KINNITATUD
Sotsiaalministri 19.12.2020 käskkirjaga nr
131
MUUDETUD
Tervise- ja tööministri 18.08.2021 käskkirjaga nr
1.2-2/107-1
Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.03.2017–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Sotsiaalministeerium
Partnerid
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Sotsiaalkindlustusamet
Perioodil 01.04.2018–31.10.2020 (esimene etapp) on partneriks järgmised kohalikud
omavalitsused:
Kohtla-Järve linn
Raasiku vald
Saaremaa vald
Tartu linn
Võru linn
Perioodil 01.03.2021–31.10.2023 (teine etapp) on partneriks järgmised kohalikud omavalitsused:
Kohtla-Järve linn
Narva linn
Pärnu linn
Valga vald
2
SISUKORD
1. TAT KIRJELDUS ..................................................................................................................................................... 3
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .......................................................................................................................................... 3
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ........................................................................................................................................... 3
1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA EESMÄRK .............................................................................................................................. 3
1.1.3. MEETME NIMETUS ............................................................................................................................................... 3
1.1.4. MEETME EESMÄRK ............................................................................................................................................... 3
1.2. TAT EESMÄRK ........................................................................................................................................................ 3
1.2.1. MÕISTED ........................................................................................................................................................... 3
1.2.2. TAT TULEMUSED ................................................................................................................................................. 4
1.2.3. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................ 4
1.2.4. EELARVE ............................................................................................................................................................ 7
1.2.5. SIHTRÜHM.......................................................................................................................................................... 7
2. TEGEVUSTE KIRJELDUSED TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................. 7
3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................... 15
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE. ........................................................................................................... 16
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ...................... 17
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................. 17
7. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................................................... 18
7.1. TOETUSE SAAJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ................................................................................................................. 18
7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ......................................................................................................................................... 19
7.3. TOETUSE MAKSMINE.............................................................................................................................................. 19
7.4. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................... 21
7.5. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ......................................................................... 21
7.6. FINANTSKORREKTSIOONID ...................................................................................................................................... 22
7.7. VAIETE MENETLEJA................................................................................................................................................ 22
7.8. RIIGIABI .............................................................................................................................................................. 22
3
Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) kirjeldus on koostatud perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine.
1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk
Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on
suurenenud.
Käesolev TAT panustab rakenduskava tulemusnäitajasse: osalejad, kes on asunud kuue kuu
jooksul pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana.
1.1.3. Meetme nimetus
Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.
1.1.4. Meetme eesmärk
Suurendada teenustes osalejate tööalaseid võimalusi ja osalemist tööhõives.
1.2. TAT eesmärk
Suurendada mitteaktiivsete noorte osalemist tööturul ja nende tööalaseid võimalusi.
1.2.1. Mõisted
Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) – noortegarantii tugisüsteem on kindlaks määratud
tegevuste kogum ja järjestus, millest juhtumikorraldaja lähtub abivajavate noorte leidmisel,
nendega kontakteerumisel ja nendele abi osutamisel. TAT raames sotsiaalteenuste ja -toetuste
andmeregistrisse (edaspidi STAR) loodav IT-lahendus on noortegarantii tugisüsteemi vahetu osa.
Mitteaktiivne noor:
1. riiklike registrite päringu alusel tuvastatud 16–26-aastane inimene (edaspidi mitteaktiivsed
noored), kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1.1 ei õpi;
1.2 ei tööta;
1.3 ei ole töötuna arvel;
1.4 ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80-protsendilist töövõime kaotust;
1.5 ei saa töötamise toetamise teenust;
1.6 ei tegele ettevõtlusega;
1.7 ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest;
1.8 ei kanna vangistust või eelvangistust;
1.9 ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses;
2. mittetöötav ja mitteõppiv 16–29-aastane inimene (edaspidi mitteaktiivsed noored vanuses
16-29) , keda ei ole riiklike registrite päringu alusel tuvastatud ja kes pöördub kohaliku
omavalitsuse poole eesmärgiga saada abi tööturule liikumiseks või haridustee jätkamiseks.
4
Juhtumikorraldus – kliendi individuaalsetest vajadustest lähtuv teenuste koordineerimise
protsess, mis tagab igale kliendile juurdepääsu õigeaegsele ja piisavale abile.1
Võrgustik - ühendavate ja piiritletavate suhetega koostöö teatud asutuste või inimeste või
inimgruppide vahel ning selle eelduseks on omavaheline kommunikatsioon eesmärgiga toetada
abivajavaid noori2. Võrgustikus on igal osalejal oma roll ja koostöökokkulepped.
Võrgustikupõhine juhtumikorraldus – kindlal võrgustikul põhinev koostöö, millest võtavad osa
mitteaktiivse noore sotsiaal- ja spetsialistivõrgustik. Võrgustikupõhise juhtumikorralduse eesmärk
on koostöös lahendada noore haridusse või tööturule liikumist takistavaid argielu probleeme.
1.2.2. TAT tulemused
Juurutatud on IT-lahendus, mis kuvab kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) STAR-i nimekirja
noortest, kes riiklike registrite andmetel vastavad punktis 1.2.1 nimetatud mitteaktiivse noore
mõistele.
Välja on töötatud juhtumikorralduse mudel ning kõigis partneriks olevates KOV-ides on testitud
juhtumikorralduse pakkumist mitteaktiivsetele noortele.
Välja töötatud juhtumikorralduse juhendit on täiendatud võrgustikupõhise juhtumikorralduse
mudeliga ning KOV-ides on testitud võrgustikupõhise juhtumikorralduse pakkumist
mitteaktiivsetele noortele ja mitteaktiivsetele 16-29 aastastele noortele.
Sotsiaalministeerium on analüüsinud noore abivajaduse hindamise rakendamise mõju ja
tulemuslikkust.
1.2.3. TAT vajalikkuse põhjendus
Noorte kõrvalejäämine haridus- ja tööturusüsteemist on tõsine ühiskondlik probleem. Noorte
mitteaktiivseks muutumine suurendab riski jääda töötuks, sattuda vaesusesse, olla sotsiaalselt
tõrjutud, saada madalamat töötasu jne. Praeguseks on tööpuudus asendunud kvalifitseeritud
tööjõu puudusega3 ning kasvava tööjõu puuduse tingimustes4 on oluline, et iga noor leiaks endale
tööturul rakenduse või täiendaks oma kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu.
Riigi strateegilistes eesmärkides5 ja riigikontrolöri kokkuvõttes6 rõhutatakse vajadust pöörata
noorte sihtrühmale eraldi tähelepanu, et aidata neil jätkata haridusteed, suurendada nende
tööhõivevalmidust ja kaasata neid tööturule. Kuna noorte vähesel haridusel ja töötusel on
1
Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (2006). Juhtumikorralduse käsiraamat. Kättesaadav arvutivõrgus:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Juhtumikorraldus/juhtumikorralduse_kasiraamat.pdf; 24.01.2017
2
Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (2006). Juhtumikorralduse käsiraamat. Kättesaadav arvutivõrgus:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Juhtumikorraldus/juhtumikorralduse_kasiraamat.pdf; 24.01.2017
3 Kvalifitseeritud tööjõu puudus oli ekspertide hinnangul 2016. aastal enim majandusarengut pärssiv tegur ning selle teguri tähtsus
on perioodil 2013–2016 kasvanud (Konjunktuur nr 3 (198), Eesti Konjunktuuriinstituut).
4 Eesti Panga hinnangul on tegelik tööpuuduse määr juba aastaid madalam kui loomulik tööpuuduse määr, sellele viitab tööturul
valitsev tööjõupuudusest lähtuv palgasurve ja tööjõu ühikukulude kasv (Tööturu ülevaade 2/2016, O. Soosaar, K. Urke, Eesti Panga
Toimetised.)
5 Eesti 2020 kavas on eesmärkideks pikaajalise töötuse vähendamine, tööjõus osalemise määra suurendamine ja noorte töötuse
vähendamine. Veel on rõhutatud vajadust tõhustada töötute aktiveerimisele suunatud meetmeid. Lisaks on plaanitud rakendada
spetsiaalselt noortele suunatud täiendavaid meetmeid, mis tähendab nii koolist väljalangemise ennetamist, kvaliteetse hariduse
pakkumist kui ka lisategevusi töövaldkonnas. Heaolu arengukavas on välja toodud, et aktiveerimisel pööratakse tähelepanu tööturul
osalemise tõkete eemaldamisele ning olulisel kohal on süsteemsed lahendused pikaajalise töötuse vähendamiseks – selleks
tugevdatakse muu hulgas ka võrgustikutööd tööturu, haridussüsteemi ja kohaliku omavalitsuse vahel.
6 Riigikontroll on oma ülevaates riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2014.–2015. aastal tõsise probleemina nimetanud
mitteõppivate ja -töötavate noorte kõrvalejäämist haridus- ja tööturusüsteemist, tuues välja, et senised meetmed NEET-noortele on
olnud liiga üldised.
5
kaugeleulatuvad isiklikud ja sotsiaalmajanduslikud tagajärjed7, on oluline aidata noori kestlikult
haridust omandama või tööturule. Noortesse suunatud investeeringud annavad pikaajalist kasu,
vältides kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste kõrvalejäämine tööturult, haridusest ja
koolituselt, ning kasvatades lisandväärtust, mida loob aktiivne ja kvalifitseeritud tööjõud8. Hiljutine
majanduskriis näitas, et sihtrühmad, sh noored, kellel on vähene või puuduv töökogemus ja kelle
oskused ei vasta tööturu vajadustele, olid haavatavamad majanduslanguse suhtes.
Mitteaktiivsete noorte aktiveerimise üks suuremaid kitsaskohti seisneb selles, et riigil, sh KOV-
idel, puudub süsteemne info selle kohta, kes on need noored, kes on eemal tööturust ja
haridusest ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks riigipoolset tuge, ent kes ise
vajalike teenusteni (nt Eesti Töötukassa, Rajaleidja, KOV-i teenused) ei jõua. Noorteni jõudmine
on juhuslik ning eeldab enamasti noore enda aktiivsust. Teisalt pakub riik noortele mitmeid
teenuseid – tööturuteenuseid, noorsootöö meetmeid, karjäärinõustamist jne, kuid teenused on
sageli ebapiisavalt kättesaadavad9, killustunud või alakoormatud10. Sealjuures puudub terviklik
ülevaade noorele pakutud teenustest, sest arvestust peetakse sageli teenust pakkuvate
asutuste/projektide kaupa.
Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuari 2020. a seisuga Eestis 16–26-aastaseid noori 141 052 ja
27–29-aastaseid noori 53 238. Kuna TAT tähenduses mitteaktiivsed noored kuuluvad kõik NEET-
noorte11 hulka, antakse järgnevalt ülevaade NEET-noorte statistikast. Sealjuures ei ole
definitsiooni järgi NEET-noored TAT NGTS seire tähenduses kõik mitteaktiivsed (st TAT
tähenduses on mitteaktiivsed noored kitsamalt defineeritud kui NEET-noored ja välja on jäetud nt
lapsehoolduspuhkusel noored, puuduva töövõimega noored jne). NEET-noori oli 2015. aastal
vanuses 16–26 ETU andmetel kokku 19 000 ehk 11,5% vastavast vanuserühmast ning 2019.
aastal 11 600 ehk 8,3% vastavast vanuserühmast (vt tabel 1).
Tabel 1. NEET-noored 2015. ja 2019. aastal
NEET-noored
NEET-noored 2015. aastal NEET-noored 2019. aastal
2015. aastal
Noored vanuses Noored vanuses Noored vanuses
16–26 16–26 27–29
NEET-noorte arv kokku: 19 000 11 600 9200
Töötud 6700 3300 2000
hoolitsevad laste või teiste
pereliikmete eest, sh rasedus-,
6700 4100 5500
sünnitus- või
lapsehoolduspuhkus
haiged või puudega 2000 1600 900
muul põhjusel mitteaktiivsed 3500 2600
NEET-noored haridustaseme
järgi:
esimese taseme ja madalama
7400 4800 1900
haridusega (põhi)
7 Suureneb oht uuesti töötuks jääda, võivad väheneda tulevased sissetulekud, tekivad inimkapitali kaod, vaesus kandub ühest
põlvkonnast teise või väheneb motivatsioon luua perekonda, mõjutades negatiivselt demograafilist arengut (nõukogu soovitus,
22. aprill 2013, noortegarantii loomise kohta http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013H0426(01)&from=ET)
8 Hinnanguliselt 1,2% SKPst, ibid.
9 Praxis. Teemapaber tööjõu olukorrast, www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/02/Teemapaber-tookate-puudusest.pdf
10 Tegevuse „minu esimene töökoht“ vahehindamine, vahehindamise aruanne, Balti Uuringute Instituut, Tartu 2017.
11 NEET-noored – tööturu kontekstis 15–29-aastased mittetöötavad, mitteõppivad ja koolitustel mitteosalevad noored (nimetus
tuleb ingliskeelsest väljendist youth neither in employment nor in education or training
6
teise taseme või teise taseme
järgse ning kolmanda taseme 9100 5800 4100
eelse haridusega (kesk)
kolmanda taseme haridusega
2500 1000 3200
(kõrg)
Noorte pikaajalise töötuse
1,9 .. ..
määr, %
NEET-noorte määr, % 11,5 8,3 15,4
Eesti Töötukassas (edaspidi töötukassa) registreeritud töötutele noortele pakutakse aktiveerivaid
teenuseid, mistõttu on nimetatud sihtrühm tugisüsteemi huviorbiidist väljas. Osa sihtrühmast
moodustavad need noored, kes omal käel tööd otsivad (ca 460012) ning kes oma tööotsingutes
abi vajaksid13.
Aktiveerimist vajav sihtrühm on ka noored, kes hoolitsevad lapse või teise pereliikme eest.
Nimetatud sihtrühma suuruseks on hinnanguliselt 1900 inimest. Nende inimeste
hoolduskoormusest tulenevat mitteaktiivsust võiks juhtumikorraldus mõjutada.
Teine suurem mitteaktiivsuse põhjus on haigus, vigastus või puue (16%). TAT raames
suunatakse tähelepanu väikese töövõimekaotusprotsendiga noortele, keda on hinnanguliselt ca
600 inimest.
Tulenevalt mitteaktiivsuse põhjusest jääb järgi rühm (ca 3500 noort), kelle mitteaktiivsus on
tingitud muudest põhjustest. Siia kuuluvad noored, kes soovivad edasi õppida ja seetõttu ei otsi
tööd (ca 1900), ning heitunud, kes on tööotsingutest loobunud (ca 1600).
Seega võib kokkuvõttes eeldada, et 10 600 mitteaktiivset NEET-noort (4600 + 1900 + 600 + 3500)
võiks olla riigi täiendavat sekkumist vajav sihtrühm.
Enamik noori on erialase hariduseta ja varasema töökogemuseta ning peaksid seetõttu
haridusteed jätkama. Kokku on NEET-noortest erialase hariduseta 64%, s.o 12 100 noort.
Põhiharidusega ja ühtlasi ka erialase hariduseta oli 7400 noort (39%). Kesk- ja kutseharidusega
noori oli kokku 9100 (48%), neist erialase hariduseta 4700 (vt tabel 1). Haridus etendab olulist
rolli sihtrühma edasisel käekäigul tööelus. Madal haridustase ja erialase hariduse puudumine
suurendab mitteaktiivseks nooreks jäämise tõenäosust. Mitteaktiivsetest noortest on varasema
töökogemuseta 66%.
Mitteaktiivsete noorte seas on suur ülekaal naistel. Noorte seas on naisi 73%. Võrreldes eestlaste
ja mitte-eestlaste olukorda, moodustavad ca 74% mitteaktiivsetest noortest eestlased ja 26%
teiste rahvuste esindajad. Piirkondade järgi on mitteaktiivseid noori kõige enam Lõuna-Eesti
maakondades (34%) ja Põhja-Eestis (28%), 57% noortest elab linnalistes asulates ning 43%
maal.
Kokkuvõtlikult on riigi ja KOV-i jaoks probleemne info kättesaadavus mitteaktiivsete noorte kohta,
mis ei võimalda sihtrühmale aktiveerivaid tegevusi pakkuda. Samuti on varasemad uuringud14
näidanud, et sihtrühma valmisolek aktiveerivaid meetmeid kasutada võib olla väike. Sihtrühmani
jõudmine on sageli juhuslik. Teenuste pakkumine ja sihtrühma toetamine õppesse või tööturule
suundumisel on killustunud ega ole järjepidev. Seega on tekkinud vajadus tervikliku süsteemse
12
ETU 2015. aasta andmetel pöördus 15–24aastastest töötutest 32% töö otsingutel töötukassa poole. Seega eeldame, et 68%
töötutest NEET-noortest vajaksid riigipoolset tuge.
13 Siin ja edaspidi tugineb sihtrühmade jaotus 2015. aasta statistikale, kui ei ole märgitud teisiti.
14 Tegevuse „minu esimene töökoht“ vahehindamine, vahehindamise aruanne, Balti Uuringute Instituut, Tartu
2017.
7
lähenemise järele, mis vahendab KOV-ile infot mitteaktiivsetest noortest ja võimaldab KOV-il
sihtrühma aktiveerimist efektiivsemalt korraldada.
Sotsiaalministeerium testis mitteaktiivsete noorte tuvastamist 2016. aasta sügisel. Perioodil
13.09–02.11.2016 sõeluti riiklikest registritest välja Tartu ja Võru elanikuks registreeritud
mitteaktiivsed noored. Testprojekt näitas, et sellisel viisil noorte aktiivsusseisundi kontrollimine on
võimalik (vt p 2.1). Sarnast süsteemi ja noorte aktiveerimist rakendatakse ka rahvusvahelises
praktikas, näiteks Rootsis.
Testimise teises etapis laiendatakse TAT raames mitteaktiivsete noorte sihtrühma ehk
mitteaktiivne noor on ka 16–29-aastane inimene (mitteaktiivne noor 16-29, keda ei ole riiklike
andmeregistrite alusel välja selgitatud), keda ei ole riiklike registrite päringu alusel tuvastatud ja
kes pöördub KOV-i poole eesmärgiga saada abi tööturule liikumiseks või haridustee jätkamiseks.
Sihtrühma laiendamise vajalikkuse on tinginud asjaolu, et NGTS-i arendamise ja testimise kaks
esimest aastat on näidanud, et tihtipeale vajavad juhtumikorralduslikku abi ka noored, kes ei ole
tuvastatud riiklike andmeregistrite alusel, kuid kes sellest hoolimata vajavad abi haridustee
jätkamisel või töö leidmisel, näiteks noored, kelle aktiivsuse staatus peale päringu tegemist on
muutunud; noored, kes on küll kooli nimekirjas, kuid koolis ei käi; noored, kes on 18-aastaseks
saamiseni lastekaitse vaateväljas, kuid vajavad ka täisikka jõudes juhtumikorralduslikku
lähenemist jne. Statistikaameti andmetel oli 2019. aasta seisuga 16-29-aastaseid mitteõppivaid
ja mittetöötavaid noori 20 800, nendest 16-26-aastaseid 11 600 ja 27-29-aastaseid 9 200.
1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
ESFi toetus 1 538 432 85%
Riiklik kaasfinantseering 271 488 15%
TAT eelarve kokku 1 809 920 100%
1.2.5. Sihtrühm
- perioodil 01.04.2018–31.10.2020 (esimene etapp) ainult riiklike andmeregistrite alusel
tuvastatud mitteaktiivsed noored;
- perioodil 01.03.2021–31.10.2023 (teine etapp) lisanduvad riiklike registrite alusel tuvastatud
mitteaktiivsete noorte sihtrühmale mitteaktiivsed 16–29-aastased noored, keda ei ole riiklike
registrite päringu alusel tuvastatud ja kes pöörduvad KOV-i eesmärgiga saada abi tööturule
liikumiseks või haridustee jätkamiseks;
- KOV-i ametnikud ja Sotsiaalministeeriumi ametnikud.
2. Tegevuste kirjeldused tulemuste saavutamiseks
Luuakse NGTS, mille raames väljatöötatava IT-lahenduse abil kuvatakse selleks soovi avaldanud
KOV-i juhtumikorraldajale mitteaktiivsete noorte kontaktandmetega nimekiri. See võimaldab
KOV-il tuvastada noore individuaalse abivajaduse ning pakkuda talle sihitatud teenuseid. KOV-i
juhtumikorraldaja tuvastab noore abivajaduse ja pakub talle vajaduse korral tuge, abistab noort,
et ta hakkaks saama olemasolevaid riiklikke ja KOV-i teenuseid (nt tööotsinguvõimalused,
haridussüsteemis jätkamine). Paralleelselt toimuvad teavitustegevused nii mitteaktiivsetele
noortele kui KOV-idele. Analüüsitud on noore abivajaduse hindamise regulatsiooni rakendamise
mõju ja tulemuslikkust.
2.1. IT-lahenduse juurutamine ja arendamine
2016. aasta sügisel viidi ellu testprojekt, mille käigus sõeluti perioodil 13.09.–02.11.2016 riiklikest
registritest (vt tabel 2) välja Tartu ja Võru elanikuks registreeritud mitteaktiivsed noored, kelle
mitteaktiivsuse põhjused ei olnud riiklikes registrites teada. Kokku selgus registrites noorte
8
aktiivsusseisundi kontrollimisel 3582 noort, kes nimetatud registrite järgi pole aktiivsed – see
moodustab 23,3% registrites kontrollitud noorte arvust. Tartus oli mitteaktiivseid noori 3261 ja
Võrus 321.
Tabel 2. Mitteaktiivsuse kontroll registrites
Päringuga
selgunud
Osapool Register
mitteaktiivsete
noorte arv
Siseministeerium rahvastikuregister (kõik Tartu ja Võru 15 310
noored vanuserühmas 15–26)
Haridus- ja Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) 7441
Teadusministeerium
Maksu- ja Tolliamet töötamise register ja maksukohustuslaste 4181
register
Töötukassa töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute 3878
ning tööturuteenuste osutamise register;
töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
andmekogu
Sotsiaalkindlustusamet riiklik pensionikindlustuse register 3792
Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste register 3662
Justiitsministeerium riiklik kinnipeetavate, karistusjärgselt 3633
kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute
register
Sotsiaalministeerium sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister 3611
Haridus- ja EHIS-e lisakontrollis selgunud lõplik 3582
Teadusministeerium mitteaktiivsete noorte arv
Testprojekt näitas, et registrite päringu tulemusena saab infot mitteaktiivsetest noortest, kuid
nende abivajadus ning mitteaktiivsuse põhjus vajab siiski täiendavat hindamist. Erinevate
taustatunnuste järgi (nt haridustaseme info järgi, keskendudes esmajärjekorras õpingute
katkestajatele, erialase hariduseta noortele jne) on võimalik juhtumikorraldajal prioriseerida
noortega kontaktivõttu ja selgitada välja noore abivajadus ning pakkuda talle sobivat tuge.
Testprojekti näitele tuginedes töötab Sotsiaalministeerium välja NGTS IT-lahenduse, mis
rahvastikuregistri andmete baasil koondab riiklikest registritest info noortest, kes ei ole nendes
registrites aktiivsed, ja kuvab selle info KOV-i juhtumikorraldajale STAR-is. Seejärel päritakse
rahvastikuregistrist noorte endi ja alaealiste puhul ka lapsevanemate või eestkostjate
kontaktandmed, mida KOV-idel on võimalik kasutada kontakteerumiseks, ning koondatakse info
olulisematest noorte taustatunnustest (nt haridustase). See aitab juhtumikorraldajal noorega
kontaktivõttu prioriseerida ja noorega ühenduse saamisel selgitada välja noore tegeliku
abivajaduse. IT-lahendus võimaldab juhtumikorraldajal üles märkida noore kohta käivaid
lisaandmeid, nt eelistatud kontakteerumisviisi, soovitud abi, tegeliku abivajaduse, vahendatud
teenused jne.
NGTS IT-lahenduseks vajalikud eelanalüüsid, arendustööd, testimine ja juurutus toimuvad
2017.–2018. aastal ning esialgse IT-lahenduse valmimine on planeeritud 01.05.2018.
Täiendavad arendustööd tehakse 2018.–2019. aastal vastavalt juhtumikorraldusliku mudeli testi
tulemustele. IT-lahenduse testimise ja juhtumikorralduse teenuse rakendamise käigus võivad
selguda kitsaskohad, täiendavad funktsionaalsused jms, mida juhtumikorraldaja STAR-is vajab.
Noorte tugisüsteemi IT-lahendust saavad hakata kasutama kõik KOV-id.
2019. aastal tehakse täiendavaid arendustegevusi testimise käigus selgunud kitsaskohtade
lahendamiseks. Arendatakse välja päringute tegemise võimalus, et saada regulaarset statistilist
ülevaadet NGTS-i raames tehtud tegevustest. Sellega on võimalik KOV-il ja
Sotsiaalministeeriumil saada ülevaadet mitteaktiivsete noorte arvust, mitteaktiivsuse kestusest ja
9
kontaktivõttude arvust ning sellest, kui palju isikuid abi vajas või ei vajanud ja mis olid selle
põhjused, samuti infot menetluste (sh tegevusplaanid) alustamise/lõpetamise ja teenuste
saamise kohta jne. Kuni selle ajani toimub STAR-ist aruannete või statistika saamine päringute
teel, milleks Sotsiaalministeerium või KOV peavad registripidajale eraldi päringu koostama.
2.1.1. Sihtrühm
KOV-i spetsialistid
2.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.03.2017–31.12.2023
2.1.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
2.2. Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine ning
teavitustegevused
NGTS hõlmab ka juhtumikorralduslikku tööd KOV-is. IT-lahenduse kaudu tuvastatud noorte info
saab KOV-i juhtumikorraldaja STAR-ist. Juhtumikorraldaja peab välja selgitama noore
abivajaduse ja pakkuma vajaduse korral tuge olemasolevate riiklike või KOV-i teenusteni
jõudmisel (nt et noor kasutaks tööotsinguteenust või jõuaks haridussüsteemi). Selleks töötatakse
koostööpartneritega ja KOV-idega välja juhtumikorralduse mudel, mida praktikas testitakse.
Lähtuvalt testimise tulemustest ja laekuvast tagasisidest tehakse mudelis täiendusi.
2.2.1. Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine ja täiendamine
Sotsiaalministeerium kirjeldas koostöös teiste osapooltega (Haridus- ja Teadusministeerium,
Eesti Töötukassa, MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, KOV-id) juhtumikorralduse
mudeli projektiversiooni (protsess, põhimõtted, etapid) mitteaktiivsete noorte abistamiseks 2017.
aasta jooksul. Selleks korraldati 2017. aastal osapooltega koostöökohtumisi ja seminare ning
2019. aastal on plaanis kaasata mitteaktiivsete noorte tüüpportreede kirjeldamist nõustama
ekspert. Lisaks korraldati 2017. aastal õppevisiit Rootsi, kus rakendatakse analoogset süsteemi.
2018. aastal korraldatakse uus õppevisiit, et võimaldada partnerist KOV-ide juhtumikorraldajatel
tutvuda mitteaktiivsete noortega tegelemise rahvusvahelise praktikaga. Juhtumikorralduse
mudeli projektversiooni kirjeldus vormistati 2017. aastal juhendina. Mudeli lõpliku versiooni, kuhu
on tehtud mudeli testimisest tulenevad täiendused, visualiseerib ekspert graafiliselt.
Juhtumikorralduse mudelil on kaks eesmärki: kirjeldada, kuidas toimub töö mitteaktiivse noorega,
ja koondada info olemasolevatest teenustest. KOV-i juhtumikorraldajale koostatakse metoodiline
tegevusjuhis, millest ta saab lähtuda, ning loetelu KOV-i enda pakutavatest teenustest ja riigi
teenustest15, mida abivajavatele noortele vajaduse korral tutvustada.
Lähtuvalt TAT tegevuse 2.2.2 tulemustest täiendatakse mudelit testperioodil. Selleks
kavandatakse partneritest KOV-idega regulaarsed rakenduskoosolekud. 2020. aastal pärast
testimise lõppu analüüsib Sotsiaalministeerium KOV-ides NGTS-i tulemusi ning teeb vajalikud
muudatused ja arendustööd, samuti lepib mudelis osapooltega kokku. Vajaduse korral
koostatakse ka testimise käigus abistatud noorte abivajaduse ja lahenduste tüüpkirjeldused.
15 Minu esimene töökoht, Noorte Tugila programm ja teised noortegarantii tegevused (tööturgu ja tööelu tutvustavad töötoad,
kogukonna arengut toetavad tegevused, kutselaborid, „Noorte töösuvi“, noorte omaalgatuslike projektide toetamine),
karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine, õppenõustamine, avatud taotlusvoor „Töölesaamist toetavad teenused“ madala
haridustasemega ja töötutele noortele, avatud taotlusvoor „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse
ja õppes osalemise toetamine“.
10
Analüüsis töötatakse välja mudeli rakendamise ettepanekud, mis on suunatud seotud osapooltele
Sotsiaalministeeriumis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis.
Aastatel 2021–2023 jätkatakse testimise teise etapiga, mille raames täiendatakse
juhtumikorralduse mudelit võrgustikupõhise lähenemisega, mida on testitud ja praktikas
rakendatud nelja partner-KOV-iga. Juhtumikorralduse mudelit täiendatakse ka sihtgrupi
laiendamise kontekstis. Juhtumikorraldajatele viiakse läbi võrgustiku-ja juhtumikorralduse
koolitusi. Juhtumikorraldajaid toetatakse tööalaselt ko- ja supervisioonide pakkumisega.
2.2.1.1. Sihtrühm
KOV-i spetsialistid
Sotsiaalministeeriumi ametnikud
2.2.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.03.2017–31.12.2023
2.2.1.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
2.2.2. Juhtumikorralduse mudeli testimine
Juhtumikorralduse mudelit testitakse KOV-idega, kes on valitud TAT partneriks. NGTS-i
testimises osalemiseks ja TAT partneriks asumiseks on nõusoleku andnud viis KOV-i (Kohtla-
Järve linn, Raasiku vald, Saaremaa vald, Tartu linn, Võru linn), kelle territooriumil elab
haldusreformi järel ligikaudu 23 000 noort vanuses 16–26 eluaastat. Partneriks ja selle
piirkonnaks loetakse KOV-i tervikuna, sh osa, mis kuni haldusterritoriaalse korralduse muudatuse
jõustumiseni partneriks valitud KOV-i koosseisu ei kuulunud. Mudeli väljatöötamise käigus tehti
nendele KOV-idele ettepanek TAT-ga liituda, et võimaldada tugisüsteemi testida võimalikult
erinevates oludes. Partnerite valikul lähtuti eelkõige KOV-i koostöövalmidusest, asukohast, KOV-
i elanike arvust ja sotsiaalmajanduslikest teguritest.
Kohtla-Järve linn esindab Kirde-Eesti regiooni ja tegemist on Eesti mõistes keskmise suurusega
KOV-iga. Lisaks võimaldab Kohtla-Järve linna osalemine partnerina süvendatult testida loodava
tugisüsteemi efektiivsust KOV-is, kus enamik tugisüsteemi sihtrühma kuuluvatest noortest on
venekeelsed. See tagab ka venekeelse sihtrühma esindatuse tugisüsteemi testimises.
Raasiku vald esindab Põhja-Eesti regiooni ja tegemist on Eesti mõistes elanike arvult väikese
KOV-iga. Lisaks asub Raasiku vald Eesti suurima tõmbekeskuse Tallinna lähedal. Seetõttu
võimaldab Raasiku valla osalemine partnerina süvendatult testida tugisüsteemi toimimist
väikeses KOV-is, kus riiklikud tööturu- ja karjääriteenused (nt Eesti Töötukassa, Rajaleidja) ei ole
kohapeal kättesaadavad ning elanikkonna tööelu on tuntavalt seotud lähedal asuva
tõmbekeskusega.
Saaremaa vald esindab Lääne-Eesti regiooni ja tegemist on Eesti mõistes elanike arvult
keskmise suurusega KOV-iga. Piirkonna eripäraks on eraldatus Mandri-Eestist, samas on KOV-
is olemas NGTS-i sihtrühmale eelduslikult kõige vajalikumad koostööpartnerid (Eesti Töötukassa,
Tugila, Rajaleidja keskused).
Tartu linn esindab Lõuna-Eesti regiooni ning tegemist on Eesti mõistes elanike arvult suure KOV-
i ja tõmbekeskusega. Tartu linna suurus võimaldab testida tugisüsteemi toimimist tingimustes,
kus sihtrühma kuuluvate isikute arv on suur, esineb väikese ja keskmise suurusega KOV-idega
võrreldes rohkem anonüümsust ja KOV-i juhtumikorraldaja sõltub eelduslikult rohkem NGTS IT-
11
lahenduse võimalustest, et sihtrühmaga kontakti saada. Lisaks on Tartu linn eelnevalt osalenud
2016. aastal ellu viidud testprojektis, mille käigus testiti NGTS-i sihtrühma väljaselgitamise
võimalikkust riiklike registrite andmete abil. Tartu linna osalemine partnerina võimaldab edaspidi
võrrelda 2016. aasta testprojekti ning 2018. aastal algava tervikliku tugisüsteemi testimise
tulemusi.
Võru linn esindab Kagu-Eesti regiooni ja tegemist on Eesti mõistes maakondliku
tõmbekeskusega. Lisaks on Võru linn eelnevalt osalenud 2016. aastal ellu viidud NGTS-i
testprojektis. Võru linna osalemine partnerina võimaldab edaspidi võrrelda 2016. aasta
testprojekti ning 2018. aastal algava tervikliku tugisüsteemi testimise tulemusi.
TAT raames on kõigil partneriks olevatel KOV-idel võimalik võtta juhtumikorraldajana tööle
täiendav spetsialist, kes hakkab juhtumikorralduse mudeli alusel tegelema IT-lahenduse abil välja
selgitatud noortega. Samuti viiakse läbi juhtumikorralduse mudeli kasutamisega seotud koolitusi.
2021. aastal alustatakse testimise teise etapiga ning kaasatakse täiendavalt uued KOV-id,
kellega testitakse NGTS-i rakendamist ja võrgustikupõhist lähenemist. Testimise pikendamise
vajaduse on tinginud varasem testimiskogemus. KOV-id on valmis noortele abi pakkuma, kuid
tihtipeale jääb vajaka ressurssidest. Ühelt poolt pole KOV-is piisavalt töötajaid, kes noorte
abistamisega võiksid tegeleda, ning teiselt poolt ei tehta läbimõeldud ja strateegilist koostööd, et
piirkonnas olemasolevat ressurssi (teadmised, võimalused) ära kasutada. Testimise pikendamise
eesmärk on arendada NGTS-i jätkusuutlikkust KOV-ide võimestamisega võrgustikupõhise
juhtumikorralduse arendamisel ning mitteaktiivsete noorte toetamisel haridusse ja tööturule
liikumisel. Testimise raames töötatakse välja toimiv võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel
ning juhtumikorraldust pakutakse laiemale sihtrühmale. Valikuprotsessi aluseks on 79 KOV-i,
keda hinnati järgmiste näitajate alusel:
16–26-aastaste NEET-noorte arv KOV-is (keskmine 198,6);
NEET-noorte määr (%) (keskmine 10,8%);
16–26-aastaste registreeritud töötute osakaal KOV-i 16–26-aastastest noortest (keskmine
3%);
põhihariduse katkestajate osatähtsus (%) 2019. aastal (keskmine 0,6%);
üldkeskhariduse katkestajate osatähtsus (%) 2019. aastal (keskmine 5,2%).
Hindamise tulemusel osutusid testimise pikendamisel valituks järgmised KOV-id:
Narva linn
Regionaalselt esindab Narva linn Kirde-Eesti piirkonda, kus töötus on üheks suuremaks
murekohaks. Samuti on oluline varasemast suurema hulga vene keelt kõnelevate noorte
kaasamine NGTS-i.
NGTS-i on Narvas kasutatud ühel korral, kuid süsteemi kasutamisest loobuti ressursi puudumise
tõttu. Lisaks oli Narva linnas määratud juhtumikorraldajatel raske aru NGTS-i sisust ja toimimisest
keelebarjääri tõttu. Seetõttu on oluline KOV-i süsteemi kasutuselevõtu ja uute juhtumikorraldajate
palkamise toetamine, et luua KOV-i vastav kompetents ja tagada NGTS-i jätkusuutlik kasutamine.
16–26- 16–26- 16–26- 16–26-aastaste Põhihariduse Üldkeskhariduse
NEET-
aastaste aastaste aastaste registreeritud katkestajate katkestajate
noorte
NEET- isikute arv registreeritud töötute osakaal osatähtsus osatähtsus
määr
noorte töötute arv KOV-i 16–26- 2019. a 2019. a
arv 31.12.2019 aastastest
seisuga noortest
844 4708 17,3% 336 7,1% 0,6% 5,6%
12
Kohtla-Järve linn
Testimise pikendamisel on oluline Kohtla-Järve linna kaasamine, sest KOV-il on olemas
väärtuslik kogemus töös vene keelt kõnelevate NEET-noortega Kirde-Eesti piirkonnas. Kohtla-
Järve linn on NGTS-i väljatöötamise juures olnud üks olulisi koostööpartnereid. KOV on aktiivselt
osalenud kõikides seiretes ja aidanud kaasa süsteemi arendamisse.
Kohtla-Järve eripära seisneb selles, et linnaosad asuvad üksteisest kaugel ning see nõuab veelgi
suuremat võrgustikutööd ja pingutust, et noori toetada. Lisaks asub Kohtla-Järve sarnaselt Narva
linnaga Kirde-Eesti piirkonnas, kus töötus on kõige suurem. See mõjutab eelkõige noori. Seetõttu
on oluline kaasata Kirde-Eesti piirkonnast kaks KOV-i, et kaasata rohkem vene keelt kõnelevaid
noori, kelle puhul on töötuse risk suurem.
16–26- 16–26- NEET- 16–26- 16–26- Põhihariduse Üldkeskhariduse
aastaste aastaste noorte aastaste aastaste katkestajate katkestajate
NEET- isikute määr registreeritud registreeritud osatähtsus osatähtsus
noorte arv töötute arv töötute 2019. a 2019. a
arv 31.12.2019 osakaal KOV-
seisuga i 16–26-
aastastest
noortest
412 2934 14,04% 193 6,58% 1% 4,7%
Valga vald
Valga vald asub Kagu-Eesti piirkonnas Valga maakonnas, kus Eesti kontekstis on töötus teisel
kohal. Valga vallas on NEET-noorte määr üle keskmise ja kuna tegemist on hajaasustusega
piirkonnaga, mis on mõjutatud ka 2017. aasta haldusreformist, siis on oluline Eesti kõige
lõunapoolsema piirkonna kaasamine NGTS-i arendamisse.
Kuigi Valga vald on NGTS-i seiretes osalenud järjepidevalt alates teisest seirest, ei ole KOV olnud
ressursside puudumise tõttu kuigi aktiivne ja tulemuslik nimekirjade kasutamisel.
16–26- 16–26- NEET- 16–26-aastaste 16–26- Põhihariduse Üldkeskhariduse
aastaste aastaste noorte registreeritud aastaste katkestajate katkestajate
NEET- isikute arv määr töötute arv registreeritud osatähtsus osatähtsus 2019. a
noorte 31.12.2019 töötute 2019. a
arv seisuga osakaal KOV-i
16–26-
aastastest
noortest
229 1844 12,42 86 4,66% 1,3% 5%
Pärnu linn
Pärnu linn esindab Lääne-Eesti regiooni. Pärnu linn on peale reformi kõige suurema pindala ja
noorte arvuga linn Eestis. Pärnu linnas on tuge vajavate noorte nimekirjas 2019. aastal 594 noort,
kellega proaktiivne kontakti võtmine ning samas võrgustiku toimimine ja koostöö koordineerimine
on oluline nii KOV-i keskuses Pärnus kui väljaspool seda, kogu linna haldusalasse kuuluvates
piirkondades.
13
NGTS-is on Pärnu linn osalenud esimesest kolmanda seireni ja peale seda süsteemi
kasutamisest loobunud ressursside puudumise tõttu. Samas nähakse vajadust selgitada välja
erinevad noortele mõeldud toetusmeetmed ja arendada süsteemsemat koostööd mitteaktiivsete
noorte toetamiseks.
16–26-aastaste 16–26- Põhihariduse Üldkeskhariduse
registreeritud aastaste katkestajate katkestajate
16–26-
töötute arv registreeritud osatähtsus osatähtsus 2019. a
aastaste 16–26- NEET- 2019. a
31.12.2019 töötute
NEET- aastaste noorte
seisuga osakaal KOV-i
noorte isikute arv määr
16–26-
arv
aastastest
noortest
594 5329 11,15% 205 3,85% 0,5% 5,4%
NGTS-i on võimalik kasutada ka kõikidel teistel KOV-idel, kes ei ole käesoleva TAT partnerid.
Nendes KOV-ides on NGTS-i kasutamine vabatahtlik. Mitte-partnerist KOV-idele TAT raames
juhtumikorralduse kulusid ei hüvitata, kuid nendel KOV-idel on võimalik toetust taotleda avatud
taotlusvooru kaudu. IT-lahendus ja juhtumikorralduse juhis tehakse kättesaadavaks kõikidele
KOV-idele.
Juhtumikorralduse testperioodi käigus lähtuvad partneriteks valitud KOV-ide juhtumikorraldajad
oma tegevuses Sotsiaalministeeriumi väljatöötatud juhtumikorralduse juhisest, mida järgides
tuvastab KOV-i töötaja noore abivajaduse ning abistab noort vastavalt vajadusele eesmärgiga
tuua noor püsivalt tagasi haridusse või tööturule. Partnerist KOV annab mudeli testimise käigus
selgunud kitsaskohtadest ja tugevustest Sotsiaalministeeriumile regulaarsete
rakenduskoosolekute käigus tagasisidet ning teeb jooksvalt ettepanekuid juhtumikorralduse
mudeli täiendamiseks. Lisaks toimuvad KOV-idele regulaarsed koolitused. Mudeli väljundite ja
tulemuste (nt tööle rakendumine ja õppima asumine) kohta kogutakse andmeid regulaarse ESFi
seire16 käigus.
2.2.2.1. Sihtrühm
Mitteaktiivsed noored ja mitteaktiivsed noored vanuses 16-29 (mitteaktiivsed noored vanuses 16-
26, kes on riiklike andmeregistrite alusel tuvastatud ja 16-29-aastased noored, keda riiklike
andmeregistrite alusel tuvastatud ei ole ja pöörduvad ise KOVide poole).
2.2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.05.2018 – 31.12.2023
2.2.2.3. Tegevuse elluviija
Perioodil 01.04.2018–31.10.2020 Kohtla-Järve linn, Raasiku vald, Saaremaa vald, Tartu linn ja
Võru linn.
Perioodil 01.03.2021–31.10.2023 Kohtla-Järve linn, Narva linn, Pärnu linn ja Valga vald.
2.2.3. Teavitustegevused
TAT raames kavandatakse teavitustegevusi nii KOV-idele, noortele kui ka laiemale avalikkusele.
KOV-idele suunatud teavituse eesmärk on suurendada nende teadlikkust NGTS-i IT-lahendusest
ja juhtumikorralduse mudelist ning motiveerida KOV-e proaktiivselt mitteaktiivsete noortega
16
https://www.rtk.ee/sites/default/files/Toetused/KKK/esf-andmekorje-juhend.docx
14
tegelema ja juhtumikorraldust pakkuma. Mitteaktiivsetele noortele suunatud teavituse eesmärk
on teavitada neid võimalusest, et KOV-i juhtumikorraldaja võib nendega ühel hetkel ühendust
võtta ja abi pakkuda ning seeläbi noori positiivselt ette valmistada ja julgustada
juhtumikorraldusteenust kasutama. Laiema avalikkuse teavitamise eesmärk on anda teada
Sotsiaalministeeriumi tegevusest mitteaktiivsete noorte aktiveerimisel ja väljatöötatud NGTS-i
lahendusest.
Teavitustegevuste paremaks sihitamiseks ja elluviimiseks kasutatakse vajaduse korral eksperte
ja sihtrühmade esindajaid. Teavitamiseks koostatakse infomaterjal, mis aitab uue tugisüsteemi
toimimist osapooltele visuaalselt ja arusaadavalt selgitada.
KOV-idele korraldatakse 2018. aastal neli regionaalset teavitusüritust, kus räägitakse
tugisüsteemi vajadusest, eesmärgist ja juhtumikorralduse mudelist ning selle kasutamise
võimalustest. Teavitusüritustele on kutsutud ka peamiste koostööpartnerite (Tugila, töötukassa)
esindajad, et teavitada neid tugisüsteemi rakendumisest.
Aastatel 2017–2020 on kavandatud mitteaktiivsetele noortele suunatud tegevused, et teavitada
neid võimalikust ühendusevõtmisest ning motiveerida juhtumikorralduses osalema.
Teavitustegevuse tulemuslikkuse tagamiseks kombineeritakse teavitusviise, sealhulgas meediat,
sotsiaalmeediat, otsekommunikatsiooni jne. Info koondamiseks täiendatakse olemasolevat 17
noortegarantii veebilehekülge, kus tutvustatakse NGTS-i sisu ja kuhu laetakse vajaminev
infomaterjal. Seda toetab sotsiaalmeediakampaania, mis aitab tutvustada noortele võimalusi
haridustee ja karjääri jätkamiseks ning suunab noori veebileheküljele. Tugisüsteemi
tutvustamiseks toodetakse videoklipp, mida saab kasutada nii veebilehekülgedel kui meedias ja
sotsiaalmeedias.
KOV-idele nähakse aastateks 2020-2023 ette regionaalseid teavitusüritusi tugisüsteemi
tulemustest teavitamiseks, et võimalikult paljud KOV-d tugisüsteemi kasutusele võtaksid ja
NGTS-i järjepidevalt ja tulemuslikult rakendaksid. 2023. on planeeritud suurem, võimalusel
rahvusvaheline, konverents noortegarantii tugisüsteemi tulemuste tutvustamiseks.
Teavitustegevuste paremaks sihitamiseks ja läbiviimiseks kasutatakse vajadusel tunnustatud
eksperte ja sihtrühmade esindajaid.
Perioodil 2021-2023 kaasatakse partnerina teavitustegevuste elluviimisesse
Sotsiaalkindlustusamet, kes koostöös Sotsiaalministeeriumiga tegevusi ellu viib. SKA omab KOV-
des oma põhitegevustest lähtuvalt vajalikku koostöövõrgustikku ja kontakte, et seeläbi parimal
viisil teavitustegevusi planeerida ja ellu viia ning jõuda efektiivsemalt abi vajavate noorteni.
2.2.3.1. Sihtrühm
Mitteaktiivsed noored ja KOV-i spetsialistid
2.2.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.03.2017–31.12.2023
2.2.3.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
2.3. Järelhindamine
Poliitikamuudatuste põhjendatud, tulemusliku ja sihitatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik
järelhinnata tehtud poliitikavaliku toimimist. Sotsiaalhoolekande seaduse § 1601 sätestab
17
http://tooelu.ee/et/noortegarantii
15
Sotsiaalministeeriumile regulatsiooni järelhindamise kohustuse, mille raames analüüsitakse
hiljemalt 2020. aastal noore abivajaduse hindamise rakendamise mõju ja tulemuslikkust.
Tegevuse raames tellib elluviija analüüsi, mille tulemusena on hinnatud tugisüsteemi
rakendamise mõju ja tulemuslikkus.
Lisaks analüüsib Sotsiaalministeerium hiljemalt 2023. aasta lõpuks võrgustikupõhise
juhtumikorralduse toimimist KOV-ides.
2.3.1. Sihtrühm
Sotsiaalministeeriumi ametnikud
2.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.09.2019–31.12.2023
2.3.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium
3. Näitajad
Näitaja Näitaja Alg- Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus (viide tase (2018) (2023)
TAT punktile,
missugusest
tegevusest
kujuneb)
Rakenduskava Aktiivseid 0 490 700 (meetmes Tegevuse 2.2.2
väljundinäitaja tööturuteenu- (meetmes kokku 17 640) tulemusnäitaja
(TAT seid18 saanud kokku 5380)
tulemusnäitaja) osalejate arv Näitaja sihttaseme
saavutamisse
panustavad käesolev
TAT ja avatud
taotlusvooru projektid
TAT- Tegevus 2.1. IT-lahenduse juurutamine ja arendamine
spetsiifiline
väljundinäitaja
Väljundinäitaja IT-lahendus on 0 1 1 Panustab kaudselt
juurutatud rakenduskava
väljundinäitajasse
TAT- Tegevus 2.2. Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine
spetsiifiline ning teavitustegevused
väljundinäitaja
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 490 700 (meetmes Panustab otseselt
tööturuteenu- (meetmes kokku 17 640) rakenduskava
seid saanud kokku 5380) väljundinäitajasse
osalejate arv
18
TAT raames juhtumikorralduses osalenud (sh pooleliolevad juhtumiplaanid) loetakse aktiivseid tööturuteenuseid
saanute hulka, st eeldame, et juhtumikorraldus on aktiivne teenus, mis aitab edasi teiste teenuste saamisele.
TAT raames loetakse aktiivseid tööturuteenuseid saanuteks ka need isikud, kellele KOV-i töötaja on abi pakkunud
nn lihtmenetluse raames (nt selgub noore abivajaduse väljaselgitamisel, et noore aitamiseks piisab temale mõne
konkreetse teenuse osutamisest ning pikaajalist juhtumiplaani ei olegi vaja teha).
16
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 0 40% 40% Panustab otseselt
6 kuud pärast rakenduskava
tööturuteenust tulemusnäitajasse
e saamist on
hõives
4. TAT mõju läbivatele teemadele.
TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust
argumenteeritult põhjendada):
Regionaalareng jah ei
TAT tegevused ei toeta otseselt piirkondade arengut. Juhtumikorraldust testitakse vabatahtlikult
TAT-ga liitunud KOV-ides, mistõttu avaldub mõju tööturule väga piiratud mahus ja konkreetsetes
piirkondades.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja
kliima eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise
partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruandel.
Infoühiskond jah ei
TAT-ga luuakse IT-lahendus, mille abil kuvatakse selleks soovi avaldanud KOV-i
juhtumikorraldajale nimekiri mitteaktiivsetest noortest koos noore kontaktandmetega, mis
võimaldab KOV-il tuvastada noore individuaalse abivajaduse ning pakkuda sihitatud teenuseid.
Riigivalitsemine jah ei
TAT tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT
ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, kuid väljatöötatud tegevused ise
ei mõjuta oluliselt riigivalitsemise tõhusust.
Võrdsed võimalused19
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)20
jah ei
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Programm sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse
edendamisse
jah ei
Tegevuste kirjeldus: TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse
sooküsimuste lõimimisega TAT-de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse.
jah ei
Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: TAT raames
pakutavad teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja
elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve.
Võrdne kohtlemine
19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse
edendamine ja mittediskrimineerimine.
20 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad
ka naisi ja mehi.
17
jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud:
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TAT on suunatud just noorte
sihtrühmale. Tegevustega toetatakse mitteaktiivsete noorte konkurentsivõime
suurenemist tööturul. Mitteaktiivsed noored on tööturu mõistes üks
haavatavamaid riskirühmasid;
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – TAT raames töötatakse välja ja
testitakse juhtumikorraldust, mis võtab arvesse terviseseisundist ja/või
puudest tulenevaid erivajadusi. TAT eesmärk on abistada inimesi avatud
tööturule jõudmisel, mistõttu ei osutata käesoleva TAT raames teenuseid
puuduva töövõimega ja ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavatele
inimestele;
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust
kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest
sättumusest21 – TAT sihtrühma analüüsis on andmed välja toodud sugude
järgi. TAT raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust sõltumata
inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või
veendumusest või seksuaalsest sättumusest.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
TAT tegevus 2.2 „Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine on seotud
meetmega 1.1 „Tugiteenuste arendamine eesmärgiga vähendada koolist lahkumist ning toetada
noorte karjäärivalikuid“ ja meetmega 1.6 „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside
arendamine“. Juhtumikorraldajal on võimalik teavitada noori individuaalse karjäärinõustamise
võimalusest Rajaleidja keskustes ja töötukassas.
TAT tegevus 2.2 „Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine on seotud
meetmega 2.7 „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine
noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ ja töötukassa TAT-ga samas meetmes. Oluline on,
et toimib tõhus koostöö ja infovahetus ning noored saaksid asjakohast infot neid abistavatest
teenustest nii KOV-i, töötukassa kui noorsootöötaja kaudu. Juhtumikorraldajal on võimalik noori
abistada nii töötukassa pakutavate teenuste saamisel kui ka suurendada noorte teadlikkust
noorsootöö tegevustest.
TAT tegevused on seotud meetme 2.7 „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju
vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ tegevusega 2.7.2 „Õigusrikkumise
taustaga noorte tööturule kaasamine“ ning sama meetme tegevusega 2.7.3 „Riskis olevatele
noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“.
TAT on seotud sama meetme raames elluviidavate avatud taotlusvoorudega. ESFi perioodi
2014–2020 avatud taotlusvoorud on suunatud vähese kvalifikatsiooniga inimeste oskuste
suurendamisele ja tööturult pikemat aega eemal olevate inimeste kaasamisele. Avatud
taotlusvoorude projektides pakutavad tegevused on oluliseks täienduseks TAT tegevustele, et
aidata tööturul nõrgemas positsioonis inimesi, kelle tööle aitamiseks pakutakse aktiveerivaid
meetmeid.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
21 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus)
18
1. Konkurentsivõime kava Eesti 2020:
- tööjõus osalemise määra suurendamine (vanuserühm 15–64) 75%-ni;
- noorte (15–24) töötuse määra vähendamine 10%-ni.
2. Heaolu arengukava 2016–2023: TAT toetab otseselt arengukava alaeesmärgi 1 „Tööjõu
nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused
toetavad pikaajalist tööelus osalemist“ saavutamist ja indikaatorite täitmist, panustades nende
noorte, kes ei tööta ega õpi, arvu vähendamisele. Noorte aktiveerimisel pööratakse tähelepanu
tööturul osalemise tõkete eemaldamisele ning olulisel kohal on süsteemsed lahendused
pikaajalise töötuse vähendamiseks – selleks tugevdatakse muu hulgas ka võrgustikutööd tööturu,
haridussüsteemi ja KOV-i vahel.
3. Noortevaldkonna arengukava 2014–2020: noorte konkurentsivõime suurendamiseks tööturule
suundumisel ja tööturul edukale toimetulemisele kaasaaitamiseks saab noortevaldkonna kaudu
luua noorte võimekuse suurendamise põhisest arusaamast lähtudes võimalused töökogemuse
omandamiseks, ülemineku(te) toetamiseks, tööelu paremaks tundmiseks ning selliste oskuste ja
teadmiste omandamiseks, mis aitavad kaasa töö leidmisele ja tööturul kindlama seisu
saavutamisele.
4. ELi nõukogu noortegarantii soovitus22 kutsub liikmesriike üles tagama, et kuni 25-aastased
noored saaksid hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist
lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise.
Käesoleva TAT tegevused on üks osa noortegarantii tegevustest Eestis.
5. Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (edaspidi lõimumiskava) koondab Eesti
lõimumispoliitika strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise vahendid aastateks 2014−2020.
Lõimumiskavas on märgitud, et lõimumisvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on muu hulgas
vaja toetada tööturul aktiivset osalust. TAT tegevus 2.2 aitab kaasa lõimumiskava eesmärkide
täitmisele ning on otseselt seotud lõimumiskava meetmega 6.1 (teisest rahvusest elanike
tööhõivevõime suurendamine), toetades muu hulgas ka muust rahvusest inimeste tööle saamise
võimalusi.
Lisa:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused
7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule struktuuritoetuse seaduse
§-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale
sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1.1 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevustele ja eelarvele;
7.1.1.2 esitama rakendusasutuse (edaspidi RA) nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite kaupa;
7.1.1.3 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 7. kuupäevaks eelmise kuu kohta
RA poolt väljatöötatud vormil;
7.1.1.4 esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ) järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi
10. detsembriks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul
TAT kinnitamisest;
7.1.1.5 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3
nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.4 esitatud prognoosist;
22
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2013:120:0001:0006:et:PDF
19
7.1.1.6 pidama arvestust projekti tulude üle vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama
nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul
ajal RÜ nõudmisel.
7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud:
7.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni
dokumendid;
7.1.2.2 esitama toetuse saaja antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks
prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt
toetuse saaja ja/või partneri vajadusest;
7.1.2.3 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu
10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud
toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le;
7.1.2.4 esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks;
7.1.2.5 esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ
saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod,
osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;
7.1.2.6 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1.
juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on
kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1
punktidele 1–4 ja § 3 lõikele 4;
7.2.3.2 TAT tegevuse 2.1 elluviimisega seotud infotehnoloogia kulud;
7.2.3.3 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT
kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes
6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud.
7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised
kulud:
7.2.4.1 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike;
7.2.4.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.4.3 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
7.2.4.4 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kehtima hakkamist.
7.3. Toetuse maksmine
7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu
tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel ja § 15 lõigete 1 ja 4 alusel.
7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
20
7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid
ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volituste koopiad.
7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasema TAT
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist
muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord
kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab
seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90
kalendripäeva.
7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud
maksetaotluse alusel struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu. Maksetaotluse vormi kinnitab RÜ.
7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest
personalikuludest.
7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.3.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui:
7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks TAT-d
ellu viia või kavandatud tulemust saavutada;
7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48
lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel
väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses
nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik
kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning
puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse
määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue
on täidetud.
7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks
lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib RÜ-d
kohustada maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse seaduse §
30 lõikes 4 nimetatud juhtudel.
7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik.
Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6
nimetatud juhtudel.
7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
21
7.4. TAT muutmine
7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse
perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates
taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.4.4
nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja
võrra.
7.4.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l
on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg
kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on
vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul,
kui on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks
elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-
l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna
meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.4.9. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta eelarve
muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui:
7.4.9.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem
kui 15% ja
7.4.9.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.4.10. Peale punktis 7.4.9 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie
tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.5.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e-keskkonna
kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui tehniline viga struktuuritoetuse e-
keskkonna töös takistab vahearuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks vahearuande
esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja
esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne
järgmiseks tähtpäevaks.
7.5.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu 45
päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui tehniline viga
struktuuritoetuse e-keskkonna töös takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks
lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
22
7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva
jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, edastab RÜ
lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks.
7.5.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul
peale puuduste kõrvaldamist.
7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult,
edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.
7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine
lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8.
7.5.10. TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna
seirearuande vormilt.
7.6. Finantskorrektsioonid
7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
7.7. Vaiete menetleja
7.7.1. RA otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetleja on RA.
7.7.2. RÜ otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetleja on RÜ.
7.8. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja nr 61
„Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga tehakse muudatused tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirjaga nr 61
„Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes
(edaspidi TAT).
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna peaspetsialist Tiina
Vinkel (tel 626 9804,
[email protected]), nõunik Kelli Ilisson (tel 626 9197,
[email protected])
ning nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
Märkused:
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis.
Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi.
2. Eelnõu sisu
Eelnõu punktiga 1 lisatakse TAT partneriks Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Uue partneri
lisandumisega kaasnevad sisulised muudatused on kirjeldatud allpool.
Punktiga 2 muudetakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 1 609 920 eurot),
mida suurendatakse kokku 200 000 euro võrra (sh Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetust 170 000
euro võrra ja riiklikku kaasfinantseeringut 30 000 euro võrra), tulenevalt meetme tegevuse eelarves
olevast kohustustega üles võtmata jäägist. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 1 809 920 eurot
(sh ESFi toetus 1 538 432 eurot ja riiklik kaasfinantseering 271 488 eurot). Tegevuste jätkamist
analüüsitakse ning vajadusel tagatakse rahastamine peale TAT abikõlblikkuse perioodi lõppu
teistest allikatest.
TAT eelarve suurenemine 200 000 euro võrra on tingitud SKA lisamisega tegevuste elluviijate
hulka. Kulu 200 000 eurot hõlmab SKA projektijuhi ja koordinaatori töötasusid perioodil 2021–2023,
sh kaudseid kulusid. Nimetatud ametikohtade peamine eesmärk on projektijuhi ja koordinaatori töö
kaudu noortegarantii tugisüsteemi rakendamise parem toetamine KOV-des ning koostöös
Sotsiaalministeeriumi ja teiste partneritega süsteemi sisuline toetamine ja arendamine, sh
teavitustegevuste koordineerimine ja elluviimine.
Punktidega 3 ja 5 lisatakse tegevuse „Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja
täiendamine ning teavitustegevused“ alategevuste „Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine ja
täiendamine“ ning „Teavitustegevused“ elluviijate hulka SKA.
Punktiga 4 täiendatakse alategevuse „Teavitustegevused“ teksti lõiguga, mis täpsustab, et kuna
SKA-l on partnerina võimalik planeeritavad teavitustegevused noorte suunal integreerida oma
põhitegevustega, tagades seega teavituse parema koordineerituse olemasolevate kontaktide ja
koostöö pinnalt KOV-dega, jõuab ka teavitustegevus veel eesmärgipärasemalt ja efektiivsemalt abi
vajavate noorteni.
Punktiga 6 asendatakse toetuse andmise tingimuste lisa „TAT eelarve kulukohtade kaupa“
käesoleva käskkirja lisaga „TAT eelarve kulukohtade kaupa“.
Punkti 7 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.08.2021, mil algasid SKA
tegevused TAT raames.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi
ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
4. Eelnõu mõjud
SKA kaasamine partnerina TAT tegevuste elluviimisesse aitab eelkõige kaasa kohalike
omavalitsuste noorte suunal tehtavale tööle, et laialdasemalt ja efektiivsemalt jõuda TAT
sihtrühmaks olevate abi vajavate noorteni. Kuna SKA on KOV-dega otseses ja pidevas koostöös,
sh on SKA-s noortele suunatud teenuseid nagu mitmedimensiooniline pereteraapia, kinnise
lasteasutuse teenus, psühhosotsiaalne kriisiabi jt), siis mitmed juba täna SKA poolt korraldatud
ja/või pakutavad teenused toetavad keerulises olukorras noori. Samuti on SKA eestvedamisel ja
koordineerimisel võimalik abi vajavale noorele pakkuda elukaare lähenemist, mis tähendab, et noor
jõuab sujuvalt ühelt teenuselt teise ka siis, kui ta noortegarantii tugisüsteemist vanuse tõttu väljub,
kuid tema vajadus abile ja toetusele on jätkuv. Seega on SKA poolt pakutav laiahaardeline ja
mitmekülgne lähenemine oluliseks panuseks noortegarantii tugisüsteemi efektiivsemaks
rakendamiseks KOV-des ning Sotsiaalministeeriumile jt seotud osapooltele ning
koostööpartneritele vajalikuks toeks noortegarantii tugisüsteemi sisulises arendamises, tagades
ühtlasi ka parema toe abi vajavatele noortele nii KOV-de kui ka SKA enda vaatest.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
TAT sihtrühm on 16–29-aastased mitteaktiivsed noored, kelle tööturul osalemise suurendamist ja
tööalaste võimaluste parandamist TAT raames toetatakse. Sihtrühma andmete töötlemine toimub
vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-s 151 kirjeldatud põhimõtetele ning nimetatud seaduse
alusel kehtestatud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses sätestatud korras.
TAT muudatuse tulemusel andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei ole, kuivõrd
teenuste ja pakutava abi sisu ei muudeta. SKA lisandumisega partneriks ei muutu SKA poolt
isikuandmete töötlemine, kuna SKA töötleb isikuandmeid jätkuvalt olemasolevate seadusest
tulenevate ülesannete piires (vastavalt inimese abivajadusele konkreetse teenuse
andmekoosseisus näiteks sotsiaalhoolekande seaduse alusel). Eeltoodust tulenevalt võib
andmekaitselist mõju pidada väheseks.
Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 24 punktile 7 peab toetuse saaja
korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK)
juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise
Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal1 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa
1
http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en
2
ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhise lisa D2 – andmete kogumise
ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud korraldusasutuse (KA)
juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020
struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja
nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik
registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest
ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses
koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning
edastama osalejate andmed rakendusüksusele kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise
nädala lõpuks.
5. TAT muudatuste rakendamine
TAT-d rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2021. a.
6. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste
Keskusele ja arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ning
Sotsiaalkindlustusametile.
2
http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data%
20collection%20and%20validation.pdf
3
Rahandusministeerium Meie 18.08.2021 nr 1.2-2/107-1
Riigi Tugiteenuste Keskus
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri käskkirja
„Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi
arendamine ja testimine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2014–2020 prioriteetse
suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meedet
„Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisad:
1. käskkirja eelnõu
2. toetuse andmise tingimused
3. eelnõu seletuskiri
4. eelarve
Lisaadressaadid:
Haridus- ja Teadusministeerium
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Sotsiaalkindlustusamet
Jüri Lõssenko 6269 186
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja
nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine
ja testimine“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja
tööministri 30. mai 2017. a käskkirjaga nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja
testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2. teen toetuse andmise
tingimustes järgmised muudatused:
1. Sõnastan partnerite nimekirja järgmiselt:
„Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Sotsiaalkindlustusamet“.
2. Asendan punkti 1.2.4. tabelis arvud „1 368 432“, „241 488“ ja „1 609 920“ arvudega „1 538
432“, „271 488“ ja „1 809 920“.
3. Sõnastan punkti 2.2.1.3. järgmiselt:
„2.2.1.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet“.
4. Täiendan punkti 2.2.3. lõiguga järgmises sõnastuses:
„Perioodil 2021–2023 kaasatakse partnerina teavitustegevuste elluviimisesse
Sotsiaalkindlustusamet, kes koostöös Sotsiaalministeeriumiga tegevusi ellu viib.
Sotsiaalkindlustusamet omab KOV-des oma põhitegevustest lähtuvalt vajalikku
koostöövõrgustikku ja kontakte, et seeläbi parimal viisil teavitustegevusi planeerida ja ellu viia
ning jõuda efektiivsemalt abi vajavate noorteni.“.
5. Sõnastan punkti 2.2.3.3. järgmiselt:
„2.2.3.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet“.
6. Asendan toetuse andmise tingimuste lisa käesoleva käskkirja lisaga.
2
7. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.08.2021.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Tervise- ja tööminister
Lisa: Lisa (TAT eelarve)