Käskkiri

TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS BIOLOOGILINE OHT TÖÖKESKKONNAS KAUGTÖÖ Asutuse aadress: Tallinn, Endla tn. 10A Tegevuskoht või tööd, millele kehtib käesolev riskianalüüs: kõik tööd peamises tegevuskohas ja väljaspool peamist tegevuskohta, sealhulgas kaugtöö tegemisel väljaspool tööandja asukohta. Asutuse esindaja riskianalüüsi läbiviimisel: MARGIT TAMMISTU Riskianalüüsi läbiviija ja dokumendi koostaja: OÜ Tondihobu jurist-töökeskkonna konsultant ILLE NAKURT-MURUMAA Riskianalüüsi läbiviimise aeg: 01. AUGUST – 22. SEPTEMBER 2021 Riskianalüüsi kinnitamise aeg: digitaalse allkirja andmise kuupäev Tondihobu OÜ | Raudoja küla, Anija vald, Harjumaa 74416 | (+372) 51 89602; (+372) 57 809806 | [email protected] | www.tondihobu.ee 1 Sisukord 1. Asutuse tegevuse ja töökeskkonna üldiseloomustus ............................................... 3 2. Riskianalüüsi läbiviimise lähteandmed, kasutatud metoodika ................................ 4 3. Kasutatud Õigusaktid................................................................................................... 6 4. Kasutatud standardid ................................................................................................... 6 5. Muud kasutatud allikad ................................................................................................ 6 OHUTEGURITE HINDAMINE ............................................................................................. 7 1. FÜÜSIKALISED OHUTEGURID (NAKKUSOHUTUSE TAGAMINE) ............................. 7 1.1. ÕHUVAHETUS, VENTILATSIOONISÜSTEEMID. ÕHU SISSEPUHE, VÄLJATÕMME TÖÖRUUMIDES ................................................................................................................................ 7 1.2. ÕHUVAHETUS. ÜHISTRANSPORDIVAHENDID. KOOSTÖÖPARTNERITE RUUMID, VIIBIMINE JÄRELEVALVEOBJEKTIL .................................................................................................................... 8 2. KEEMILISED TEGURID ................................................................................................................ 10 2.1. KORISTUS JA DEKONTAMINATSIOON. SELLEKS KASUTATAVAD DESINFITSEERIVAD AINED. 10 2.2. KÄTE JA PINDADE DESINFITSEERIMISE VAHENDID ehk ANTISEPTIKUMID (toimeaine alkohol) .......................................................................................................................................... 11 3. BIOLOOGILISED TEGURID .......................................................................................................... 13 3.1. COVID-19, GRIPP, RS, muud HOOAJALISED, valdavalt HINGAMISTEEDE VIIRUSHAIGUSED 13 3.2. TUBERKULOOS, TESISED BAKTERIAALSED ÕHKLEVINAKKUSED ........................................ 15 4. PSÜHHOSOTSIAALSED, sh ORGANISATOORSED TEGURID ........................................................ 16 4.1. TÖÖAJA KORRALDUS, TÖÖAJA HULKA ARVATAVAD VAHEAJAD. LÕUNAVAHEAEG ......... 16 4.2. NAKATUMISHIRM. VAIMNE PINGE SAGEDASEST TÖÖKORRALDUSE JA -REEGLITE MUUTUSEST SEOSES EPIDEMIOLOOGILISE OLUKORRA MUUTUSEGA. ........................................ 17 5. KAUGTÖÖ JA SELLEGA SEOTUD OHUTEGURID ..................................................................... 18 5.1. KAUGTÖÖ (KODUKONTORIS TÖÖTAMINE) JA SELLEGA SEOTUD FÜSIOLOOGILISED TEGURID ........................................................................................................................................ 18 5.2. TÖÖRUUMI PIISAVUS, ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMILINE KUJUNDUS KAUGTÖÖ TEGEMISEL..................................................................................................................................... 19 5.3. KAUGTÖÖ (KODUKONTORIS TÖÖTAMINE) JA SELLEGA SEOTUD VAIMNE PINGE. ........... 20 2  1. Asutuse tegevuse ja töökeskkonna üldiseloomustus Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mille põhitegevus on ohutusjärelevalve, tururegulatsioon ning seadusest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine järgmistes valdkondades: 1.1. elektrooniline side, sagedushaldus ja meediateenused 1.2. raudteetransport ja EL struktuurivahendite rakendamine 1.3. eripädevusnõuetega tööde ning seadmete ja toodete ohutus 1.4. ehitised, taristu ja energiatõhusus 1.5. tarbijaõigused Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhtimine, struktuur ja ülesanded on kirjeldatud majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrusega nr 62 kinnitatud asutuse põhimääruses. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametis on analüüsi koostamise hetkel 125 kõrge kvalifikatsiooniga töötajat või ametnikku, kes tegutsevad asutuse põhitegevusega seotud valdkondades või sisemiste tugiteenuste valdkonnas. Kuna töötervishoiu- ja tööohutuse seadus ei erista töölepingu alusel töötavaid isikuid (töötajad) ja avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusülesandeid täitvaid isikuid (ametnikud), siis selguse huvides kasutatakse käesolevas töös läbivalt mõistet „TÖÖTAJA“ mis hõlmab nii töötajaid kui ametnikke. Kõik töötajad teevad kuvaritööd ning asutuse põhitegevusega seotud ametnikud teevad vajadusel välitööd. Asutuse tegevuskoht on Tallinn, Endla 10A. Hoone kuulub Riigi Kinnisvara AS-le. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutab ruume üürilepingu alusel. Taristu hooldus-, koristus- jms. haldustoiminguid korraldab üürileandja. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile pandud ülesannete täitmisel on vajalik tagada toimepidevus. Arvestades, et asutusele pandud ülesanded eeldavad lisaks bürootööle töötajate liikumist väljaspool asutuse tööruume, sealhulgas järelevalvetoimingute läbiviimist objektidel, on hinnatud ka sellise tööga seotud bioloogilised ohutegurid (ennekõike, kuid mitte ainult COVID- 19) ning bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest põhjustatud terviseriskid kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) ja selle seaduse alusel vastu võetud õigusaktidega. Samuti on hinnatud vajaduspõhise või kokkuleppelise kaugtöö tegemisega seotud riskid. 3  2. Riskianalüüsi läbiviimise lähteandmed, kasutatud metoodika 2.1. Ohutegurite taseme väljaselgitamisel ning töökorralduse analüüsimisel kasutati tegutsemiskohtade hoonete tehnilisi andmeid, töötajate küsitlust, asutuse töökorraldust ning töötajate tööülesandeid kirjeldavaid dokumente (asutuse põhimäärus, ametijuhendid jms). Täiendavat infot ja selgitusi andsid ning küsimustele vastas MARGIT TAMMISTU. Tegevuskoha hoone Endla 10, Tallinn, tehnilised andmed edastas asutus 2020. aastal töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimisel: 2.2. Ohutegurite baastaseme määramisel kasutatud alusandmed: 2.2.1. Ventilatsioonisüsteemide kontrollmõõdistuse andmeid - Majatehnik OÜ 23.01.2020 töö nr 20006; 2.2.2. Elcity AS 26.03.2020 valgustustiheduse kontrollmõõtmise protokolli VT-005TURV-2020 andmeid (evakuatsiooniteede valgustus); 2.2.3. Elcity AS 26.03.2020 valgustustiheduse kontrollmõõtmise protokolli VT-005ÜLD-2020 andmeid (üldkasutatavate ruumide, tööruumide üldvalgustus); 2.2.4. RKAS lepingupartneri Tallinn, Endla 10A hoone koristuskaart Käesolevas töös on aluseks võetud samad andmed. Kaugtöö tegemise, samuti ka bioloogiliste ohutegurite ning eelnimetatutega seotud või nende esinemisest vahetult mõjutatud keemiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamisel on kasutatud standard BS 8800:2004, kus riski tase leitakse riski tõenäosuse ja tagajärgede tõsiduse vahelise seose tabeli abil - tabel 1. Tabel 1 TAGAJÄRJED Ohtlik Eriti ohtlik Väheohtlik Pikaajaline kerge kahjustus (nt: Püsiv tõsine tervisekahjutus, Juhuslikud, kerged mõjud (kerge nahakahjustused, põletused, ekseem) Võib kauakestvad või pöördumatud mööduv haigus, väsimus, ärritus, vajada arstiabi. Töövõimetus. Kutsehaiguse järelmõjud (nt. mürgistused, esmaabivajadus). teke võimalik. Müra 80-85 dB(A) vähk). Töövõime kaotamine, puue. Ei teki töövõimetust. ESINEMISE TÕENÄOSUS Häiriv müra Bioloogilised tegurid – 3. ohurühm Kutsehaigus väga tõenäoline. Kemikaalid: 3. ohukategooria. 2. Müra 85 dB(A) või rohkem. Bioloogilised tegurid – 2. ohukategooria juhul, kui kokkupuude on Bioloogilised tegurid – 4. ohurühm lühiajaline või ebatõenäoline (nt. kemikaali ohurühm Kemikaalid: 4. ohukategooria kasutamine suletud süsteemides). Kemikaalid: 1. ohukategooria (nt H300; H314; H330; H340: H350 jne); 2. ohukategooria (H319; H373); kantserogeenid, mutageenid Ebatõenäoline 0-30% tööajast. Töötajatel suur isiklik 1 2 3 otsustusvabadus. Kemikaalid: väga ohtlikud ained kuni 10% PN; muud Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk kuni 50% PN Võimalik 30-70% tööajast. Töötajatel mõningane 2 3 4 isiklik otsustusvabadus. Kemikaalid: väga ohtlikud – 10% kuni 50% PN; Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk muud 50% kuni 100% PN Tõenäoline 70-100% tööajast. Töötajatel puudub 4 5 isiklik otsustusvabadus. Kemikaalid: 3 Suur risk Talumatu risk väga ohtlikud üle 50% PN; muud üle PN Keskmine risk 4 riskihinnang 5-astmelisel skaalal BS 8800:2004: 1 - vähene - lisameetmeid vaja ei ole, ohutuse tagab sisekontroll mille käigus jälgitakse töökeskkonna seisundit. 2 - vastuvõetav - ohtu tuleb pidevalt jälgida sisekontrolli käigus ning riski hoidmiseks mõistlikul tasemel võimalusel kasutada sobivaid töökorralduslikke ja tehnilisi abinõusid. Vajalik on töötajate ohutusalane juhendamine. 3 - keskmine - vajalik sekkumismeetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks. Üldjuhul vajalik tervisekontroll. Vajalik tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe (nt. ergonoomia, bioloogilised tegurid, kemikaalid vms). Immuniseerimine. Hügieeniabinõud. Isikukaitsevahendite kasutamine soovitatav. 4 - suur - ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik. Kui riskitaset ei õnnestu vähendada muude meetmetega, on vajalikud isikukaitsevahendid. Ohualade piiramine. Vajalik tööohutusalane juhendamine, väljaõpe, tervisekontroll. 5 - talumatu - riski vähendamine on vältimatu, töö jätkamine enne riskitaseme vähendamist keelatud. NB! Kui ohustatud isikuid ei ole välja toodud, on tegu kogu personali või märgitud üksuse/osakonna personali mõjutava ohuteguriga. 5 3. Kasutatud Õigusaktid 1. Avaliku teenistuse seadus 2. Töölepingu seadus 3. MTM 07.12.2018 määrus nr 62 „Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ 4. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 5. VV 14.06.2007 määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 6. VV 11.01.2000 määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 7. VV 15.11.2000 määrus nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 8. VV 20.03.2001 määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 9. VV 05.05.2000 määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 10. VV 08.04.2010 määrus nr 47 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord“ 11. Kemikaaliseadus 12. Rahvatervise seadus 13. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus 14. VV 23.08.2021 korraldus nr 305 "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud" 15. Sotsiaalministri 14.09.2020 nr 43 „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ 16. Sotsiaalministri 31.10.2003 määrus nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ 4. Kasutatud standardid 17. Standard EVS-EN 906-2010 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ruumiõhu ventilatsiooni- ja konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 13779:2007“ 18. Standard EVS-EN 15251: 2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“ 5. Muud kasutatud allikad 19. Ehitisregistri andmed Tallinn Endla 10a hoone kohta 20. Heakorratööde üldine kirjeldus, RKAS; 21. Riskianalüüsis viidatud kemikaalide ohutuskaardid 6 OHUTEGURITE HINDAMINE 1. FÜÜSIKALISED OHUTEGURID (NAKKUSOHUTUSE TAGAMINE) 1.1. ÕHUVAHETUS, VENTILATSIOONISÜSTEEMID. ÕHU SISSEPUHE, VÄLJATÕMME TÖÖRUUMIDES Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, nõuded Õiguslikud nõuded: tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus ET TAGADA LISAKS PIISAVALE ÕHUVAHETUSELE SAASTEAINETE JA PATOGEENIDE EEMALDAMINE RUUMIÕHUST. Mehaaniline väljatõmbeventilatsioon on tööruumides kohustuslik siis, kui tööruumis kasutatakse ohtlikke aineid, tehakse tööd, mis tekitab tolmu või eraldub töökeskkonda suitsu. Bioloogiliste ohutegurite esinemine ei nõua kontoris mehaanilise väljatõmbeventilatsiooni olemasolu kuid selle olemasolu on riski maandamise tõhusaks abinõuks. Olukord: Asutusel tegevuse iseloomu ei ole mehaaniline väljatõmbeventilatsioon kohustuslik. Samas on analüüsitud töökeskkonnas siiski haiguspuhangute ajal oht nakkushaiguste levikuks ning seetõttu on eelistatud siiski mehaaniline väljatõmbe- ja sissepuhkesüsteem. Endla tn 10a, Tallinn asuvas hoones on hästitoimiv, reguleeritav soojustagastusega ventilatsioon. Ruumiõhu temperatuuri reguleerimiseks on hoone ventilatsioonisüsteem õhkjahutusega. Hoone vastuvõtmisel tehtud mõõdistuse andmetel on õhuhulgad piisavad ning õhuvahetus vastavuses ruumide töökohtade arvuga. Tavapärasel režiimil töötab hoone ventilatsioonisüsteem automaatrežiimil. Süsteemi töö- ja õhuhulkade reguleerimine toimub hoone haldaja poolt. Hoones on tööruumide aknad avatavad. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: puuduliku õhuvahetuse tulemusena võib ruumiõhus lubamatult kõrgele tõusta CO2 ja sealhulgas ka väljahingatavas tervisele, töötajate hinnangud õhus sisalduvate piisk- ja õhklevinakkuste ekspositsioonitase ning seeläbi on töötajatel ja teistel töökeskkonnas viibivatel isikutel suurem risk haigestuda. Tööandja sekkumismeetmed Tööandja sekkumismeetmed: jälgida töökeskkonna seisundit ja ventilatsioonisüsteemi seisukorda pidevalt (põhiliseks riskitaseme vähendamiseks indikaatoriks on mikrokliima parameetrid - õhutemperatuuri oluline tõus annab märku, et CO2 kontsentratsioon võib tõusta kõrge ja järelikult on suurem ka nakkustekitajate tõenäoline ekspositsioon ruumides). Oluline on teha koostööd asutuse hoone haldajaga - ventilatsioonisüsteemi automaatika reguleerimine, regulaarne hooldus, s.h. puhastus, filtrite vahetus jms. toimingud vajaduspõhiselt. NB! Juhendada töötajaid – kui ruumis on CO2 mõõtja, siis töötajatel võimalik jälgida taset ning kui CO2 kontsentratsioon on juba 1000 ppm, siis õhutada ruume või teha paus. Puhkepauside ajal on soovitatav tööruumist lahkuda ning võimalusel viibida värskes õhus (õues). Tööruume (nii kontoriruume kui nõupidamisruume) ja puhkeruume tuleb haiguspuhangute ajal kasutada võimalikult hajutatult. Haiguspuhangute, epideemia ajal võimalusel kontoris viibimise hajutamine (alternatiiviks kaugtöö). Töötaja abinõud Töötajatel jälgida oma töökeskkonda ning vajadusel pöörduda kaebustega viivitamatult tööandja poole. Pauside ajal lahkuda tööruumidest ning tuulutada tööruume. Pidev staatiline või väheliikuv tööasend põhjustab selle, et töötaja ümber tekib seisva, CO 2 ja patogeensete mikroorganismidega saastatud õhu kogunemine, lisaks põhjustab staatiline istuv asend vereringe häireid, verevool ajju väheneb ja ajus tekib 7  hapnikuvaegus (sümptomid viitavad õhupuudusele kuigi ruumiõhus keskmiselt on hapnikku piisavalt). Probleemi lahendamiseks tuleks püsti tõusta, ringi liikuda (ja siis jätkata töö tegemist). Hoones inimeste (töötajad ja külalised) hajutamine, tagamaks piisavat distantsi inimeste vahel. 1.2. ÕHUVAHETUS. ÜHISTRANSPORDIVAHENDID. KOOSTÖÖPARTNERITE RUUMID, VIIBIMINE JÄRELEVALVEOBJEKTIL Riskihinne 2; haiguspuhangute, epideemia ajal 3 tegutsemiskohad, tööd, kus töötajad kasutavad koostööpartnerite juurde sõitmiseks või muuks tööalaseks liikumiseks ühistransporti või viibivad töö tegemise ajal koostööpartnerite või järelevalveobjekti ruumides. Olukorra kirjeldus, nõuded Õiguslikud nõuded: tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus ET TAGADA SAASTEAINETE JA PATOGEENIDE EENAMDAMINE RUUMIÕHUST. Kuigi transpordivahendid ei ole tööruumid, on töötajatel ja kolmandatel isikutel haiguspuhangute, epideemia ajal ühistranspordivahendis viibides siiski oht saasteainetega (s.h. patogeenidega) küllastunud õhu sissehingamiseks. Koostööpartnerite, järelevalveobjektide ruumides ei ole tööandjal võimalik kontrollida ega tagada piisavat õhuvahetust. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: puuduliku õhuvahetuse ja ebapiisava distantsi tulemusena võib ühistranspordivahendis lubamatult kõrgele tõusta tervisele, töötajate hinnangud CO2 ja väljahingatavas õhus sisalduvate piisk- ja õhklevinakkuste ekspositsioonitase ning seeläbi on reisijatel risk haigestuda. Koostööpartnerite, järelevalveobjektide ruumides võib olla puudulik õhuvahetus. Tööandja sekkumismeetmed Juhendada töötajaid. riskitaseme vähendamiseks Haiguspuhangute, epideemiate ajal nõuda ohutu distantsi hoidmist, hügieenimaskide (korduvkasutatav mask või meditsiiniline mask) kasutamist ühistranspordivahendites või koostööpartneri ruumides, samuti järelevalve teostamisel siseruumides (ka siis, kui sellist nõuet ei ole kehtestatud üleriigilise kohustusena). Soovitatav eelistada ühekordseid hügieenimaske (meditsiinilisi maske). Tagada haiguspuhangute ajal isikliku kaasaskantava antiseptikumi olemasolu igal väljaspool tööruume tööülesandeid täitval töötajal. Koostööpartnerite asutustes, järelevalveobjektidel (eriti, kuid mitte ainult lasteasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused) võivad kehtida rangemad nõuded, kui tööandja juures. Sel juhul on konkreetse asutuse või ettevõtte reeglite täitmine töötajale kohustuslik. Haiguspuhangute, epideemiate ajal võib tööandja ühepoolse otsusega nõuda ühistranspordivahendi kasutajalt, järelevalvet tegevalt töötajalt järgmiste kõrgendatud ohutusabinõude täitmist: 1. Regulaarne kätepesu või antiseptika; 2. Immuunsuse (vaktsineerimine VV määruse 144 §6 lg 22 p. 2 või läbipõdemine VV määruse 144 §6 lg 2 2 p. 1 määratud ajavahemikus) olemasolu tõendava dokumendi esitamist; 3. Kui töötajal objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik punktis 1 nimetatud dokumenti esitada või tal on objektiivsetel põhjustel vaja vaktsineerimine mõistliku ajaperioodi võrra edasi lükata, korraldab tööandja töötaja testimise kuni immuniseerimiseni. Testimist korraldab tööandja piisava sagedusega, tagamaks teiste töötajate ja/või klientide ohutust. 4. Kui töötaja ei soovi punktis 1 märgitud dokumenti esitada või ta keeldub vaktsineerimisest, siis on ta kohustatud tööandja nõudmisel esitama tervishoiuteenuse osutaja poolt tehtud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT- PCR testi, mis on tehtud kuni 72 tundi enne tööaja algust või COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi (kiirtest), mis on tehtud kuni 48 tundi enne tööaja algust. Sellise testimise kulu tööandja ei hüvita. 8  Samasuguseid nõudeid võib kehtestada koostööpartner või muu asutus oma ühepoolse otsusega. 5. Kui töötaja ei täida punktides 1 kuni 4 nõudeid, on ta kohustatud kandma maski. Tööandjal õigus asutuse toimepidevuse tagamiseks töötaja tema enda, teiste töötajate ja kolmandate isikute ohutuse tagamiseks nakkuse leviku kõrgperioodi lõpuni töölt kõrvaldada. Töötaja abinõud Töötajatel on kohustus täita tööandja kehtestatud ohutus- ja hügieeninõudeid. Tööandja, järelevalveobjektis oleva asutuse või koostööpartneri nõudmisel on töötajad kohustatud tööülesannete täitmisel ühistranspordivahendis või koostööpartneri ruumides viibides kandma kaitsemaski või hügieenimaski või esitama nakkusohutust tõendava dokumendivõi testitulemuse. Kui tööülesannete täitmine eeldab koostööpartnerite ruumides viibimist, olete kohustatud täitma koostööpartneri juures kehtivaid nakkusohutuse nõudeid. Nende mittetäitmist (kui see toob kaasa takistusi tööülesannete täitmisel) võib tööandja käsitleda rikkumisena TLS või ATS tähenduses ning teha selle eest hoiatuse või määrata distsiplinaarkaristuse. Töötajatel on kohustus nii kontoris kui ka väljaspool kontorit järelevalves käies hoida ohutut distantsi. 9 2. KEEMILISED TEGURID 2.1. KORISTUS JA DEKONTAMINATSIOON. SELLEKS KASUTATAVAD DESINFITSEERIVAD AINED. Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, nõuded Nõuded: TTOS; VV 14.06.2007 määrus nr 176; VV 05.05.2000 määrus nr 144 - tööruumid ja töövahendid tuleb hoida puhtad. Olukord: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutab ruume üürilepingu alusel. Üürilepingu järgi korraldab üürileandja ruumide koristamise (üürileandja partner pakub koristusteenust). Ruume koristatakse töövälisel ajal. Töö iseloomu tõttu ei ole tõenäoline ruumide oluline määrdumine või saastumine tööpäeva kestel. Kui see siiski juhtub, on tarvilik konkreetse koha kiire esmane koristus. Tavaolukorras on piisav, kui töötajad täidavad hügieeninõudeid ning tööruume külastavatele koostööpartneritele ja kolmandatele isikutele antakse vajadusel (haiguspuhangute ajal) mõistlikud käitumisjuhised (nt. nõue kanda maski, desinfitseerida käed ruumi ukse juures vms). Ohuteguri objektiivne mõju Tavaruumides (kontoriruumid, olmeruumid) on koristamine esmalt esteetika küsimus - koristamata ruumides on töötajatel tervisele, töötajate hinnangud ebamugav ning töö kvaliteet halveneb. Epideemiate, haiguspuhangute ajal toob ebakvaliteetne koristamine kaasa bioloogilise ohuteguri võimendumise (nakkuste, parasiitide levik, keemiline saaste). Liigne koristusainete jääk tööruumides (vaipkatetes, põrandatel ja tööpindadel ning mujal) võib põhjustada ärritust, allergilisi reaktsioone. Tööandja sekkumismeetmed Tööandja abinõud: tagada või nõuda hoone haldajalt asjakohane koristusplaan, sobivad (epideemiate korral vajadusel riskitaseme vähendamiseks desinfitseerivad) koristusained. Süstemaatiline sisekontroll. KORISTUS (haiguspuhangute, epideemia ajal soovitatav näidiskoristusplaan): Kontoriruumid vajaduspõhiselt, näiteks: Põrandapindade märgkoristus (niiske mopiga) Vaipade puhastamine tolmuimejaga Lauapinnad niiske lapiga Prügikastide regulaarne tühjendamine (ühekordsete kaitsemaskide jms. kogumiseks kaanega suletavad prügikastid) Kontorite tualettruumide niiske puhastus Trepikojad ja väljaspool tööruume asuvad koridorid, trepid, uksed vajaduspõhiselt tolmuimeja, niiske mopiga Tualetid, olenevalt osakonna tööajast ja sellest, kas tualetid on ainult töötajatele või ka kolmandatele isikutele kasutamiseks - vajaduspõhiselt puhkeruumid, kabinetid 1x päevas Kord nädalas kõigi pindade märgkoristus (kui see on võimalik) ja vajadusel (haiguspuhangute, epideemia ajal) desinfitseerimine. Dosaatoritesse lisatakse regulaarselt kätepaberit, -seepi, ja desovahendit. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: Töötaja on kohustatud suhtuma töökeskkonda heaperemehelikult ning täitma tööandja kehtestatud nõudeid. Subjektiivsete kaebuste tekkimisel või kui märkate probleeme, siis informeerida viivitamatult tööandjat. 10 2.2. KÄTE JA PINDADE DESINFITSEERIMISE VAHENDID ehk ANTISEPTIKUMID (toimeaine alkohol) Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, nõuded. Käte ja pindade desinfitseerimiseks kasutatakse alkoholipõhiseid (etanool, 2-propanool, 1-propanool vms) vahendeid. Selliste vahendite nappuse korral võib kasutada piiritust või 80% alkoholisisaldusega viina. Töötajatel vahetu kokkupuude desinfitseerimisvahenditega käte ja pindade desinfitseerimisel. Desinfitseerivat ainet pihustatakse kätele või pindadele, kätele pihustatud vahendil lastakse imenduda, pindadele pihustatud vahend hõõrutakse kogu kontaktpinnale ühtlaselt. Ohuteguri objektiivne mõju Alkohol on nahka ja limaskesti ärritava ja kuivatava toimega. Alkoholil baseeruvad antiseptikumid ja desinfitseerimisvahendid tervisele, töötajate hinnangud põhjustavad ärritavat kontaktdermatiiti. Tuleohtlik. Oht töötaja tervisele pihustatavaid aineid sisse hingates, samuti ainete sattumine silma või suhu on ärritava toimega, sõltuvalt kogusest võib põhjustada limaskestade põletust või silmakahjustusi. Kemikaali sagedasel pihustamisel kätele on oht, et käte nahk muutub kuivaks. Võib tekkida naha puhetus, ärritus. Võimalusel eelistada etanoolipõhistele vahenditele 2-propanooli - kuivatab käte nahka vähem . Riski maandamiseks on oluline tööpäeva lõpus ja võimalusel ka vahepeal kreemitada puhtaid, korralikult kuivatatud käsi. Võimalusel asendada käte desinfitseerimine alati kätepesuga kuna käte pesemine on tõhus ning kuivatab käte limaskesta vähem. Desinfitseerida kindlasti vahetult pärast ühistranspordist (ka taksost) väljumist ning maski eemaldamist, pärast füüsilist kontakti teise inimesega, puhkepausile siirdudes, ka enne joogivee (kohvi vms) võtmist, kui kätepesu võimalust ei ole. NB! Eelistada antiseptikume geelina – väiksem naha dehüdratsioon, samuti ei teki aerosooli. Pindade desinfitseerimisele eelistada märgpuhastamist. Kui seda võimalust ei ole, siis esmaselt desinfitseerida sagedamini puudutatavad kontaktpinnad ( treppide käsipuud, ukselingid, lülitid, toolide käetoed jms) jms. Tööandja sekkumismeetmed Ruumide koristus ja vajadusel desinfitseerimine. Koristusplaani regulaarne ülevaatamine, vajadusel korrigeerimine: riskitaseme vähendamiseks Pindade desinfitseerimisel esmaselt desinfitseerida need kontaktpinnad, mis on töötajate vahetus läheduses (nt töölaud). Samuti puhastada regulaarselt ja võimalusel desinfitseerida üldkasutatavad kontaktpinnad - nt liftide nupud, telefonid, treppide käsipuud, toolide käetoed jms NB! käte hügieeniliseks puhastamiseks tasub eelistada antiseptikume geelina – väheneb risk pritsmete sattumiseks silma ning õhku. Tagada haiguspuhangute ajal: • käte antiseptikumide olemasolu klienditsoonis ja töötajate töötsoonis; Kaitsemaski (kemikaaliohu eest kaitsmiseks) vajadus võib tekkida, kui töötajal on tundlikkus või tekib allergiline reaktsioon antiseptikumile või kui nakkuskahtlane või nakkuskandja on viibinud ettevõtte ruumides ning vastavalt Terviseameti juhistele tuleb kõik ruumid põhjalikult desinfitseerida. Töötaja abinõud NB! käte hügieeniliseks puhastamiseks tasub eelistada antiseptikume geelina – väheneb risk pritsmete sattumiseks silma ning õhku. 11 Kaitsemaski (kemikaaliohu eest kaitsmiseks) vajadus võib tekkida, kui töötajal on tundlikkus või tekib allergiline reaktsioon antiseptikumile või kui nakkuskahtlane või nakkuskandja on viibinud ettevõtte ruumides ning vastavalt Terviseameti juhistele tuleb kõik ruumid põhjalikult desinfitseerida. Kemikaali pihustamisel kätele on oht, et käte nahk muutub kuivaks . Võib tekkida naha puhetus, ärritus. Riski maandamiseks on oluline tööpäeva lõpul ja võimalusel ka vahepeal kreemitada puhtaid käsi. Võimalusel asendada käte desinfitseerimine kätepesuga (korralik, sooja vee ja seebiga pesu juhul, kui on olemas kätepesuvalamu), kuna käte pesemine on tõhus ning kuivatab käte limaskesta vähem. Desinfitseerida kindlasti juhul kui sagedase pesemise võimalust ei ole (nt. klienditöödel). Palu selleks tööandjalt isiklik kaasaskantav antiseptikum. Pindade desinfitseerimisel ja puhastamisel (kui teete seda ise), kui pihustate vahendit pinnale - vältige pihustamist enda suunas ja õhku. Kui see ei ole võimalik, siis kasutage kaitseprille. Pindade (ka auto kontaktpinnad, kui kasutate kolleegidega ühist ametiautot) puhastamiseks on eelistatud ühekordsed lapid. Käte kaitsmiseks pindade puhastamise ajal on soovitatav kanda kummikindaid (sobivad ühekordsed nitriil-, lateks- või vinüülkindad; "majapidamiskindad"). 12 3. BIOLOOGILISED TEGURID 3.1. COVID-19, GRIPP, RS, muud HOOAJALISED, valdavalt HINGAMISTEEDE VIIRUSHAIGUSED Riskihinne 2; haiguspuhangute, epideemiate ajal või riskigruppi kuuluvatel töötajatel riskitase 3 või kõrgem Haiguspuhangute epideemiate ajal teiste isikutega vahetult ja vältimatult kokku puutuvatel töötajatel ning toimepidevuse tagamise seisukohalt olulisi ülesandeid täitvatel töötajatel – riskitase 3 või kõrgem Olukorra kirjeldus, nõuded Tegu on valdavalt -kõrge virulentsusega õhk- või piisklevinakkustega - s.t peamiseks riskifaktoriks on vahetu kontakt või ühes ruumis viibimine viirusekandjaga. COVID-19 puhul on väiksem risk nakatuda saastunud pindade või esemete kaudu. Kõrgendatud risk raskemini põdeda Covid-19 viirust on rasedatel, vanemaealistel (60+), kroonilisi haigusi põdevatel töötajatel. Ohtu suurendavad faktorid on: ebapiisavad hügieenitingimused, ebapiisav õhuvahetus, ohutusnõuete eiramine, kaitsevahendite mittekandmine, haig tööl viibimine. Ohuteguri objektiivne mõju Haigestumine. Sõltuvalt haigestunud üldisest terviseseisundist, vanusest jms teguritest võib haiguse kulg olla raske ning tervisele, töötajate hinnangud pole välistatud tüsistused. Nakkuse levik kollektiivis seab ohtu asutuse toimepidevuse tagamise võimekuse. Tööandja sekkumismeetmed 1. Töötajate ohutuse tagamiseks tagatakse tööruumide puhtus ja vajadusel dekontaminatsioon. riskitaseme vähendamiseks 2. Tööandja kehtestab reeglid nakkushaiguste leviku ennetamiseks ja piiramiseks ning tagab töötajate juhendamise. Juhul, kui konkreetses piirkonnas (või kogu riigis) on epidemioloogilise olukorra halvenemise tõttu kehtestatud vastavad juhised (tööandja jälgib Terviseameti ametlikku infot), siis tööandja tagab töötajate asjakohase informeerimise. 3. Kuna haigestumise vältimise peamine abinõu on hügieeninõuete järgimine ja vajaduspõhine kaitsevahendite kandmine, siis koostab tööandja töötajatele käitumisjuhised ning tutvustab neid juhendamise käigus (info kättesaadav siseveebis ning seda ajakohastatakse regulaarselt). Haigestumise vältimise väga oluline abinõu on ka immuniseerimine. Nakkuse levikut aitab tõkestada haigustunnuste ilmnemisel isolatsiooni jäämine, 4. Epideemiate, haiguspuhangute ajal on tööandjal õigus kehtestada kogu ettevõtte ruumides, koostööpartnerite, järelevalveobjekti ruumides ja ühistranspordivahendites hügieenimaskide (korduvkasutatavad või meditsiinilised maskid) või kaitsemaskide (FFP2 või FFP3 kaitseklass) kandmise kohustus. Sel juhul tagab tööandja ühekordsete maskide kättesaadavuse või väljastab töötajatele piisvalt korduvkasutatavaid maske. Korduvkasutatavaid maske peab olema piisavalt, et töötaja saaks neid päeva jooksul vähemalt iga 2 tunni järel vahetada. Soovitatav on asjakohane märgistus töökeskkonnas. Kui kasutatakse ühekordseid kindaid/maske, siis peavad nähtavatel kohtadel olema kaanega suletavad ja kilekotiga vooderdatud prügikastid. 5. Kui on tõenäoline, et toimus reaalne kokkupuude viirusekandjaga (teavitus Terviseametist), siis tuleb järgida riigis kehtivaid epidemioloogilisi juhiseid. Vajadusel teatatakse töötajale/töötajatele kohustusliku eneseisolatsiooni kehtestamisest. 6. Riskigruppi kuuluvad töötajad kõrvaldatakse arsti otsuse alusel töölt. 13  7. Kõrge nakkuse leviku tase riigis või piirkonnas -haiguspuhang või epideemia (määrab pädev asutus) – tööandja rakendab vajadusel ühepoolse otsusega järgmisi meetmeid: Gripp – tööandja korraldab võimalusel vaktsineerimise. COVID-19 – tööandja kontrollib töötajate immuniseerimist tõendavaid dokumente või kontrollib testitulemust. Tööandja korraldab vajadusel ja võimalusel vaktsineerimise, sealhulgas katab vajadusel vaktsineerimisega seotud kulud. Külaliste immuniseerimist tõendavaid dokumente kontrollib külalisi kutsunud töötaja. 8. Tööandjal on õigus kõrvaldada haigustunnustega töötaja või nakkuskahtlane töötaja (s.h. töötaja, kes ei soovi tõendada oma ohutust) töölt või mitte lubada teda tööle. 9. Riskianalüüsi tulemuste alusel on tööandjal õigus vaktsiinvälditava nakkushaiguse kõrge leviku perioodil (nt. gripi või COVID- puhang, epideemia) teiste töötajatega või koostööpartneritega, kolmandate isikutega kokku puutuvatelt (koosolekutel, koolitustel ühes ruumis viibimine; töökohad asuvad lähestikku või viibitakse töö tegemise ajal lähemal kui 2 meetrit või kasutatakse ühiseid olmeruume vms) töötajatelt, asutuse toimepidevuse tagamise seisukohast vältimatuid ülesandeid täitvatelt töötajatelt järgmiste kõrgendatud ohutusabinõude täitmist: 9.1. Immuunsuse (vaktsineerimine VV määruse 144 §6 lg 22 p. 2 või läbipõdemine VV määruse 144 §6 lg 22 p. 1 määratud ajavahemikus) olemasolu tõendava dokumendi esitamist; 9.2. Kui töötajal objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik dokumenti esitada või tal on objektiivsetel põhjustel vaja vaktsineerimine mõistliku ajaperioodi võrra edasi lükata, kannab töötaja tööandja nõudmisel tööruumides, järelevalveobjektil, ühistranspordivahendis viibides hügieenimaski (meditsiiniline või korduvkasutatav mask). 9.3. Vajadusel (kui kehtestatakse vastav õiguslik nõue või Terviseamet teavitab, et nakkusoht on väga kõrge) korraldab tööandja töötaja testimise kuni immuniseerimiseni. Testimist korraldab tööandja piisava sagedusega, tagamaks töötajate ja teiste isikute ohutust. 9.4. Kui töötaja ei soovi immuniseerimist tõendavat dokumenti esitada või ta keeldub vaktsineerimisest, siis on ta kohustatud tööruumides kandma hügieenimaski. 9.5. Töötajale, kellel objektiivsetel, tõendatud põhjustel ei ole võimalik immuniseerida, on võimalik kanda maski või teha PCR-tst või antigeenitest oma nakkusohutuse tõendamiseks. Sellisel juhul hüvitab testimise kulu tööandja. 9.6. Kui töötaja ei täida eelnevaid nõudeid, on tööandjal õigus töötaja tema enda, teiste töötajate ja klientide ohutuse tagamiseks nakkuse leviku kõrgperioodi /epideemia lõpuni töötaja tööülesanded ümber jagada ja ühepoolselt muuta tööülesandeid või töölt kõrvaldada. Sellise kõrvaldamise korral töötajale tasu ei maksta. 10. Kui töö iseloom võimaldab, siis võib tööandja punktis 9 sätestatud abinõude asemel või kõrval suunata töötajad haiguspuhangute / epideemiate ajaks kaugtööle. 11. Punktis 9 toodud nõuded kehtivad ka külalistele. Külaliste immuniseerimist tõendavaid dokumente või testitulemust kontrollib külalist vastu võttev töötaja. Kui külaline ei soovi tõendit või testitulemust esitada, on ta asutuse ruumides viibides kohustatud kandma hügieenimaski. 14 Töötaja abinõud Töötaja abinõud: keelatud on haigustunnustega (köha, nohu, palavik jms) tööl käimine. Tagamaks kiiret ja tüsistusteta tervenemist, kaastöötajate ja klientide nakatamist, mine viivitamatult koju ning pöördu vajadusel haigussümptomite ilmnemisel arsti vastuvõtule. Kui on tõenäoline, et puutusid kokku viirusekandja või saastunud esemete/pindadega, siis pese või desinfitseeri käed ja vaheta kaitsekindad. Väldi näo puudutamist ning samuti ära kasuta tööruumides ega saastunud kätega mobiiltelefoni, joogipudelit, huulepulka vms. Viiruste hooajal pesta tihti käsi - alati puhkepausile minnes, k.a. enne suitsetamist. Külmetumisohu ja sellest tingitud haigestumise vältimiseks kanda ruumide / välisõhu temperatuuri ja õhu liikumiskiirust arvestavat tööriietust. Külmal aastaajal ruumidest välja minnes, kasutada alati sobivat ülerõivastust. Riskigruppi kuuluvad töötajad (rasedad, vanemaealised, kroonilisi haigusi põdevad) tuleks puhangu ajaks töölt kõrvaldada (rasedad TLS §18 alusel, teised kokkuleppel või arsti otsuse alusel). Kanna hügieenimaski või kaitsevahendeid vastavalt tööandja juhistele (nt. kui tööandja nõuab hügieenimaski kandmist ühistranspordivahendis või koostööpartneri ruumides, siis pead seda tegema ka juhul, kui sellist üleriigilist kohustust ei ole!) ja riigis kehtivatele reeglitele. Vaktsineeri end gripi ja COVID-19 vastu. Võimalusel (nt. kontoritöö) tee haiguspuhangute ajal kaugtööd. 3.2. TUBERKULOOS, TESISED BAKTERIAALSED ÕHKLEVINAKKUSED Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, nõuded. võimalik kuigi vähetõenäoline kokkupuude kogu tööaja vältel. Ohuteguri objektiivne mõju Tuberkuloosi, teistesse õhkleviga nakkushaigustesse nakatumine. Nakkuse ülekanne toimub põhiliselt piisknakkusena kuid tervisele, töötajate hinnangud paralleelselt eksisteerib võimalus nakkuse ülekandeks ka kontakti teel hingamisteede sekreediga käte vahendusel Tööandja sekkumismeetmed Piisav õhuvahetus. Töökeskkonna puhtus ja korrashoid. Töötajate juhendamine. riskitaseme vähendamiseks Töötaja abinõud Täida kõiki ohutusnõudeid ning hügieeninõudeid. Haigena pöördu arsti poole ning jää töövõimetuslehele kuni tervenemiseni. 15 4. PSÜHHOSOTSIAALSED, sh ORGANISATOORSED TEGURID 4.1. TÖÖAJA KORRALDUS, TÖÖAJA HULKA ARVATAVAD VAHEAJAD. LÕUNAVAHEAEG Riskihinne 2, epideemiate, haiguspuhangute ajal võib riskitase tõusta Olukorra kirjeldus, nõuded Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökorraldus, s.h. töö- ja puhkeaja kasutamine on kirjeldatud asutuse töökorralduse reeglites ja muudes asutusesisestes dokumentides. Kontoris viibides töötajad veedavad puhkepause ja lõunavaheaega kas ettevõtte olmeruumides või avalikes toitlustusasutustes. Ohuteguri objektiivne mõju Puhkeruumides ja toitlustusasutustes on oluline vältida liigtihedaid kontakte ning ülerahvastamist. tervisele, töötajate hinnangud Võimalusel vali lõunatamiseks aeg, kus ruumis on vähem rahvast. Avalikus toitlustusasutuses (iseteenindussööklad, lõunarestoranid) tuleks vältida järjekordades viibimist või kui seda pole võimalik vältida, siis kanda järjekorras viibimise ajal hügieenimaski. Halvasti koristatud ruumides, ülerahvastatuse korral või puuduliku õhuvahetuse korral oht nakkushaiguste levikuks. Tööandja sekkumismeetmed Tööandja abinõud: töö- ja puhkeaja korraldus vastab tehtava töö iseloomule. riskitaseme vähendamiseks Juhendada töötajaid ja selgitada isikliku hügieeni ja distantsihoidmise olulisust. Tagada asutuse ruumide puhtus ja vajadusel dekontaminatsioon. Haiguspuhangute ajal teha võimalusel kaugtööd. Võimalusel vältida pikki koosolekuid väga rahvarohketes ruumides kui ruumis ei ole tagatud piisav õhuvahetus. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: töötajad on kohustatud järgima tööandja kehtestatud tööaja korraldust ning hügieeninõudeid. 16 4.2. NAKATUMISHIRM. VAIMNE PINGE SAGEDASEST TÖÖKORRALDUSE JA -REEGLITE MUUTUSEST SEOSES EPIDEMIOLOOGILISE OLUKORRA MUUTUSEGA. Riskihinne 2; epidemioloogilise olukorra halvenemisel või sõltuvalt töötaja pingetaluvusest ning isiklikest asjaoludest võib riskitase subjektiivselt olla kõrgem. Olukorra kirjeldus, nõuded. Töötajate jaoks on õhklevinakkushaiguste kõrghooaeg ja haigestumise oht ning teema pidev fookuses olek väga kurnav. Peamiseks riskiteguriks on töötaja vahetu hirm haigestuda töö tegemise käigus (vahetu kliendikontakt, klienditöö, viibimine rahvarohkes ruumis koos kolleegide, klientidega). Riski suurendab riigi ja tööandja poolt teostatav reeglite täitmise kontroll ja sellest tulenev vaimne pinge töötajatel. Täiendavaks riski suurendavaks teguriks on piirangute ja probleemide tekkimine isiklikus ja pereelus (reisipiirangud, võimalik eneseisolatsioonikohustus, laste koduõppe korraldamine, töö kaotamise hirm jms). Ohuteguri objektiivne mõju Pidev pingeseisund (stress), sellest tingitud väsimus ja kurnatus. Läbipõlemine. tervisele, töötajate hinnangud Immuunsüsteemi nõrgenemine kestva stressi tagajärjel ning seeläbi ka viirushaigustesse haigestumise tõenäosuse suurenemine. Tööandja sekkumismeetmed Tööandja abinõud: Tööandja teavitab töötajaid asjakohaselt, rahulikult ning arusaadavalt. Tööandja tagab ajakohase info riskitaseme vähendamiseks kättesaadavuse (siseveebis, vajadusel e-kirjad vms). Tööandja pakub oma töötajatele psühholoogilise nõustamise teenust. Kõik kehtestatud reeglid on eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Tööandja hoidub ülereageerimisest ja töötajate hirmutamisest. Tööandja tagab seatud piirangute täitmise käigus töödeldavate isikuandmete (terviseseisundit tõendavad dokumendid, testitulemused vms) käitlemise minimaalsuse, proportsionaalsuse ning seaduslikkuse (IKS ja EL andmekaitse üldmäärus). Andmeid ei avalikustata kolmandatele isikutele ning neid töödeldakse ainult eesmärgipäraselt. Tööandja kommunikeerib töötajatele nii hästi ja selgelt kui võimalik kõiki vajalikke riigi, KOV ja tööandja reegleid. Tööandja arvestab töö korraldamisel, sealhulgas kaugtöö planeerimisel võimalusel töötajate pereelu korraldamise vajadusega. vajadusel tagada töötajale võimalus vahetu juhi või personaliosakonnaga arutada tekkinud probleeme -nn. asutusesisese infotelefoni loomine vajaduse korral. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: Töötaja täidab tööandja reegleid mõistlikult ja hoolikalt. Töötaja teavitab tööandjat kõigist probleemidest ja reeglite täitmisel tekkinud küsimustest. Kui töötaja tunneb, et on hirmul või reeglid tunduvad ebaõiglased ja piiravad, siis pöördub viivitamata tööandja poole probleemide arutamiseks. 17  5. KAUGTÖÖ JA SELLEGA SEOTUD OHUTEGURID 5.1. KAUGTÖÖ (KODUKONTORIS TÖÖTAMINE) JA SELLEGA SEOTUD FÜSIOLOOGILISED TEGURID Riskihinne 2; sõltuvalt töötaja terviseseisundist ja tööharjumustest võib riskitase subjektiivselt olla kõrgem. Olukorra kirjeldus, nõuded. Töötajad teevad kokkuleppel tööandjaga kaugtööd (haiguspuhangute, epideemia ajal võib tööandja kaugtöö tegemist soovitada või nõuda, kui töötaja ei soovi esitada nakkusohutust tõendavat dokumenti aga tema töö võimaldab kaugtööd). Kaugtöö tegijale tagab tööandja vajadusel arvuti ja võimaldab kontorist kaasa võtta arvuti ning arvuti lisavahendid (kuvar, klaviatuur) Immuniseeritud töötajad saavad soovi korral alati töötada büroos. Kaugtöö tegemisel on töötaja töökoha kujundamine tema enda vastutusel - tööandja annab üldised soovitused juhendamise käigus. Ohuteguri objektiivne mõju Pikaajaline töötamine ebaergonoomilisel töökohal (nt. voodis, diivanil vms) põhjustab luu- ja lihaskonna, nägemiselundkonna tervisele, töötajate hinnangud ülekoormust ning seeläbi ülekoormushaiguste teket. Tööandja sekkumismeetmed 1. juhendada töötajaid (tutvustada töökoha ergonoomia olulisust); riskitaseme vähendamiseks 2. tagada töötajale sobivad ergonoomilised töövahendid (arvuti, arvuti lisavahendid) ka kaugtöö tegemise jaoks; 3. võimaldada töötajal soovi korral alati töötada büroos; 4. korraldada kõigile kuvaritöötajatele tervisekontrolli regulaarselt. Töötaja abinõud Järgi tööandja kehtestatud ohutusnõudeid. Jälgi, et ka kodukontoris asuv töökoht oleks kujundatud ergonoomiliselt. Tee ka kaugtööl regulaarseid pause ning pea kinni tööaja nõuetest. 18  5.2. TÖÖRUUMI PIISAVUS, ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMILINE KUJUNDUS KAUGTÖÖ TEGEMISEL Riskihinne 2; epidemioloogilise olukorra halvenemisel või sõltuvalt töötaja pingetaluvusest ning isiklikest asjaoludest võib riskitase subjektiivselt olla kõrgem. Olukorra kirjeldus, nõuded. Töötajad kasutavad valdavalt sülearvuteid. Sülearvuti kasutamisel ka kaugtööl vajalik lisaklaviatuur ja lisakuvar. Oluline on jälgida, et monitorid ei paikneks liiga madalal ega liiga kõrgel; hiir peab asuma klaviatuuriga samal tasapinnal. Valgusti peab paiknema töökoha (klaviatuuri) kohal. Tool peab olema mugav ning töölaual piisavalt ruumi käte toetamiseks. Ohuteguri objektiivne mõju tervisele, töötajate hinnangud Tööandja sekkumismeetmed 1. juhendada töötajaid (tutvustada töökoha ergonoomia olulisust); 2. riskitaseme vähendamiseks tagada töötajale sobivad ergonoomilised töövahendid (arvuti, arvuti lisavahendid) ka kaugtöö tegemise jaoks; 3. võimaldada töötajal soovi korral alati töötada büroos, eeldusel, et töötaja täidab tööandja poolt kehtestatud ohutusnõudeid; 4. korraldada kõigile kuvaritöötajatele regulaarselt tervisekontrolli. Töötaja abinõud Järgi tööandja kehtestatud ohutusnõudeid. Puhkepausid on ette nähtud silmade ülepinge ja sundasendi vaheldamiseks, mitte arvuti taga isiklike toimingute teostamiseks. Puhkepauside ajal on soovitav ringi liikuda või teha luu-lihaskonna ülekoormuse vältimiseks venitusharjutusi ja silmade üleskoormuse vältimiseks puhata silmi (sulgeda silmad ja/või suunata pilk kaugustesse). NB! Võid kasutada juhust ja visata korraks pikali – kodukontoris töötades on see eriti hõlbus ja pole kolleegide silmapaare sind jälgimas. 19  5.3. KAUGTÖÖ (KODUKONTORIS TÖÖTAMINE) JA SELLEGA SEOTUD VAIMNE PINGE. Riskihinne 2; epidemioloogilise olukorra halvenemisel või sõltuvalt töötaja pingetaluvusest ning isiklikest asjaoludest võib riskitase subjektiivselt olla kõrgem. Olukorra kirjeldus, nõuded. peamised psühhosotsiaalsed riskid kaugtöö tegemisel on: 1. harjumatu, tööks sobimatu või tulemust pärssiv suhtlusviis /veebikoosolekud jms/ ning harjumatust olukorrast tingitud negatiivsed emotsioonid, vaimne väsimus; 2. Keskendumisraskused kõrvaliste segavate faktorite (kodune rööprähklemine, lastega tegelemine jms ) tõttu; 3. 24/7 infoväljas olek (e-kirjad, sotsiaalmeedia, telefon jne) ning oskamatus tööpäeva lõpetada; 4. Tööandjapoolne kontroll (nt. jälgimine veebikaamerast, kontrollkõned vms) häirib privaatsust. Ohuteguri objektiivne mõju Kurnatus. Väsimus. Läbipõlemine. tervisele, töötajate hinnangud Tööandja sekkumismeetmed Kõige olulisem on: TÖÖTAJATE JUHENDAMINE; TÖÖ- JA PUHKEAJA REEGLITE JÄRGIMINE. VAJADUSPÕHINE NÕUSTAMINE. SELGED riskitaseme vähendamiseks KOKKULEPPED KOLLEKTIIVIS, KUIDAS TOIMUB KAUGTÖÖ KORRALDAMINE (vältimaks haiguspuhangute ajal rahvarohkeid ruume). 1. Leppige ka kaugtöö tegijatega kokku tööpäevasisesed pausid (ka lõunaaeg) mil töötaja ei ole tööandjale kättesaadav. 2. Püüdke kokku leppida tööülesannete maht – kodukontoris ei jõua töötaja rohkem, kui jõuab büroos; 3. Leppige töötajatega (võimalusel ka koostööpartneritega või klientidega) kokku, millal vastatakse kirjadele ja kõnedele; 4. Kui on vaja pidada online-veebikoosolekuid või telefonivestlusi, siis leppige vajadusel kokku veebikoosolekute ja telefonikõnede ajad (et töötajad saaksid ka pereliikmeid hoiatada, et on koosolek), jääge kokkulepitud aja piiridesse; 5. vajadusel võimalda töötajal kasutada kontorit. Töötaja abinõud 1. Järgi tööandja kehtestatud ohutusnõudeid. 2. Sõlmi vajadusel pereliikmetega kokkulepped tööaja osas; 3. Kui oled lapsevanem, siis lepi lastega kokku, millal on lõunasöögi aeg või millal aitad neil koolitöid teha; 4. Leppige võimalusel pereliikmetega kokku, kes tegeleb lemmikloomadega või muude kodutöödega; 5. Lepi tööandjaga kokku, mis kell algab tööpäev kodukontoris ja püüa sellest kinni pidada; 6. Ära püüa olla liiga tubli (s.t. ära tee öösel tööd, ära vasta öösel kirjadele ja sõnumitele!). Kui tõesti on erakorralised olukorrad kus pead tööd tegema väljaspool tavapärast tööaega, siis leppige tööandjaga kokku, millal saad kasutada selle eest vaba aega. (allkirjastatud digitaalselt) Ille Nakurt-Murumaa OÜ Tondihobu jurist-töökeskkonna konsultant 20  KÄSKKIRI 12.10.2021 nr 1-2/21-069 TTJA töökeskkonna riskianalüüsi täiendus: bioloogiline oht töökeskkonnas ja kaugtöö Kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p-ga 3 ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 “Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus” § 5 lõike 2 ning lõike 3 punkti 1 alusel: kinnitan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökeskkonna riskianalüüsi täienduse „Bioloogiline oht töökeskkonnas ja kaugtöö“ ning tegevuskava (lisatud); (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Margit Tammistu