KK - Tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakueerimise juhendi kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 18. märts 2016 nr 1-3/55 Tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakueerimise juhendi kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel: 1. Kinnitan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakueerimise juhendi (käskirja lisa); 2. Tunnistan kehtetuks direktori 29.01.2016.a. käskkirjaga nr 1-3/18 kinnitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse evakueerimisjuhendi ja 29.01.2016.a. käskkirjaga nr 1-3/17 kinnitatud evakueerimisjuhendi lisa nr 1, mis on edaspidi tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakueerimise juhendi lahutamata osa. 3. Kõik varem kehtinud sama või sarnase nimega, kuid sama sisuga tuleohutusjuhendid tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva käskkirja kinnitamisest. 4. Tulekahju korral tegutsemise plaan ja evakueerimise juhend jõustub alates käskkirja allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Rull direktor  KINNITATUD direktori 18.03.2016 käskkirjaga nr 1-3/55 TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN JA EVAKUEERIMISE JUHEND Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ASTANGU 27, Tallinn 1 SISUKORD PLAANIS KASUTATAVAID MÕISTEID: ...............................................................................4 1 EVAKUATSIOONI JA TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMIST MÕJUTAVAD ANDMED ...................................................................... 5 1.1 EHITISE KASUTUSVIIS, JAGUNEMINE: ..................................................................5 1.2 EHITISE KASUTAMISE KELLAAJAD JA KASUTAJATE ARV ........................................5 1.3 EVAKUATSIOONITEED .......................................................................................5 1.4 ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID ..................................................................6 1.5 AUTOMAATNE TULEKAHJUSIGNALISATSIOONISÜSTEEM ........................................6 1.6 SISERAADIO .....................................................................................................6 1.7 KOGUNEMISKOHT........................................................................................6 1.8 MUU INFO ........................................................................................................6 2 HOONE JA ASUTUSTE TULEOHTLIKKUSE KIRJELDUS ............... 7 3 EVAKUEERIMISJUHEND ................................................................... 8 3.1 ADMINISTRAATORI TEGEVUS OHU OLEMASOLU KORRAL .....................8 3.2 EVAKUATSIOONI ÜLDJUHI TEGEVUS HÄIREOLUKORRAS .......................9 3.3 ASUTUSE PÄÄSTETÖÖDE JUHI TEGEVUS HÄIREOLUKORRAS ...............9 3.4 EVAKUEERIMISE EEST VASTUTAVATE ISIKUTE TEGEVUS .................... 10 3.5 PÄÄSTESALGA LIIKMETE TEGEVUS HÄIREOLUKORRAS ....................... 10 3.6 TEGEVUSPLAAN INIMESTE EVAKUEERIMISEKS ..................................... 11 3.7 TULEKAHJUST TEAVITAMISE JUHEND ..................................................... 11 3.8 JUHISED TULEOHUTUSPAIGALDISTE KASUTAMISEKS .......................... 12 4 HÄIREKESKUSESSE HELISTAMINE .............................................. 13 5 EVAKUEERUMISEL ON KASULIK TEADA: .................................... 14 5.1 KUI OLETE SATTUNUD VÄLJAPÄÄSMATUSSE OLUKORDA ..................................... 15 5.2 TULEKUSTUTI KASUTAMISEMEELESPEA. ........................................................... 16 LISA 1 TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN JA EVAKUEERIMISE JUHENDI LISA .................................................... 17 LISA 2 KÄITUMINE HÄDAOLUKORRAS .............................................. 20 2 SISSEJUHATUS Käesolevas ’’Tulekahju korral tegutsemise plaanis ja evakueerimise juhendis’’ on kirjeldatud ASTANGU 27, TALLINN tuleohutusalane iseloomustus ning töötajate kohustused tulekahju ja üldise evakuatsiooni korral. Tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakueerimise juhendi (edaspidi plaan) eesmärk on inimeste ohutuse tagamine ja varalise kahju ärahoidmine tulekahju ja muu ohu korral. Käesolev plaan kuulub läbivaatamisele ja vajadusel korrigeerimisele:  tegevuse või protsessi reglemendi ja töötingimuste muutumisel;  tulekahju või muu õnnetuse toimumisel objektil;  plaani koostamisel aluseks olnud õigusaktide muutumisel;  uute päästevahendite kasutuselevõtmisel;  tulekahjuõppuse järgselt, kui on tuvastatud asjaolusid, mille põhjal võib järeldada, et olemasolev plaan ei ole eesmärgipärane;  riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuse saamisel. Juhendi muudatustest tuleb teavitada kõiki hoones töötajaid. Plaaniga peavad tutvuma kõik töötajad ning andma selle kohta allkirja. 3 Plaanis kasutatavaid mõisteid: Tulekahju – Väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Tulekahju korral tegutsemise plaan (edaspidi plaan) – Juhend, mis kirjeldab evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise korda, võttes arvesse asutuste tuleohutusalaseid erisusi. Plaan koosneb evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast (edaspidi tegevuskava) ning skeemidest (edaspidi skeem). Tegevuskava – Plaani osa, mille eesmärk on anda töötajatele ülevaade asutuse tuleohutusalastest erisustest ning tutvustada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise juhiseid. Skeem – Hoone korruse või evakuatsiooniala joonis, mis kirjeldab graafiliselt koridoride, trepikodade, ruumide, ukseavade, rõdude, evakuatsiooniteede ja - pääsude, hädaväljapääsude, tulekahju teatenuppude, tuletõrje voolikusüsteemi kappide ja tulekustutite asukohti ning vajadusel muid olulisi tähistusi. Skeem koostatakse iga hoone korruse või evakuatsiooniala kohta, kus töötavad ja võivad viibida inimesed. Tuletõkkesektsioon – Ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud eeldusel, et tuletõkkeuksed on suletud ja muud tuletõkketarindid on terved Evakuatsioon – Kasutajate sunnitud väljumine ehitisest või selle osast ohutusse kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral. Evakuatsioon toimub reeglina mööda evakuatsiooniteed. Evakuatsiooni juht – Evakuatsiooni korraldav ja esmane päästetööjuhiga suhtlev töötaja. Evakuatsiooni korraldav töötaja – Oma vastutusalas evakuatsiooni juhtiv ja korraldav töötaja. 4 1 EVAKUATSIOONI JA TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMIST MÕJUTAVAD ANDMED 1.1 Ehitise kasutusviis, jagunemine: IV ja II kasutusviis – Kogunemishooned, majutushooned Kasutamise otstarve – Õppeasutus, õpilaskodu. Astangu 27 kompleks koosneb neljast omavahel ühendatud korpusest: A-korpus 4 + keldrikorrus Õppekorpus B-korpus 1 + keldrikorrus Puidutöö korpus C-korpus 4 korrust Õpilaskodu, söökla D-korpus 2 korrust Ujula, õppeköök 1.2 Ehitise kasutamise kellaajad ja kasutajate arv Hoonestus on kasutuses iga päev 24/7 Hoonstuse kasutajate arv: 240 1.3 Evakuatsiooniteed Hoone igast korpusest on väljapääsud: A-korpusest 3 pääsu, B-korpusest 3 pääsu C-korpusest 4 pääsu, D-korpusest 3 pääsu Tulekahju korral ühes korpuses evakueerutakse võimalusel kõrval korpuse kaudu ehk HORISONTAALNE EVAKUATSIOON Korrustelt toimub evakuatsioon trepikodade kaudu I korrusele ning I korruse pääsudest välja. Evakuatsiooniteed on tähistatud märkidega ja vastavate evakuatsiooni- valgustitega, mis juhatavad hoonest välja. 5 1.4 Esmased tulekustutusvahendid Hoonesse on paigutatud 6kg pulberkustutid hajutatult kõigisse hooneosadesse ja igale korrusele. Kustutid asuvad nähtavates kohtades Hoonestusse on paigaldatud tuletõrjevooliku süsteem. Voolikusüsteemi on soovitatav kasutada kahekesi. 1.5 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem Hoones viibijad saavad tulekahjust teada häirekellade kaudu. Häirekellad hakkavad tulekahju korral tööle automaatse tulekahjusignalisatsiooni (ATS) -süsteemi rakendumisel kui tulekahjust tekkiv suits jõuab suitsuandurini või temperatuuriandur rakendub lubatust suurema temperatuuri korral. 1.6 Siseraadio Ohuolukorrast antakse siseraadio kaudu teada: mis ohuga on tegemist, kus ohukolle asub, milliseid teid mööda toimub evakuatsioon, kus on kogunemiskoht. 1.7 KOGUNEMISKOHT Kogunemiskoht määratakse ära koos evakuatsioonikorraldusega ning teatatakse läbi siseraadio valjuhääldi või öeldakse suusõnaliselt. Kogunemiskohas toimub evakueeritute loendus ja info kogumine. Evakuatsioonijuhile peab laekuma kogu info õnnetusest ning kannatanutest. Kogunemiskohast ei tohi lahkuda ilma korralduseta. 1.8 Muu info Lähimad päästekomandod: Nõmme päästekomando ~5km kaugusel. Esimene päästekomando jõuab kohale umb. 7 minuti jooksul alates Häirekeskusesse helistamisest. 6 2 HOONE JA ASUTUSTE TULEOHTLIKKUSE KIRJELDUS Hoone on ehitatud peamiselt mittepõlevatest materjalidest (tulepüsivusklass TP1 – tulekindel), põlevamaterjali kogused ruumides on üldjuhul väikesed. Tulelevik on takistatud tuletõkkesektsioonidega. Tuletõkkesektsioonideks on korrused, trepikojad, tehnilised ruumid (el.kilbiruum, vent.ruumid). Tuletõkkesektsioone eraldavad tuletõkkeuksed. TULETÕKKESEKTSIOON TÄIDAB OMA ÜLESANNET, KUI SEKTSIOONIDE VAHELISED TULETÕKKEUKSED ON SULETUD ASENDIS. Tulenevalt hoones tegutseva asutuse tööiseloomust ning hoone kasutusotstarbest on tulekahju tekkimise tõenäosus väike. Kõige tõenäolisem tulekahju põhjus on elektriseadme rike. Tulekahju võimalikud põhjused:  Elektriseadme rike  Rasva süttimine toiduvalmistamise käigus  Hooletus lahtise tulega sh. suitsetamine  Tuletööd remonditööde käigus  Süütamine 7 3 EVAKUEERIMISE JUHEND 1. Häiresignaali korral peavad Keskuses viibivad isikud, jälgides evakueerimisplaani, siseraadio teel antavaid korraldusi ning korrustel evakueerimise eest vastutavate isikute juhiseid, evakueeruma kiiresti määratud kogunemiskohta. Võimaluse korral tuleb enne ruumist lahkumist sulgeda aknad ja uksed (uksi mitte lukustada), lülitada välja elektritarvikud. 2. Õppijate ja klientidega tegelev personal, kuuldes häiresignaali, peab abistama õppijad ja kliendid määratud kogunemispunkti ohutus keskkonnas. 3. Igal korrusel/korpuses juhendab evakueerimist selle eest vastutav isik. 4. Ohutus keskkonnas tuleb moodustada esmaabi andmise koht. Esmaabikoolitusel osalenud töötajad, kes on hetkel võimelised osutama esmaabi, on kohustatud kogunema esmaabi andmise kohta. 5. Abivajajaid abistavad evakueerumisel päästesalga liikmed ja korrustel evakueerimise eest vastutavate isikute poolt määratud inimesed. 6. Evakueeritud inimesed on kohustatud püsima selleks ettenähtud ohutus kohas, kuni evakueerimise üldjuht on teatanud ohu möödumisest või andnud muid juhiseid. 7. Töötajad, kelle juures viibivad majavälised kliendid või muud külalised on kohustatud tagama nende evakueerimise ning edastama vastava info evakuatsiooni üldjuhile. 3.1 ADMINISTRAATORI TEGEVUS OHU OLEMASOLU KORRAL Ohu olemasolu korral peab administraator:  võtma vastu info ohukolde kohta, fikseerima selle andnud isiku andmed ning ohukolde täpse asukoha.  tagama häirealarmi käivitumise, kui see pole toimunud automaatselt (selleks tuleb purustada tulekahjuteadusti kaitseklaas)  teavitama keskuses viibivaid inimesi siseraadio teel ohukoldest ning evakueeritavate kogunemiskohast.  vajaduse korral kutsuma välja päästeteenistuse telefonil 112.  Avama territooriumi väravad  Printima välja väravakaartidega keskusesse sisseregistreerunute nimekirja  Andma evakuatsiooni üldjuhile info ohukolde kohta ning paberkandjal tunniplaani ja väljaprinditud väravakaartidega keskusesse sisseregistreerunute nimekirja.  Andma esmaabi andjatele vajadusel esmaabivahendid  Hoonest lahkumisel võtma kaasa peauste, elektrikilpide uste ja katuseluugi võtmed.  Öisel ja õhtusel ajal võtma endale kuni abi saabumiseni ka asutuse päästetööde juhi kohustused ja juhatama evakueerimist. 8 3.2 EVAKUATSIOONI ÜLDJUHI TEGEVUS HÄIREOLUKORRAS Evakuatsiooni üldjuht: 1. Kuuldes häiresignaali ja administraatori poolset korraldust evakueerimise alustamiseks läheb administraatori juurde ning viib ennast kurssi ohukolde asukohaga ja ohu iseloomuga. 2. evakuatsiooni vajaduse korral võtab enda kätte kehtiva tunniplaani, väljaprinditud majasolevate inimeste nimekirja ning hoonete plaanid. 3. võtab vastu korruste/korpuste eest vastutavatelt isikutelt info korruse evakueerumise kohta . 4. päästemeeskonna saabumisel teatab selle juhile tulekahju tekkekoha ja ulatuse, võimalikust ohust inimestele ja muu olemasoleva info. 5. evakuatsiooni üldjuht leiab vajadusel inimese, kes juhatab päästemeeskonna ohukoldeni, üldjuhul teeb seda asutuse päästetööde juht. 6. esimesel võimalusel kontrollib evakueeritud isikute vastavust majas olevate isikute nimekirjale 7. teatab koheselt päästekomando juhile, kui majja on kaartidega sisse registreerunud rohkem inimesi kui on evakueeritud. 8. jagab evakueerunutele edasisi korraldusi vastavalt päästekomando juhilt saadud juhistele. 3.3 ASUTUSE PÄÄSTETÖÖDE JUHI TEGEVUS HÄIREOLUKORRAS 1. Kuuldes häiresignaali läheb asutuse päästetööde juht administraatori juurde ning viib ennast kurssi ohukolde asukohaga ja ohu iseloomuga. 2. Läheb vaatab ohukolde üle ning teatab administraatorile ohu iseloomust ja päästekomando väljakutsumise vajadusest. 3. koordineerib päästesalga tööd ja ohu likvideerimist kuni päästekomando saabumiseni. 4. päästekomando saabumisel juhatab komando ohukoldeni ning abistab päästekomando töötajaid päästetöödes. 9 3.4 EVAKUEERIMISE EEST VASTUTAVATE ISIKUTE TEGEVUS 1. Kuuldes häiresignaali kuulab administraatori juhiseid ohukolde kohta, Info antakse siseraadio teel. Juhul kui raadio teel antav info on ebatäpne või arusaamatu, võtab ühendust administraatoriga sisetelefonil 211. 2. Liigub koheselt korrusele/korpusesse, mille eest vastutab. Vastutavateks isikuteks määratud töötajad lepivad omavahel kokku, kes antud olukorras on vastutaja. 3. Ülejäänud vastutavad isikud abistavad vajadusel korruse eest vastutajat ruumide kontrollimisel, et veenduda, et korrus on tühi. Või täidavad muid korruse eest vastutaja ülesandeid. 4. Korruse evakueerimise eest vastutav isik teatab korrusel viibivatele isikutele kõige ohutumast evakueerumisteekonnast ning juhendab evakueerimist. Vajaduse korral määrab ta isikud, kes abistavad teisi evakueerimisel. 5. Kui inimesed on korruselt lahkunud, tuleb võimalusel ruumid üle kontrollida ja kindlaks teha, kas kõik isikud on evakueeritud ning jääda ootama teadet, et korrus on tühi ülevalpool asuva korruse vastutavalt isikult. 6. Peale evakueerimist peab korruse eest vastutav isik evakuatsiooni üldjuhile ette kandma, kas korrus sai inimestest tühjaks. Samuti tuleb teatada, kui mõnda ruumi ei õnnestunud üle kontrollida või mõnda ruumi jäid inimesed sisse. 7. Enne kui saab öelda, et korrus on tühi, peab vastav teade olema korruse eest vastutavale isikule tulnud ülevalpool asuva korruse vastutavalt isikult. Seda teadet tuleb võimalusel oodata oma korrusel. 3.5 PÄÄSTESALGA LIIKMETE TEGEVUS HÄIREOLUKORRAS Kuuldes häiresignaali toimivad päästesalga liikmed alljärgnevalt: 1. abistavad inimesi evakueerimisel vastavalt väljaõppele. 2. Kui kõik abivajajad on evakueeritud, täidavad päästesalga liikmed asutuse päästetööde juhi poolt saadud muid ülesandeid. 10 3.6 TEGEVUSPLAAN INIMESTE EVAKUEERIMISEKS JA VARALISE KAHJU ÄRAHOIDMISEKS OHUOLUKORRAS jrk Tegevus Tegutsemise kirjeldus ja järjestus Täitja ametikoht nr ja perekonnanimi Ohuallika avastamisel viivitamatult 1 Ohust teatamine teatama See, kes avastab administraatorile kes kutsub päästekomando Õppijate, klientide, Evakueerimis-juhendi 2 töötajate ja Ohuallika avastamisel evakueerida kõik lisas külastajate evakueerimine inimesed hoonetest välja väljatoodud inimesed hoonetest 3 Kõik evakueeritud inimesed üle Administraator, Evakueeritud õppijate, lugeda ning kontrollida nende klientide, kohalolekut töötajate ja külastajate nimekirjade järgi Evakueerimise üldjuht võrdlemine nimekirjadega Evakueeritud õppijate, Astangu KRK territooriumil ohutus 4 klientide, kohas kogunemiskoha moodustamine Evakueerimise üldjuht töötajate ja külastajate ajutise paigutamise koha organiseerimine Tulekahju Tulekahju avastamisest alates 5 kustutamine korraldada tule Päästetööde juht personali poolt kuni kustutamine ja vara evakueerimine päästekomando päästesalga poolt. Päästesalga liikmed saabumiseni Tulekahju kustutamiseks kasutada kõik objektil olevaid tuletõrje- ja päästevahendeid NB! Info korrustel evakueerimise eest vastutavate isikute, päästesalga liikmete ja teiste abistajate, abivajajate ja esmaabi andjate kohta asub kettal „avalik info” ja administraatori juures. 3.7 TULEKAHJUST TEAVITAMISE JUHEND 1. Tulekahju tekkimisel peab olema tagatud inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine. 2. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: 11  2.1. Viivitamatult teatama administraatorile sisetelefoni numbril 211 või, kui see ei õnnestu, siis tuletõrje- ja päästekomandole telefonil 112, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb. 2.2. Hoiatama ohtu sattunud inimesi, purustades tulekahjuteadusti kaitseklaasi, kui ei ole rakendunud automaatne häire alarm, teavitama sellest administraatorit; 2.3. Võimaluse korral asuma tuld kustutama, kasutades tuletõrjevahendeid; 2.4. Tõkestama tule levikut (sulgema uksed ja aknad ning lülitama välja ventilatsiooni ja muud elektritarvikud). 3. Administraator tegutseb tulekahju teate saamisel vastavalt evakueerimisjuhendis kirjeldatule. 3.8 JUHISED TULEOHUTUSPAIGALDISTE KASUTAMISEKS Kuidas tulekustutit kasutada?  Kustutamist alusta nii: eemalda kaitsesplint, vajuta päästikukahv põhja, suuna pulbrijuga tulekoldesse. Ära keera kustutit kustutamisel tagurpidi. Arvesta sellega, et kustutusjuga lüheneb kustutamise käigus.  Ära kustuta vastu tuult! Lähene tulekoldele allatuult ja suuna kustutusaine tule servale põlevmaterjalile, mitte otse leeki.  Ära kustuta mitte tulekolde keskelt, vaid äärtest! Tasasel pinnal tekkinud põlengut kustuta eest tahapoole, mitte ülalt alla.  Mitme kustuti olemasolul tuleb neid kasutada üheaegselt, et saavutada parim kustutusefekt. Kuidas tuletõrje voolikupooli kasutada?  Ava kapis olev tuletõrjevee kraan.  Vajuta kapi kõrval lülitit kirjaga TULETÕRJESIIBER.  Liigu joatoruga tulekolde juurde.  Reguleeri joakuju sobivaks.  Likvideeri tulekolle. ÄRA KUSTUTA VEEGA PINGE ALL OLEVAID ELEKTRISEDMEID! Peale kasutamist:  Sulge tuletõrjevee kraan ja joatoru.  Rulli voolik tagasi poolile.  Sulge veesõlmes tuletõrje siiber ja taasta siibri automaatika. 12 4 HÄIREKESKUSESSE HELISTAMINE Häirekeskusse (112) helistades ütle  mis on juhtunud (mis põleb, kui suures ulatuses) Ütle lühidalt ja selgelt, mis juhtus ja millega. Nii saab päästekorraldaja rutem probleemi süveneda. Häirekeskus peab teadma, mis täpselt põleb – hoone, sõiduk, prügi, kulu vms. Hoone puhul on tähtis, mis korrus on ohus, kas paistab ainult suitsu või ka tuld ja kui suur tuli on.  võimalikult täpne aadress - ASTANGU 27, Tallinn, Haabersti Ütle võimalikult täpselt õnnetuse aadress. Õnnetuspaiga reedab harilikult suits. Kui õnnetuse liik, olemus ja koht on teada, jõuab kähku kohale just õige abi.  kas on kannatanuid või ruumides on inimesi, kas neid ähvardab oht Kiirabi päästemeeskonnaga alati välja ei sõida. Ta stardib siis, kui keegi on saanud kannatada või on selleks reaalne oht. Tulekahjude puhul tähendab see, et põlengust haaratud piirkonnas viibib või arvatakse viibivat inimene. Kui helistaja oskab seda öelda, on maksimaalselt tagatud kõige tähtsam – inimelu kaitse.  Kas hoones võib olla lisaohte Lisaohud on gaasiballoonid, põlevvedelikud, lõhkeained jms.  teata oma nimi ja kui tead, ka telefoninumber, millelt helistad  vasta küsimustele rahulikult  järgi häirekeskusest saadud juhiseid  ära katkesta kõnet ilma äärmise vajaduseta  ära lülita telefoni välja peale teate edastamist – päästekorraldaja võib veel lisainformatsiooni vajada  kui olukord muutub oluliselt enne päästemeeskonna saabumist, teata sellest häirekeskusesse. 13 5 EVAKUEERUMISEL ON KASULIK TEADA:  järgida evakuatsiooniteed, mis on tähistatud evakuatsioonivalgustitega  prioriteediks evakueerimisel peavad olema ohtlikus tsoonis viibivad inimesed  evakueerimisel on kõige tähtsam säilitada rahu  evakueerimist juhtides tuleb rääkida võimalikult rahuliku ja valju häälega, püüdes haarata initsiatiivi  liikumine evakuatsiooniteedel peab toimuma rahulikult  ohtlikud situatsioonid tekivad kitsastes kohtades (ukseavad jms), kus suur hulk inimesi püüab kiiresti kitsaskohast läbi minna Sellistes kohtades on eriti oluline rahustada kaastöötajaid ning suruda maha kõik paanika tekitamise võimalused  PÄÄSTA vahetus ohus olijad ning jaga ülesandeid, kui abistajaid on rohkem.  TEAVITA tulekahjust teisi hoones olijaid ning käsi väljuda, vajuta tulekahju teatenuppu.  KUSTUTA esmaste tulekustutusvahenditega. Kustutamise käigus tuleb silmas pidada, et ei hinnataks üle oma võimeid. Elektriseadmete kustutamisel tuleb meeles pidada, et viimased tuleb enne voolu alt vabastada v.a. juhul, kui kustuti pealdise kolmandas jaotises on kirje “võib kasutada kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja –seadmete kustutamiseks” (tähis “E”).  LOKALISEERI tulekahju levik. Kui tunned, et ei ole võimeline likvideerima põlemiskollet, lahku ruumist. Vältimaks tule levikut, sulge väljudes võimaluse korral kõik aknad ja uksed.  JUHENDA päästemeeskonda, et nad pääseksid kiiresti ja takistusteta õnnetuskohta. Tulekahju avastamine ja kustutamine võimalikult varajases staadiumis hoiab ära suurema kahju. Õigel ajal avastatud tulekahju kustutamisega saab hakkama iga üksikisik. Iga isik on kohustatud tulekahju avastamisel võimalusel asuma tulekahju kustutama. Tulekahju leviku takistamiseks peavad töötajad evakueerumisel sulgema uksed ja aknad – UKSI MITTE LUKUSTADA! 14 5.1 Kui olete sattunud väljapääsmatusse olukorda  püüdke säilitada enesevalitsus ja olla rahulik  kui ruumist pole võimalik lahkuda, sulgege uks (EI LUKUSTA!), toppige uksepilud ja ventilatsiooniavad kinni võimaluse korral veega niisutatud riidega  helistage Häirekeskusesse (112) või kolleegile ning teavitage neid enda olukorrast ning täpsest asukohast  kui tuli on ära lõiganud väljapääsuteed, ärge üritage tulerindest läbi murda (sama kehtib ka paksust suitsutsoonist läbiminemise kohta)  liikudes suitsuses ruumis või koridoris, ärge seiske püsti, vaid liikuge seina ääres, kas neljakäpukil või roomates, sest põranda ligidal on suitsu tihedus väiksem  teadmatuses, kus asub tulekolle pidage meeles, et enne ukse avamist katsuge käega ukse pinda (ka käepidet) veendumaks nende temperatuuris, et saada informatsiooni kõrvalruumis oleva olukorra kohta  ust avades, jääge alati selle varju või varjake ennast ukse kõrval seina ääres  püüdke teha ennast nähtavaks ja kuuldavaks  andke päästemeeskonnale enda asukohast märku kõigi võimalike vahendite abil 15 5.2 Tulekustuti kasutamisemeelespea.  lähene põlengule ohutu kauguseni (3-4 m) ja rakenda tulekustuti tööle  enne kustuti kasutamist eemalda splint  kasutades pulberkustutit hoia kustutusvoolikut kinni võimalikult otsast (mitte korpuse lähedalt), nii kontrollid paremini kustutusjoa suunda Splindi eemaldamine Kustuti hoidmine  tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb kustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta n.ö. pühkivate liigutustega, kattes eseme pinna kustutusainega  väga lähedalt tule kustutamine ei ole soovitav kuna see ei ole efektiivne ja lisaks võib kustutist väljuv pulber survega põlengu veel rohkem laiali ajada  mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk- järgult katta kustutusainega kogu põlev pind  välitingimustes kustutades seisa tulekahju kohas ülalpool tuult 16 LISA 1 TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAANI JA EVAKUEERIMISE JUHENDI LISA Evakueerimise üldjuht: Margus Koolme, tema puudumisel Epp Sillaste Päästetööde juht: Minna Sild, tema puudumisel Sven Krull Evakueerimisel korruste/korpuste eest vastutavad isikud: A korpus (õppekorpus) IV korrusel Kadri Mölder, Madli Vaidlo III korrusel Jana Mäekivi, Leelo Ainsoo II korrusel Mari Kalbin, Triin Juss I korrusel Katri Laanisto, Sigrid Raju 0 korrusel Tea Vallimäe, Armand Danilson B korpus (0 korrus ja 1 korrus): Mihhail Karpenko, Liivi Popenko C korpus (õpilaskodu): Sotsiaalhooldajad, sotsiaaltöötajad, tegevusjuhendajad vastavalt töögraafikule C korpus (söökla – kohvik): Alina Karhu, Tiivi Karus D korpus (sh bassein ja riietusruumid): Heli Välli, Mailis Talu Vastutav esmaabiandja: Helgi Karro, tema puudumisel Pille Viiding Esmaabi andmise punkt: esmaabi koolituse läbinud töötajad Päästesalk: Piret Tiits, Berit Rohtjärv, Tarmo Kalmann, Kairit Püüa, Aivi Tamm, Jana Iljitšova 17  ESMAABI OSUTAJAD 2015-16 Nimi Ruum Telefon REET KUNGLA administraator 211; 210 MELITA JÜRGENS administraator 211; 210 ENE NIILUS administraator 211; 210 NELLI VEIN administraator 211; 210 AGNES LEVANDI administraator 211; 210 PILLE KASATKIN C203 204; 53065750 MARTIN LEVER C203 204; 53065750 MARET REŽENKO C203 204; 53065750 ARNOLD HANNUST C203 204; 53065750 INDREK LUNDAVA C203 204; 53065750 MARGUS KOOLME B047 282; 53074353 LIIVI POPENKO B052 241 ARMAND DANILSOSN A020 266 MIHHAIL KARPENKO B151 278 KATRI LAANISTO A131 224; 56926540 BRITTEL BÖTKER A118 265 SIRET KOOR A131 247; 5077945 SIGRID RAJU A126 274; 53016998 MARIT METS A213 203 ANNIKA SUUK A213 203 MARIKA ARO A223 223; 56905982 ANNA PERT A203 284; 5289581 MERLE PEEKMAN A211 280; 53009091 TIIVI KARUS A230/C112 237 HARRY GUSTAVSON A303 MARI-LIIS UNGERSON A312 264 LEELO AINSOO A328 246 KRISTJAN TRAKS A415 263 AGNE PÕLDER A425 260 KATRIN TOMBERG A411 236 HEIKI KOOV A428 PILLE VIIDING D271 273 HELGI KARRO D271 288 GRETE PIHLAKAS D270 219 BERIT ROHTJÄRV D257 250; 5057105 KAIRIT PÜÜA D257 250 18 ESMAABI KAPID ASUVAD  Administraatori juures  Sööklas C112  Ujulas  D korpuse 2. korruse koridoris Õppekorpuses:  A 0-korruse koridor  A021  A024  A132  A204  A303  A414 Puidutöö korpuses:  B147  B052 Õpilaskodus:  C203  C315 19  LISA 2 KÄITUMINE HÄDAOLUKORRAS (Koostaja: Kadri Mölder, logopeed - juhend õpilastele „selges keeles“) KÄITUMINE HÄDA-OLUKORRAS 1. HÄIRE - kui Sa kuuled häire-signaali  Jää rahulikuks!  Kuula korraldusi!  Mine kiiresti kogunemis-kohta. Vaata juba enne plaani pealt, missugust teed mööda on võimalik lahkuda. 20  2. RUUMIST LAHKUMINE Kui jõuad, siis enne ruumist väljumist:  sulge aknad  kustuta tuled  lülita välja elektriga töötavad asjad (näiteks arvuti, raadio, televiisor).  Väljudes pane uks kinni. Ära pane ust lukku! 21 3. TÖÖTAJAD AITAVAD  Majast väljumisel aitavad sind töötajad.  Töötajad ütlevad ja näitavad, kuhu minna. 4. TREPIST ALLA MINEK 1. Mine võimalikult kiiresti trepist alla. 2. Liikudes ära tõuka teisi! 3. Viimasena aidatakse trepist alla ratastooli kasutajad. 22 5. KOGUNEMISKOHT  Valju-hääldajast öeldakse, kus on kogunemis- koht.  Kogunemis-koht on õues või majas mõnes ohutus kohas.  Ole seal oma õpetaja juures! 6. PÄÄSTMINE  Kogunemis-kohta jõudmisel abistavad kõiki inimesi Astangu keskuse töötajad.  Kindlasti kihutab kohale päästeauto. 23  KINNITATUD direktori 18.03.2016 käskkirjaga nr 1-3/55 TULEOHUTUSJUHEND Nr.1 1. ÜLDOSA Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE 2.1. Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise teenistus- või töökohal (edaspidi töökoht) peavad läbi tegema kõik töötajad. Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise käigus töökohal tutvustatakse töötajale objekti tuleohtlikkust, tuleohutusrežiimi nõudeid, olemasolevaid tuletõrje- ja päästevahendeid jms. 2.2. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse päevikusse sissekanne. 2.3. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määrab ettevõtte- või struktuuriüksuse juht sõltuvalt objekti tuleohtlikkusest. Vähem tuleohtlikel objektidel võib piirduda ka esmase juhendamisega. 2.4. Täiendav tuleohutusalane juhendamine Täiendava tuleohutusalase juhendamise viib läbi struktuuriüksuse juht: 1) tuleohutusnõuete ja -juhendite sisu muutmise korral; 2) objekti tuleohutusrežiimi muutmise korral; 3) tehtava töö või tegevuse iseloomu ja kasutatavate materjalide tuleohtlikkuse suurenemise korral; 4) enne isikute suunamist tuleohtlikule tööle (tuletöö ajutises kohas), millega kaasneb tuletöö kirjaliku loa vormistamine; 5) pärast tulekahju või muu õnnetuse toimumist. 3. TERRITOORIUM, HOONED, RAJATISED JA RUUMID 3.1. Juurdepääs Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ja veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muudel põhjustel, kui see takistab tuletõrje- ja päästeautode sõitu, tuleb viivitamatult rajada läbipääs suletavasse lõiku või üles seada ümbersõiduvõimalust näitavad viidad. 3.2. Nõuded territooriumile Objekti territoorium peab olema korrastatud, tootmis- või olmejäätmeid tuleb hoida selleks määratud ja kohandatud kohtades. Pimedal ajal peavad majade numbrid ja tuletõrjevee-võtukohtade (hüdrantide jms) tähised olema üldjuhul valgustatud. Suitsetamine üldkasutatavates ruumides, plahvatus- või tuleohtlike ruumidega objektidel on keelatud. Suitsetamine on lubatud ainult selleks eraldatud, sisustatud ja tähistatud ruumides ja suitsetamiskohtades. Jäätmete ja prahi põletamine on lubatud ainult tuletöö loa vormistamisel. Tahkekütust, põlevmaterjale ja taarat ei ole lubatud hoida hoonetele ja rajatistele lähemal kui 4 meetrit. Sõidukid tuleb parkida selleks määratud kohas vähemalt 4 meetri kaugusel hoonetest ja rajatistest. Territooriumil ei tohi: 1) ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud tehnikat; 2) teha tule- ja plahvatusohtlikku tööd väljaspool spetsiaalselt selleks otstarbeks seadistatud kohta; 3) ladustada põlevainet ja -materjali elektriõhuliini alla ja lähemale kui masti poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest; 4) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni; 5) tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude territooriumil; 6) põletada kulu ilma tuletöö loata. 3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele (1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. (2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. (3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada. (4) Kelder, pööning ja tehniline korrus tuleb hoida puhas ja korras, nende uksed peavad olema lukustatud ning aknad klaasitud ja suletud. (5) Laohoones peavad läbikäikude piirid ja materjalide ladustamise kohad olema põrandale märgitud hästinähtavate piirjoontega. Läbikäigu laius peab olema vähemalt 0,9 m, väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse laiune. (6) Ventilatsioonikambreid, -filtreid ja õhujuhtmeid tuleb perioodiliselt puhastada tolmust ja neisse ladestunud jääkidest. (7) Põlevaineid ja -materjale tohib tööruumides hoida koguses, mis ei ületa ööpäeva vajadust. Kõik põlevad jäätmed (paber, õlised pühkmekaltsud jms) tuleb tööruumides koguda kinnisesse nõusse ja pärast töö lõppu viia välja selleks määratud kohtadesse. 3.4. Nõuded viibimisel hoonetes, rajatistes ja ruumides Tuleohtlikke töid (keevitus-, joote-, metallilõike-, kuumutustööd jms) tohib teha väljaspool selleks ettenähtud alalist tuletööde (keevitus) kohta vaid tuletöö loa alusel. Hoonetes ja rajatistes ei tohi: 1) tõkestada evakuatsiooniteid, ülekäike hoone naabersektsioonidesse, väljapääse välisevakuatsioonitreppidele või redelitele; 2) jäigalt sulgeda evakuatsioonipääse ja kasutada raskesti avatavaid sulgureid; 3) paigaldada evakuatsiooniteedele põrandakattematerjale, mis võivad süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev tikk, kustutamata sigaret jms) toimest; 4) trellitada hädaväljapääsuna kasutatavat akent; 5) paigutada kütust, põlevmaterjale ja -esemeid lähemale kui 0,5 meetrit kasutatavatest küttekehadest; 6) süüdata tuld põlevvedeliku abil; 7) ajutist elektrijuhtmestikku (välja arvatud ehitusel või ajutisel remondi- ja montaažitöökohal ning eriolukorras); 8) kasutada nõuetele mittevastavat elektripaigaldist; 9) kasutada keskkonnatingimustele mittevastavat elektriseadet; 10) kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusseadet; 11) hoida ja kasutada hoone keldris, pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid; 12) hoida ventilatsioonikambris mis tahes seadmeid ja materjale; 13) kasutada põlevvedelikke ruumi koristamiseks ning riietus- ja muude esemete pesemiseks; 14) kasutada lahtist tuld kinnikülmunud veetorustike ja -süsteemide lahtisulatamiseks. 4. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID 4.1. Esmaste tulekustutusvahendite paigutus Esmased tulekustutusvahendid tuleb ruumis paigutada nähtavatesse ja kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse võimalikult väljapääsu lähedale. Juurdepääs tulekustutusvahenditele ja elektrikilpidele peab olema vaba. Esmaste tulekustutusvahendite asukoha ja sidevahendi (telefon) tähistamiseks tuleb kasutada tuleohutusmärke. Käsikustuti tuleb paigutada: 1) seinale nii, et kustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 meetrit ja uksest nii kaugel, et oleks tagatud ukse täielik avanemine; 2) tuletõrjekraani kappi, kasti, tuletõrjestendile, spetsiaalsele alusele või riputuskonksule nii, et selle kestal olev kasutamisjuhend oleks nähtav. Iga töötaja peab teadma tulekustutusvahendite asukohta oma töökoha läheduses ja oskama neid käsitseda. 4.2. Esmaste tulekustutusvahendite kasutamine: a) Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunata kustutusaine kõige inten- siivsema põlemise kohta, kustutada tuld järkjärgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega, kattes põlevate esemete pinna kustutusainega; b) Lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutus- aine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, iso- leerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise. c) Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta kustutusainega kogu põlev pind; d) Kui vahtkustutiga kustutades pihusti ava ummistub, on vaja kustuti kiiresti ümber pöörata, energiliselt üles-alla loksutada, jälle endisesse asendisse pöörata ja kustuta- mist jätkata; e) Süsihappegaaskustutiga kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist; f) Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaas- kustuti süsihappejoa väljalaskelehtrist, samuti ei tohi seda juga suunata inimestele; g) Kui süsihappegaaskustutit kasutati ruumis, tuleb pärast kustutamist kõigil ruumist väljuda ning ruumi tuulutada. 5. TULETÕRJEVEE VARUSTUS 5.1. Tuletõrje-veevõtukohtade järelevalve ja juurdepääs Tuletõrje-veevõtukohtade, -hüdrantide ja -veevõrgu korrasoleku üle tuleb objektil sisse seada alaline järelevalve. Tuletõrje-veevõtukoht ja -hüdrant ning nende juurdesõiduteed tuleb tähistada. Tuletõrje-veehoidlatel ja -veevõtukohtadel peavad olema juurdesõiduteed ja platsid tuletõrje- ja päästeautode paigutamiseks. Tuletõrje-veehoidlate, -veevõtukohtade ja - hüdrantide juurde viivad teed ning läbipääsukohad peavad olema igal aastaajal juurdepääsetavad. 5.2. Nõuded tuletõrje-veehoidla kasutamisele Tuletõrje-veehoidla kasutamisel tuleb: 1) jälgida vee tasapinda ja lekke korral see parandada ja täita hoidla veega; 2) mitte lubada tuletõrje-veehoidla vett kasutada muudeks vajadusteks peale tulekahju kustutamise ja vastavate õppuste läbiviimise; 3) pärast tulekahju kustutamist taastada veevaru veehoidlas; 4) veehoidla luuk külmaks aastaajaks soojustada. 5.3. Nõuded tuletõrje-veevõrgule Vähemalt kord aastas tuleb kontrollida tulekahju kustutamiseks ettenähtud veevõrgu korrasolekut (veeandmisvõimet). Mitteköetavas hoones või rajatises tuleb külmaks aastaajaks tuletõrje-veevõrk veest tühjendada või soojustada. Seejuures peab tuletõrje veekraani juures olema kraani asukohta ja avamiskorda käsitlev selgitus. Tuletõrjepumbani tuleb üles panna tuletõrje veevarustuse üldskeem ja kasutamisjuhend. Iga kraani ja tuletõrjepumba juures peab olema nende otstarbe selgitus. Tuletõrje sisekraan peab olema varustatud nõutava pikkusega vooliku ja joatoruga, kusjuures voolik peab olema kraani ja joatoruga ühendatud. Tuletõrjekraan tuleb tuleohutusmärgiga tähistada. Looduslikest veevõtukohtadest talvel vee saamiseks tuleb raiuda jäässe vähemalt 0,6 × 0,6 m suurused augud, mis tuleb hoida kasutamiskõlblikena ning tähistada viidaga. 6. NÕUDED TEGUTSEMISEKS TULEKAHJU KORRAL 6.1. Nõuded tegutsemiseks tulekahju korral Tulekahju tekkimisel või selle tunnuste avastamisel on töötaja kohustatud: l) teatama viivitamatult päästeteenistusele: a) tulekahju täpne aadress (asula, tänav, maja nr, hoone korrus); b) mis põleb (elektriseadmed, kergestisüttivad vedelikud, hoone sein, lagi, pööning jne); c) kes tulekahjust teatab (perekonnanimi, ametikoht) ja öelda telefoninumber, mille kaudu kutsuti välja tulekustutus- ja päästemeeskond; 2) lülitama välja töötav ventilatsioon ja elektrivool tulekahjukohas, v.a vajalike seadmete osas; 3) evakueerima ohtu sattunud inimesed ja vara; 4) asuma viivitamatult esmaste tulekustutusvahenditega tuld kustutama; 5) teatama juhtkonnale tulekahju tekkimisest ning tarvitusele võetud abinõudest; 6) tulekustutus- ja päästemeeskonna kohalesaabumisel juhatama selle tulekahjukohale ja teatama, kas inimesed on ohus, ja andma võimalikult täpset informatsiooni tulekahju asukoha ja võimalike ohtude kohta; 7) vajadusel näitama tulekustutus- ja päästetööde juhile kätte elektrikilbid ja üldlülitid, mille kaudu oleks võimalik välja lülitada elektrivool; 8) tõkestama kõrvalistele isikutele tulekahjukohale juurdepääsu ja võimalusel piirama tulekahjukoht tõkkelindiga või muul viisil; 7. ESMAABI 7.1. Põletused Tegutsemine põletuste korral: 1) Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. 2) Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. 3) Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. 4) Tee põletushaavale puhas side. 5) Ära kasuta salve, ära ava ville. 6) Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 7) Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. 8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 9) Kutsu kiirabi. 7.2. Kuumakahjustused Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 7.3. Kuumakrambid Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 1–3 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas. Tegutsemine kuumakrampide korral: 1) Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta. 2) Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse. 7.4. Kuumarabandus Kuumarabandus on kõige tõsisem kuumakahjustus. Selle korral ei suuda organism küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või väljastpoolt saadud liigsoojust, mille tõttu tõuseb organismi sisetemperatuur liiga kõrgele. Selle tagajärjel tekivad kiiresti tõsised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga. Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi. Tegutsemine kuumarabanduse korral: Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama. 1) Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse. 2) Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega. 3) Jälgi kannatanu seisundit. 4) Kutsu kiirabi. 8. KASUTATUD KIRJANDUS: 1) siseministri 4. mai 1998. a määrus nr 7 «Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded» (RTL 1998, 195/196, 771); 2) siseministri 11. mai 1998. a määrus nr 8 «Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele» (RTL 1998, 195/196, 772); 3) siseministri 18. juuni 1998. a määrus 12 «Nõuded tuleohutusmärkidele ja nende vajadus» (RTL 1998, 214/215, 841); 4) siseministri 18. juuni 1998. a määruse nr 13 «Nõuded automaatsetele tulekustutus-, piksekaitse- ja suitsutõrjesüsteemidele» (RTL 1998, 214/215, 842); 5) siseministri 18. juuni 1998. a määrus nr 14 «Nõuded turvavalgustussüsteemile» (RTL 1998, 214/215, 843); 6) siseministri 18. juuni 1998. a määrus nr 15 «Tuletööde tuleohutusnõuded» (RTL 1998, 214/215, 844); 7) siseministri 30. juuni 1998. a määrus nr 19 «Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus» (RTL 1998, 220/221, 875); 8) siseministri 1. juuli 1998. a määrus nr 24 «Nõuded tulekahju- signalisatsioonisüsteemidele» (RTL 1998, 220/221, 880); 9) siseministri 3. juuli 1998. a määrus nr 25 «Tuleohutuse üldnõuded» (RTL 1998, 226/227, 915); 10) keskkonnaministri 15. juuni 1998. a määrus nr 46 «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine» (RTL 1998, 216/217, 854).