"Eesmärk 55" ja taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekud

Saatja: Liisa Mällo <[email protected]> Saadetud: 02.08.2021 15:40 Teema: "Eesmärk 55" ja taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekud - tagasiside tähtaeg 10.09.2021 Manused: Taastuvenergia direktiivi uuendamine_faktileht.pdf Tere kõigile! Jätkukirjana laiemale kaasamisele julgustame teid ka otse oma tagasisidet ja ettepanekuid saatma taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekute kohta aadressil [email protected], mis on aluseks riiklike seisukohtade kujundamisel ja direktiivi läbirääkimistel. Tagasisidet ootame hiljemalt 10.09.2021. Lisaks üldisemale kogu paketti tutvustavale infoseminarile (vt täpsemalt allolevat kirja) korraldame veidi spetsiifilisema infoseminari taastuvenergia ja energiatõhususe teemadel 31. augustil kell ca 10.00- 14.00, mis toimub Teams keskkonnas ja sellele saab end registreerida kuni 27.08 siit: https://forms.gle/iqrEZRMK6aiqobFTA. Lisainfo: https://energiatalgud.ee/node/8910 Lugupidamisega Liisa Mällo Taastuvenergia valdkonnajuht | energeetika osakond 625 6321 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn From: Annaliisa Jäme <[email protected]> Sent: Friday, July 30, 2021 6:11 PM Cc: [email protected] Subject: Sisendipalve ja kutse infoseminarile: Uus Euroopa Komisjoni kliimapakett "Eesmärk 55" Head koostööpartnerid! Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni. Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte. Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid, mille juurde on lisatud hüperlingid, mis viivad ettepanekute failideni. Sulgudesse on märgitud lühemad käibel olevad nimetused vastavate algatuste kohta. - Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatuse ettepanek (nn ETS ehk eesti keeles HKS (heitkogustega kauplemise süsteem)) - Liikmesriikide kohustuslike iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise määruse muudatus (nn ESR ehk eesti keeles JKM (jagatud kasutuse määrus)) - Lennunduse panus liidu majanduse kogu heite vähendamise eesmärgi saavutamisse ja ülemaailmse turupõhise meetme asjakohase rakendamiseni (nn lennunduse ETS/lennunduse HKS) ja sama teemaga seotud otsuse eelnõu - Kliimaneutraalsuse eesmärgid maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris (nn LULUCF) - Määruse muudatus uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheite standardite karmistamiseks vastavalt liidu suurenenud kliimaeesmärkidele (nn CO2 standardid sõidukitele) - Süsiniku piirimeetme määrus (CBAM ehk eesti keeles SPiM (süsiniku piirimeede)) - Otsuse muutmine seoses ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsuse reservi paigutatavate lubatud heitkoguse ühikute kogusega aastani 2030 (nn MSR) - Kliimameetmete sotsiaalfond - Energiamaksustamise direktiiv - EL energiatõhususe direktiivi muudatusettepanek - EL taastuvenergia direktiivi ülevaatuse eelnõu - EL alternatiivkütuste taristu ettepanek ning selle strateegiline plaan - EL säästlike lennukikütuste määruse ettepanek (nn ReFuelEU Aviation) - EL säästlike laevakütuste määruse ettepanek (nn FuelEU Maritime) Paraku eestikeelseid versioone failidest hetkel veel ei ole, kuid kui need valmivad, lisab Euroopa Komisjon need samade linkide juurde. Pikema ülevaate paketis kavandatud meetmetest ja nende võimalikust mõjust erinevatele sektoritele on leitav valdkonniti koostatud faktilehtedest, mis on lisatud manusesse. Kuna pakett toob muudatusi ka selles, millised algatused erinevatele sektoritele mõju avaldavad, oleme pannud kokku ka maatriksi, mis annab aimu, millised failid võiksid eri sekotrite esindajatele enim huvi pakkuda. (Manuse fail nimega „Maatriks“) Oleme ühiselt (Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium) koostamas Vabariigi Valitsuse seisukohti paketile. Seisukohad on kavas kinnitada Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus selle aasta oktoobris-novembris. Ootame seisukohtade kujundamisele ka teie sisendeid hiljemalt 10.09.2021 aadressile: [email protected] Palume mõtete esitamisel jälgida manuses failis „Sisendivorm“ esitatud struktuuri ning anda oma vastused otse sellele vormile. Ühtlasi on meil rõõm teid kutsuda huvigruppidele suunatud kliimapaketti tutvustavale online infoseminarile 24. augustil kell 14.00-16.00. Infoseminar toimub Zoom keskkonnas ja sellele saab end registreerida kuni 23.08 siit: https://forms.gle/Sp8VjEaxGouM32sN7 Küsimuste korral palun samuti esitada need üldmeilile [email protected] Head! Kliimapaketi Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi tiim. Euroopa Komisjoni algatuste faktileht Algatus/Õigusakt: Euroopa Komisjoni taastuvenergia direktiivi uuendamise ettepanek, COM (2021) 5571 Euroopa Komisjoni (EK) esitamise kuupäev: 14. juuli 2021 Juhtivministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Oluline info: Üldine infopäeva kõikidele huvilistele toimub 24.august 2021 ning taastuvenergia ja energiatõhususe direktiivi infopäev 31. augustil Kommentaarid ja ettepanekud palume saata aadressile [email protected], kasutades selleks e-kirjas ära toodud vormi. Algatuse eesmärk ja ülevaade Euroopa Komisjon teeb ettepaneku tõsta Euroopa Liidu ülest siduvat taastuvenergia eesmärki varasema 32%-lt 40%-le, kuhu iga liikmesriik (LR) panustab vastavalt oma võimekusele. Lisaks üldeesmärgile sätestatakse spetsiifilised alameesmärgid taastuvenergia kasutamise kohta näiteks hoonetes, tööstussektoris, kütte- ja jahutussektoris. Ühtlasi tuleb muutmisele taastuvenergia transpordieesmärgi arvestamine, mis keskendub nüüd kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Algatuste olulisemad muudatused  Tõsta ELi taastuvenergia eesmärki 40% peale, mille täitmiseks peavad LR-d seadma praegusest kõrgema ambitsiooniga siseriikliku kohustuse. Komisjon hindab LR-de ambitsioonide indikatiivse valemiga (sätestatud juhtimisraamistikuga). Eestil hetkel seatud eesmärgiks 42% aastaks 2030, kuid uute eesmärkide valguses tuleb panuse suurendamine ülehinnata.  Soovitakse suurendada LR-de omavahelist koostööd läbi: o ühiste koostööprojektide (31. detsembriks 2025 peab iga LR algatama vähemalt ühe taastuvenergia koostööprojekti teise LR-iga). Neid projekte võib edendada ka taastuvenergia rahastusmehhanismi alt. o ühise meretuulenergia arendamise (LR-id, kellel on ühine merepiir, peavad koostööd tegema ka meretuuleenergia arendamiseks, et ühiselt defineerida meretuuleenergia hulk, mida nad plaanivad toota aastateks 2030, 2040 ja 2050, arvesse võttes mh võrguplaneerimise vajadust).  Võimaldada (sh eemaldada administratiivsed barjäärid) pikaajaliste taastuvenergia otse ostu lepingute sõlmimist taastuvenergia tootjate ja tarbijate vahel ning hõlbustada taastuvelektri integreerimist energia süsteemidesse tervikuna.  Uus indikatiivne eesmärk taastuvenergia kasutamisele hoonete sektoris 49% aastaks 2030, mille täitmiseks tuleb seada igal LR trajektoor. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0557&qid=1627627531366  Kütte- ja jahutussektoris seatakse kohustuslik aastane taastuvenergia suurendamise eesmärk 1,1 protsendipunkti. Lisaks peaksid LR-id tõstma taastuvenergia ja heitsoojuse osakaalu indikatiivselt kaugküttes ja –jahutuses 2,1 protsendipunkti võrra aastas.  Tööstuses taastuvenergia kasutuselevõtu edendamiseks tuleb LR-idel seada aastane indikatiivne taastuvenergia suurendamise osakaal 1,1 protsendipunkti aastaks 2030 tööstuses tarbitavale energiale (sh juhul kui kasutatakse mittebioloogilistest allikatest taastuvkütuseid siis nendest 50% peab moodustama vesinik).  Transpordisektori taastuvenergia eesmärgi (14%) asemel seatakse kütuste tarbijatele kütuste kasvuhoonegaaside intensiivsuse vähendamise eesmärk 13% aastaks 2030. Teise põlvkonna kütuste (nt biometaani) osakaal peab vastavalt konkreetsele trajektoorile tõusma, jõudes 2025 0,5%-ni ning 2030 2,2%-ni. Lisaks peab mittebioloogilistest allikatest taastuvkütuste osakaal (nt vesinik) tõusma 2,6%-ni aastaks 2030.  Tugevdatakse bioenergia säästlikkuse kriteeriumeid: o Alates 31.12.2026 ei saa LRid anda toetust jaamadele, mis toodavad biomassist vaid elektrit (electricity-only), va kui tootmine toimub õiglase ülemineku piirkonnas ning täidetakse kehtiva taastuvenergia direktiivi tingimusi elektrit tootvatele seadmetele või kui tootmine kasutab CCS tehnoloogiat. o Bioenergiale riigiabi andmisel tagama, et järgitud on jäätmehierarhiat ja puidu kaskaadkasutuse põhimõtet, et muuta minimaalseks kvaliteetse ümarpuidu kasutamist energiaks (energiapuiduks ei tohi minna ka kännud, juured, sae- ja vineeripalgid st toetust anda ei tohi). o Biomassi kasutavate jaamade nimisoojusvõimsuse lävendit on alandatud 20 MW-lt 5 MW-ile, millisest piirist alates on jaam kohustatud kasutama vaid säästlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi ning ka seda tõendama. Lisaks peavad kõik alates 5 MW võimsusega olemasolevad ja uued jaamad vähendama oma kasvuhoonegaaside emissioone 70% ning alates aastast 2026 80%. o Bioenergiaks ei tohi enam kasutada primaarmetsadest või bioloogiliselt mitmekesistest metsadest ega ka märgaladelt või turbaaladelt saadavat puitu.