Kiri

Teie 27.11.2023 nr 1-4/23/5589 Kliimaministeerium [email protected] Meie 11.12.2023 nr 1-12/1686-2 Kliimaministri määruse eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab kliimaministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna jalgrattateede investeeringuteks perioodil 2021–2027“ eelnõu järgmiste märkustega. 1) Eelnõus ja seletuskirjas on korduvalt viidatud Uue Euroopa Bauhausi põhimõtetele. Uue Euroopa Bauhausi põhimõtted on võrdlemisi üldsõnalised ja näevad ette, et loodav keskkond peab olema kaunis, kaasav ja kestlik. Soovitame tuua eelnõusse tugevamalt sisse Davosi hea ruumikultuuri kaheksa kriteeriumi, mis näevad ette, et loodav keskkond peab olema otstarbekohane, esteetiliselt nauditav, kohalikku konteksti arvestav, mitmekesisust soodustav ja inimesi ühendav, kliima-ja keskkonnasõbralik, majanduslikku väärtust lisav, hea kohatunnetusega ja teadlikult juhitud ruumiloomeprotsessi läbi sündinud. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas lk 19 on viidatud Davosi töölehele ja nimetatud, et selle saab rakendusüksuse käest. Teeme ettepaneku, et kuna tööleht on avalik, võiks olla seletuskirjas sellele otselink (https://www.kul.ee/uuringud#arhitektuur, https://www.kul.ee/media/3459/download). Selliselt saavad potentsiaalsed taotlejad juba taotlust ettevalmistades töölehte sisulise abimaterjalina kasutada. 2) Positiivne on läbiv tähelepanu universaalse disaini ja ligipääsetavuse teemadele ning lahenduste kasutatavusele kogu elukaare ulatuses. Eelnõu seletuskirjas lk 7 on aga toodud, et sellega ei osutata võrdõiguslikkuse teemadele ja võrdsete võimaluste edendamisele, põhjendades, et rajatav taristu põhineb varem tehtud kasutaja liikumisteekondade uuringutel ja sotsiaalse mõju analüüsidel ning nende alusel koostatud planeeringutel. Seletuskirjas lk 31 nimetatakse taas, et toetatavatel tegevustel ei ole puutumust võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisega. Juhime siinkohal tähelepanu, et rattasõit ja seda võimaldava taristu arendamine on seoses soolise varalõhega olemuslikult võrdõiguslikkust soodustav, seda nii ajalooliselt kui ka täna. (Sooline varalõhe avaldub ka auto omamises, samuti peetakse auto juhtimisoskust ja korrashoidu valdavalt meeste ülesandeks, nagu kinnitab Sotsiaalministeeriumi "Soolise võrdõiguslikkuse monitooring"). Jalgrattaga liigeldes arvestatakse autoga liiklemisest enam üksteise liikumisvabaduse, liikumiskiiruse ja turvalisusega. Linnaruumi kvaliteedile ja võrdõiguslikkusele osutajana on rattasõidu soodustamine oluline ka erinevate kogukonnaseltside ja kodanikualgatuste tegevuses, ning suurendab mitmekesisust, ühtekuuluvustunnet ja kontakte eri ühiskonnagruppide vahel. Seejuures on oluline jalgrattateede hea seotus ühistranspordivõrgustikuga. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  3) Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt toetatakse uue jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee rajamise puhul liiklusseaduse mõistes jalgratta- ja jalgtee, mis on mõeldud segaliikluseks, või jalgrattatee ehitust. Teeme ettepaneku, et antud meetme raames saaks toetust ainult jalakäijatest eraldatud jalgrattateede ehitus. Peame oluliseks välistada segaliikluseks, kus jalakäijatel ja -ratturitel on kasutada ühine ruum, mõeldud teede rajamist. Arvestades elektrirataste, elektritõukerataste ja kastirataste aina suurenevat kasutust ei ole mõeldav, et arendame linnapiirkondades taristut, kus suuname ratturid ja jalakäijad, kelle liikumiskiirused erinevad mitmetes kordades, samale teele. Selleks, et säästlikud liikumisviisid leiaksid suuremat kasutust on vaja tagada liiklejatele turvalised olud ning ratturite ja jalgsi liikujate samale teele suunamine ei taga turvalisi olusid kuna nende liikumiskiirused on niivõrd erinevad. Lisaks tuleb arvestada, et ratturitele on sellisel juhul kohustus liigelda jalakäijatega samal kiirusel ning ratturite liikumiskiiruse vähendamine kahjustab võimalusi, et inimesed seda alternatiivse liikumisviisina kasutaksid. Seetõttu ei taga selline lahendus eelnõu § 2 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise eesmärki. Äärmisel juhul võiks segaliikluseks mõeldud teid lubada vaid piiratud mahus. 4) Eelnõu § 7 lõike 1 sõnastuses on ebavajalik sõna „kuni“, sest jutt käib maksimaalsest osakaalust. 5) Eelnõu § 9 lõikes 2 toodud nõude puhul ei ole selge, kas nõue paikneb eelnõus õiges kohas ning kellele on nõue täitmiseks. Tegemist on paragrahviga, mis reguleerib nõudeid taotlusele. Kui taotleja peab tagama, et projektiga seotud pooleliolev menetlus, kolmanda isiku nõue või muu asjaolu ei takistaks taotluse menetlemist, tuleks seletuskirja täiendada, nimetada muud asjaolud ning kirjeldada, kuidas taotleja nõude täitmist tagada saab. 6) Eelnõu § 10 lõikes 5, § 13 lõikes 11, § 14 lõikes 2, § 16 lõikes 8 ja § 20 lõikes 4 kasutatakse terminit „e-toetus“. Samas annab eelnõu § 1 lõige 9 edaspidiseks kasutamiseks termini „e- toetuse keskkond“. Palume läbivalt viga parandada. 7) Eelnõu § 13 lõikes 10 viidatakse lõikele 7, kuid tuleks viidata lõikele 8. 8) Eelnõu § 14 lõikes 1 viidatakse eelnõu § 12 lõikele 10. Õige on viide § 12 lõikele 9, mis räägib negatiivsest hinnangust. 9) Eelnõu § 15 lõikes 1 on viide eelnõu § 14 lõigetele 2 ja 3. Viide on vale, sest eelnõu § 14 reguleerib taotluste rahuldamata jätmist ning seal ei ole lõiget 3. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Kaarel Nestor 6282260 [email protected] Johanna Jõekalda 6282207 [email protected] Kadri Kilvet 6282224 [email protected]