5083810 0 0 0 SEISUKOHT Kellele: Kultuuriministeerium e-post:
[email protected] Kellelt: Duo Media Networks OÜ Tartu mnt 80 , 10112 Tallinn Harju maakond Juhatuse liige: Risto Rosimannus Kuupäev: 7.12.2023 Teema: Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Kokkuvõte Kultuuriministeerium e sita s kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse . Duo Media Networks OÜ on Eesti televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, kes esitab käesolevaga seisukoha eelnõu kohta. Kokkuvõtlikult esitame seisukoha lähtuvalt arusaamast, et täiendava d regulatsioon id televisiooni - ja ka raadio sektori tarbeks ei ole põhjendatud, samas kui nii trükiajakirjandus, välimeedia ja sotsiaalmeedia vajavad tõepoolest täiendavat seadusloomet tagamaks õiglane, võrdne konkurents turul . Duo Media Networks OÜ toetab eelnõud osas, milles: viiakse sisse taasedastamise teatise regulatsiooni väljaspool EL-i jurisdiktsiooni saadud tegevuslubade osas enne Eestis taasedastamist. Luuakse TTJA-le pädevus teha ettekirjutus audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamiseks, kui teenus on vastu0olus MeeTS §19 nõuetega. TTJA-le suurema pädevuse andmine tegevuslubade menetlustes teenib nii sõltumatu meeregulaatori nõuete täitmise eesmärki, kui ka lihtsustab ja kiirendab menetlusi seoses tegevuslubadega. Autorite kollektiivse esindamise organisatsioonid ning Eesti Ringhäälingu liit esitasid ühise seisukoha (seoses eelnõu punktiga 4, MeeTS § 9). Kokkuvõtlikult esitame seisukoha koos ettepanekutega seoses eelnõus puudutatud järgmiste küsimustega: Ajutiste televisiooni ja raadiolubade regulatsiooni muudatus (peatükk 2 ); Rahvusvaheliste televisioonilubade kõrvaltingimused (peatükk 3) Rahvusvaheliste raadiolubade kõrvaltingimused (peatükk 4). Täiendava märkusena tuleb lisada, et digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses, suureneb sagedusressurss lähiaastatel oluliselt ja uutes levipiirkondades levimist saab alustada kiiremini, kui senise praktika järg i. Seetõttu võiks eelnõukoostajad kaaluda vastavate regulatsioonide koostamise ja andmise õiguse delegeerimist sõltumatule meediaregulaatorile – TTJA-le. See välistaks uute tehnoloogiate puhul seaduse muutmise vajaduse järgnevate aastate jooksul . Ajutiste televisiooni ja raadiolubade regulatsiooni muudatus Kultuuriministeeriumi ettepanek on, et sätestada seaduses samaväärselt TTJA 2022. aasta kevadel sõnastatud põhimõtted, millest edaspidi ajutiste raadiolubade väljastamisel lähtutakse. Need on järgmised eelnõu punktid p 9 : „(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse edastamiseks. (2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks.“; On mõistlik sisustada ajutise loa taotlemise eesmärk läbi tegeliku senise halduspraktika, ehk hõlmata ka meediateenuse osutajatele oluline eesmärk testida programmi sobivust või uusi tehnoloogilisi lahendusi. Samuti on mõistetav vajadus lisada kõrvaltingimusi. Siiski on küsitav, mis on piirangu põhjendus sellele, et ajutist luba saab pikendada vaid ühe korra. Nimelt, vaidlust ei ole selles, et ajutised raadioload ei ole praktikas piiratud ressurss kogu turu lõikes – see tähendab, et neid saab taotleda ja need väljastatakse ressursi olemasolul ning neile ei korraldata mistahes konkursse. Vastupidi, kui sagedus on olemas ja tehakse taotlus, siis rahuldatakse see vastavalt „kes ees, see mees“ põhimõttele. ETTEPANEK: Seega teeme ettepaneku, et eelnõu p 9, millega muudetakse § 37, kustutatakse uue planeeritud § 37 lg 2 (allakriipsutus): (2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks.“; Rahvusvaheliste televisioonilubade kõrvaltingimused Eelnõu ettepanekuks on, et ka rahvusvaheliste televisioonilubade puhul rakendatakse kõrvaltingimusi (nt Eesti autorite teoste edastamine) juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa sihtriik on ka Eesti. Eelnõu tekst punktides 7 ja 11 : „§ 33 (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi. asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“; § 40 (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi.“ Selline ettepanek on poolt ühelt poolt mõistetav, kuid teiselt poolt lühinägelik. See jätab kõrvale võimaluse, et nt üle-euroopa levikuga kanalid sooviks taotleda luba just Eesti territooriumil (sest isegi kui Eesti on üheks sihtriigiks, ei ole Eesti autorite teoste sisaldumine signaalis äriliselt ega ratsionaalselt mõistlik näiteks ka Poola territooriumile edastatavas signaalis). Rakendub koheselt küsimus televisiooniteenuse taasedastamise vabadusest kui AVMSD ja kogu EL audiovisuaalmeedia sektori regulatsiooni aluspõhimõttest (vt ülal p REF _Ref138092768 \r \h \* MERGEFORMAT 3.5 ). Enamgi veel, selline ettepanek oleks takistuseks Eesti televisiooniettevõtjate programmide levikule rahvusvahelise loa alusel (nt Eestis rahvusvahelise televisiooniloa alusel Lätis ja Leedus edastatav televisioonikanal) – sest teises riigis ei ole „Eesti autorite teoste“ levik ei mõistlik, vajalik ega vaataja ja kommertshuvi puudusel võimalik. See tähendaks, et rahvusvaheline televisiooniluba muutub oma sisult tühjaks ja mittefunktsioneerivaks loaks, mida rahvusvahelise levikuga Eesti televisiooniteenuse osutaja kasutada ei saaks. Selliseks õigus- ega kultuuripoliitiliseks valikuks ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust. Seega on kõrvaltingimuste seadmine mõistlik, kuid arvestades eeltoodud asjaolusid ning mõistlikul viisil on kultuuripoliitiline eesmärk täidetav, kui rahvusvahelise loa puhul seatakse kõrvaltingimusi Eesti autorite teoste leviku parandamiseks juhul, kui Eesti on rahvusvahelise televisiooniloa alusel edastatav programm on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis Eestile (sõnastus sama, mis eelnõu punktide 16-18 mõttes) ning sama programm ei kuulu edastamisele ka teistes sihtriikides . ETTEPANEK: lisada eelnõu punktis 11, MeeTS § 40(6) järgnev täiendus (allakriipsutatud): „§ 40 (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi. Rahvusvahelise televisiooniloa puhul võib määrata kõrvaltingimusi juhul, kui televisiooniloa alusel edastatav programm on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis Eestile ning sama programm ei kuulu edastamisele ka teistes sihtriikides “ Rahvusvaheliste raadiolubade kõrvaltingimused Eelnõu ettepanekuks on, et ka rahvusvaheliste televisioonilubade puhul, mis on taotletud teisses liikmesriigis rakenduvad samas kõrvaltingimused, mis kohalike raadiolubade puhul (eelnõu p 18, MeeTS § 53 1 ): „(9) Kui mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva raadioteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja tegutseb Eesti meediateenuste turul ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega või selle alusel raadioteenuse osutajatele kehtestatud nõuetest ega neid nõudeid ei järgi, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust asjaomase riigi järelevalveasutusega ja raadioteenuse osutajaga, et leida asjakohane lahendus Eestis kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi tagamiseks.“; Arvestades eelnõus selgitatud eesmärki, on eelnõukoostajate sooviks tagada eesti autorite muusikateoste esitamine. Arvestades, et „kõrvaltingimuseks“ MeeTS § 40 tähenduses võivad olla ka muud tingimused kui vaid „Eesti autorite muusikateoste osakaal“ (vt eelnõu p 11, MeeTS § 40 lõiked 2 ja 3), tuleks vastavalt ka eelnõus sõnastada, et sellise teise riigi tegevusloa omanikule saab seada kõrvaltingimusi vaid „eesti autorite teoste esitamise miinimumnõudena“. ETTEPANEK: lisada eelnõu punktis 18, MeeTS § 53 1 (9) järgnev täiendus (allakriipsutatud): „(9) Kui mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva raadioteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja tegutseb Eesti meediateenuste turul ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega või selle alusel raadioteenuse osutajatele kehtestatud nõuetest ega neid nõudeid ei järgi, eelkõige nõudes tagada eesti muusikateoste esitamise miinimumnõuded, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust asjaomase riigi järelevalveasutusega ja raadioteenuse osutajaga, et leida asjakohane lahendus Eestis kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi tagamiseks.“; Allakirjutanud on küsimuste tekkimise korral valmis mistahes täiendavaid selgitusi andma. L ugupidamisega ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT Risto Rosimannus Juhatuse liige Duo Media Networks OÜ