dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 7. detsember 2023
Viit
1-11/1637-5
Registreeritud
7. detsember 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2023 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Siiri Pelisaar
Lahendamise tähtaeg
6. jaanuar 2024

Failid

  • 📎7.12.2023_5.1-1_70-3_Kultmin_MeeTS muutmise eelnõu.asice177 KB
  • 📎E-kiri.eml275 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Pr Heidy Purga Minister Kultuuriministeerium Teie 16.11.2023 nr 1-11/1637-1 Suur-Karja 23, 15076 TALLINN Meie 7.12.2023 nr 5.1-1/70-3 Arvamus Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud teie poolt arvamuse avaldamiseks esitatud meediateenuse seaduse (MeeTS) muutmise seaduse eelnõud (edaspidi: eelnõu) ning esitab käesolevaga selle kohta oma seisukohad ja ettepanekud. 1. Taasedastamise teatise esitaja Eelnõu punktiga 14 lisatakse MeeTS-i taasedastaja kohustus teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA) audiovisuaalmeedia teenuse, mis ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, taasedastamisest Eestis (§ 481). ITL on jätkuvalt seisukohal, et taasedastamise teatise ei peaks esitama mitte taasedastaja, vaid seda peab tegema taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema volitatud esindaja. Taasedastajal peaks olema kohustus kontrollida, et taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmile on taasedastamise luba väljastatud. Selline regulatsioon vähendaks oluliselt TTJA koormust, kuna taasedastatavat audiovisuaalmeedia teenuse programmi kontrollitakse üks kord, mitte iga taasedastaja (keda seletuskirja alusel on Eestis ligikaudu 30) taotlusel uuesti. Õigusaktidest tulenevad nõuded tuleb sätestada minimaalselt halduskoormust kaasatooval viisil, lähtudes alati andmete või taotluste ühekordse esitamise printsiibist, mis on muu hulgas kirjas ka Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepingus. Lähenemine, mille korral iga taasedastaja peab tegema eraldi teavituse selle asemel, et vastava teavituse teeks üksnes kanal, kes soovib taasedastamist, on selle printsiibiga otseses vastuolus, bürokraatlik ja põhjendamatu. Selle tulemusena kasvab Eestis halduskoormus nii riigiasutuste (TTJA) kui erasektori jaoks ja see on lubamatu. 2 Lisaks on hetkel eelnõus sisalduv lahendus poolik ja ühekordne ning ei taga muudatusega taotletavat eesmärki tagada tõhusamad lahendused Eesti inforuumi kaitseks sõjapropaganda, vihkamisele või vägivallale kihutamise või muul viisil riigi julgeoleku ohustamise eest. TTJA saab teatisega programmi ja programmi omaniku andmed ning keeldumise alused on seotud vaid konkreetsel hetkel kehtivate audiovisuaalmeedia teenuse osutajale kehtestatud sanktsioonidega või seotud isikute õigusvastase käitumisega. Kui taasedastamise luba on juba väljastatud, kuid asjaolud muutuvad, siis saab TTJA lähtuda vaid juba tänagi kehtivast MeeTS § 51 toodud alustest ehk eelnõus sisalduv regulatsioon loob juurde halduskoormust ning ei aita kuidagi saavutada eelnõuga seatud eesmärki. Seetõttu kordame oma ettepanekut muuta vastavaid õigusnorme eelnõus selliselt, et taasedastamisteatise esitab taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema volitatud esindaja. 2. Teatamise kohustuse rakendamine juba taasedastatavatele teenustele Juba taasedastatavate audiovisuaalmeedia teenustele on ebaproportsionaalne kohaldada eelnõuga (punkt 22, lisatud § 656) sätestatud taasedastamise loast keeldumise aluseid. Lepingud audiovisuaalmeedia teenuste osutamiseks on pikaajalised ja taasedastajad ei ole saanud nende sõlmimisel arvestada eelnõuga sätestatud võimalusega taasedastamise luba mitte saada. Seega ootamatult sellise teate saamisel ei ole taasedastajal lihtne sellistest lepingutest väljuda ning lepingu lõpetamine võib kaasa tuua suuri leppetrahve taasedastajatele. Seetõttu teeme ettepaneku sätestada eelnõus selgelt, et MeeTS § 481 ja järgnevad sätted rakenduvad ainult nende audiovisuaalmeedia teenuste osas, mille taasedastamist alustatakse pärast eelnõu jõustumist. 3. Eelnõu vastuolu kehtiva õigusega Eelnõu ei käsitle MeetS §51 lõikeid 1 ja 8, mille kohaselt ei piirata audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ning võib taasedastada iga audivisuaalmeedia teenust, millel on asukohamaal vastav õigus. Oleme seisukohal, et viidatud MeeTS sätted on eelnõu punktiga 14 MeeTS-i lisatavate §-ga 481 ja 482 sisuga vastuolus. ITL teeb ettepaneku muuta eelnõuga ka MeeTS § 51 lõikeid 1 ja 8. MeetS §51 lg 1 sõnastus võiks olla näiteks järgmine: „Euroopa Liidu liikmesriigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.“ MeetS § 51 lg 8 võiks kas üldse välja jätta või sõnastada selle järgmiselt „Taasedastaja võib pakkuda oma teenuses teleprogrammi või programmikataloogi, mille edastamiseks on olemas asukohamaa luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt võttes arvesse käesolevas seaduses § 48 1 ja 482 toodut“. 3 4. Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja nõusolek Peame väga problemaatiliseks eelnõu punktiga 14 MeeTS-i lisatava § 481 lg 3 punktis 5 sisaldavat kohustust esitada taasedastamisteatises audiovisuaalmeedia teenuse osutaja nõusolek audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamiseks Eestis. See kohustus on käesolevas sõnastuses segadusttekitav, ebavajalik, koormav ja selle täitmine võib osutuda keeruliseks. Näiteks ei pruugi teatise esitamise ajal olla taasedastaja ja õiguste omaja vahel litsentsileping sõlmitud. Oleme seisukohal, et selle kohustusega ei lahendata ühtegi praktikas tõusetunud probleemi. Senini pole meile teadaolevalt kordagi juhtunud, et taasedastamise teenuse osutajad hakkaks edastama programme, mille jaoks neil õigust pole. Ettevõtted riskiks seeläbi eraõiguslike sanktsioonidega. ITL teeb ettepaneku sõnastada MeeTS § 481 lg 3 p 5 järgmiselt: „taasedastaja kinnitus, et tema poolt esitatud taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja kontaktandmed on õiged ja vastavad operaatori parimatele teadmistele.“ Kui Kultuuriministeerium jääb seisukohale, et selline kinnitus ei ole piisav ning taasedastaja esitatud infot ei saa usaldada, siis lahendaks mure ITL esimese ettepaneku (ehk taasedastamise teatise esitamine õiguste omaja poolt) arvestamine. Loodame, et leiate võimaluse meie ettepanekuid arvestada. Oleme valmis neid ka täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: "Info Aadress" <[email protected]> Saaja: "KUM min" <[email protected]>, "Andres Jõesaar" <[email protected]>, "Siiri Pelisaar" <[email protected]> Teema: Arvamus Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Kuupäev: 2023-12-07 15:14 Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 7.12.2023 kirja nr 5.1-1/70-3 „Arvamus Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta“. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] www.itl.ee Saatja: Info Aadress <[email protected]> Saadetud: 07.12.2023 17:14 Adressaat: KUM min <[email protected]>; Andres Jõesaar <[email protected]>; Siiri Pelisaar <[email protected]> Koopia: Keilin Tammepärg <[email protected]> Teema: Arvamus Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 7.12.2023 kirja nr 5.1-1/70-3 „Arvamus Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel