toetuse 26 kasutajast 24 Ida-Virumaalt, otsustati REACT-EU vahendite lõppemisel ja teenuse vähese kasutamise tõttu Kagu-Eestis piirkondliku töökoha loomise toetusega 2023. aastast üldse lõpetada (sh Ida-Virumaal) ja suunata  React-EU vahendid ümber muudele tööturutoetustele. 2025. aastaks kavandataval palgatoetuste vahendite süsteemi ümbervaatamisel on seetõttu vaja hinnata üle Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ning lõppemisel otsustati lõpetada piirkondliku töökoha 18  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 muude suurema tööpuudusega piirkondade vajadusi, mis eeldaksid uute palgatoetuste loomise puhul piirkondlike erisuste rakendamist. toetusmeede • Kui RETKi rakendusplaanis on nähtud ette OSKA pikaajalise tööjõuvajaduse prognoosides piirkonnapõhisuse arendamist ja kasutamist õppekavade planeerimisel, siis hetkeseisuga pole  pole veel märke veel selgust, kuidas OSKA mudeli regionaalset infot praktikas kasutatud on. OSKA pikaajalise OSKA mudeli tööjõuvajaduse prognoosi mudelit on pärast 2019. aastat täiendatud varasemast kasutamisest mitmekesisemate andmeallikate kasutuselevõtuga ja uue mudeli baasil on valminud uuringud piirkondlike tööjõuvajaduste tööjõu- ja oskuste tulevikuvajadusest metsanduse ja puidutööstuse ning põllumajanduse ja prognoosimiseks ja toiduainetööstuse sektorites. Samas ei ole need uuringud tööjõu oskuste vajadusi tööjõu arvestamisest tööjõu senise maakondliku jaotuse kõrval piirkonniti detailsemalt hinnanud. ettevalmistamisel 2.9 Juurprobleem - KOV-de piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus Kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse piirkondlikke erinevusi peegeldab hästi sealsete inimeste rahulolu kohalike avalike teenuste, omavalitsuste juhtimisega ja üldise  KOV teenustega arengusuunaga. Ka „Eesti 2035“ strateegia näeb riigi olulise arenguvajadusena ette, et rahulolu ulatub 37 inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad ja kvaliteetsed füüsilises või punktilt Kohtla- digiruumis, olenemata elukohast. Järvel kuni 85 punktini Muhus KOV teenustega rahulolus6 on eri piirkondade vahel selged erinevused – kui keskmisest selgelt kõrgem rahulolu on Põhja-Eestis Harjumaal (keskmiselt 65,5 punkti 100-st) ja Lääne-Eestis (60,7), siis sellest tunduvalt madalamaks jääb rahulolu Ida-Virumaal (48,5) ning Valga- ja  Veelgi suurem Jõgevamaal (vastavalt 50,5 ja 51,7). Omavalitsuste lõikes varieerub keskmine rahulolu 37 piirkondade vaheline punktilt Kohtla-Järvel kuni 85-ni Muhu vallas. erinevus on rahulolus KOVi Sarnased suured piirkondlikud erinevused on ka rahulolus koduomavalitsuse juhtimise juhtimise muutusega viimasel 3 aastal, millega on inimesed oluliselt vähem rahul Ida-Viru-, Järva-, muutusega, jäädes Jõgeva-, Põlva- ja Valgamaal (keskmiselt 34-39 punkti 100-st) ning kõige rahulolevamad Tartu-, 16 ja 85 punkti Lääne-Viru- ja Harjumaal (51-59 punkti). Üksikute omavalitsuste võrdluses varieerub keskmine vahele rahulolu koguni 16 ja 85 punkti vahel. Pisut väiksemad piirkondade vahelised erinevused on rahulolus oma koduomavalitsuse üldise arengusuunaga, kus rahulolu on taaskord kõrgem Harjumaal (keskmiselt 61 punkti 100st) ning Tartu- ja Võrumaal (56-57 punkti), jäädes seevastu Ida-Viru-, Põlva- ja Valgamaal allapoole 43 punkti. Omavalitsuste lõikes varieerub keskmine rahulolu 30-31 punktilt Kohtla-Järve linnas ja Põhja-Sakala vallas 82 punktini Muhu vallas. Piirkondlikke erinevusi omavalitsuste finants- ja investeerimisvõimekuses, mis tuleb suuresti ebaühtlasest maksulaekumisest püütakse ühtlustada tasandusfondiga arvestades piirkonna 6 Rahulolu muutustes 2022.a ja 2020.a võrdluses tuleb arvestada teatavate muutustega küsitluse metoodikas (hinnangute skaalas, keskmiste kaalumisel), mistõttu mõlema aasta hinnangud on teisendatud 0-100 punkti skaalale. Seetõttu tuleks jooniste põhjal teha järeldusi üksnes piirkondade vaheliste erinevuste kohta ning arvestada sama piirkonna sees 2 aasta võrdluses toimunud muutuste puhul metoodiliste erisustega küsitlustes. 19  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 demograafilisi näitajaid ja sotsiaalmajanduslikku arengutaset. Riiklike sekkumiste vajalikkust Riigi sekkumiste roll KOV-de finantsvõimekuse ühtlustamiseks suurendab ka asjaolu, et Eesti on olnud ühe KOV-de madalama KOV finantsautonoomiaga riike, kus KOV kulude osakaal valitsemissektori kuludest finantsvõimekuse ja kohalike maksude osakaal on madalam kui enamikes teistes arenenud riikides7. Empiirilised ühtlustamisel olnud uuringud ja mitmete riikide kogemused näitavad ka seda, et sisuline detsentraliseerimine, mis meie KOV-de madala finantsautonoomia hõlmab ka suuremat finantsilist iseotsustusõigust, suurendab muuhulgas riigivalitsemise tõttu suurem efektiivsust ja avalike teenuse kvaliteeti ning on positiivses korrelatsioonis riikide võrdluses muude sisemajanduse kogutoodangu suurusega8. arenenud riikidega Rakendusplaani elluviimine Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused • Valmistati ette ja 2022.a jaanuaris tutvustati valitsuskabinetile teekaarti riigivalitsemise ☺ tegevust alustas täiendava detsentraliseerimise tegevuste vajadustega. Teekaardi kohalike omavalitsuse valitsemisalade ülene ülesannete ja otsustusõiguse suurendamisega seotud ettepanekute käsitlemine anti riigi juhtrühm viimaks ellu eelarvestrateegia ja riigieelarve läbirääkimisteks moodustatud valitsuskomisjoni ja ELVLi uut terviklikku ülesandeks. lähenemist KOV teenistujate pädevuste • Kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse tugevdamiseks moodustati arendamisel ministeeriumite ülene juhtrühm KOV teenistujate arendamise koordineerimiseks, mille põhiülesandeks on KOV teenistujate keskse arendamise tegevuskava 2022-25 elluviimine. Samuti töötati riigihalduse ministri haldusalas välja regionaalarengu toetusmeede Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus, millest avati keskne toetusmeede koolitusprogrammideks ja esimene maakondliku jaotusega taotlusvoor eelarvega 1,2 mlj eurot KOV-de ja maakondlike arendusorganisatsioonide piirkondliku arengu uuringute ja analüüside läbiviimiseks. Lisaks on ministeeriumid oma valdkondades viinud läbi mitmeid KOV ametnike koolitusi ning Riigikantselei tellimisel koostati juhised rohepöörde elluviimiseks kohalikul tasandil. • KOVde ettevõtluskeskkonna arendamise võimekuse tugevdamiseks viidi 2022.a läbi esimene KOV-de ja MAK-de töötajatele ettevõtluskeskkonna arendamise pilootprogramm Lääne-Virumaal, mis jätkub 2023. aastal teistes piirkondades. Samuti loodi regionaalarengu eest vastutava ministeeriumi hallatav KOV-de ettevõtlusspetsialistide võrgustik ning jätkus ☺ Siseministeeriumi ja MKMi MAK-de ettevõtluskonsultantide võrgustiku arendamine MAK-de tegevuskava ja Päästeameti toel personali arengumudeli alusel. kasvas märgatavalt KOVde võimekus • Märgatav edasiminek leidis aset KOV-de turvalisuse tagamise ja kriisijuhtimise kohaliku kriisijuhtimise valmiduses. ELi rahastusel ja Riigikantselei vedamisel valmis KOVidele riskihindamise ja elanikkonnakaitse metoodika ja tööriista prototüüp ning Siseministeeriumi tellimusel koolituste ja harjutuste valdkonnas e-õppeplatvorm, mida saab kasutada ka KOV kriisireguleerimise jm koolituste läbiviimisel. Samuti viidi läbi 2,2 miljoni euro ulatuses toetusvoor KOVide kriisivalmiduse suurendamiseks ning kinnitati ja kooskõlastati Päästeametiga kõigi 79 KOV-i kriisikomisjoni põhimääruse eelnõud. Lisaks toimus Päästeameti juhendamisel märgatav areng KOVde elanikkonnakaitse ☺ täiustati KOV-de teenuste ja arengu kommunikatsioonis. seire veebirakendust • Toimusid mitmed minuomavalitsus.ee KOVde teenuste ja arengu seire veebirakenduse minuomavalitsus.ee, arendustööd, sh valmis kolm uut töölauda (omavalitsuse raport, omavalitsuse detailvaade, millel on järjest laienev kasutuspotentsiaal Eesti ülevaade) ning täiustati kohaliku valitsemise, rahvatervise ja turvalisuse, keskkonna ja erinevate riikliku ja kliima, ligipääsetavuse, ettevõtluskeskkonna teenusvaldkondade jm hindamismooduleid. kohaliku tasandi Minuomavalitsus.ee mõõdikud on leidnud rakendust mitmetes KOV või riiklikes ruumiteadlikumate strateegiadokumentides (nt „Eesti 2035“, Noortevaldkonna arengukava) ning on kasutatud poliitikate ja 7 https://www.oecd.org/regional/multi-level-governance/OECD_SNG_Nuancier_2021.pdf 8 Making Decentralisation Work: a Handbook for Policy-Makers, OECD 2019. 20  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 ka nt ohtlike jäätmete kogumisringide toetusmeetme puhul KOVde toetusvajaduse arendusotsuste hindamisel. tegemisel • KOV-de teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks läbi IKT ja digi-lahenduste viidi läbi ELVLi analüüs KOV-de e-teenuste ja IT-juhtimise konsolideerimiseks ning jätkusid ☺ peamiselt MKMi ja mitmed riiklikult toetatud arendustööd. MKMi rahastamisel toimus nt KOVi Rahandusministeeriumi iseteenindusportaali arendamine ja testimine, koostöös ELVL-ga rakenduse „Anna teada“ tegevuste toel edenes KOV teenuste ning elusündmusteenuse liidese arendamine riigiportaalis "eesti.ee". Samuti toetas jõudmine kodanikeni Rahandusministeerium ELVLi juurde loodud IKT kompetentsikeskust 150 000 euroga, mille uute ja ühtsete e- ühe uue teenusena arendati välja KOV-de küberturvalisuse nõustamine. Kompetentsikeskus lahenduste vahendusel on kujundatud heaks platvormiks KOV-de ühiste infosüsteemide ja e-teenuste rakenduste tellimiseks, mis tagab KOV-dele suurema kuluefektiivsuse ja aitab inimestele luua üle-eesti ühtlasematel alustel toimivad lahendusi. • Norra/EMP-i finantsinstrumendi toel jätkati rahvatervise alse võimekuse suurendamist Kagu-Eesti KOV-des, mille raames loodi KOV-des tervise- ja heaolu teemadega tegelevad valdkondade ülesed meeskonnad ja sõlmitud mentorlepingud KOV-dega. 10 Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa omavalitsusega lõppesid mentorlepingud 2022.a lõpuga, kuid TAI poolne tugi omavalitsustele rahvatervise tegevusplaanide koostamisel ja rakendamisel jätkub. Tegevuste elluviimisel esinenud puudused  astutud on samme KOV-de motivatsiooni • Senised sammud KOV-de motivatsiooni ja võimekuse suurendamisel ettevõtluskeskkonna ja võimekuse arendamisel on jäänud veel vähemõjusaks. Vastavad 2021.a lõpus valitsuskabinetile suurendamiseks tutvustatud ettepanekud on jäänud põhiosas rakendamata, sh 2022.a RES-i läbirääkimistel ettevõtluse riigihalduse ministri tehtud ettepanek KOV juriidilise isiku tulumaksu osaliseks suunamiseks arendamisel, kuid KOV-dele. Juba varem algatatud tegevustest kiitis Valitsus heaks Rahandusministeeriumi ja vähemmõjusate üksiktegevuste kõrval Keskkonnaministeeriumi koostöös valminud analüüsi põhjal tehtud ettepanekud KOV-dele laiema mõjuga maa ettevõtluse arendamiseks üleandmise lihtsustamise kohta, mille põhjal valmistati ette sekkumisteni pole veel ka riigivaraseaduse ja maareformi seaduse muutmise eelnõu ja vastav riigiabi juhend. jõutud 2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOV-de arenguväljavaadetes seoses rände ja elanike arvu muutustega Piirkondlikud rahvastikumuutused, eelkõige rändes ja vanusstruktuuris, kujundavad väga suurel määral piirkondade pikaajalisi arengueelduseid. Eesti piirkondlikes rahvastikumuutustes annab endiselt tooni rahvastiku kasv eeskätt pealinnaregioonis ja vähemal määral ka Tartu ja Pärnu linnapiirkondades ning ülejäänud, eriti keskustest kaugemale jäävate hõreasustusega Eesti rahvastiku kergele kasvule 21  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 piirkondade väljakutsed seoses kahaneva ja kiiremini vananeva rahvastikuga. Toimuvad pöördumine on rahvastikumuutused seavad nende piirkondade kohalikud omavalitsused selgelt keerulisemasse toimunud suuremate olukorda nii kohapealse ettevõtluse arendamisel, kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse linnapiirkondade tagamisel, infrastruktuuri ülalpidamisel ja arendamisel kui piirkonna arendustegevuses laiemalt. arvelt, selle taustal on muude piirkondade Piirkondlikke rahvaarvu muutuseid jälgides näitavad Statistikaameti andmed, et paaril viimasel rahvaarv erinevalt aastal on kõigi NUTS3 piirkondade rahvaarvu kahanemine eeskätt suurenenud sisse- ja „Eesti 2035“ sihtidest tagasirände ja eriti Ukraina sõjapõgenike arvelt pidurdunud9. Võrreldes 2018.a rahvaarvuga on jätkuvalt kahanemas rahvastik kahanenud kõige tuntavamalt Kirde-Eestis (4% jagu), kuid samas viimasel aastal on seal ja pärssimas sealseid toimunud kerge positiivne nihe rahvaarvu kasvu näol. Püsivalt on kasvamas rahvastik vaid arenguväljavaateid Harjumaal (nelja aastaga +4,2%) ning viimasel aastal lisaks Ida-Virumaale ka Tartumaal (+2,6%) ja mõnevõrra Lääne-Viru- ja Raplamaal. Selged erinevused rahvastikumuutustes on jätkuvalt ka maa- ja linnapiirkondade vahel (maalises asustuspiirkonnas nelja aastaga 1,9% kahanenud kuid linna- ja väikelinnalises asustuspiirkonnas kasvanud vastavalt 1,1% ja 2,1%). Piirkondlikud rahvastikumuutused ei ole paraku vastanud ka „Eesti 2035“ strateegia seatud sihtidele, et väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osakaal Eesti rahvastikust ei väheneks. Viimase nelja aastaga on see osakaal vähenenud 0,3-0,6% jagu aastas, kahanedes 42%-ni riigi rahvastikust aastaks 2022. Piirkondlikud erinevused rahvastikumuutustes on seadmas eri piirkondade arenguteele selgelt erinevaid väljakutseid. Kahaneva elanike arvuga piirkondades on suureneva surve all näiteks vajaliku tööjõu ja kvaliteetse teenuste ning hea kohapealse haldus- ja arendusvõimekuse tagamine. Samuti vajab väheneva nõudlusega kohandamist sealne infrastruktuur, mis on enamasti üles ehitatud oluliselt suurema arvu elanike teenindamiseks ja seetõttu ebaefektiivses kasutuses, mille ülalpidamine endises mahus käib üle jõu. Kahanevate piirkondade kestliku arengu tagamiseks on väga oluline toetada riiklike poliitikatega ka piirkondade kestlikku kohandumist kahanemisega (sh uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu teenuste korraldamisel, avalike hoonete ruumikasutuse tõhustamist, heade ühenduste loomist keskustega, kaugtööd, uusi võimalusi ära kasutava ettevõtluse edendamist, kogukondade rakendamist piirkondlikus arengus jmt). Kiirelt kasvavates linnapiirkondades on seevastu enamasti väljakutseks vajaliku taristu arendamise võimekus kiirelt kasvava elanikkonna teenindamiseks, kestliku transpordi ja maakasutuse tagamine, maakasutuse huvide konfliktide lahendamine (ehitatud ja looduskeskkonna ning põllumajandusmaa vahel) jmt. RETKi koostamisel on lähtutud eeldusest, et piirkondlike rahvastikumuutuste väljakutsetesse panustavad kõik ülejäänud regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisele suunatud tegevused, mistõttu eraldi tegevusi selle juurprobleemi all seirearuandes esile tõstetud ei ole. 3. Regionaalarengu juurprobleemide üleste RETK-i tegevuste elluviimine Järgnev peatükk annab ülevaate 2022. aastal ellu viidud olulisematest tegevustest, mis on RETKi rakendusplaanis esitatud rakendusplaani algusosas juurprobleemide üleste tegevustena ja mis puudutavad regionaalpoliitika koordineerimise kesksemaid väljakutseid, panustades sellega ka iga üksiku regionaalarengu juurprobleemi lahendamisele. Olulisemad edasiminekud 2022. aastal 9 2022.a aastast on Statistikaamet muutnud rahvastikustatistika metoodikat, minnes üle elukohaandmetes Rahvastikuregistri andmetele ja paiknemisindeksi metoodika alusel, millega on seletatav ka Lääne-Eesti rahvaarvu andmete järsem kõrvalekalle varasematest trendidest. 22  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 ☺ valmis juhend • Toetamaks valdkonnaministeeriume oma valdkonna ELi perioodi 2021-27 ministeeriumitele Ühtekuuluvuspoliitika fondide toetusmeetmete regionaalarengut tasakaalustava mõju valdkondlikes suurendamisel valmistas Rahandusministeerium ministeeriumidele ette juhendi toetuse toetusmeetmetes andmise tingimuste koostamisel tasakaalustatuma regionaalse arengu sihiga arvestamiseks regionaalarengut ning on aktiivselt tegelenud ka eelnõude koostajate nõustamisega. 2022. aastal konsulteeriti toetava mõju kokku 30 ÜKP 2021-27 fondide ja RRF-i toetusmeetmete eelnõud mitteametlikul ning 20 tugevdamiseks eelnõud ametlikul kooskõlastusringil. • Riigi, KOV ja regionaalse tasandi strateegilise planeerimise kooskõla ja sidustatuse tugevdamisel on 2021.a uuendatud Riigikantselei strateegilise planeerimise käsiraamatus ☺ valmis täpsustatud, kuidas tuleb maakonna arengustrateegiate ning riigi valdkondlike arengukavade valdkonnapoliitikate ja programmide puhul tagada üksteise eesmärkidega arvestamine. Sarnased põhimõtted on maapiirkondadele täpsustamisel ka Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) muutmise eelnõus, avalduva mõju täpsustades riigi- ja regionaalse tasandi arengudokumentide seotust KOVde arengukavadega. hindamise (rural- Regionaalarengu eest vastutav ministeerium on arengukavade kooskõlastamise käigus proofing) juhend ning täiendati mõju jälginud nende vertikaalse sidususe tagatust ning teinud vajadusel ettepanekuid üksteise hindamise metoodika prioriteetidega paremaks arvestamiseks, sh koondanud maakonna arengustrateegiate põhjal regionaalarengu sisendi riigi valdkondlike arengukavade koostamiseks. Edasised täpsustused kehtivates kontrollküsimustikku juhendites, sh üleriigilise planeeringu jt ruumilise planeeringu dokumentiga arvestamise osas, vajavad otsustamist pärast KOKS-i muudatuste jõustumist. • Regionaalarengu ja piirkondlike vajadustega arvestamise tugevdamiseks riigi valdkonnapoliitikates on 2022.a täiendatud ja ajakohastatud ka regionaalarengu mõju hindamise osa10 Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi mõju hindamise juhendites11 ja kontrollküsimustikes. Muuhulgas täpsustati selles maapiirkondadele avalduva mõju hindamise ja arvestamise aluseid, milleks Maaeluministeeriumi eestvedamisel töötati välja detailsem juhend maapiirkondadele avalduvate mõjude hindamiseks ja arvestamiseks12, mis seoti omakorda regionaalarengu mõju hindamise kontrollküsimustikuga. Jätkutegevustena on vajalik ministeeriumite õigusaktide ja strateegiadokumentide eelnõude koostajate teavitamine ja konsulteerimine täiendatud mõju hindamise juhiste sihipärasema kasutamise tagamiseks õigusaktide ja arengukavade eelnõude väljatöötamisel. ☺ algatati kaks • Mitme-tasandilise valitsemise ja koordinatsiooni mudeli rakendamiseks regionaaltasandi regionaalse arendustegevuses algatati varem valitsuskabinetis heaks kiidetud valdkonnapoliitikate arenguleppe regionaalse koordinatsiooni tugevdamise kontseptsiooni jätkuna regionaalsete arengulepete väljatöötamise piloteerimine Kesk- ja Lõuna-Eesti regioonides. 2022.a toimusid regionaalsete arengulepete pilootprojekti uue regionaaltasandi väljatöötamise pilootprojektide ettevalmistustööd, sh protsessi toetava TSI projekti arendustegevuse läbiviimiseks koostöös OECD-ga. Tegevused on plaanis viia lõpule 2024. aastal. Regionaalsete koordinatsioonimudeli arengulepete piloteerimisega testitakse ühtlasi uut regionaaltasandi arengu kavandamise ja väljatöötamise koordineerimise mudelit eri valitsemistasandite ja regionaalse arengu osapoolte koosloomes, eesmärgil mida on edukaks osutumise korral kavas laiendada ka ülejäänud Eesti regioonidele. • Alustati ka uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ettevalmistamist. 2022.a koostati ☺ algas uue üleriigilise planeeringu alusuuring väliskeskkonna trendide ruumimõjude kohta13 ja alustati planeeringu planeeringu „Eesti lähteseisukohtade analüüsi ja KSH programmi hanke ettevalmistamist. Uue üleriigilise 2050“ koostamine planeeringu koostamine on plaanitud lõpule viia aastaks 2025. Tähelepanu vajavad kitsaskohad 10 https://www.just.ee/media/3959/download 11 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf ; 12https://agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/maaelu-maaettevotlus-maakasutus/maaeluga-arvestamine 13file:///C:/Users/eedi.sepp/Downloads/%C3%9Cleriigiline%20planeering%202050%20trendiuuring_L%C3%B5pparuanne% 202023_Lisad.pdf 23  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 • RETKi 2022.a elluviimise seire käigus ei ole enamasti antud selget infot selle kohta, mil moel on riigi valdkondlike arengudokumentide seires jälgitud olulisemate (sh „Eesti 2035“) seiremõõdikute puhul ka piirkondlikke erinevusi ning arvestatakse sellega valdkonna  valdkonna- poliitikate seires on tegevuste ja meetmete edasisel kujundamisel. Eriti juhul kui vastavad piirkondade vahelised regionaalsete erinevused on silmatorkavalt suured või süvenemas. Valdkondlike arengukavade ja arenguerisuste ja – riigieelarve tulemusvaldkondade seire- ja tulemusaruannete koostamisel on vaja edaspidi vajaduste jälgimine ja pöörata rohkem tähelepanu ka regionaalsete erisuste jälgimisele. arvestamine jäänud • Ministeeriumide valmidus ja võimekus analüüsida oma ELi struktuuritoetuste valdkondades enamasti tähelepanuta regionaalseid erisusi ning kaaluda ja rakendada toetuse andmise tingimustes lahendusi meetmete regionaalarengut tasakaalustava mõju suurendamiseks on jäänud RETK-s oodatust selgelt väiksemaks. Enamike kooskõlastamisringile jõudnud toetusmeetmete  ministeeriumide eelnõude puhul, kus toetuse andmise nimekirjas oli eeltuvastatud puutumus tasakaalustatud valmidus analüüsida regionaalarengu eesmärgiga, oli regionaalsete mõjude hinnang seletuskirjas olematu või nõrk. oma valdkonna ELi Regionaalarengut tasakaalustavatest sekkumistest oli kasutatud mõnel puhul toetusmäära struktuuritoetuste piirkondlikke erisusi, ühel juhul lähtuti piirkondlikest erisustest teavitamisel, viidati väljatöötamisel kompenseerivatele meetmetele või kavandati piirkonnapõhise lähenemisega tegevuste regionaalseid erisusi toetamist. Seetõttu vajab valdkondlike toetusmeetmete regionaalarengut tasakaalustav ja vajadusi ning suunitlus ja piirkondlik fokuseeritus edaspidi kindlasti valdkonnaministeeriumite poolt ja rakendada neis regionaalarengut regionaalarengu eest vastutava ministeeriumi toel põhjalikumat eeltööd ja selgemat tasakaalustavaid läbikaalumist. lahendusi on olnud • Regionaalstatistika kättesaadavus on osutunud mitmete RETK-i seiremõõdikute muutuste minimaalne ajakohaseks jälgimiseks ebapiisavaks. Näiteks on tulnud andmete puudusel loobuda mitmete „Eesti 2035“ strateegia seiremõõdikute kasutamisest regionaalsete seirenäitajatena RETK-s,  regionaalpoliitika ja ning mitmete RETKi seiremõõdikute (nt inimeste kultuurielus osalemise aktiivsus, ettevõtete strateegiliste loodav lisandväärtus, ülemäärase kehakaaluga inimeste ja sooja veeta leibkondade arengudokumentide osatähtsus) puhul pole 2022.a seirearuande ettevalmistamisel olnud 2020. aastast hilisemad teadmispõhiseks andmed kättesaadavad. Edaspidi on vaja on tagada riigieelarvelised vahendid selleks, et kavandamiseks ja tagada piisava ja ajakohase regionaalstatistika avaldamine "Eesti 2035", RETKi, riigi valdkonna seireks vajamineva arengukavade ja maakonna arengustrateegiate seiremõõdikute operatiivsemaks regionaalstatistika on regionaalseks jälgimiseks koostöös regionaalarengu eest vastutava ministeeriumiga. olnud lünklik 4. Kokkuvõtteks: seirest tulevad muudatused ja ettepanekud • Regionaalsed erisused on püsinud eriti suured ja jätkanud kasvutrendi piirkondade vahelises ebavõrdsuses ettevõtete konkurentsivõimes ja kapitalile ligipääsus. Selle juurprobleemi seiremõõdikutes on mahajäämus suurem just Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, Lääne-Eesti maakondades (v.a Pärnumaa) ning Jõgeva- ja Järvamaal. • Muudest regionaalarengu juurprobleemidest on seiremõõdikute analüüsi põhjal piirkondade vahelised erinevused14 olnud silmatorkavamad või suurenemas ka piirkondade vahelises ebavõrdsuses: - ettevõtetele vajaliku oskustega tööjõu kättesaadavuses (ebasoodsamas olukorras eriti Kagu- Eesti ja Jõgeva- ning Kesk-Eesti maakonnad, elukestvas õppes osalemise poolest ka Ida-Virumaa); - rahvatervises ja tervena elatud eluajas (eriti Ida-Virumaal ja Lõuna-Eesti maakondades v.a Tartumaal); - sissetulekutes ja vaesuses (eriti Kagu-Eesti, Ida-Viru ja Jõgeva maakondades) ning - kohaliku omavalitsuse arengu ja juhtimisega rahulolus (eriti Ida-Virumaal, Kesk-Eestis Järvamaal ning Lõuna-Eesti maakondades v.a Tartu- ja Võrumaal). 14 Eelkõige NUTS3 regioonide võrdluse pinnalt 24  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Erinevate regionaalarengu juurprobleemide puhul ilmneb seega arengumahajäämus jätkuvalt eelkõige suurematest linnapiirkondadest kaugemale jäävates piirkondades. • Kahe RETKi juurprobleemi - piirkondade vaheline ebavõrdsus ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses ja piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates - puhul on juurprobleeme leevendava mõjuga tegevuste kohta 2022. aasta seire põhjal võimalik tuua erinevate ministeeriumite tegevustes kõige vähem positiivseid näiteid. • Sellest tulenevalt on vaja kõige enam lisatähelepanu pöörata sekkumiste kavandamisele regionaalsete erisuste vähendamiseks ettevõtluse arenguvõimalustes, ettevõtlusarenguks vajamineva tööjõu kättesaadavuses ja inimeste hõives osalemises, rahvatervises ning omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuses. Regionaalministri kõrval on eelkõige vaja majandus- ja IT ministril, sotsiaalkaitseministril, haridus- ja teadusministril ja terviseministril vaadata üle oma valitsemisala puudutavad tegevused ja nende tasakaalustatud regionaalarengut toetava mõju suurendamise võimalused. • Samuti on vaja eelkõige ettevõtlusarengu ja innovatsiooni, aga ka sotsiaal- ja heaolu, tervishoiu ning tööturu valdkonna arengukavade või nende programmide uuendamisel kaaluda täiendavaid regionaalarengut tasakaalustavaid või piirkondlikest erivajadustest lähtuvaid sekkumisi, täiendades nendega vastavalt ka RETKi rakendusplaani. Valdkonna arengukavade ja programmide täiendamine selgema regionaalse mõõtmega (väljakutsete ja arenguvõimaluste piirkondlik mõõde, eritähelepanu vajavad piirkonnad, piirkondlike arenguerisuste aktsepteeritav ulatus valdkonnas, mõõdikute piirkondlikud sihttasemed jmt) aitaks luua otsesemat seost ka strateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste regionaalarengut puudutavate sihtide ja ministeeriumite elluviidavate sekkumiste vahel, olles sillaks riigi pikaajaliste sihtide ja ametkondade igapäevase tegevuse vahel. • Senisest põhjalikumat läbikaalumist vajab valdkondlike EL-i 2021-2027 struktuurifondide toetusmeetmete regionaalarengut tasakaalustav suunitlus ja piirkondlik fokuseeritus meetmete toetuse andmise tingimuste koostamisel vastutavate ministeeriumite koostöös regionaalministeeriumiga. Valdkonnaministeeriumites saavad käivitajaks olla eelkõige juhtkonna esindajad (asekantsler, kantsler, minister). Euroopa Liidu toetusmeetmete rakendamisel piirkondlike eripäradega tugevamat arvestamist, sh vähemalt 40% ettevõtlusmeetmete toetusvahendite suunamist väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkondi, on pidanud vajalikuks ka uus valitsuskoalitsioon oma 2023- 2026 tegevusprogrammis selleks, et ühtlustada piirkondlikku arengut ja pidurdada üksikute piirkondade arengumahajäämust. • Tagada edaspidi kõigi RETKi seiremõõdikute analüüsiks vajamineva regionaalstatistika avaldamine riiklike statistikatööde raames edaspidi vähem kui 2-aastase viitajaga. • Muutuste tõttu seire aluseks oleva regionaalstatistika kättesaadavuses on ettepanek RETK uuendamisel teha järgnevad muudatused RETKi seiremõõdikutes: Juur- Varasem seiremõõdik Uuendatud seiremõõdik probleem 3. välisõhu kvaliteediga (lõhnahäiringud, õhusaaste) rahulolu välisõhu kvaliteediga keskmine rahul või väga rahul olijate osatähtsus, % hinnang 0-100 skaalal 4. kaasamisega KOV arengu kavandamisse rahul või rahulolu kaasamisega KOV arengu väga rahul olijate osatähtsus, % kavandamisse, hinnang 0-100 p skaalal 4. Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr, % jääb välja, kuna viimased andmed 2018 kohta 5. Rahulolu bussiühendustega kohalike jääb välja, kuna viimased andmed 2018 tõmbekeskusega, hindepalli kohta 25  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 5. ühistranspordi teenusega rahul või väga rahul ühistranspordi teenusega rahulolu, olijate osatähtsus, % keskmine hinnang 0-100 p skaalal 6. elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elukeskkonnaga rahulolu, keskmine hinnang elanike osatähtsus 0-100 p skaalal 9. kohaliku omavalitsuse juhtimisega oma elukohas rahulolu KOV juhtimise 3 aasta muutusega, rahul või väga rahul olijate osatähtsus, % keskmine hinnang 0-100 p skaalal 9. KOV-i üldise arengusuunaga rahul või väga rahul rahulolu KOV-i üldise arengusuunaga, olijate osatähtsus, % keskmine hinnang 0-100 p skaalal 9. KOV teenustega rahul või väga rahul olijate KOV teenustega rahulolu, keskmine hinnang osatähtsus, % 0-100 p skaalal • RETKi rakendusplaani tegevuste ja väljundite sõnastustes seireülevaate alusel tehtud ettepanekud muudatusteks kajastuvad täpsemalt seireülevaate lisas „RETKi rakendusplaani tegevuste elluviimine 2022. aastal“. • Kõik regionaalse arengu tegevuskavas ja selle rakendusplaanis tehtavad muudatused, sealhulgas siinse seireülevaate ning valitsuse uue tegevusprogrammi alusel lisatavad täiendused, kinnitatakse seirearuande valmimise järgselt eraldi regionaalministri käskkirjaga, misjärel avaldatakse muudatustega dokumendid regionaalministeeriumi ametlikul veebilehel. Muuhulgas uuendatakse tegevuste eest vastutavate ministeeriumite info vastavalt 1.07.2023 jõustuvatele ülesannetele. • Lisaks RETKi seireülevaatele koostatakse eraldi ka RETK-ga seotud Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavade 2030 seireülevaated nende elluviimise ja seirenäitajate vahetulemuste kohta. Mõlemad seireülevaated avaldatakse samuti Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ametlikul veebilehel. 26  Regionaalse arengu tegevuskava 2022.a seire ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2023 Kasutatud lühendid DMO Destination Management Organisation, ehk „turismi sihtkoha organisatsioon“ EIS Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus EL Euroopa Liit EMKVF Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond EMP Euroopa Majanduspiirkond ERF Euroopa Regionaalarengu Fond ESF Euroopa Sotsiaalfond HTM Haridus- ja Teadusministeerium KOV kohalik omavalitsus või kohaliku omavalitsuse üksus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine MES Maaelu Edendamise Sihtasutus MTÜ mittetulundusühing NUTS3 Nomenclature of Territorial Units for Statistics, Euroopa territoriaalse jaotuse klassifikatsiooni süsteem, mille alusel Eesti jaguneb 5 regiooniks (Põhja-, Kesk-, Kirde-, Lääne- ja OECD Organization for Economic Co-operation and Development, ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OSKA OSKA-nimeline tööjõuvajaduse seire ja prognoosi süsteem REACT-EU Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe, Euroopa Liidu rahastusfond, mis on loodud COVID-kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks RRF Recovery and Resilience Facility, ehk ELi taaste- ja vastupidavusrahastu, mille eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme majanduse pikaajaliseks taastumiseks ja vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise ja digitaalse ülemineku toetamiseks SKP sisemajanduse koguprodukt T&A teadus- ja arendustegevus TAI Tervise Arengu Instituut TSI Technical Support Instrument, Euroopa Liidu programm liikmesriikidele erinevate reformide kavandamist ja läbiviimist toetava eksperttoe pakkumiseks ÕÜF Õiglase Ülemineku fond, ehk Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahend, mille eesmärk on toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulevate tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega ÜKP Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 27  Lisa 1 KINNITATUD {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit} Regionaalse arengu tegevuskava  Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Tegevuskava eesmärk ja sekkumisloogika .................................................................................... 3 2. Regionaalse arengu juurprobleemid ja nende hetkeolukord ....................................................... 5 2.1.Juurprobleem - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes ................................................................................................................ 9 2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses .......................... 9 2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates .... 10 2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes .................................................................................................. 11 2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes......................... 11 2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes .......................... 12 2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile ........................................................................................................................................ 13 2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses ............................................................................................................................ 14 2.9 Juurprobleem - KOVde piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus ....................................................................................................................................................... 15 2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOVde arenguväljavaadetes seoses rände ja elanike arvu muutustega ............................................................................................................... 15 3. Tegevuskava elluviimise ja seire korraldus.................................................................................. 17 4. Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan........................................................................ 18 Esikaane fotod: Rivo Veber, Mati Kose, Margus Kontus, Ken Oja, Kaupo Kalda, Peeter Järvelaid, Remo Savisaar, Evolumina 2  Sissejuhatus Alates 2021. aastast on uuenenud regionaalarengu suunamise strateegiline raamistik. Eraldiseisva regionaalarengu strateegia asemel on nüüdsest regionaalse dimensiooni arvestamise vajadus rõhutatult esile toodud strateegias „Eesti 2035“, kus on seatud ka olulisemates riigi strateegilistes arengusihtides regionaalse tasakaalustatuse eesmärgid. Nende eesmärkide poole liikumiseks on vaja kõigi valdkondade panust, koostööd ning koordineerimist. Tasakaalustatud regionaalne areng on Eesti arengu ja kõigi elanike hea käekäigu seisukohalt jätkuvalt väga oluline ning ilma valdkonnapoliitikate osaluseta ja tõhusa koostööta ei ole riigi terviklike regionaalse arengu eesmärkide saavutamine realistlik. Läbimõeldum piirkondlike erisustega arvestamine valdkonnapoliitikate kavandamisel ja elluviimisel on oluline ka kogu avaliku sektori ressursside tõhusamaks kasutamiseks riigi terviklikus arengus ning selleks, et piirkondade kasutamata potentsiaali valdkondlike arengusihtide huvides parimal moel rakendada. OECD on toonud oma varasemas riigivalitsemise raportis Eestile1 ühe riigivalitsemise korraldamise kitsaskohana välja valdkonnapoliitikate ja finantsvahendite planeerimisel ebapiisava arvestamise regionaalpoliitika ja regionaalsete vajadustega, soovitades ühtlasi ministeeriumide üleste tegevuste tõhustamist regionaalset arengut toetavate poliitikate kujundamisel, rakendamisel ja koordineerimisel. Need väljakutsed on püsinud tänaseni. Ka Euroopa Komisjon osutab oma 2019.a riigipõhistes soovitustes Eesti vajadusele pühenduda ühtekuuluvuspoliitika meetmete kaudu enam riigisiseste piirkondlike arenguerisuste tasandamisele, ning juhib tähelepanu, et valdkondlike ja regionaalse arengu eesmärkide suunas tuleb liikuda samaaegselt. Seetõttu tegi ka valitsuskabinet riigihalduse ministrile ettepaneku koostada valitsemisalade ülene regionaalse arengu tegevuskava, et leppida kokku täpsemas valdkondade üleses tegevusplaanis, mille kaudu aidata liikuda „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas regionaalarengut tasakaalustaval moel. 1. Tegevuskava eesmärk ja sekkumisloogika Regionaalse arengu tegevuskava eesmärgiks on tugevdada valdkonnapoliitikate tegevusi riigi regionaalarengu võtmeväljakutsete lahendamisel, panustades nii „Eesti 2035“ regionaalset arengut puudutavate arengusihtide elluviimisse, ning luua alus nende protsesside edasiseks seireks. Tegevuskava keskendub kolmele põhiülesandele: • määratleb riigi regionaalse arengu peamised juurprobleemid, seostades need „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seiremõõdikutega; • jälgib regionaalarengu hetkeolukorda ja arenguid juurprobleemide lõikes ning strateegia „Eesti 2035“ arengusihtide suunas liikumist regionaalse tasakaalustatuse vaatenurgast; • koondab 4 järgnevaks aastaks ja seire käigus perioodiliselt uuendatavasse rakendusplaani olulisemad valdkonnapoliitikate tegevused, millel on arvestatav mõju regionaalse arengu juurprobleemide lahendamisele, täpsustab nende oodatavad väljundid juurprobleemide leevendamisel ning jälgib ühtlasi nende tegevuste elluviimist. 1 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content editors/Failid/oecd_public_governance_review_estonia_full_report.pdf 3 Joon. 1. Regionaalse arengu tegevuskava ülesehitus ja sekkumisloogika 4  2. Regionaalse arengu juurprobleemid ja nende hetkeolukord Piirkondliku arengu näitajate analüüsi põhjal on määratletud peamised regionaalse arengu juurprobleemid, mis väljendavad olulisemaid erinevusi piirkondade arenguerinevustes ja -tingimustes. Tuvastatud regionaalse arengu juurprobleemid on seostatud omakorda „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seiremõõdikutega, mille kaudu juurprobleemide osas toimuvaid muutusi jälgida. Seal, kus „Eesti 2035“ strateegia seiremõõdikute kohta ei ole regionaalstatistika kättesaadav, on kasutatud lisamõõdikud, mis võimaldaksid regionaalseid erisusi „Eesti 2035“ sihtide suunas liikumisel hinnata. Tabel 1. Eesti regionaalse arengu olulisemad juurprobleemid/väljakutsed ning nende seos „Eesti 2035“ strateegia strateegiliste sihtidega Regionaalse arengu juurprobleemid "Eesti 2035" seiremõõdikud "Eesti 2035" strateegilised sihid Piirkondade vaheline ebavõrdsus … või lisamõõdikud (kaldkirjas) Eestis elavad arukad, tegusad ja (1) inimeste töö- ja tööalastes tööjõus osalemise määr (15-74 tervist hoidvad inimesed eneseteostusvõimalustes aastased); … kus inimeste teadmised ja oskused suhtelise vaesuse määr; (2) inimeste sissetulekutes ja vaesuses viiakse kokku tööturu vajadustega ja luuakse võrdsed võimalused tööturul; leibkonnaliikme netosissetulek kuus tagatakse tööturu regionaalne (3) inimeste tervises ja tervena elatud ülemäärase kehakaaluga inimeste tasakaalustatus; on tervist hoidvad eluajas osatähtsus (16-64 aastased); inimesed ja keskkond ... 16+ aastaste hea/väga hea terviseseisundiga elanike osakaal; rahulolu välisõhu kvaliteediga Eesti ühiskond on hooliv, (4) inimeste ühiskonnaelus osalemise vähemalt 15-aastaste osalemine koostöömeelne ja avatud ning vaba-aja ja haridusega seotud kultuurielus; … kus igaühel on võrdne võimalus eneseteostuse võimalustes vabatahtlikus tegevuses osalemise eneseteostuseks ja ühiskonnaelus määr; osalemiseks sõltumata … elukohast kolmanda taseme haridusega 25-34- ... aastaste osakaal; rahulolu kaasamisega KOV arengu kavandamisse Eestis on kõigi vajadusi arvestav, (5) liikumisvõimalustes ja ühendustes rahulolu bussiühendustega kohalike kvaliteetne ja turvaline tõmbekeskusega; elukeskkond lairiba internetiühendusega … kus tagatakse piirkondlikult leibkondade osakaal; tasakaalustatud ruumiline areng ning rahulolu ühistransporditeenusega rahvastikumuutustega, ühiskonna vajaduste ja keskkonnahoiuga (6) inimeste igapäeva elutingimustes kodu ümbruskonda turvaliseks arvestavad ruumilahendused … ja pidavate inimeste osatähtsus; ligipääsetavus … elukeskkonnaga rahulolu; leibkondade osatähtsus, mille eluruumis on jooksev soe vesi Eesti majandus on tugev, (7) ettevõtete konkurentsivõimes ja SKT hõivatu kohta võrreldes EL27 uuendusmeelne ja vastutustundlik ligipääsus kapitalile keskmisega; … pakkudes ettevõtlusele ettevõtete (20+ hõivatuga) arenguvõimalusi kõigis piirkondades; lisandväärtus ettevõtte kohta; kus piirkondlike lõhede vähendamiseks kiirendatakse ettevõtlusaktiivsus; majanduse struktuurseid muutuseid kaupade ja teenuste eksport väljaspool Harjumaad; ettevõtte kohta 5  suurendatakse Eesti ja selle (8) ettevõtetele vajalike oskustega eri- või kutseharidusega piirkondade majandusele oluliste tööjõu kättesaadavuses täiskasvanute osatähtsus; ettevõtlusvaldkondade võimekust 25-64 aastaste elukestvas õppes ettevõtete ja teadustasutuste osalemine viimase 4 nädala jooksul koostöös; kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ... Eesti on uuendusmeelne, (9) KOVde finants-, haldus- ja teenuste rahulolu KOV teenuste osutamisega; usaldusväärne ja inimesekeskne osutamise võimekuses rahulolu kohaliku omavalitsuse riik juhtimisega oma elukohas; … kus avalikud teenused on rahulolu kohaliku omavalitsuse üldise kvaliteetsed ja kättesaadavad arengusuunaga sõltumata elukohast; korrastatakse KOV ja riigi vastutuse jaotust; (10) KOVde arenguväljavaadetes rände rahvaarvu muutuse kordaja 2018.a suurendatakse KOV-üksuste rolli ja elanike arvu muutustega seoses suhtes detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamisega ... Ülevaade regionaalse arengu juurprobleemide hetkeolukorrast tugineb „Eesti 2035“ seiremõõdikute regionaalsete erinevuste analüüsile, tuues näiteid ka selle kohta, kuidas erinevate valdkondlike toetusmeetmete jm rahastamisinstrumentide2 piirkondlik jaotus on juurprobleeme seni eeldatavalt mõjutanud, neid leevendades või pigem võimendades (vt joonis 3). Teostatud analüüs on olnud aluseks juurprobleemide määratlemisel ning on lähtepositsiooniks tegevuskava elluviimise edasises seires. Kuna maakonniti ei ole kõigi seirenäitajate puhul regionaalstatistika olnud kättesaadav, vaatleb analüüs regionaalseid erisusi juurprobleemide seiremõõdikutes ja toetusvahendite jaotuses peamiselt NUTS3 piirkondade3 lõikes, et tekiks terviklik võrdluspilt. Seal, kus andmed võimaldavad, on analüüsi tekstiosas toodud välja ka olulisemad regionaalsed arenguerisused täpsemas territoriaalses lõikes (maakond, KOV üksused). 2 Analüüs põhineb nende ELi struktuurivahenditest, EMKFist ja EAFRDst, muudest välisvahenditest ja riigieelarvest rahastatud toetustmeetmete, sihtotstarbeliste toetuste ja finantsinstrumentide andmetel perioodil 2014-2020, mille kohta on olnud kättesaadav ka nende maakondlik jaotus. Juurprobleemide 1-6 ja 9 puhul on arvestatud toetuste summa elanike arvu suhtes ja juurprobleemide 7-8 puhul statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvu suhtes (v.a FIE- d). 3 Põhja-Eesti = Harjumaa; Kesk-Eesti = Järva-, Rapla- ja Lääne-Virumaa; Kirde-Eesti = Ida-Virumaa; Lääne-Eesti = Saare- , Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa; Lõuna-Eesti = Jõgeva-, Tartu-, Viljandi-, Valga-, Põlva- ja Võrumaa 6 Joon. 2. Piirkondade vahelised erinevused regionaalse arengu juurprobleemides „Eesti 2035“ jt seirenäitajates4 4 seiremõõdiku ees sulgudes olev number osutab regionaalse arengu juurprobleemi numbrile (vt tabel 1). 7 Joon. 3. Toetuste jm rahastusinstrumentide panus regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisel aastatel 2014-2020 8  2.1. Juurprobleem - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes Strateegia „Eesti 2035“ seiremõõdikute analüüs näitab, et piirkondade vahelised erinevused selle juurprobleemi osas on võrdlemisi suured. Tööjõus osalemine püsib selgelt madalam väljaspool kahe suurema linnapiirkonnaga maakondi. Inimeste haridusele, oskustele, erivajadustele või muudele ootustele sobivate töökohtade kättesaadavus on olnud kõige teravamaks probleemiks Ida-Virumaal ja hõredama asustusega piirkondades, mis ei ole suutelised pakkuma kohapeal piisaval hulgal atraktiivseid, mitmekülgseid ja tulusaid töövõimalusi. 2020.a ulatusid tööjõus osalemise määra piirkondade (NUTS3) vahelised erinevused 62,3%-lt Kirde-Eestis kuni 76,5%-ni Põhja-Eestis (Harjumaa). Maakonniti on erinevused veelgi suuremad, lisaks Ida-Virumaale on madal tööjõus osalemine kogu Kagu-Eesti regioonis, kus kõigis 3 maakonnas jääb tööjõus osalemise määr alla 66%. Siinkohal seab „Eesti 2035“ sihiks tagada tööturu regionaalne tasakaalustatus kogu Eestis ning et tööjõus osalemise määr ei erineks maakonniti enam kui 10 protsendipunkti. Maakondade vaheline erinevus ulatub hetkel (2020.a) veel 19,5 protsendipunktini ja on viimasel 3 aastal seejuures kasvanud. Vaadates, kuidas on inimeste töökohtade kättesaadavusele ja tööalase eneseteostusvõimalustesse panustavate toetus- jt rahastusmeetmed piirkondade vahel jagunenud, on näha, et parima tööturu olukorraga Harjumaale on elanike arvu suhtes jõudnud ka proportsionaalselt vähem vahendeid kui teistesse piirkondadesse (seda suuresti maaelu ja kalanduse arengukavade ning regionaalarengu toetusmeetmete arvelt). Samas on ka kõige teravamate tööturuprobleemidega Ida-Virumaale läinud Eesti keskmisega võrreldes elaniku kohta vähem vahendeid. See asjaolu vajab riiklikes poliitika- ja toetusmeetmetes jätkuvat tähelepanu. 2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses Elanike sissetulekute suuruse ja elatustaseme piirkondlikud erinevused on Eestis endiselt märkimisväärsed. Suhtelises vaesuses elab 2020.a seisuga Kirde-Eestis 31,4% elanikkonnast, mis on ligemale 2 korda kõrgem kui Harju- ja Tartumaal (16,5 ja 18,8%). Viimase viie aasta jooksul on NUTS 3 piirkondade vahelised erinevused siiski mõnevõrra vähenenud. Suhteline vaesus on 2020. aasta seisuga jätkuvalt palju kõrgem maalistes asustuspiirkondades (23,2%), võrreldes linna- ja väikelinnalise asustuspiirkonnaga (19,4%). Kuigi leibkonnaliikmete kuukeskmiste sissetulekute piirkondlikud erinevused on 2020.a maakondade ja NUTS3 piirkondade võrdluses viimase 8 aasta väikseimad, on need jätkuvalt märkimisväärsed (sissetulekud Kirde-Eestis on vaid 71% Põhja-Eesti sissetulekutest). Vaadates toimetuleku- ja peretoetuste piirkondlikku jaotust, on Põhja-Eestisse jõudnud elanike arvu kohta selgelt vähem toetusi kui piirkondadesse, kus vaesus ja madalamad sissetulekud on suuremaks 9 probleemiks. Piirkondlikud erinevused inimeste sissetulekutes ja vaesuses on väga tugevalt seotud piirkonna üldiste majanduse ja tööturu arengu näitajatega ning vaesus on suuremaks probleemiks eelkõige seal, kus on suurem tööjõuturult kõrvalejäänute osakaal ja madalamad keskmised palgad. Seetõttu mõjutavad inimeste sissetulekute ja vaesusega seotud piirkondlikku ebavõrdsust mitte niivõrd madalat toimetulekut leevendavad hüvitised, kuivõrd muud aktiivsed ettevõtlus- ja tööturupoliitika (toetus)meetmed jm tegevused, mis seostuvad juurprobleemidega 1, 7 ja 8. 2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates Inimeste terviseseisund paistab erinevate rahvatervise näitajate põhjal muude piirkondadega võrreldes tuntavalt halvem Kirde-Eestis ja samuti Lõuna-Eestis. Vähemalt hea terviseseisundiga (enesehinnang) täiskasvanute osakaal on Kirde-Eestis 42%, mis jääb tervelt 18 protsendipunkti madalamaks riigi keskmisest ja 24 protsendipunkti madalamaks Harjumaast. Ka ülemäärase kehakaaluga täiskasvanute osakaal on suurim Kirde-Eestis (olles ligikaudu 8,5 %-punkti jagu kõrgem kui Harjumaal). Siiski on viimasel 4 aastal märgata, et tervisega rahulolu erinevused on piirkonniti aasta-aastalt mõnevõrra ühtlustunud. Arvestataval määral mõjutab Inimeste terviseseisundit ka igapäevane elukeskkond, sh õhukvaliteet. Inimeste rahulolu (väga või pigem rahul) välisõhu kvaliteediga on samuti Kirde-Eestis tuntavalt madalam kui muudes Eesti piirkondades, olles 2020.a 61% ning küündides sellega vaid 74 %-ni riigi keskmisest rahulolu tasemest. Samal ajal ulatub kõigis ülejäänud maakondades rahulolu vähemalt 78 %-ni, seejuures Saare- ja Hiiumaal vastavalt 95-96 %-ni Eesti keskmisest. Inimeste tervislikku seisundit võimaldab hinnata oodatav eluiga ja tervena elatud eluaastate arv, mille osas paistab rahvatervise olukord teiste piirkondadega võrreldes samuti halvem just Lõuna- ja Kirde- Eestis. 2020.a on Kagu-Eestis tervena elatud eluiga üle kümne aasta lühem võrreldes Põhja- ja Lääne- Eestiga ning maakondade vahelised erinevused ulatuvad tervelt 18,7 eluaastani meeste (Põlva- ja Hiiumaa vahel) ning 15,7 eluaastani naiste hulgas (Võru- ja Läänemaa vahel). See jääb tuntavalt maha „Eesti 2035“ ja rahvatervise arengukavas 2030 seatud eesmärkidest, et inimeste tervena elatud eluaastate maakondlikud erinevused jäävad aastaks 2035 alla 5 eluaasta ning aastaks 2030 pole ühegi maakonna oodatav eluiga üle 2 aasta lühem riigi keskmisest. Vaadates rahvatervise, tervishoiuteenuste ja –taristu arendamise toetusmeetmete kaudu suunatud vahendite piirkondlikku jaotust viimastel aastatel, on märgata, et elanike arvu kohta on suhteliselt enam aidatud tervise-edendusele kaasa piirkondades, kus olukord rahvatervises on olnud halvem. Oluline on seda lähenemist meetmetes hoida, et endistviisi suuri piirkondlikke erinevusi inimeste terviseseisundis vähendada. 10  2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes Inimeste võimalused end ühiskonnaelus teostada on seotud erinevate võimaluste kättesaadavusega kogu elukaare kestel. Kultuurielus ja vabatahtlikus tegevuses osalemise aktiivsuses on selge lõhe Põhja-Eesti ja muude piirkondade vahel, eriti torkab silma madalam kultuurielus osalemine Ida-Virumaal (ligikaudu 20% madalam kui Harjumaal) ning passiivsem vabatahtlikus tegevuses osalemine Kesk- ja Lääne-Eestis. Võimalusi kohaliku elu kujundamises kaasa rääkida tajutakse piirkonniti väga erinevalt. Ida-Virumaal on kõigest 30% elanikest rahul kaasatusega omavalitsusüksuse arengu kavandamisse, Jõgeva-, Valga- ja Põlvamaal on rahulolijaid 40-41%, samal ajal kui kõigis ülejäänud NUTS3 piirkondades on see üle 50% ning Lääne-Eesti saartel ja Läänemaal isegi üle 60%. Samuti ilmnevad selged piirkondlikud erinevused haridusega seotud eneseteostusvõimalustes: kolmanda taseme haridusega täiskasvanute osatähtsuse poolest ületavad Harju- ja Tartumaa (vastavalt 48 ja 43%) oluliselt muid Eesti piirkondi (kõigis maakondades alla 34%). Seda, kui aktiivselt inimesed kohalikus ühiskonnaelus kaasalöömise võimalusi kasutavad, määrab ka nende piirkondliku kuuluvustunde ja tulevikuperspektiivi tajumine, mis samuti piirkonniti erineb. Senist toetusmeetmete piirkondlikku jaotust vaadates on see pigem juurprobleemi lahendamisele kaasa aidanud. On väga oluline, et riigi haridus-, kodanikuühiskonna-, kultuuri- ja spordipoliitika meetmetega panustataks jätkuvalt sellesse, et inimeste võimalused kogukonna- ja ühiskonnaelus aktiivselt osaleda ning mitmekülgsetest vaba-aja teenustest ja kvaliteetsest haridusest osa saada saaksid piirkonniti ühtlasemalt tagatud. 2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes Inimeste piirkondlike liikumisvõimaluste analüüsimiseks napib regionaalstatistilisi näitajaid. Ühistransporditeenusega rahul olevate inimeste osatähtsus on kõige madalam Kesk-Eestis, jäädes 57%- ga tunduvalt madalamaks kui Põhja-Eestis (63%). Maakondadest on madalaim rahulolu Jõgevamaal (49%) ning kõrgeim Tartu- ja Saaremaal (70%). Rahulolu bussiühendustega kohalikku tõmbekeskusesse on 2018.a ühistranspordi rahulolu uuringu põhjal madalam Kesk-Eestis ja Jõgevamaal (4-palli skaalal keskmiselt 2,8). Lääne-Eesti saartel ja Võrumaal on rahulolu kõrgeim (3,2 p), samas on just nende piirkondade aeg-ruumilised vahemaad peamiste regionaalsete keskustega ühed suuremad. 11 Puudulikku füüsilist ligipääsetavust aitavad tänapäeval leevendada ka digitaalsed ühendused. Kiire internetivõrguga ühendatuses on piirkondlikud erinevused siiani veel suured. Kuigi kiire interneti taristut on viimastel aastatel üleriigiliste meetmete toel jõuliselt arendatud ja 2021.a seisuga on lairiba internetiühenduseta leibkondi5 Statistikaameti andmetel jäänud alles küllalt vähe (5 maakonnas alla 10%) on mitmes maakonnas kaetus väiksem kui mujal, nt Võru ja Põlva maakonnas on veel vastavalt 16% ja 17% leibkondadest ilma lairiba internetiühenduseta. Analüüsis vaatluse alla võetud inimeste liikumisvõimalustesse panustavate meetmete toetus- jm finantsvahendeid on elanike arvu suhtes jõudnud kõige vähem Lõuna-Eestisse ning kõige enam suhteliselt heade ühendusvõimalustega Kesk-Eestisse, mille on põhjustanud ilmselt üksikud suurinvesteeringud. Kuigi elanike arvu kohta ei ole transpordi- ja sidetaristu investeeringutoetusi jõudnud Harjumaale enam kui riigis tervikuna, on vastavate toetuste kogumahtu vaadates siiski selgelt ülekaalukam osa toetustest liikunud just Harjumaale (ligemale 45%), kus toimub tihedam igapäevane liikumine ja kuhu on koondunud olulisemad rahvusvahelised ja üleriigilised transpordisõlmed. Samal ajal on Lõuna-Eesti piirkonda jõudnud elaniku kohta tunduvalt vähem toetusi (75% riigi keskmisest). Kokkuvõttes on seega transpordi- ja sidetaristu investeeringutoetused olulisel määral aidanud keskuste vahelisi ühendusvõimalusi piirkonniti parandada, kuid kitsaskohaks on jätkuvalt kohalikud ühendused keskuste ja tagamaa vahel. 2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes „Eesti 2035“ on seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning tõstatab riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, aitamaks muuhulgas piirkondades kohaneda rahvastikumuutuste jm arenguvajadustega. Kui 2020. aastal oli elukeskkonnaga rahul enamikes maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%), siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest ka Põlva- ja Valgamaal. Elukeskkonna turvalisuses suuri regionaalseid erinevusi ei esine. Märkimisväärseid piirkondade vahelisi erinevusi esineb inimeste olmetingimustes. Näiteks puudub 2020.a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt 19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes elavaid leibkondi alla 3%. Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste parandamisele suunatud toetus- jm rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale ning ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja rahastamismeetmed tervikuna aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa vaid kohati. 5 arvestades leibkondi, kus vähemalt üks liige on vanuses 16–74 12  2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile Nagu toob välja ka „Eesti 2035“ strateegia, pärsivad Eesti arengut suured piirkondlikud erinevused ettevõtlusaktiivsuses, tootlike töökohtade paiknemises ja erinevates ettevõtete konkurentsivõime näitajates (sh nende teadmismahukuses, lisandväärtuses, ekspordis ning teadus- ja arendustegevuse rakendamise võimekuses). Kuigi mitme ettevõtete konkurentsivõime näitaja osas ei ole piirkondlikud erinevused viimastel aastatel enam kasvanud, püsivad need endiselt märkimisväärselt suured. „Eesti 2035“ ning TA, innovatsiooni ja ettevõtluse arengustrateegia 2035 näevad ette väljaspool Harjumaad elaniku kohta loodud SKP EL27 keskmisele lähenemise kiirenemist6. Selle sihi saavutamiseks on vaja riigi ettevõtlus ja innovatsioonipoliitika meetmete puhul järjepidevalt kavandada ka nende regionaalset mõju. Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2019.a seisuga Harjumaal 101%-ni ELi keskmisest (ületades ühtlasi ainsa piirkonnana nii ELi kui ka Eesti keskmist näitajat). Seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades jääb see kõigest 48-51% vahemikku ELi keskmisest ning enamikes maakondades alla 50% taseme (kõige madalam Põlva ja Jõgevamaal 37-38%). Sarnased piirkondlikud erinevused ilmnevad ka ettevõtlusaktiivsuses - kui Harjumaal oli 2020.a 1000 elaniku kohta 117 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet (v.a FIE-d), siis suurtööstuste piirkonnas Ida- Virumaal ulatub see näitaja vaid 34-ni ning ka Kagu-Eestis ja Järvamaal jääb alla 60. Ettevõtete keskmine lisandväärtus ulatus 2017.a andmetel Lõuna- ja Lääne-Eestis vaid vastavalt 72 ja 65% tasemeni Eesti keskmise suhtes, samas kui Kirde-Eestis on see koguni 134%, seda suuresti sealsete energia- ja keemiatööstuse suurettevõtete arvelt. Siiski tuleb arvestada, et vastav statistika kajastab vaid 20 või enama töötajaga ettevõtteid, jättes võrdluspildist välja piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted. Väga suured piirkondlikud erinevused on ka ettevõtete ekspordi näitajates. Kui 2020.a seisuga ulatub ettevõtete kaupade ja teenuste eksport Harjumaal 162 tuhande ning Ida-Virumaal 122 tuhande euroni ettevõtte kohta, siis Lääne-Eestis ulatub see napilt 70 tuhande piirini ning maakondadest Põlva- ja Läänemaal vaid vastavalt 35 ja 37 tuhande euroni ettevõtte kohta. Ettevõtete piirkonniti ebaühtlast konkurentsivõimet võimendab ka piirkondlik ebavõrdsus ettevõtete ligipääsus investeeringuteks vajalikule kapitalile. Sarnaselt elukondliku kinnisvaraga on tagatisvara madal turuväärtus ning vähene likviidsus üheks piiravaks tingimuseks väljaspool suuremaid linnapiirkondi investeeringuid kavandavate ettevõtjate jaoks. Kredexi ja MESi pakutavate laenu- ja käendustoodete kasutamine aitab paljudel juhtudel küll vähendada panga poolt võetavat riski, kuid suurendab samas ettevõtete jaoks investeerimisega kaasnevaid kulusid. Kredexi laenukäenduse mahust on perioodil 2014- 2019 antud 70% Harjumaal tegutsevatele ettevõtetele. MES laenu- ja käendustoodete jaotus on piirkonniti tasakaalustatum, sest Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas on reeglina väljaspool biomajanduse sektorit tegutsevad ettevõtted välistatud. Piirkondlikud erinevused ligipääsus kapitalile mõjutavad omakorda ettevõtete ligipääsu ettevõtlustoetustele. 6 Vastavalt „Eesti 2035“-le vähemalt 67%-ni EL27 suhtes aastaks 2035 (ostujõu pariteedi näitaja alusel). 13 Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni toetus- jm rahastamismeetmete piirkondlik jaotus on viimastel aastatel olnud pigem ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste vähendamise seisukohast soodne. Analüüsis kasutatud meetmete toetusvahendeid on statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvu suhtes jõudnud seni keskmisest vähem kõige konkurentsivõimelisema ja kiiremini kasvava majandusega Põhja-Eestisse, samas kui muudesse NUTS3 piirkondadesse on toetuseid ettevõtte kohta jõudnud riigi keskmisest enam. Selline piirkondlik jaotus tuleb suures osas siiski põllumajandus- ja kalandusfondi ja regionaalarengu meetmete arvelt. Kuigi ka ilma nende meetmete osata ei ületa Harjumaale läinud toetuste osa ettevõtte kohta Eesti keskmist, on märgatavalttagasihoidlikumate ettevõtluse arengunäitajatega Valga-, Võru- ja Läänemaale jõudnud toetusvahendeid vähem kui 65% riigi keskmisest. Toetuste sellisele jaotusele vaatamata on ettevõtlusarengu piirkondlikud erinevused püsinud endistviisi suured. 2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses Kõrgema lisandväärtusega ja teadmusmahukamate ettevõtete arengule on oluline kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu, mille hulgast leida või koolitada oma vajadustele vastava profiili ja oskustega töötajad. Seejuures on väga oluline, et tööjõu erialane haridus ühtiks võimalikult hästi piirkondliku ettevõtluse valdkondliku profiiliga (ehk täpsema oskuste vajadusega). Eri- või kutseharidusega (sh kõrgharidus) täiskasvanute osatähtsus on 2021.a seisuga kõrgem Kirde-Eestis (75%), Harju- ja Tartumaal ning Lääne-Eesti saartel (üle 70%) ja madalam kõigis muudes maakondades (vahemikus 62-65%). Elukestvas õppes osalemises on piirkondade vahelised erinevused silmatorkavamad - kui Põhja-Eesti vastav näitaja ulatub 2019.a seisuga üle 23%, siis kõigis ülejäänud NUTS3 piirkondades jääb see 15-19% vahemikku. Kõige vähesem on osalemine elukestvas õppes olnud paraku just suurimate majanduse struktuursete muudatuste lävel oleval Ida-Virumaal (16%). Ühtlaselt head elukestva õppe võimalused kõigis piirkondades on väga vajalikud aitamaks leida ettevõtetel piirkonnast kohapealt sobivate oskustega tööjõudu ning sealsetel inimestel oma oskustele, haridusele ja soovidele vastavaid töövõimalusi. Vaadates ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu arendamisele panustavate toetusmeetmeid, on näha, et nende meetmete piirkondlik jaotus on aidanud ka selle juurprobleemi ohjamisele kaasa. Nimelt on seni suurima töö- ja tööjõupuudusega Kirde-Eestisse jõudnud elaniku kohta tunduvalt rohkem toetuseid ettevõtte kohta kui Harjumaale. Siiski tuleb siin arvestada asjaoluga, et analüüsis kasutatud toetusmeetmete andmed, mille kohta on toetusmahtude info maakonniti kättesaadav7, on olnud siin võrdlemisi lünklikud. 7 Meetmed: Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine; Välisvärbamise toetus; Arendusgrant; Teaduse populariseerimine. 14  2.9 Juurprobleem - KOVde piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus „Eesti 2035“ strateegia näeb riigi olulise arenguvajadusena ette, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata tema elukohast. Kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse piirkondlikke erinevusi peegeldab hästi sealsete inimeste rahulolu kohalike avalike teenuste, omavalitsuste juhtimisega ning üldise arengusuunaga. Teenustega rahulolus on eri piirkondade vahel selged erinevused – kui keskmisest (67%) kõrgem rahulolu on Hiiu-, Saare- ja Järvamaal (75-76%), siis sellest tunduvalt madalamaks jääb rahulolu Kirde-Eestis (57%) ja Lõuna-Eestis (sh Põlvamaal 58%). Sarnased piirkondlikud erinevused ilmnevad ka rahulolus KOVde juhtimisega - oluliselt vähem on elanikud rahul omavalitsuste juhtimisega Ida-Virumaal, (40%) ning Lõuna-Eestis Jõgeva- ja Valgamaal (47 ja 49%) ning kõrgem on rahulolu Harju- ja Tarumaal ning Hiiu- ja Saaremaal (kõikjal üle 70%). Üksikute KOVde võrdluses on erinevused erakordselt suured, jäädes kolmes Ida-Virumaa omavalitsuses ja ühes Jõgevamaa omavalitsuses allapoole 30% taset ja küündides mitmes Tallinna lähiümbruse omavalitsuses, Muhu ja Võru vallas üle 80%. Sarnased on piirkondade vahelised erinevused ka rahulolus omavalitsuse üldise arengusuunaga oma elukohas - rahulolu on kõige väiksem Ida-Virumaal (40%) ja Jõgevamaal (47%) ning kõrgem Harju-, Tartu-, Hiiu- ja Saaremaal (70-80% vahemikus). Piirkondlikke erinevusi kohalike omavalitsuste finants- ja investeerimisvõimekuses, mis tuleneb suuresti ebaühtlasest maksulaekumisest püütakse ühtlustada tasandusfondiga arvestades demograafilist koosseisu ja inimeste paiknemist piirkonniti. KOV-de finantsvõimekuse ühtlustamiseks riiklike sekkumiste olulisus tingib ka asjaolu, et Eesti on ühe madalama KOV finantsautonoomiaga riike, kus kohalike maksude osakaal moodustab vaid 3% KOV tuludest (OECD keskmine 45%). Empiirilised uuringud ja mitmete riikide kogemused näitavad ka seda, et sisuline detsentraliseerimine, mis hõlmab ka suuremat finantsilist iseotsustusõigust, suurendab muuhulgas riigivalitsemise efektiivsust ja avalike teenuse kvaliteeti ning on positiivses korrelatsioonis riikide sisemajanduse kogutoodangu suurusega8. Üksikute piirkondlikule ja kohalikule haldus- ja arendusvõimekusele suunatud toetusmeetmete vahenditest, mille kohta on olemas andmed ka maakondliku jaotuse kohta, on elanike arvu suhtes jõudnud kõige vähem toetusi piirkondadesse, kus rahulolu kohalike omavalitsuste juhtimise, teenuste ja arengusuundadega on olnud madalaim (Kirde- ja Lõuna-Eesti) ning enam Põhja-Eestisse, kus vastav rahulolu on keskmisest kõrgem. See võib peegeldada ühelt poolt asjaolu, et võimekamate KOV-de motiveeritus vastavate riiklike tugimeetmete võimalusi ära kasutada on olnud kõrgem. Kindlasti on oluline tagada meetmete rakendamisel vajalikud mehhanismid, mis lubaks suunata meetmete suurema mõju ennekõike piirkondadesse, mille haldus- ja arendusvõimekus on olnud kesisem. 2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOVde arenguväljavaadetes seoses rände ja elanike arvu muutustega 8 Making Decentralisation Work: a Handbook for Policy-Makers, OECD 2019. 15 Piirkondlikud rahvastikumuutused, eelkõige rändes ja vanusstruktuuris, on tervikuna üheks peamiseks piirkondade pikaajalisi arengueelduseid kujundavaks protsessiks. Viimastel aastatel on jätkunud rahvastiku kasv eeskätt pealinnaregioonis ja vähemal määral ka Tartu- ja Pärnu linnapiirkondades. Ülejäänud, eriti keskustest kaugemale jäävad hõreasustusega, piirkonnad seisavad endiselt silmitsi kahaneva ja ülejäänutega võrreldes kiiremini vananeva rahvastikuga. Toimuvad rahvastikumuutused seavad nende piirkondade kohalikud omavalitsused selgelt keerulisemasse olukorda nii kohapealse ettevõtluse arendamisel, kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse tagamisel, infrastruktuuri ülalpidamisel ja arendamisel kui piirkondliku arengu suunamisel laiemalt. Vaadates rahvaarvu muutuse kordajat kahel viimasel aastal, ei ole märgata olulisi muutusi pikemaajalistes trendides – jätkuvalt on kõige kiirem rahvastiku suhteline kahanemine leidnud aset Kirde-Eestis (ligemale 3%) ning Kagu-Eestis ja Kesk-Eestis, v.a. Raplamaa, (vahemikus 1,6-2,5%). Maakonniti on kahel viimasel aastal ainsana kasvanud Pärnu-, Tartu- ja Harjumaa rahvastik (vahemikus 0,5-2,6%). „Eesti 2035“ strateegia seab sihiks, et väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osakaal Eesti rahvastikust kasvaks. 2021.a alguse seisuga elab Harjumaal 45,5% rahvastikust, samas 4 aastat varem oli see näitaja veel 44,3%. Kahaneva elanike arvuga piirkondades, kus infrastruktuur on üles ehitatud oluliselt suurema arvu elanike teenindamiseks, on selle endises mahus ülalpidamine üle jõu käiv. See võib vähendada nende võimekust pakkuda olemasolevatele elanikele samaväärse kvaliteedi ja kättesaadavuse teenuseid võrreldes omavalitsustega, kelle infrastruktuur on kohandatud vastavaks elanike arvule. Piirkondades, kus elanike arv on vähenenud enam, on teenuste osutamisega seotud taristu selgelt ebaefektiivsemas kasutuses (pindala alusel elaniku kohta). Kiirelt kasvavates piirkondades on vastupidiselt mureks suutlikkus luua samas tempos vajalikku infrastruktuuri kiirelt kasvava elanikkonna teenindamiseks. Nendes tingimustes on väga oluline aidata riiklike poliitikate toel kaasa kestlikule kohandumisele kahanemisega (nt uuenduslikud lahendused teenuste korraldamisel, ruumikasutuse muutmine, kaugtööd soodustava keskkonna ja heade ühenduste loomine keskustega, kahanevates piirkondades elujõulise ja uusi võimalusi ära kasutava ettevõtluse edendamine, tugevate kohalike kogukondade arendamine). 16 3. Tegevuskava elluviimise ja seire korraldus Regionaalse arengu tegevuskava (edaspidi tegevuskava) kinnitatakse riigihalduse ministri käskkirjaga ja selle hilisemad muudatused regionaalministri käskkirjaga. Tegevuskava ja selle rakendusplaani võetakse ministeeriumite poolt sisendina arvesse valdkonna arengukava tegevuste elluviimisel, et aidata neis paremini arvestada regionaalse dimensiooni ja regionaalsete vajadustega. Lisaks saavad ministeeriumid võtta tegevuskava rakendusplaani arvesse valdkondlike arengukavade ja programmide tegevuste ning nende regionaalarengusse panustava sisu ja piirkondlike fookuste täpsustamisel, eelarvevajaduste kavandamisel ning riigi eelarvestrateegia koostamise ja selle lisataotluste ettepanekute tegemisel. Tegevuskava elluviimise kohta koostatakse kord aastas seirearuanne, mis sisaldab ülevaadet: - arenguolukorra ja -suundumuste kohta regionaalse arengu juurprobleemide lõikes; - juurprobleemide lahendamisse panustavate toetusmeetmete jm rahastamisinstrumentide vahendite regionaalse jaotuse kohta, hinnates mil määral on see erinevate regionaalse arengu juurprobleemide arenguid eeldatavalt piirkondlikult mõjutanud (vaadates kuidas toetused on jagunenud paremate ja halvemate arengunäitajatega piirkondade vahel); - rakendusplaani tegevuste elluviimise vahetulemustest ja peamistest esinenud puudujääkidest elluviimisel; - koondab vajadusel ettepanekud tegevuskava rakendusplaani uuendamiseks järgnevaks 4 aastaks ning valdkonnapoliitikate strateegiadokumentide ja tegevuste täiendamiseks või täpsustamiseks. Seireülevaate koostamise käigus võib regionaalstatistika kättesaadavuse muutuste tõttu selguda ka vajadus muudatusteks regionaalse arengu juurprobleemide seiremõõdikutes. Seirearuande alusel täiendatud regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan kinnitatakse eraldi regionaalvaldkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Ettepanekuid regionaalse arengu tegevuskava ja selle rakendusplaani ning valdkondlike arengukavade ja programmide täiendamiseks tehakse eeskätt juhtudel kui: - regionaalse arengu juurprobleemide seirenäitajate osas piirkondade vahelised erinevused suurenevad (juurprobleem süveneb) ja senistest sekkumistest vastavate erinevuste tasandamiseks ei piisa; - kui ilmneb täiendavaid kaalukaid piirkonnaspetsiifilisi vajadusi, millele on vaja keskvalitsuse tegevusi kohandada ja diferentseerida; - kui täpsustuvad või muutuvad piirkondlikud fookused rakendusplaanis sisalduvatel tegevustel; - kui selgub, et mõne tegevuse elluviimine pole mingil põhjusel enam plaanitud kujul asjakohane. Muuhulgas on regionaalse arengu tegevuskava seire tulemused aluseks riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“9 regionaalarengu programmi regulaarsel üle vaatamisel ja täiendamisel. Seirearuanded regionaalse arengu juurprobleemide muutustest ja rakendusplaani tegevuste elluviimise vahetulemustest koostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasab seirearuannete ettevalmistamisse teisi ministeeriume, kelle ülesandeks on anda ülevaade rakendusplaanis toodud oma valitsemisala puudutavate tegevuste elluviimise vahetulemustest ning vajadusel algatada seirearuandest tulevate ettepanekute põhjal oma valitsemisala tegevuste täiendamine või kohandamine. Seirearuande ja selle ettepanekute 9 Tulemusvaldkonna nimetus võib ministeeriumite ja valitsemisalade ümberkorralduste käigus muutuda. 17 koostamisel konsulteeritakse muuhulgas Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning maakondlike arendusorganisatsioonidega, sh maakonna arengustrateegiatest tulevate ja kohalike omavalitsuste üleste vajaduste osas täiendavateks riigi tegevusteks. Seirearuande tulemusi käsitletakse samuti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaheliste eelarve läbirääkimiste protsessis, esitledes seire tulemusi ja ettepanekuid asjakohaste juurprobleemide lõikes vastavates valdkondlikes komisjonides. Regionaalse arengu tegevuskava seire tulemusi ning nende ettepanekuid tutvustatakse üldjuhul kord aastas Riigikogus (sh arutelud asjakohastes Riigikogu komisjonides) ja vajadusel valitsuskabineti istungitel, esitades selle põhjal ülevaate strateegia „Eesti 2035“ elluviimisest regionaalse arengu vaatenurgast vastavalt Riigikantselei selleks ettenähtud üldisele korrale ja ajakavale. 4. Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan Rakendusplaan (Lisa 2 tabel) koondab järgnevaks 4 aastaks olulisemad „Eesti 2035“, VV tegevusprogrammis, riigi valdkondlikes arengukavades ja programmides kavandatud valdkonnapoliitikate tegevused, millel on arvestatav potentsiaal regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisele. Samuti võtab rakendusplaan arvesse maakonna arengustrateegiates toodud olulisemaid ettepanekuid riigile, mille tähtsus ei piirdu ühe konkreetse maakonna või omavalitsusüksusega, vaid millel on juurprobleemide edasisele käekäigule oluline laiem mõju. Rakendusplaan seab ka tegevuste oodatavad väljundid, mis täpsustavad tegevuste regionaalseid fookuseid ja sihtpiirkondi ning sisu juurprobleemide leevendamisel ning täpsustab tegevuste elluviimise eest vastutavad ministeeriumid ja partnerid. Väljundite näol on ministeeriumil võimalik täpsustada oma tegevuste regionaalset fookust võrrelduna tegevuse suurema üldistusastmega sõnastustega, mis tulenevad valdkondlikust arengukavast või programmist. Rakendusplaanis kajastatakse üksnes selliseid keskvalitsuse tegevusi, millel on selge piirkondlik mõõde ja oluline mõju juurprobleemi lahendamisele. Tegevuste täpsema piirkondliku fookuse seadmiseks teostavad elluviimise eest vastutavad ministeeriumid eraldi analüüsi või lähtuvad olemasolevast taustateadmisest. Sõltuvalt valdkonnast ja probleemkohast võib tegevuste sihtpiirkond olla määratud haldusüksuse tasandil või mõne muu piirkondliku jaotusena rahvastiku tiheduse, kinnisvara hinnataseme vm sotsiaal-majanduslike või looduskeskkonna näitajate alusel. Rakendusplaanis sisalduvad ka riigi Kagu-Eesti ja Ida-Viru tegevuskavade elluviimiseks kavandatud tegevused. Kagu-Eesti ja Ida-Viru tegevuskavad koondavad riigi sekkumised kahe kõige suuremate regionaalse arengu väljakutsetega fookuspiirkonna arendamisel. Mõlemad piirkondlikud tegevuskavad jäävad kehtima eraldiseisvate arengudokumentidena, kuid nende regulaarne seire ja uuendamine koostöös valdkonnaministeeriumitega toimub edaspidi regionaalse arengu tegevuskava seire integreeritud osana. Ühine rakendusplaan annab sellega tervikliku vaate, milliste juurprobleemide ja tegevuste juures on riigi fookuses Kagu-Eesti või Ida-Virumaa ning millistel puhkudel on piirkondlike erisuste valupunkt mõnes teises piirkonnas. Mõlema piirkondliku tegevuskava tegevused on rakendusplaanis ka eraldi tähistatud ja rakendusplaanist eraldi koondina välja võetavad. 18  KÄSKKIRI 01.12.2023 nr 250 Regionaalse arengu tegevuskava ja rakendusplaani aastateks 2023–2026 uuendamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 alusel ning kooskõlas Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Ruum ja liikuvus“ eesmärgist tagada riigi tervikliku ja piirkondlikult tasakaalustatud ruumiline areng: 1. Kinnitan uuendatud Regionaalse arengu tegevuskava ja rakendusplaani aastateks 2023–2026 (lisatud) koos muudatustega vastavalt Regionaalse arengu tegevuskava 2022. a seireülevaatele ja Vabariigi Valitsuse 19.04.2023 korralduse nr 25 alusel ministrite vastutusvaldkondades toimunud muudatustele. 2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokumendid ministeeriumi veebilehel. Saata: regionaalarengu osakond. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisa 1 Regionaalse arengu tegevuskava Lisa 2 Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan aastateks 2023–2026  Siseministeerium Meie: 12.12.2023 nr 13-1/1326 Regionaalse arengu tegevuskava (RETK) ja 2023-2026. a rakendusplaani ning RETKi elluviimise 2022. a seire ülevaate esitamine Esitame teadmiseks regionaalministri 01.12.2023. a käskkirjaga nr 250 uuendatud regionaalse arengu tegevuskava ja selle rakendusplaani aastateks 2023–2026 (lisatud). Dokumente on täiendatud vastavalt regionaalse arengu tegevuskava 2022. a seire tulemustele ning 1.07.2023 a jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse alusel ministrite vastutusvaldkondades toimunud muudatustele. Koos uuendatud RETKi ja selle rakendusplaaniga esitame teadmiseks ning teie ministeeriumi tegevuse kavandamisel arvestamiseks ka 2022. a seire ülevaate koos detailsema RETKi rakendusplaani seiretabeliga. Eraldi soovime tõsta esile seire ülevaate põhijäreldusi ja soovitusi ministeeriumitele, mille kohaselt: 1. On regionaalse arengu juurprobleemide seas püsinud regionaalne ebavõrdsus eriti suur ja jätkanud kasvutrendi ettevõtete konkurentsivõimes ja kapitalile ligipääsus; ettevõtetele vajaliku oskustega tööjõu kättesaadavuses; rahvatervises ja tervena elatud eluajas; sissetulekutes ja vaesuses ning rahulolus kohaliku omavalitsuse arengu ja juhtimisega. Seejuures ilmneb arengumahajäämus jätkuvalt eelkõige suurematest linnapiirkondadest kaugemale jäävates piirkondades ning Ida-Virumaal ja Kagu-Eesti maakondades. 2. Kahe juurprobleemi - piirkondade vaheline ebavõrdsus ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses ja piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates - puhul on juurprobleeme leevendava mõjuga tegevuste kohta 2022. a võimalik tuua eri ministeeriumite tegevustes kõige vähem positiivseid näiteid. 3. Enim on vaja täiendavaid sekkumisi kavandada regionaalsete erisuste vähendamiseks ettevõtluskeskkonnas ja ettevõtluse arenguvõimalustes, ettevõtlusarenguks vajamineva tööjõu kättesaadavuses ja inimeste hõives osalemises, samuti rahvatervises ning omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuses. Regionaalministri kõrval on eelkõige vaja majandus- ja IT ministril, sotsiaalkaitseministril, haridus- ja teadusministril ja terviseministril vaadata üle oma valitsemisala puudutavad tegevused ja nende tasakaalustatud regionaalarengut toetava mõju suurendamise võimalused. 4. Ühtlasi on vaja eelkõige ettevõtlusarengu ja innovatsiooni, aga ka sotsiaal- ja heaolu, tervishoiu ning tööturu valdkonna arengukavade või nende programmide uuendamisel kaaluda täiendavaid regionaalarengut tasakaalustavaid ja piirkondlikest erivajadustest lähtuvaid sekkumisi. Riigi arengukavade ja programmide regionaalse mõõtme edasine Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  tugevdamine (sh väljakutsete ja arenguvajaduste piirkondlik mõõde, eritähelepanu vajavad piirkonnad ja piirkondlike vajadustega arvestavad tegevused, piirkondade vaheliste arenguerisuste aktsepteeritav ulatus valdkonnas, mõõdikute regionaalsed sihttasemed) on muuhulgas vajalik, et tugevdada eri ministeeriumite panust strateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste regionaalarengut puudutavate sihtide saavutamisse. 5. Järjepidevat tähelepanu vajab EL-i 2021-2027. a struktuurifondide valdkondlike toetusmeetmete regionaalarengut tasakaalustav suunitlus ja piirkondlik fokuseeritus meetmete toetuse andmise tingimuste koostamisel ning elluviimise seires vastutavate ministeeriumite koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga. EL-i toetusmeetmete rakendamisel piirkondlike eripäradega tugevamat arvestamist, sh vähemalt 40% ettevõtlusmeetmete toetusvahendite suunamist väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkondi, on pidanud vajalikuks ka valitsus oma 2023-2027 tegevusprogrammis selleks, et ühtlustada piirkondlikku arengut ja pidurdada üksikute piirkondade arengumahajäämust. 6. RETK-s väljatoodud Kagu-Eesti tegevuskava puudutavates tegvustes on sealse piirkonna arengu järele aitamiseks vaja kindlasti jätkata piirkonnaspetsiifiliste ressursside väärindamise tegevustega, pöörata suuremat tähelepanu ettevõtete innovatsioonivõimekuse tugevdamisele ning toote- ja teenusearenduse investeeringute toetamisele. Väga oluline on Kagu-Eesti spetsiifika arvestamine „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ meetmete kavandamisel. Edasiarendamist vajab ka piirkonna haridusvõimaluste vastavusse viimine Kagu-Eesti tulevikuvajadustega, kuna praegu ei leia suur osa Kagu-Eesti põhikoolilõpetajatest endale sobivat edasiõppimisvõimalust kodumaakonnas. 7. Ida-Viru tegevuskava puudutavates tegevustes on vajadus mõjusate tegevuste järele, mis parandaksid maakonna demograafiat ja looksid eeldused eesti keelt heal tasemel valdavate noorte Ida-Virumaale õppima/töötama/elama asumiseks. Märkimist vajab, et õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) vahendite positiivne mõju maakonna demograafiale ja majandusele ei avaldu täiel määral ilma mõjusate sekkumisteta piirkonnas kvaliteetse üürielamufondi arendamiseks ja olemasolevate korterelamute rekonstrueerimiseks. Oluline on, et ÕÜF-i panus oleks täiendus, mitte asendus muudele üleriigiliselt kavandatud sekkumistele. Seejuures tuleb arvestada õiglase ülemineku fondi rakendamise ajal piirkonnas ajutiselt piiratud finantsilise ja organisatoorse võimekusega samaaegselt teisi toetusvõimalusi kasutada. Seetõttu on lisamõju saavutamiseks vaja kohandada ka mitte-ÕÜF-i vahendite kasutusse võtmist soodustavad tugitegevused ning toetuse andmise tingimused ja toetusmäärad. Ootame eelpool esile tõstetud vajadustele ministeeriumite poolseid ettepanekuid ja lahendusi ka 2024. a alguses saadetavas kirjas, millega küsime sisendit 2023. a RETKi seireülevaate koostamisele. Uuendatud RETK ja selle rakendusplaan ning selle 2022. a seire ülevaade koos regulaarselt uuendatava seirenäitajate tabeliga on leitavad ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet Regionaalvaldkonna asekantsler 2 (3) Lisad: 1) Regionaalse arengu tegevuskava ja rakendusplaani aastateks 2023–2026 uuendamine (regionaalministri käskkiri) 2) Regionaalse arengu tegevuskava 2022. a seire ülevaade 3) Ülevaade regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaani 2022. aasta seiretabel 4) Regionaalse arengu tegevuskava 5) Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaan aastateks 2023–2026 Sama: Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Riigikantselei Eedi Sepp 611 3101 [email protected] 3 (3)