Pöördumine

Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 08.09.2021 nr 8.1-1/21/11606-1 Maksu- ja Tolliamet [email protected] Taotlus andmete saamiseks Terviseamet palub Sotsiaalministeeriumil väljastada Covid-19 vaktsineeritud isikute isikukoodid, vaktsineerimise staatus ja Maksu- ja Tolliametil info isikute töökoha kohta ettevõtte täpsusega. Andmed tuleks edastada järgmiselt: 1) Töötamise registrist (minimaalselt 10 töötajaga ettevõtted) isikukoodid, isikukoodi riigi tunnus, töötamise asukoht (asustusüksuse täpsusega või selle puudumisel omavalitsuse täpsusega), töötamise liik, ettevõtte äriregistri kood. 2) Tervise infosüsteemist vaktsineeritud isikute isikukoodid, Covid-19 immuniseerimise teatise laekumise aeg, vaktsineerimise staatus. Andmed edastatakse krüpteeritud kujul Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Hädaolukorras on töötamise registri andmestiku järele vajadus hinnanguliselt kaks korda kuus ja Tervise infosüsteemi andmestiku järele vajadus iga päev. Hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused on määratud hädaolukorra seaduse § 14 lõike 2 alusel. Määruse § 2 lõike 4 punkti 2 alusel juhib Terviseamet hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist epideemia korral.1 Epideemia on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 2 punkti 7 alusel nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist. Konkreetsemad tegevused (sealhulgas väljaspool hädaolukorda) tulenevad ametile nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest (NETS). Terviseameti ülesandeks on tegeleda nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrjega (NETS § 18 lg 1). Amet teostab selle alusel ka epidemioloogilisi uuringuid, selgitades välja levikuteed ja võimalikud lähikontaktsed (NETS § 18 lg 1 p 1). Samuti korraldab amet hangitud immuunpreparaatide jaotamist, säilitamist, vedu ning külmahela toimimist ning kogub, analüüsib ja avaldab andmeid immuniseerimiste kohta (NETS § 18 lg 1 p 3 ja 4). Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret, sealhulgas sentinel-seiret, Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt (NETS § 18 lg 1 p 5) ning määrab ja hindab nakkushaiguste epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise valdkonnas nakkushaiguste immuniseerimisega hõlmatust (NETS § 18 lg 2). Seega, tulenevalt NETS §- ist 18 on immuniseerimisega seotud andmete kogumine ning analüüsimine Terviseameti ülesanne (sealhulgas nõuete täitmise kontroll). Lisaks on Terviseameti pädevuses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 59 lõike 6 ja 7 alusel anda haldusakte tervishoiuteenuse osutajatele, arvestades ülemaailmset pandeemiat ning Eesti hetkeolukorda seoses COVID-19 haiguse levikuga. Tulenevalt TTKS § 1 Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 59 lõikest 6 võib Terviseamet sõltuvalt lähikontaktsete üldarvust tervishoiuteenuse osutajate tegevuse ajutiselt ümber korraldada. Hädaolukorra seadus on eriseadus, mis on ette nähtud kiireks sündmuse lahendamiseks. Hädaolukorra oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse häire võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks (HOS § 2 lg 2). Seetõttu tuleks hädaolukorda juhtivale asutusele tagada olukorra lahendamiseks piisav teave ja andmed. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lõike 12 alusel rakendatakse nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks vajaduse korral hädaolukorra seadust (nii nagu ka eriolukorra ajal, NETS § 26). Erisused lisaks HOS-ile ja TTKS-ile sätestab tervishoius tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS § 59). Seetõttu tuleks hinnata vajadusi mitme seaduse koosmõjus. Terviseametil tuleb kaaluda ja otsustada näiteks, kas alandada ohutaset ja millele tuginedes seda teha või mitte. Kui seni puudus uudse ohtliku haiguse osas vaktsiin, siis nüüd on vaktsiinid väljatöötatud, osad neist ka vastavad load saanud. Esmalt oli vaktsiin kättesaadav nn eesliini töötajatele, seejärel riskirühmadele ning lõpuks ka üldsusele laiemalt. Selleks, et muuta vastavalt valdkondlikke juhiseid, teha õigeid valikuid strateegilistes sektorites, kus on saavutatud piisav vaktsineerituse tase jne, on ametil vajalik teada lisaandmeid. Olukorras, kus konkreetses sektoris on vaktsineerituse tase kõrge, on võimalik teha vastavad otsused nt külastuste jms osas (haigla, hooldekodu). Kui on teada, et vaktsineerituse tase on väga madal, tekib eelkõige küsimus paremast teavitamisest, teiste kaitsemeetmete suunamisest sellesse valdkonda vm meetmete vajadusest. Kiirabi kui elutähtsateenuse osutajate kõrge vaktsineerituse protsent võimaldab teha järelduse, et elutähtis teenus ei katke ja selle toimepidevus on tagatud. Täpselt samamoodi saab põhistada vältimatu abi andmist, apteegiteenust või teisi oluliste teenuste pakkujaid (tollitöötajad, õpetajad, kasvatajad vms). Ohutaseme tõstmisel ja langetamisel mängivad olulist rolli nii sektori kui töötajate vaktsineeritus (eesliin tervishoius, sotsiaaltöötajad või hetkel suure ja eraldi riskirühmana hooldekodud) kui ka elanikkonna vaktsineeritus valdkonnapõhiselt laiemalt (lepingupartnerid ja kaubatarned, tellitud teenuse ohutuse määramiseks vms, mis mõjutab omakorda ohutaset tervikuna tervishoiule). Õige ja asjakohane teave võimaldab teha järeldusi ka epiiduuringu raames (missugustes valdkondades ei ole enam nii suurt ohtu või vastupidi, on suur oht, kuna vaktsineerituse tase on madal). Uuringute sidumine muu teabega on oluline ka selleks, et määrata riigi tasandi nakkushaiguse seire, sh levikumustrite analüüsi alused (NETS § 18 lõige 1 punkt 5 ja lõige 2 punkt 1) ning toetada nakkushaiguse leviku võimalikult efektiivseid tõkestamismeetodeid koostöös teiste osapooltega, sh omavalitsustega (NETS § 18 lõige 6). See võimaldab lähtuda adekvaatsetest andmetest ja suunatult ehk lähtuda kaitstuse tasemest nt kohaliku omavaltisuse sotsiaaltöö, politseinike ja teiste eesliini töötajate osas. Tervishoiutöötajatelt eraldi päringute tegemine ja töökoha andmete valdkonna kogumine ei ole mõeldav olukorras, kus nakkushaiguse ennetamiseks ja tõrjumiseks on määrava tähtsusega kiirus, aga töökoormus on nii Terviseameti töötajatel kui ka tervishoiutöötajatel suur. Päringute tegemise protsess on pikk ning tervishoiutöötajad ei pruugi isegi päringutele vastamiseks kättesaadavad olla. Tulenevalt halduskoostöö seaduse §-st 18 lõikest 1 võib haldusorgan taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi, kui haldusülesande täitmiseks on vaja andmeid, mis haldusorganil puuduvad või mida haldusorgan ei ole võimeline välja selgitama (p 2), haldusorgan ei saa akti anda või toimingut sooritada muul põhjusel (p 4) või ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine (5). Hetkel ei ole Terviseametil nimetatud vajalikke  3 andmeid ning nende taaskogumine oleks ebaotstarbekas ja muudaks hetkel eesmärgi saavutamise võimatuks.2 Seega on seadusandja ette näinud teatud eriseadused ehk õiguslikud alused ning järgida tuleb üldmääruse põhimõtteid (eesmärgipärasus, minimaalsus). Andmete väljastamise taotlemise eesmärk on võimaldada Terviseametil täita oma põhiülesandeid COVID-19 haiguse levikust tingitud hädaolukorra tingimustes adekvaatsete epideemiatõrje meetmete rakendamiseks, õigete järelduste tegemiseks epiiduuringus ning määrata tervishoiu ohutase adekvaatsete kriteeriumite alusel. Töötlemine on vajalik olulise avaliku huvi, tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja - teenuste korraldamise, rahvatervise valdkonnaga seotud avalikes huvides ning kvaliteedi- ja ohutusnõuete tagamiseks tervishoiuga3 seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel, nimetatud eesmärk on proportsionaalne ja austab isikuandmete kaitse õigusi.4 Käesolev andmevahetus tuleks tagada kuni hädaolukorra lõpuni, mida on võimalik vajadusel hiljem vastavalt vajadustele pikendada, vastavalt uuele Terviseameti palvele. Tulenevalt eelnevast ja kooskõlas HMS § 7 lõigete 4 ja 5, HKTS § 18 lõike 1 ning NETS § 18 lõigetega 1 ja 2 ja TTKS § 59-ga palume tagada vaktsineeritud isikute isikukoodide väljastamine tervise infosüsteemist ning Maksu- ja Tolliametit isiku töökoha andmed töötajate registrist. Täpsem avaldamine soovitud asutustele on võimalik kokku leppida juba osapoolte kontaktide vahel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Lanno peadirektor Lisaadressaadid: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 2 Tulenevalt sellest, et töötlemisega ei avaldata ega anta juurdepääsu maksusaladuse andmetele, ei rakendu ka HKTS §-s 18 lõikes 2 punktis 3 toodud piirang. Vastutav töötleja võib eesmärgipärasele teabenõudele vastata, tehes seda isikustamata andmeteta (üldteave). 3 Andmekaitse üldmäärus, art 9(2)(g)(h)(i). 4 MKS § 26 lõike 3 alusel on teenistus- või tööülesannete täitmisel maksusaladuse kohta teavet saanud ametnikud ja töötajad ning avalik-õiguslikke ülesandeid täitvad isikud kohustatud hoidma saladuses neile maksukohustuslase kohta teatavaks saanud teavet. Samasugune üldine kohustus tuleneb ka ATS §-st 55.