Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Ministeeriumid Meie 06.09.2021 nr 8-1/5563 Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning seletuskirja. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 16. septembriks 2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eesti Gaasiliit Eesti Elektritööstuse Liit AS Eesti Post Tallinna Lennujaam AS Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Raudtee AS Edelaraudtee AS Tallinna Sadam AS Saarte Liinid AS Pärnu Sadam AS [email protected], 680 3125 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 30.07.2021 Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva seaduse 71. peatükk sätestab eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatele ettevõtjatele järelevalvetasu maksmise kohustuse. 2) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses: „71. peatükk JÄRELEVALVETASU § 531. Järelevalvetasu ja selle arvutamine (1) Eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevad ettevõtjad tasuvad Konkurentsiametile käesolevas peatükis ettenähtud järelevalvetasu. (2) Eriseadusteks käesoleva peatüki mõttes on elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, raudteeseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. (3) Järelevalvetasu laekumisest rahastatakse Konkurentsiameti järelevalvetööd eriseadustega reguleeritud turgude üle, et tagada tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne teenus majanduslikult põhjendatud hinna eest, edendades samas nende turgude jätkusuutlikku arengut. (4) Ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, maksavad järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt käesoleva seaduse §-s 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettevõtjaks loetakse: 1) võrguettevõtja ja soojuse tootja kaugkütteseaduse tähenduses, kellel on hinna kooskõlastamise kohustus; 2) võrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses, kellel on võrgutasu kooskõlastamise kohustus; 3) võrguettevõtja maagaasiseaduse tähenduses, kellel on võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohustus; 4) vee-ettevõtja ning isik, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud ettevõtja on hinna kooskõlastanud hinnavalemi alusel, arvutatakse järelevalvetasu aluseks olev müügitulu vastavalt kehtivale hinna kooskõlastamise haldusaktile. 1 (7) Ettevõtjad, kelle tegevuse üle teostab Konkurentsiamet seaduses sätestatud ulatuses järelevalvet ilma teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastamata, maksavad järelevalvetasu vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ettevõtjaks loetakse: 1) universaalse postiteenuse osutaja; 2) raudteeinfrastruktuuriettevõtja; 3) lennujaama haldaja; 4) sadama haldaja. (9) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 nimetatud järelevalvetasu maksmise kohustusega (edaspidi rahastamiskohustus) ettevõtja on teenuse osutamise lõpetanud, on ta järelevalvetasu maksmise kohustusest vabastatud. (10) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja on teenuse osutamise andnud üle teisele ettevõtjale, läheb rahastamiskohustus üle sellele ettevõtjale, kes teenuse osutamise üle võttis. (11) Konkurentsiametil on õigus nõuda rahastamiskohustusega isikult vajaduse korral täiendavaid andmeid, dokumente ja kirjalikke selgitusi järelevalvetasu arvutamiseks. § 532. Järelevalvetasu määr (1) Käesoleva seaduse § 531 lõikes 5 ja lõike 8 punktis 1 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. (2) Käesoleva seaduse § 531 lõike 8 punktides 2–4 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja järelevalvetasu määr on 0,02 protsenti vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul. § 533. Järelevalvetasu tasumine ja tähtaeg (1) Järelevalvetasu makstakse üks kord kalendriaastas. (2) Käesoleva seaduse § 531 lõikes 5 nimetatud ettevõtja puhul on järelevalvetasu arvutamise aluseks iga kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusakt. (3) Käesoleva seaduse § 531 lõike 8 punktis 1 nimetatud universaalse postiteenuse osutaja puhul võtab Konkurentsiamet järelevalvetasu väljaarvutamisel ja vastavasisulise korralduse andmisel aluseks postiteenuse osutaja poolt postiseaduse alusel üks kord kvartalis esitatava tulu- ja kuluarvestuse deklaratsiooni. (4) Käesoleva seaduse § 531 lõike 8 punktides 2–4 nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja, lennujaama haldaja ja sadama haldaja esitavad pärast majandusaasta aruande esitamise tähtaja möödumist kahe nädala jooksul Konkurentsiametile deklaratsiooni vastavalt teenuste müügitulule eriseadustega reguleeritud turul. Juhul kui majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, esitatakse deklaratsioon hiljemalt iga kalendriaasta 15. juulil. (5) Järelevalvetasu saamiseks teeb Konkurentsiamet igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja. 2 (6) Järelevalvetasu makstakse igal kalendriaastal hiljemalt 30. septembril. (7) Järelevalvetasu makstakse Konkurentsiameti Rahandusministeeriumis asuvale kontole, mida haldab ja kontrollib Justiitsministeerium. (8) Rahastamiskohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata. § 534. Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg Käesoleva seaduse § 533 lõikes 5 nimetatud korraldus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui järelevalvetasu maksma kohustatud isik ei tasu seda korralduses ette nähtud tähtaja jooksul, võib Konkurentsiamet anda korralduse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. § 2. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduse § 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Elektriettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud korras.“. § 3. Kaugkütteseaduse muutmine Kaugkütteseaduse § 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 4. Lennundusseaduse muutmine Lennundusseaduse § 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 5. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduse § 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 6. Postiseaduse muutmine Postiseaduse § 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 7. Raudteeseaduse muutmine Raudteeseaduse § 1 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 8. Sadamaseaduse muutmine 3 Sadamaseaduse § 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 9. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Vee-ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“; 2) paragrahvi 6 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Konkurentsiametil on õigus kontrollida liitumistasu suurust, selle põhjendatust ja metoodikale vastavust.“; 3) paragrahvi 6 lõikeid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vee-ettevõtja koostab liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatuga ja esitab selle kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Vee-ettevõtja avalikustab liitumistasu arvutamise metoodika pärast kooskõlastuse saamist.“; „(4) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub mitmel reoveekogumisalal, võib kõigi piirkondade kohta koostada ühise liitumistasu arvutamise metoodika.“; 4 ) paragrahvi 6 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 142 sätestatut“; 5) paragrahvi 7 lõikest 27 jäetakse välja lause „Veeteenuse hind kujundatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 142 lõigetest 1 ja 2“; 6 ) paragrahvi 141 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 7 ) paragrahvi 142 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vee-ettevõtja koostab veeteenuse hinna ettepaneku (edaspidi hinnataotlus) ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet kontrollib, et taotletud hind sisaldaks üksnes käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.“; 8 ) paragrahvi 142 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 9 ) paragrahvi 142 lõike 4 teisest lausest ja lõikest 5 jäetakse välja sõnad „või kohalik omavalitsus“; 10 ) paragrahvi 142 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „ja kohaliku omavalitsuse volitatud isikul“; 4 11 ) paragrahvi 142 lõikest 12 jäetakse välja sõnad „ja kohalikul omavalitsusel“; 12 ) paragrahvi 142 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 154 lõiget 2 ja lõiget 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Järelevalvet veeteenuse hinna ja liitumistasu õigusaktidele vastavuse ning nende kehtestamisega seotud nõuete täitmise üle, samuti käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud liitumistasu arvutamise metoodika seadusele vastavuse üle teostab Konkurentsiamet.“; „(21) Järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud raamatupidamise ja veeteenuse hinnaregulatsiooniga seonduvate nõuete täitmise üle vee-ettevõtja poolt teostab Konkurentsiamet.“. § 10 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus „ „ …….. 2021. a nr Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 5  30.07.2021 Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Konkurentsiamet on mh tarbija huve kaitsev ühendasutus. Esiteks on Konkurentsiamet konkurentsiasutus, kelle ülesandeks on vajadusel kohaldada meetmeid konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks, teiseks on ta kaheksa reguleeritud tegevusala järelevalveasutus- majandusregulaator, sh monopoolsete ettevõtete hinnareguleerija. Konkurentsiamet reguleerib elektri-, maagaasi-, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, kaugkütte-, raudtee-, posti-, lennundus- ning sadamate sektorit. Regulatsiooni vajalikkus tuleneb nimetatud sektorite ettevõtjate monopoolsest seisundist turul. Sõltumatu regulaatori asutamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu (EL) õigusaktidest. Näiteks korraldab amet EL-i ülese elektri- ja gaasituru funktsioneerimist. Tegemist on spetsiifiliste turgudega, millel on palju EL-i üleseid reegleid, mille rakendamine ei ole regulaatorita võimalik. Lisaks koordineerib amet koostöös välismaiste sõsarasutustega mitmeid EL-i üleseid taristuprojekte, nagu elektrisüsteemi sünkroniseerimine, Eesti–Soome gaasiühendus jt. Eelnõuga kavandatakse sätestada alused, millest tulenevalt rahastataks Konkurentsiameti ülesandeid ka järelevalvetasudest. Eelnõu kohaselt võetakse järelevalvetasusid reguleeritavate hindadega monopoolsetelt ettevõtetelt. Järelevalvetasu lülitatakse lõpptarbijatele osutatavate teenuste hinda. Ettevõtetele ei lisandu täiendavat halduskoormust. Tasumäärad sätestatakse seaduses ja nende üle ei saa kaubelda. Nii tagatakse ameti sõltumatus. Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis Finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Ameti teine tegevussuund – konkurentsijärelevalve – jääks jätkuvalt riigieelarvest rahastatavaks. Materiaalõiguslikult kehtestab eelnõuga kavandatu peamise muudatusena konkurentsiseaduses alused järelevalvetasude maksmisele. Lisaks muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust (ÜVVKS), millest tulenevalt määratakse Konkurentsiameti kontrolli alla kõigi vee- ettevõtjate hinnaregulatsioon. Seoses eelnimetatud muudatustega muudetakse eelnõuga ka elektrituruseadust, kaugkütteseadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust, raudteeseadust ja sadamaseadust. Viimati nimetatud eriseadustesse lisatakse viide selle kohta, et Konkurentsiametile makstakse järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna asekantsler Viljar Peep ([email protected]) ja sama osakonna vabakutsete talituse nõunik 1 Maret Saanküll ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). Eelnõus sisalduvate muudatuste ettevalmistamisel osalesid Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ning ametnikud Marilin Tilkson ja Marek Piiroja. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2021–2023, mille üldeesmärgiks punktis 8.33 on muu hulgas erilise tähelepanu pööramine ausale majanduskeskkonnale ja konkurentsivõime tagamisele1. Ühe ülesandena selle üldeesmärgi täitmisel on välja toodud analüüs ja ettepanekud Konkurentsiameti rahastumudeli kohta. Samuti on Justiitsministeeriumi 2021. aasta tööplaani kohane ülesanne Konkurentsiameti rahastusmudeli väljatöötamine2. Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) konkurentsiseadus, RT I, 02.06.2021, 18 2) elektrituruseadus, RT I, 30.06.2020, 28 3) kaugkütteseadus, RT I, 03.03.2017, 12 4) lennundusseadus, RT I, 10.12.2020, 14 5) maagaasiseadus, RT I, 31.12.2020, 3 6) postiseadus, RT I, 13.03.2019, 115 7) raudteeseadus, RT I, 30.03.2021, 8 8) sadamaseadus, RT I, 31.05.2021, 5 9) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, RT I, 10.07.2020, 88 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lõigete 3 ja 7 kohaselt kaetakse ameti kulud riigieelarve üldistest vahenditest. Ameti eelarve kinnitab, muudab ja selle täitmist kontrollib minister. Konkurentsiametile on seoses EL-i otsekohalduvate määruste ja riigisisesesse õigusesse integreeritavate direktiividega lisandunud 2021. aastal ning lisandub ka edaspidi mitmeid täiendavaid ülesandeid. Eelnõu eesmärk on täiendava rahastamisega tagada paremini Konkurentsiameti võimekus täita lisanduvaid ülesandeid ning tõhustada järelevalvet. Seeläbi on monopoolsete ettevõtjate teenuste hindasid võimalik efektiivsemalt reguleerida ja nii võimaldada tarbijatel saada põhjendatud hinnaga kvaliteetset teenust. Samuti tagatakse muudatustega kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine tarbijale vähemkoormaval moel. Ka tugevdatakse ameti personali ja digitaalset võimekust. 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 on leitav: https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas- tegevusprogrammi-aastateks-2021-2023 2 https://www.just.ee/et/ministeerium-kontaktid/arengukavad-ja-tooplaanid 2 Rahastamine Majandusregulaatorite rahastamise Konkurentsiametit rahastatakse riigieelarvest. Ameti 2021. aasta eelarve on 1 977 000 eurot, sellest 1 572 000 eurot on tööjõukulud, 187 000 eurot majandamiskulud, 203 000 eurot rendikulud Riigi Kinnisvara AS-ile ning 15 000 eurot moodustavad liikmemaksud. EL-i liikmesriikides rahastatakse konkurentsiasutusi riigieelarvest. Samas rahastatakse valdavat enamikku majandusregulaatoreid turuosaliste järelevalvetasudest (vt tabel 1). Tabel 1. Majandusregulaatorite rahastamine EL-is Rahastamise allikas Regulaatorite arv Riigieelarve 5 Turuosaliste järelevalvetasud 12 Riigieelarve + turuosaliste järelevalvetasud 7 Tabelist 1 nähtub, et enamikku EL-i liikmesriikide regulaatoreid (12) rahastatakse turuosaliste järelevalvetasudest 3 . Ülejäänud regulaatorite rahastus tuleb riigieelarvest (5) või nii turuosaliste järelevalvetasudest kui ka riigieelarvest (7). Peale Eesti rahastatakse riigieelarvest veel Norra, Prantsusmaa, Saksamaa ja Slovakkia regulaatorit. Seega selgub andmetest, et Eesti mudel erineb valdava enamiku EL-i liikmesriikide regulaatorite rahastamise mudelitest. Võrreldes mitmete teiste teenustega (korrakaitse, haridus, sotsiaalhoole, jne) ei ole majandusregulatsioon olnud ajalooliselt riigi funktsioon. Euroopas tekkis vajadus majandusregulatsiooni järele eelmise sajandi 90-ndatel seoses taristuettevõtete erastamise ja konkurentsi arendamisega varasemates monopoolsetes sektorites (energeetika, raudtee, side, post, jt). Tulenevalt sellest võeti ka suund, et vastava sektori majandusregulatsiooni ei peaks mitte rahastama täiendava maksukoormuse raames vaid selle eest peaksid tasuma vastava sektori tarbijad. Seega on põhjendatud, et majandusregulatsiooniga seonduvat järelevalvet ei finantseerita mitte riigieelarvest, vaid see kaetakse konkreetsete teenuste tarbijate poolt. Näiteks kui isik ei tarbi kaugkütet või mõnda muud teenust, ei pea ta maksma kaudselt tasu seonduva järelevalve eest. Võttes aluseks Euroopa energeetika regulaatorite näitajad (andmed pärinevad CEER-i raportist), võrreldakse järgnevalt asutuste eelarvet, töötajate arvu ning vastavaid suhtarve riigi majanduse suurust mõõtva sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes. Kõige iseloomustavam näitaja on regulaatori eelarve ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhe. Mida suurem number, seda enam riik majandusregulatsiooni panustab. Seejuures on oluline arvestada, et suurema riigi puhul on see näitaja väiksem, sest majandusregulatsiooni kulu ei sõltu üks-ühele vastava riigi SKT-st. Näiteks elektri või gaasi sektoris on igas riigis reeglina üks elektri ja üks gaasi põhivõrk. Võrgu majandusregulatsioonile kulub sõltumata riigi suurusest sama palju vahendeid. Teostada tuleb hinnaregulatsiooni, täita EL-i direktiividest ja otsekohalduvatest määrustest tulenevaid nõudeid jne. Lisaks paistab Eesti silma erakordselt suure arvu reguleeritavate ettevõtjatega, kelle eraldiseisvaid võrgupiirkondasid arvestades kuulub regulatsiooni alla ligi 300 üksust, millest igaühe suhtes viiakse läbi iseseisev menetlus koos haldusakti väljastamisega. 3 Andmed pärinevad Euroopa Liidu energiaregulaatorite assotsiatsiooni (CEER) raportist. Raport on leitav CEER-i kodulehelt: https://www.ceer.eu/documents/104400/-/-/3daa9416-edc7-c741-6042-c71d4ed50bb0 3 Täpsuse huvides tuleks riikide suuruse puhul rakendada koefitsienti, kus vaadeldakse näiteks reguleeritavate ettevõtjate arvu, erinevaid sektoreid, kuid selle täpne väljaarvutamine eeldaks eraldi teadustööd. Seega tuleb lähtuda lihtsatest suhtarvudest. Tabel 2. Majandusregulaatorite rahastamine teistes riikides Nr Riik Eelarve Töötajate SKT Töötajaid Eelarve (tuh €) arv (mln €) SKT kohta SKT kohta (× 1000) (€/tuh €) 1 Luksemburg 14 720 65 63 493 1,02 0,232 2 Ungari 26 364 336 146 113 2,30 0,180 3 Läti 5 408 122 30 408 4,01 0,178 4 Malta 2 141 47 13 594 3,46 0,157 5 Leedu 6 725 180 48 797 3,69 0,138 6 Küpros 2 968 16 22 287 0,72 0,133 7 Rumeenia 22 248 319 222 131 1,44 0,100 8 Horvaatia 3 980 80 54 216 1,48 0,073 9 Sloveenia 3 453 62 48 569 1,28 0,071 10 Saksamaa 239 302 2 913 3 454 735 0,84 0,069 11 Kreeka 11 853 110 182 509 0,60 0,065 12 Portugal 12 336 92 213 949 0,43 0,058 13 Soome 12 613 82 240 261 0,34 0,052 14 Austria 20 300 114 397 399 0,29 0,051 15 Hispaania 59 987 515 1 244 772 0,41 0,048 16 Iirimaa 16 100 107 355 823 0,30 0,045 17 Suurbritannia 112 200 851 2 528 715 0,34 0,044 18 Eesti 1 186 25 28 086 0,89 0,042 19 Slovakkia 3 000 119 93 865 1,27 0,032 20 Belgia 15 076 69 476 343 0,14 0,032 21 Rootsi 13 000 130 474 956 0,27 0,027 22 Holland4 13 870 550 810 193 0,68 0,017 23 Norra 6 000 61 363 197 0,17 0,017 24 Prantsusmaa 20 900 155 2 426 946 0,06 0,009 Tabelist 2 nähtub, et võrreldes eri riikide majandusregulaatorite näitajatega kulutatakse Eestis järelevalvele suhteliselt tagasihoidlikult. Regulaatori eelarve ja SKT suhte poolest on Eesti tagantpoolt kuuendal kohal, kulutades majandusregulatsioonile vaid 0,042 eurot tuhande euro SKT kohta. Seevastu Läti kulutab 0,178 eurot, Leedu 0,138 eurot. Võrreldes sama näitajat töötajate arvuga, jääb Eesti ka siin sarnastest riikidest tuntavalt maha. 4 Hollandis on konkurentsijärelevalve ja majandusregulatsioon ühes asutuses, samamoodi nagu Eestiski. Tabelis 3 on arvestatud ainult eelarvega, mis kulub majandusregulatsiooniks. 4 Konkurentsiasutuste ja majandusregulaatorite rahastamine Kuna Eestis on konkurentsijärelevalve ja majandusregulatsioon ühes asutuses, siis on analüüsitud ka laiemalt mõlema järelevalve rahastamist. Analüüsides nii konkurentsiasutuste kui majandusregulaatorite rahastamist eri riikides, selgub, et Eestis on mõlemad valdkonnad alarahastatud. Konkurentsiametis on 45 teenistuskohta. Ameti ressursist läheb 45% konkurentsivaldkonnale (20 teenistujat) ning 55% majandusregulatsioonile (25 teenistujat). Kui 2015. aastal oli Konkurentsiametis 63 teenistuskohta ning 2016. ja 2017. aastal 50, siis viimasel kolmel aastal on teenistuskohtade arv püsinud muutumatu. Ameti eelarve viimase viie aasta jooksul suurenenud ei ole. Tabel 3. Konkurentsiameti eelarve (€) ja koosseis Eelarvekonto nimetus 2015 (€) 2016 (€) 2017 (€) 2018 (€) 2019 (€) 2020 (€) Tööjõukulud 1 457 974 1 467 974 1 497 974 1 598 686 1 601 380 1 572 380 Majandamiskulud 215 392 223 480 186 776 189 500 149 076 173 912 Käibemaks majandamiskuludelt 12 664 Vahendid Riigi Kinnisvara AS-ile 182 167 138 054 97 936 148 052 198 645 168 775 Käibemaks Riigi Kinnisvara AS-i 33 755 vahenditelt Liikmemaksud (CEER, ERRA) 14 644 14 700 Universaalse postiteenuse (UPT) 76 000 2 200 000 2 200 000 2 200 000 2 200 000 1 200 000 kulude hüvitis EL-i eesistumine – lisatasud 6 826 Kokku ilma UPT-ta: 1 855 533 1 829 508 1 782 686 1 936 238 1 963 745 1 976 186 Kokku ilma UPT ja RKAS-ta 1 673 366 1 691 454 1 684 750 1 788 186 1 765 100 1 773 656 Kinnitatud ametikohtade arv 63 50 50 45 45 45 Konkurentsiameti andmetel on Eestiga võrreldavates EL-i liikmesriikides konkurentsijärelevalve töötajate arv märgatavalt suurem. Nii näiteks töötab Läti konkurentsiametis 48 inimest, Leedus 65, Sloveenias 26 ja Slovakkias 57. Eesti Konkurentsiametis on konkurentsijärelevalve töötajate arv 20. Nimetatud riikide konkurentsiametid ei ole ühendasutused nagu Eesti Konkurentsiamet. Võrdlusandmed kajastavad üksnes konkurentsijärelevalve personali suurust koos juhtkonna ning tugiüksustega. Kõige adekvaatsemaks võibki pidada võrdlust Balti riikidega, sest riikide elanike arv ja SKT suurused on omavahel võrreldavad. Erinevalt Eestist on Lätis ja Leedus konkurentsiametid ja majandusregulaatorid eraldi asutused. Läti Konkurentsiametis on 48 töötajat ning eelarve on 1 304 000 eurot10. Läti majandusregulaatoris on 122 töötajat ning eelarve on 5 408 000 eurot5. Läti ja Eesti konkurentsijärelevalve ning majandusregulaatori ülesanded on sarnased. Leedu 5 Andmed CEERi raportist: https://www.ceer.eu/documents/104400/-/-/3daa9416-edc7-c741-6042- 5 konkurentsiameti funktsioonid on analoogsed Eesti ja Lätiga, seal on 65 töötajat ja eelarve 2 353 000 eurot6. Leedu majandusregulaatoris on 180 töötajat ja eelarve 6 725 000 eurot. Tabelis 4 on Läti ja Leedu puhul konkurentsiametite ja majandusregulaatorite andmed kokku liidetud. Kuna Eestis on tegemist ühendasutusega, siis on andmed toodud Konkurentsiameti kohta. Andmetest selgub, et Eestis on Konkurentsiamet võrreldes teiste Balti riikidega alarahastatud. Läti kulutab 0,22 eurot tuhande euro SKT kohta, Leedu 0,19 eurot tuhande euro SKT kohta ja Eesti vaid 0,07 eurot tuhande euro SKT kohta. Märkimisväärne erinevus on ka töötajate arvus. Kuna Eesti ja Läti SKT on samas suurusjärgus (vahe on vaid 8%), siis on kahe riigi näitajaid väga hea võrrelda. Nimetatud võrdluse kohaselt kulutab Läti konkurentsijärelevalveks ja majandusregulatsiooniks kolm korda enam kui Eesti. Tabel 4. Balti riikide konkurentsiametite ja majandusregulaatorite võrdlus Riik Ameti Töötajate arv SKT Töötajaid Eelarve SKT eelarve (mln €) SKT kohta kohta (tuh €) (× 1000) (€/tuh €) Eesti 1 956 45 28 086 1,60 0,07 Läti 6 712 170 30 408 5,59 0,22 Leedu 9 078 245 48 797 5,02 0,19 Kavandatava mudeli rakendamisel kujuneks Konkurentsiameti täiendavaks rahastuseks 700 000 eurot. Majandusregulaatori tegevust finantseeritakse järelevalvetasudest 1 600 000 euro ulatuses, konkurentsijärelevalvet finantseeritakse 1 100 000 euro ulatuses riigieelarvest ning riigieelarvest säästetakse 900 000 eurot. Kuna järelevalvetasu maksavad reguleerivad ettevõtjad, siis kasutatakse seda vaid majandusregulatsiooni rahastamiseks. Ameti erinevate tegevuste rahastamine erinevatest allikatest on lihtsalt teostatav, kuna juba praegu toimub arvestus tegevuspõhise riigieelarve järgi, kus erinevate tegevusvaldkondade kulud on täpselt eristatud. Rahastamismudeli rakendamisega paraneksid ka Eesti näitajad võrreldes teiste riikidega, näiteks kulud majandusregulatsioonile kujuneksid 0,057 eurot tuhande euro SKT kohta, mis oleks võrreldav väiksemate liikmesriikidega. Riigi panus konkurentsijärelevalvesse ja majandusregulatsioonile kujuneks 0,096 eurot tuhande euro SKT kohta, mis jääks siiski alla nii Leedule kui ka Lätile. Regulatsioonivaldkonnas on lisandunud Balti riikide elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga ja gaasivõrkude integreerimine, mille käigus peab amet läbi töötama kogu dokumentatsiooni ning koordineerima projekti lähiriikidega ja Euroopa Komisjoniga. Samuti on ilma täiendava rahastamiseta ametile antud raudteeseadusest ja sadamaseadusest tulenevaid uusi ülesandeid (mis omakorda tulenevad EL direktiividest). Energeetika regulaatorina on ameti oluliseks ülesandeks kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmine aastaks 2050. Ilma piisava rahastuseta on risk, et seda eesmärki ei ole võimalik ellu viia, kui lähtuda konkurentsineutraalsuse printsiibist ning tagada tarbijatele võimalikult soodne hind süsinikuneutraalsete energialahendustega. Direktiivide täitmist jälgib EL ning mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne kahju. 6 https://kt.gov.lt/lt/ 6 Puhta energia paketiga kehtestati uued elektridirektiivid ja -määrused7, mis loovad eelduse sujuvamaks üleminekuks kliimaneutraalsusele. Konkurentsiametil kui energiaregulaatoril on siin väga oluline roll. Sellega seoses lisandub ametile suuremal hulgal lisaülesandeid (haldusmenetluste arvu ja järelevalve kasv, tihedam koostöö teiste liikmesriikidega). 14.07.2021 avalikustas Euroopa Komisjon rohepöörde veelgi ambitsioonikamad eesmärgid: vähendada aastaks 2030 CO2 emissiooni 55% võrreldes aastaga 1990, minna üle transpordikorraldusele, kus aastast 2035 on kõik uued autod CO2 nullemissiooniga, 40% tarbitavast energiast peab aastaks 2030 olema taastuv, kiirendada tuleb energiasäästu meetmeid jne. Seejuures on rõhutatud, et EL peab saavutama 2030. aastaks oma kliimaeesmärgid õiglasel, kulutõhusal ja konkurentsivõimelisel viisil.8 Seega on eesmärgiks viia ellu EL-i kliimaneutraalsuse ambitsioonikas plaan, järgides vaba konkurentsi tingimusi ning võimaldades tarbijatele võimalikult soodsad hinnad. Näitena võib tuua nii elektri- kui ka kaugküttevõrkude kasvava rolli kliimaneutraalsuse elluviimisel, kus elektriautode laadimisjaamad on ühendatud elektri jaotusvõrguga, või kaugküttevõrkude osatähtsuse kasvamine, eesmärgiga tagada soojusvarustus süsinikuvabadest energiaallikatest. Seejuures on oluline rõhutada, et mõlema eelnimetatud taristu näol on tegemist loomulike monopolidega, mille puhul on väga oluline hästitoimiva majandusregulatsiooni rakendamine. Samuti toimub väga oluline elektrivõrkude integratsioon EL-is koos elektrikaubanduse reeglite ühtlustamisega. Majandusregulatsiooni tõhusaks toimimiseks ning EL-i õigusaktidest lisanduvate uute ülesannete täitmiseks on vaja suurendada Konkurentsiameti eelarvet 700 000 euro võrra. Eesmärgiks on reguleerimisele kuuluvate sektorite tugevama järelevalve kohaldamine, mille kaudu tagatakse tarbijatele kvaliteetne teenus põhjendatud hinnaga. See võimaldab arendada konkurentsi energiasektoris ning kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise tarbijale vähem koormaval moel. Lisaks tagatakse sellega uute Konkurentsiametile lisanduvate ülesannete täitmine (mh Balti elektrivõrgu sünkroniseerimine ja Balti gaasituru integreerimine) ning tugevdatakse ameti personali ja digitaalset võimekust. Vaba konkurents toimib seeläbi tõhusamalt ning elutähtsate teenuste hinnad hoitakse kontrolli all. Kuna kaugkütte, elektri, maagaasi ja vee sektoris tegutsevate ettevõtjate erinevate teenuste hindasid kooskõlastades annab Konkurentsiamet üldjuhul ettevõtjate iga võrgu- ja/või tegevuspiirkonna kohta välja eraldi haldusakti, arvestatakse ettevõtjate lõikes järelevalvetasu iga kooskõlastatud võrgu ja tegevuspiirkonna kohta eraldi. Elektri ja gaasi valdkondades, kus kauba müüjate vahel valitseb vaba konkurents, maksaksid järelevalvetasu vaid elektri- ja gaasivõrgu ettevõtjad. Elektritootjad ning elektri- ja gaasimüüjad järelevalvetasu ei maksaks, kuna tegemist on vabal turul tegutsevate ja omavahel konkureerivate ettevõtjatega. Kaugküttesektoris, kus erinevalt elektri- ja gaasisektorist puudub tarbijal vaba valik soojuse müüja valimiseks, maksaksid võrguettevõtjad ja soojuse tootjad tasu vastavalt haldusaktis lubatud müügitulule. Analoogselt toimuks arvestus ka veesektoris. Postisektoris maksaks järelevalvetasu universaalse postiteenuse osutaja, kelle hinnakujundus on ameti kontrolli all. Raudteesektoris maksaksid tasu raudtee infrastruktuuriettevõtjad ning analoogselt lennujaamade haldaja ja sadamate haldajad. Nimetatud sektorite puhul oleks 7 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/energy/topics/energy-strategy/clean-energy-all-europeans_en#documents. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019 direktiiv (EL) 2019/633. Direktiiv tuleb üle võtta 1. maiks 2021, norme tuleb hakata kohaldama hiljemalt 01.11.2021. 8 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal/delivering-european-green-deal_et 7 järelevalvetasu protsent müügitulust väiksem vastavalt väiksemale halduskoormusele (võrreldes ettevõtjatega, kelle puhul võtetakse aluseks kooskõlastatud haldusaktid ning kelle makstava järelevalvetasu määr on 0,2% reguleeritud teenuse lubatud müügitulust, on universaalse postiteenuse osutaja, raudteeinfrastruktuuriettevõtja, lennujaama haldaja ja sadamate haldjate järelevalvetasu määr 0,02% reguleeritud teenuse müügitulust). Eelnõus sätestatud järelevalvetasu määradega kujuneks orienteeruv makstava järelevalvetasu orienteeriv suurus järgmiselt (vt tabel 5). Tabel 5. Orienteerivad järelevalvetasude kogusummad eri sektorites Sektor Ettevõtete / Müügitulu I. Prognoositav rahastus äriühingute aastas Protsent Summa arv (tuh €) (tuh €) Kaugküte 78 331 335 0,2% 662,7 Elekter 31 321 978 0,2% 644,0 Maagaas 24 55 700 0,2% 111,4 Vesi (ameti regulatsiooni 59 105 191 0,2% 210,4 all) Post 1 10 000 0,2% 20,0 Kokku ex-ante teenused 193 824 204 1648,4 Raudtee (taristu) 2 41 363 0,02% 8,3 Lennujaam 1 17 497 0,02% 3,5 Sadamad 4 110 908 0,02% 22,2 Kokku ex-post teenused 7 169 767 34,0 KÕIK KOKKU 200 993 971 1682,0 Eelnõu väljatöötamiskavatsus Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikest 1 eelnes konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule väljatöötamiskavatsus, mis käsitles Konkurentsiameti rahastamist. Väljatöötamiskavatsus oli valitsuse eelnõude infosüsteemis9 arvamuse esitamiseks perioodil 17.06.2021–02.07.2021. Nimetatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta esitas kooskõlastuskirja koos ettepanekutega Siseministeerium, oma arvamuse ja ettepanekud esitasid Keskkonnaministeerium ja Rahandusministeerium. Samuti esitasid arvamuse Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Gaasiliit, Eesti Raudtee AS ja Pärnu Sadam AS. Keskkonnaministeerium tegi ettepaneku konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses laiendada järelevalvetasu maksmiseks ettenähtud ettevõtjate ringi. Lähtuvalt sellest, et Konkurentsiameti ressursid on olnud piiratud, on ameti kontrolli alla määratud vee-ettevõtjate hinnaregulatsioon ÜVVKS-iga üksnes osaliselt. Kuid selline olukord ei arvesta piisavalt tarbija huvidega, kuna nende vee-ettevõtete puhul, kes Konkurentsiameti kontrolli alla ei kuulu, kooskõlastab veeteenuse hinnad kohalik omavalitsus, kes valdavalt on 9 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a098c7a0-6ffa-4c9d-a7dd- fd4138fe7fea#VHiUTwII 8 ka ise vee-ettevõtte omanik. Ministeerium leiab, et selline regulatsioon ei ole veemajanduses jätkusuutlik. Samuti ei arvesta see veeteenuse järjepidevusega ega ole tarbija huvide kaitseks kõige otstarbekam. Lähtuvalt eelnevast tehti ettepanek konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses määrata Konkurentsiameti kontrolli alla kõigi vee-ettevõtete hinnaregulatsioon. Keskkonnaministeerium on välja töötanud ja koostanud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse eelnõu (EIS-i toimik 21-0308), kus on arvestanud kehtiva ÜVVKS regulatsiooniga, kuid ministeerium on valmis eelnõu muutma selliselt, et Konkurentsiameti kontrolli alla määratakse kõigi vee-ettevõtjate hinnaregulatsioon. Ettepanekuga tutvunud, peab Justiitsministeerium Keskkonnaministeeriumi esitatud ettepanekut põhjendatuks ning sätestab eelnõus alused, millest lähtuvalt saab muuta ÜVVKS-i nii, et edaspidi kooskõlastab vee-ettevõtjate teenuste osutamise hindasid ainult Konkurentsiamet. Eeltoodust tulenevalt hakkaks ka vee-ettevõtjate liitumistasude metoodikaid kooskõlastama vaid Konkurentsiamet. Praegu on nimetatud pädevus jagatud kohaliku omavalitsuse ja Konkurentsiameti vahel sõltuvalt veeteenuse hinna kooskõlastamise pädevusest. Nii veeteenuse hindade kui ka liitumistasu metoodikate kooskõlastamine Konkurentsiameti poolt tagab ettevõtjatele asjatundlikuma teenuse/haldusmenetluse ning suurendab erinevate vee-ettevõtjate võrdset kohtlemist. Lisaks võib väheneda halduskoormus vee-ettevõtjatel (edaspidi peavad kooskõlastusteks suhtlema ainult Konkurentsiametiga) ning kohalikel omavalitsustel (puudub vajadus tegeleda veehinna ja liitumistasu metoodika kooskõlastamisega). Tegemist on olulise haldusefektiivsuse kasvuga, sest Konkurentsiamet tegeleb hindade kooskõlastamisega pidevalt, samas kui omavalitsustele on tegemist spetsiifilise lisaülesandega mida ei tule pidevalt täita. Rahandusministeerium peab väljatöötamiskavatsuses esitatud lahendust mõistlikuks, samas oleks ministeeriumi hinnangul võinud kaardistus hõlmata ka teiste valdkondade järelevalveasutuste rahastamismudeleid, et hinnata selle mudeli sobilikkust kõigile. Siseministeerium toetab kokkuvõtvalt Konkurentsiametile lisavahendite tagamist ning leiab, et Konkurentsiameti rahastamismudeli valik on riigi otsustada. Siiski näeb ministeerium vajadust täiendavalt hinnata, kas lisarahastuse tagamine võiks monopoolsete ettevõtete kaudu maksustamise asemel olla otstarbekam riigieelarvest. Konkurentsireeglite rikkumise puhul ei ole ka esmane eesmärk karistada, vaid suunata isik mitte rikkumist toime panema või sundida ta rikkumist lõpetama. Sellele aitab kõige paremini kaasa proportsionaalne sunniraha või karistuse määr, mis ühest küljest motiveerib mitte rikkumist toime panema ja teisalt võimaldaks rikkumise korral määrata asjakohase sunniraha või karistuse. Lähtudes eeltoodust, palub ministeerium analüüsida Euroopa riikides kasutusel olevaid konkurentsireeglite rikkumise menetlusliike ja karistuste määrasid eesmärgiga leida Eesti jaoks kõige tõhusam, ressursiefektiivsem ja proportsionaalsem mudel. Justiitsministeerium leiab, et ettepanek kaardistada ka teiste valdkondade järelevalveasutuste rahastamismudeleid ning nende sobivust vajab kaalumist. Kuna tegemist oleks aga täiendava väga mahuka ning aeganõudva analüüsiga, ministeerium kõnesoleva kiireloomulise eelnõu raames selle tegemist siiski otstarbekaks ei pea. Võrreldes majandusregulaatori rahastamisega jääb konkurentsijärelevalve edaspidi rahastatuks riigieelarvest. Tulevikus on selles valdkonnas ette nähtud oluliselt tugevdada Konkurentsiameti järelevalvepädevusi. Asjakohane eelnõu on praegu Justiitsministeeriumis ettevalmistamisel. 9 Pärnu Sadam AS tõi esitatud arvamuses välja, et kuigi väljatöötamiskavatsus on esitatud neljale sadamale Tallinna Sadam AS, Saarte Liinid AS, Pärnu Sadam AS ja Sillamäe Sadam AS, ei selgu väljatöötamiskavatsusest, miks just neid sadamaid peetakse VTK kohaselt monopoolset seisundit omavateks ettevõtjateks, kellele järelevalvetasude maksmise kohustus on plaanis kehtestada. Justiitsministeerium selgitab, et 2018. aastal võeti sadamaseadusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/352, millega loodi sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid. Reguleerimisele kuuluvate sadamate nimekirja kuulub 10 sadamat, millistest Rohuküla sadam, Heltermaa sadam, Kuivastu sadam ja Virtsu sadam kuuluvad sadamaettevõtja AS Saarte Liinid alla ning Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam ja Muuga sadam kuuluvad sadamaettevõtja AS Tallinna Sadam alla. Eraldiseisvate regulatsiooni alla kuuluvate sadamatena on käsitatavad ka Pärnu Sadam AS ja AS Sillamäe Sadam (vt ka seletuskirja lk 16). AS Eesti Raudtee tõi välja, et mõistab Konkurentsiameti täiendava rahastamise vajadust tulenevalt täiendavate ülesannete lisandumisest, kuid ei toeta lahendust, mille kohaselt raudteesektoris järelevalve rahastamises peaks osalema Eesti Raudtee kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja. Samas määrab raudteeinfrastruktuuri kasutustasusid Eesti Vabariigis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kes peab kasutustasude määramisel võtma arvesse raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekuse neid tasuda. Kasutustasud koosnevad otsestel kuludel põhinevast raudteeinfrastruktuuri kasutustasust ja kasutustasu lisatasudest. Kehtiv raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika ei võimalda järelevalvetasu lisamist kasutustasu arvestamisel arvesse võetavate kulude hulka. Seega puudub Eesti Raudteel endal raudteeinfrastruktuuriettevõtjana võimalus lülitada järelevalvetasust tekkiv täiendav kulu lõpptarbijale osutatavate teenuste hinda. Eesti Raudtee seisukoht: regulatsioonist tulenevalt peab riik eelarvest katma ka Eesti Raudteele järelvalvetasudest tekkiva täiendava kulu, mis ei ole kooskõlas VTK-s toodud eesmärgiga lülitada järelevalvetasu lõpptarbijatele osutatavate teenuste hinda. Kui väljatöötamiskavatsuse koostajad siiski leiavad, et järelevalvetasude maksmine raudteeinfrastruktuuriettevõtjate poolt on põhjendatud ning otstarbekas, siis tuleks Eesti Raudteele kohaldada järelevalvetasu 0,02% ex-post reguleeritud ettevõtja käibest. Justiitsministeerium nõustub, et juhul, kui järelevalvetasu raudteeinfrastruktuuri tasudesse lülitamiseks peab muutma kehtivat raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodikat, siis on vaja seda teha kohe koos eelnõus sätestatud aluste jõustumisega. Justiitsministeerium ootab siinkohal Majandus- ja Kommunikatsiooninisteeriumi ja TTJA konkreetseid ettepanekuid ning on vajaduse korral valmis eelnõu vastavalt täiendama. Mis puudutab viidet järelevalvetasu suurusele, siis nii väljatöötamiskavatsuses kui ka eelnõus on ette nähtud, et raudteeinfrastruktuuriettevõtjale kohalduva järelelvalvetasu määraks on 0,02% reguleeritud teenuse müügimahust. Sisult sarnaseid etteheiteid tegid väljatöötamiskavatsuse kohta Eesti Vee-ettevõtete Liit ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing ning Eesti Gaasiliit. Muu hulgas nähakse järelevalvetasu kehtestamises kaudset maksustamist ja ohtu huvide konfliktiks olukorras, kus tasudest rahastatakse järelevalvet teostavat regulaatorit. Samuti, et teenuste tariifide suurendamisel võib kannatada elutähtsate teenuste ja üldhuviteenuste kättesaadavus, sest selliste teenuste tarbijad peaksid kinni maksma kogu ühiskonda mõjutava turvalisuse. Samuti tähendab järelevalvetasude kehtestamine ülemäärast koormust tarbijatele, mis võib viia olukorrani, kus valede 10 turusignaalide tõttu hakkavad tarbijad otsima soodsamaid-lokaalsemaid lahendusi, mis tihti ei vasta keskkonna- ning tervisekaitse nõuetele. Suurenev bürokraatia tõstab 200 ettevõtte halduskoormust ning samavõrra ka avaliku sektori halduskoormust, mis on täiesti ebavajalik ja ebaproportsionaalne soovitud tulemuse suhtes (Konkurentsiameti järelevalvetegevuse rahastamine). Kuna kohalik omavalitsus (KOV) nagunii korraldab soojus- ja veemajanduse teenust, on soovitatav taastada ca 10 aastane tagune olukord, kus KOV teostab järelevalvet, kui et tekitada täiendavat (kaudset maksukoormust). Väljatöötamiskavatsusega ei nähta ette vajadust kulude katmiseks põllumeeste või toiduainetööstuse poolt. Tegemist on ilmse ebavõrdse kohtlemisega majandussektorite vahel. Kavatsus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna VTK-s ei ole analüüsitud ettepanekute kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Ka ei ole seaduse kavandatav jõustumise tähtaeg 1. jaanuar 2022 piisav.“ Ka Tööandjate Keskliidu arvamus on pigem negatiivne ning näeb lahendusena pigem riigi sisemist efektiivsust tõstvate meetmete kohaldamist ja alles ettevõtjaid vähemkoormavate alternatiivide ammendumisel võiks kaaluda uusi makse või tasusid – selles on heaks näiteks Maksu- ja Tolliamet, kes vähem kui 10 aastaga kärpis töötajate arvu veerandi võrra ja teenused läksid samal ajal paremaks. Justiitsministeerium on seisukohal, et toodud väited võimalikust huvide konfliktist on üldsõnalised ja põhjendamatud. Järelevalvetasu määr sätestatakse seaduses, selle üle ei ole võimalik kaubelda. Lähtudes eeltoodust ning kuna Konkurentsiameti puhul on tegemist sõltumatu regulaatoriga, puudub alus arvata, et ameti osaline järelevalvetasudest rahastamine huvide konflikti soodustaks või kuidagi selleni viiks. Ka ei mõjuta hindade ja tariifide kooskõlastamine või kooskõlastamata jätmine kuidagi järelevalvetasu määramist, suurust ja maksmist. Tegemist on eraldiseisvatel alustel läbiviidavate menetlustega. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et taolist konflikti oleks täheldatud teiste riikide praktikas, kus regulaatorit rahastatakse järelevalvetasudest. Ka ei saa põhjendatuks pidada seisukohti, mille järgi tarbijad hakkaksid järelevalvetasu rakendamise tõttu otsima soodsamaid- lokaalsemaid lahendusi, mis tihti ei vasta keskkonna- ning tervisekaitse nõuetele. Justiitsministeerium jääb seisukohale, et võttes aluseks hinnangulise teenuste kallinemise mõju 3-liikmelisele leibkonnale, kes elab 3-toalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet, kellel suurenevad kulud 14,2–33,3 senti kuus, mis moodustab tema senistest kuludest 0,17– 0,26%, ning üheliikmelisele leibkonnale, kelle kulud suurenevad 11,7–25 senti kuus, viidatud olukorda ei teki või on sellise olukorra tekkimine äärmiselt ebatõenäoline. Lähtudes järelevalvetasude vähesest mõjust tarbijale, on äärmiselt ebatõenäoline, et kannatab elutähtsate teenuste ja üldhuviteenuste kättesaadavus. Ka on väljatöötamiskavatsuses piisava selguse ja põhjalikkusega välja toodud, miks kavandatava meetme tulemusena ettevõtjate halduskoormus sisuliselt ei tõuse – järelevalvetasu maksmise aluseks on kehtivad erinevate teenuste kooskõlastamise haldusaktidest tulenevad teenuste müügimahud, millest lähtuvalt esitab Konkurentsiamet üks kord aastas ettevõtjatele maksmise korralduse. Seega ei lisandu mingit täiendavat halduskoormust, amet arvutab järelevalvetasu suuruse ning esitab maksmise korralduse. Ettevõtjal on võimalus järelevalvetasu suurus üle kontrollida. Võttes arvesse turul tegutsevate ettevõtjate professionaalsust, nende käsutuses olevat inimressurssi ja oskusteavet, ei saa koormavaks pidada olukorda, kus ettevõtjad, kelle teenuse hindasid amet ei kooskõlasta, peaksid reguleeritud teenuste müügimahu üks kord aastas deklareerima. Deklaratsioon on vaja esitada igal aastal hiljemalt 15. juuliks, st kaks nädalat pärast majandusaasta aruande esitamist äriregistrile. 11 Mis puudutab väidet ebavõrdsest kohtlemisest, kuna väljatöötamiskavatsusega ei nähta ette, et kulusid kataksid põllumehed ja toiduainetööstus, selgitab Justiitsministeerium, et põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu väljatöötamise protsess on praegu pooleli ning vastavasisuline regulatiivne praktika puudub. Nimetatud eelnõu jõustumise järel kaetakse põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse täitmise vajadusest tekkivad kulud riigieelarvest. Samas ei saa selle põhimõtte muutmist välistada tulevikus, kui väljakujunenud regulatiivse praktika ja kaasnevate asjaolude põhjal on tekkinud selleks vajadus ja võimalus. Hetkel need alused puuduvad. Justiitsministeerium ei saa nõustuda Tööandjate Keskliidu arvamusega, mille järgi võiks lahenduseks olla pigem kärpimine. Väljatöötamiskavatsuses ja eelnõus on piisavalt selgitatud, miks Konkurentsiamet vajab täiendavate ülesannete täitmiseks täiendavat rahastamist. Läbipaistvuse tagamiseks peab Konkurentsiamet eraldi arvestust konkurentsijärelevalve ja majandusregulatsiooni rahastamise üle, mis hoiab ära eelviidatud võimaliku olukorra, kus näiteks elektri või kaugkütte tarbijad maksaksid kinni põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise järelevalve. Ka ei nõustu Justiitsministeerium väidetega, mille järgi oleks kavandatav Konkurentsiameti rahastamise skeem vastuolus põhiseadusega. Nii väljatöötamiskavatsuses kui ka eelnõu seletuskirjas on põhjalikult selgitatud, et Konkurentsiameti täiendava rahastamise eesmärgiks on reguleerimisele kuuluvatele sektoritele tugevama järelevalve kohaldamine, mille kaudu tagatakse tarbijatele kvaliteetne teenus põhjendatud hinnaga. See võimaldab arendada konkurentsi energiasektoris ning saavutada kliimaneutraalsuse eesmärgi tarbijale vähem koormaval moel. Lisaks tagatakse sellega Konkurentsiametile lisanduvate ülesannete täitmine ning tugevdatakse ameti personali ja digitaalset võimekust. Vaba konkurents toimib seeläbi tõhusamalt ning elutähtsate teenuste hinnad hoitakse kontrolli all. Kavandatavad muudatused on kõigi tarbijate huvides, kuna tagatakse teenuste tarbijatele teenuste kättesaadavus ja jõukohane hinnatase. Ka on väljatöötamiskavatsuse punktis 10 käsitletud kavatsuse vastavust põhiseadusele järgnevalt: „Põhiseaduse § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Kuigi põhiseaduse § 14 on sõnastatud objektiivselt, tulenevad sellest sättest ka subjektiivsed õigused, sh üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele.10 Olukord, kus olemasolevaid ja lisanduvaid ülesandeid ning ametnike arvu arvestades on Konkurentsiameti koosseis ebapiisav ning puuduvad rahalised vahendid, et lähiaastatel hakata täitma uutest direktiividest ja otsekohalduvatest määrustest tulenevaid nõudeid ja kohustusi, seab muuhulgas ohtu isiku õiguste tõhusa kaitse ning ootuse efektiivsele ja proportsionaalsele menetluse läbiviimisele. Seetõttu on uue regulatsiooni väljatöötamine vajalik.“ Justiitsministeerium jääb selle arvamuse juurde ning leiab jätkuvalt, et järelevalvetasu tõttu teenuste kallinemine ei too kaasa tarbijate huvide kahjustamist, mis võiks olla käsitatav põhiseadusliku riivena ning mida püütakse näidata „kaudse maksustamisena“. Ka ei pea ministeerium põhjendatuks taastada ca 10 aasta tagune olukord, kus reguleeritud teenuste üle teostab järelevalvet KOV. Justiitsministeerium mõistab esitatu põhjal, et silmas on peetud olukorda, kus vee- ja kaugküttesektoris tegutsevate monopoolsete ettevõtjate osutatud teenuste hindasid kooskõlastas suuremalt jaolt KOV. Ministeerium selgitab, et olukord muutus 10 Riigikohtu 17.2.2003 otsus 3-4-1-1-03 (p 12) https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=206091874 12 seoses 1. novembril 2010 jõustunud monopolide hinnapiirangute kehtestamise seadusega 11 , millest tulenevalt hakkas nimetatud sektorites teenuste hindasid kooskõlastama Konkurentsiamet (vee-sektoris jäi nimetatud pädevus jagatuks Konkurentsiameti ja KOV-i vahel). Justiitsministeerium ei pea põhjendatuks endise olukorra taastamist, kuna see ei oleks tõhus ja killustaks ühtset metoodilist lähenemist hindade kujundamisele. Samuti oleks see kokkuvõttes avalikule sektorile kulukam, kuna iga kohaliku omavalitsuse üksus peaks teenistusse võtma ja tagama pädevad ametnikud, mis kindlasti on kulukam kui riigiülene keskne lahendus Konkurentsiameti kohustusena (vt ka selgitusi seletuskirja lk 9, mille järgi edaspidi kooskõlastab veeteenuse hind ainult Konkurentsiamet). Heaks näiteks Konkurentsiameti kui regulaatori tegevuse kohta on ameti ja AS-i Tallinna Vesi vahelises aastaid kestnud veeteenuse hinnavaidluses, mis jõudis lõpule 2019. aastal ja mille tulemusena hoiti tarbijatele kokku kümneid miljoneid eurosid ning Tallinna ja Saue linna kodukliendile langes vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind keskmiselt 27% ning ärikliendile 15%.12 Konkurentsiameti kui regulaatori rolli tugevdamise vajadust on ette näinud ka Keskkonnaministeerium, kelle ettepanekust lähtuvalt kavandatakse muuta ÜVVKS-i nii, et edaspidi kooskõlastab vee-ettevõtjate teenuste osutamise hindasid ainult Konkurentsiamet. Mis puudutab Eesti Gaasiliidu ettepanekut vähendada seoses Konkurentsiameti rahastamisega maagaasiaktsiisi, siis Justiitsministeerium eeltoodust lähtudes selleks vajadust ei näe, kuna aktsiiside kehtestamise eesmärk ja määrad on põhjendatud sätestatavast järelevalvetasust erinevalt ja aktsiisimäär ei ole kuidagi seotud konkurentsijärelevalvega. Mis puudutab ettevõtjate arvamust, et seaduse kavandatav jõustumisaeg 1. jaanuaril 2022 on liiga kiire, siis Justiitsministeerium leiab, et see ei ole põhjendatud, kuna maksmise kohustus tekib hiljem, mitte seaduse jõustumisel. Konkurentsiamet esitab ettevõtjatele järelevalvetasu korraldused 1. septembril 2022 ning ettevõtjad peavad makse tasuma hiljemalt 30. septembril 2022, s.o on üheksa kuud pärast seaduse jõustumist. Lähtudes eeltoodust ning sellest, et ettevõtjad saavad seadusest tulenevatel alustel neile tekkivast kohustusest teada vähemalt üheksa kuud enne selle täitmise vajadust, annab seadus piisava aja kohustuse täitmisega arvestamiseks oma majandustegevuses. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse konkurentsiseadust, elektrituruseadust, kaugkütteseadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust, raudteeseadust, sadamaseadust ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust. Konkurentsiseaduse muutmisega kehtestatakse alused ja kord järelevalvetasu maksmisele. ÜVVKS muutmisega määratakse Konkurentsiameti kontrolli alla kõigi vee-ettevõtjate hinnaregulatsioon. Seoses konkurentsiseaduse muutmisega muudetakse eelnõuga ka elektrituruseadust, kaugkütteseadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust, 11 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13348610 12 Selle kohta lähemalt: https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/aastaraamat_2019_.pdf 13 raudteeseadust ja sadamaseadust. Viimati nimetatud eriseadustesse lisatakse viide selle kohta, et Konkurentsiametile makstakse järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras. Kaheksas eriseaduses oleks järelevalvetasu ja ameti rahastamise reguleerimine keeruline ja bürokraatlik, võttes arvesse mh asjaolu, et sellisel juhul tuleks sarnaseid aluseid korrata igas nimetatud eriseaduses koos vastavasisuliste põhjenduste dubleerimisega kaasnevates seletuskirjades. Eriseaduste asemel rahastamise aluste KonkS-is sätestamine ei oleks vastuolus monopoolsete ettevõtjate regulatsiooni põhimõtetega, kellele lisaks KonkS-is sätestatud nõuetele rakenduvad ka konkreetsemad eriseadustes toodud konkurentsi toimimisele ja monopoolset seisundi kuritarvitamise takistamisele suunatud alused – seda mh nimetatud ettevõtjate teenuste hindade reguleerimist silmas pidades. Näiteks juhindudes EL aluslepingust, mille artikkel 102 räägib konkurentsiõiguse valguses just monopolide regulatsioonist ning ka seetõttu oleks sobiv majandusregulaatori tegevus reguleerida KonkS-i raames. 2001. aastal täiendati KonkS-i peatükiga 6 (riigiabi), mille eesmärgiks oli tagada riigiabi valdkonna täiuslikum regulatsioon ning tõhustada rakendussuutlikkust. KonkS-is järelevalvetasu maksmiste aluste ja määra sätestamine, millega saavutatakse reguleerimisele kuuluvate monopoolsete sektorite tugevam järelevalve, tagamaks tarbijatele kvaliteetse teenuse põhjendatud hinnaga osutamine on kooskõlas eesmärgiga täiuslikuma regulatsiooni rakendussuutlikkuse tõhustamisele. Lähtudes eeltoodust on järelevalvetasu ja ameti rahastamist puudutavate aluste sätestamine KonkS-is piisav ning puudub vajadus ka eraldi seaduse väljatöötamise järgi. 3.1. Konkurentsiseaduse (KonkS) muutmine. KonkS-i § 1 täiendatakse lõikega 21, mille järgi sätestab lisatud peatükk 71 eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatele ettevõtjatele järelevalvetasu maksmise kohustuse. KonkS-i täiendatakse uue peatükiga 71 (§-d 531–534 – järelevalvetasu ja selle arvutamine). KonkS § 531 lõigetes 1-4 tuuakse välja, et eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevad ettevõtjad tasuvad Konkurentsiametile ettenähtud järelevalvetasu. Eriseaduseteks KonkS-i peatüki 71 mõttes on elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, raudteeseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. Selgitatakse, et järelevalvetasu laekumisest rahastatakse Konkurentsiameti järelevalvetööd eriseadustega reguleeritud turgude üle, et tagada tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne teenus majanduslikult põhjendatud hinna eest, edendades samas nende turgude jätkusuutlikku arengut. Kehtestatakse järelevalvetasu maksmise kohustus ettevõtjatele, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet. Kuna kaugkütte, elektri, maagaasi ja vee sektoris tegutsevate ettevõtjate teenuste hindasid kooskõlastades annab Konkurentsiamet üldjuhul ettevõtjate iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta välja eraldi haldusakti, arvestatakse ettevõtjate järelevalvetasu iga kooskõlastatud võrgu ja tegevuspiirkonna kohta eraldi välja antud haldusaktis märgitud lubatud müügitulu alusel. Reguleeritavate ettevõtjate eraldiseisvaid võrgupiirkondasid arvestades kuulub regulatsiooni alla ligi 300 üksust, millest igaühe kohta viiakse läbi iseseisev menetlus koos haldusakti väljaandmisega – vt ka tabel 6 koos allmärkusega. 14 KonkS § 531 lõikes 5 loetletakse järelevalvetasu maksmiseks kohustatud ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet. Nendeks on võrguettevõtjad kaugkütteseaduse, elektrituruseaduse, maagaasiseaduse tähenduses, vee-ettevõtjad ja isikud, kelle suhtes kohalduvad ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused ning kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus.13 KonkS § 531 lõike 6 kohaselt maksavad võrguettevõtjad ja soojuse tootjad, kellele on hind kooskõlastatud hinnavalemi alusel, järelevalvetasu kehtiva hinna kooskõlastamise haldusakti alusel. Säte on vajalik, kuna lisaks soojuse piirhinna kooskõlastamisele võib soojusettevõtja kaugkütteseaduse § 9 lg 10 alusel taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Ettevõtja on vaba otsustama, kas ta esitab koos soojuse piirhinna kooskõlastamise taotlusega ka taotluse hinnavalemi kooskõlastamiseks või mitte. Ka ettevõtja poolt kaugkütteseaduse § 9 lg 10 alusel taotletud hinnavalem peab olema kujundatud nii, et selle alusel arvutatav soojuse piirhind vastaks kaugkütteseaduse § 8 lõikes 3 sätestatud nõuetele, milleks on: 1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus. Hinnavalemi kooskõlastamisel tuleb kontrollida selles kajastuvate tegurite kujunemise aluseks olevaid kõiki hinnakomponente (soojuse müügimaht, soojuse tootmise kasutegur, trassikadu, muutuvkulud (sh prognoositud kütuse hinnad), tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus). Seetõttu viib Konkurentsiamet läbi hinnavalemi kooskõlastamise taotluse menetluse, mis oma iseloomult on analoogne soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlusega, mis päädib vastavasisulise haldusakti väljaandmisega. KonkS § 531 lõike 7 kohaselt maksavad ettevõtjad, kelle tegevuse üle teostab Konkurentsiamet seaduses sätestatud määras järelevalvet eriseadustega reguleeritud turul ilma teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastamata, järelevalvetasu vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul. Lisaks kaugkütte, elektri, maagaasi ja vee sektoris tegutsevate ettevõtjate teenuste hindade kooskõlastamisele reguleerib Konkurentsiamet talle seadusega antud pädevuse raames ka raudtee, posti, lennunduse ning sadamate sektorit. Regulatsiooni vajalikkus tuleneb nimetatud sektorite ettevõtjate monopoolsest seisundist turul. Raudteeseaduse § 108 kohaselt jälgib konkurentsiolukorda raudteeteenuste turul Konkurentsiamet, kes rakendab meetmeid diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamiseks. Samuti on Konkurentsiameti üheks oluliseks ülesandeks raudtee-ettevõtjate esitatud kaebuste lahendamine – kui raudtee-ettevõtja leiab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja on raudteevõrgustiku teadaande kinnitamisel, läbilaskevõime jaotamisel, koordineerimismenetluse korraldamisel, läbilaskevõime ammendunuks tunnistamisel, liiklusgraafiku koostamisel, liiklusjuhtimise korraldamisel, uuenduste planeerimisel, hooldustööde tegemisel või kasutustasu määramisel teda ebaõiglaselt kohelnud, võib ta esitada 13 ÜVVKS § 7 lõike 5 järgi, kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS-s sätestatud korras, kuid tema tegevus vastab ÜVVKS § 7 lõikes 1 sätestatule ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab ÜVVKS § 2 lõikes 1 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele, kohalduvad selle isiku suhtes ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Ka neile isikutele laieneb kohustus kooskõlastada haldusakti alusel vee-teenuse hind Konkurentsiametiga. 15 Konkurentsiametile kaebuse. Eestis tegutsevateks raudteeinfrastruktuuriettevõtjateks on AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS. 2011. aastal võeti lennundusseadusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/12/EÜ 14 lennujaamatasude kohta, mille eesmärgiks oli kehtestada lennujaamatasusid reguleeriv üldine raamistik Euroopa Liidus. Direktiivi põhimõtteid tuli kohaldada iga Euroopa Liidu lennujaama suhtes, mis on avatud äriliseks lennuliikluseks ning mille aastane vedude maht on üle viie miljoni reisija, samuti iga liikmesriigi suurima reisijate arvuga lennujaama suhtes. Eesti suurima reisijate arvuga lennujaam on AS Tallinna Lennujaam. Lennundusseadusest tulenevalt juhul, kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad ei ole uutes tasumäärades kokkuleppele jõudnud, võivad nii lennujaama haldaja kui ka lennujaama kasutajad pöörduda Konkurentsiameti poole taotlusega analüüsida tasumäärade muutmise põhjendatust. Samuti lahendab amet lennujaama kasutajate esitatud kaebusi juhul, kui lennujaama haldaja rikub lennujaama haldajale kehtestatud kohustusi. 2018. aastal võeti sadamaseadusesse üle sätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/35215, millega loodi sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid. Nimetatud määrus puudutab üleeuroopalise transpordivõrgu (trans-European transport network; TEN-T) meresadamaid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1‒128) II lisas. Eestis kuuluvad sellesse transpordivõrku Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam ning Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam 16. Määruse rakendamisega kehtestati TEN-T võrgustikku kuuluvate sadama pidajatele konsulteerimise kohustus ning määruse kohaldamisest tulenevaid kaebusi lahendab Konkurentsiamet. KonkS § 531 lõikega 8 sätestatakse loetelu ettevõtjatest, kelle tegevuse üle teostab Konkurentsiamet seaduses sätestatud ulatuses järelevalvet ilma teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastamata ning kes maksavad edaspidi järelevalvetasu vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul. Nendeks ettevõtjateks on universaalse postiteenuse osutaja postiseaduse tähenduses, raudteeinfrastruktuuriettevõtjad raudteeseaduse tähenduses, lennujaama haldaja lennundusseaduse tähenduses ning sadamate haldajad sadamaseaduse tähenduses vastavalt üle-euroopalisse transpordivõrku kuuluvusele. KonkS § 531 lõikes 9 sätestatakse põhimõte, et kui järelevalvetasude maksmise kohustusega (rahastamiskohustus) ettevõtja on teenuse osutamise lõpetanud, on ta järelevalvetasu maksmise kohustusest vabastatud. KonkS § 531 lõike 10 kohaselt, kui rahastamiskohustusega ettevõtja on teenuse osutamise andnud üle teisele ettevõtjale, läheb teisele ettevõtjale üle ka rahastamiskohustus. Praktikas ei saa välistada, et ettevõtja võib oma tegevuse üle anda teisele ettevõtjale, andes seejuures üle nii õigused kui ka kohustused. Lõige 7 täpsustab, et sellisel juhul läheb üle ka rahastamiskohustus. 14 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32009L0012 15 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32017R0352 16 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013R1315 16 KonkS § 531 lõikest 11 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus nõuda rahastamiskohustusega isikutelt vajaduse korral täiendavaid andmeid, dokumente ja kirjalikke selgitusi järelevalvetasu arvutamiseks. Selliseid andmeid nõuab amet vaid juhul, kui selleks on tekkinud põhjendatud vajadus. KonkS-i täiendatakse §-ga 532 (järelevalvetasu määr). KonkS § 532 lõikest 1 tulenevalt on kaugkütteseaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse tähenduses võrguettevõtjate ning vee-ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused ning kellele on veeteenuse hind kooskõlastatud, järelevalvetasu määr 0,2% neile välja antud haldusaktis märgitud lubatud müügitulust. Samuti kohaldub müügitulust arvestatav 0,2% suurune järelevalvetasu määr universaalse postiteenuse osutajale. KonkS § 532 lõikest 2 tulenevalt on raudteeinfrastruktuuriettevõtja, lennujaama haldaja ja sadamate haldaja järelevalvetasu määr 0,02% vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul. KonkS-i täiendatakse §-ga 533 (järelevalvetasu tasumine ja tähtaeg). KonkS § 533 lõike 1 kohaselt makstakse järelevalvetasu üks kord aastas. Tegemist on ettevõtjatele ja Konkurentsiametile vähem koormava võimalusega, mis aitab hoida ettevõtjate ja ameti halduskoormuse võimalikult madala. Tasu maksmine mitmel korral aastas suurendaks oluliselt nii ettevõtjate kui ka Konkurentsiameti töö- ja halduskoormust. KonkS § 533 lõikest 2 tulenevalt on kaugkütteseaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse tähenduses võrguettevõtjate puhul ning vee-ettevõtjate ja isikute puhul, kelle suhtes kohalduvad ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused ja kellele on veeteenuse hind kooskõlastatud ning kelle järelevalvetasu määr on 0,2% neile välja antud haldusaktis märgitud müügitulust, järelevalvetasu arvutamise aluseks igal kalendriaastal 15. juuli seisuga väljastatud haldusaktid. See kuupäev kattub ettevõtjatele, kelle tegevuse üle teostab Konkurentsiamet seaduses sätestatud ulatuses järelevalvet ilma teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastamata (raudteeinfrastruktuuriettevõtjad, lennujaama haldaja ja sadamate haldajad) ning kelle järelevalvetasu määr on 0,02% vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul. Konkurentsiameti poolt esitatava korralduse kuupäevaga, milleks on samuti 15. juuli (vt KonkS § 533 lõike 3 selgitusi). Sellega tagatakse kõikide ettevõtjate ühetaoline kohtlemine. KonkS § 533 lõike 3 kohaselt võtab Konkurentsiamet universaalse postiteenuse osutaja puhul järelevalvetasu suuruse väljaarvutamisel ja korralduse esitamisel aluseks postiteenuse osutaja poolt postiseaduse alusel üks kord kvartalis esitatava tulu- ja kuluarvestuse deklaratsiooni. Universaalse postiteenuse osutajaks on Eestis AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post). Vastavalt postiseaduse § 411 lõigetele 1 ja 2 võib universaalse postiteenuse osutaja esitada Konkurentsiametile kvartalite kaupa taotluse teenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Taotluse põhjendatust kontrollib Konkurentsiamet. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. märtsi 2009. a määruse nr 21 17 „Universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“17 § 3 lõike 2 alusel on Konkurentsiametil õigus hüvitise suurust muuta, kui eelmise majandusaasta universaalse postiteenuse auditeeritud kulud ja tulud erinevad eelmisel majandusaastal aruandekvartalite kaupa esitatud andmetest. Seda puudutava kontrolli teeb amet igal aastal pärast Eesti Posti esitatud auditeeritud majandusaasta tulemuste saamist. KonkS § 533 lõike 4 kohaselt esitavad raudteeinfrastruktuuriettevõtjad, lennujaama haldaja ja sadamate haldajad pärast majandusaasta aruande esitamise tähtaja möödumist kahe nädala jooksul Konkurentsiametile deklaratsiooni teenuste müügitulu kohta eriseadusega reguleeritud turul. Juhul kui majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, esitatakse deklaratsioon jooksva aasta 15. juuliks. Deklaratsioonide esitamise vajadus tuleneb asjaolust, et nimetatud ettevõtjate puhul teenuste tasu (lennujaamatasud, raudteeinfrastruktuuri tasud ja sadamatasud) ei kooskõlasta, mistõttu ametil järelevalvetasu aluseks võetavate teenuste müügitulude andmed majandusaasta lõikes puuduvad. Kuna nimetatud ettevõtjad on seadusest tulenevalt kohustatud esitama äriregistrile majandusaasta aruande hiljemalt 30. juunil, ei ole deklaratsiooni esitamiseks ettenähtud kuupäev 15. juuli koormav. KonkS § 533 lõikest 5 tulenevalt saadab Konkurentsiamet järelevalvetasu summa tasumiseks ettevõtjatele igal aastal hiljemalt 31. augustil vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja. Tegemist on ühetaolise lähenemisega kõiki rahastamiskohustusega ettevõtjaid silmas pidades. KonkS § 533 lõike 6 kohaselt makstakse järelevalvetasu hiljemalt 30. septembril. Kuna korralduse järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja kohta esitab Konkurentsiamet ettevõtjatele hiljemalt 31. augustil, ei ole tasumiseks ettenähtud ühe kuu pikkune periood rahastamiskohustustega ettevõtjate jaoks ülemäära koormav. Seda ka arvestades asjaolu, et deklaratsiooni esitamise kohustusega ettevõtjatele on hiljemalt deklaratsiooni esitamise kuupäeval 15. juulil maksmisele kuuluva järelevalvetasu suurus juba teada. Samuti on ettevõtjatel, kelle puhul võetakse järelevalvetasu arvutamise aluseks 15. juuli seisuga välja antud haldusaktidest tulenev teenuste lubatud müügitulu, võimalik enne 1. septembrit Konkurentsiameti korraldust maksmisele kuuluva tasu suurus välja arvutada. KonkS § 533 lõikest 7 tulenevalt tasutakse järelevalvetasu Rahandusministeeriumis asuvale Konkurentsiameti kontole, mida haldab ja kontrollib Justiitsministeerium. Tegemist on maksega, mis laekub riigieelarvesse ja kajastub seal ning mis makstakse välja riigieelarve kaudu. KonkS § 533 lõige 8 sätestab, et rahastamiskohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata. KonkS § 534 kohaselt on § 533 lõikes 5 nimetatud korraldus täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui järelevalvetasu maksma kohustatud isik ei tasu seda korralduses ette nähtud tähtaja jooksul võib Konkurentsiamet anda korralduse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.2. Elektrituruseaduse, kaugkütteseaduse, lennundusseaduse, maagaasiseaduse, postiseaduse, raudteeseaduse ja sadamaseaduse muutmine. 17 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13156505 18 Eelnõu peamise muudatusena sätestatakse konkurentsiseaduses alused ja kord järelevalvetasude maksmiseks. Sellega seonduvalt muudetakse eelnõuga ka elektrituruseadust, kaugkütteseadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust, raudteeseadust ja sadamaseadust. Kuna nimetatud eriseadustes on sätestatud tariifide ja hindade kooskõlastamise kohustus, siis lisatakse õigusselguse huvides nendesse viide selle kohta, et Konkurentsiametile maksavad ettevõtjad järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras. 3.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine ÜVVKS § 6 lõike 2 muutmine. Kehtiva ÜVVKS § 6 lõike 2 kohaselt arvutab liitumistasu suuruse vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast. Konkurentsiametil või kohalikul omavalitsusel on vastavalt oma pädevusele õigus kontrollida liitumistasu suurust, selle põhjendatust ja vastavust metoodikale. Liitumistasu suuruse kontrollimise pädevus on määratud sarnaselt veeteenuse hinna kooskõlastamise pädevusega. Kuna eelnõu järgi hakkab seni kohaliku omavalitsuse pädevusse kuulunud veeteenuse hinna kooskõlastamise ülesannet täitma Konkurentsiamet, muudetakse vastavalt ka ÜVVKS § 6 lõiget 2. ÜVVKS § 6 lõigete 3 ja 4 muutmine. Kehtiva ÜVVKS § 6 lõike 3 kohaselt koostab vee- ettevõtja liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatuga. Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on alla 2000 inimekvivalendi, või väljaspool reoveekogumisala, kooskõlastab vee-ettevõtja metoodika kohaliku omavalitsusega. Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või enam, kooskõlastab vee-ettevõtja metoodika Konkurentsiametiga. Vee-ettevõtja avalikustab liitumistasu arvutamise metoodika pärast kooskõlastuse saamist. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub nii üle kui ka alla 2000 inimekvivalendi suuruse reostuskoormusega reoveekogumisalal ja nendes piirkondades kasutatakse sama liitumistasu arvutamise metoodikat, kooskõlastatakse lõikes 3 nimetatud metoodika kõigi reoveekogumisalade puhul Konkurentsiametiga. Kuna eelnõus kavandatu kohaselt hakkab seni kohaliku omavalitsuse pädevusse kuulunud veeteenuse hinna kooskõlastamise ülesannet täitma Konkurentsiamet, muudetakse ka ÜVVKS § 6 lõikeid 3 ja 4 vastavalt. ÜVVKS § 6 lõike 5 muutmine. Kuna eelnõu kohaselt hakkab veeteenuse hinda ja liitumisasude metoodikaid edaspidi kooskõlastama üksnes Konkurentsiamet, muudetakse ÜVVKS § 6 lõiget 5 nii, et sealt kustutakse viide ÜVVKS § 142 lõiketele 3-13, mille järgi on veeteenuse hinnaregulatsioon nii Konkurentsiameti kui ka kohaliku omavalitsuse pädevuses. ÜVVKS § 7 lõike 27 muutmine. Kuna eelnõu kohaselt hakkab veeteenuse hinda kooskõlastama üksnes Konkurentsiamet, muudetakse ÜVVKS § ÜVVKS § 7 lõike 27 nii, et sealt kustutakse viide ÜVVKS § 142 lõigetele 1 ja 2, mille järgi on veeteenuse hinnaregulatsioon on vastavalt pädevustele nii Konkurentsiameti kui ka kohaliku omavalitsuse pädevuses. ÜVVKS § 141 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva ÜVVKS § 141 lõike 3 kohaselt, kui vee- ettevõtja ei pea hinnataotluse kooskõlastamata jätmist kohaliku omavalitsuse poolt põhjendatuks või kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel muude hinnataotluse kooskõlastamise üle tekkinud vaidluste korral on Konkurentsiamet kohustatud vee-ettevõtja või kohaliku omavalitsuse vastavasisulise taotluse alusel esitama asja kohta oma põhjendatud 19 arvamuse. Kuna eelnõu kohaselt hakkab veeteenuse hinda kooskõlastama edaspidi vaid Konkurentsiamet, siis ÜVVKS 141 lõike 3 regulatsioon ei ole enam vajalik ja see tunnistatakse kehtetuks. ÜVVKS § 142 muutmine. Kuna eelnõu kohaselt hakkab veeteenuse hinda edaspidi kooskõlastama üksnes Konkurentsiamet, muudetakse ÜVVKS § 142 lõiget 1 vastavalt ning ÜVVKS § 142 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Eespool nimetatud põhjusel (kõigi veeteenuse hindade kooskõlastamise pädevus on edaspidi Konkurentsiametil) jäetakse ÜVVKS § 142 lõike 4 teisest lausest ja lõikest 5 välja sõnad „või kohalik omavalitsus“ ning ÜVVKS § 142 lõikest 7 sõnad „ja kohaliku omaomavalitsuse volitatud isikul“ ning lõikest 12 sõnad „ja kohalikul omavalitsusel.“ Samuti tunnistatakse kehtetuks ÜVVKS § 142 lõige 13. ÜVVKS § 154 lõigete 2 ja 21 muutmine on samuti tingitud sellest, et kõigi veeteenuse hindade kooskõlastamise pädevus antakse kõnesoleva eelnõuga Konkurentsiametile. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Terminid „järelevalvetasu“ ja „rahastamiskohustus“ on kasutusel finantsinspektsiooni seaduses ja eelnõus võetud kasutusele analoogia alusel. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Mõju majandusele Kehtestatakse erinevad tasumäärad ex-ante 18 ja ex-post 19 reguleeritavatele sektoritele. Järelevalvetasu oleks 0,2% ettevõtja ex-ante reguleeritud teenuste lubatud müügitulust ja 0,02% ettevõtja ex-post reguleeritud teenuste müügitulust. Seejuures maksaksid järelevalvetasu vaid monopoolses seisundis olevad ettevõtjad: elektri- ja gaasivõrgud, soojusettevõtjad ja vee-ettevõtjad, universaalse postiteenuse osutaja, raudtee-ettevõtjad, sadamad ning lennujaam. Majandusregulatsiooni tõhusaks toimimiseks ning EL-i õigusaktidest lisanduvate uute ülesannete täitmiseks Konkurentsiameti eelarve suurendamine tagab olemasolevate ja lisanduvate ülesannete täitmise. Seeläbi tagatakse tõhusamalt vaba konkurentsi toimimine ning hoitakse elutähtsate teenuste hinnad kontrolli all. Seega on kavandataval muudatusel majandusele positiivne mõju. Samuti on vaid taristuettevõtjatele järelevalvetasu maksmise kohustuse seadmine otstarbekas, sest nende turukäibed on stabiilsemad ning vähem sõltuvuses turumuutustest. 18 ex-ante – enne hinna rakendamist kooskõlastatava hinnaga teenused 19 ex-post – pärast hinna rakendamist kontrollitava hinnaga teenused 20 Muudatused võimaldavad paremini täita puhta energia paketist tulenevaid ülesandeid ning järelevalve muutub tõhusamaks. Energiaturud toimivad paremini ja selle tulemusel on tarbijatel võimalik saada soodsama hinnaga kvaliteetsematt teenust. Ka on tõhusama järelevalvega võimalik monopoolsete ettevõtete hindu efektiivsemalt ja täpsemalt reguleerida. Peamisteks sihtrühmadeks on Konkurentsiameti reguleeritavates sektorites tegutsevad ettevõtjad ja vastavate teenuste tarbijad. Sihtrühm: reguleeritavate sektorite ettevõtjad Reguleeritavate sektorite ettevõtjatest on järelevalvetasu maksmise kohustuslased vastavas sektoris tegutsevad taristuettevõtjad. Tabelis 6 on märgitud sektorite kaupa Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate tegevusalade taristuettevõtjad, kellele rakenduks kavandatav järelevalvetasu maksmise kohustus. Tabel 6. Järelevalvetasu maksmise kohustuslased ja tasu määramisel aluseks olevad tulud sektorite kaupa Järelevalvetasu Järelevalvetasu maksmise kohustuslased ja Sektor määramisel aluseks nende arv olevad tulud Kaugküte Soojuse tootmine ja müük Võrguettevõtjad ja tootjad, kellele on hind KKütS § 9 lõike 1 kooskõlastatud (78)20 tähenduses Elekter Võrguettevõtjad, s.o jaotusvõrguettevõtjad ja Võrgutasud ELTS § 71 põhivõrguettevõtja (31) lõike 1 punktide 3–6 tähenduses Maagaas Võrguettevõtjad, s.o põhivõrguettevõtja ja Võrguteenus MGS § 23 jaotusvõrguettevõtjad (24) lõike 1 tähenduses Postisektor Universaalse postiteenuse osutaja (1) Universaalne postiteenus PostiS § 5 lõike 2 tähenduses Vesi Vee-ettevõtjad ja isikud, kelle suhtes Veeteenus ÜVVKS § 14 kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lõike 1, § 141 lõike 2 ja 3 seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud ning § 142 lõike 1 nõuded ja kohustused ning kellele on tähenduses veeteenuse hind kooskõlastatud, koos seonduvate tegevuspiirkondadega (59) Raudtee Raudteeinfrastruktuuriettevõtjad (2) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu RdtS § 98 lõigete 1–3 ning § 99 lõigete 1 ja 3 tähenduses 20 Kaugkütte puhul on ühel äriühingul väga tihti mitu võrgupiirkonda ja soojuse tootmise üksust. Võrgupiirkondade arv on 162 ning tootmisüksuste arv on 33. Seega eraldiseisvaid võrgupiirkondasid arvestades kuulub regulatsiooni alla ligi 300 üksust, millest igaühe suhtes viiakse läbi iseseisev menetlus koos haldusakti väljaandmisega. 21  Lennundus Lennujaama haldaja (1) Lennujaamatasud LennS § 505 lõike 1 tähenduses Sadamad Sadamate haldajad (4) Sadamatasud SadS § 12 lõike 5 tähenduses Kokku 200 ettevõtjat/äriühingut Muudatuste sihtrühmaks on reguleeritavates sektorites järelevalvetasu maksmise kohustuslased, st igas reguleeritavas sektoris tegutsevad taristuettevõtjad. Võttes arvesse tasu arvutamise ja kogumisega seonduvat halduskoormust ning asjaolu, et kogu sektori kaasamisel lasuks tasu maksmise kohustus ka konkurentsitingimustes tegutsevatele ettevõtjatele (näiteks elektrimüüjad), on kõige otstarbekam järelevalvetasu maksmise kohustus sätestada reguleeritavate sektorite monopoolsetele ettevõtjatele, kes on vastava sektori kesksed ning kellest sõltub kogu sektori toimimine. Samuti on vaid taristuettevõtjatele järelevalvetasu maksmise kohustuse seadmine otstarbekas, sest turukäibed on stabiilsemad ning vähem sõltuvuses turumuutustest. Järelevalvetasu maksmise kohustus pannakse küll reguleeritavate hindadega monopoolsetele ettevõtetele, kuid ettevõtetel on võimalik järelevalvetasu lülitada osutatavate teenuste hinda. Seega kandub kulu edasi lõpptarbijatele ning puudub finantsiline mõju ettevõtetele. Reguleeritavate ettevõtete halduskoormus suureneb minimaalselt või mitte üldse. Ex-ante reguleeritavatel kaugkütte-, elektri-, gaasi-, vee- ning postiettevõtetel ei suurene halduskoormus üldse, kuna Konkurentsiamet arvutab ise välja konkreetsed järelevalvetasude suurused ja ettevõtted ei pea selleks täiendavaid kulutusi tegema. Minimaalselt suureneb halduskoormus ex-post reguleeritavatel raudteeinfrastruktuuriettevõtetel, sadamatel ning lennujaamal. Nimetatud ettevõtetel tuleb üks kord aastas esitada ülevaade reguleeritava tegevuse mahust. Järelevalvetasu maksvad ettevõtted saavad lülitada eelnimetatud tasu otse hindadesse. Sealjuures arvestab Konkurentsiamet automaatselt tekkivat kulu ex-ante reguleeritavate ettevõtete hindades. Vabaturu ettevõtetele (näiteks elektri ja gaasi müüjad) mõju puudub. Reguleeritavate sektorite ettevõtete halduskoormusele on mõju väga väike. Järelevalvetasu maksmise korraldused esitab Konkurentsiamet väljastatud haldusaktide ja ettevõtjate poolt müügitulu kohta esitatavate deklaratsioonide alusel. Tegemist on vähem koormava lähenemisega, mis ei kahjusta ettevõtjate huvisid. Soovi korral võivad ettevõtjad teha kontrollarvutusi maksmise korralduse õigsuse kontrollimiseks. Kodanike halduskoormusele mõju puudub. Sihtrühm: tarbijad Suurimaks sihtrühmaks on kõik Eesti elanikud ja juriidilised isikud, kes tarbivad eeltoodud tabelis 6 märgitud taristuettevõtjate poolt osutatavaid ja Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvaid teenuseid. Mõju tarbijatele on tagasihoidlik ning sõltub teenuse liigist. Järelevalvetasu lisandub protsendina otse teenuse hinnale, tõstes seda ex ante reguleeritavates sektorites 0,2%. Näiteks vee hinna 1,500 €/m3 puhul kujuneb järelevalvetasu lisamise järel teenuse hinnaks 1,503 €/m3. Analoogne on see ka teiste teenuste hindade puhul. 22 Elektri ja gaasi hinnas on mõju tarbijale oluliselt väiksem, kuna hind koosneb lisaks võrguteenusele ka teistest komponentidest. Keskmise elektritarbija hinnas moodustab võrgutasu lõpphinnast 36,8%, seega oleks järelevalvetasu mõju lõpphinnale vaid 0,09% (vt tabel 7) ehk näiteks keskmine lõpptarbijahind 83,94 €/MWh suureneks 84,02 euroni MWh kohta. Seejuures on arvestatud, et järelevalvetasu maksaksid nii põhivõrguettevõtja (süsteemihaldur Elering) kui ka jaotusvõrguettevõtja ning põhivõrgu tasu mõjutab omakorda jaotusvõrgu hinda. Gaasitarbijale on mõju sarnane mõjuga elektritarbijale. Kuigi võrguteenuse tasu osakaal moodustab gaasi hinnast 28,4%, siis oluliselt suurem osakaal on aktsiisil. Mõju tarbija hinnale on 0,09% (vt tabel 8) ehk keskmine lõpptarbijahind 24,70 €/MWh suureneks 24,73 euroni MWh kohta. Seejuures on arvestatud, et järelevalvetasu maksaksid nii põhivõrk (süsteemihaldur Elering) kui ka jaotusvõrk ning põhivõrgu tasu mõjutab omakorda jaotusvõrgu hinda. Tabel 7. Järelevalvetasu mõju elektritarbijale Järelevalvetasuta Järelevalvetasuga €/MWh % €/MWh % Tootmine 39,79 47,4% 39,79 47,4% Müük 1,00 1,2% 1,00 1,2% Võrgutasu 30,85 36,8% 30,93 36,8% Aktsiis 1,00 1,2% 1,00 1,2% Taastuvenergia tasu 11,30 13,5% 11,30 13,4% Kokku 83,94 100,0% 84,02 100,0% Mõju 0,09% Tabelis 7 toodud elektri tootmise hind on perioodi aprill 2020 kuni märts 2021 keskmine börsihind, müük on keskmine müügimarginaal ning võrgutasu on kaalutud keskmine tarbija tasu. Tabel 8. Järelevalvetasu mõju gaasitarbijale Järelevalvetasuta Järelevalvetasuga €/MWh % €/MWh % Gaasi hind 11,70 47,3% 11,70 47,3% Müük 2,19 8,9% 2,19 8,9% Võrguteenuse tasu 7,01 28,4% 7,03 28,4% Aktsiis 3,81 15,4% 3,81 15,4% Kokku 24,70 100,0% 24,73 100,0% Mõju 0,09% 23 Tabelis 8 toodud gaasi hind on GETBaltic gaasibörsi 2020. aasta keskmine hind (alates 2020. a on likviidne Balti turg), müük on keskmine müügimarginaal ning võrguteenuse tasu on kaalutud keskmine tasu tarbijale. Eri teenuste mõju elanikkonnale on otsene läbi makstavate teenuste hindade ning kaudne läbi kaupade ja teenuste, mis omakorda tarbivad reguleeritavate sektorite teenuseid. Näiteks tarbija tarbib otse elektrit, soojust, gaasi ja vett ning see mõju kajastub konkreetsetes hindades ning tema poolt makstavates tasudes. Samas on nimetatud teenuseid vaja ka näiteks toiduainesektoris – alates tootmisest ja lõpetades müügiga, jaekaubanduses, teeninduses jne. Kaudne mõju on ka riigieelarvele, sest reguleeritavate ettevõtete teenuseid tarbivad tervishoiu- ning haridusasutused, kaitsevägi, politsei jne. Vaadeldes eri sektoreid eelkõige elanikkonna vaatevinklist, on mõju alljärgnev. Elekter – teenust tarbib praktiliselt kogu elanikkond, samuti kõik asutused-ettevõtted. Autonoomsed elektritarbijad, kes ei ole võrguga ühendatud, sisuliselt puuduvad21. Vesi – Eurostati andmetel tarbib ühisveevärgi teenust 88% Eesti elanikkonnast22. Analoogselt elektriga on ühisveevärgiga liidetud valdav enamik asutusi ning ettevõtteid. Kaugküte – kogu soojustarbimisest 70% moodustab kaugküte23. Ülejäänud tarbijad kasutavad alternatiivseid kütteliike: gaasi, puitu, soojuspumpasid, elektrikütet jm kütteliike. Maagaas – Eesti gaasitarbijate arv on 56 848, mis moodustab 4,3% elanikkonnast24. Erinevalt näiteks Lääne-Euroopast ei ole gaasiküte laialdaselt levinud kütteviis ning nagu öeldud, kasutab suur osa elanikkonnast kaugkütet. Lisaks hoonete kütmisele tarbivad gaasi kaugkütteettevõtted soojuse tootmiseks25. Ülejäänud sektorite (post, raudtee, sadamad, lennujaamad) mõju elanikkonna kuludele on väga väikese mõjuga. Näiteks postiteenuse osakaal on jõudsalt taandumas elektrooniliste infokanalite ees. Raudtee, sadamate ja lennujaamade puhul tuleb ka arvestada, et võimalik hinnamõju tarbijale sisuliselt puudub, nimetatud kolm ex-post reguleeritavat sektorit maksaksid järelevalvetasu kokku vaid 34 000 eurot aastas. On selge, et näiteks raudteetaristu järelevalvetasu 8300 eurot aastas ei avaldaks mingit mõju rongipileti hinnale. Konkurentsiamet arvutas hinnangulise teenuste kallinemise mõju 3-liikmelisele leibkonnale, kes elab 3-toalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet. Sõltuvalt teenustest suurenevad leibkonna kulud 14,2–33,3 senti kuus, mis moodustab tema senistest kuludest 0,17–0,26%. Kui eelnevalt märgitud kolmetoalises korteris elab üheliikmeline leibkond, siis kulud suurenevad 11,7–25,0 senti kuus. Eesti keskmisest pensionist moodustab potentsiaalne kulude kasv alla 0,05%. 21 Maailmapank näitab elektrivõrguga liitunute osakaaluks Eestis 100% elanikkonnast. https://data.worldbank.org/indicator/EG.ELC.ACCS.ZS 22 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_06_20/default/table?lang=en, vt ka https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=WATER_TREAT 23 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/soojusmajandus 24 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_aruanne-2019-2020.pdf 25 Kaugküttes on maagaasi osakaal 21,2% https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/soojusmajandus 24 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud. Muudatuse tulemusel laekuks edaspidi osa Konkurentsiameti eelarvest ameti reguleeritavatelt ettevõtjatelt järelevalvetasuna. Järelevalvetasusid makstakse seaduses sätestatud arvestusmäärades. Nimetatud sektorites järelevalvetasu maksmise kohustuse sätestamine teeb tasu kogumise regulaatorile konkreetseks ja kuluefektiivseks. Konkurentsiameti töökoormusele on mõju minimaalne. Järelevalvetasu arvutatakse olemasoleva Konkurentsiameti haldusaktide andmebaasi alusel ning järelevalvetasu maksekorralduste ja maksete laekumise süsteemi saab lihtsate lahendustega digiteerida. Rahastamismudeli rakendamine toob Konkurentsiameti jaoks kaasa vajaduse koolitada töötajaid, kes tegelevad põhitegevuse kõrval ka arveldamist puudutavate toimingutega. Muu otsene või kaudne mõju puudub. Muudatustega ei kaasne Konkurentsiametile täiendavaid kulusid. Ameti eelarve suureneb aastas umbes 700 000 euro võrra. Amet peab oma sisemises töökorralduses eraldi arvestust konkurentsijärelevalve ja majandusregulatsiooni tegevuste eelarve ja eelarve täitmise üle. Sellega tagatakse, et eelarve kasutamine on sihtotstarbeline ning järelevalvetasudest rahastatakse vaid majandusregulatsiooni. Kavandatud muudatuste järgi tasutakse ühekordselt makstud järelevalvetasu Rahandusministeeriumis asuvale Konkurentsiameti kontole, mida haldab ja kontrollib Justiitsministeerium. Muudatustega ei kaasne Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile kulusid. Riigieelarvest säästetakse 900 000 eurot. Riigile kulusid ei kaasne. Muudatuste rakendamine ei mõjuta kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ja tulusid. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta olemasolevaid ega kehtestada uusi rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2022, kuna seaduse rakendamine ei eelda ettevalmistustegevusi, IT- arendusi ega huvigruppidele täiendavat kohanemisaega. Eelnõu alusel järelevalvetasu maksmise kohustus tekib ettevõtjatel alles 1. septembrist 2022, kui Konkurentsiamet esitab neile korralduse järelevalvetasu maksmiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks järgmistele valitsusvälistele isikutele: Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Vee-ettevõtjate Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Gaasiliit, Eesti Elektritööstuse Liit, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjad, sadamaettevõtjad, AS Eesti Post, Tallinna Lennujaam AS ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 25 Maris Lauri Minister 26 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 06.09.2021 09:31 Adressaat: Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>; Eesti Vee-ettevõtete Liit <[email protected]>; Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing <[email protected]>; Eesti Gaasiliit <[email protected]>; Eesti Elektritööstuse Liit <[email protected]>; AS Eesti Post <[email protected]>; Tallinna Lennujaam AS <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; Eesti Raudtee AS <[email protected]>; Edelaraudtee AS <[email protected]>; Tallinna Sadam AS <[email protected]>; Saarte Liinid AS <[email protected]>; Pärnu Sadam AS <[email protected]> Teema: Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Manused: 8-15563 06.09.2021 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. LinkEIS-i: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a098c7a0-6ffa-4c9d-a7dd-fd4138fe7fea Pealkiri: Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Registreerimise kuupäev: 06.09.2021 Registreerimise number: 8-1/5563. Ootame teie tagasisidet hiljemalt 16.09.2021 e-posti aadressile [email protected] Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee