Anna Semjonova Teie 11.10.2023 nr 14-1/1044
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
[email protected] Meie 08.12.2023 nr 1-7/1461-2
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050"
lähteseisukohad ja mõjude hindamise
programm
Kultuuriministeeriumi kunstide, kultuuriväärtuste ja kultuurilise mitmekesisuse osakond on oma
pädevusvaldkondadest (arhitektuur ja disain, kultuuripärand, rahvuslik segregatsioon) lähtudes
läbi vaadanud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ lähteseisukohtade ja mõjude hindamise
programmi eelnõu ja lisatud dokumendid. Järgnevalt mõned täiendavad kommentaarid ja
märkused:
1) Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ja arhitektuurne mitmekesisus
Juhime tähelepanu, et kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid on eelnõu lõikes erinevalt nimetatud ja
käsitletud. „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“ on riigihalduse ministri 2. aprilli 2019 käskkirjaga
nr 1.1-4/56 moodustatud ministeeriumidevahelise ruumiloome töörühma lõpparuande osana
sõnastatud konkreetne dokument, mida tuleks ruumiotsuste kavandamisel ja ka üleriigilise
planeeringu puhul läbivalt arvesse võtta. i (https://www.kul.ee/media/60/download)
Nagu teises peatükis mitmevaatelise ruumikäsitluse all toodud, tuleks „Kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtetele“ paralleelselt sisendina arvestada Davosi hea ruumikultuuri kvaliteedisüsteemis
määratletud kaheksat kriteeriumit, mis on universaalsed ja Euroopas laiemalt tunnustatud. Davosi
hea ruumikultuuri kvaliteedikriteeriumid näevad ette, et loodav keskkond peab olema
otstarbekohane, esteetiliselt nauditav, kohalikku konteksti arvestav, mitmekesisust soodustav ja
inimesi ühendav, kliima-ja keskkonnasõbralik, majanduslikku väärtust lisav, hea kohatunnetusega
ja teadlikult juhitud ruumiloomeprotsessi läbi sündinud. Ruumiotsuste tegemisel tuleb kaaluda
kõiki kriteeriumeid koos. (https://davosdeclaration2018.ch/en/dd;nav/index/quality-system
„Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete“ dokument põhineb samuti Davosi Protsessil, aga on kirja
pandud ajal, kui Davosi kvaliteedisüsteem ja kaheksa kriteeriumit ei olnud veel välja töötatud).
Kvaliteetse elukeskkonna puhul on oluline ka arhitektuurne mitmekesisus ja inimkesksusest ja
kasutaja vaatest lähtumine. Üleriigilise planeeringu juhtlause „Kõigi vajadusi arvestav kvaliteetne
ja turvaline elukeskkond ja kestlik areng“ ja vastavad skeemid toetavad seda mõtet. Arhitektruune
mitmekesisus võiks tulla eelnõus selgemalt eraldi teemana välja. Selle sõnastamisel on toeks
„Eesti Arhitektuuripoliitika“ii dokument, milles toodud eesmärgid ühtivad paljuski ka üleriigilise
planeeringu fookusteemadega.
(http://www.arhliit.ee/arhitektuuripoliitika/eesti_arhitektuuripoliitika/)
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
2) Kultuuriline mitmekesisus ja segregatsioon
Kultuuriministeerium peab oluliseks segregatsiooni teemade läbivat kajastust üleriigilises
planeeringus. Kõigil peab olema võrdne õigus kvaliteetsele elukeskkonnale. Regionaalse
tasakaalustatuse saavutamisel ja rahvastikumuutustega toimetulekul tuleb silmas pidada, et
sarnase sotsiaalmajandusliku, rahvusliku vmt taustaga inimesed ei koonduks ühte piirkonda ja ei
jääks muust ühiskonnast ära lõigatuks ning oma probleemidega üksi. Elukeskkond võib
ebavõrdsust kas võimendada või läbimõeldud ruumiotsuste puhul ka vähendada.
Sidusa Eesti arengukava näeb ette ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide
soodustamise. Läbimõeldud avalik ruum tugevdab kogukondi, vähendab segregatsiooni ja
kasvatab üksteise mõistmist ja arvestamist. (Sidusa Eesti arengukavas on alaeesmärk: Soovime
saavutada olukorra, kus erineva emakeelega inimeste vahel on usalduslikud, sõbralikud ja tihedad
otsekontaktid. Erineva emakeelega inimesed algatavad ja osalevad kogukondlikes ühistegevustes
(sh vabatahtlikus tegevuses) ning tunnevad ühtekuuluvustunnet.) Ruumilise, sotsiaalse ja
virtuaalse segregatsiooni vähendamiseks tuleb teha läbimõeldud ruumiotsuseid ja nõustada ka
kohalikke omavalitsusi ja teisi avaliku ruumi ja elukeskkonnaga tegelevaid organisatsioone
mitmekesise avaliku ruumiloome teemal.
Segregatsiooni teemad kajastuvad ka kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete dokumendis kus on
toodud, et „hea ruumilahendus toetab elavaid ja segakasutusega naabruskondi ning aitab vältida
segregatsiooni. Ta loob tänapäevaste vahendite abil keskkonda, mis kultuuripärandi austamise
kõrval loob ka uusi kultuuriväärtusi ja toetab bioloogilist mitmekesisust.“
3) Muinsuskaitse ja kultuuriline kontekst
Kultuuriministeerium on andnud oma sisendi Muinsuskaitseameti koostatud ettepanekutesse, mis
puudutavad kultuuripärandi rolli sõnastamist üleriigilise planeeringu lähteseisukohtades,
käsitledes eelkõige ruumilist pärandit (sh ehitus- ja arheoloogiapärand). Palume neid ettepanekuid
arvestada. Euroopa Nõukogu kultuuripärandi 21. sajandi strateegias on mh välja toodud pärandi
mõju ühiskondlikule kaasamisele ja piirkondlikule arengule, strateegias antud soovitustest on hea
lähtuda ka üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade koostamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Volmer
ministeeriumi nõunik
Märt Volmer 6282210
[email protected]
i
Vastavalt riigihalduse ministri 2. aprilli 2019 käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ministeeriumidevahelise ruumiloome töörühma
ettepanekutele tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande
osana koos elluviimiskavaga.
ii
Eesti arhitektuuripoliitika eesmärgid on
· Käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust.
· Luua eeldused elanikkonna sotsiaalseid vajadusi rahuldava, turvalise ja harmoonilise elukeskkonna kujundamiseks.
· Süvendada ühiskonna vastutust oma elukeskkonna suhtes, edendades arhitektuurialast kasvatust ning arhitektuuri populariseerimist.
· Toetada ruumilist planeerimist, väärtarhitektuuri loomist ja kvaliteetset ehitustegevust.
· Toetada arhitektuurihariduse ning arhitektuuri, planeerimise-, linnaehituse, ehitustehnoloogia ja ehitusmaterjalide alase uurimustöö arendamist.
· Parandada soodustavate meetmetega arhitektuuripärandi kui rahvuskultuuri ajaloo ühe kandja säilitamist.