Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Ministeeriumid Meie 08.10.2021 nr 1.2-2/128-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 20.10.2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. TIS põhimäärus_EN 2. TIS põhimäärus_SK Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haigekassa Häirekeskus Eesti Kiirabi Liit Kristel Niidas 6269 729 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 30.09.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kiirabibrigaadi pidaja edastab infosüsteemi järgmised kiirabibaasi ja kiirabibrigaadi andmed viivitamata pärast asjakohase ressursi staatuse muudatust: 1) kiirabibrigaadi kutsung; 2) kiirabiressursi staatus (väljasõidu, vabanemise ja annulleerimise aeg); 3) kiirabibrigaadi raadiosidevahendite identifikaatorid (tunnus, kood); 4) kiirabiressursi muud tehnilised andmed (piirkond, tehnika liik, kontaktid, käsijaama andmed jms.).“; 2) paragrahvi 15 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Üleriigilise digiregistratuuri ootejärjekorra aja pakkumine ja pakutud aja kinnitamine toimub andmesubjekti määratud sidevahendi kaudu.“; 3) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „12) registreerida ja muuta üleriigilises digiregistratuuris vastuvõtuaega; 13) lisada end üleriigilises digiregistratuuris ootejärjekorda, lähtudes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestatud andmekoosseisust, ning lubada enda määratud sidevahendi kaudu saata teavitusi ootejärjekorras vabanenud aegade kohta ja vabanenud aega kinnitada.“; 4) paragrahvi 21 lõiget 5 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses „13) üleriigilise digiregistratuuri ootejärjekorra andmed.“; 5) paragrahvi 231 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Paragrahvi 15 lõiget 2, § 17 lõike 1 punkti 13 ja § 21 lõike 5 punkti 14 rakendatakse pärast üleriigilise digiregistratuuri ootejärjekorra tehnilise lahenduse valmimist, kuid mitte hiljem kui 15. detsembrist 2021. a.“.  2 Kaja Kallas Peaminister Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Riigisekretär Taimar Peterkop  Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. Eelnõu esimene muudatus on seotud tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kiirabi mobiilse töökoha arendamisega. Arenduse tulemusena saab kiirabi mobiilse töökoha osaks ka administreerimismoodul, mida hakkavad kasutama kiirabibrigaadi pidajad Häirekeskusele (edaspidi ka HäK) ressursiandmete edastamiseks. Nimetatud uuendusega luuakse parem ja kiirem viis, et edastada HäK-ile kiirabi ressursiandmeid, mis on vajalikud kiirabiteenuse tagamiseks. Täpsustatakse n-ö tehniliste andmete (mitte isikuandmete) liikumist. Määruse muudatusena lisatakse TIS-i ressursiandmete andmeandjana kiirabibrigaadi pidaja. Teise muudatusega saavad inimesed võimaluse lisada ennast üleriigilises digiregistratuuris (edaspidi ÜDR) tervishoiuteenuse saamise ootejärjekorda ning TIS hakkab vabade vastuvõtuaegade tekkimisel neid ootejärjekorras olevatele isikutele teavituse teel pakkuma. Teavitus edastatakse isiku poolt määratud sidevahendile. Sama sidevahendi kaudu saab isik vaba vastuvõtuaja teavituse alusel mugavalt endale ka sobiva aja kinnitada. Tegemist on eraldi teenusega, mis puudutab vaid ÜDR-i ootejärjekorra kasutust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunikud Kristel Niidas ([email protected], tel 6269 729) ja Evelin Vanker ([email protected], tel 6269 178) ning tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunikud Indrek Soosaar ([email protected], tel 6269 701) ja Eleri Lapp ([email protected], tel 6269 137). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected],tel 6269 338). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse kaasati Eesti Haigekassa, Häirekeskus ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], tel 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud sotsiaalministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ muutmise määruse eelnõuga. Muudatus eeldab ka siseministri 21. detsembri 2016. a määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muudatust. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktis 1 sätestatakse, et edaspidi hakkavad HäK-iga liidestunud kiirabibrigaadi pidajad edastama teatud tehniliste ressursside andmeid infosüsteemi administreerimismooduli abil enne valve algust või muul juhul, kui kiirabibrigaad on enda staatuse hõivatuks märkinud. Praegu kasutatakse reageerivate ressursside haldamiseks HäK-i päästevaldkonna infosüsteemi haldussüsteemi (edaspidi PÄVIS 1). Kiirabibrigaadi pidajad edastavad nimetatud andmeid helistamise või e-kirja teel ning HäK sisestab vajaminevad andmed käsitsi süsteemi PÄVIS 1. Selle tulemusel näeb päästekorraldaja konkreetset kiirabibrigaadi kui arvel olevat ressurssi, mida on võimalik rakendada kutsetele reageerimiseks (saata välja vaba ja vastavas piirkonnas olev kiirabibrigaad). Ilma selle protseduurita ei ole võimalik konkreetsele kiirabiautole väljakutset anda. Seega on see protsess oluline HäK-ile saabunud kutsete menetlemiseks. Mida mugavam ja operatiivsem see on, seda kiirem on ka infoedastus. Kiirabi toimepidevuse seisukohast on tegu eluliselt tähtsa protseduuriga. Seoses PÄVIS 1 aegumisega luuakse kiirabi mobiilse töökoha osana administreerimismoodul, mida hakkavad kasutama kiirabibrigaadi pidajad HäK-ile ressursiandmete edastamiseks. Selle muudatusega seoses on vaja ka õigusruum ümber korraldada. Tegemist on ühe protsessi andmeedastuse mugavaks muutmisega, et teha seda infosüsteemide vahel automatiseeritult. Muudatus ei puuduta isikuandmeid, kuid loob selguse ressursiandmete vahetamisel. Punktides 2–4 sätestatakse ÜDR-is ajabroneerimise lisafunktsionaalsus. Lisaarendusega loodav ootejärjekorra funktsionaalsus võimaldab isikul vabade aegade puudumise korral lisada end soovitud tervishoiuteenuse saamiseks ootejärjekorda. Ootejärjekorda lisamisel saab isik ÜDR-is määrata perioodi, mille jooksul ta soovib saada teavitusi vabanenud aegade kohta, samuti teavitamise kanali (SMS ja e-post). Vabanenud aegade kohta saadetakse ootejärjekorras olevale inimesele SMS, milles palutakse kinnitada pakutud teenuse saamise aeg. Kui pakutud aeg inimesele ei sobi, siis ta aega ei kinnita ning jääb ootejärjekorda uut aega ootama. Sobiva aja pakkumise kinnitamise korral lisatakse isik automaatselt tervishoiuteenuse ravijärjekorda ja eemaldatakse ootejärjekorrast. Isikul on võimalik ÜDR-i kaudu igal ajal oma ootejärjekorras olemise eelistust muuta, samuti end ootejärjekorrast eemaldada. Praegu luuakse kirjeldatud võimalused kolme ambulatoorse raviteenuse jaoks – kardioloogia, dermato-veneroloogia ja endokrinoloogia, mis on välja valitud koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaiglaga. Sõltuvalt kasutajate tagasisidest ja rahulolust ning rakenduse käivitumisest otsustatakse, kas laiendada kirjeldatud võimaluste kasutamist ka teistele raviteenustele. Punktis 5 sätestatakse, et ootejärjekorda puudutavaid sätteid rakendatakse pärast TIS-i tehnilise lahenduse valmimist, sest tehniline lahendus võib valmida varem kui eelnõus määratud tähtaeg. Seetõttu on jäetud võimalus rakendada sätteid esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 15. detsembrist 2021. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Punkti 1 muutmine toob kaasa tervishoiuteenuse osutajate tavapärase ja kriisiaegse halduskoormuse vähenemise, turvalisema andmete liikumise ja HäK-ile olulise ressursi vabanemise. HäK kasutab süsteemi PÄVIS 1, et hallata reageerivaid ressursse, nagu Päästeameti ja kiirabibrigaadid. Ressursside all peetakse silmas tehnilisi ressursse (nt kiirabiauto), mitte isikuid. Valve vahetamisel tuleb süsteemi PÄVIS 1 sisestada vabad ehk reageerimiseks saadaolevad ressursid. Siiani on kiirabi seda teinud helistamise või e-posti teel, misjärel sisestab HäK vajaminevad andmed käsitsi süsteemi PÄVIS 1. Selle tulemusel näeb päästekorraldaja konkreetset kiirabibrigaadi kui arvel olevat ressurssi, mida on võimalik rakendada erakorralistele kutsetele ehk õnnetustele reageerimiseks. Ilma selle protseduurita ei ole võimalik konkreetsele kiirabibrigaadile saata väljakutset. Seetõttu on kiirabi toimepidevuse seisukohast tegu eluliselt tähtsa protseduuriga. HäK asendab süsteemi PÄVIS 1 uue süsteemiga ning senine süsteem peatatakse 2021. a novembrist. Vana haldussüsteemi HäK oma eesmärkide täitmiseks ei kasuta  3 ning ainus kasutaja on praegu vaid kiirabi. Vana süsteemi ülalhoidmine ei ole Siseministeeriumi jaoks otstarbekas ning tähendab igakuist eelarves planeerimata kulu summas ca 18 000 eurot. Seetõttu on palutud, et Sotsiaalministeerium koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega arendaks välja tehnilise lahenduse, mis seda asendaks. Kokkuvõttes on mõju nii isiku jaoks kui haldusorganite koormuse vaatest, positiivne. Punktidega 2–4 tehtavate muudatuste tulemusena muutub isiku jaoks tervishoiuteenuse vabade aegade leidmine ja ravijärjekorda lisamine mugavamaks. Kui isik on ennast ootejärjekorda lisanud, pakub TIS automaatselt vabu aegu vastavalt isiku eelistustele ja vabade aegade tekkimisel võimalusi vastuvõtuaja broneerimiseks. Ootejärjekorra rakendumine aitab inimesel vastuvõtuaja otsimiseks aega kokku hoida, sest ta ei pea digiregistratuuris vabanenud aegu otsimas käima. Seega on mõju isiku jaoks positiivne. Andmekaitsealane mõjuhinnang Kiirabibrigaadi ressursiandmete töötlus ei puuduta isikuandmete töötlemist. Tegemist on üksnes tehnilisi andmeid puudutava muudatusega, millel mõju andmesubjektile puudub. Ootejärjekorraga seotud muudatuse tulemusena on isikul võimalik lisada ennast ÜDR-is tervishoiuteenuse saamise ootejärjekorda. Samuti saadetakse ootejärjekorras vabanenud aja pakkumiseks isikule tema poolt määratud sidevahendile info vabanenud aja kohta ning tal on võimalus sama sidevahendi vahendusel ka aega broneerida. Võrreldes praeguse andmetöötlusega ÜDR-is olulisi muudatusi ei kaasne. Ka praegu saab isik endaga ühenduse võtmise sidevahendid määrata patsiendiportaalis. Nüüd lisandub üks võimalik teenus. Teenus toimub vaid ootejärjekorda kasutades ja kui aeg on broneeritud, siis uusi teavitusi ei edastata. Selleks peaks isik taas ÜDR-i minema ja end ootejärjekorda lisama. Selline viis võimaldab iga kord ka kontaktandmed üle kontrollida ja neid uuendada. Andmete töötlemisele kohalduvad kõik infosüsteemile sätestatud turvanõuded, mistõttu on riskid olemasolevate meetmetega maandatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kiirabi ressursiandmete vahetusega seotud arendustega kulusid ei lisandu. ÜDR-i ootejärjekorra funktsionaalsuse väljatöötamiseks korraldas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus hanke. Arendustööde maht on 130 000 eurot. Arendusega seotud kulud kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Häirekeskusele, Eesti Kiirabi Liidule, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Andmekaitse Inspektsioonile.