Sotsiaalministeerium · 20. detsember 2024
Sisu (failidest)
Sotsiaalkaitseministri 20.12.2024 käskkirja nr 89
„Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste
„Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ 2025. a ja 2026. a
tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“
lisa 1
Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2025–31.12.2026
Tegevus 1.2 Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
Alategevus 1.2.2 Teenuste kvaliteedi edendamine ja kohaliku omavalitsuse üksuste
võimestamine hoolekandelise abi korraldamisel
Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) toetamiseks elluviidavad tegevused
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) KOV-ide nõustamisega tegutsevas üksuses jaotuvad
kahe suurema tegevuse alla: nõustamistegevused ja arendustegevused (sh teenuse või
toetuse omaniku poolt volitatud töötleja vaatest sisendi andmine Sotsiaaltoetuste ja –teenuste
andmeregistri (STAR) arendusteks). STARiga seoses täidetakse teenuseomaniku rolli sh
kasutajate toetamine, juhendite koostamine KOV-idele ja teenusosutajatele.
Nõustamistegevused on: KOV-ide ja teenuseosutajate nõustamine. Arendustegevused on:
hea praktika kogumine sotsiaalteenuste korraldamisega, sh kvaliteedi hindamisega seoses
juhendmaterjalide koostamine ja uuendamine, sh toimepidevuse tagamise ja kriisivalmiduse
vaates; nõustamine sotsiaalteenuste arendamisel, sh teadlikkuse tõstmine ESF
toetusmeetmete võimalustest ja hindamisvahendite kasutamisel; poliitikakujundamiseks
sisuliste ettepanekute tegemine; hooldereformi mõju hindamiseks kokku lepitud andmete
kogumine ja analüüsimine ning sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Kõikide
valdkondade tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – inimene, KOV, teenuseosutaja
ja riik. Tegevus soodustab organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist
koostööd sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasemal pakkumisel ning
koondab ja avalikustab olulise info sotsiaalhoolekandeliste statistiliste aruannete osas SKA
kodulehel.
Sekkumiste tulemusel on KOV-id ja teenuseosutajad suutlikumad, mis tagab ühtlasema
hoolekande korralduse eri piirkondades üle Eesti. Sotsiaalteenused on kättesaadavamad,
kvaliteetsemad ja jätkusuutlikumalt korraldatud, sealhulgas ka kriisiolukordades.
Sotsiaalteenuste kvaliteedi ja KOV sotsiaalvaldkonna töötajate (sh koduhooldustöötajad,
hooldekodude ja sotsiaalkeskuste juhid, KOV ametnikud) teadmiste parandamiseks
korraldatakse üle-eestilisi või piirkondlikke arutelusid, infopäevi, erialaseminare ja koolitusi.
Teenuste kvaliteedi parandamiseks töötatakse 2025. a välja väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse hoolduskulude ja piirmäära järelevalve metoodika. Samuti luuakse
riskimudel, mis toetab KOV täisealistele suunatud sotsiaaltöö ja sotsiaalteenuste
haldusjärelevalve tegemist.
2026. a alustatakse teenuste kvaliteedi elektroonilise enesehindamisvahendi loomisega.
Enesehindamivahend võimaldab teenuseosutajatel hinnata oma teenus(t)e kvaliteedi
hetkeolukorda, tuvastada kitsaskohad ning ühtlustada sotsiaalteenuste kvaliteedi taset üle
Eesti.
Sotsiaalministeerium toetab väiksema haldusvõimekusega kohalikke omavalitsusi
sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel, aidates seeläbi ühtlustada teenuste kvaliteeti ja
kättesaadavust ning tagada ressursside tõhusama kasutamise.
Tabel 1
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse periood, kirjeldatud perioodil
mille jooksul 2025–2026
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Seminarid, infopäevad, 2023–2026 01.01.2025–
koolitused (SKA ja SoM) 31.12.2026
2 Sotsiaalteenuste juhendite 2023–2026 01.01.2025–
uuendamine (SKA) 31.12.2026
3 KOV-ide ja teenuseosutajate 2024–2026 01.01.2025–
nõustamine (SKA) 31.12.2026
4 Hoolekandealase praktika seire, 2024–2026 01.01.2025–
analüüs ja sisulised ettepanekud 31.12.2026
teenuste paremaks
kujundamiseks (SKA)
5 Hoolekandealase info 2024–2026 01.01.2025–
kättesaadavuse tagamine (SKA) 31.12.2026
6 Teenuste kvaliteedi 2025–2026 01.01.2025–
enesehindamisvahendi loomine 31.12.2026
(SKA)
7 Hoolduskulude 2025–2026 01.01.2025–
järelevalvemetoodika välja 31.12.2026
töötamine (SKA)
8 KOV täisealistele suunatud 2024–2025 01.01.2025–
sotsiaaltöö ja sotsiaalteenuste 31.12.2025
üle tehtava haldusjärelevalve
riskimudeli välja töötamine
(SKA)
9 Arendustegevused väiksema 2025–2026 01.01.2025–
haldusvõimekusega KOV-ide 31.12.2026
suunal (SoM)
Tabel 2
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (20271)
kava aastal kava aastal
2025 2026
Väljund- Koolitatute arv 200 400 800 2024. a
näitaja orienteeruv
koolitatavate
arv 200 inimest.
Läbi viidud 6 6 12
koolituste/infopäeva
de/seminaride arv
Kaasajastatud 2 2 6 2024. a sihttase
sotsiaalteenuste 2
kvaliteedijuhiste arv (üldhooldustee
nus ja
koduteenus)
2025. a
tugiisikuteenus
ja isikliku
abistaja teenus;
2026. a
täisealise isiku
hoolduse
teenus,
varjupaigateen
us
Valminud 1 0 2 2024.a sihttase
ohuprognoosi 1 (üldhooldus-
mudelid ja teenuse
riskihindamise ohuprognoos).
mudelite arv 2025.a KOV-i
sotsiaaltöö
ohuprognoos
(abivajaduse
hindamine,
teenust saama
suunamine)
Kaasajastatud 2 2 10 2024. a sihttase
sotsiaalteenuste 6 (eluruumi
juhendite arv tagamise
teenuse,
koduteenuse,
üldhooldusteen
use, isikliku
abistaja
1
Kõik aastad kokku
teenuse,
tugiisikuteenus
e ja täisealise
isiku hoolduse
juhendid).
Alategevus 1.2.3 Vabatahtliku tegevuse soodustamine hoolekandes
(tegevus lõppenud 31.03.2024 seisuga)
Alategevus 1.2.4 Kuulmislangusega inimestele tõlketeenuste pakkumine
Kuulmislangusega inimeste põhiprobleemiks Eestis on kommunikatsiooniraskused. Sellega
kaasneb sotsiaalne isoleeritus nn kuuljate maailmast, tekivad raskused nii üld- kui
kutsehariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaprobleemide lahendamisel, suhtlemisel
ühiskonna ja pereliikmetega jne. Seeläbi mõjutab kuulmispuue inimese üldist toimetulekut,
tema elukvaliteeti ja isiklikku arengut. Eesti viipekeel on Eesti kurtide poolt kasutatav iseseisev
visuaal-motoorne keel, mis Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on eesti keele kui riigikeele
koostisosa.
Takistused tõlketeenuste kättesaadavuses puudutavad enamasti kuulmislangusega isikuid,
ennekõike viipekeelseid kurte ja vaegkuuljaid, aga ka vaegkuuljatest kuulmisiabivahendite
kasutajaid, samuti kuulmispuudega inimese lähedasi ja nendega iga päev kokkupuutuvaid
inimesi (sh tööandjaid).
TAT-st pakutakse kuulmislangusega isikutele SKA korraldatuna kaugtõlketeenust ja
kirjutustõlketeenust. SKA kaudu korraldatavad tõlketeenused parandavad kuulmislangusega
inimeste toimetulekut, sest tagatud on regionaalselt ühetaoliselt kättesaadav ja kvaliteetne
tõlketeenus, mida pakutakse teadmiste ja oskustega viipekeele- ja kirjutustõlkide vahendusel.
Kaugtõlketeenuse puhul tõlgib eesti viipekeeletõlk sidevahendeid kasutades olukorras, kus
tõlk ja/või kliendid asuvad eri paikades. Kaugtõlketeenust pakutakse kaugtõlketeenuse äpi
vahendusel. See võimaldab kahepoolset suhtlust ehk kurt saab võtta äpi vahendusel ühendust
kuuljaga ning samuti võtta vastu kuulja algatatud kõnesid. Kaugtõlke äppi arendatakse ja
kohandatakse vastavalt sihtrühma vajadustele ja tõlkide teenuse pakkumise võimekusele.
Kaugtõlketeenuse rakendusega kaasneb inimesele võimalus kõne broneerimiseks
Kirjutustõlketeenus on suuliselt esitatava teksti samaaegne väljendamine kirjalikus vormis,
markeerides ka mitteverbaalset olulist taustainformatsiooni: kes räägib, kuidas räägib,
missugused helid veel ruumis kuuldavad on jmt. Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige
vaegkuuljatele, kelle jaoks teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik
ekraanilt kohe lugeda.
Kaug- ja kirjutustõlketeenuse sihtrühma kuuluvad kuulmislangusega inimesed, mis tähendab,
et teenusesaajale on määratud kuulmispuue või esineb kuulmispuue ühe puudeliigina liitpuude
koosseisus või vähenenud töövõime või on eriarst väljastanud kuulmislanguse tõendi
(mõõduka, tugeva või sügava kuulmislanguse esinemise kohta).
Lisaks korraldatakse nii partnerorganisatsioonidele, senistele ja võimalikele uutele teenuse
pakkujatele kui klientidele (sh kuuljatele, kelle poole kaugtõlke vahendusel pöördutakse)
teavitustegevusi, koolitusi, kogemuskohtumisi, infopäevi teenuse arendamise ja osutamise
kohta.
Tabel 3
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus-
nr (näidatakse periood, ja lõppkuupäev
mille jooksul kirjeldatud
nimetatud tegevust perioodil 2025–
programmi ajal ellu 2026
viia planeeritakse)
1 Viipekeele kaugtõlketeenuse ja 2023–2025 01.01.2025–
kirjutustõlketeenuse pakkumine (SKA) 31.01.2026
Tabel 4
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava tegevuskava (20272)
aastal 2025 aastal 2026
Väljundnäitaja Viipekeele 30 0 260 Sihttase
kaugtõlketeenust 2023-2024
ja 230.
kirjutustõlketeenust Teenuse
saanud osutamine
kuulmislangusega TATist
inimeste arv lõppeb
2025. aasta
lõpuga.
2026
jaanuar
toimub TAT
tegevuste
lõpetamine.
Alategevus 1.2.5. Teavitustegevused sihtrühmadele
Viiakse ellu erinevaid teavitustegevusi ning korraldatakse infoseminare ja meediakampaaniaid
hoolekande sihtrühma kuuluvatele inimestele ja organisatsioonidele. Teavitustegevuste
eesmärk on jagada infot olulistest muudatustest, vahendada häid kogemusi ja praktikaid ning
soodustada suhtlust, koostööd ja võrgustumist abivajajate, KOV-ide, teenuseosutajate,
huvikaitseorganisatsioonide ja hoolduskoormusega inimeste vahel. Korraldatakse ka
seminare ja õppusi sotsiaalteenuste toimepidevuse suurendamiseks. Samuti viiakse ellu
tegevusi, mis tagavad teabe jõudmise erivajadusega abivajajateni, kasutades selleks näiteks
lihtsat keelt ja kohandades info edastamise viisid ja kanalid nende vajadustele vastavaks.
Jätkatakse TAT partneri Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda) poolt 2024. a
loodud üle-eestilise veebilahenduse töös hoidmist ja arendamist. Tegemist on
hoolduskoormusega inimestele suunatud virtuaalse kompetentsikeskusega, mille eesmärk on
jagada asjakohast infot, suurendada teadlikkust ja anda tuge reaalajas (uudised, info- ja
juhendmaterjalid, ülevaated jm toetav info) hoolduskoormusega inimestele, spetsialistidele (sh
KOV-i töötajad, valdkonna töötajad) ja teistele valdkonnaga seotud või huvitatud osapooltele
(sh teenuseosutajad). Loodud platvorm aitab kaasa ka hoolduskoormusega inimeste
koondumisele ja võrgustumisele, mis toetab praegu Eestis puudu oleva hoolduskoormusega
inimeste huvikaitse võrgustiku teket.
Tabel 5
2
Kõik aastad kokku
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus-
nr (näidatakse periood, mille ja lõppkuupäev
jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud
programmi ajal ellu viia perioodil 2025–
planeeritakse) 2026
1 Hoolduskoormusega 2024–2025 01.01.2025–
inimestele loodud 31.12.2025
veebilahenduse töös
hoidmine ja lahendusega
seotud sisulised ja
tehnilised
arendustegevused
(EPIKoda)
2 Veebilahenduse kaudu 2024–2025 01.01.2025–
hoolduskoormusega 31.12.2025
inimeste toetamine
(EPIKoda)
3 Teavitustegevused 2024–2027 01.01.2025–
sihtrühmadele (SoM) 31.12.2026
4. Erivajadusega inimesi 2025–2027 01.02.2025–
puudutava 31.12.2026
kommunikatsiooni
tõhustamine ja tagamine
ligipääsetavas vormis (sh
õiguslike muudatuste ja abi
saamise võimaluste
selgitamine) (SoM)
Tabel 6
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (20273)
kava kava
aastal aastal
2025 2026
Väljundnäitaja Veebilahenduse 10 000 0 15 000 2024. a sihttase
külastuste arv 5000
Infoseminaride arv 11 10 21
Alategevus 1.2.6 Pädevuse tõstmine dementsussündroomiga inimestega töötamisel
Sotsiaalvaldkonna ja vahetult teenust osutavatele töötajatele korraldatakse nende pädevuse
suurendamiseks dementsuse valdkonna arenguprogramm. Arenguprogrammi tegevused on:
sotsiaalvaldkonnas dementsussündroomiga inimestega töötavatele spetsialistidele
sisekoolitajate koolitusprogramm, mentorlusprogramm ja võrgustikutegevused, sh
erialakohtumised, seminarid ja suvekool. Arenguprogrammi tegevused suurendavaid
dementsuse diagnoosiga inimestega töötamisel pädevust ja tõstavad ning ühtlustavad üle-
3
Kõik aastad kokku
eestilist teenuse kvaliteeti. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames koolitatakse
esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks.
Asutuste sisekoolitused võimaldavad kiiremini reageerida kaadri voolavuse tingimustes ja
anda edasi teadmisi ja oskusi dementsuse teemal ka uutele töötajatele ning seeläbi suudab
hoolekandeasutus osutada kvaliteetsemat teenust. Koolitusprogrammi raames on eraldi
asutuste juhtidele suunatud teenuse disaini moodulid.
Koolitusprogrammi läbinud sisekoolitaja oskab hoolekandeasutuses dementsuseteemalisi
sisekoolitusi läbi viia ning teab, kuidas hoolekandeasutuses dementsuse valdkonnas
kvaliteetset ja jätkusuutlikku teenust pakkuda. 2025. aasta koolitusprogrammi on oodatud
osalema 14 sotsiaalvaldkonna asutust, igast asutustest juht ja kaks töötajat. Sisekoolitajateks
saavad kaks asutuse töötajat. Juhid on kaasatud osadesse sisekoolitajate moodulitesse, et
nad oleksid teadlikud dementsusega inimestele vajalikest teenusepõhimõtetest ning tahaksid
sisekoolitajate muudatusettepanekuid ellu viia. Juhtidele viiakse läbi ka eraldi õppiva
organisatsiooni mooduleid, et dementsusealaseid muudatusi paremini ellu viia.
Koolitusprogrammiga paralleelselt pakub Tervise Arengu Instituut (TAI) programmis
osalevatele asutustele mentorlust. Mentorlusprogrammi eesmärk on toetada teenuseosutajaid
dementsusega seotud küsimuste lahendamisel ja koolitusmoodulites õpitu rakendamisel.
Sotsiaalvaldkonna töötajate dementsusealase kvalifikatsiooni hoidmiseks, teenusepakkujate
teenuse kvaliteedi ühtlustamiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi,
võrgustikukohtumisi, arutelusid, erialapõhiseid teemapäevi (hooldajatele,
tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele jne). Võrgustikutegevuste tulemusena arendatakse
välja dementsusealase teenuse pakkujatele teenuse kvaliteedi hindamise mudel, mis on
näidiseks ja kohandamiseks asutustele lähtuvalt nende spetsiifilistest vajadustest.
2025. a alustatakse ka koolitusprogrammile digitaalse koolituse välja töötamise
ettevalmistusega ning 2026. a jooksul töötatakse välja dementsuseteemaline digikoolitus.
Tabel 7
Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus-
(näidatakse periood, mille ja lõppkuupäev
Jrk
Tegevus jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud
nr
programmi ajal ellu viia perioodil 2025–
planeeritakse) 2026
Sotsiaalvaldkonna töötajate
ja teenusepakkujate
01.01.2025–
1 dementsuse teemaline 2024–2026
31.12.2026
koolitusprogrammi läbi
viimine (TAI)
Sotsiaalvaldkonna töötajate
ja teenusepakkujate 01.012025–
2 2024–2026
kvalifikatsiooni hoidmise ja 31.12.2026
arendamise tegevused (TAI)
Koolitusprogrammis
osalevatele asutustele 01.01.2025–
3 2024–2026
pakutavad mentorlusega 31.12.2026
seotud tegevused (TAI)
Koolitusprogrammile
digitaalse koolituse välja 01.01.2025–
4 töötamise ettevalmistus 2025 31.12.2025
(TAI)
Digikoolituse välja töötamine 01.01.2026–
5 (TAI) 2026 31.12.2026
Tabel 8
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttas Selgitus
tegevuskav tegevuskav e
a aastal a aastal (20274)
2025 2026
Väljund Koolitusel osalenud 42 42 112 TAI
-näitaja inimeste arv dementsuseteemali
se koolituse sihttase
2024. a 28, 2025. a
42, 2026. a 42
Tugivõrgustikuga 25 25 75 TAI
liitunud uute võrgustikukohtumise
inimeste arv d ja erialaseminarid
(sh suvekool).
2024.a sihttase 25.
TAI 10 10 30 2024. a sihttase 10,
mentorlusprogramm 2025. a sihttase 10
is osalenud ja 2026. a sihttase
asutuste arv 10 asutust
Alategevus 1.2.7 Erihoolekandeteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine
Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega
inimeste toimetuleku toetamiseks. Psüühikahäirete all mõistame nii kaasasündinud
intellektipuudeid, kui elu jooksul avaldunud või tekkinud psüühikahäireid. Oma vaimse tervise
olukorra tõttu vajavad need inimesed igapäevaelus tegevusjuhendaja tuge, nõustamist ja abi,
vahel ka järelevalvet. Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimest nii, et ta võimalikult
palju saaks iseseisvalt toime tulla ja igapäevaelu tegevustesse panustada, kõrvalabi ja
juhendamist pakutakse vajaduse järgi.
Institutsionaalsed erihooldekodud, kus elab koos palju inimesi, kes ei kuulu ümbritsevasse
kogukonda, ei paku psüühikahäirega inimestele piisavalt võrdseid võimalusi eneseteostuseks
ega kaasaegseid elamistingimusi.
Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja deinstitutsionaliseerimise
põhimõtetele paremaks vastamiseks koostati 2024. a erihoolekandeasutuste
reorganiseerimiskava, mis oli sisendiks seni reorganiseerimata jäänud institutsionaalsete
(ühes hoones üle 30 teenuskoha) erihoolekandeasutuste Euroopa Regionaalarengu Fondi
(ERF) toetusmeetme tingimuste välja töötamisel. Reorganiseerimiskava tegevuste ellu viimise
toetamiseks on vaja teha SoM-l tihedat koostööd SKA, reorganiseeritavate asutuste ja teiste
osapooltega. Eesmärgiks on korraldada toetusmeetme sujuv ellu viimine, korraldades
pooltevahelise koostöö ja sõlmides vajalikud kokkulepped. Olulisel kohal on riskide
maandamine, mis eeldab protsessi pidevat monitoorimist ja vajadusel ka otsest abistamist või
sekkumist.
4
Kõik aastad kokku
Tabel 10
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus-
nr (näidatakse periood, mille ja lõppkuupäev
jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud
programmi ajal ellu viia perioodil 2025–
planeeritakse) 2026
1 Reorganiseerimiskava 2025–2027 01.01.2025–
tegevuste ellu viimise 31.12.2026
toetamine
Tegevus 1.3 Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi
korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas
Alategevus 1.3.2 Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu toetamine
sotsiaalvaldkonnas
2024. aastal töötati koostöös sotsiaalvaldkonna innovatsiooni ökosüsteemi osapooltega välja
“Innovatsiooniprogramm sotsiaalhoolekande innovatsioonivõime tõstmiseks ja
tehnoloogiakasutuse kiirendamiseks 2025-2030” (edaspidi programm). Tegu on Vabariigi
Valitsuse tegevusplaani tegevusega. Programm tugineb 2020. aastal koostatud
aruteludokumendil “Roheline raamat. Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese
igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus”.
Innovatsiooniprogrammi eesmärk on sotsiaalhoolekandes tehnoloogiapõhiste lahenduste
kasutuselevõtu kiirendamine. Tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu mõjul
oodatakse, et: 1) inimesed saavad elada oma kodus võimalikult kaua turvaliselt ja iseseisvalt,
2) hoolduskoormus on vähenenud võimaldades lähedasi hooldavatel inimestel panustada
tööellu, 3) teenusekorraldus on tõhus ja nappivat tööjõudu kasutatakse optimaalselt.
Olukorra kaardistamise ja vajaduste analüüsi põhjal 2024.a selgusid programmi neli
tegevussuunda, mis on eesmärgi saavutamiseks kõige olulisemad: teenuseosutajate tööd ja
juhtimist toetavad infosüsteemid ja andmed; inimeste iseseisvat elamist toetavad
tehnoloogiapõhised lahendused; kasutajate võimekus tehnoloogiapõhiseid lahendusi
kasutusele võtta; võimekus tehnoloogiapõhiseid lahendusi koostöös arendada.
Programmi tegevussuundadest lähtuv tegevuskava töötatakse välja 2024. aasta lõpuks ja
programmi käivitamine toimub 2025. aasta esimesel poolaastal. Käesoleva alategevuse
tegevused aastatel 2025–2026 lähtuvad programmist.
Tabel 11
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus-
nr (näidatakse periood, ja lõppkuupäev
mille jooksul kirjeldatud
nimetatud tegevust perioodil 2025–
programmi ajal ellu 2026
viia planeeritakse)
1 Innovatsiooniprogrammi 2024–2027 01.01.2025–
väljatöötamine (2024), käivitamine 31.12.2026
(2025 I pa) ja elluviimise
koordineerimine (2025 II pa–2027).
(SoM)
2 Uuringud, analüüsid ja hindamised 2024–2027 01.01.2025–
otsustajate teadlikkuse tõstmiseks 31.12.2026
olemasolevatest tehnoloogiapõhistest
lahendustest, rakendamise
kogemustest ja mõjudest.
3 Sotsiaalvaldkonna juhtide 2024–2027 01.01.2025–
innovatsiooniprogramm 31.12.2026
tehnoloogiapõhiste lahenduste
kasutuselevõtuks vajalike võimekuste
arendamiseks. Programmi
väljatöötamine ja elluviimine.
4 Innovatsiooni ökosüsteemi arendavad 2025–2027 01.01.2025–
tegevused tehnoloogiakasutajate ja - 31.12.2026
pakkujate vahelise koostöö
soodustamiseks tehnoloogiapõhiste
lahenduste arendamisel.
5 Innovatsiooniprojektide 2024–2025 01.01.2025–
rahastamistingimuste väljatöötamine. 30.06.2025
Tabel 12
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava tegevuskava (20275)
aastal 2025 aastal 2026
Väljundnäitaja Innovatsiooniprogramm 1 1 1 programm
on ellu viidud. on välja
töötatud
(2024),
käivitatud
(2025) ja
ellu viidud
(2025-
2027).
Alategevus 1.3.3 Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele
2024. aastal alustati uue teenusmudeli arendamisega, mille sihtrühmaks on psüühikahäirega
inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest vm sõltuvust
põhjustavatest ainetest ja kes kasutavad erihoolekandeteenuseid6 või ööpäevaringset
üldhooldusteenust. Teenusemudeli katsetamisega alustatakse 2025. aastal.
Tabel 13
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev
jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud perioodil
programmi ajal ellu viia 2025–2026
planeeritakse)
5
Kõik aastad kokku
6
2021. aasta seisuga on 3–8%-l (s.o 175–467 inimest) erihoolekandeteenuseid kasutavatest inimestest (keda on 5847) alkoholi
tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired kaasuva diagnoosina.
1 Uue teenusmudeli 2024–2025 01.01.2025–
arendamine (SoM) 31.12.2025
2 Teenusmudeli testimine 2025–2027 01.10.2025–
(SOM) 31.12.2026
Tabel 14
Näitaja Näitaja nimetusSihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava tegevuskava (20277)
aastal 2025 aastal 2026
Väljundnäitaja Teenust saanud 10 90 100
inimeste arv
Alategevus 1.3.4 Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine
(tegevus lõppenud seisuga 31.12.2024)
Alategevus 1.3.5 Inimesekeskse teenuse korraldamise arendamine
Valdkondadeülese koordinatsiooniga võimaldatakse kompleksse abivajadusega inimestel
saada vajalikku abi õigel ajal ning inimesed tulevad koduses keskkonnas võimalikult kaua
toime. Kuni 2026. a veebruari lõpuni jätkatakse inimesekeskse koordinatsioonimudeli
rakendamist maakondlikul tasandil neljas maakonnas (Saaremaal, Valgamaal, Raplamaal,
Tartumaal). Toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) korraldatud avatud taotlusvoorust
toetust saanud projektide sisuline toetamine tegevuste elluviimisel sh erinevate kohtumiste
korraldamine ja sisendi kogumine. Viiakse ellu tegevusi sh infoüritusi, koolitusi, mis toetavad
üleriigilise valdkondadevahelise koordinatsioonimudeli väljatöötamist ja rakendamist
piirkondades.
Inimese abivajaduse hindamisel kogutud andmed ei ole standardiseeritud ja võimaldavad laia
tõlgendamist. Ühise arusaama tagamiseks rakendatakse rahvusvahelist
funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK kontseptsioon põhineb
biopsühhosotsiaalsel mudelil, mis võimaldab terviklikult mõista inimese
funktsioneerimisvõimet dünaamilise seisundina, arvestades terviseseisundit, tegutsemis- ja
osaluspiiranguid ning individuaalsete ja keskkonnategurite mõju. RFK kasutamise
rakendamiseks jätkatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide koolitamist ning
arendatakse ja käivitatakse mentorlussüsteem mis toetab RFK rakendamist.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas kasutatakse inimese funktsioneerimisvõime hindamiseks
erinevaid teste ja küsimustikke. Hindamistulemustest ühtse arusaama tagamiseks,
seostatakse tulemused RFK-ga. Jätkatakse testide ja hindamisvahendite kaardistamist ning
valitakse välja valdkonnas kõige enam kasutatavad vahendid. Järgmises etapis seostatakse
valdkonnas enim kasutatava hindamisvahendi/testi tulemused RFK-ga. Tegevuste elluviimisel
on TAT partneriks Tervise Arengu Instituut.
Selleks, et kavandatavad meetmed ja poliitikavalikud vastaksid erinevate sihtrühmade (nt
dementsusega inimesed, hoolduskoormusega inimesed) tegelikele vajadustele, viiakse ellu
uuringuid ja analüüse.
Koalitsioonikokkuleppes 2024–2027.a on ühe kokkuleppena eesmärgiks seatud koos
sotsiaalpartnerite ja huvirühmade esindusorganisatsioonidega vähenenud töövõimega
inimestele ühtse tugisüsteemi loomise. Sellega seoses on Sotsiaalministeerium Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammi (2024–2027) mustandisse esitanud ettepaneku puuetega
7
Kõik aastad kokku
inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse koostamiseks. Väljatöötamiskavatsuse tähtaeg on 30.06.2026.a.
Praegu tuvastatakse tööealistel puude raskusastet (SKA) ja hinnatakse töövõimet (töötukassa)
ning makstakse vastavalt tööealise puudega inimese toetust ja töövõimetoetust. 2024. aastal
avaldatud Riigikontrolli audit soovitab analüüsida, kas puude tuvastamise ja töövõime
hindamise süsteeme on võimalik ühendada nii, nagu seda pakkus välja uuring "Töövõime
toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine". Soovitus
tuleneb sellest, et sihtrühm (puudega tööealised ja vähenenud töövõimega inimesed) on
suuresti kattuv, kuid inimesi hindavad ja toetusi maksavad erinevad asutused, mis tervikuna
teeb inimese teekonna abi saamisel keeruliseks. Sellest lähtuvalt on SoMi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, SKA ja töötukassa vahel tehtud põhimõtteline kokkulepe
tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteemi lihtsustada. Selleks on eesmärk
luua tööealistele inimestele ühtne tugisüsteem, mis teeks inimese teekonna abi saamisel
selgemaks ja lühemaks ning aitaks riigil ressurssi kokku hoida.
Eeltegevused ühtse süsteemi loomiseks toimuvad 2024. aastal ja sisulised tegevused alates
2025. a (analüüs, väljatöötamiskavatsus, seaduse muudatus). TAT raames tellitakse analüüs,
mis pakub välja lahendused, kuidas puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteeme
ühendada.
Tabel 15
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev
mille jooksul kirjeldatud perioodil
nimetatud tegevust 2025–2026
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Tegevused inimesekeskse
koordinatsioonimudeli
rakendamiseks (SoM)
1.1 RTK korraldatud 2023–2027 01.01.2025–
koordinatsioonimudeli avatud 31.12.2026
taotlusvooru toetuse saajate
tegevuste elluviimisel sisuline
toetamine
1.2 Infoüritused ja koolitused 2025-2027 01.01.2025–
koordinatsioonimudeli välja 31.12.2026
töötamiseks ja rakendamiseks
2 RFK arendustegevused (TAI)
2.1 Koolitused 2023–2026 01.01.2025–
31.12.2026
2.2 Mentorlussüsteemi loomine ja 2023–2025 01.01.2025–
juurutamine 31.12.2026
2.3 Enim kasutatud 2023–2025 01.01.2025–
hindamisvahendite/testide 31.12.2026
kasutuselevõtt ja seostamine
RFK-ga
3 Sihtrühma uuring 2024–2026 01.01.2025–28.04.2026
(dementsusega inimeste
vajadused) (SoM)
4 Rahvusvahelisele ja KOV-ide 2026–2027 01.01.2026–
praktikale tuginev alusanalüüs 30.05.2026
hoolduskoormusega
inimestega seotud õiguslike
muudatuste tegemiseks
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev
mille jooksul kirjeldatud perioodil
nimetatud tegevust 2025–2026
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
5 Hooldereformi esmane 2025–2026 06.01.2025–
mõjuanalüüs, sh eelnev 30.09.2026
sihtrühma uuring
6 Hoolduskoormuse 2025–2026 01.08.2025–
kordusuuring 30.09.2026
7 Hooldereformi lõppanalüüs 2026–2027 01.08.2026–
31.12.2026
8 Tööealiste puude tuvastamise 2025–2026 01.01.2025–
ja töövõime hindamise 30.10.2026
analüüs
9 Elanikkonna tegevuspiirangute 2025 01.01.2025–
uuring 28.11.2025
Tabel 16
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Siht- Selgitus
tegevus- tegevus- tase
kava kava aastal (20278)
aastal 2026
2025
Väljund Koolitatute arv 285 285 690 RFK koolitus 2023. a
näitaja 0, 2024. A 120, 2025.
a 285, 2026. a 285
koolitatut
Sihtrühma uuring 0 1 1
(dementsusega
inimeste
vajadused) (SoM)
Rahvusvahelisele 0 0 1
ja KOV-ide
praktikale tuginev
alusanalüüs
hoolduskoormuseg
a inimestega
seotud õiguslike
muudatuste
tegemiseks
Hooldereformi 0 1 1
esmane
mõjuanalüüs sh
eelnev sihtrühma
uuring,
8
Kõik aastad kokku
Hoolduskoormuse 0 0 1
kordusuuring
Hooldereformi 0 0 1
lõppanalüüs
Tööealiste puude 0 1 1
tuvastamise ja
töövõime
hindamise analüüs
Elakinkkonna 1 0 1 Uuring viiakse läbi
tegevuspiirangute vähendatud mahus.
uuring Täismahus
kordusuuring
tellitakse 2030.
20.12.2024 nr 89
MINISTRI KÄSKKIRI
Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a
käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse
andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“
2025. a ja 2026. a tegevuste kirjelduse ja
eelarve kinnitamine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a
käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ punktiga 9.9.1:
1. Kinnitan perioodi 01.01.2025–31.12.2026 toetuse andmise tingimuste tegevuste
kirjelduse (lisa 1) (lisatud).
2. Kinnitan perioodi 01.01.2025–31.12.2026 toetuse andmise tingimuste eelarve (lisa 2)
(lisatud).
Käskkiri jõustub alates 1. jaanuarist 2025. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister