Ministeeriumid
Meie 06.09.2021 nr 8-1/5563
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks
konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning
seletuskirja.
Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 16. septembriks 2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
minister
Lisaadressaadid:
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Eesti Gaasiliit
Eesti Elektritööstuse Liit
AS Eesti Post
Tallinna Lennujaam AS
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Eesti Raudtee AS
Edelaraudtee AS
Tallinna Sadam AS
Saarte Liinid AS
Pärnu Sadam AS
[email protected], 680 3125
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
EELNÕU
30.07.2021
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Konkurentsiseaduse muutmine
Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse 71. peatükk sätestab eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatele
ettevõtjatele järelevalvetasu maksmise kohustuse.
2) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses:
„71. peatükk
JÄRELEVALVETASU
§ 531. Järelevalvetasu ja selle arvutamine
(1) Eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevad ettevõtjad tasuvad Konkurentsiametile
käesolevas peatükis ettenähtud järelevalvetasu.
(2) Eriseadusteks käesoleva peatüki mõttes on elektrituruseadus, kaugkütteseadus,
lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, raudteeseadus, sadamaseadus ning
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus.
(3) Järelevalvetasu laekumisest rahastatakse Konkurentsiameti järelevalvetööd eriseadustega
reguleeritud turgude üle, et tagada tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne teenus
majanduslikult põhjendatud hinna eest, edendades samas nende turgude jätkusuutlikku arengut.
(4) Ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, maksavad
järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud
müügitulule vastavalt käesoleva seaduse §-s 532 sätestatud järelevalvetasu määrale.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettevõtjaks loetakse:
1) võrguettevõtja ja soojuse tootja kaugkütteseaduse tähenduses, kellel on hinna
kooskõlastamise kohustus;
2) võrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses, kellel on võrgutasu kooskõlastamise kohustus;
3) võrguettevõtja maagaasiseaduse tähenduses, kellel on võrguteenuse hinna kooskõlastamise
kohustus;
4) vee-ettevõtja ning isik, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses
vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna
kooskõlastamise kohustus.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud ettevõtja on hinna kooskõlastanud
hinnavalemi alusel, arvutatakse järelevalvetasu aluseks olev müügitulu vastavalt kehtivale
hinna kooskõlastamise haldusaktile.
1
(7) Ettevõtjad, kelle tegevuse üle teostab Konkurentsiamet seaduses sätestatud ulatuses
järelevalvet ilma teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastamata, maksavad järelevalvetasu
vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ettevõtjaks loetakse:
1) universaalse postiteenuse osutaja;
2) raudteeinfrastruktuuriettevõtja;
3) lennujaama haldaja;
4) sadama haldaja.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 nimetatud järelevalvetasu maksmise kohustusega
(edaspidi rahastamiskohustus) ettevõtja on teenuse osutamise lõpetanud, on ta järelevalvetasu
maksmise kohustusest vabastatud.
(10) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja on
teenuse osutamise andnud üle teisele ettevõtjale, läheb rahastamiskohustus üle sellele
ettevõtjale, kes teenuse osutamise üle võttis.
(11) Konkurentsiametil on õigus nõuda rahastamiskohustusega isikult vajaduse korral
täiendavaid andmeid, dokumente ja kirjalikke selgitusi järelevalvetasu arvutamiseks.
§ 532. Järelevalvetasu määr
(1) Käesoleva seaduse § 531 lõikes 5 ja lõike 8 punktis 1 nimetatud rahastamiskohustusega
ettevõtja järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust.
(2) Käesoleva seaduse § 531 lõike 8 punktides 2–4 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja
järelevalvetasu määr on 0,02 protsenti vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud
turul.
§ 533. Järelevalvetasu tasumine ja tähtaeg
(1) Järelevalvetasu makstakse üks kord kalendriaastas.
(2) Käesoleva seaduse § 531 lõikes 5 nimetatud ettevõtja puhul on järelevalvetasu arvutamise
aluseks iga kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusakt.
(3) Käesoleva seaduse § 531 lõike 8 punktis 1 nimetatud universaalse postiteenuse osutaja puhul
võtab Konkurentsiamet järelevalvetasu väljaarvutamisel ja vastavasisulise korralduse andmisel
aluseks postiteenuse osutaja poolt postiseaduse alusel üks kord kvartalis esitatava tulu- ja
kuluarvestuse deklaratsiooni.
(4) Käesoleva seaduse § 531 lõike 8 punktides 2–4 nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja,
lennujaama haldaja ja sadama haldaja esitavad pärast majandusaasta aruande esitamise tähtaja
möödumist kahe nädala jooksul Konkurentsiametile deklaratsiooni vastavalt teenuste
müügitulule eriseadustega reguleeritud turul. Juhul kui majandusaasta ei ühti kalendriaastaga,
esitatakse deklaratsioon hiljemalt iga kalendriaasta 15. juulil.
(5) Järelevalvetasu saamiseks teeb Konkurentsiamet igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil
ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava järelevalvetasu määra,
maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja.
2
(6) Järelevalvetasu makstakse igal kalendriaastal hiljemalt 30. septembril.
(7) Järelevalvetasu makstakse Konkurentsiameti Rahandusministeeriumis asuvale kontole,
mida haldab ja kontrollib Justiitsministeerium.
(8) Rahastamiskohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata.
§ 534. Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg
Käesoleva seaduse § 533 lõikes 5 nimetatud korraldus on täitedokument täitemenetluse
seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui järelevalvetasu maksma kohustatud isik ei tasu
seda korralduses ette nähtud tähtaja jooksul, võib Konkurentsiamet anda korralduse
sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
§ 2. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduse § 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Elektriettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud korras.“.
§ 3. Kaugkütteseaduse muutmine
Kaugkütteseaduse § 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 4. Lennundusseaduse muutmine
Lennundusseaduse § 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 5. Maagaasiseaduse muutmine
Maagaasiseaduse § 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 6. Postiseaduse muutmine
Postiseaduse § 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 7. Raudteeseaduse muutmine
Raudteeseaduse § 1 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 8. Sadamaseaduse muutmine
3
Sadamaseaduse § 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“.
§ 9. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine
Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Vee-ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Konkurentsiametil on õigus kontrollida liitumistasu suurust, selle põhjendatust ja metoodikale
vastavust.“;
3) paragrahvi 6 lõikeid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vee-ettevõtja koostab liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlas käesolevas
paragrahvis sätestatuga ja esitab selle kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Vee-ettevõtja
avalikustab liitumistasu arvutamise metoodika pärast kooskõlastuse saamist.“;
„(4) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub mitmel reoveekogumisalal, võib kõigi piirkondade
kohta koostada ühise liitumistasu arvutamise metoodika.“;
4 ) paragrahvi 6 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse
§ 142 sätestatut“;
5) paragrahvi 7 lõikest 27 jäetakse välja lause „Veeteenuse hind kujundatakse, lähtudes
käesoleva seaduse § 142 lõigetest 1 ja 2“;
6 ) paragrahvi 141 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
7 ) paragrahvi 142 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vee-ettevõtja koostab veeteenuse hinna ettepaneku (edaspidi hinnataotlus) ning esitab
selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu
hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.
Konkurentsiamet kontrollib, et taotletud hind sisaldaks üksnes käesoleva seaduse § 14 lõikes 2
ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.“;
8 ) paragrahvi 142 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
9 ) paragrahvi 142 lõike 4 teisest lausest ja lõikest 5 jäetakse välja sõnad „või kohalik
omavalitsus“;
10 ) paragrahvi 142 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „ja kohaliku omavalitsuse volitatud isikul“;
4
11 ) paragrahvi 142 lõikest 12 jäetakse välja sõnad „ja kohalikul omavalitsusel“;
12 ) paragrahvi 142 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 154 lõiget 2 ja lõiget 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Järelevalvet veeteenuse hinna ja liitumistasu õigusaktidele vastavuse ning nende
kehtestamisega seotud nõuete täitmise üle, samuti käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud
liitumistasu arvutamise metoodika seadusele vastavuse üle teostab Konkurentsiamet.“;
„(21) Järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud raamatupidamise ja veeteenuse
hinnaregulatsiooniga seonduvate nõuete täitmise üle vee-ettevõtja poolt teostab
Konkurentsiamet.“.
§ 10 . Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2021
Algatab Vabariigi Valitsus „ „ …….. 2021. a nr
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
5
30.07.2021
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Konkurentsiamet on mh tarbija huve kaitsev ühendasutus. Esiteks on Konkurentsiamet
konkurentsiasutus, kelle ülesandeks on vajadusel kohaldada meetmeid konkurentsi
taastamiseks ja säilitamiseks, teiseks on ta kaheksa reguleeritud tegevusala järelevalveasutus-
majandusregulaator, sh monopoolsete ettevõtete hinnareguleerija.
Konkurentsiamet reguleerib elektri-, maagaasi-, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, kaugkütte-,
raudtee-, posti-, lennundus- ning sadamate sektorit. Regulatsiooni vajalikkus tuleneb
nimetatud sektorite ettevõtjate monopoolsest seisundist turul. Sõltumatu regulaatori asutamise
kohustus tuleneb Euroopa Liidu (EL) õigusaktidest. Näiteks korraldab amet EL-i ülese elektri-
ja gaasituru funktsioneerimist. Tegemist on spetsiifiliste turgudega, millel on palju EL-i üleseid
reegleid, mille rakendamine ei ole regulaatorita võimalik. Lisaks koordineerib amet koostöös
välismaiste sõsarasutustega mitmeid EL-i üleseid taristuprojekte, nagu elektrisüsteemi
sünkroniseerimine, Eesti–Soome gaasiühendus jt.
Eelnõuga kavandatakse sätestada alused, millest tulenevalt rahastataks Konkurentsiameti
ülesandeid ka järelevalvetasudest. Eelnõu kohaselt võetakse järelevalvetasusid reguleeritavate
hindadega monopoolsetelt ettevõtetelt. Järelevalvetasu lülitatakse lõpptarbijatele osutatavate
teenuste hinda. Ettevõtetele ei lisandu täiendavat halduskoormust. Tasumäärad sätestatakse
seaduses ja nende üle ei saa kaubelda. Nii tagatakse ameti sõltumatus.
Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis Finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab
seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Ameti teine tegevussuund –
konkurentsijärelevalve – jääks jätkuvalt riigieelarvest rahastatavaks.
Materiaalõiguslikult kehtestab eelnõuga kavandatu peamise muudatusena konkurentsiseaduses
alused järelevalvetasude maksmisele. Lisaks muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seadust (ÜVVKS), millest tulenevalt määratakse Konkurentsiameti kontrolli alla kõigi vee-
ettevõtjate hinnaregulatsioon. Seoses eelnimetatud muudatustega muudetakse eelnõuga ka
elektrituruseadust, kaugkütteseadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust,
raudteeseadust ja sadamaseadust. Viimati nimetatud eriseadustesse lisatakse viide selle kohta,
et Konkurentsiametile makstakse järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja
korras.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna
asekantsler Viljar Peep (
[email protected]) ja sama osakonna vabakutsete talituse nõunik
1
Maret Saanküll (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud
Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (
[email protected]).
Eelnõus sisalduvate muudatuste ettevalmistamisel osalesid Konkurentsiameti peadirektor Märt
Ots ning ametnikud Marilin Tilkson ja Marek Piiroja.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2021–2023, mille üldeesmärgiks
punktis 8.33 on muu hulgas erilise tähelepanu pööramine ausale majanduskeskkonnale ja
konkurentsivõime tagamisele1. Ühe ülesandena selle üldeesmärgi täitmisel on välja toodud
analüüs ja ettepanekud Konkurentsiameti rahastumudeli kohta. Samuti on
Justiitsministeeriumi 2021. aasta tööplaani kohane ülesanne Konkurentsiameti rahastusmudeli
väljatöötamine2.
Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:
1) konkurentsiseadus, RT I, 02.06.2021, 18
2) elektrituruseadus, RT I, 30.06.2020, 28
3) kaugkütteseadus, RT I, 03.03.2017, 12
4) lennundusseadus, RT I, 10.12.2020, 14
5) maagaasiseadus, RT I, 31.12.2020, 3
6) postiseadus, RT I, 13.03.2019, 115
7) raudteeseadus, RT I, 30.03.2021, 8
8) sadamaseadus, RT I, 31.05.2021, 5
9) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, RT I, 10.07.2020, 88
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lõigete 3 ja 7 kohaselt kaetakse ameti kulud riigieelarve
üldistest vahenditest. Ameti eelarve kinnitab, muudab ja selle täitmist kontrollib minister.
Konkurentsiametile on seoses EL-i otsekohalduvate määruste ja riigisisesesse õigusesse
integreeritavate direktiividega lisandunud 2021. aastal ning lisandub ka edaspidi mitmeid
täiendavaid ülesandeid.
Eelnõu eesmärk on täiendava rahastamisega tagada paremini Konkurentsiameti võimekus täita
lisanduvaid ülesandeid ning tõhustada järelevalvet. Seeläbi on monopoolsete ettevõtjate
teenuste hindasid võimalik efektiivsemalt reguleerida ja nii võimaldada tarbijatel saada
põhjendatud hinnaga kvaliteetset teenust. Samuti tagatakse muudatustega kliimaneutraalsuse
eesmärgi saavutamine tarbijale vähemkoormaval moel. Ka tugevdatakse ameti personali ja
digitaalset võimekust.
1
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 on leitav: https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-
tegevusprogrammi-aastateks-2021-2023
2
https://www.just.ee/et/ministeerium-kontaktid/arengukavad-ja-tooplaanid
2
Rahastamine
Majandusregulaatorite rahastamise
Konkurentsiametit rahastatakse riigieelarvest. Ameti 2021. aasta eelarve on 1 977 000 eurot,
sellest 1 572 000 eurot on tööjõukulud, 187 000 eurot majandamiskulud, 203 000 eurot
rendikulud Riigi Kinnisvara AS-ile ning 15 000 eurot moodustavad liikmemaksud. EL-i
liikmesriikides rahastatakse konkurentsiasutusi riigieelarvest. Samas rahastatakse valdavat
enamikku majandusregulaatoreid turuosaliste järelevalvetasudest (vt tabel 1).
Tabel 1. Majandusregulaatorite rahastamine EL-is
Rahastamise allikas Regulaatorite arv
Riigieelarve 5
Turuosaliste järelevalvetasud 12
Riigieelarve + turuosaliste järelevalvetasud 7
Tabelist 1 nähtub, et enamikku EL-i liikmesriikide regulaatoreid (12) rahastatakse turuosaliste
järelevalvetasudest 3 . Ülejäänud regulaatorite rahastus tuleb riigieelarvest (5) või nii
turuosaliste järelevalvetasudest kui ka riigieelarvest (7). Peale Eesti rahastatakse riigieelarvest
veel Norra, Prantsusmaa, Saksamaa ja Slovakkia regulaatorit. Seega selgub andmetest, et Eesti
mudel erineb valdava enamiku EL-i liikmesriikide regulaatorite rahastamise mudelitest.
Võrreldes mitmete teiste teenustega (korrakaitse, haridus, sotsiaalhoole, jne) ei ole
majandusregulatsioon olnud ajalooliselt riigi funktsioon. Euroopas tekkis vajadus
majandusregulatsiooni järele eelmise sajandi 90-ndatel seoses taristuettevõtete erastamise ja
konkurentsi arendamisega varasemates monopoolsetes sektorites (energeetika, raudtee, side,
post, jt). Tulenevalt sellest võeti ka suund, et vastava sektori majandusregulatsiooni ei peaks
mitte rahastama täiendava maksukoormuse raames vaid selle eest peaksid tasuma vastava
sektori tarbijad. Seega on põhjendatud, et majandusregulatsiooniga seonduvat järelevalvet ei
finantseerita mitte riigieelarvest, vaid see kaetakse konkreetsete teenuste tarbijate poolt.
Näiteks kui isik ei tarbi kaugkütet või mõnda muud teenust, ei pea ta maksma kaudselt tasu
seonduva järelevalve eest.
Võttes aluseks Euroopa energeetika regulaatorite näitajad (andmed pärinevad CEER-i raportist),
võrreldakse järgnevalt asutuste eelarvet, töötajate arvu ning vastavaid suhtarve riigi majanduse
suurust mõõtva sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes. Kõige iseloomustavam näitaja on
regulaatori eelarve ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhe. Mida suurem number, seda
enam riik majandusregulatsiooni panustab. Seejuures on oluline arvestada, et suurema riigi
puhul on see näitaja väiksem, sest majandusregulatsiooni kulu ei sõltu üks-ühele vastava riigi
SKT-st. Näiteks elektri või gaasi sektoris on igas riigis reeglina üks elektri ja üks gaasi põhivõrk.
Võrgu majandusregulatsioonile kulub sõltumata riigi suurusest sama palju vahendeid. Teostada
tuleb hinnaregulatsiooni, täita EL-i direktiividest ja otsekohalduvatest määrustest tulenevaid
nõudeid jne. Lisaks paistab Eesti silma erakordselt suure arvu reguleeritavate ettevõtjatega,
kelle eraldiseisvaid võrgupiirkondasid arvestades kuulub regulatsiooni alla ligi 300 üksust,
millest igaühe suhtes viiakse läbi iseseisev menetlus koos haldusakti väljastamisega.
3
Andmed pärinevad Euroopa Liidu energiaregulaatorite assotsiatsiooni (CEER) raportist. Raport on leitav
CEER-i kodulehelt: https://www.ceer.eu/documents/104400/-/-/3daa9416-edc7-c741-6042-c71d4ed50bb0
3
Täpsuse huvides tuleks riikide suuruse puhul rakendada koefitsienti, kus vaadeldakse näiteks
reguleeritavate ettevõtjate arvu, erinevaid sektoreid, kuid selle täpne väljaarvutamine eeldaks
eraldi teadustööd. Seega tuleb lähtuda lihtsatest suhtarvudest.
Tabel 2. Majandusregulaatorite rahastamine teistes riikides
Nr Riik Eelarve Töötajate SKT Töötajaid Eelarve
(tuh €) arv (mln €) SKT kohta SKT kohta
(× 1000) (€/tuh €)
1 Luksemburg 14 720 65 63 493 1,02 0,232
2 Ungari 26 364 336 146 113 2,30 0,180
3 Läti 5 408 122 30 408 4,01 0,178
4 Malta 2 141 47 13 594 3,46 0,157
5 Leedu 6 725 180 48 797 3,69 0,138
6 Küpros 2 968 16 22 287 0,72 0,133
7 Rumeenia 22 248 319 222 131 1,44 0,100
8 Horvaatia 3 980 80 54 216 1,48 0,073
9 Sloveenia 3 453 62 48 569 1,28 0,071
10 Saksamaa 239 302 2 913 3 454 735 0,84 0,069
11 Kreeka 11 853 110 182 509 0,60 0,065
12 Portugal 12 336 92 213 949 0,43 0,058
13 Soome 12 613 82 240 261 0,34 0,052
14 Austria 20 300 114 397 399 0,29 0,051
15 Hispaania 59 987 515 1 244 772 0,41 0,048
16 Iirimaa 16 100 107 355 823 0,30 0,045
17 Suurbritannia 112 200 851 2 528 715 0,34 0,044
18 Eesti 1 186 25 28 086 0,89 0,042
19 Slovakkia 3 000 119 93 865 1,27 0,032
20 Belgia 15 076 69 476 343 0,14 0,032
21 Rootsi 13 000 130 474 956 0,27 0,027
22 Holland4 13 870 550 810 193 0,68 0,017
23 Norra 6 000 61 363 197 0,17 0,017
24 Prantsusmaa 20 900 155 2 426 946 0,06 0,009
Tabelist 2 nähtub, et võrreldes eri riikide majandusregulaatorite näitajatega kulutatakse Eestis
järelevalvele suhteliselt tagasihoidlikult. Regulaatori eelarve ja SKT suhte poolest on Eesti
tagantpoolt kuuendal kohal, kulutades majandusregulatsioonile vaid 0,042 eurot tuhande euro
SKT kohta. Seevastu Läti kulutab 0,178 eurot, Leedu 0,138 eurot. Võrreldes sama näitajat
töötajate arvuga, jääb Eesti ka siin sarnastest riikidest tuntavalt maha.
4
Hollandis on konkurentsijärelevalve ja majandusregulatsioon ühes asutuses, samamoodi nagu Eestiski.
Tabelis 3 on arvestatud ainult eelarvega, mis kulub majandusregulatsiooniks.
4
Konkurentsiasutuste ja majandusregulaatorite rahastamine
Kuna Eestis on konkurentsijärelevalve ja majandusregulatsioon ühes asutuses, siis on
analüüsitud ka laiemalt mõlema järelevalve rahastamist. Analüüsides nii konkurentsiasutuste
kui majandusregulaatorite rahastamist eri riikides, selgub, et Eestis on mõlemad valdkonnad
alarahastatud.
Konkurentsiametis on 45 teenistuskohta. Ameti ressursist läheb 45% konkurentsivaldkonnale
(20 teenistujat) ning 55% majandusregulatsioonile (25 teenistujat). Kui 2015. aastal oli
Konkurentsiametis 63 teenistuskohta ning 2016. ja 2017. aastal 50, siis viimasel kolmel aastal
on teenistuskohtade arv püsinud muutumatu. Ameti eelarve viimase viie aasta jooksul
suurenenud ei ole.
Tabel 3. Konkurentsiameti eelarve (€) ja koosseis
Eelarvekonto nimetus 2015 (€) 2016 (€) 2017 (€) 2018 (€) 2019 (€) 2020 (€)
Tööjõukulud 1 457 974 1 467 974 1 497 974 1 598 686 1 601 380 1 572 380
Majandamiskulud 215 392 223 480 186 776 189 500 149 076 173 912
Käibemaks majandamiskuludelt 12 664
Vahendid Riigi Kinnisvara AS-ile 182 167 138 054 97 936 148 052 198 645 168 775
Käibemaks Riigi Kinnisvara AS-i
33 755
vahenditelt
Liikmemaksud (CEER, ERRA) 14 644 14 700
Universaalse postiteenuse (UPT)
76 000 2 200 000 2 200 000 2 200 000 2 200 000 1 200 000
kulude hüvitis
EL-i eesistumine – lisatasud 6 826
Kokku ilma UPT-ta: 1 855 533 1 829 508 1 782 686 1 936 238 1 963 745 1 976 186
Kokku ilma UPT ja RKAS-ta 1 673 366 1 691 454 1 684 750 1 788 186 1 765 100 1 773 656
Kinnitatud ametikohtade arv 63 50 50 45 45 45
Konkurentsiameti andmetel on Eestiga võrreldavates EL-i liikmesriikides
konkurentsijärelevalve töötajate arv märgatavalt suurem. Nii näiteks töötab Läti
konkurentsiametis 48 inimest, Leedus 65, Sloveenias 26 ja Slovakkias 57. Eesti
Konkurentsiametis on konkurentsijärelevalve töötajate arv 20. Nimetatud riikide
konkurentsiametid ei ole ühendasutused nagu Eesti Konkurentsiamet. Võrdlusandmed
kajastavad üksnes konkurentsijärelevalve personali suurust koos juhtkonna ning
tugiüksustega.
Kõige adekvaatsemaks võibki pidada võrdlust Balti riikidega, sest riikide elanike arv ja SKT
suurused on omavahel võrreldavad. Erinevalt Eestist on Lätis ja Leedus konkurentsiametid ja
majandusregulaatorid eraldi asutused. Läti Konkurentsiametis on 48 töötajat ning eelarve on 1
304 000 eurot10. Läti majandusregulaatoris on 122 töötajat ning eelarve on 5 408 000 eurot5.
Läti ja Eesti konkurentsijärelevalve ning majandusregulaatori ülesanded on sarnased. Leedu
5
Andmed CEERi raportist: https://www.ceer.eu/documents/104400/-/-/3daa9416-edc7-c741-6042-
5
konkurentsiameti funktsioonid on analoogsed Eesti ja Lätiga, seal on 65 töötajat ja eelarve
2 353 000 eurot6. Leedu majandusregulaatoris on 180 töötajat ja eelarve 6 725 000 eurot.
Tabelis 4 on Läti ja Leedu puhul konkurentsiametite ja majandusregulaatorite andmed kokku
liidetud. Kuna Eestis on tegemist ühendasutusega, siis on andmed toodud Konkurentsiameti
kohta. Andmetest selgub, et Eestis on Konkurentsiamet võrreldes teiste Balti riikidega
alarahastatud. Läti kulutab 0,22 eurot tuhande euro SKT kohta, Leedu 0,19 eurot tuhande euro
SKT kohta ja Eesti vaid 0,07 eurot tuhande euro SKT kohta. Märkimisväärne erinevus on ka
töötajate arvus. Kuna Eesti ja Läti SKT on samas suurusjärgus (vahe on vaid 8%), siis on kahe
riigi näitajaid väga hea võrrelda. Nimetatud võrdluse kohaselt kulutab Läti
konkurentsijärelevalveks ja majandusregulatsiooniks kolm korda enam kui Eesti.
Tabel 4. Balti riikide konkurentsiametite ja majandusregulaatorite võrdlus
Riik Ameti Töötajate arv SKT Töötajaid Eelarve SKT
eelarve (mln €) SKT kohta kohta
(tuh €) (× 1000) (€/tuh €)
Eesti 1 956 45 28 086 1,60 0,07
Läti 6 712 170 30 408 5,59 0,22
Leedu 9 078 245 48 797 5,02 0,19
Kavandatava mudeli rakendamisel kujuneks Konkurentsiameti täiendavaks rahastuseks 700 000
eurot. Majandusregulaatori tegevust finantseeritakse järelevalvetasudest 1 600 000 euro
ulatuses, konkurentsijärelevalvet finantseeritakse 1 100 000 euro ulatuses riigieelarvest ning
riigieelarvest säästetakse 900 000 eurot. Kuna järelevalvetasu maksavad reguleerivad
ettevõtjad, siis kasutatakse seda vaid majandusregulatsiooni rahastamiseks. Ameti erinevate
tegevuste rahastamine erinevatest allikatest on lihtsalt teostatav, kuna juba praegu toimub
arvestus tegevuspõhise riigieelarve järgi, kus erinevate tegevusvaldkondade kulud on täpselt
eristatud.
Rahastamismudeli rakendamisega paraneksid ka Eesti näitajad võrreldes teiste riikidega,
näiteks kulud majandusregulatsioonile kujuneksid 0,057 eurot tuhande euro SKT kohta, mis
oleks võrreldav väiksemate liikmesriikidega. Riigi panus konkurentsijärelevalvesse ja
majandusregulatsioonile kujuneks 0,096 eurot tuhande euro SKT kohta, mis jääks siiski alla
nii Leedule kui ka Lätile.
Regulatsioonivaldkonnas on lisandunud Balti riikide elektrivõrgu sünkroniseerimine
Kesk-Euroopaga ja gaasivõrkude integreerimine, mille käigus peab amet läbi töötama kogu
dokumentatsiooni ning koordineerima projekti lähiriikidega ja Euroopa Komisjoniga. Samuti
on ilma täiendava rahastamiseta ametile antud raudteeseadusest ja sadamaseadusest tulenevaid
uusi ülesandeid (mis omakorda tulenevad EL direktiividest).
Energeetika regulaatorina on ameti oluliseks ülesandeks kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmine
aastaks 2050. Ilma piisava rahastuseta on risk, et seda eesmärki ei ole võimalik ellu viia, kui
lähtuda konkurentsineutraalsuse printsiibist ning tagada tarbijatele võimalikult soodne hind
süsinikuneutraalsete energialahendustega. Direktiivide täitmist jälgib EL ning
mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne kahju.
6
https://kt.gov.lt/lt/
6
Puhta energia paketiga kehtestati uued elektridirektiivid ja -määrused7, mis loovad eelduse
sujuvamaks üleminekuks kliimaneutraalsusele. Konkurentsiametil kui energiaregulaatoril on
siin väga oluline roll. Sellega seoses lisandub ametile suuremal hulgal lisaülesandeid
(haldusmenetluste arvu ja järelevalve kasv, tihedam koostöö teiste liikmesriikidega).
14.07.2021 avalikustas Euroopa Komisjon rohepöörde veelgi ambitsioonikamad eesmärgid:
vähendada aastaks 2030 CO2 emissiooni 55% võrreldes aastaga 1990, minna üle
transpordikorraldusele, kus aastast 2035 on kõik uued autod CO2 nullemissiooniga, 40%
tarbitavast energiast peab aastaks 2030 olema taastuv, kiirendada tuleb energiasäästu meetmeid
jne. Seejuures on rõhutatud, et EL peab saavutama 2030. aastaks oma kliimaeesmärgid
õiglasel, kulutõhusal ja konkurentsivõimelisel viisil.8 Seega on eesmärgiks viia ellu EL-i
kliimaneutraalsuse ambitsioonikas plaan, järgides vaba konkurentsi tingimusi ning
võimaldades tarbijatele võimalikult soodsad hinnad. Näitena võib tuua nii elektri- kui ka
kaugküttevõrkude kasvava rolli kliimaneutraalsuse elluviimisel, kus elektriautode
laadimisjaamad on ühendatud elektri jaotusvõrguga, või kaugküttevõrkude osatähtsuse
kasvamine, eesmärgiga tagada soojusvarustus süsinikuvabadest energiaallikatest. Seejuures on
oluline rõhutada, et mõlema eelnimetatud taristu näol on tegemist loomulike monopolidega,
mille puhul on väga oluline hästitoimiva majandusregulatsiooni rakendamine. Samuti toimub
väga oluline elektrivõrkude integratsioon EL-is koos elektrikaubanduse reeglite
ühtlustamisega.
Majandusregulatsiooni tõhusaks toimimiseks ning EL-i õigusaktidest lisanduvate uute
ülesannete täitmiseks on vaja suurendada Konkurentsiameti eelarvet 700 000 euro võrra.
Eesmärgiks on reguleerimisele kuuluvate sektorite tugevama järelevalve kohaldamine, mille
kaudu tagatakse tarbijatele kvaliteetne teenus põhjendatud hinnaga. See võimaldab arendada
konkurentsi energiasektoris ning kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise tarbijale vähem
koormaval moel. Lisaks tagatakse sellega uute Konkurentsiametile lisanduvate ülesannete
täitmine (mh Balti elektrivõrgu sünkroniseerimine ja Balti gaasituru integreerimine) ning
tugevdatakse ameti personali ja digitaalset võimekust. Vaba konkurents toimib seeläbi
tõhusamalt ning elutähtsate teenuste hinnad hoitakse kontrolli all.
Kuna kaugkütte, elektri, maagaasi ja vee sektoris tegutsevate ettevõtjate erinevate teenuste
hindasid kooskõlastades annab Konkurentsiamet üldjuhul ettevõtjate iga võrgu- ja/või
tegevuspiirkonna kohta välja eraldi haldusakti, arvestatakse ettevõtjate lõikes järelevalvetasu
iga kooskõlastatud võrgu ja tegevuspiirkonna kohta eraldi.
Elektri ja gaasi valdkondades, kus kauba müüjate vahel valitseb vaba konkurents, maksaksid
järelevalvetasu vaid elektri- ja gaasivõrgu ettevõtjad. Elektritootjad ning elektri- ja gaasimüüjad
järelevalvetasu ei maksaks, kuna tegemist on vabal turul tegutsevate ja omavahel
konkureerivate ettevõtjatega. Kaugküttesektoris, kus erinevalt elektri- ja gaasisektorist puudub
tarbijal vaba valik soojuse müüja valimiseks, maksaksid võrguettevõtjad ja soojuse tootjad tasu
vastavalt haldusaktis lubatud müügitulule. Analoogselt toimuks arvestus ka veesektoris.
Postisektoris maksaks järelevalvetasu universaalse postiteenuse osutaja, kelle hinnakujundus
on ameti kontrolli all. Raudteesektoris maksaksid tasu raudtee infrastruktuuriettevõtjad ning
analoogselt lennujaamade haldaja ja sadamate haldajad. Nimetatud sektorite puhul oleks
7
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/energy/topics/energy-strategy/clean-energy-all-europeans_en#documents.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019 direktiiv (EL) 2019/633. Direktiiv tuleb üle võtta 1. maiks
2021, norme tuleb hakata kohaldama hiljemalt 01.11.2021.
8
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal/delivering-european-green-deal_et
7
järelevalvetasu protsent müügitulust väiksem vastavalt väiksemale halduskoormusele
(võrreldes ettevõtjatega, kelle puhul võtetakse aluseks kooskõlastatud haldusaktid ning kelle
makstava järelevalvetasu määr on 0,2% reguleeritud teenuse lubatud müügitulust, on
universaalse postiteenuse osutaja, raudteeinfrastruktuuriettevõtja, lennujaama haldaja ja
sadamate haldjate järelevalvetasu määr 0,02% reguleeritud teenuse müügitulust).
Eelnõus sätestatud järelevalvetasu määradega kujuneks orienteeruv makstava järelevalvetasu
orienteeriv suurus järgmiselt (vt tabel 5).
Tabel 5. Orienteerivad järelevalvetasude kogusummad eri sektorites
Sektor Ettevõtete / Müügitulu I. Prognoositav rahastus
äriühingute aastas Protsent Summa
arv (tuh €) (tuh €)
Kaugküte 78 331 335 0,2% 662,7
Elekter 31 321 978 0,2% 644,0
Maagaas 24 55 700 0,2% 111,4
Vesi (ameti regulatsiooni 59 105 191 0,2% 210,4
all)
Post 1 10 000 0,2% 20,0
Kokku ex-ante teenused 193 824 204 1648,4
Raudtee (taristu) 2 41 363 0,02% 8,3
Lennujaam 1 17 497 0,02% 3,5
Sadamad 4 110 908 0,02% 22,2
Kokku ex-post teenused 7 169 767 34,0
KÕIK KOKKU 200 993 971 1682,0
Eelnõu väljatöötamiskavatsus
Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikest 1 eelnes konkurentsiseaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
väljatöötamiskavatsus, mis käsitles Konkurentsiameti rahastamist. Väljatöötamiskavatsus oli
valitsuse eelnõude infosüsteemis9 arvamuse esitamiseks perioodil 17.06.2021–02.07.2021.
Nimetatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta esitas kooskõlastuskirja koos
ettepanekutega Siseministeerium, oma arvamuse ja ettepanekud esitasid
Keskkonnaministeerium ja Rahandusministeerium. Samuti esitasid arvamuse Eesti Tööandjate
Keskliit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Gaasiliit, Eesti
Raudtee AS ja Pärnu Sadam AS.
Keskkonnaministeerium tegi ettepaneku konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuses laiendada järelevalvetasu maksmiseks ettenähtud ettevõtjate ringi.
Lähtuvalt sellest, et Konkurentsiameti ressursid on olnud piiratud, on ameti kontrolli alla
määratud vee-ettevõtjate hinnaregulatsioon ÜVVKS-iga üksnes osaliselt. Kuid selline olukord
ei arvesta piisavalt tarbija huvidega, kuna nende vee-ettevõtete puhul, kes Konkurentsiameti
kontrolli alla ei kuulu, kooskõlastab veeteenuse hinnad kohalik omavalitsus, kes valdavalt on
9
Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a098c7a0-6ffa-4c9d-a7dd-
fd4138fe7fea#VHiUTwII
8
ka ise vee-ettevõtte omanik. Ministeerium leiab, et selline regulatsioon ei ole veemajanduses
jätkusuutlik. Samuti ei arvesta see veeteenuse järjepidevusega ega ole tarbija huvide kaitseks
kõige otstarbekam. Lähtuvalt eelnevast tehti ettepanek konkurentsiseaduse muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamiskavatsuses määrata Konkurentsiameti kontrolli alla kõigi vee-ettevõtete
hinnaregulatsioon. Keskkonnaministeerium on välja töötanud ja koostanud ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse eelnõu (EIS-i toimik 21-0308), kus on arvestanud kehtiva ÜVVKS
regulatsiooniga, kuid ministeerium on valmis eelnõu muutma selliselt, et Konkurentsiameti
kontrolli alla määratakse kõigi vee-ettevõtjate hinnaregulatsioon.
Ettepanekuga tutvunud, peab Justiitsministeerium Keskkonnaministeeriumi esitatud
ettepanekut põhjendatuks ning sätestab eelnõus alused, millest lähtuvalt saab muuta ÜVVKS-i
nii, et edaspidi kooskõlastab vee-ettevõtjate teenuste osutamise hindasid ainult
Konkurentsiamet. Eeltoodust tulenevalt hakkaks ka vee-ettevõtjate liitumistasude metoodikaid
kooskõlastama vaid Konkurentsiamet. Praegu on nimetatud pädevus jagatud kohaliku
omavalitsuse ja Konkurentsiameti vahel sõltuvalt veeteenuse hinna kooskõlastamise
pädevusest. Nii veeteenuse hindade kui ka liitumistasu metoodikate kooskõlastamine
Konkurentsiameti poolt tagab ettevõtjatele asjatundlikuma teenuse/haldusmenetluse ning
suurendab erinevate vee-ettevõtjate võrdset kohtlemist. Lisaks võib väheneda halduskoormus
vee-ettevõtjatel (edaspidi peavad kooskõlastusteks suhtlema ainult Konkurentsiametiga) ning
kohalikel omavalitsustel (puudub vajadus tegeleda veehinna ja liitumistasu metoodika
kooskõlastamisega). Tegemist on olulise haldusefektiivsuse kasvuga, sest Konkurentsiamet
tegeleb hindade kooskõlastamisega pidevalt, samas kui omavalitsustele on tegemist spetsiifilise
lisaülesandega mida ei tule pidevalt täita.
Rahandusministeerium peab väljatöötamiskavatsuses esitatud lahendust mõistlikuks, samas
oleks ministeeriumi hinnangul võinud kaardistus hõlmata ka teiste valdkondade
järelevalveasutuste rahastamismudeleid, et hinnata selle mudeli sobilikkust kõigile.
Siseministeerium toetab kokkuvõtvalt Konkurentsiametile lisavahendite tagamist ning leiab, et
Konkurentsiameti rahastamismudeli valik on riigi otsustada. Siiski näeb ministeerium vajadust
täiendavalt hinnata, kas lisarahastuse tagamine võiks monopoolsete ettevõtete kaudu
maksustamise asemel olla otstarbekam riigieelarvest. Konkurentsireeglite rikkumise puhul ei
ole ka esmane eesmärk karistada, vaid suunata isik mitte rikkumist toime panema või sundida
ta rikkumist lõpetama. Sellele aitab kõige paremini kaasa proportsionaalne sunniraha või
karistuse määr, mis ühest küljest motiveerib mitte rikkumist toime panema ja teisalt võimaldaks
rikkumise korral määrata asjakohase sunniraha või karistuse. Lähtudes eeltoodust, palub
ministeerium analüüsida Euroopa riikides kasutusel olevaid konkurentsireeglite rikkumise
menetlusliike ja karistuste määrasid eesmärgiga leida Eesti jaoks kõige tõhusam,
ressursiefektiivsem ja proportsionaalsem mudel.
Justiitsministeerium leiab, et ettepanek kaardistada ka teiste valdkondade järelevalveasutuste
rahastamismudeleid ning nende sobivust vajab kaalumist. Kuna tegemist oleks aga täiendava
väga mahuka ning aeganõudva analüüsiga, ministeerium kõnesoleva kiireloomulise eelnõu
raames selle tegemist siiski otstarbekaks ei pea. Võrreldes majandusregulaatori rahastamisega
jääb konkurentsijärelevalve edaspidi rahastatuks riigieelarvest. Tulevikus on selles
valdkonnas ette nähtud oluliselt tugevdada Konkurentsiameti järelevalvepädevusi.
Asjakohane eelnõu on praegu Justiitsministeeriumis ettevalmistamisel.
9
Pärnu Sadam AS tõi esitatud arvamuses välja, et kuigi väljatöötamiskavatsus on esitatud neljale
sadamale Tallinna Sadam AS, Saarte Liinid AS, Pärnu Sadam AS ja Sillamäe Sadam AS, ei
selgu väljatöötamiskavatsusest, miks just neid sadamaid peetakse VTK kohaselt monopoolset
seisundit omavateks ettevõtjateks, kellele järelevalvetasude maksmise kohustus on plaanis
kehtestada.
Justiitsministeerium selgitab, et 2018. aastal võeti sadamaseadusesse üle Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusest (EL) 2017/352, millega loodi sadamateenuse osutamise raamistik ja
sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid. Reguleerimisele kuuluvate sadamate nimekirja
kuulub 10 sadamat, millistest Rohuküla sadam, Heltermaa sadam, Kuivastu sadam ja Virtsu
sadam kuuluvad sadamaettevõtja AS Saarte Liinid alla ning Tallinna Vanasadam, Paldiski
Lõunasadam, Paljassaare sadam ja Muuga sadam kuuluvad sadamaettevõtja AS Tallinna Sadam
alla. Eraldiseisvate regulatsiooni alla kuuluvate sadamatena on käsitatavad ka Pärnu Sadam AS
ja AS Sillamäe Sadam (vt ka seletuskirja lk 16).
AS Eesti Raudtee tõi välja, et mõistab Konkurentsiameti täiendava rahastamise vajadust
tulenevalt täiendavate ülesannete lisandumisest, kuid ei toeta lahendust, mille kohaselt
raudteesektoris järelevalve rahastamises peaks osalema Eesti Raudtee kui
raudteeinfrastruktuuriettevõtja. Samas määrab raudteeinfrastruktuuri kasutustasusid Eesti
Vabariigis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kes peab kasutustasude
määramisel võtma arvesse raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekuse neid tasuda.
Kasutustasud koosnevad otsestel kuludel põhinevast raudteeinfrastruktuuri kasutustasust ja
kasutustasu lisatasudest. Kehtiv raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika ei
võimalda järelevalvetasu lisamist kasutustasu arvestamisel arvesse võetavate kulude hulka.
Seega puudub Eesti Raudteel endal raudteeinfrastruktuuriettevõtjana võimalus lülitada
järelevalvetasust tekkiv täiendav kulu lõpptarbijale osutatavate teenuste hinda.
Eesti Raudtee seisukoht: regulatsioonist tulenevalt peab riik eelarvest katma ka Eesti Raudteele
järelvalvetasudest tekkiva täiendava kulu, mis ei ole kooskõlas VTK-s toodud eesmärgiga
lülitada järelevalvetasu lõpptarbijatele osutatavate teenuste hinda. Kui väljatöötamiskavatsuse
koostajad siiski leiavad, et järelevalvetasude maksmine raudteeinfrastruktuuriettevõtjate poolt
on põhjendatud ning otstarbekas, siis tuleks Eesti Raudteele kohaldada järelevalvetasu 0,02%
ex-post reguleeritud ettevõtja käibest.
Justiitsministeerium nõustub, et juhul, kui järelevalvetasu raudteeinfrastruktuuri tasudesse
lülitamiseks peab muutma kehtivat raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodikat,
siis on vaja seda teha kohe koos eelnõus sätestatud aluste jõustumisega. Justiitsministeerium
ootab siinkohal Majandus- ja Kommunikatsiooninisteeriumi ja TTJA konkreetseid ettepanekuid
ning on vajaduse korral valmis eelnõu vastavalt täiendama. Mis puudutab viidet järelevalvetasu
suurusele, siis nii väljatöötamiskavatsuses kui ka eelnõus on ette nähtud, et
raudteeinfrastruktuuriettevõtjale kohalduva järelelvalvetasu määraks on 0,02% reguleeritud
teenuse müügimahust.
Sisult sarnaseid etteheiteid tegid väljatöötamiskavatsuse kohta Eesti Vee-ettevõtete Liit ja Eesti
Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing ning Eesti Gaasiliit. Muu hulgas nähakse järelevalvetasu
kehtestamises kaudset maksustamist ja ohtu huvide konfliktiks olukorras, kus tasudest
rahastatakse järelevalvet teostavat regulaatorit. Samuti, et teenuste tariifide suurendamisel võib
kannatada elutähtsate teenuste ja üldhuviteenuste kättesaadavus, sest selliste teenuste tarbijad
peaksid kinni maksma kogu ühiskonda mõjutava turvalisuse. Samuti tähendab järelevalvetasude
kehtestamine ülemäärast koormust tarbijatele, mis võib viia olukorrani, kus valede
10
turusignaalide tõttu hakkavad tarbijad otsima soodsamaid-lokaalsemaid lahendusi, mis tihti ei
vasta keskkonna- ning tervisekaitse nõuetele. Suurenev bürokraatia tõstab 200 ettevõtte
halduskoormust ning samavõrra ka avaliku sektori halduskoormust, mis on täiesti ebavajalik ja
ebaproportsionaalne soovitud tulemuse suhtes (Konkurentsiameti järelevalvetegevuse
rahastamine). Kuna kohalik omavalitsus (KOV) nagunii korraldab soojus- ja veemajanduse
teenust, on soovitatav taastada ca 10 aastane tagune olukord, kus KOV teostab järelevalvet, kui
et tekitada täiendavat (kaudset maksukoormust). Väljatöötamiskavatsusega ei nähta ette
vajadust kulude katmiseks põllumeeste või toiduainetööstuse poolt. Tegemist on ilmse
ebavõrdse kohtlemisega majandussektorite vahel. Kavatsus on vastuolus Eesti Vabariigi
põhiseadusega, kuna VTK-s ei ole analüüsitud ettepanekute kooskõla Eesti Vabariigi
põhiseadusega. Ka ei ole seaduse kavandatav jõustumise tähtaeg 1. jaanuar 2022 piisav.“
Ka Tööandjate Keskliidu arvamus on pigem negatiivne ning näeb lahendusena pigem riigi
sisemist efektiivsust tõstvate meetmete kohaldamist ja alles ettevõtjaid vähemkoormavate
alternatiivide ammendumisel võiks kaaluda uusi makse või tasusid – selles on heaks näiteks
Maksu- ja Tolliamet, kes vähem kui 10 aastaga kärpis töötajate arvu veerandi võrra ja teenused
läksid samal ajal paremaks.
Justiitsministeerium on seisukohal, et toodud väited võimalikust huvide konfliktist on
üldsõnalised ja põhjendamatud. Järelevalvetasu määr sätestatakse seaduses, selle üle ei ole
võimalik kaubelda. Lähtudes eeltoodust ning kuna Konkurentsiameti puhul on tegemist
sõltumatu regulaatoriga, puudub alus arvata, et ameti osaline järelevalvetasudest rahastamine
huvide konflikti soodustaks või kuidagi selleni viiks. Ka ei mõjuta hindade ja tariifide
kooskõlastamine või kooskõlastamata jätmine kuidagi järelevalvetasu määramist, suurust ja
maksmist. Tegemist on eraldiseisvatel alustel läbiviidavate menetlustega.
Samuti puuduvad andmed selle kohta, et taolist konflikti oleks täheldatud teiste riikide praktikas,
kus regulaatorit rahastatakse järelevalvetasudest. Ka ei saa põhjendatuks pidada seisukohti,
mille järgi tarbijad hakkaksid järelevalvetasu rakendamise tõttu otsima soodsamaid-
lokaalsemaid lahendusi, mis tihti ei vasta keskkonna- ning tervisekaitse nõuetele.
Justiitsministeerium jääb seisukohale, et võttes aluseks hinnangulise teenuste kallinemise mõju
3-liikmelisele leibkonnale, kes elab 3-toalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet,
kellel suurenevad kulud 14,2–33,3 senti kuus, mis moodustab tema senistest kuludest 0,17–
0,26%, ning üheliikmelisele leibkonnale, kelle kulud suurenevad 11,7–25 senti kuus, viidatud
olukorda ei teki või on sellise olukorra tekkimine äärmiselt ebatõenäoline. Lähtudes
järelevalvetasude vähesest mõjust tarbijale, on äärmiselt ebatõenäoline, et kannatab elutähtsate
teenuste ja üldhuviteenuste kättesaadavus.
Ka on väljatöötamiskavatsuses piisava selguse ja põhjalikkusega välja toodud, miks
kavandatava meetme tulemusena ettevõtjate halduskoormus sisuliselt ei tõuse – järelevalvetasu
maksmise aluseks on kehtivad erinevate teenuste kooskõlastamise haldusaktidest tulenevad
teenuste müügimahud, millest lähtuvalt esitab Konkurentsiamet üks kord aastas ettevõtjatele
maksmise korralduse. Seega ei lisandu mingit täiendavat halduskoormust, amet arvutab
järelevalvetasu suuruse ning esitab maksmise korralduse. Ettevõtjal on võimalus järelevalvetasu
suurus üle kontrollida. Võttes arvesse turul tegutsevate ettevõtjate professionaalsust, nende
käsutuses olevat inimressurssi ja oskusteavet, ei saa koormavaks pidada olukorda, kus
ettevõtjad, kelle teenuse hindasid amet ei kooskõlasta, peaksid reguleeritud teenuste müügimahu
üks kord aastas deklareerima. Deklaratsioon on vaja esitada igal aastal hiljemalt 15. juuliks, st
kaks nädalat pärast majandusaasta aruande esitamist äriregistrile.
11
Mis puudutab väidet ebavõrdsest kohtlemisest, kuna väljatöötamiskavatsusega ei nähta ette, et
kulusid kataksid põllumehed ja toiduainetööstus, selgitab Justiitsministeerium, et
põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu
väljatöötamise protsess on praegu pooleli ning vastavasisuline regulatiivne praktika puudub.
Nimetatud eelnõu jõustumise järel kaetakse põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ebaausa
kaubandustava tõkestamise seaduse täitmise vajadusest tekkivad kulud riigieelarvest. Samas ei
saa selle põhimõtte muutmist välistada tulevikus, kui väljakujunenud regulatiivse praktika ja
kaasnevate asjaolude põhjal on tekkinud selleks vajadus ja võimalus. Hetkel need alused
puuduvad.
Justiitsministeerium ei saa nõustuda Tööandjate Keskliidu arvamusega, mille järgi võiks
lahenduseks olla pigem kärpimine. Väljatöötamiskavatsuses ja eelnõus on piisavalt selgitatud,
miks Konkurentsiamet vajab täiendavate ülesannete täitmiseks täiendavat rahastamist.
Läbipaistvuse tagamiseks peab Konkurentsiamet eraldi arvestust konkurentsijärelevalve ja
majandusregulatsiooni rahastamise üle, mis hoiab ära eelviidatud võimaliku olukorra, kus
näiteks elektri või kaugkütte tarbijad maksaksid kinni põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas
ebaausa kaubandustava tõkestamise järelevalve.
Ka ei nõustu Justiitsministeerium väidetega, mille järgi oleks kavandatav Konkurentsiameti
rahastamise skeem vastuolus põhiseadusega. Nii väljatöötamiskavatsuses kui ka eelnõu
seletuskirjas on põhjalikult selgitatud, et Konkurentsiameti täiendava rahastamise eesmärgiks
on reguleerimisele kuuluvatele sektoritele tugevama järelevalve kohaldamine, mille kaudu
tagatakse tarbijatele kvaliteetne teenus põhjendatud hinnaga. See võimaldab arendada
konkurentsi energiasektoris ning saavutada kliimaneutraalsuse eesmärgi tarbijale vähem
koormaval moel. Lisaks tagatakse sellega Konkurentsiametile lisanduvate ülesannete täitmine
ning tugevdatakse ameti personali ja digitaalset võimekust. Vaba konkurents toimib seeläbi
tõhusamalt ning elutähtsate teenuste hinnad hoitakse kontrolli all. Kavandatavad muudatused
on kõigi tarbijate huvides, kuna tagatakse teenuste tarbijatele teenuste kättesaadavus ja
jõukohane hinnatase. Ka on väljatöötamiskavatsuse punktis 10 käsitletud kavatsuse vastavust
põhiseadusele järgnevalt: „Põhiseaduse § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine
seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Kuigi
põhiseaduse § 14 on sõnastatud objektiivselt, tulenevad sellest sättest ka subjektiivsed õigused,
sh üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele.10 Olukord, kus olemasolevaid ja lisanduvaid
ülesandeid ning ametnike arvu arvestades on Konkurentsiameti koosseis ebapiisav ning
puuduvad rahalised vahendid, et lähiaastatel hakata täitma uutest direktiividest ja
otsekohalduvatest määrustest tulenevaid nõudeid ja kohustusi, seab muuhulgas ohtu isiku
õiguste tõhusa kaitse ning ootuse efektiivsele ja proportsionaalsele menetluse läbiviimisele.
Seetõttu on uue regulatsiooni väljatöötamine vajalik.“ Justiitsministeerium jääb selle arvamuse
juurde ning leiab jätkuvalt, et järelevalvetasu tõttu teenuste kallinemine ei too kaasa tarbijate
huvide kahjustamist, mis võiks olla käsitatav põhiseadusliku riivena ning mida püütakse näidata
„kaudse maksustamisena“.
Ka ei pea ministeerium põhjendatuks taastada ca 10 aasta tagune olukord, kus reguleeritud
teenuste üle teostab järelevalvet KOV. Justiitsministeerium mõistab esitatu põhjal, et silmas on
peetud olukorda, kus vee- ja kaugküttesektoris tegutsevate monopoolsete ettevõtjate osutatud
teenuste hindasid kooskõlastas suuremalt jaolt KOV. Ministeerium selgitab, et olukord muutus
10 Riigikohtu 17.2.2003 otsus 3-4-1-1-03 (p 12)
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=206091874
12
seoses 1. novembril 2010 jõustunud monopolide hinnapiirangute kehtestamise seadusega 11 ,
millest tulenevalt hakkas nimetatud sektorites teenuste hindasid kooskõlastama
Konkurentsiamet (vee-sektoris jäi nimetatud pädevus jagatuks Konkurentsiameti ja KOV-i
vahel).
Justiitsministeerium ei pea põhjendatuks endise olukorra taastamist, kuna see ei oleks tõhus ja
killustaks ühtset metoodilist lähenemist hindade kujundamisele. Samuti oleks see kokkuvõttes
avalikule sektorile kulukam, kuna iga kohaliku omavalitsuse üksus peaks teenistusse võtma ja
tagama pädevad ametnikud, mis kindlasti on kulukam kui riigiülene keskne lahendus
Konkurentsiameti kohustusena (vt ka selgitusi seletuskirja lk 9, mille järgi edaspidi
kooskõlastab veeteenuse hind ainult Konkurentsiamet).
Heaks näiteks Konkurentsiameti kui regulaatori tegevuse kohta on ameti ja AS-i Tallinna Vesi
vahelises aastaid kestnud veeteenuse hinnavaidluses, mis jõudis lõpule 2019. aastal ja mille
tulemusena hoiti tarbijatele kokku kümneid miljoneid eurosid ning Tallinna ja Saue linna
kodukliendile langes vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind keskmiselt 27% ning ärikliendile
15%.12
Konkurentsiameti kui regulaatori rolli tugevdamise vajadust on ette näinud ka
Keskkonnaministeerium, kelle ettepanekust lähtuvalt kavandatakse muuta ÜVVKS-i nii, et
edaspidi kooskõlastab vee-ettevõtjate teenuste osutamise hindasid ainult Konkurentsiamet.
Mis puudutab Eesti Gaasiliidu ettepanekut vähendada seoses Konkurentsiameti rahastamisega
maagaasiaktsiisi, siis Justiitsministeerium eeltoodust lähtudes selleks vajadust ei näe, kuna
aktsiiside kehtestamise eesmärk ja määrad on põhjendatud sätestatavast järelevalvetasust
erinevalt ja aktsiisimäär ei ole kuidagi seotud konkurentsijärelevalvega.
Mis puudutab ettevõtjate arvamust, et seaduse kavandatav jõustumisaeg 1. jaanuaril 2022 on
liiga kiire, siis Justiitsministeerium leiab, et see ei ole põhjendatud, kuna maksmise kohustus
tekib hiljem, mitte seaduse jõustumisel. Konkurentsiamet esitab ettevõtjatele järelevalvetasu
korraldused 1. septembril 2022 ning ettevõtjad peavad makse tasuma hiljemalt 30. septembril
2022, s.o on üheksa kuud pärast seaduse jõustumist. Lähtudes eeltoodust ning sellest, et
ettevõtjad saavad seadusest tulenevatel alustel neile tekkivast kohustusest teada vähemalt
üheksa kuud enne selle täitmise vajadust, annab seadus piisava aja kohustuse täitmisega
arvestamiseks oma majandustegevuses.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga muudetakse konkurentsiseadust, elektrituruseadust, kaugkütteseadust,
lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust, raudteeseadust, sadamaseadust ning
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust.
Konkurentsiseaduse muutmisega kehtestatakse alused ja kord järelevalvetasu maksmisele.
ÜVVKS muutmisega määratakse Konkurentsiameti kontrolli alla kõigi vee-ettevõtjate
hinnaregulatsioon. Seoses konkurentsiseaduse muutmisega muudetakse eelnõuga ka
elektrituruseadust, kaugkütteseadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust,
11
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13348610
12
Selle kohta lähemalt: https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/aastaraamat_2019_.pdf
13
raudteeseadust ja sadamaseadust. Viimati nimetatud eriseadustesse lisatakse viide selle kohta,
et Konkurentsiametile makstakse järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja
korras.
Kaheksas eriseaduses oleks järelevalvetasu ja ameti rahastamise reguleerimine keeruline ja
bürokraatlik, võttes arvesse mh asjaolu, et sellisel juhul tuleks sarnaseid aluseid korrata igas
nimetatud eriseaduses koos vastavasisuliste põhjenduste dubleerimisega kaasnevates
seletuskirjades. Eriseaduste asemel rahastamise aluste KonkS-is sätestamine ei oleks vastuolus
monopoolsete ettevõtjate regulatsiooni põhimõtetega, kellele lisaks KonkS-is sätestatud
nõuetele rakenduvad ka konkreetsemad eriseadustes toodud konkurentsi toimimisele ja
monopoolset seisundi kuritarvitamise takistamisele suunatud alused – seda mh nimetatud
ettevõtjate teenuste hindade reguleerimist silmas pidades. Näiteks juhindudes EL aluslepingust,
mille artikkel 102 räägib konkurentsiõiguse valguses just monopolide regulatsioonist ning ka
seetõttu oleks sobiv majandusregulaatori tegevus reguleerida KonkS-i raames.
2001. aastal täiendati KonkS-i peatükiga 6 (riigiabi), mille eesmärgiks oli tagada riigiabi
valdkonna täiuslikum regulatsioon ning tõhustada rakendussuutlikkust. KonkS-is
järelevalvetasu maksmiste aluste ja määra sätestamine, millega saavutatakse reguleerimisele
kuuluvate monopoolsete sektorite tugevam järelevalve, tagamaks tarbijatele kvaliteetse teenuse
põhjendatud hinnaga osutamine on kooskõlas eesmärgiga täiuslikuma regulatsiooni
rakendussuutlikkuse tõhustamisele.
Lähtudes eeltoodust on järelevalvetasu ja ameti rahastamist puudutavate aluste sätestamine
KonkS-is piisav ning puudub vajadus ka eraldi seaduse väljatöötamise järgi.
3.1. Konkurentsiseaduse (KonkS) muutmine.
KonkS-i § 1 täiendatakse lõikega 21, mille järgi sätestab lisatud peatükk 71 eriseadustega
reguleeritud turgudel tegutsevatele ettevõtjatele järelevalvetasu maksmise kohustuse.
KonkS-i täiendatakse uue peatükiga 71 (§-d 531–534 – järelevalvetasu ja selle arvutamine).
KonkS § 531 lõigetes 1-4 tuuakse välja, et eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevad
ettevõtjad tasuvad Konkurentsiametile ettenähtud järelevalvetasu. Eriseaduseteks KonkS-i
peatüki 71 mõttes on elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus,
postiseadus, raudteeseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus.
Selgitatakse, et järelevalvetasu laekumisest rahastatakse Konkurentsiameti järelevalvetööd
eriseadustega reguleeritud turgude üle, et tagada tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne
teenus majanduslikult põhjendatud hinna eest, edendades samas nende turgude jätkusuutlikku
arengut.
Kehtestatakse järelevalvetasu maksmise kohustus ettevõtjatele, kelle teenuste hindasid ja tasusid
kooskõlastab Konkurentsiamet. Kuna kaugkütte, elektri, maagaasi ja vee sektoris tegutsevate
ettevõtjate teenuste hindasid kooskõlastades annab Konkurentsiamet üldjuhul ettevõtjate iga
võrgu- või tegevuspiirkonna kohta välja eraldi haldusakti, arvestatakse ettevõtjate
järelevalvetasu iga kooskõlastatud võrgu ja tegevuspiirkonna kohta eraldi välja antud
haldusaktis märgitud lubatud müügitulu alusel. Reguleeritavate ettevõtjate eraldiseisvaid
võrgupiirkondasid arvestades kuulub regulatsiooni alla ligi 300 üksust, millest igaühe kohta
viiakse läbi iseseisev menetlus koos haldusakti väljaandmisega – vt ka tabel 6 koos
allmärkusega.
14
KonkS § 531 lõikes 5 loetletakse järelevalvetasu maksmiseks kohustatud ettevõtjad, kelle
teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet. Nendeks on võrguettevõtjad
kaugkütteseaduse, elektrituruseaduse, maagaasiseaduse tähenduses, vee-ettevõtjad ja isikud,
kelle suhtes kohalduvad ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused ning
kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus.13
KonkS § 531 lõike 6 kohaselt maksavad võrguettevõtjad ja soojuse tootjad, kellele on hind
kooskõlastatud hinnavalemi alusel, järelevalvetasu kehtiva hinna kooskõlastamise haldusakti
alusel. Säte on vajalik, kuna lisaks soojuse piirhinna kooskõlastamisele võib soojusettevõtja
kaugkütteseaduse § 9 lg 10 alusel taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi kooskõlastamist
kuni kolmeks aastaks. Ettevõtja on vaba otsustama, kas ta esitab koos soojuse piirhinna
kooskõlastamise taotlusega ka taotluse hinnavalemi kooskõlastamiseks või mitte. Ka ettevõtja
poolt kaugkütteseaduse § 9 lg 10 alusel taotletud hinnavalem peab olema kujundatud nii, et selle
alusel arvutatav soojuse piirhind vastaks kaugkütteseaduse § 8 lõikes 3 sätestatud nõuetele,
milleks on:
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate
kulutuste katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
Hinnavalemi kooskõlastamisel tuleb kontrollida selles kajastuvate tegurite kujunemise aluseks
olevaid kõiki hinnakomponente (soojuse müügimaht, soojuse tootmise kasutegur, trassikadu,
muutuvkulud (sh prognoositud kütuse hinnad), tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud
tulukus). Seetõttu viib Konkurentsiamet läbi hinnavalemi kooskõlastamise taotluse menetluse,
mis oma iseloomult on analoogne soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlusega, mis
päädib vastavasisulise haldusakti väljaandmisega.
KonkS § 531 lõike 7 kohaselt maksavad ettevõtjad, kelle tegevuse üle teostab Konkurentsiamet
seaduses sätestatud määras järelevalvet eriseadustega reguleeritud turul ilma teenuste hindasid
ja tasusid kooskõlastamata, järelevalvetasu vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega
reguleeritud turul. Lisaks kaugkütte, elektri, maagaasi ja vee sektoris tegutsevate ettevõtjate
teenuste hindade kooskõlastamisele reguleerib Konkurentsiamet talle seadusega antud pädevuse
raames ka raudtee, posti, lennunduse ning sadamate sektorit. Regulatsiooni vajalikkus tuleneb
nimetatud sektorite ettevõtjate monopoolsest seisundist turul.
Raudteeseaduse § 108 kohaselt jälgib konkurentsiolukorda raudteeteenuste turul
Konkurentsiamet, kes rakendab meetmeid diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase kohtlemise
kõrvaldamiseks. Samuti on Konkurentsiameti üheks oluliseks ülesandeks raudtee-ettevõtjate
esitatud kaebuste lahendamine – kui raudtee-ettevõtja leiab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja
on raudteevõrgustiku teadaande kinnitamisel, läbilaskevõime jaotamisel,
koordineerimismenetluse korraldamisel, läbilaskevõime ammendunuks tunnistamisel,
liiklusgraafiku koostamisel, liiklusjuhtimise korraldamisel, uuenduste planeerimisel,
hooldustööde tegemisel või kasutustasu määramisel teda ebaõiglaselt kohelnud, võib ta esitada
13 ÜVVKS § 7 lõike 5 järgi, kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS-s sätestatud korras, kuid tema tegevus
vastab ÜVVKS § 7 lõikes 1 sätestatule ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab
ÜVVKS § 2 lõikes 1 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele, kohalduvad selle isiku suhtes
ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Ka neile isikutele laieneb kohustus kooskõlastada
haldusakti alusel vee-teenuse hind Konkurentsiametiga.
15
Konkurentsiametile kaebuse. Eestis tegutsevateks raudteeinfrastruktuuriettevõtjateks on AS
Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS.
2011. aastal võeti lennundusseadusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2009/12/EÜ 14 lennujaamatasude kohta, mille eesmärgiks oli kehtestada lennujaamatasusid
reguleeriv üldine raamistik Euroopa Liidus. Direktiivi põhimõtteid tuli kohaldada iga Euroopa
Liidu lennujaama suhtes, mis on avatud äriliseks lennuliikluseks ning mille aastane vedude maht
on üle viie miljoni reisija, samuti iga liikmesriigi suurima reisijate arvuga lennujaama suhtes.
Eesti suurima reisijate arvuga lennujaam on AS Tallinna Lennujaam. Lennundusseadusest
tulenevalt juhul, kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad ei ole uutes tasumäärades
kokkuleppele jõudnud, võivad nii lennujaama haldaja kui ka lennujaama kasutajad pöörduda
Konkurentsiameti poole taotlusega analüüsida tasumäärade muutmise põhjendatust. Samuti
lahendab amet lennujaama kasutajate esitatud kaebusi juhul, kui lennujaama haldaja rikub
lennujaama haldajale kehtestatud kohustusi.
2018. aastal võeti sadamaseadusesse üle sätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2017/35215, millega loodi sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse
ühised normid. Nimetatud määrus puudutab üleeuroopalise transpordivõrgu (trans-European
transport network; TEN-T) meresadamaid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste
kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1‒128)
II lisas. Eestis kuuluvad sellesse transpordivõrku Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam
ning Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam 16.
Määruse rakendamisega kehtestati TEN-T võrgustikku kuuluvate sadama pidajatele
konsulteerimise kohustus ning määruse kohaldamisest tulenevaid kaebusi lahendab
Konkurentsiamet.
KonkS § 531 lõikega 8 sätestatakse loetelu ettevõtjatest, kelle tegevuse üle teostab
Konkurentsiamet seaduses sätestatud ulatuses järelevalvet ilma teenuste hindasid ja tasusid
kooskõlastamata ning kes maksavad edaspidi järelevalvetasu vastavalt teenuste müügitulule
eriseadusega reguleeritud turul. Nendeks ettevõtjateks on universaalse postiteenuse osutaja
postiseaduse tähenduses, raudteeinfrastruktuuriettevõtjad raudteeseaduse tähenduses,
lennujaama haldaja lennundusseaduse tähenduses ning sadamate haldajad sadamaseaduse
tähenduses vastavalt üle-euroopalisse transpordivõrku kuuluvusele.
KonkS § 531 lõikes 9 sätestatakse põhimõte, et kui järelevalvetasude maksmise kohustusega
(rahastamiskohustus) ettevõtja on teenuse osutamise lõpetanud, on ta järelevalvetasu
maksmise kohustusest vabastatud.
KonkS § 531 lõike 10 kohaselt, kui rahastamiskohustusega ettevõtja on teenuse osutamise
andnud üle teisele ettevõtjale, läheb teisele ettevõtjale üle ka rahastamiskohustus. Praktikas ei
saa välistada, et ettevõtja võib oma tegevuse üle anda teisele ettevõtjale, andes seejuures üle
nii õigused kui ka kohustused. Lõige 7 täpsustab, et sellisel juhul läheb üle ka
rahastamiskohustus.
14
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32009L0012
15
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32017R0352
16
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013R1315
16
KonkS § 531 lõikest 11 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus nõuda rahastamiskohustusega
isikutelt vajaduse korral täiendavaid andmeid, dokumente ja kirjalikke selgitusi järelevalvetasu
arvutamiseks. Selliseid andmeid nõuab amet vaid juhul, kui selleks on tekkinud põhjendatud
vajadus.
KonkS-i täiendatakse §-ga 532 (järelevalvetasu määr).
KonkS § 532 lõikest 1 tulenevalt on kaugkütteseaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse
tähenduses võrguettevõtjate ning vee-ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ÜVVKS-s
vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused ning kellele on veeteenuse hind
kooskõlastatud, järelevalvetasu määr 0,2% neile välja antud haldusaktis märgitud lubatud
müügitulust. Samuti kohaldub müügitulust arvestatav 0,2% suurune järelevalvetasu määr
universaalse postiteenuse osutajale.
KonkS § 532 lõikest 2 tulenevalt on raudteeinfrastruktuuriettevõtja, lennujaama haldaja ja
sadamate haldaja järelevalvetasu määr 0,02% vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega
reguleeritud turul.
KonkS-i täiendatakse §-ga 533 (järelevalvetasu tasumine ja tähtaeg).
KonkS § 533 lõike 1 kohaselt makstakse järelevalvetasu üks kord aastas. Tegemist on
ettevõtjatele ja Konkurentsiametile vähem koormava võimalusega, mis aitab hoida ettevõtjate
ja ameti halduskoormuse võimalikult madala. Tasu maksmine mitmel korral aastas suurendaks
oluliselt nii ettevõtjate kui ka Konkurentsiameti töö- ja halduskoormust.
KonkS § 533 lõikest 2 tulenevalt on kaugkütteseaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse
tähenduses võrguettevõtjate puhul ning vee-ettevõtjate ja isikute puhul, kelle suhtes kohalduvad
ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused ja kellele on veeteenuse hind
kooskõlastatud ning kelle järelevalvetasu määr on 0,2% neile välja antud haldusaktis märgitud
müügitulust, järelevalvetasu arvutamise aluseks igal kalendriaastal 15. juuli seisuga väljastatud
haldusaktid.
See kuupäev kattub ettevõtjatele, kelle tegevuse üle teostab Konkurentsiamet seaduses
sätestatud ulatuses järelevalvet ilma teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastamata
(raudteeinfrastruktuuriettevõtjad, lennujaama haldaja ja sadamate haldajad) ning kelle
järelevalvetasu määr on 0,02% vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul.
Konkurentsiameti poolt esitatava korralduse kuupäevaga, milleks on samuti 15. juuli (vt KonkS
§ 533 lõike 3 selgitusi). Sellega tagatakse kõikide ettevõtjate ühetaoline kohtlemine.
KonkS § 533 lõike 3 kohaselt võtab Konkurentsiamet universaalse postiteenuse osutaja puhul
järelevalvetasu suuruse väljaarvutamisel ja korralduse esitamisel aluseks postiteenuse osutaja
poolt postiseaduse alusel üks kord kvartalis esitatava tulu- ja kuluarvestuse deklaratsiooni.
Universaalse postiteenuse osutajaks on Eestis AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post). Vastavalt
postiseaduse § 411 lõigetele 1 ja 2 võib universaalse postiteenuse osutaja esitada
Konkurentsiametile kvartalite kaupa taotluse teenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud
ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Taotluse põhjendatust kontrollib
Konkurentsiamet. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. märtsi 2009. a määruse nr 21
17
„Universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“17
§ 3 lõike 2 alusel on Konkurentsiametil õigus hüvitise suurust muuta, kui eelmise majandusaasta
universaalse postiteenuse auditeeritud kulud ja tulud erinevad eelmisel majandusaastal
aruandekvartalite kaupa esitatud andmetest. Seda puudutava kontrolli teeb amet igal aastal
pärast Eesti Posti esitatud auditeeritud majandusaasta tulemuste saamist.
KonkS § 533 lõike 4 kohaselt esitavad raudteeinfrastruktuuriettevõtjad, lennujaama haldaja ja
sadamate haldajad pärast majandusaasta aruande esitamise tähtaja möödumist kahe nädala
jooksul Konkurentsiametile deklaratsiooni teenuste müügitulu kohta eriseadusega reguleeritud
turul. Juhul kui majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, esitatakse deklaratsioon jooksva aasta
15. juuliks. Deklaratsioonide esitamise vajadus tuleneb asjaolust, et nimetatud ettevõtjate puhul
teenuste tasu (lennujaamatasud, raudteeinfrastruktuuri tasud ja sadamatasud) ei kooskõlasta,
mistõttu ametil järelevalvetasu aluseks võetavate teenuste müügitulude andmed majandusaasta
lõikes puuduvad. Kuna nimetatud ettevõtjad on seadusest tulenevalt kohustatud esitama
äriregistrile majandusaasta aruande hiljemalt 30. juunil, ei ole deklaratsiooni esitamiseks
ettenähtud kuupäev 15. juuli koormav.
KonkS § 533 lõikest 5 tulenevalt saadab Konkurentsiamet järelevalvetasu summa tasumiseks
ettevõtjatele igal aastal hiljemalt 31. augustil vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava
järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja.
Tegemist on ühetaolise lähenemisega kõiki rahastamiskohustusega ettevõtjaid silmas pidades.
KonkS § 533 lõike 6 kohaselt makstakse järelevalvetasu hiljemalt 30. septembril. Kuna
korralduse järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise
tähtaja kohta esitab Konkurentsiamet ettevõtjatele hiljemalt 31. augustil, ei ole tasumiseks
ettenähtud ühe kuu pikkune periood rahastamiskohustustega ettevõtjate jaoks ülemäära
koormav. Seda ka arvestades asjaolu, et deklaratsiooni esitamise kohustusega ettevõtjatele on
hiljemalt deklaratsiooni esitamise kuupäeval 15. juulil maksmisele kuuluva järelevalvetasu
suurus juba teada. Samuti on ettevõtjatel, kelle puhul võetakse järelevalvetasu arvutamise
aluseks 15. juuli seisuga välja antud haldusaktidest tulenev teenuste lubatud müügitulu,
võimalik enne 1. septembrit Konkurentsiameti korraldust maksmisele kuuluva tasu suurus välja
arvutada.
KonkS § 533 lõikest 7 tulenevalt tasutakse järelevalvetasu Rahandusministeeriumis asuvale
Konkurentsiameti kontole, mida haldab ja kontrollib Justiitsministeerium. Tegemist on
maksega, mis laekub riigieelarvesse ja kajastub seal ning mis makstakse välja riigieelarve
kaudu.
KonkS § 533 lõige 8 sätestab, et rahastamiskohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata.
KonkS § 534 kohaselt on § 533 lõikes 5 nimetatud korraldus täitedokument täitemenetluse
seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui järelevalvetasu maksma kohustatud isik ei tasu
seda korralduses ette nähtud tähtaja jooksul võib Konkurentsiamet anda korralduse
sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3.2. Elektrituruseaduse, kaugkütteseaduse, lennundusseaduse, maagaasiseaduse, postiseaduse,
raudteeseaduse ja sadamaseaduse muutmine.
17
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13156505
18
Eelnõu peamise muudatusena sätestatakse konkurentsiseaduses alused ja kord järelevalvetasude
maksmiseks. Sellega seonduvalt muudetakse eelnõuga ka elektrituruseadust, kaugkütteseadust,
lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust, raudteeseadust ja sadamaseadust. Kuna
nimetatud eriseadustes on sätestatud tariifide ja hindade kooskõlastamise kohustus, siis lisatakse
õigusselguse huvides nendesse viide selle kohta, et Konkurentsiametile maksavad ettevõtjad
järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.
3.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine
ÜVVKS § 6 lõike 2 muutmine. Kehtiva ÜVVKS § 6 lõike 2 kohaselt arvutab liitumistasu
suuruse vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast. Konkurentsiametil või
kohalikul omavalitsusel on vastavalt oma pädevusele õigus kontrollida liitumistasu suurust,
selle põhjendatust ja vastavust metoodikale. Liitumistasu suuruse kontrollimise pädevus on
määratud sarnaselt veeteenuse hinna kooskõlastamise pädevusega. Kuna eelnõu järgi hakkab
seni kohaliku omavalitsuse pädevusse kuulunud veeteenuse hinna kooskõlastamise ülesannet
täitma Konkurentsiamet, muudetakse vastavalt ka ÜVVKS § 6 lõiget 2.
ÜVVKS § 6 lõigete 3 ja 4 muutmine. Kehtiva ÜVVKS § 6 lõike 3 kohaselt koostab vee-
ettevõtja liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatuga. Kui
vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on alla
2000 inimekvivalendi, või väljaspool reoveekogumisala, kooskõlastab vee-ettevõtja
metoodika kohaliku omavalitsusega. Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub
reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või enam, kooskõlastab
vee-ettevõtja metoodika Konkurentsiametiga. Vee-ettevõtja avalikustab liitumistasu
arvutamise metoodika pärast kooskõlastuse saamist.
Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub nii üle kui ka alla
2000 inimekvivalendi suuruse reostuskoormusega reoveekogumisalal ja nendes piirkondades
kasutatakse sama liitumistasu arvutamise metoodikat, kooskõlastatakse lõikes 3 nimetatud
metoodika kõigi reoveekogumisalade puhul Konkurentsiametiga.
Kuna eelnõus kavandatu kohaselt hakkab seni kohaliku omavalitsuse pädevusse kuulunud
veeteenuse hinna kooskõlastamise ülesannet täitma Konkurentsiamet, muudetakse ka ÜVVKS
§ 6 lõikeid 3 ja 4 vastavalt.
ÜVVKS § 6 lõike 5 muutmine. Kuna eelnõu kohaselt hakkab veeteenuse hinda ja liitumisasude
metoodikaid edaspidi kooskõlastama üksnes Konkurentsiamet, muudetakse ÜVVKS § 6 lõiget
5 nii, et sealt kustutakse viide ÜVVKS § 142 lõiketele 3-13, mille järgi on veeteenuse
hinnaregulatsioon nii Konkurentsiameti kui ka kohaliku omavalitsuse pädevuses.
ÜVVKS § 7 lõike 27 muutmine. Kuna eelnõu kohaselt hakkab veeteenuse hinda kooskõlastama
üksnes Konkurentsiamet, muudetakse ÜVVKS § ÜVVKS § 7 lõike 27 nii, et sealt kustutakse
viide ÜVVKS § 142 lõigetele 1 ja 2, mille järgi on veeteenuse hinnaregulatsioon on vastavalt
pädevustele nii Konkurentsiameti kui ka kohaliku omavalitsuse pädevuses.
ÜVVKS § 141 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva ÜVVKS § 141 lõike 3 kohaselt, kui vee-
ettevõtja ei pea hinnataotluse kooskõlastamata jätmist kohaliku omavalitsuse poolt
põhjendatuks või kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel muude hinnataotluse
kooskõlastamise üle tekkinud vaidluste korral on Konkurentsiamet kohustatud vee-ettevõtja
või kohaliku omavalitsuse vastavasisulise taotluse alusel esitama asja kohta oma põhjendatud
19
arvamuse. Kuna eelnõu kohaselt hakkab veeteenuse hinda kooskõlastama edaspidi vaid
Konkurentsiamet, siis ÜVVKS 141 lõike 3 regulatsioon ei ole enam vajalik ja see tunnistatakse
kehtetuks.
ÜVVKS § 142 muutmine. Kuna eelnõu kohaselt hakkab veeteenuse hinda edaspidi
kooskõlastama üksnes Konkurentsiamet, muudetakse ÜVVKS § 142 lõiget 1 vastavalt ning
ÜVVKS § 142 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.
Eespool nimetatud põhjusel (kõigi veeteenuse hindade kooskõlastamise pädevus on edaspidi
Konkurentsiametil) jäetakse ÜVVKS § 142 lõike 4 teisest lausest ja lõikest 5 välja sõnad „või
kohalik omavalitsus“ ning ÜVVKS § 142 lõikest 7 sõnad „ja kohaliku omaomavalitsuse
volitatud isikul“ ning lõikest 12 sõnad „ja kohalikul omavalitsusel.“ Samuti tunnistatakse
kehtetuks ÜVVKS § 142 lõige 13.
ÜVVKS § 154 lõigete 2 ja 21 muutmine on samuti tingitud sellest, et kõigi veeteenuse hindade
kooskõlastamise pädevus antakse kõnesoleva eelnõuga Konkurentsiametile.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Terminid „järelevalvetasu“ ja
„rahastamiskohustus“ on kasutusel finantsinspektsiooni seaduses ja eelnõus võetud kasutusele
analoogia alusel.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Mõju majandusele
Kehtestatakse erinevad tasumäärad ex-ante 18 ja ex-post 19 reguleeritavatele sektoritele.
Järelevalvetasu oleks 0,2% ettevõtja ex-ante reguleeritud teenuste lubatud müügitulust ja
0,02% ettevõtja ex-post reguleeritud teenuste müügitulust. Seejuures maksaksid
järelevalvetasu vaid monopoolses seisundis olevad ettevõtjad: elektri- ja gaasivõrgud,
soojusettevõtjad ja vee-ettevõtjad, universaalse postiteenuse osutaja, raudtee-ettevõtjad,
sadamad ning lennujaam.
Majandusregulatsiooni tõhusaks toimimiseks ning EL-i õigusaktidest lisanduvate uute
ülesannete täitmiseks Konkurentsiameti eelarve suurendamine tagab olemasolevate ja
lisanduvate ülesannete täitmise. Seeläbi tagatakse tõhusamalt vaba konkurentsi toimimine ning
hoitakse elutähtsate teenuste hinnad kontrolli all. Seega on kavandataval muudatusel
majandusele positiivne mõju. Samuti on vaid taristuettevõtjatele järelevalvetasu maksmise
kohustuse seadmine otstarbekas, sest nende turukäibed on stabiilsemad ning vähem sõltuvuses
turumuutustest.
18
ex-ante – enne hinna rakendamist kooskõlastatava hinnaga teenused
19
ex-post – pärast hinna rakendamist kontrollitava hinnaga teenused
20
Muudatused võimaldavad paremini täita puhta energia paketist tulenevaid ülesandeid ning
järelevalve muutub tõhusamaks. Energiaturud toimivad paremini ja selle tulemusel on
tarbijatel võimalik saada soodsama hinnaga kvaliteetsematt teenust. Ka on tõhusama
järelevalvega võimalik monopoolsete ettevõtete hindu efektiivsemalt ja täpsemalt reguleerida.
Peamisteks sihtrühmadeks on Konkurentsiameti reguleeritavates sektorites tegutsevad
ettevõtjad ja vastavate teenuste tarbijad.
Sihtrühm: reguleeritavate sektorite ettevõtjad
Reguleeritavate sektorite ettevõtjatest on järelevalvetasu maksmise kohustuslased vastavas
sektoris tegutsevad taristuettevõtjad. Tabelis 6 on märgitud sektorite kaupa Konkurentsiameti
regulatsiooni alla kuuluvate tegevusalade taristuettevõtjad, kellele rakenduks kavandatav
järelevalvetasu maksmise kohustus.
Tabel 6. Järelevalvetasu maksmise kohustuslased ja tasu määramisel aluseks olevad tulud
sektorite kaupa
Järelevalvetasu
Järelevalvetasu maksmise kohustuslased ja
Sektor määramisel aluseks
nende arv
olevad tulud
Kaugküte Soojuse tootmine ja müük
Võrguettevõtjad ja tootjad, kellele on hind
KKütS § 9 lõike 1
kooskõlastatud (78)20
tähenduses
Elekter Võrguettevõtjad, s.o jaotusvõrguettevõtjad ja Võrgutasud ELTS § 71
põhivõrguettevõtja (31) lõike 1 punktide 3–6
tähenduses
Maagaas Võrguettevõtjad, s.o põhivõrguettevõtja ja Võrguteenus MGS § 23
jaotusvõrguettevõtjad (24) lõike 1 tähenduses
Postisektor Universaalse postiteenuse osutaja (1) Universaalne postiteenus
PostiS § 5 lõike 2
tähenduses
Vesi Vee-ettevõtjad ja isikud, kelle suhtes Veeteenus ÜVVKS § 14
kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lõike 1, § 141 lõike 2 ja 3
seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud ning § 142 lõike 1
nõuded ja kohustused ning kellele on tähenduses
veeteenuse hind kooskõlastatud, koos
seonduvate tegevuspiirkondadega (59)
Raudtee Raudteeinfrastruktuuriettevõtjad (2) Raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu RdtS § 98
lõigete 1–3 ning § 99
lõigete 1 ja 3 tähenduses
20
Kaugkütte puhul on ühel äriühingul väga tihti mitu võrgupiirkonda ja soojuse tootmise üksust.
Võrgupiirkondade arv on 162 ning tootmisüksuste arv on 33. Seega eraldiseisvaid võrgupiirkondasid arvestades
kuulub regulatsiooni alla ligi 300 üksust, millest igaühe suhtes viiakse läbi iseseisev menetlus koos haldusakti
väljaandmisega.
21
Lennundus Lennujaama haldaja (1) Lennujaamatasud LennS
§ 505 lõike 1 tähenduses
Sadamad Sadamate haldajad (4) Sadamatasud SadS § 12
lõike 5 tähenduses
Kokku 200 ettevõtjat/äriühingut
Muudatuste sihtrühmaks on reguleeritavates sektorites järelevalvetasu maksmise
kohustuslased, st igas reguleeritavas sektoris tegutsevad taristuettevõtjad. Võttes arvesse tasu
arvutamise ja kogumisega seonduvat halduskoormust ning asjaolu, et kogu sektori
kaasamisel lasuks tasu maksmise kohustus ka konkurentsitingimustes tegutsevatele
ettevõtjatele (näiteks elektrimüüjad), on kõige otstarbekam järelevalvetasu maksmise
kohustus sätestada reguleeritavate sektorite monopoolsetele ettevõtjatele, kes on vastava
sektori kesksed ning kellest sõltub kogu sektori toimimine. Samuti on vaid
taristuettevõtjatele järelevalvetasu maksmise kohustuse seadmine otstarbekas, sest
turukäibed on stabiilsemad ning vähem sõltuvuses turumuutustest. Järelevalvetasu
maksmise kohustus pannakse küll reguleeritavate hindadega monopoolsetele ettevõtetele,
kuid ettevõtetel on võimalik järelevalvetasu lülitada osutatavate teenuste hinda. Seega
kandub kulu edasi lõpptarbijatele ning puudub finantsiline mõju ettevõtetele.
Reguleeritavate ettevõtete halduskoormus suureneb minimaalselt või mitte üldse. Ex-ante
reguleeritavatel kaugkütte-, elektri-, gaasi-, vee- ning postiettevõtetel ei suurene
halduskoormus üldse, kuna Konkurentsiamet arvutab ise välja konkreetsed järelevalvetasude
suurused ja ettevõtted ei pea selleks täiendavaid kulutusi tegema. Minimaalselt suureneb
halduskoormus ex-post reguleeritavatel raudteeinfrastruktuuriettevõtetel, sadamatel ning
lennujaamal. Nimetatud ettevõtetel tuleb üks kord aastas esitada ülevaade reguleeritava
tegevuse mahust. Järelevalvetasu maksvad ettevõtted saavad lülitada eelnimetatud tasu otse
hindadesse. Sealjuures arvestab Konkurentsiamet automaatselt tekkivat kulu ex-ante
reguleeritavate ettevõtete hindades. Vabaturu ettevõtetele (näiteks elektri ja gaasi müüjad)
mõju puudub.
Reguleeritavate sektorite ettevõtete halduskoormusele on mõju väga väike. Järelevalvetasu
maksmise korraldused esitab Konkurentsiamet väljastatud haldusaktide ja ettevõtjate poolt
müügitulu kohta esitatavate deklaratsioonide alusel. Tegemist on vähem koormava
lähenemisega, mis ei kahjusta ettevõtjate huvisid. Soovi korral võivad ettevõtjad teha
kontrollarvutusi maksmise korralduse õigsuse kontrollimiseks. Kodanike halduskoormusele
mõju puudub.
Sihtrühm: tarbijad
Suurimaks sihtrühmaks on kõik Eesti elanikud ja juriidilised isikud, kes tarbivad eeltoodud
tabelis 6 märgitud taristuettevõtjate poolt osutatavaid ja Konkurentsiameti regulatsiooni alla
kuuluvaid teenuseid.
Mõju tarbijatele on tagasihoidlik ning sõltub teenuse liigist. Järelevalvetasu lisandub
protsendina otse teenuse hinnale, tõstes seda ex ante reguleeritavates sektorites 0,2%. Näiteks
vee hinna 1,500 €/m3 puhul kujuneb järelevalvetasu lisamise järel teenuse hinnaks 1,503 €/m3.
Analoogne on see ka teiste teenuste hindade puhul.
22
Elektri ja gaasi hinnas on mõju tarbijale oluliselt väiksem, kuna hind koosneb lisaks
võrguteenusele ka teistest komponentidest. Keskmise elektritarbija hinnas moodustab
võrgutasu lõpphinnast 36,8%, seega oleks järelevalvetasu mõju lõpphinnale vaid 0,09% (vt
tabel 7) ehk näiteks keskmine lõpptarbijahind 83,94 €/MWh suureneks 84,02 euroni MWh
kohta. Seejuures on arvestatud, et järelevalvetasu maksaksid nii põhivõrguettevõtja
(süsteemihaldur Elering) kui ka jaotusvõrguettevõtja ning põhivõrgu tasu mõjutab omakorda
jaotusvõrgu hinda.
Gaasitarbijale on mõju sarnane mõjuga elektritarbijale. Kuigi võrguteenuse tasu osakaal
moodustab gaasi hinnast 28,4%, siis oluliselt suurem osakaal on aktsiisil. Mõju tarbija hinnale
on 0,09% (vt tabel 8) ehk keskmine lõpptarbijahind 24,70 €/MWh suureneks 24,73 euroni
MWh kohta. Seejuures on arvestatud, et järelevalvetasu maksaksid nii põhivõrk
(süsteemihaldur Elering) kui ka jaotusvõrk ning põhivõrgu tasu mõjutab omakorda jaotusvõrgu
hinda.
Tabel 7. Järelevalvetasu mõju elektritarbijale
Järelevalvetasuta Järelevalvetasuga
€/MWh % €/MWh %
Tootmine 39,79 47,4% 39,79 47,4%
Müük 1,00 1,2% 1,00 1,2%
Võrgutasu 30,85 36,8% 30,93 36,8%
Aktsiis 1,00 1,2% 1,00 1,2%
Taastuvenergia tasu 11,30 13,5% 11,30 13,4%
Kokku 83,94 100,0% 84,02 100,0%
Mõju 0,09%
Tabelis 7 toodud elektri tootmise hind on perioodi aprill 2020 kuni märts 2021 keskmine
börsihind, müük on keskmine müügimarginaal ning võrgutasu on kaalutud keskmine tarbija
tasu.
Tabel 8. Järelevalvetasu mõju gaasitarbijale
Järelevalvetasuta Järelevalvetasuga
€/MWh % €/MWh %
Gaasi hind 11,70 47,3% 11,70 47,3%
Müük 2,19 8,9% 2,19 8,9%
Võrguteenuse
tasu 7,01 28,4% 7,03 28,4%
Aktsiis 3,81 15,4% 3,81 15,4%
Kokku 24,70 100,0% 24,73 100,0%
Mõju 0,09%
23
Tabelis 8 toodud gaasi hind on GETBaltic gaasibörsi 2020. aasta keskmine hind (alates 2020. a
on likviidne Balti turg), müük on keskmine müügimarginaal ning võrguteenuse tasu on
kaalutud keskmine tasu tarbijale.
Eri teenuste mõju elanikkonnale on otsene läbi makstavate teenuste hindade ning kaudne läbi
kaupade ja teenuste, mis omakorda tarbivad reguleeritavate sektorite teenuseid. Näiteks tarbija
tarbib otse elektrit, soojust, gaasi ja vett ning see mõju kajastub konkreetsetes hindades ning
tema poolt makstavates tasudes. Samas on nimetatud teenuseid vaja ka näiteks
toiduainesektoris – alates tootmisest ja lõpetades müügiga, jaekaubanduses, teeninduses jne.
Kaudne mõju on ka riigieelarvele, sest reguleeritavate ettevõtete teenuseid tarbivad tervishoiu-
ning haridusasutused, kaitsevägi, politsei jne.
Vaadeldes eri sektoreid eelkõige elanikkonna vaatevinklist, on mõju alljärgnev.
Elekter – teenust tarbib praktiliselt kogu elanikkond, samuti kõik asutused-ettevõtted.
Autonoomsed elektritarbijad, kes ei ole võrguga ühendatud, sisuliselt puuduvad21.
Vesi – Eurostati andmetel tarbib ühisveevärgi teenust 88% Eesti elanikkonnast22. Analoogselt
elektriga on ühisveevärgiga liidetud valdav enamik asutusi ning ettevõtteid.
Kaugküte – kogu soojustarbimisest 70% moodustab kaugküte23. Ülejäänud tarbijad kasutavad
alternatiivseid kütteliike: gaasi, puitu, soojuspumpasid, elektrikütet jm kütteliike.
Maagaas – Eesti gaasitarbijate arv on 56 848, mis moodustab 4,3% elanikkonnast24. Erinevalt
näiteks Lääne-Euroopast ei ole gaasiküte laialdaselt levinud kütteviis ning nagu öeldud,
kasutab suur osa elanikkonnast kaugkütet. Lisaks hoonete kütmisele tarbivad gaasi
kaugkütteettevõtted soojuse tootmiseks25.
Ülejäänud sektorite (post, raudtee, sadamad, lennujaamad) mõju elanikkonna kuludele on väga
väikese mõjuga. Näiteks postiteenuse osakaal on jõudsalt taandumas elektrooniliste
infokanalite ees. Raudtee, sadamate ja lennujaamade puhul tuleb ka arvestada, et võimalik
hinnamõju tarbijale sisuliselt puudub, nimetatud kolm ex-post reguleeritavat sektorit
maksaksid järelevalvetasu kokku vaid 34 000 eurot aastas. On selge, et näiteks raudteetaristu
järelevalvetasu 8300 eurot aastas ei avaldaks mingit mõju rongipileti hinnale.
Konkurentsiamet arvutas hinnangulise teenuste kallinemise mõju 3-liikmelisele leibkonnale,
kes elab 3-toalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet. Sõltuvalt teenustest
suurenevad leibkonna kulud 14,2–33,3 senti kuus, mis moodustab tema senistest kuludest
0,17–0,26%. Kui eelnevalt märgitud kolmetoalises korteris elab üheliikmeline leibkond, siis
kulud suurenevad 11,7–25,0 senti kuus. Eesti keskmisest pensionist moodustab potentsiaalne
kulude kasv alla 0,05%.
21
Maailmapank näitab elektrivõrguga liitunute osakaaluks Eestis 100% elanikkonnast.
https://data.worldbank.org/indicator/EG.ELC.ACCS.ZS
22
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_06_20/default/table?lang=en, vt ka
https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=WATER_TREAT
23
https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/soojusmajandus
24
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_aruanne-2019-2020.pdf
25
Kaugküttes on maagaasi osakaal 21,2%
https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/soojusmajandus
24
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud.
Muudatuse tulemusel laekuks edaspidi osa Konkurentsiameti eelarvest ameti reguleeritavatelt
ettevõtjatelt järelevalvetasuna. Järelevalvetasusid makstakse seaduses sätestatud
arvestusmäärades. Nimetatud sektorites järelevalvetasu maksmise kohustuse sätestamine teeb
tasu kogumise regulaatorile konkreetseks ja kuluefektiivseks. Konkurentsiameti
töökoormusele on mõju minimaalne. Järelevalvetasu arvutatakse olemasoleva
Konkurentsiameti haldusaktide andmebaasi alusel ning järelevalvetasu maksekorralduste ja
maksete laekumise süsteemi saab lihtsate lahendustega digiteerida.
Rahastamismudeli rakendamine toob Konkurentsiameti jaoks kaasa vajaduse koolitada
töötajaid, kes tegelevad põhitegevuse kõrval ka arveldamist puudutavate toimingutega. Muu
otsene või kaudne mõju puudub. Muudatustega ei kaasne Konkurentsiametile täiendavaid
kulusid. Ameti eelarve suureneb aastas umbes 700 000 euro võrra.
Amet peab oma sisemises töökorralduses eraldi arvestust konkurentsijärelevalve ja
majandusregulatsiooni tegevuste eelarve ja eelarve täitmise üle. Sellega tagatakse, et eelarve
kasutamine on sihtotstarbeline ning järelevalvetasudest rahastatakse vaid
majandusregulatsiooni.
Kavandatud muudatuste järgi tasutakse ühekordselt makstud järelevalvetasu
Rahandusministeeriumis asuvale Konkurentsiameti kontole, mida haldab ja kontrollib
Justiitsministeerium. Muudatustega ei kaasne Rahandusministeeriumile ja
Justiitsministeeriumile kulusid.
Riigieelarvest säästetakse 900 000 eurot. Riigile kulusid ei kaasne.
Muudatuste rakendamine ei mõjuta kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ja tulusid.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta olemasolevaid ega kehtestada uusi rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2022, kuna seaduse rakendamine ei eelda ettevalmistustegevusi, IT-
arendusi ega huvigruppidele täiendavat kohanemisaega. Eelnõu alusel järelevalvetasu
maksmise kohustus tekib ettevõtjatel alles 1. septembrist 2022, kui Konkurentsiamet esitab
neile korralduse järelevalvetasu maksmiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks järgmistele valitsusvälistele isikutele: Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti
Vee-ettevõtjate Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Gaasiliit, Eesti Elektritööstuse
Liit, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjad, sadamaettevõtjad, AS Eesti Post, Tallinna Lennujaam AS
ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
25
Maris Lauri
Minister
26
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 06.09.2021 09:31
Adressaat: Eesti Tööandjate Keskliit <
[email protected]>; Eesti Vee-ettevõtete Liit
<
[email protected]>; Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing <
[email protected]>; Eesti Gaasiliit
<
[email protected]>; Eesti Elektritööstuse Liit <
[email protected]>; AS Eesti Post
<
[email protected]>; Tallinna Lennujaam AS <
[email protected]>; TTJA <
[email protected]>; Eesti
Raudtee AS <
[email protected]>; Edelaraudtee AS <
[email protected]>; Tallinna Sadam AS
<
[email protected]>; Saarte Liinid AS <
[email protected]>; Pärnu Sadam AS
<
[email protected]>
Teema: Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Manused: 8-15563 06.09.2021 Väljaminev kiri.bdoc
Tere!
Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse
avaldamiseks.
LinkEIS-i: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a098c7a0-6ffa-4c9d-a7dd-fd4138fe7fea
Pealkiri: Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Registreerimise kuupäev: 06.09.2021
Registreerimise number: 8-1/5563.
Ootame teie tagasisidet hiljemalt 16.09.2021 e-posti aadressile
[email protected]
Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn
Tel. 620 8100, Faks 620 8109
e-mail:
[email protected]
www.just.ee