Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Keskkonnaministeerium Teie 14.06.2021 nr KEM/21-0812/-1K [email protected] Narva mnt 7a Meie 27.07.2021 nr 2-7/21-0009/3802 15172, Tallinn Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Kooskõlastame jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega arvestamise korral. 1. Eelnõu § 2 punktidega 11 ja 12 täiendatakse pakendiseadust sätetega, mille kohaselt soovitakse pakendiettevõtja kohustust võtta tasuta tagasi lõppkasutajale või tarbijale müüdud kauba müügipakend ja selle pakendijäätmed laiendada viisil, et seda kohustust saab täita üksnes ettevõtja enda müügikohas, mitte aga taaskasutusorganisatsiooni kogumiskohas. Seletuskirjas lk 26 on küll viide, et pakendiettevõtetel on endiselt võimalik pakendiseaduse (PakS) § 20 lg 2 alusel nõude täitmine anda kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile, kuid sellisel juhul peab taaskasutusorganisatsioon tagama müügikoha territooriumil pakendijäätmete kogumise. Palume seaduse rakendamise huvides siiski pakendijäätmete liigiti kogumise võimalust kirjeldada või vastav säte täpsemalt sõnastada. Kasuks oleks näiteks info selle kohta, mis mahus peab selline võimalus tagatud olema. Samuti palume mõjude osas lk 36 tuua välja, kui suurt osa 4000 pakendiettevõtjast antud muudatus mõjutab, kuivõrd kehtiva korra kohaselt on ise liigiti kogumise korraldamise asemel olnud võimalik jäätmed üle anda taaskasutusorganisatsioonidele. 2. Eelnõu § 1 punktides 1 ja 3 on jäätmeseaduse täiendamisega sisse toodud mõisted biolagunev plast, oksüdantide toimel lagunev plast ja ühekordselt kasutatav plasttoode. Samad mõisted lisatakse eelnõu § 2 punktides 1 ja 2 pakendiseadusesse. Palume selgitada, miks ei ole võimalik kasutada ristviitamise kaudu samu mõisteid ühe seaduse baasil. 3. Eelnõu § 1 p-s 3 täiendatakse jäätmeseadust (edaspidi JäätS) §-dega 222 kuni 226. Paragrahv 226 lõike 1 sõnastus, et „müügikoht peab tarbijat teavitama“ on meie arvamusel ebatäpne, kuivõrd teavitada saab ettevõtja ja teave tarbijale saab olla antud müügikohas. Sama §-i lõikes 2 on kehtestatud maaletoojale kohustus teavitada tarbijaid jäätmete mittenõuetekohase kõrvaldamise mõjust keskkonnale. Jääb ebaselgeks, keda loetakse maaletoojaks, kuna JäätS kasutab mujal terminit „importija“. Lõikes 3 on sätestatud, et maaletooja toote reklaam peab sisaldama täiendavat teavet, kuid ei selgu, kas täiendav teave on ka siis vajalik, kui kõnelaust toodet reklaamib näiteks selle tootja või hulgimüüja. Palume seletuskirja vastavalt täiendada ja tuua näiteid ka selle kohta, kus ja kuidas peaks maaletooja/importija tarbijat teavitama. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Lisaks palume seletuskirja täiendada osas, mis puudutab viidet, et tarbijale antav teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Siinjuures oleks asjakohane lisada konkreetsed soovitused ja (mh negatiivsed) näited, mis võimaldaks ettevõtjal oma riske ennetavalt hinnata. 4. Eelnõu § 1 p-s 3 sätestatakse JäätS § 226 lõikes 1, et ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja aplikaatoriga tampooni maaletooja toote reklaam peab sisaldama teavet, et tegemist on tootega, mis sisaldab plasti ning mille mittenõuetekohasel kõrvaldamisel on negatiivne mõju keskkonnale ja kanalisatsioonivõrgule. Selline sõnastus eelnõus ja seletuskirjas ei pruugi olla taotletava tulemuse vaatenurgast piisav. Palume sõnastust täiendada lähtudes vastava valdkonna parimast praktikast, näiteks raporti Consumer testing of alternatives for communicating the Environmental Footprint profile of products abil.1 Muuhulgas näitavad käitumisteadused, et informeeritus ei tähenda automaatselt teadlike valikute tegemist. Keskkonnaalased sõnumid on veenvamad, kui nendes on võimalikult konkreetne teave selle kohta, kuidas toode tegelikult keskkonna heaolule kaasa aitab. 2 Samal ajal võib teabe arusaadavus väheneda teabe keerukuse tõttu.3 Pelgalt kohustuse lisamisest ei pruugi vajalikke tulemuste saavutamiseks piisata. 5. Eelnõu § 1 p-s 3 kehtestatakse JäätS §-ides 223 ja 224 ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele ja oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud toodetele turule laskmise piirang. Seletuskirja järgi ei jõua näiteks meditsiinilised kõrred laialdaseks kasutuseks toitlustusasutustesse, kuna eelistatakse alternatiivseid tooteid. Seaduse peamine eesmärk on kehtestada meetmed, millega välditakse ja vähendatakse teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele. Ka seletuskirjas mainitud alternatiivsetel toodetel võib olla muuhulgas negatiivne mõju keskkonnale. Proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes palume seletuskirja täiendada osas, mis puudutab keelatud ühekordselt kasutatavatele toodetele pakutavaid alternatiivseid lahendusi, kuivõrd puudub analüüs, kas viidatud alternatiivsed lahendused on oma keskkonna jalajälje poole pealt keskkonnasõbralikumad. 6. Eelnõu § 1 punktis 4 on täiendatud JäätS §-i 23 lõigetega 110 kuni 114 ja defineeritud asjakohaste toodete tootja. Lisatavates lõigetes on ühel juhul nimetatud müüki sidevahendi abil ja teisel juhul viidatud direktiivi 2011/83/EL art 2 punktis 7 määratletud kauglepingule. Nimetatud direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud selliselt, et kaugleping on sidevahendi abil sõlmitud leping. Palume kõrvaldada õiguslik ebaselgus, mis võib tekkida siis, kui toimub ühes ja samas tähenduses viidatud terminite kasutamine. 7. Eelnõu § 1 punktis 11 ja § 2 punktis 23 muudetakse karistusmäärasid vastavalt jäätmeseaduse alusel probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise, kõrvaldamise ja kulude kandmise kohustuse rikkumise korral ning pakendiseaduse alusel pakendi ja pakendijäätmete vältimise meetmete ning ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piirangu täitmata jätmise korral. Juhime tähelepanu, et alates 1. jaanuarist 2015 on KarSi § 47 kohaselt võimalik kohaldada väärteo korral maksimaalse rahatrahvina füüsilisele isikule 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule 400 000 eurot. Seletuskirjas on küll viidatud jäätmeseaduse muudatuse juures, et direktiivi artikkel 14 kohustab liikmesriike kehtestama tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi direktiivi sätete rikkumise eest ning et kehtiv maksimumtrahvimäär 32 000 eurot ei täida elukalliduse tõusu juures enam oma 1 Eelkõige lk 93-95. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/environment/eussd/smgp/pdf/2019_EF_commtest_report.pdf 2 Lk 89 3 Lk 90 2 (5)  karistusõiguslikku eesmärki, kuid puudub selgitus, miks on valitud piiriks just 200 000 eurot. Pakendiseaduse muudatuse puhul on selgitatud, et uue määra kehtestamisel on lähtutud analoogiast kehtivate pakendiseaduse määradega. Palume seletuskirja täiendada vastavalt ka jäätmeseaduse osas. 8. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse JäätS §-ga 2621, mille kohaselt kehtestatakse plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmise süsteem. Nimetatud §-i lõike 1 kohaselt kannavad plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kulud, mis on seotud selliste plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (OJ L 151, 07.06.2019, lk 116–142), kohaselt üle antud sadamas sobivasse vastuvõtuseadmesse või kogumissüsteemi. Tulenevalt direktiivist 2019/883 ja sadamaseaduses sätestatud regulatsioonist on sadamad kohustatud vastu võtma laevadelt kasutuselt kõrvaldatud või ka passiivselt püütud kalapüügivahendid. Jäätmete üleandmisel sadamas tasuvad laevad jäätmetasu, mis ei sõltu üleantavate jäätmete kogusest. Jäätmetasu kehtestamisel peab tulenevalt direktiivist 2019/883 sadam avalikustama nende arvutusmetoodika, arvestades nii sadama tegelikke kulusid jäätmete käitlemisel kui ka võimalikke saadud tulusid (ehk võimalikud kulude kompensatsioonid tuleb sadamatel samuti kajastada jäätmekavades ning neid arvestada jäätmetasu arvutamisel). Eelnevat arvesse võttes palume täpsustada, mil viisil ja kuidas toimub kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega seotud kulude katmine praktikas ning millist mõju omab see sadamatele ja nende poolt kantavatele kuludele. 9. Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse PakS § 5 lõiget 2 ja kohustatakse pakendiettevõtjat kehtestama müügihinna ühekordselt kasutatavale toidupakendile ja joogitopsile. Seletuskirjas on selgitatud, et toidupakendit ja joogitopsi ei või edaspidi anda tarbijale tasuta. Juhime tähelepanu sellele, et ka käesoleval ajal ei saa tarbija pakendit tasuta, vaid selle maksumus sisaldub kauba hinnas. Tarbijakaitseseaduse § 7 kohaselt peab kaupa pakkudes avaldama tarbijale kauba müügihinna, milleks on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind. Sama nõue tuleneb ka VÕS §-st 141 . Seega kui tarbijale pakutakse müügiks kohe tarbimiseks mõeldud pakendatud toitu, siis selle kauba müügihind peab sisaldama ka pakendi hinda. Kauba hinna avaldamine viisil, et avaldatakse eraldi toote hind ja pakendi hind, ei oleks kooskõlas TKS-i ega VÕS-ga. Seega palume vastavalt seletuskirja täiendada, et eelpakendatud toidu puhul peab pakendi hind sisalduma kaubaühiku müügihinnas ja toidupakendi hinna eraldi avaldamisel saaks olla vaid informatiivne tähendus, sest kaubaühiku müügihinnast teatud osa moodustab pakendi hind. 10. Eelnõu § 2 punktides 24 ja 25 täpsustatakse Keskkonnaameti ning linna- ja vallavalitsuse kui kohtuväliste menetlejate pädevusi PakS alusel, jättes samas selgelt piiritlemata, kuidas välditakse kattuvusi pädevuste teostamisel. See puudutab ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) kohtuvälise menetleja pädevust kehtiva seaduse § 33 lõike 5 alusel, mille kohaselt saab ta lisaks eelpool mainitutele menetleda väärtegusid § 30 ehk pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuse täitmata jätmise ja tagasivõtmise nõuete rikkumisel. Kui lähtuda kehtiva seaduse § 26 lõikes 2 sätestatust, et TTJA teeb järelevalvet tarbijakaitseseadusega sätestatud korras, siis on sama paragrahvi esimeses lõikes ameti mainimine liigne. Pigem teeme ettepaneku täpsustada § 26 lõiget 2, et TTJA teostab 3 (5)  järelevalvet pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuse ja tagasivõtmise nõuete üle tarbijakaitseseadusega sätestatud korras. 11. Seletuskirja mõjude osas on viidatud seoses pakendiettevõtja kohustusega tagada oma müügikoha territooriumil pakendijäätmete liigiti kogumine, et muudatus mõjutab ka TTJA-d. Vaatamata sellele, et TTJA nimi on ära toodud, on hindamata mõjud järelevalve korraldusele, sest kui seatakse täiendavad nõuded ettevõtjatele, siis peab riik suutma kontrollida ka nõuete täitmist ja ette nägema täiendava ressursi vajaduse, sarnaselt seletuskirjas lk 47 viidatud Keskkonnaameti ja KOV-i puhul. Seaduse rakendamisega seotud kulude osas on ainus viide, et alates 3. juulist 2024 lisandub TTJA-le seoses joogipakendi külge kinnituvate korkide kontrollimise kohustusega lisakulusid, kuigi seda, et tegu on just TTJA kohustuse ja ülesandega eelnõu tekstist otsesõnu välja ei loe – seega jääb arusaamatuks, millise sätte alusel see kohustus koos järelevalvepädevusega kehtestatakse. Lisaks, kui Keskkonnaameti ülesanne on kontrollida, kas pakend vastab tehnilisetele parameetritele, siis ei ole otstarbekas panna pakendi standardi kontrollimise kohustust täiendavalt TTJA-le. Eelnevast tulenevalt palume igas muudatuse punktis lahti kirjutada, mis täpsemalt TTJA jaoks muutub ja mis sätetest kohustused TTJA-le tulenevad. Lisaks palume, et ka pakendi standardi kontrollimise kohustus pandaks Keskkonnametile, mitte TTJA-le. 12. Seletuskirja ettevõtjate tegevusele ja majandusele avalduvate mõjude osas seoses kavandatud muudatusega 3 ehk kohalike omavalitsuste avalikel üritustel korduskasutuslahendustele üleminek on viidatud, et kavandatav muudatus ei avalda olulist mõju majandusele, kuid uute korduskasutussüsteemide loomine võib tuua juurde töökohti. Palume see lause ümber sõnastada, kuna uute töökohtade võimalikul lisandumisel on siiski otsene mõju majandusele. 13. Seletuskirjas statistilisi osakaale väljendavad punktid on mõnevõrra vastuolulised, kuivõrd näiteks lk 11 põhjendatakse, et teatud tooted keelustatakse, mh kuna „80–85% mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50% on ühekordselt kasutatavad plastesemed“. Samal ajal aga kasutatakse tubakatoodetes kasutatavate filtrite puhul vastupidist lähenemist: „Projekti BLASTIC raames (2016-2018) leiti Eesti jõgede uuringutes, et katsealustes jõgedes leiduvate plasttoodete seast moodustasid tubakatoodetes kasutavad filtrid 50–76%. Seega on tarbijate teadlikkuse kasvatamine väga tähtis loodus- ja elukeskkonna säilimiseks.“ Palume seletuskirja täiendada viisil, mis kõrvaldab viidatud vastuolu. 14. Hetkel kehtivas JäätS-is on TTJA § 127 lõike 4 alusel § 12611 osas ehk suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumisel kohtuväline väärtegude menetleja, aga nimetatud paragrahv on kehtetu. Teeme ettepaneku § 127 lõike 4 muutmiseks järgmises sõnastuses „Käesoleva seaduse §-des 122 ja 1246 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“ eesmärgiga eemaldada sättest kehtetu § 12611. 15. PakS § 5 lg-tes 6 ja 7 lisatakse KOVile ülesandeid seoses tema haldusterritooriumil toimuvate avalike üritustega, kus tuleks kasutada toidu ja joogi serveerimiseks korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Tulenevalt eeltoodust peab KOV sellekohased nõuded kehtestama heakorraeeskirjas või avaliku ürituse korraldamise ja pidamise korras. Teeme ettepaneku valmistada KOVidele sellekohane juhend, et Eestis rakendatakse nõuet avalikel üritustel ühtemoodi. 16. Tehnilised märkused on edastatud e-kirjaga 08.07.2021. Lugupidamisega 4 (5) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Jekaterina Iljina 6256482 [email protected] Merike Ring 625 6472 [email protected] Riina Piliste 625 6420 [email protected] Triinu Sillamaa 625 6391 [email protected] Reet Laos 625 6334 [email protected] Thea Palm 625 6460 [email protected] 5 (5)