Kunstide osakonna kunstinõuniku, muusikanõuniku ja teatrinõuniku ametijuhendite kinnitamine

KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 04.12.2023 nr 21-P Kunstide osakonna kunstinõuniku, muusikanõuniku ja teatrinõuniku ametijuhendite kinnitamine Avaliku teenistuse seaduse § 52 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 8 lõike 1 alusel: 1. Kinnitan kunstide osakonna kunstinõuniku (lisa 1), muusikanõuniku (lisa 2) ja teatrinõuniku (lisa 3) ametijuhendid. 2. Tunnistan kehtetuks kantsleri 21.10.2011 käskkirjaga nr 65-T, kantsleri 23.08.2013 käskkirjaga nr 98-T ja kantsleri 14.08.2014 käskkirjaga nr 38-T kinnitatud kunstinõuniku, muusikanõuniku ja teatrinõuniku ametijuhendid. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Alliksaar  Kinnitatud kantsleri 04.12.2023 käskkirjaga nr 21-P Lisa 1 KUNSTIDE OSAKONNA KUNSTININÕUNIKU AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA Struktuuriüksus kunstide osakond Ametikoht kunstinõunik Vahetu juht osakonnajuhataja Alluvad puuduvad Ametnikku asendab osakonnajuhataja või tema määratud ametnik Ametnik asendab osakonnajuhataja määratud ametnikku 2. AMETIKOHA EESMÄRK Kunstivaldkonna poliitikakujundamise protsessi juhtimine, sh valdkonna arengu strateegiline planeerimine koostöös sidusrühmade, partner- ja esindusorganisatsioonide, teiste ministeeriumide ja ametiasutustega. Valdkonnas tegutsevate partner- ja esindusorganisatsioonide tegevuse analüüsimine, ressursside kavandamine kunstivaldkonna arendamiseks. Loomevaldkondade jätkusuutlikkuseks vajaliku õigusruumi arendamine koostöös õigusloome ekspertidega, loovisikute õiglase tasustamise ning sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse analüüsimine ja ettepanekute tegemine vastava poliitika kujundamiseksi. Loovisikuid ja loomeliite puudutava seadusandluse kaasajastamine ja uute mudelite rakendamine. Teenistusülesannete täitmisel lähtub ametnik hea poliitikakujundamise tunnustest: see peab olema avatult tulevikku vaatav, innovaatiline, paindlik ja loov. Ametnik peab oluliseks tõenduspõhisust, kaasamist, sidusust, õppimist, head kommunikatsiooni, enesekriitikat ja arenemist. 3. PEAMISED TEENISTUSÜLESANDED, TULEMUSED JA KVALITEET 3.1. Poliitikakujundamise protsessi  Kunstivaldkonna õigusaktide, strateegiate, eestvedamine. tegevuskavade ja teiste dokumentide koostamine on nõuniku poolt juhitud, protsessid planeeritud, ajakavad koostatud ja osapooled kaasatud.  Vabariigi Valitsuses kinnitamist vajavad õigusaktid, strateegiad, tegevuskavad ja teised dokumendid on koostatud ja esitatud.  Kultuuriministeeriumi (edaspidi ministeerium) seisukohad ja arvamused kunstipoliitika alastes küsimustes on kujundatud ning asjaomaste  Kinnitatud kantsleri 04.12.2023 käskkirjaga nr 21-P osapooltega läbi räägitud. Ministeeriumi seisukohad on esindatud teistes ametkondades nende valdkondade poliitikatega seotud küsimustes loodud töögruppides ja komisjonides.  Ministeeriumi kunstipoliitika sihid on koostöös ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnaga avalikkusele selgitatud. 3.2. Loomevaldkondade  Koostöös teiste sisunõunike, erinevate toimepidevusse panustamine. ministeeriumide ja huvigruppidega on analüüsitud ning välja pakutud erinevad lahendused loovisikute õiglaseks tasustamiseks ja sotsiaalsete garantiide tagamiseks  Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise protsess on eri osapooli kaasavalt juhitud ning kokkulepitud muudatused seadusandlusesse sisse viidud.  Kunstnikupalga meetme vahendid ja tingimused on koostöös valdkonnaga planeeritud. 3.3. Eesti seisukohtade esindamine • Eesti seisukohad vabakutseliste loovisikute EL tasandil. toimetulekut ja tasustamist puudutava osas on EL-i poliitikakujundamise protsessides, töögruppides ja komisjonides esindatud ning sidusvaldkondade esindajate, ametkondade ning teiste asjaomaste osapooltega läbi räägitud. 3.4. Valdkonna arendustegevuste • Kunstivaldkonna strateegiliste partnerite arengut elluviimine toetavad vajadused on kaardistatud, koos valdkonnaga eesmärgistatud ning vastavalt võimalustele ellu viidud. 3.5. Valdkonna • Koostöös valdkonna partner- ja rahvusvahelistumise esindusorganisatsioonidega ning asjassepuutuvate edendamine. asutustega on tagatud Eesti kunstielu rahvusvaheline mõõde ning Eesti kunsti nähtavus maailmas. • Eesti rahvuspaviljoni korraldamine Veneetsia kunstibiennaalil on tagatud. Eesti edukale esinemisele erinevatel rahvusvahelistel messidel ja üritustel on kaasa aidatud. 3.6. Valdkondliku suhtluse • Ministeeriumi kontakt ning infovahetus tagamine. valdkondlike arenduskeskuste, loomeliitude ja muude võtmeorganisatsioonidega on konstruktiivne ja edasiviiv. • Ministeeriumile kunstivaldkonnast laekunud kirjad ning avaldused on menetletud ja vastatud operatiivselt ning sujuvalt.  Kinnitatud kantsleri 04.12.2023 käskkirjaga nr 21-P 3.7. Koostöö suunamine • Kultuuriminister ja ministeeriumi juhtkond on ministeeriumi sees. operatiivselt informeeritud olulistes kunstivaldkonna küsimustest ja arengutest. • Koostöö kolleegidega ministeeriumis on sisuline, tihe ning ladus. 3.8. Tulevikustsenaariumide • Kultuuriministeeriumil on ajakohane ülevaade analüüs. valdkondade arengutest, olulisematest väljakutsetest ja vajalikest uutest meetmetest muudatuste juhtimiseks. 3.9. Ministri, kantsleri, kunstide • Põhiülesannetega seotud tegevused ja ühekordsed asekantsleri ja ülesanded on korrektselt ja tähtajaks täidetud. osakonnajuhataja korraldusel muude teenistuskoha põhiülesannetega seotud tegevuste korraldamine ja koordineerimine ning ühekordsete ülesannete täitmine. 4. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Ametnikul on õigus: • esindada osakonda vahetu juhi kooskõlastusel valdkonna ülesannete täitmisel; • esindada ministeeriumi vahetu juhi kooskõlastusel ja vajaduse korral kantsleri või ministri volitusel; • saada ministeeriumi juhtkonnalt, vahetult juhilt ja teistelt struktuuriüksuste teenistujatelt informatsiooni ning dokumente teenistusülesannete täitmiseks; • kutsuda kokku nõupidamisi oma pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamiseks; • osaleda nõupidamistel, kus on arutusel ametikoha vastutusala küsimused; • saada teenistusülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ja teenistuseks vajalikku täiend- ja erialast koolitust; • teha ettepanekuid töökorralduse efektiivsemaks muutmiseks ja seonduvate probleemide lahendamiseks. Ametnik on kohustatud: • täitma oma teenistusülesandeid korrektselt, ausalt, asjatundlikult, hoolikalt ja õigeks ajaks, aidates kaasa ministeeriumi seadusest tulenevate ülesannete täitmisele; • täitma oma teenistusülesandeid erapooletult, sh valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse; • käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sh hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ministeeriumi mainet;  Kinnitatud kantsleri 04.12.2023 käskkirjaga nr 21-P • juhinduma teenistusülesannete täitmisel vahetu juhi ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist; • keelduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi korralduse täitmisest, kui korraldus on vastuolus põhiseaduse või muude õigusaktidega või kui see tooks kaasa toimingupiirangu rikkumise korruptsioonivastase seaduse tähenduses; • teavitama viivitamata osakonnajuhatajat asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt teenistusülesannete täitmist või kahjustada ministeeriumi huvisid; • täiendama oma teenistusülesannete asjatundlikuks täitmiseks oma ametialaseid teadmisi ja oskusi; • mitte avaldama talle teenistusülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet; • kasutama ministeeriumi ja ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Õiguste ja kohustuste piirid • avaliku teenistuse seaduses; on kehtestatud: • korruptsioonivastases seaduses; • ministeeriumi põhimääruses; • osakonna põhimääruses; • muudes ministeeriumi tööd ja töökorraldust reguleerivates dokumentides; • käesolevas ametijuhendis. Töö hindamise alus on: • arenguvestluste kokkuvõtted; • ministeeriumi tööplaan; • muud ministeeriumi tööd reguleerivad dokumendid; • käesolev ametijuhend. 5. EELDUSED AMETIKOHA TÄITMISEKS Nõuded haridusele: • kõrgharidus, soovitavalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; • pidev erialane täienduskoolitus. Nõuded kogemusele: • varasem valdkonnas töötamise kogemus. Nõuded teadmistele ja • eesti keele oskus C1- või sellele vastaval tasemel; väga hea oskustele: suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus; • inglise keele oskus B2- või sellele vastaval tasemel; • vene keele oskus vähemalt algtasemel; • arvuti kasutamise oskus ametikohal vajaminevate programmide ulatuses; • avalikku teenistust reguleerivate ja kultuurivaldkonna õigusaktide tundmine; • hea meeskonnatöö, avaliku esinemise ja suhtlemisoskus;  Kinnitatud kantsleri 04.12.2023 käskkirjaga nr 21-P • planeerimise ja juhtimise, inimeste juhtimise ning pikaajaliste protsesside ja projektide juhtimise oskus; • konfliktide lahendamise oskus. Nõuded isikuomadustele: • iseseisvus töös, väga hea analüüsi- ja sünteesivõime, sh võime eristada olulist ebaolulisest; • algatusvõime ja loovus, sh võime osaleda uute lahenduste väljatöötamisel, neid rakendada ning töötada iseseisvalt ja tulemuslikult; • disainmõtlemine, nn suure pildi nägemine; • muudatuste juhtimise võime; • kaasamisvõime ja diplomaatia oskus; • empaatiavõime, oskus mõista erinevaid osapooli; • oskus lahendada konflikte ja saavutada koosmeel; • väga hea otsustus- ja vastutusvõime, sh võime ette näha tagajärgi ja lahendada tulemuslikult probleeme; • hea enesejuhtimise võime keerulistes olukordades; • täpsus, usaldusväärsus, lojaalsus ja orienteeritus riigi huvidele. Olen ametijuhendiga tutvunud ja kohustun seda täitma. Ametniku nimi /allkirjastatud digitaalselt/  Kinnitatud kantsleri 04.12.2023 käskkirjaga nr 21-P Lisa 2 KUNSTIDE OSAKONNA MUUSIKANÕUNIKU AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA Struktuuriüksus kunstide osakond Ametikoht muusikanõunik Vahetu juht osakonnajuhataja Alluvad puuduvad Ametnikku asendab osakonnajuhataja või tema määratud ametnik Ametnik asendab osakonnajuhataja määratud ametnikku 2. AMETIKOHA EESMÄRK Muusikavaldkonna poliitikakujundamise protsessi juhtimine, sh valdkonna arengu strateegiline planeerimine koostöös sidusrühmade, partner- ja esindusorganisatsioonide, teiste ministeeriumide ja ametiasutustega. Valdkonnas tegutsevate partner- ja esindusorganisatsioonide tegevuse analüüsimine, ressursside kavandamine muusikavaldkonna arendamiseks. Teenistusülesannete täitmisel lähtub ametnik hea poliitikakujundamise tunnustest: see peab olema avatult tulevikku vaatav, innovaatiline, paindlik ja loov. Ametnik peab oluliseks tõenduspõhisust, kaasamist, sidusust, õppimist, head kommunikatsiooni, enesekriitikat ja arenemist. 3. PEAMISED TEENISTUSÜLESANDED, TULEMUSED JA KVALITEET 3.1. Poliitikakujundamise protsessi  Muusikavaldkonna õigusaktide, strateegiate, eestvedamine. tegevuskavade ja teiste dokumentide koostamine on nõuniku poolt juhitud, protsessid planeeritud, ajakavad koostatud ja osapooled kaasatud.  Vabariigi Valitsuses kinnitamist vajavad õigusaktid, strateegiad, tegevuskavad ja teised dokumendid on koostatud ja esitatud.  Kultuuriministeeriumi (edaspidi ministeerium) seisukohad ja arvamused muusikapoliitika alastes küsimustes on kujundatud ning asjaomaste osapooltega läbi räägitud. Ministeeriumi seisukohad on esindatud teistes ametkondades nende valdkondade poliitikatega seotud küsimustes loodud töögruppides ja komisjonides.  Kinnitatud kantsleri 04.12.2023 käskkirjaga nr 21-P  Ministeeriumi muusikapoliitika sihid on koostöös ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnaga avalikkusele selgitatud. 3.2. Eesti seisukohtade esindamine • Eesti seisukohad muusikapoliitika EL-i EL tasandil. poliitikakujundamise protsessides, töögruppides ja komisjonides esindatud ning sidusvaldkondade esindajate, ametkondade ning teiste asjaomaste osapooltega läbi räägitud. 3.3. Valdkonna arendustegevuste • Muusikavaldkonna strateegiliste partnerite elluviimine arengut toetavad vajadused on kaardistatud, koos valdkonnaga eesmärgistatud ning vastavalt võimalustele ellu viidud. 3.4. Muusikavaldkonna • Muusikavaldkonna toetusmeetmete rakendusaktid rahastamismudelite on ajakohastatud, valdkonna tagasisidega on planeerimine ja analüüsides ja muudatusi planeerides arvestatud. toetusmeetmete elluviimine. Ministeeriumi eesmärke on valdkonnale selgitatud ning vajalikud infokohtumised toimunud. • Muusikavaldkonna taotlusvoorud on eesmärgipäraselt koostöös teiste osakondadega ellu viidud. • Ministeeriumi haldusala asutuste asutaja ootuste dokumendid on vormistatud, vajadusel ajakohastatud ja nende rakendamine on jälgitud. 3.5. Valdkonna • Koostöös valdkonna partner- ja rahvusvahelistumise esindusorganisatsioonidega ning asjassepuutuvate edendamine. asutustega on Eesti edukale esinemisele erinevatel rahvusvahelistel messidel ja üritustel kaasa aidatud. 3.6. Valdkondliku suhtluse • Ministeeriumi kontakt ning infovahetus tagamine. valdkondlike arenduskeskuste, loomeliitude ja muude võtmeorganisatsioonidega on konstruktiivne ja edasiviiv. • Ministeeriumile muusikavaldkonnast laekunud kirjad ning avaldused on menetletud ja vastatud operatiivselt ning sujuvalt. • Olulistest kontsertidest ja valdkondlikest sündmustest on võimaluse piires osa võetud. 3.7. Koostöö suunamine • Kultuuriminister ja ministeeriumi juhtkond on ministeeriumi sees. operatiivselt informeeritud olulistes muusikavaldkonna küsimustest ja arengutest. • Koostöö kolleegidega ministeeriumis on sisuline, tihe ning ladus.  Kinnitatud kantsleri 04.12.2023 käskkirjaga nr 21-P 3.8. Tulevikustsenaariumide • Kultuuriministeeriumil on ajakohane ülevaade analüüs. valdkondade arengutest, olulisematest väljakutsetest ja vajalikest uutest meetmetest muudatuste juhtimiseks. 3.9. Ministri, kantsleri, kunstide • Põhiülesannetega seotud tegevused ja ühekordsed asekantsleri ja ülesanded on korrektselt ja tähtajaks täidetud. osakonnajuhataja korraldusel muude teenistuskoha põhiülesannetega seotud tegevuste korraldamine ja koordineerimine ning ühekordsete ülesannete täitmine. 4. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Ametnikul on õigus: • esindada osakonda vahetu juhi kooskõlastusel valdkonna ülesannete täitmisel; • esindada ministeeriumi vahetu juhi kooskõlastusel ja vajaduse korral kantsleri või ministri volitusel; • saada ministeeriumi juhtkonnalt, vahetult juhilt ja teistelt struktuuriüksuste teenistujatelt informatsiooni ning dokumente teenistusülesannete täitmiseks; • kutsuda kokku nõupidamisi oma pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamiseks; • osaleda nõupidamistel, kus on arutusel ametikoha vastutusala küsimused; • saada teenistusülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ja teenistuseks vajalikku täiend- ja erialast koolitust; • teha ettepanekuid töökorralduse efektiivsemaks muutmiseks ja seonduvate probleemide lahendamiseks. Ametnik on kohustatud: • täitma oma teenistusülesandeid korrektselt, ausalt, asjatundlikult, hoolikalt ja õigeks ajaks, aidates kaasa ministeeriumi seadusest tulenevate ülesannete täitmisele; • täitma oma teenistusülesandeid erapooletult, sh valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse; • käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sh hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ministeeriumi mainet; • juhinduma teenistusülesannete täitmisel vahetu juhi ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist;  Kinnitatud kantsleri 04.12.2023 käskkirjaga nr 21-P • keelduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi korralduse täitmisest, kui korraldus on vastuolus põhiseaduse või muude õigusaktidega või kui see tooks kaasa toimingupiirangu rikkumise korruptsioonivastase seaduse tähenduses; • teavitama viivitamata osakonnajuhatajat asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt teenistusülesannete täitmist või kahjustada ministeeriumi huvisid; • täiendama oma teenistusülesannete asjatundlikuks täitmiseks oma ametialaseid teadmisi ja oskusi; • mitte avaldama talle teenistusülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet; • kasutama ministeeriumi ja ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Õiguste ja kohustuste piirid • avaliku teenistuse seaduses; on kehtestatud: • korruptsioonivastases seaduses; • ministeeriumi põhimääruses; • osakonna põhimääruses; • muudes ministeeriumi tööd ja töökorraldust reguleerivates dokumentides; • käesolevas ametijuhendis. Töö hindamise alus on: • arenguvestluste kokkuvõtted; • ministeeriumi tööplaan; • muud ministeeriumi tööd reguleerivad dokumendid; • käesolev ametijuhend. 5. EELDUSED AMETIKOHA TÄITMISEKS Nõuded haridusele: • kõrgharidus, soovitavalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; • pidev erialane täienduskoolitus. Nõuded kogemusele: • varasem valdkonnas töötamise kogemus. Nõuded teadmistele ja • eesti keele oskus C1- või sellele vastaval tasemel; väga hea oskustele: suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus; • inglise keele oskus B2- või sellele vastaval tasemel; • vene keele oskus vähemalt algtasemel; • arvuti kasutamise oskus ametikohal vajaminevate programmide ulatuses; • avalikku teenistust reguleerivate ja kultuurivaldkonna õigusaktide tundmine; • hea meeskonnatöö, avaliku esinemise ja suhtlemisoskus; • planeerimise ja juhtimise, inimeste juhtimise ning pikaajaliste protsesside ja projektide juhtimise oskus; • konfliktide lahendamise oskus.  Kinnitatud kantsleri 04.12.2023 käskkirjaga nr 21-P Nõuded isikuomadustele: • iseseisvus töös, väga hea analüüsi- ja sünteesivõime, sh võime eristada olulist ebaolulisest; • algatusvõime ja loovus, sh võime osaleda uute lahenduste väljatöötamisel, neid rakendada ning töötada iseseisvalt ja tulemuslikult; • disainmõtlemine, nn suure pildi nägemine; • muudatuste juhtimise võime; • kaasamisvõime ja diplomaatia oskus; • empaatiavõime, oskus mõista erinevaid osapooli; • oskus lahendada konflikte ja saavutada koosmeel; • väga hea otsustus- ja vastutusvõime, sh võime ette näha tagajärgi ja lahendada tulemuslikult probleeme; • hea enesejuhtimise võime keerulistes olukordades; • täpsus, usaldusväärsus, lojaalsus ja orienteeritus riigi huvidele. Olen ametijuhendiga tutvunud ja kohustun seda täitma. Ametniku nimi /allkirjastatud digitaalselt/  Kinnitatud kantsleri 04.12.2023 käskkirjaga nr 21-P Lisa 3 KUNSTIDE OSAKONNA TEATRINÕUNIKU AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA Struktuuriüksus kunstide osakond Ametikoht teatrinõunik Vahetu juht osakonnajuhataja Alluvad puuduvad Ametnikku asendab osakonnajuhataja või tema määratud ametnik Ametnik asendab osakonnajuhataja määratud ametnikku 2. AMETIKOHA EESMÄRK Etenduskunstide valdkonna poliitikakujundamise protsessi juhtimine, sh valdkonna strateegiline planeerimine, vajaliku õigusruumi arendamine ja koostöövõrgustike toimimise tagamine. Valdkonnas tegutsevate eri omandivormides institutsioonide tegevuse terviklik analüüsimine, ressursside kavandamine, sh valdkonna loovisikute toetamiseks, ning rahvusvahelistumise edendamine. Teenistusülesannete täitmisel lähtub ametnik hea poliitikakujundamise tunnustest: see peab olema avatult tulevikku vaatav, innovaatiline, paindlik ja loov. Ametnik peab oluliseks tõenduspõhisust, kaasamist, sidusust, õppimist, head kommunikatsiooni, enesekriitikat ja arenemist. 3. PEAMISED TEENISTUSÜLESANDED, TULEMUSED JA KVALITEET 3.1. Poliitikakujundamise protsessi  Teatripoliitika alaste õigusaktide, strateegiate, eestvedamine. tegevuskavade ja teiste dokumentide koostamine on teatrinõuniku poolt juhitud, protsessid planeeritud, ajakavad koostatud ja osapooled kaasatud.  Vabariigi Valitsuses kinnitamist vajavad õigusaktid, strateegiad, tegevuskavad ja teised dokumendid on koostatud ja esitatud.  Kultuuriministeeriumi (edaspidi ministeerium) seisukohad ja arvamused teatripoliitika alastes küsimustes on kujundatud ning asjaomaste osapooltega läbi räägitud.  Ministeeriumi teatripoliitikaalased seisukohad on koostöös ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnaga avalikkusele selgitatud. 3.2. Etendusasutuste • Etendusasutuse seaduse rakendusaktid on rahastamismudelite ajakohastatud, valdkonna tagasisidega on planeerimine ja analüüsides ja muudatusi planeerides arvestatud. toetusmeetmete elluviimine. Ministeeriumi eesmärke on valdkonnale selgitatud ning vajalikud infokohtumised toimunud. • Etendusasutuste tegevustoetuste taotlusvoorud on eesmärgipäraselt koostöös teiste osakondadega ellu viidud. • Ministeeriumi haldusala asutuste asutaja ootuste dokumendid on vormistatud, vajadusel ajakohastatud ja nende rakendamine on jälgitud. • Etendustegevuse regionaalselt kättesaadavust tagava taotlusvooru „Teater maal“ tingimused on ajakohased ning toetusmeede koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega ellu viidud. 3.3. Etendustegevuse andmete • Koostöös Eesti Teatri Agentuuriga on statistika kogumine. kogumine kaasajastatud, vajalikud tehnilised muudatused süsteemides teostatud ning uuendused planeeritud. • Andmevahetus on valdkonnaga läbi räägitud, vajalikud infopäevad toimunud ja infovahetus sujuv. 3.4. Valdkondliku suhtluse • Ministeeriumile teatripoliitika alastes küsimustes tagamine. laekunud kirjad ning avaldused on menetletud ja vastatud operatiivselt ning sujuvalt. • Ministeeriumi kontakt ning infovahetus valdkonna esindus- ja võtmeorganisatsioonidega on pidev. 3.5. Koostöö suunamine • Kultuuriminister ja ministeeriumi juhtkond on ministeeriumi sees. operatiivselt informeeritud olulistest teatripoliitika valdkonna küsimustest ja arengutest. • Teatripoliitika alane koostöö kolleegidega ministeeriumis on sisuline, tihe ning ladus. 3.6. Valdkonna • Koostöös valdkonna partner- ja rahvusvahelistumise esindusorganisatsioonidega (sh Eesti Teatri edendamine. Agentuur) on Eesti teatrivaldkonna rahvusvahelistumine toetatud, vastavad ministeeriumi toetusmeetmed läbi viidud valdkonna vajadusi arvestavalt.  3.7. Tulevikustsenaariumide • Kultuuriministeeriumil on ajakohane ülevaade hindamine. teatrivaldkonna trendidest, maastiku muutumisest ning rahastusmudelite uuendamise mõjudest. 3.8. Ministri, kantsleri, • Põhiülesannetega seotud tegevused ja ühekordsed kultuuriväärtuste asekantsleri ülesanded on korrektselt ja tähtajaks täidetud. ja osakonnajuhataja korraldusel muude teenistuskoha põhiülesannetega seotud tegevuste korraldamine ja koordineerimine ning ühekordsete ülesannete täitmine. 4. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Ametnikul on õigus: • esindada osakonda vahetu juhi kooskõlastusel valdkonna ülesannete täitmisel; • esindada ministeeriumi vahetu juhi kooskõlastusel ja vajaduse korral kantsleri või ministri volitusel; • saada ministeeriumi juhtkonnalt, vahetult juhilt ja teistelt struktuuriüksuste teenistujatelt informatsiooni ning dokumente teenistusülesannete täitmiseks; • kutsuda kokku nõupidamisi oma pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamiseks; • osaleda nõupidamistel, kus on arutusel ametikoha vastutusala küsimused; • saada teenistusülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ja tingimusi ning teenistuseks vajalikku täiendkoolitust; • saada teenistusülesannete täitmiseks erialast koolitust; • teha ettepanekuid töökorralduse efektiivsemaks muutmiseks ja seonduvate probleemide lahendamiseks. Ametnik on kohustatud: • täitma oma teenistusülesandeid korrektselt, ausalt, asjatundlikult, hoolikalt ja õigeks ajaks, aidates kaasa ministeeriumi seadusest tulenevate ülesannete täitmisele; • täitma oma teenistusülesandeid erapooletult, sh valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse; • käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sh hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ministeeriumi mainet; • juhinduma teenistusülesannete täitmisel vahetu juhi ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist; • keelduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi korralduse täitmisest, kui korraldus on vastuolus põhiseaduse või muude  õigusaktidega või kui see tooks kaasa toimingupiirangu rikkumise korruptsioonivastase seaduse tähenduses; • teavitama viivitamata osakonnajuhatajat asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt teenistusülesannete täitmist või kahjustada ministeeriumi huvisid; • täiendama oma teenistusülesannete asjatundlikuks täitmiseks oma ametialaseid teadmisi ja oskusi; • mitte avaldama talle teenistusülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet; • kasutama ministeeriumi ja ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Õiguste ja kohustuste piirid • avaliku teenistuse seaduses; on kehtestatud: • korruptsioonivastases seaduses; • ministeeriumi põhimääruses; • osakonna põhimääruses; • muudes ministeeriumi tööd ja töökorraldust reguleerivates dokumentides; • käesolevas ametijuhendis. Töö hindamise alus on: • arenguvestluste kokkuvõtted; • ministeeriumi tööplaan; • muud ministeeriumi tööd reguleerivad dokumendid; • käesolev ametijuhend. 5. EELDUSED AMETIKOHA TÄITMISEKS Nõuded haridusele: • kõrgharidus, soovitavalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;; • pidev erialane täienduskoolitus. Nõuded kogemusele: • varasem valdkonnas töötamise kogemus. Nõuded teadmistele ja • eesti keele oskus C1- või sellele vastaval tasemel; väga hea oskustele: suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus; • inglise keele oskus B2- või sellele vastaval tasemel; • vene keele oskus vähemalt algtasemel; • arvuti kasutamise oskus ametikohal vajaminevate programmide ulatuses; • avalikku teenistust reguleerivate ja kultuurivaldkonna õigusaktide tundmine; • hea meeskonnatöö, avaliku esinemise ja suhtlemisoskus; • planeerimise ja juhtimise, inimeste juhtimise ning pikaajaliste protsesside ja projektide juhtimise oskus; • konfliktide lahendamise oskus. Nõuded isikuomadustele: • iseseisvus töös, väga hea analüüsi- ja sünteesivõime, sh võime eristada olulist ebaolulisest; • algatusvõime ja loovus, sh võime osaleda uute lahenduste väljatöötamisel, neid rakendada ning töötada iseseisvalt ja tulemuslikult;  • disainmõtlemine, suure pildi nägemine; • muudatuste juhtimise võime; • kaasamisvõime ja diplomaatia oskus; • empaatiavõime, oskus mõista erinevaid osapooli; • oskus lahendada konflikte ja saavutada koosmeel; • väga hea otsustus- ja vastutusvõime, sh võime ette näha tagajärgi ja lahendada tulemuslikult probleeme; • hea enesejuhtimise võime keerulistes olukordades; • täpsus, usaldusväärsus, lojaalsus ja orienteeritus riigi huvidele. Olen ametijuhendiga tutvunud ja kohustun seda täitma. Ametniku nimi /allkirjastatud digitaalselt/