Vastus ühispöördumisele "Meretuuleparkide rajamine Eestis"

Häädemeeste Vallavalitsus Kihnu Vallavalitsus Meie 12.07.2021 nr 15-1/3372-4 Pärnu Linnavalitsus Lääneranna Vallavalitsus Vastus ühispöördumisele "Meretuuleparkide rajamine Eestis" Austatud vallavanemad Karel Tölp, Ingvar Saare ja Andres Hirvela ning linnapea Romek Kosenkranius Riigikantselei edastas 29.04.2021 Rahandusministeeriumile Häädemeeste Vallavalitsuse, Kihnu Vallavalitsuse, Lääneranna Vallavalitsuse ja Pärnu Linnavalitsuse ühispöördumise „Meretuuleparkide rajamine Eestis“. Korraldasime koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM), Keskkonnaministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi ka TTJA) ning Elering AS-iga 15.06.2021 Teiega ühise arutelu, kus ühispöördumises tõstatatud teemadel arutlesime. Mõistame jätkuvalt Teie muret, et seoses suurte arendustega Liivi lahes ei pruugi olla Teile ja sedakaudu ka kohalikule kogukonnale kogu infot kohe ja piisava täpsusega. Seega esitame käesolevaga ka ühisel arutelul käsitletu osas kirjalikud seisukohad, kuhu oleme koostöös eelnevalt nimetatud ametkondadega koondanud nii palju asjakohast informatsiooni, kui seda meil tänasel hetkel on. 1. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeering (edaspidi ka Pärnumaa mereplaneering) on kehtestatud 2017. aastal (Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldus nr 1-1/17/152). Mereplaneering lähtus koostamise ajal kehtinud riigis kehtivatest arengudokumentidest nagu üleriigiline planeering Eesti 2030+, Eesti merenduspoliitika 2012-2020, Eesti kalanduse strateegia 2014-2020. Planeeringulahendus tugineb muuhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele, mis sisaldab planeeringus kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kaalutlusi ning meetmeid negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. Pärnumaa mereplaneeringuga on haaratud ligikaudu 2600 km2 suurune mereala. Käsitletud valdkonnad lisaks taastuvenergeetikale on kalandus, vesiviljelus, meretransport ja sellega seotud taristu, puhkemajandus ja turism, kultuuriväärtused ja merearheoloogia, kaadamisalad, meretranspordiväline taristu, riigikaitse ja mereohutus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Iga valdkonna kohta on toodud põhimõtted, mida peab järgima edaspidisel arendustegevusel, hoonestusloa menetlemisel, mõjude hindamisel ja teiste tegevuste kavandamisel merealal. Näidatud on funktsionaalsed seosed maismaa ja mere vahel. Tehtud on ettepanekud õigusaktide muudatusteks, et kohalikele omavalitsustele (edaspidi ka KOV) tulevikus laieneks rohkem õigusi nt tegutsemiseks ühe meremiili kaugusel merealal. Välja on toodud mereplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused. Meretuuleparke käsitletakse täpsemalt seletuskirja1 peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“. Peatükis on selgitatud, et planeeringuga on määratletud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond (651 km2). Märkusena on toodud, et arenduspiirkond on planeeringus määratletud ulatusliku territooriumiga, kuid seda ei ehitata välja kogu ulatuses – arenduspiirkonna osades piirkondades esinevad keskkonna-alased, tehnoloogilised või teiste huvigruppide tõttu välistavad piirangud, kuid nende piirangute konkreetne olemus ja ulatus selgitatakse välja edaspidi hoonestusloa menetluse raames. Pärnumaa mereplaneeringus on kirjeldatud põhimõtted, millest lähtuvalt toimus tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna määramine: piirkonna kajastumine sobivana üleriigilises planeeringus, piirkond ei kattu kaitstavate loodusobjektidega, mere maksimaalne sügavus on 30 meetrit, kaugus mandrist ja püsiasustusega saartest on vähemalt 10 km. Seletuskirjas on sätestatud, et tuuleenergeetika võimalikus arenduspiirkonnas täpsustatakse tuulikupargi rajamise võimalikkus ja konkreetsed alad/asukohad täpsemate uuringute (sh hoonestusloa menetlus ja selle raames läbi viidav keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH)) läbiviimise tulemusena. Iga konkreetse tuulikupargi arendusala mõju uuritakse olulise mõjuala ulatuses, mitte ainuüksi arendusalal. Samuti tuleb tuulikupargi hoonestusloa KMH läbiviimisel arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte. Seatud on 16 kohustuslikku põhimõtet tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamiseks (sh ehitustegevuseks) ja opereerimiseks. Näiteks on toodud, et visuaalse mõju minimeerimiseks koondatakse tuulikud võimalikult kompaktsetesse parkidesse/gruppidesse. Silmapiir peab olema liigendatud (st mitte kaetud lausaliselt tuulikupargiga). KMH raames koostatakse visualiseering maismaa erinevatest punktidest. Täpsustatakse mõju kalade rändele ja kudemisele (täpsustades planeeringuga määratletud sügisräime kudealade võimalikud asukohad tuuleenergeetika arenduspiirkonna sees ning määratakse tingimused kudealade säilitamiseks). Lisaks on Pärnumaa mereplaneeringus määratud põhimõtted uute elektrikaablite rajamiseks hoonestusloa taotlemisel ja projekteerimisel ning planeeringu elluviimise peatükis määratud vajalikud tegevused seoses meretuuleparkidega. Pärnumaa mereplaneeringus on väga selgelt väljendatud, et määratud on tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond, kus tuulikupargi rajamise võimalikkus ja konkreetsed alad/asukohad selguvad täpsemate uuringute (sh hoonestusloa menetlus ja selle raames läbi viidav KMH) läbiviimise tulemusena. Seega lähtuvalt riigis kehtivatest õigusaktidest on 1 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/1_Seletuskiri.pdf/159f73c2-2f56-4794-811b- 8f36ec3432cf 2 Pärnumaa mereplaneering meretuulepargi hoonestusloa menetluse aluseks ning puudub põhjendatud vajadus Pärnumaa mereplaneeringu alal uue planeeringu koostamiseks. Ka koostatava Eesti mereala planeeringuga ei saaks anda ammendavaid vastuseid ühispöördumises tõstatatud teemadele ja küsimustele täpsemas astmes kui seda teeb tänasel päeval kehtiv Pärnu mereplaneering. Tegemist oleks siiski jätkuvalt strateegilise planeerimisdokumendiga, mille eesmärk oleks Pärnu mereala ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning alles hoonestusloa menetluse käigus selguks, kui palju ja kuhu ning mis tingimustel täpsemalt meretuuleparke püstitada saaks. Rahandusministeeriumi (kui alates 01.01.2018 maakonnaplaneeringute menetluse korraldaja) pädevuses on jälgida, et hoonestusloa menetluses kõiki Pärnumaa mereplaneeringus sätestatud põhimõtteid järgitaks. Hoonestuslubade menetleja - TTJA - on Rahandusministeeriumi ka meretuuleparkide hoonestuslubade ja nende raames läbi viidavate KMH-de menetlusse kaasanud ja vastav koostöö hetkel käib. 2. Meretuuleparkide taristu arengutest ja eesmärkidest lähikümnendil Eesti mereala on pea sama suur kui maismaa pindala. Kuigi mereala on suur, on selle kasutus tagasihoidlik, küll aga ajas intensiivistuv. Muu hulgas suureneb ka surve loodusväärtuste üha laialdasemaks kaitseks, näiteks läbi Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) elurikkuse strateegia. Eesti energiamajanduse ja majanduse seisukohast on mereala potentsiaal tohutu - selle kasutus annaks suure panuse Eesti arengusse, energeetilisse sõltumatusesse ja majanduskasvu. Taastuvenergia arendamine minimeerib energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning tõstab majanduse konkurentsivõimet. Taastuvenergia tootmine on Eesti plaan põlevkivienergeetikast väljumiseks ja ühiskonnale tulevikukindlalt elektri tootmiseks ja jõukuse loomiseks2. Lisaks Eesti energiapoliitka suundumustele suunab taastuvenergia tootmist suurendama ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama (ja energiatõhusust suurendama) ka EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika. Taastuvenergia toodangu suurendamise vajaduse ning seeläbi fossiilkütustest sõltuvuse vähenemise saavutame vaid juhul, kui on loodud taastuvenergia arendamiseks sobiv keskkond. Sealhulgas vastutab energiasektor kõige suurema osa kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise eest Euroopas3. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise4 taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest5 lõpptarbimisest (~50% energia lõpptarbimisest6). Samuti võttis 2019. aasta oktoobris Vabariigi Valitsus vastu otsuse toetada põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist 2 Taastuvenergia kui oluline element meie energiamajanduses on kirjeldatud nii „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“ kui ka „Riiklikus energia ja kliimakavas aastani 2030“. (https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf; https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf) 3 https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3 4 2019. aastal moodustas taastuvenergia osatähtsus 31,9% energia summaarsest lõpptarbimisest, sellest taastuvelekter 22%. 2030. aastaks peab taastuvenergia osatähtsus elektri summaarsest lõpptarbimisest jõudma vähemalt 40%-ni. 5 Lihtsustatult tarbimine kodudes, ettevõtetes ja sõiduvahendites ning selle tarbimise katmisel tekkinud kaod energia tarnimisel ning tootmise omatarve. 6 Lihtsustatul tarbimine kodudes, ettevõtetes ja sõiduvahendites. 3 Euroopa Liidu üleselt aastaks 20507 ning strateegia „Eesti 20358“ kinnitamisega 2021. aastal seati kliimaneutraalsuse siht ka Eestile9. Et kliimaneutraalsele majandamisviisile üle minna, peab Eesti tulevikus taastuvelektri osakaalu oluliselt suurendama10. Tuulepargid (nii maismaal kui ka merel) on taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks suurima kasvupotentsiaaliga (kasutustegur11 vahemikus 25…30+% maismaal ning 45...50+% merel). Tehnoloogia arenedes on elektrituulikute efektiivsus hüppeliselt kasvanud ning ka tuuleparkide rajamise kulud on oluliselt vähenenud. Seetõttu tuuleparkide rajamine on mõistlik viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks. Eesti eesmärgiks on energia lõpptarbimine (st vahetu tarbimine) hoida 2010. aasta tasemel (~32...33 TWh/a). Sarnane tase säilib suure tõenäosusega nii 2030 kui ka 2050 vaates, sest ainuüksi selle taseme hoidmine nõuab suuri pingutusi (nt hoonete rekonstrueerimine, energiatõhususe meetmed transpordis jt). Eesti majandus kasvab võrreldes EL-i keskmisega kaks korda kiiremini ning seetõttu on meil ka suurem surve energia tarbimise kasvuks ning meetmetega suudamegi seda kasvu ära hoida. Seega tänase teadmise kohaselt Eesti lõpptarbimises suurt langust oodata ei ole. Küll aga toimub nihe tarbimise jaotuses. Isegi kui Eesti energiatarve jääks sisuliselt samaks, toimub elektri tarbimise kasv (nt hoonete rekonstrueerimisel väheneb soojustarve, aga ventilatsiooni arvelt suureneb elektritarve; samuti toimub transpordis üleminek elektrile, aga ka nt läbi soojuspumpade kasutuselevõtu). Eelpool kirjeldatust lähtuvalt on tulevikus elektri kasutus kasvav ning tihti ka alternatiividest tõhusam. Näitena võib välja tuua, et elektrimootori kasutamine transpordis on suurusjärgus kolm korda efektiivsem kui sisepõlemismootoris fossiilkütuste kasutamine, soojuspumpade efektiivsus on kordades kõrgem elektriradiaatoritest ning üha enam asendatakse kodumajapidamistes traditsiooniline ahiküte soojuspumpade tehnoloogial põhinevate lahendustega. Meretuuleparkide rajamiseks Eesti mereala käsitlevates strateegilistes planeerimisdokumentides (st koos hetkel koostatava Eesti mereala planeeringuga 12) ette nähtud sobilikud alad moodustavad vaid ca 6,7 % (ca 2400 km2) Eesti merealast. Need alad on leitud paljude välistuskriteeriumite (nt teadaolevad looduskaitselised, aga ka riigikaitselased piirangud, soovitav kaugus rannikust) koosmõjus. Täpne maht, kui suurele osale neist aladest tuuleparke reaalselt rajada saab, selgub järgmisel uuringutasandil (hoonestusloa menetluse ja selle raames läbiviidava KMH käigus). Samamoodi on edaspidises 7 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 8 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 9 Taastuvenergia osas seab strateegia „Eesti 2035“ sihiks jõuda taastuvenergias >55%-ni energia summaarsest lõpptarbimisest. 10 Taastuvelektri vajadus võib seniste hinnangutega võrreldes veelgi kasvada. Näiteks selgus hiljuti valminud vesiniku kasutuselevõttu Eestis käsitlevast uuringust, et Eestis vesinikupotentsiaali rakendamiseks on vaja taastuvelektri tootmist võrreldes tänaste mahtudega suurendada kuni 7 korda. (https://www.envir.ee/et/uudised/uuring-vesinikul-eestis-enim-potentsiaali-transpordi-valdkonnas) 11 Kasutustegur - energiatootmisseadmel on tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas. Võrdluseks, koostootmisjaama kasutustegur on ~75% ning päikeseenergia puhul ~10%. 12 http://mereala.hendrikson.ee/ 4 valikuprotsessis oluliseks kriteeriumiks meretuuleparkide rajamisel nende majanduslik tasuvus. Neist põhjustest tulenevalt on oluline, et meretuuleparkide alasid nähtaks Eesti mereala käsitlevates strateegilistes planeerimisdokumentides ette piisavas mahus. Kui palju reaalselt merre planeeritud taastuvenergia tootmisaladele tulevikus tuuleparke püstitatakse, sõltub veel paljudest teguritest, mis ongi täpsustamisel. Ühiskond (sh ettevõtluskeskkond) ootab meilt aga taskukohaseid (st madalaid) energiahindu. Seetõttu ongi nii Euroopa Liidu kui ka Eesti energiapoliitika üles ehitatud turupõhisusele ning vabale konkurentsile. Piisav konkurents projektide vahel tagab, et saame tarbija jaoks parima hinna. Seetõttu ei ole võimalik öelda, et X MW tuulepark Y km2 suurusel alal on meie vajaduste jaoks piisav. Taristu valmisoleku osas on Eesti investeerinud viimasel kümnel aastal oluliselt elektrienergia ülekandevõrkude uuendamisse (sh kaasanud sadu miljoneid EL kaasrahastust) ning seda on plaanis ka Eestil edaspidiselt teha, et võimaldada taastuvenergia tootmisseadmete võrku ühendamist üle Eesti. Kui tootmismahud võrgu võimekust ületama hakkavad, saab kasutusele võtta alternatiivseid variante (nt salvestus, taastuvgaaside tootmine jms). Kohaliku kasu instrumendist Suurte tootmisüksuste arendamisel kerkivad sageli küsimused kohaliku kogukonna kasust, millele olete viidanud ka enda ühispöördumises. Kohaliku kasu instrumentide puhul on olemuslikult tegemist kohaliku majanduselu küsimusega. Varasemalt on Eestis ellu viidavate erasektori arenduste puhul arendajate ning KOV-ide või kogukondade vahel sõlmitud kokkuleppeid, mille sisuks on KOV-i või kogukonna rahaline kasu. Praxise 2020. aastal läbi viidud analüüsist13 selgus, et suurema õigusselguse loomiseks on vajalik luua õiguslik raamistik, mis reguleeriks tuuleparkidest tingitud häiringute mõju kompenseerimist näiteks kohaliku kasu või talumistasu näol. MKM on seetõttu tuuleparkide kohaliku kasu õiguslikku regulatsiooni välja töötamas. Selle eesmärk on luua KOV-idele täiendav sissetuleku allikas, mis aitab kaasa riigi kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele. Regulatsioonis tehtavate muudatuste eesmärgiks on tuuleenergeetika kasutuselevõtu hoogustamine/soodustamine läbi tuuleparkidest saadava tulu jagamise KOV-i ja vahetult mõjutatud isikutega. MKM on väljatöötamiskavatsuse eelnõu (edaspidi ka VTK), kus on antud instrumendi põhimõtted välja toodud, välja töötanud ning ametlike menetlusprotsessidega edasi liikumas. Meile teadaolevalt on viidatud materjali tööversioon tehtud kättesaadavaks ja edastatud arvamuse avaldamiseks ka asjaomastele kohalikele omavalitsustele. Vastavalt MKM-i praegusele ettepanekule makstaks tasu meretuulepargi hoonestustasust14. Tasu suuruseks oleks 1-3% hoonestustasust (1000 MW suuruse pargi puhul ca 140 000 - 420 000 €/a) ning see laekuks KOV-ile. Tasu makstaks KOVidele, kes asuvad lähimale tuulikule lähemal kui 20 km. Kui kattuvus on mitme KOV-i vahel, jaotataks tasu võrdselt. Vahetult mõjutatud isikute (nt traalpüüdjad) kompenseerimine toimuks ühe osana 13 Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs). (https://www.rahandusministeerium.ee/et/uuringud-ja-analuusid) 14 Meretuuleparkide puhul makstakse kohaliku kasu hoonestustasust, mis tähendab, et arendajale täiendavat kuluvoogu antud instrumendi loomisel ei teki. Riiklik laekumine hoonestustasu osas väheneb. 5 hoonestustasust.15 Tasu hakataks maksma ehituse perioodist vastavalt veeseaduses sätestatule (10% ehitusperioodi jooksul). Hoonestustasu makstaks täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Instrumendi põhimõtted täpsustuvad VTK ja mõjude hindamise käigus. Esialgse ajakava kohaselt jõuab eelnõu Riigikogu menetlusse 2022. aasta I poolaastal. 3. Meretuuleparkide võrku ühendamisest Elekter transporditakse merelt maale kasutades selleks mere-eksportkaableid. Kogu elektri tootmis- ja ühendusprotsess algab elektri tootmisest tuulikutes endas võrdlemisi madalal pingel (alla 1 kV), mis siis tuuliku sees muundatakse kadude vähendamiseks kõrgemaks keskpingeks (hetkel olemasoleva tehnoloogiaga pingeastmeni kuni 66 kV). Keskpinge kaablite abil grupeeritakse kokku kuni 100 MW tootmisvõimsust omavad tuulikud ning nende väljundvõimsus liidetakse merealajaamas. Merealajaama eesmärk ongi kogu merel toodetava elektrienergia kokkukogumine, pinge tõstmine ning ühenduse loomine mere-eksportkaabli abil maismaal asuva põhivõrguga. Samuti sisaldab merealajaam seadmeid, mille eesmärk on tagada elektriseadmete ja -ühenduste ohutu töö. Merealajaamast tuleva merekaabli pingeaste varieerub sõltuvalt pingeastmest ning tüübist, kuid reeglina on vahemikus 150-525 kV ja meres ning rannikulähedastes alades on tegu maakaabliga. Võimaluse korral kasutatakse ka õhuliine, kui keskkond seda võimaldab. Allpool ka lihtsustatud joonis16. Mõju maismaal jaguneb kaheks. 1) Konkreetse liitumisega seotud liituv võrk. Tegu on olemuslikult vaid liitumise jaoks rajatud võrguga, mille rajab liituda sooviv elektritootmisüksus (mitte põhivõrgu ettevõte) ning mille liitumispunkt põhivõrguga asub maismaal. Seega ülevaloleval joonisel kõik, mis on mustast rombist vasakul, ei ole osa põhivõrgust ning rajatakse liituja poolt. Põhivõrgu haldaja (ehk Elering) rajab liitumistasu eest maismaa alajaamas liitumispunkti ning viib läbi vastavalt vajadusele muud võrgutugevdused. Erandiks on Eesti ja Läti riikidevaheline koostööprojekt ELWIND, mille eesmärgiks on liitumispunkti toomine merele ning ühenduste rajamine samaaegselt nii Läti kui ka Eesti põhivõrkudega. Kuid ka sellisel juhul on rajatavad seadmed samad, sest kaabel tuleb tuua alajaamani ning ühenduseks alajaamas on vaja alajaama laiendada. Kaablite arv meretuulepargist sõltub 15 Protsent hoonestustasust (1-3%) ning mõjutatud isikute (nt. traalpüük) kompenseerimise arvutusmudel ja põhimõtted täpsustuvad VTK mõjudeanalüüsis. 16 https://ieeexplore.ieee.org/document/6941124 6  meretuulepargi suurusest ning hetkel vastavalt võrgu tehnilisele võimekusele peab suuremat kui 350 MW võimsusega tootmisseadet ühendama võrku vähemalt kahe kaabliga. 2) Liitumisega seotud muud võrgutugevdused. Vastavalt Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“-le katab liitumistasu kõik tegelikud liitumisega seotud põhjendatud kulud. Nendeks kulutusteks võib osutuda ka tugevdused olemasolevas võrgus. Liitumistasu hulka ei arvata liitumispakkumises sisalduvaid investeeringuid võrgutugevduste rajamiseks, mis on vajalikud liituja poolt soovitud läbilaskevõimsuse tagamiseks juhul kui need investeeringud sisalduvad põhivõrguettevõtja kodulehel avaldatud kinnitatud investeeringute kavas ning mille rajamiseks põhivõrguettevõtja on sõlminud või sõlmib alates liitumispakkumise väljastamisest 5 aasta jooksul ehitushankelepingu. Liituja poolt soovitud võrguühenduse läbilaskevõimsus tagatakse liitujale pärast selle investeeringu realiseerumist. Elering on töötanud välja e-gridmap nimelise rakenduse17, mis annab esialgse hinnangu kui suured on erinevad liitumisvõimsused erinevates alajaamades ja missugused oleks võimalikud võrgu tugevdustööd selleks, et tõsta antud punkti liitumisvõimekust. Juhul kui alajaamas soovib liituda tootja suure võimsusega, siis need tugevdustööd on osa liitumislepingust ning kulud katab liituja. Suurte liitumisvõimsuste korral võib tugevdustöö tähendada osadel juhtudel nii vanade liinide rekonstrueerimist kui ka uute liinide ehitust. Samuti on kõigil elektriseadmetel kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on 110 kV pingega liinide korral 25 meetrit ning 220 kV ja 330 kV pingega liinide korral 40 meetrit. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Täpsem kirjeldus kaitsevöönditele ja piirangutele kaitsevööndis on leitav Eleringi kodulehel18. Sobivast planeerimisinstrumendist selliste lahenduste planeerimiseks Planeerimisinstrumendid saab jagada kaheks, meres ja maismaal planeerimiseks. Meres eraldi planeeringumenetlust peale merealade planeeringu ei ole. Küll aga viiakse läbi põhjalik hoonestusloa menetlus, mille käigus tehakse vajalikud tehnilised uuringud ning tuleb läbi viia KMH. KMH viiakse läbi avaliku menetlusena, mille käigus peetakse avalikke kohtumisi ning seda nii KMH programmi kui ka hindamise läbiviimise ajal. Hetkel ei ole veel otsustatud, kas mere alajaam ja mere-eksportkaabel on osa tuuleenergeetikaalade KMH protsessist või vaadeldakse neid eraldi. Viimane suurem Eestis territoriaalmeres ja majandusvööndis läbiviidud energia ülekandega seotud KMH viidi läbi gaasi ülekandevõrgu „Balticconnector“ merealusele ning KMH materjalid on kättesaadavad Eleringi kodulehel19. Planeerimismenetlus maismaal rannajoonest kuni põhivõrgu liitumispunktini sõltub tehnoloogiast. Nagu eelpool kirjeldatud, siis ühendus võib olla rajatud kas maakaabli või õhuliiniga ning vastavalt kaitsevööndile on neil ka oluliselt erinev ruumiline mõju. Üldjuhul 17 https://vla.elering.ee/ 18 https://elering.ee/eleringile-kuuluvad-liinid 19 https://elering.ee/balticconnector#tab2 7 on maakaabli rajamine olnud võimalik projekteerimistingimuste abil ning õhuliini rajamine leiab aset üldjuhul üldplaneeringu (kui liin rajatakse ühe KOV-i territooriumil) või riigi eriplaneeringu menetluse raames. Liitujate huvi kasutada õhuliini on seotud õhuliini mitmekordse20 väiksema maksumusega kilomeetri kohta ning õhuliine kasutatakse, kui keskkonnaalased ja ruumilised piirangud seda võimaldavad. Rahandusministeeriumile laekus 25.06.2021 Eesti Energialt riigi eriplaneeringu algatamise taotlus21, mille eesmärgiks on koostada planeering Liivi lahes kavandatava meretuulepargi ühenduse rajamiseks Eleringi põhivõrguga. Riigi eriplaneering hõlmab nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse koostamist. Planeeringuala paikneb maismaal Pärnu maakonnas ja merealal Pärnu lahes. Riigi eriplaneeringu algatamise otsustamine kuulub Vabariigi Valitsuse pädevusse (planeerimisseadus § 28 lõige 1). Otsuse langetamisele eelneb asjakohane eeltöö ametkondlikul tasandil22. Põhivõrgu tegelikust vastuvõtuvõimest Põhivõrgu tegelik võime energiat liita sõltub konkreetsest punktist, kuhu elektrienergiat liita soovitakse ning nagu kirjeldasime eelnevas punktis, on ka väga suurte tootmisüksuste liitmine võimalik, kui liituja on valmis vajadusel olemasolevat põhivõrku piisavalt tugevdama. Hetkel on hoonestuslubade taotlusi TTJA-le Eesti merealal (st mitte ainult Liivi lahte) taastuvenergia tootmiseks esitatud võimsustele rohkem kui 5000 MW. Täpsemat uuringut, tegemaks kindlaks kui suur on aga kogu põhivõrgu tegelik maksimaalne energia vastuvõtuvõime, viib Elering hetkel läbi ning selle tulemused selguvad järgmise aasta alguses. Lisaks märgime, et liitumislepingu sõlmimiseks peab tootja vastavalt põhivõrgu liitumistingimustele esitama järgmised dokumendid23:  elektripaigaldise rajamist võimaldava detailplaneeringu kehtestamise otsus, projekteerimistingimused või ehitusluba, mille kohaselt on võrguga ühendatav elektripaigaldis kooskõlas asukoha maakasutus- ja ehitustingimustega;24  keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nimetatud otsustaja tehtud otsuse koopia, mis tõendab, et keskkonnamõju on hinnatud, või mille kohaselt ei ole vaja keskkonnamõju hinnata;  dokumendid, mis kinnitavad, et turuosalisel, kes soovib liituda võrguga, on õiguslik alus kasutada kinnistut või ehitist, millele võrguühendust soovitakse; 20 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18633145/2_Harku-Lihula- Sindi+330_110+kV+%C3%B5huliin+versus+kaabelliin%2C%20eksperthinnang%2C%20TT%C3%9C%2C% 202013.pdf/7783b424-6f3f-421e-ae56-161d4df101dc 21 https://adr.rik.ee/ram/dokument/10347202 22 Täpsem info on leitav ja jooksvalt täienev Rahandusministeeriumi kodulehel. (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ruumiline-planeerimine/riigi-eriplaneeringud) 23 https://elering.ee/taotlus-ja-leping 24 Rahandusministeeriumile 25.06.2021 laekunud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse ja hetkel teadaoleva informatsiooni valguses käesolev viide detailplaneeringu kehtestamise otsusele tõenäoliselt meretuuleparkide põhivõrku ühendamise kontekstis asjakohane ei ole. 8   asendiplaan, kus on märgitud elektripaigaldise ja liitumispunkti olemasolev või soovitav asukoht koos koordinaatidega;  tootmismooduli aktiiv- ja reaktiivvõimekuse garanteeritud summaarne (PQ) diagramm arvutatuna liitumispunktis;  muud olulised taotlusele lisatavad lisad, mida taotleja peab vajalikuks esitada. Seega hetkel ei ole ükski meretuulepargi arendaja jõudnud oma tegevustes nii kaugele, et neil oleks võimalik sõlmida liitumisleping põhivõrguga. 4. Meretuuleparkide hoonestuslubade hetkeseisust Hetkel on Vabariigi Valitsuse otsusega algatatud Liivi lahes kaks meretuulepargi hoonestusloa menetlust arendajate poolt soovitud koguvõimsusega 1380 MW ning tuulikute koguarvuga 236 ning kolm hoonestusloa taotlust on alles läbivaatamisel. Käesoleval hetkel ei ole võimalik välja tuua tuulikute asukohti ja täpset arvu, kuna koos hoonestusloa menetlusega on algatatud KMH ja muude uuringute läbiviimine, mis ei ole veel valminud. KMH ja teiste hoonestusloa menetluse käigus läbiviidavate uuringute käigus selgub tuulikute arv ning nende täpne asukoht (sh paiknemine) üksteise ja ranniku suhtes. Samuti selguvad KMH käigus tuulikutest tingitud piirangud. Hoonestusloa menetlus ja selle raames koostatav KMH aruanne peab lähtuma Pärnumaa mereplaneeringus toodud tingimustest. Siinjuures juhime tähelepanu asjaolule, et hoonestusloa menetlused viiakse läbi taotluse esitamise ajal kehtinud õigusakti kohaselt. Selgitame täiendavalt, et veeseaduses sätestatud regulatsiooni kohaselt algatatakse hoonestusloa menetluses esmalt menetluse läbiviimine, mille jooksul hakatakse uuringute läbiviimise käigus välja selgitama võimalikku meretuulepargi lahendust. Kõik ühispöördumises küsitud küsimused selgitatakse välja hoonestusloa menetluse ja selle käigus läbi viidavate uuringute käigus. Hoonestusloa menetluse käigus selguv informatsioon kuulub loomulikult ka avalikustamisele ning kõigil huvitatud osapooltel, sh kohalikel omavalitsustel, on võimalus selles menetlusprotsessis kaasa rääkida. Hoonestuslubade keskkonnamõjude hindamistest, sh kumulatiivsete mõjude hindamisest KMH programmi lähteülesannete kokkupanemisel arvestatakse seadusest tulenevaid nõudeid, Pärnumaa mereplaneeringust tulenevaid nõudeid ning asjaomastelt asutustelt saadud sisendist, lisaks veel ka avalikult väljapanekul esitatud seisukohtadest. Oluline on silmas pidada, et Pärnumaa mereplaneering annab selge raamistiku ette, milliste tingimuste ja uuringutega tuleb hoonestuslubade keskkonnamõjude hindamise käigus arvestada. Seega planeeringu olemasolu tagab ka komplekssema lähenemise kui ilma planeeringuta üksikotsustel põhinev praktika. Hetkel on heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 15.04.2021 kirjaga nr 7-12/20/12-30 Eesti Energia AS-i KMH programm ja see vastab eelpool nimetatud nõuetele. Kõik sotsiaalmajanduslikud mõjud ning mereelupaiga, kalastiku ja linnustiku mõjud selguvad mõjuhindamise ja vastavate uuringute läbiviimise käigus. 9 KMH käigus tuleb hinnata tuuleparkide kumulatiivseid mõjusid, sealhulgas kogumõju arvestades teiste tuuleparkidega. KMH põhiprintsiip on see, et iga järgmine tuulepargi mõjuhindamine peab arvestama eelnevate mõjuhindamistega ja eelnevalt algatatud meretuuleparkide (ja muude) hoonestuslubade menetlustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Riigikantselei Kadi-Kaisa Kaljuveer 611 3312 [email protected] Raine Viitas 715 5865 [email protected] Siim Orav 611 3233 [email protected] Eleri Kautlenbach 611 3228 [email protected] Kristo Kaasik 625 6465 [email protected] Liina Roosimägi 667 2004 [email protected] Priit Heinla 715 1147 [email protected] 10