SKA komisjon 28.03.2016_Põlva haigla täiendused programmi vormile. Õige programmi kirjeldus!

Saatja: saima salomon <[email protected]> Saaja: Margery Roosimaa Teema: FWD: Re: programm Tere Margery, saadan programmi veel kord,nüüd peaks olema korras. parimat, Saima Täna, 8:34 Helmer Kostabi <[email protected]> Kirjutas: Nüüd peaks olema kommentaridest puhas. -- Lugupidamisega, Helmer Kostabi Põlva Haigla AS <a href="javascript:void(0);" onclick="MP.Mails.Newmail.newMailTo('[email protected]');">helmer@polva hgl.ee</a> 5046099 &gt; ... palun, siis kommentaaride osa maha v?µtta, &gt; ait?€h, Saima &gt; Sotsiaalse rehabilitatsiooni programm Parkinsoni tõvega eakatele „ELUS EDASI KÄSIKÄES“ AS Põlva Haigla Programmi juht :Saima Salomon Kontakttelefon : 53410535 Programmi osutamise periood: 12.sept.2016-30.aprill 2017 2016 SISUKORD I. Programmi esitaja andmed 4 II. Kokkuvõte 5 III. Programmi üldised alused 6 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg 6 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud 6 C. Keskkonnategurid 7 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid 7 E. Programmi peamised põhimõtted (ca 2 lk) 7 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid 8 A. Sihtgrupp 8 1. Programmi suunamise kriteeriumid. 8 2. Lisainformatsioon ja täpsustused 8 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: 9 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid 9 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid 9 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) 9 V. Programmi keskkond 10 A. Programmi keskkond ja intensiivsus 10 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus 10 2. Programmi intensiivsus 10 VI. Programmi kirjeldus 11 A. Programmi ettevalmistamine 11 B. Hindamine ja planeerimine 11 C. Sekkumine 11 D. Tulemuste hindamine 12 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine 12 VII. Kvaliteedi täiustamine 13 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? 13 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? 13 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? 13 VII. Viited 14 A. Kasutatud materjalide loetelu 14 B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave 14 Lisa 2 PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID 17  I. Programmi esitaja andmed Organisatsiooni ja programmi eest vastutava isiku andmed. Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi AS Põlva Haigla Organisatsiooni tegutsemise alus (tegevusloa Põlva Haigla AS tegutseb põhikirja alusel. olemasolu ja kehtivus) Tegevusloa nr. L02783, v.a 17.09.2012, kehtib kuni 17.09.2017 MRT-s registreeritud rehabilitatsiooniasutusena 25.02.2005, registreeringu nr/loa nr.SRT000015, registreeringu õigus viimati kinnitatud 16.04.2015 E-post, koduleht [email protected]; www.polvahgl.ee Aadress Uus tn 2 Postiindeks 63308 Linn Põlva Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi Salomon Eesnimi Saima Amet logopeed/eripedagoog Telefon 53410535 E-post [email protected]  II. Kokkuvõte 1. Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond 1.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon X elamine ( või igapäevaelu) 2. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise piirkond X üle Eesti 3. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond X rehabilitatsiooniasutus X kodu X muu Seto Talumuuseum 4. Kokkuvõte: Käesoleva rehabilitatsiooniprogrammi „ELUS EDASI KÄSIKÄES“ sihtgrupiks on eakad(pensioniikka jõudnud) Parkinsoni tõvega inimesed (korraga osaleb programmis kuni 8 inimest, grupi suurus on vajalik grupitööde eesmärgipõhiseks läbiviimiseks), kellel Sotsiaalkindlustusametis läbiviidud rehabilitatsioonivajaduse hindamisel on selgunud vähemalt mõõdukas probleem vähemalt kahes hindamisvaldkonnas. Programmi on võimalik siseneda ka kehtiva rehabilitatsiooniplaani alusel, vajadusel programmi meeskond teostab rehabilitatsiooniplaani tegevuskava täiendused programmipõhiseks rehablitatsiooniks. SKA juhtumikorraldaja poolt rehabilitatsiooniprogrammi suunatud kliendi esmane kontakt rehabilitatsiooniprogrammi sisenemiseks toimub programmi koordinaatoriga telefoni teel. Parkinsoni tõvega inimeste probleemiks on eelkõige süveneva iseloomuga terviseolukorra tõttu sageli liikumis- ja kõnefunktsioonide häirumine, erinevalt väljenduvad raskused igapäevaste tegevuste läbiviimisel, väsimus, meeleolu alanemine jt. Sageli kujunevad raskused eneseväljendamisel nii lähivõrgustikuga kui kogukonnaga suhtlemisel, mistõttu on selle sihtgrupi inimestel olemas suurem risk jääda oma süvenevate terviseprobleemidega ühiskonnas isoleerituks. Väljakujunenud haiguse korral võivad Parkinsoni tõve diagnoosiga inimesed vajada keskkonna kohandamist, abivahendeid ja kõrvalabi. Programmi kliendile on kavandatud sekkumised: arsti nõustamine, füsioterapeudi, psühholoogi, logopeedi, tegevusterapeudi, sotsiaaltöötaja ning toitumisnõustaja teenused. Individuaal- ja grupitööd rakendatakse vastavalt programmi tegevuskavale ja kliendi individuaalsetele vajadustele. Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgiks on klientide tegutsemis- ja osalusvõime võimalikult pikemaajalisem säilumine paranemine, positiivse enesehinnangu ja sotsiaalse kaasatuse toetamine.Programmi läbinud klient kasutab igapäevaselt vähemalt ühte programmi jooksul omandatud strateegiat või teadmist, klient suudab iseseisvalt kodukeskkonnas toime tulla vähemalt 8 tundi päevas, säilitab või suurendab oma ühiskondlikku aktiivsust, klient osaleb väljaspool kodukeskkonda tegevuses vähemalt kord nädalas. Rehabilitatsiooniprogramm jaguneb kolmeks omavahel lineaarselt seotud perioodiks. Esimene periood on klientide jaoks uute teadmiste ja oskuste omandamise periood, kestvusega 9 päeva. See viiakse läbi AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskuses, kus kliendid viibivad statsionaarselt kohapeal; majutus toimub rehabilitatsioonikeskuse ruumides. Esimese perioodi vältel jääb sekkumiste rõhuasetus isikukesksetele individuaaltegevustele, lisaks toetatakse juba esimesest perioodist alates täiendavalt grupitegevuste kaudu programmis osalevate klientide haigusteadlikkuse kujunemist ning piirangute vähenemist psühhosotsiaalses valdkonnas. Koostöös SA TÜK Närvikliinikuga toimub programmi klientidele koolitus nende terviseolukorra paremaks mõistmiseks ja haigusega toimetulekuks. Koolituse läbiviimisel osalevad kogenud Parkinsoni tõve ravispetsialistid. Teine periood on uue info ja oskuste rakendamise periood, kestvusega 6 kuud, mis toimub kliendi iseseisva tööna tema elukeskkonnas: kliendi kodukeskkonnas ja kogukonnas. Klient rakendab programmis omandatud strateegiaid ja koduprogrammis välja toodud harjutusi oma igapäevategevustes ja suhtlusringkondades, osalemisel nii kodukeskselt kui ka oma kogukonnas. Programmi kolmas periood on kinnistumisperiood, kestvusega 5 päeva; toimub statsionaarne rehabilitatsioon koos majutusega rehabilitatsioonikeskuse ruumides; sekkumistest esikohal grupitegevused. Sel perioodil viiakse läbi kogemuste vahetamise vestlusring, kus toimub grupisekkumisena teadmiste ja kogemuste jagamine ning teemakohased arutelud konkreetse terviseolukorra korral ette tulevatest raskustest; grupiliikmetele pakutakse vajalikku emotsionaalset, sotsiaalset ja/või praktilist tuge. Jätkuvad individuaaltegevused. Täiendavalt toimub omandatud oskuste ja teadmiste kinnistamine rehabilitatsiooniprogrammi raames ka rehabilitatsioonikeskuse tööruumidest väljaspool asuvas loomingulises ja motiveerivas õhkkonnas - Seto Talumuuseumis. Programmi läbinud klient on omandanud haiguse põhjustatud probleemidest ülesaamiseks palju lihtsaid oskusi, mis aitavad säilitada võimalikult suurt iseseisvust ja sõltumatust igapäevastes toimingutes, omab teadmisi meeleolulanguse leevendamiseks/ennetamiseks ning teab eduka suhtlemise strateegiad. Programmi rahastab Sotsiaalkindlustusamet, kaasfinantseerija on AS Põlva Haigla. Kliendi omaosalus rehabilitatsiooniprogrammis „Elus edasi käsikäes“ osalemise eest on 85 eurot (sisaldab osalist kliendipoolset rahastust majutuse ja toitlustamise kogusummast). Klientide omaosalus on sätestatud vastavalt AS Põlva Haigla poolt kehtestatud hinnakirjale. Klientidel on võimalus soovi korral juurde osta protseduure ja teenuseid vastavalt AS Põlva Haigla hinnakirjale. (www.polvahgl.ee)  III. Programmi üldised alused . A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Neurodegeneratiivsete haiguste levimuselt on Parkinsoni tõbi Alzheimeri tõve järel maailmas teisel kohal. Haiguse etioloogia on ebaselge, kuid võimalikeks tekkepõhjusteks peetakse keskkonna- ja geneetiliste tegurite koosmõju (Pandey jt., 2013). Parkinsoni tõbi algab hiilivalt ja progresseerub aeglaselt, haiguse kliiniline pilt varieerub patsientide vahel suurel määral, ka päeva jooksul võib sümptomite avaldumine varieeruda ulatuses ja variatsioonides. Haiguse esimesed haigusnähud on sageli mittespetsiifilised: väsimus, meeleolu alanemine, raskused igapäevase tegevuse läbiviimisel. Seetõttu on tavaline, et Parkinsoni tõve diagnoos kinnitatakse ning ravi alustatakse kuni paar aastat pärast esmasümptomite ilmnemist. Spetsiifilisteks motoorseteks sümptomiteks on treemor, bradükineesia, rigiidsus ja posturaalne ebastabiilsus; neile võivad lisanduda mittemotoorsed sümptomid: psühhiaatrilised ja autonoomse närvisüsteemi häired. Kliinilises pildis domineerivate sümptomite alusel saab eristada treemor-dominantset ja akineetilis- rigiidset vormi (Taba jt., 2008). Haiguse progresseerumist ennetada on võimatu, kuid medikamentoosse ravita arenevad motoorsed sümptomid agressiivselt juba haiguse varastes staadiumites (kiiremini halvenevad posturaalsed refleksid, sageli võib kauem säiluda patsientide iseseisev toimetulek). Ligikaudu 14-aastase haigusperioodi järel jäävad patsiendid täielikule voodirežiimile (Hoehn ja Yahr, 1967). Väljakujunenud haiguse korral vajavad patsiendid sageli abivahendeid ja kõrvalabi. Olulisteks teguriteks igapäevase eluga toimetulekul on posturaalne häire ja dementsus (Taba jt., 2008). Hetkel on lisaks adekvaatsele medikamentoossele ravile kaasaegse Parkinsoni tõve käsitluse oluliseks osaks ka kompleksne rehabilitatsioon. Rehabilitatsioonimeeskonda peaksid kindlasti kuuluma taastusarst, füsioterapeut, logopeed, psühholoog, tegevusterapeut, sotsiaalnõustaja, õde-toitumisnõustaja ja kogemusnõustaja. B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Tegutsemis- ja osalemispiirangute teke on antud terviseolukorra puhul teatud haiguse staadiumites paratamatu; nende kujunemiskiirus oleneb haiguse vormist, akineetilis-rigiidse vormi korral tekib liikumispuue kiiremini kui treemor- dominantse vormi puhul (Taba jt., 2008). Lisaks motoorsetele sümptomitele nagu treemor, rigiidsus, bradükineesia ja posturaalne ebastabiilsus, mõjutavad elukvaliteeti ka mittemotoorsed häired, mis võivad ilmneda isegi varem kui motoorsed sümptomid. Sagedasemalt on probleemid seotud kognitiivsete, neuropsühhiaatriliste, autonoomse närvisüsteemi ja sensoorika häiretega, lisaks võivad väljenduda unehäired. Antud probleemidest varasemalt esinevad on hüposmia, ülemäärane päevane unisus, depressioon, ärevus ja kõhukinnisus. Lisaks tuleb arvestada, et mittemotoorsed sümptomid võivad tuleneda ka farmakoteraapias kasutatavate ravimite kõrvaltoimetest (Park ja Stacey, 2009). Marras ja kolleegide metaanalüüsist (2002) selgus, et dementsus kiirendab oluliselt liikumishäire tekkimist. See omakorda põhjustab kiiremini süvenevaid raskusi iseseisvalt igapäevaelu tegevuste sooritamises ning sotsiaalelus osalemises. Samuti on leitud, et mida vanemas eas diagnoos kinnitatakse, seda kiiremini progresseeruvad ka sümptomid ning võib eeldada, et seda suurem on ka kõrvalise abi vajadus (Alves jt., 2005). Kokkuvõttes halvendavad motoorsed ja mittemotoorsed sümptomid oluliselt Parkinsoni tõvega isikute elukvaliteeti. Igapäevaste tegevuste sooritamine muutub keerukamaks, mistõttu väheneb Parkinsoni tõvega inimeste sotsiaalne aktiivsus ja koos sellega halveneb elukvaliteet. Sageli toob sotsiaalse aktiivsuse vähenemise kaasa ka perekonnaliikmete elukorralduse muutuse (Taba jt., 2008). Wade koos kolleegidega (2003) uuris muuhulgas ka pereliikmete/hooldajate stressi taset ning leidis, et antud terviseolukorra esinemise korral pereliikmel suurenes perekonna/ hooldajate stressi tase kuue kuu jooksul. Programmi jooksul omandatud teadmised ja oskused toetavad Parkinsoni tõvega inimese iseseisvust igapävaeluga toimetulekul. Seega vajavad programmis osalenud kliendid vähem pereliikmete tuge, pereliikmete hoolduskoormus väheneb ja paljusid olukordi kogetakse lähivõrgustikus seetõttu vähem stressi tekitavatena. C. Keskkonnategurid Parkinsoni tõve diagnoosiga kliendile valmistab raskusi uues keskkonnas hakkamasaamine ja seal orienteerumine, kuna sageli on tegemist ka kognitiivsete funktsioonide langusega ja dementsusega. Sellepärast vajavad Parkinsoni tõbe põdevad kliendid võõras keskkonnas saatjat ning võivad vajada veidi rohkem aega uue keskkonnaga kohanemiseks. Füüsiliseks takistuseks võivad selle terviseolukorraga klientide sihtgrupile olla ebatasased pinnad (tasakaaluhäired), kiire liiklus (nt kõnnitee ületamiseks kulub rohkem aega), müra, kõnnitee äärekivid ja lävepakud (abivahendiga liikudes). Toimetulekut võivad raskendada ka kodukeskkonnast erineva kõrgusega trepiastmed, ebasobiva kõrgusega voodi ning liiga kõrgel paiknevad lülitid, mistõttu klient pole võimeline ise adekvaatset valgustust tagama. Kitsastes ruumides nagu WC-d, pesuruumid ja ka trepid, võivad antud diagnoosiga isikud vajada toimetulekuks käepidet või käsipuud. Peale konkreetsete keskkonnafaktorite võivad Parkinsoni tõvega inimese toimetulekut mõjutada ka ühiskonnaliikmete hoiakud ja suhtumine, mis vähendavad nende aktiivset osalemist avalikus ruumis. (Taba jt., 2008) D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid Parkinsoni tõbi põhjustab inimesele muudatusi nii perekonnaelus, töötegevustes kui ka ühiskondlikes suhetes ja sotsiaalses aktiivsuses, tekitades haiguse progresseerudes süvenevaid piiranguid. Klientidel, kes ei saa adekvaatset rehabilitatsiooni, võivad ilmneda probleemid erinevates eluvaldkondades. Ilmnevad vajakajäämised sotsiaalses suhtlusringkonnas, kapseldumine kodukeskkonda, suhtlusvõimaluste piiratus. Kõrvalejäämine ühiskonnaelust, tõrjutus ning eeltoodust tingituna meeleolulangus. Võimalikult varajane rehabilitatsiooniga alustamine loob soodumuse klientide funktsionaalse võimekuse võimalikult pikaajaliseks stabiilsena püsimiseks, vähendab selle langustendentsi ja haiguse kujunemiskiirust. Seetõttu vähenevad kulud tervishoiu-ja raviteenustele, pikeneb iseseisva toimetuleku ja tegevusvõime periood. Rehabilitatsiooni abil paraneb/pikeneb kliendi iseseisva toimetuleku aeg; kõrvalabi vajadus lükkub edasi, mis omakorda toetab pere kui terviku tavapärast elurütmi ning edukat funktsioneerimist (hooldusvajaduse minimaliseerimine, hoolduskoormuse võimalik edasi lükkamine).(Taba jt., 2008) E. Programmi peamised põhimõtted Käesoleva programmi rehabilitatsioonimeetodid lähtuvad terviklikkuse printsiibist, eesmärgistades eelkõige elukvaliteedi ning iseseisva toimetuleku suurenemist. Parkinsoni tõve keskseks ravimeetodiks on farmakoteraapia, kuid selle kõrval on üha enam uuritud ning rakendatud teisi tõenduspõhiseid sekkumismeetodeid, mis soodustaksid patsientide toimetulekut terviklikumalt. Erinevate tegurite mõju uurimisel on leitud, et n. kerge kuni mõõduka Parkinsoni tõve korral omavad psühhosotsiaalsed ja käitumuslikud tegurid elukvaliteedile isegi suuremat mõju kui füüsilised (Cubo jt., 2002). On läbi viidud mitmeid süstemaatilisi uuringuid Parkinsoni tõve rehabilitatsiooni aspektide ja toime kohta. Viimased uuringud soovitavad, et just multiprofessionaalsed rehabilitatsioonispetsialistide ekspertmeeskonnad pakuvad parimat efektiivset ja tulemuslikku rehabilitatsiooni selle keerulise neuroloogilise haiguse kaasaegses käsitluses. On tõendeid, et konkreetse terviseolukorraga tööks kogenud rehabilitasioonispetsialistide poolt osutatud statsionaarsena läbiviidud kompleksne rehabilitatsiooniteenus on tõestatult efektiivne rehabilitatsiooni meetod (Wade jt., 2003). Üldine arusaam on, et antud diagnoosi puhul on väga oluline erinevate spetsialistide kaasamine, et aidata kliendil leevendada füüsilisi vaevusi, kohaneda haigusega ja toime tulla igapäevase eluga, toetada üldist elukvaliteeti (Taba jt., 2008). Ellis ja kolleegid (2008) viisid läbi uuringu Parkinsoni tõvega patsientide statsionaarse rehabilitatsiooni teenuse efektiivsuse kohta. Uuringus jälgiti medikamentoosse ravi kulgu ja samal ajal viidi läbi interdistsiplinaarne rehabilitatsiooniprogramm, et optimiseerida patsientide funktsionaalset võimekust. Märkimisväärset paranemist täheldati kõikide hindamismeetodite tulemustes. Isegi patsiendid, kelle medikamentoosset raviskeemi uuringuperioodi vältel ei muudetud, näitasid märkimisväärset paranemist testides. Uuringus osales 68 klienti. Rehabilitatsiooni programm koosnes füsioteraapia, tegevusteraapia ja kõneteraapia kombinatsioonist, intensiivsusega maksimaalselt 3 tundi päevas, 5-7 tundi nädalas. Patsientide seisundi hindamiseks kasutati igapäevategevustega toimetuleku skaalat (FIM), FIM -i motoorset skoori , FIM-i kognitiivset skoori, 2- minuti kõnnitesti (TMW), Timed „Up & GO“Test (TUG) ja sõrmede koputamise testi (Finger Tapping Test-FT). Teraapia toimus individuaalteenusena ja grupitööna ( võimalusel). Kasutati väliseid vihjeid kõnni kiiruse, sammupikkuse ja rütmi parandamiseks; kognitiivseid liikumisstarteegiaid siirdumiste parandamiseks; tasakaalutreeningut; liigesliikuvust ja lihasjõudu suurendavaid harjutusi; kõneravi tegeldi kõne selguse ja hääle kvaliteedi parandamisega. Uuringu tulemusena paranes FIM koguskoor keskmiselt 31,5 punkti, motoorne skoor 27,7 ja kognitiivne skoor 4,1 punkti võrra. ( 2-minuti kõnnitesti tulemus paranes 21.0 meetri võrra; sõrmedega koputamise test paranes 19,2 võrra paremal käel ja 20.1 võrra vasakul käel;TUG testi tulemus paranes 19,8 sekundit) Intensiivne sekkumine oli võimalik kuna kliendid viibisid teenuse ajal statsionaarselt haiglas, keskmine haigals viibimise aeg oli 20,8 päeva. Wade koos kolleegidega (2003) uuris Parkinsoni haigete 6-nädalase rehabilitatsiooni kursuse efektiivsust. Tegemist oli multidistsiplinaarse meeskonna poolt ambulatoorselt läbi viidud individuaalsete ja grupitegevustega. Võrreldi 6-nädalast aktiivset sekkumist kontrollgrupiga, kes ei saanud rehabilitatsiooniteenuseid. Hindamismeetoditena kasutati järgmisi meetodeid: Parkinsoni tõvele spetsiifilist küsimustik (Pakinson`s disease disability questionnaire PDQ -39), 36 küsimusega terviseuuring (SF-36), seisa-kõnni-istu test (stand-walk-sit); Nine HolePeg Test(NHPT); ärevuse ja depressiooni skaala(HADs), kõne hindamiseks valiti küsimused UPDRS skaalast. Sekkumist läbiviivasse multidistiplinaarsesse rehabilitatsioonimeeskonda kuulusid õde, füsioterapeut, kõne ja keele terapeut ja tegevusterapeut. Klient tuli teenusele üks kord nädalas kuue järjestikuse nädala jooksul. Esimesel korral viidi läbi hindamine ja koostati individuaalne programm/tegevuskava, mille kohaselt individuaalteenused toimusid ennelõunal ning pärastlõunasel ajal viidi läbi grupitegevused (n. spetsialistide loengud või lõõgastumine) Kokku osales uuringus 144 klienti. Uuringu tulemusena selgus, et programmis osalenud klientide liikumise ja mobiilsuse testi tulemused paranesid, kuid järgneva 6 kuu jooksul rehabilitatsiooniprogrammi jooksul saavutatud tulemused mõnevõrra langesid. Kuna varasemalt ei olnud Eestis koostatud ja ellu viidud rehabilitatsiooniprogrammi Parkinsoni tõvega klienditele, siis AS Põlva Haigla Rehabilitastioonikeskus alustas septembris 2012 (lõppes 2013 märts) Parkinsoni tõvega inimestele töö sälitamist ja töölesaamist toetava programmi rakendamisega. Programmiklientide tagasiside oli postiivne, klientide sõnul- paranenud meelolu, tõusnud enesekindlus, paranenud füüsiline vastupidavus, parem haigusteadlikkus, oskus paremini näha oma seisundi muutust, teadmised võimalikest eneseabi võtetest, laienenud suhtlusringkond. Programmi tulemuslikkust näitavaks indikaatoriks oli, et vähemalt 50% programmis osalenud klientidest säilitas töö või suunati aktiivsetele tööturu teenustele. Pilootprojekti järgselt on töö rehabilitatsioonikeskuses Parkinsoni tõvega inimestega jätkunud , koostöö on efektiivne SA TÜK Närvikliiniku ja Eesti Parkinsoniliiduga. Kliendid on osalenud Põlva-, Valga– ja Harjumaalt ning Tartust, Tallinnast, Rakverest, Viljandist ja Jõgevalt. Tuginedes Ellise jt. (2003 ) uuringutulemustele on käesolevas rehabilitatsiooniprogrammis “Elus edasi käsikäes” esmasele aktiivsele sekkumisele lisaks planeeritud ka sekkumisjärgne 6-kuuline iseseisev õpitud oskuste ja teadmiste rakendamise periood. Selleks, et saavutatud tulemused oleksid ajas püsivamad, järgneb 6 kuud kestvale uue info ja oskuste isesesiva rakendamise perioodile 5-päevane statsionaarne rehabilitatsioon (uute oskuste kinnistumisperiood). Antud programmis on läbivalt oluline osa praktiliste oskuste õpetamisel. Selle olulisuse näiteks võib tuua ühe laiaulatusliku uuringu - Euroopa Komisjoni teadusprojekti EduPark, mille raames rakendati kognitiiv-käitumisteraapia meetodeid ning hinnati vastavat mõju konkreetse sihtgrupi psühhosotsiaalsete probleemidega toimetulekule ning seeläbi mõju nende elukvaliteedile terviklikuna. Nimetatud uuringu raames rakendati vastavaid meetodeid koolitusprogrammi formaadis, sihtgrupiks olid lisaks Parkinsoni tõvega patsientidele ka nende tugiisikud, kokku 288 isikut 7 riigist, sh Eesti, kes läbisid 8-seansilise treeningu (Kanarik, jt. 2005). Nimetatud teadusprojekti hinnati osalejate poolt üldiselt heaks ja kasulikuks, ent järeldati, et edaspidistes analoogsetes sekkumistes tuleks kavandada enamaid praktiliste oskuste õpetamisi, et efekt emotsionaalsele enesetundele ja igapäevaeluga toimetulekule oleks pikaajalisem. Rehabilitatsiooniprogrammis “Elus edasi käsikäes” on peamine rõhk just praktiliste oskuste õpetamisel, et kujunev muutus toimetulekus ja elukvaliteedis oleks ajas jätkuv ning iseseisvalt toetatav. F*. Epidemioloogilised andmed Nagu juba eelnevalt mainitud on Parkinsoni tõbi närvisüsteemi kahjustavate haiguste seas levimuselt teisel kohal. Hollandis 55-aastaste ja vanemate indiviididega korraldatud uuringust selgus, et Parkinsoni tõve levimus on 1,4%, sh. meeste seas 1,2% ja naistel 1,5%. Veel tuvastati haiguse esinemissageduse kasv ühes vanuse suurenemisega. 55‒64- aastaste seas esines Parkinsoni tõbi 0,3%, 65‒74 aastaste seas 1%, 75‒84-aastaste seas 3,1% ning 85‒94-aastaste seas tervelt 4,3% (de Rijk jt, 1995). Eestis põeb üle 60 aasta vanustest inimestest Parkinsoni tõbe umbes 1% ning Parkinsoni tõve standarditud levimus on 152/100 000 ja aastane haigestumus 16,6/ 100 000. Seega, Eestis on hinnanguliselt 2500-3000 Parkinsoni tõvega diagnoositut (Taba jt., 2008). Epidemioloogiliselt on tuvastatav erinevus ka riigiti, nimelt on Parkinsoni tõve esinemissagedus oluliselt suurem heaoluühiskonna riikides; seda eelkõige asjaolu tõttu, et Parkinsoni tõbi esineb peamiselt eakatel, mistõttu on kõrgema elueaga arenenud riikides ka enam Parkinsoni tõve diagnoosiga indiviide. Euroopa keskmiseks standarditud levimuseks hinnatakse 100‒200/100 000 indiviidi kohta (von Campenhausen jt., 2005). G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis Tänasel päeval on sihtrühmal võimalik kasutada üleriigilisi teenuseid: meditsiiniteenus; rehabilitatsiooniteenus, vajadusel erihoolekandeteenused, invatehnilised abivahendid. Lisaks KOV-i poolt pakutavad: sotsiaalnõustamine, vajadusel eluasemeteenus või eluruumi kohandamise teenus. Pakutakse invatransporditeenust, isikliku abistaja teenust, koduteenuseid, sauna-ja ujula kasutamist (soodustingimustel). MTÜ-d ja seltsid tegutsevad piirkonniti erinevalt, nende kättesaadavus ja pakutav varieerub maakonniti. Eesti Parkinsoniliidu vahendusel toimub sihtgrupi klientidele vajalik infovahetus ning kogemusnõustamine. Üleriigilised teenused on kättesaadavad võrdsetel alustel ja üldistel põhimõtetel. KOV-i teenuste kättesaadavus sõltub kliendi elukohast, omavalitsuse võimekusest ning prioriteetidest. H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid Rehabilitatsiooniprogrammi koostamisel on järgitud Rahvastiku Tervise Arengukava (RTA) 2009-2020 strateegilisi eesmärke- eluea pikenemine ja elukvaliteedi tõstmine. Käesolev programm on koostatud lähtudes 2016. aastal sisseviidavatest tööhõivereformi muudatustest rehabilitatsioonisüsteemis, tuginedes spetsiifilisemalt riiklikul hankel “Rehabilitatsiooniprogrammide koostamine või kohandamine puudega või osalise töövõimega isikutele vastavasisulise koolituse korraldamine”, viitenumbriga 166854, mille esemeks on üle- Eestiliselt kasutatavate rehabilitatsiooniprogrammide koostamine või kohandamine puudega isikule või osalise töövõimega isikule lähtudes tema terviseolukorrast ning tegevus ja/või osaluspiirangust IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed (vajadusel Tööealine isik Eakas Kommentaar täpsusta vanus) (16-65 aastased) Puudespetsiifiline (täpsusta) psüühikahäire (v.a. vaimupuue) vaimupuue keele- ja kõnepuue kuulmispuue nägemispuue liikumispuue liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) X(pensioniealine) Parkinsoni tõbi MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile: 1.kellel on diagnoositud Parkinsoni tõbi 2. kes on pensioniealine 3. kellel on Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel selgunud mõõdukas probleem vähemalt kahes valdkonnas 4. kes on motiveeritud aktiivselt osalema programmipõhises rehabilitatsioonis 5. kes on valmis programmis õpetatud strateegiaid ja harjutusi iseseisvalt kodus praktiseerima 6. kellel on võimalik tasuda programmi omaosalus Programm ei sobi kliendile (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. kellel esineb Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel järgi täielik probleem vähemalt ühes valdkonnas 2. kellel on ebastabiilne terviseolukord 3. kellel on väljendunud dementsus 4. kes pole motiveeritud programmipõhises rehabilitatsioonis osalemiseks 5. kes ei vasta programmi vanusegrupile 6. kellel ei ole võimalik tasuda programmis ettenähtud omaosalust B. Programmi eesmärgid ja tulemused: 1. Tegutsemist ja osalust puudutavad eesmärgid RFK kood Tegutsemine/osalemine Algtase Eesmärk d155 oskuste omandamine d155.0-d155.3 d155.0-d155.2 d175 probleemide lahendamine d175.0-d175.3 d175.0-d175.2 d177 otsuste tegemine d177.1-d177.3 d117.0-d177.2 d230 igapäevatoimingute tegemine d230.1-d230.3 d230.1-d230.2 d240 stressi jm psüühiliste koormustega toimetulek d240.0-d240.3 d240.0-d240.2 d330 rääkimine d330.0-d330.3 d330.0-d330.2 d335 mitteverbaalsete sõnumite edastamine d335.1-d335.3 d335.0-d335.3 d410 keha põhiasendi muutmine d410.1-d410.2 d410.0-d410.2 d450 käimine d450.1-d450.3 d450.0-d450.3 d460 mitmesugustes kohtades liikumine d460.1-d460.3 d460.0-d460.3 d550 söömine d550.1-d550.3 d 550.0-d550.3 d560 joomine d560.1-d550.3 d560.0-d560.3 d710 elementaarne inimestevaheline lävimine d710.0-d710.3 d710.0-d710.2 d750 mitteametlikud sotsiaalsed suhted d750.0-d750.3 d750.0-d750.2 d910 ühendustes osalemine d 910.1-d910.3 d910.0-d910.2 d920 puhkus ja vaba aeg d929.1-d920.3 d920.0-d920.2 Organismi funktsioone puudutavad eesmärgid RFK kood Funktsioon Algtase Eesmärk b134 unefunktsioonid b134.0-b134.3 b134.0-b134.3 b144 mälufunktsioonid b144.0-b144.2 b144.0-b144.1 b152 emotsioonifunktsioonid b152.0-b152.3 b152.0-b152.2 b310 häälefunktsioonid b310.1-b310.3 b310.1-b310.3 b320 hääldamis-ehk artikulatsioonifunktsioonid b320.1-b320.3 b320.0-b320.3 b330 kõne ladususe ja rütmi funktsioonid b330.1-b330.3 b320.0-b320.3 b340 muude hääleliste väljenduste funktsioonid b340.0-b340.3 b340.0-b340.3 b770 kõnnaku funktsioonid b770.1-b770.3 b770.0-b770.3 b710 liigeste liikuvusfunktsioonid b710.1-b710.3 b710.0-b710.3 b730 lihasjõu funktsioonid b730.1-b730.3 b730.0-b730.3 b735 lihastoonuse funktsioonid b735.1-b735.2 b735.1 Organismi struktuurid RFK kood s198._7_ TT närvisüsteemi struktuur 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk e115 tooted ja tehnoloogiad igapäevaseks isiklikuks e.115.0-e115.3 e115.0-e115.2 kasutamiseks e130 õppevahendid ja -tehnoloogiad e130.0-e120.3 e120.0-e120.2 e140 kultuuri-, meelelahutus- ja spordivahendid ning e140.0-e140.3 e140.0-e140.2 tehnoloogiad e399 Tta toetus ja suhted e399.0-e399.3 e399.0-e399.2 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) Prognoositav tulemuse saavutamise Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused indikaator (kliendi arv, protsent) 1.klient kasutab igapäevaselt vähemalt ühte programmi 90% jooksul omandatud strateegiat või teadmist 2. klient suudab iseseisvalt kodukeskkonnas toime tulla 70% vähemalt 8 tundi päevas 3. klient osaleb (vajalik tahteaktiivsus, füüsiline võimekus, vajadusel sobiva abivahendi kasutamine) väljaspool kodukeskkonda tegevuses vähemalt kord nädalas.(Eesti 70% Parkinsoniliidu kohaliku allorganisatsiooni tegevuses osalemine, poeskäik, külaskäik, huvitegevus, ühingutegevus, jne.)  V. Programmi keskkond A. Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. rehabilitatsiooni AS Põlva Haigla X (programmi)asutus Rehabilitatsioonikeskus Rehabilitatsiooniprogramm kliendi keskkonnas (kliendi kodus, kodukeskkond ja kogukond , haridusasutuses, töökohas või muus sobivas kogukonna kus klient saab rakendada X paigas, näiteks spordikeskuses, kliendi huvikeskkonnas jms) programmis õpitud oskusi ja teadmisi a) Kodu b) Lasteaed c) Kool e) Töökoht f) Muu kliendi keskkond (nt huvikeskkond vms) Muu keskkond (näiteks koostööpartnerite (Töötukassa) juures, X Seto Talumuuseum avalikus ruumis jms) 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus AS Põlva Haiglas on tööruumid rehabilitatsioonialase teenuse osutamiseks (Uus tn 2, Põlva) haigla 5. korrusel üldpindalaga 482,2 m². AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskusesse on kliendile tagatud igakülgne ligipääs. Põlva bussijaam asub rehabilitatsioonikeskusest 400 m kaugusel. Rongiühendus on Tartu ja Tallinnaga ning raudteejaamast toob kohalik linnaliinibuss rehabilitatsioonikeskusest 200m kaugusel asuvasse bussipeatusesse. Autoga tulijale on tasuta parkimisvõimalus rehabilitatsioonikeskuse territooriumil olevas parklas (sh. eraldi tähistatud parkimiskohad puudega inimestele). Ratastooliga liikujale on paigaldatud kaldtee peasissekäigu ees. Ratastooli ja teiste abivahenditega on võimalik liikuda kogu maja piires. Majas on kaks automaatselt avanevate ustega lifti, mis liiguvad maja viie korruse vahel. Kõikides ruumides on nõuetele vastav mikrokliima (loomulik valgustus, keskküte, ventilatsioon, vesivarustus ja kanalisatsioon). Arsti vastuvõturuumis (28,6 m²) on kasutusel erinevad vajalikud hindamisvahendid. Sisustus: 2 kirjutuslauda, toolid, riiulid erialase kirjandusega, teraapialaud patsiendi hindamiseks ja läbivaatuseks, sirm, telefon, arvutiseadmed, printer. Füsioteraapia saalis (37,6 m²) kasutavad füsioterapeudid erinevaid hindamisvahendeid (goniomeeter, dünamomeeter, stopper jt), teraapiavahendeid (teraapiapallid, hantlid, kummilindid, võimlemiskepid, tasakaalupadjad ja –lauad). Füsioteraapia saalis asuvad ka trenažöörid Therapy Master ja MotoMed. On olemas kaks laia teraapialauda, varbsein, rööbaspuud, suur seinapeegel, seisulaud, arvutiseadmed, kapp teraapiavahendite jaoks. Tegevusteraapia ruumis (43,4 m²) on kaks kirjutuslauda, arvutiseadmed, kangasteljed, erinevad teraapiavahendid. Teraapiaruumi kõrval asub ka täielikult sisustatud köök, mida on võimalik kasutada kliendi igapäevaste oskuste arendamisel. Olemas on erinevad abivahendite näidised kliendi toimetuleku toetamiseks. Psühholoogi (21,1 m²) ja sotsiaaltöötaja (14 m²) kasutavad oma kabinettides põhiliselt paberkandjal küsimustikke kliendi hindamiseks. Ruumides on kirjutuslauad, toolid, riiulid erialaste materjalidega, telefonid, arvutiseadmed. Logopeedi kabinetis (18,4 m²) on olemas seinapeegel, arvuti, töölaud nii kliendile kui spetsialistile, telefon, printer- skänner-koopimasin, erinevad õppevahendite komplektid. Oote- ja puhkenurgas (9,3 m²) on klientidele televiisor, pehme mööbel, ajakirjad, diivanilaud. Klientidel on võimalik külastada rehabilitatsioonikeskusest 100 m kaugusel olevat Põlva Spordikeskust (ujula, saunad, jõusaal) ning rehabilitatsioonikeskusega samas majas asuvat Põlvamaa Eakate Päevakeskust (ravivõimlemine, käsitööring, õmblusring, lauluring jne., osadel õhtutel Sivananda jooga) ning Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda. Neile, kes soovivad sportlikult aega veeta, on sobiv kaunis Intsikurmu looduspark kena metsapargi ja terviseradadega. Tervislikud ja nauditavad on jalutuskäigud Põlva järve ääres. Kahe kilomeetri kaugusel Rehabilitatsioonikeskusest asub Mammaste Tervisespordikeskus, kus on kõikidele huvilistele avatud valgustatud matka- ja suusarajad. Seto Talumuuseum asub Värska vallas Põlvamaal , kuhu käesoleva programmi raames vajalikud transpordikulud katab AS Põlva Haigla. Talumuuseumis on kaasaja nõuetele vastavad ruumid ja sisustus praktiliste tegevuste läbiviimiseks. 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH EI Täpsustus Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / klient on klient osaleb 14- päevases rehabilitatsiooniasutuses programmi vältel ööpäevaringselt X rehabilitatsiooniprogrammis 9 päeva +5päeva Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on kaasatud programmitegevustesse tööpäeva vältel aga ei ööbi asutuses) Madala intensiivsusega rehabilitatsiooniprogramm (klient on kaastaud programmitegevustesse 5 – 10 tundi nädalas/1-2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne) Hajusintensiivsusega programm – kliendi tegevused programmis 6 kuu jooksul (iseseisvalt on hajutatud pikemale perioodile, toimuvad määratud graafiku X kodused tegevused) alusel vms. Muu intensiivsus, täpsusta! VI. Programmi kirjeldus A. Programmi ettevalmistamine Programmi ettevalmistamisfaas koosneb järgmistest etappidest: 1. Teavitustöö. Teavitustöö sisuks on programmis osalemisega seonduv strateegiline info - programmi sisu, sihtgrupi karakteristikuid, programmi planeeritav algusaeg, juhised pöördumiseks Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja vastuvõtule ning vajalikud kontaktid. Vastavat infot levitatakse Põlva Haigla kodulehel ning sihtgrupispetsiifiliste koostööpartnerite kaudu (nt. Parkinsoniliidu infokanalites). Nimetatud koostööpartneritega on vastav kokkulepe sõlmitud suuliselt. 2. Programmi suunamine. Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja suunab IV punktis täpsustatud kriteeriumitele vastavad kliendid programmi, esmane kontakt programmi koordinaatoriga telefoni teel. Programmi on võimalik siseneda ka kehtiva rehabilitatsiooniplaani alusel, vajadusel programmi meeskond teostab rehabilitatsiooniplaani tegevuskava täiendused programmipõhiseks rehabilitatsiooniks.. 3. Programmiks ettevalmistav esmakontakt kliendiga. SKA juhtumikorraldaja poolt programmi suunatud kliendi esmane programmipoolne kontakt on programmi koordinaatoriga( sotsiaaltöötajaga) telefoni teel. Esmakontakti eesmärk on: 1. luua kliendile terviklik arusaam programmist. Selle eesmärgi täitmiseks tutvustab koordinaator kliendile käesoleva rehabilitatsiooniprogrammi põhimõtteid, eesmärke ja kavandatavaid sekkumisi (sh. ajaraami), sõlmib kliendiga kokkuleppe programmis osalemiseks. Informeeritud nõusoleku kirjalik vorm allkirjastatakse kliendi poolt tema programmi sisenemisel. 2. toetada kliendi motivatsiooni, ennetada võimalikke riske. Koordinaator hindab esmakontakti käigus kliendi terviseolukorrast lähtudes kliendi võimalusi, võimalikke riske ja takistusi ning ka ressursse - need arutatakse  kliendiga läbi, käsitletakse vastavalt individuaalsele vajadusele. B. Hindamine ja planeerimine Teenusega alustades toimub esmakohtumine programmi koordinaatoriga(sotsiaaltöötajaga), eesmärgiks individuaalne hindamine ja sekkumiste planeerimine. Kohtumise käigus toimub kliendi funktsionaalse seisundi analüüs, hinnangu andmine senisele sekkumisele, koostöös kliendiga tema seisundit parandavate strateegiate kavandamine. Planeerimisel tugineb koordinaator kliendi käesolevale terviseolukorrale ning Parkinsoni tõve diagnoosi kontekstis oluliste spetsiifiliste hindamisvahendite tulemustele (modifitseeritud Hoehn-Yahri skaala; emotsionaalse enesetunde küsimustik (EEK-2); Parkinsoni tõve elukvaliteedi küsimustik (PDQ-39). Nimetatud hindamismeetodite valikul on aluseks võetud Parkinsoni tõve Eesti ravijuhend (Taba, P., jt. 2008) ning on pikemalt lahti seletatud Lisas 2. Sotsiaaltöötaja analüüsib hindamise käigus kogutud teavet, on abiks kliendile tema individuaalse rehabilitasioonieesmärgi püsitamisel ja sõnastamisel programmis osalemiseks. C. Sekkumine Sekkumiste kavandamiseks, sekkumiste edukuse hindamiseks (vahehindamine) ja vajadusel tegevuskava korrigeerimiseks viiakse läbi meeskonnatöö, samuti toimub kliendikeskne meeskondlik lõpphindamine, kus osalevad kõik kliendiga tegelevad meeskonnaliikmed Klientide tegutsemis- ja osalusvõime hindamisel kasutatakse alg-ja lõpphindamisel sama valikut hindamisvahendeid/mõõdikuid. Vt. lisa 2: programmis kasutatavad hindamisvahendid. Rehabilitatsiooniprogramm jaguneb kolmeks omavahel seotud perioodiks. I periood - uute teadmiste ja oskuste omandamisperiood (9 päeva). Kavandatud individuaal- ja grupitegevused; rõhuasetus on individuaalteenustel, et tagada kliendikeskne lähemine ja teenuse maksimaalne efektiivsus. Grupitöödes on olulisel kohal grupiliikmete omavaheline suhtlus, oma kogemuste jagamine ja arutelu. Juhendav spetsialist aitab grupiliikmetel mõista, mis toimub neis endis ja grupis ning toetab kõiki grupiliikmeid läbi tõenduspõhiste erialaspetsiifiliste tegevuste. Rehabilitatsiooniprogrammi käigus klientide kompetents tõuseb samm- sammult, klientidele koostatakse koduprogramm ja nõustatakse täitmise osas. Tegevuskava Arsti teenus - tegemist on haigusspetsiifilise programmiga, kus olulisel kohal kliendile kavandatud sekkumiste näidustuste ja vastunäidustuste määratlemine lähtudes konkreetsest terviseolukorrast. Arsti teenuse eesmärgiks on anda igakülgset informatsiooni Parkinsoni tõve sümptomite ja kulu kohta. Füsioterapeudi teenus on kliendi haigusest ja tervislikust seisundist tingitud funktsioonihäirete hindamine, tegevusvõime täpsustamine ning vastavalt sellele individuaalsete liigutuslikku arengut soodustavate/säilitavate terapeutiliste meetodite rakendamine. Lisaks koostatakse igale kliendile just talle sobiv programm koduseks harjutamiseks ning programmi jooksul toimunud arengu säilitamiseks. Logopeedi teenus - kliendi neelamis- ja kõnehäire käsitlus, logopeediline teraapia. Koduse harjutuskava koostamine kliendile, täitmise juhendamine. Neelamishäire korral nõustatakse klienti turvalisema einestamise küsimustes, õpetatakse neelamismanöövreid, keskendutakse asenditeraapiale. Individuaalne harjutuskava sisaldab hingamisharjutusi, oraalmotoorikat parandavaid harjutusi ning häälehoiu põhimõtteid. Psühholoogi teenus - kliendi emotsionaalse ja psüühilise seisundi ja toimetuleku säilitamine või parandamine, psühhosotsiaalse toimetuleku toetamine. Psühholoogi teenuse üldiseks sisuks on soodustada haiguse ja ravi häirivate mõjudega aktiivse toimetuleku toetamine. Psühholoogi teenuse spetsiifilised eesmärgid kujunevad iga kliendi subjektiivsetets kaebustest lähtuvalt (kaebustest lähtuvalt hinnatakse täpsemalt nt. kognitiivsete kaebuste täpsustamiseks testikogumik CERAD) ning vastavalt individuaalsetele vajadusele keskendutakse emotsionaalsele toimetulekule, kognitiivsele sooritusele, käitumuslikele probleemidele (uni, motivatsioon, harjumused) või muule kliendi jaoks olulisele. Iga kliendi kaebustest lähtuvalt juhendatakse teda rakendama toetavaid või kompenseerivaid tehnikaid, koostatakse vastav kodune programm. Tegevusterapeudi teenus - tegevused funktsionaalsete võimete arendamiseks ja tegevusvõime kujundamiseks. Teenuse käigus viiakse läbi erinevaid tegevusi/harjutusi käte funktsionaalsuse säilitamiseks ning igapäevaelus vajalike oskuste õpetamiseks. Teenuse käigus hinnatakse abivahendi vajadust ning viiakse läbi kasutusõpetus. Sotsiaaltöötaja teenus - kliendi iseseisvuse ja teistest sõltuvuse hindamine, kohanemisvõime hindamine. Nõustamine ja juhendamine sotsiaalsete probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, et toetada kliendi parimat võimalikku edaspidist toimetulekut. Füsioterapeudi grupiteenus - tegevused kliendi tugiliikumissüsteemi või organsüsteemi funktsionaalse võime taastamiseks grupis. Tegvusterapeudi grupiteenus - kliendi igapäevategevuste harjutamine grupis, uute tegevusviiside õppimine , harjutamine ja kinnistamine grupis. Loovmeetodite kasutamine grupitöös. Logopeedi grupiteenus - hingamis- ja hääleharjutuste sooritamine grupis. Kõnekiiruse ja meloodilisuse harjutused. Erinevate suhtlemisviiside ja -starteegiate harjutamine. Klientide jõustamine, suhtlusaktiivuse toetamine. Psühholoogi grupiteenus raames käsitletakse üldiseid Parkinsoni tõve diagnoosiga kaasnevaid probleemvaldkondi - meeleoluhäired, ärevus, kognitiivsed kaebused, jne. - eesmärgiga tõsta valdkonnapõhist teadlikkust, juhendada ja jõustada rakendama üldisi praktilisi oskusi haigusspetsiifiliste probleemidega psühhosotsiaalseks toimetulekuks. Sotsiaaltöötaja grupiteenus - kliendi nõustamine sotsiaalvaldkonnas pakutavatest teenustest ja võimalustest. Õe grupiteenus - klientide nõustamine eelkõige haigusspetsiifilistest ja vanuselistest probleemidest lähtuvalt ( ravimid ja ainevahetus, toitumistemaatika käsitlus; ealiselt vähenenud liikumise ja aeglustunud soolemotoorika käsitlus). Koostöös SA TÜK Närvikliinikuga toimub progarmmiklientidele koolitus nende terviseolukorra paremaks mõistmiseks ja haigusega toimetulekuks. Koolituse läbiviimisel osalevad kogenud Parkinsoni tõve ravispetsialistid Arvestus ühe kliendi kohta I perioodil Tegevused kogus, tk (60 lisainfo min) 1.Rehab. vajaduse hindamine ja rehab. 6 telefonikontakt ,esmane meeskonnakoosolek, planeerimine vahehindamine, kokkuvõte 2. Arsti teenus 2 1. päeval (60 min); 5. päeval (30 min); 9. päeval (30 min) 3. Füsioterapeudi teenus 3 I nädal 2X, II nädal 1X 4. Logopeedi teenus 4 I nädal 2X, II nädal 2X 5. Psühholoogi teenus 2 I nädal 1X, II nädal 1X 6. Tegevusterapeudi teenus 7 I nädal 4X, II nädal 3X 7. Sotsiaaltöötaja teenus 1 I nädal 1X 8. Füsioterapeudi grupiteenus 2 I nädal 1X, II nädal 1X 9. Tegevusterapeudi grupiteenus 2 I nädal 1X, II nädal 1X 10. Logopeedi grupiteenus 1 II nädal 1X 11. Psühholoogi grupiteenus 2 I nädal 1X, II nädal 1X 12. Sotsiaaltöötaja grupiteenus 1 II nädal 1X 13. Õe grupiteenus 1 I nädal 1X 14. Grupikoolitus terviseolukorra 3 II nädal 1X rahastab AS Põlva Haigla mõistmiseks, koostöö SA TÜK Närvikliiniku Parkinsoni tõve ravispetsialistiga 15. Majutusteenus koos toitlustusega 9 ööpäev I perioodi lõpuks Logopeed valib vastavalt kliendi neelamisraskusele ja tekkinud kõnemuutusele harjutused ning määrab harjutuste sooritamise intensiivsuse. Käsitletavad harjutused on eelnevalt logopeedi poolt kliendile demonstreeritud ja ühistegevuses sooritatud. Harjutused on suunatud näo miimiliste ja mälumislihaste treeningule, kõnehingamisele, hääle tugevuse reguleerimisele, kõne sujuvuse ja kõne selguse saavutamisele. Füsioterapeut koostab kliendi suutlikkusele ja funktsionaalsele tasemele vastava harjutuskava. Kõik harjutused ja strateegiad on eelnevalt koos füsioterapeudiga läbi viidud ning klient on saanud tagasisidet harjutuste, strateegiate sooritamise osas. Psühholoog koostab iga kliendi subjektiivsetets kaebustest lähtuvalt ja vastavalt vajadusele individuaalse koduse programmi peamiste kaebuste leevendamiseks või kompenseerimiseks. Programm kujuneb individuaalteenuse baasil, mille raames selgitatakse ja juhendatakse individuaalselt olulisimate tehnikate rakendamist. Tegevusterapeut nõustab ergonoomiliste töö- ja puhkeasendite osas, annab soovitusi kodukeskkonna turvalisuse tagamiseks, samuti soovitab peenmotoorika parandamiseks ja liigesliikuvuse säilitamiseks vajalikke harjutusi. Spetsialistide soovituste, sooritus- ja tegevusjuhiste põhjal koostatakse igale programmikliendile kompleksne individuaalne kodune harjutusprogramm. II periood - uue info ja oskuste rakendamisperiood (6 kuud). Klient rakendab I perioodi jooksul omandatud teadmisi ja oskusi igapäevases suhtlus- ja tegutsemiskeskkonnas - kodus, hobitegevustes, vaba aja tegevustes. II periood on täies mahus kliendi iseseisva töö periood. III periood - kinnistumisperiood (5 päeva). Programmi 5- päevasel perioodil toimub omandatud oskuste ja teadmiste kinnistamine , psühhosotsiaalne integratsioon. Ühel kinnistusperioodi päeval viiakse tegevused läbi väljaspool rehabilitatsioonikeskust, Seto Talumuuseumis. Seto Talumuuseumi käesoleva programmi raames vajalikud transpordikulud katab AS Põlva Haigla. Seto Talumuuseumis saavad kliendid meistrite käe all omandada või lihvida oma praktilisi küpsetamise,- käsi – või savitöö oskusi. Vahetut ja emotsionaalset elamust ( seega parem enesetunne, rahulolu) pakub tutvumine taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga ning unikaalse tsäimaja külastus. Klient saab loomulikus situatsioonis rakendada programmi jooksul õpitud õigeid liikumismustreid, samuti omandatud suhtlemisstrateegiad üle kanda igapäevasuhtlusesse. Kogemuste vahetamise vestlusringis toimub sarnase kogemusega inimeste vahel teadmiste- ja kogemustevahetus, pakutakse emotsionaalset, sotsiaalset ja/või praktilist tuge. Arvestus ühe kliendi kohta III periood Siin tahaks ka näha, et vaatate, kuidas teise perioodi tegevused on ellu viidud. Võib-olla vaja midagi üle vaadata, uusi harjutusi/soovitusi anda Tegevused kogus, tk (60 lisainfo min) 1. Arsti teenus 1 1. päeval 30 min 5. päeval 30 min 2. Füsioterapeudi teenus 1 2.päev 3. Tegevusterapeudi teenus 1 4. päev 4. Logopeedi teenus 1 5. päev 5. Psühholoogi teenus 1 5. päev 6. Füsioterapeudi grupiteenus 4 2.-5. päev 1X 7. Tegevusterapeudi grupiteenus 3 3. päev Seto Talumuuseumis 8. Logopeedi grupiteenus 1 1. päev 9. Psühholoogi grupiteenus 1 3. päev 10. Sotsiaaltöötaja grupiteenus 1 1. päev 11. Kogemuste vahetamise vestlusring 2 4.päev 12. Rehabilitatsioonitulemuste hindamine 4 toimub meeskondlik tegevuskava (1003) täiendamine/muutmine,tulemuslikkuse hindamine programmi lõpus 13. Majutusteenus koos toitlustusega 5 ööpäev D. Tulemuste hindamine Kliendi lõpphindamine toimub III perioodi lõpus. Mõõdikud, mida rakendatakse, on võrdlusmomendi loomiseks samad mis kliendi algseisundi hindamisel on kasutatud. Iga spetsialist hindab erialapõhiselt programmis kasutatud hindamisvahenditele (vt.lisa 2 ) tuginedes sekkumiste efektiivsust kliendile. Meeskondlik vahehindamine I (omandamis-) perioodi lõpus, senise sekkumise edukuse hindamiseks, vastavate järelduste tegemiseks - vajadusel edasise individuaalse sekkumisplaani korrigeerimine. Meeskondlik kliendikeskne lõpphindamine III (kinnistumis-) perioodi lõpus kogu programmi vältel olnud sekkumise tulemuslikkuse hindamiseks. Hindamine seisneb kliendi tegutsemis- ja osalemisvõime hindamisel ning samade haigusspetsiifiliste mõõdikute rakendamisel (Hoehn-Yahri skaala; PDQ-39; EEK-2), mis ka alghindamisel. E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Klient on programmi läbinud, kui ta on osalenud statsionaarses rehabilitatsioonis (AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus) ning kahe statsionaarse rehabilitatsiooniperioodi vahel ka 6-kuulise koduse uute oskuste rakendamise perioodi, programmi tegevuskava on täidetud ning kliendiga koos püstitatud eesmärgid täidetud. Programmis osalenud klientidega võtab programmi koordinaator ühendust u 2 kuud peale programmi läbimist tagasiside eesmärgil, et klient saaks hinnata programmi individuaalset mõjusust (kliendi funktsionaalses seisundis toimunud muutus, edusammud jt). Kontakt võetakse telefonisti , meetodina kasutusel telefoniintervjuu avatud küsimustega. Programmi katkestamine kliendi poolt on õigustatud tema terviseolukorra halvenemisel või oluliste vastunäidustuste ilmnemisel (programmi katkestamise vajaduse üle otsustamine toimub koostöös rehabilitatsioonimeeskonnaga). Tagasiside ja analüüsi teostamiseks on planeeritud läbi viia rahulolu küsimustikud nii programmiklientidele kui ka programmimeeskonna liikmetele. AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskuses klientidelt tagasiside saamiseks on kasutusel klientide rahulolu-uuringu küsimustikud ning käesolevalt on väljatöötatud programmi läbiviivate spetsialistide rahuoluküsimustik . Rehabilitatsioonimeeskond hindab dünaamikas programmipõhise klienditöö tulemuslikkust, analüüsib rehabilitatsiooniprogrammi kulutõhusust. Selgunud tulemuste põhjal toimub edasise programmipõhise arendustöö planeerimine. Rehabilitatsiooniprogrammi tulemuste pikaajalisem hindamine pärast programmi lõppu toimub programmi läbiviijate kohtumise ja ühise arutelu abil, 2 kuud pärast programmi kinnistusperioodi lõppu. Meeskonnasiseselt tehakse põhjalik analüüs ning kokkuvõtted programmi tugevustest ja puudustest, et programmi jätkusuutlikkust ja efektiivsust tulevikus veelgi parendada VII. Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed?  AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskusel on pikaajaline kogemus (aastast 2005) Parkinsoni tõvega klientidele rehabilitatsiooniteenuse osutamisel. Rehabilitatsioonimeeskonnal on programmipõhise teenuse osutamise kogemus töös erinevate sihtgruppidega; toimiv pikaajaline koostöö SA TÜK Närvikliiniku ravispetsialistidega, Eesti Parkinsoniliidu ja Tartu Parkinsoni Haiguse Seltsi liikmetega ning äsja loodud Põlva Parkinsoni Seltsiga  (Korduvalt Parkinsoni tõve klientide organisatsioonides teemakohaseid ettekandeid teinud käesoleva programmi juht Saima Salomon; Parkinsoni tõve Eesti ravijuhendi koostamisel ja väljaandmisel on osalenud AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskuse juhataja ja rehabilitatsiooniprogrammi töögrupi liige dr. Tiina Tammik).  AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskusel on motiveeritud ja koostöövalmis rehabilitatsioonimeeskond, tõenduspõhisus klientide seisundi hindamisel ja sekkumisel.  AS Põlva Haigla on edukalt koostanud ja rakendanud Parkinsoni tõvega patsientidele statsionaarset taastusravi- programmi nii tööealiste kui eakate sihtgrupile.  AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus on hinnatud vastavaks EQUASS Assurance põhimõtetele ning keskusele on omistatud EQUASS Assurance sertifikaat. B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Programmi I (omandamisperiood) ja III (kinnistumisperiood) on intensiivse sekkumise perioodid, see eeldab iga erialaspetsialisti aktiivset panustamist interdistsiplinaarsesse meeskonnatöösse. Kui mõni spetsialistidest ettearvamatutel põhjustel täies mahus osaleda ei saa, on oluline leida kiiresti asendav rehabilitatsioonispetsialist, sest tiheda klienditöö ajakava tõttu ei ole võimalik graafikus teenuseid nihutada. Kliendi terviseseisund võib hindamise ja programmi sisenemise vahelisel perioodil muutuda. Sel juhul tuleb planeeritust rohkem ressurssi suunata muutunud terviseolukorra hindamisele ja funktsionaalse seisundi täpsustamisele. Ühe kliendi terviseolukorra muutusest tingituna võib olla raskendatud selle kliendi kaasamine grupitegevustesse, grupitegevuste läbiviimiseks võib olla tarvis kaasata planeeritust rohkem rehabilitatsioonispetsialiste. C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? Progarammi tõhususe täiustamiseks rakendatakse peamiselt tagasiside süsteemi - rahuoluküsimustikku teenuse saajale/kliendile ja teenuse vahetule osutajale/rehabilitatsioonispetsialistile. Meeskond koostab rehabilitatsiooniprogrammi koondanalüüsi. Analüüsi tulemustest lähtuvalt viiakse ellu muudatused programmi edasise parendamise ja täiustamise eesmärgil, tagasisides on arvesse võetud nii klientide soovitusi ja tähelepanekuid eraldi kui ka programmi üldmuljet programmi korralduslikes aspektides ja programmipõhiste teenuste osutamisel.  VII. Viited A. Kasutatud materjalide loetelu Alves G, Wentzel-Larsen T, Aarsland D, Larsen JP. Progression of motor impairment and disability in Parkinson disease. Neurology 2005; 65: 1436-1441. Cubo E, Rojo A, Ramos S, Quintana S, Gonzalez M, Kompoliti K, et al. The importance of educational and psychological factors in Parkinson’s disease quality of life. Eur J Neurol 2002;9:589–93. De Rijk MC, Breteler MM, Graveland GA, Ott A, Grobbee DE, van der Meché FG, Hofman A. Prevalence of Parkinson's disease in the elderly: the Rotterdam study. Neurology 1995; 45: 2143-2146. Dibble LE, Lange M. Predicting falls in individuals with Parkinson disease: a reconsideration of clinical balance measures. Journal of Neurologic Physical Therapy 2006; 30: 60–67. Duncan RP, Earhart GM. Four Square Step Test Performance in People With Parkinson Disease. Journal of Neurologic Physical Therapy 2013; 37: 2–8. Hoehn MM, Yahr MD. Parkinsonism: onset, progression and mortality. Neurology 1967; 17: 427–442. Von Campenhausen S, Bornschein B, Wick R, Botzel K, Sampaio C, Poewe W, Oertel W, Siebert U, Berger K, Dodel R. Prevalence and incidence of Parkinson’s disease in Europe. Europe Neuropsychopharmacology 2005; 15: 473–490. Kanarik, E., Taba, P., Krikmann, Ü., Macht, M., Gerlich, C., Ellgring, H. Kognitiiv-käitumuslik koolitusprogramm Parkinsoni tõve patsientidele ja tugiisikutele: projekt EduPark. Eesti Arst 2005; 84 (6): 402-407. Marras C, Rochon P, Lang AE. Predicting motor decline and disability in Parkinson disease: a systematic review. Archives of neurology 2002; 59: 1724-1728. Nocera JR, Stegemöller EL, Malaty IA, Okun MS, Marsiske M, Hass CJ. Using the Timed Up & Go test in a clinical setting to predict falling in Parkinson's disease. Archives of physical medicine and rehabilitation 2013; 94: 1300– 1305. Pandey S, Singh B, Verma R, Mahdi AA. Current understanding of Parkinson’s disease. International Journal of Pharmacotherapy 2013; 3: 70–79. Park A, Stacy M. Non-motor symptoms in Parkinson’s disease. Journal of Neurology 2009; 256: 293–298. Steffen T, . Test-retest reliability and minimal detectable change on balance and ambulation tests, the 36-item short-form health survey, and the unified Parkinson disease rating scale in people with parkinsonism. Physical Therapy 2008; 88: 733-746. Taba P, Asser T, Krikmann Ü, Tomberg T, Paris M, Tammik T, Paju T, Olt E, Kanarik E, Ennok M, Ankru K, Kivil H, Taurafeldt E, Aasa M. Parkinsoni tõve Eesti ravijuhend. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus; 2008. Wade DT, Gage H, Owen C, Trend P, Grossmith C, Kaye J. Multidisciplinary rehabilitation for people with Parkinson’s disease: a randomised controlled study. Journal of neurology, neurosurgery and psychiatry 2003; 74: 158-162. B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020. Tallinn: Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohitekst_ok_5.pdf Rehabilitatsiooniprogrammide koostamine või kohandamine puudega või osalise töövõimega isikutele ja vastavasisulise koolituse korraldamine. Riigihangete Register. https://riigihanked.riik.ee/register/hange/166854 Lisa 2 PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Arst kasutab haiguse progressiooni hindamiseks Hoehn-Yahri (H&Y) skaalat, mille hindamisvahemik on 1–5. Esimeses staadiumis ilmnevad sümptomid unilateraalselt ja nendega kaasnevad vaid minimaalsed funktsionaalsed piirangud. Kolmandas staadiumis häiruvad ka posturaalsed refleksid, mistõttu suureneb oluliselt kukkumisoht. Haiguse viimases staadiumis on patsient kas ratastoolis või voodihaige (Hoehn & Yahr, 1967). Füsioterapeut kasutab standardiseeritud testidest Timed Up&Go testi kukkumisriski määramiseks, olenevalt kliendi seisundist rakendatakse kas 6 või 2-minuti kõnnitesti kliendi üldise funktsionaalsuse ja seisundi hindamiseks ning Four Step Square testi dünaamilise tasakaalu ning kukkumisriski tuvastamiseks. Timed Up&Go test on valiidne, kvantitatiivne test hindamaks kukkumisriski Alzheimeri tõve, artriidi, tserebraalparalüüsi, osteoartroosi, multiskleroosi, reumatoidartriidi, insuldi ning ka Parkinsoni tõve diagnoosiga indiviididel. Nocera ja kolleegid (2013) tuvastasid kliinilises keskkonnas Parkinsoni tõvega patsiente Timed Up&Go testi abil hinnates kukkumisriski näitavaks tulemuseks testi sooritamise aja > 11,5 sekundi. Dibble ja Lange (2006) leidsid, et kukkumisrisk Parkinsoni tõvega isikutel antud testi puhul suureneb juba siis, kui sooritusaeg on üle 7,95 sekundi. Four Step Square test on valiidne, kvantitatiivne test, tuvastamaks dünaamilise tasakaalu häireid ning suurenenud kukkumisriski geriaatrilisel kontingendil tervikuna ning ka vestibulaarsüsteemihäirete, insuldi ning Parkinsoni tõve korral. Duncan ja Earhart (2013) leidsid 53 Parkinsoni tõvega isikut uurides, et testi läbimisaeg üle 9.68 sekundi viitab suurenenud kukkumiohule. 2-minuti kõnnitesti kasutatakse näiteks kroonilise kopsuhaiguse ja südameprobleemidega patsientidel, multiskleroosi, seljaaju trauma ning neuroloogiliste haiguste, sealhulgas ka Parkinsoni tõvega, patsientidel. tegu on kvantitatiivse testiga ehk klient läbib 2-minutiga võimalikult pika vahemaa. Antud test on USA organisatsiooni Parkinson’s Taskforce (PD EDGE) soovituslik Hoehn-Yahri 1.–4. staadiumini. 6-minuti kõnnitest on sarnaselt 2-minuti omale kvantitatiivne antud aja jooksul läbitud vahemaa pikkust hindav test. 6-minuti kõnnitesti kasutatakse südamepuudulikkuse, kopsuhaiguste, osteoartriidi, insuldi, Alzheimeri ning Parkinsoni tõvega isikute üldfüüsilise seisundi hindamiseks. USA organisatsioon Parkinson’s Taskforce (PD EDGE) tugevalt soovitab kasutada antud testi Hoehn-Yahri 1.–4. staadiumini. Steffen ja Seney (2010) leidsid, et minimaalne tulemuslik ja statistiliselt oluline muutus antud testi puhul on selle paranemine 82 meetri võrra. Logopeediliste hindamisvahenditena on kasutusel NordicOrofacial Test NOT-S, neelamise hindamise küsimustik (EAT- 10) ning häälehäire hindamise küsimusti (VHI -12). NOT-S metoodika töötasid välja Merete Bakke, Birgittta Bergendal, Anita McAllister, Lotta Sjögreen ja Pamela Asten Nordic Association for Disability ja Oral Health toel. Test on Eesti Logopeedide Ühingu poolt heaks kiidetud patsientide rääkimis-, mälumis- või neelamisraskuste hindamisel. Eating Assessment Tool (EAT- 10) on tõlkinud ja kohandanud logopeed Aaro Nursi. Stimmstörungsindex(VHI-12) on tõlgitud, kohandatud ja rakendatud AS Põlva Haiglas patsientide häälehäire raskusastme hindamiseks. Lisaks testmaterjalidele kasutab logopeed kliendi kõne ja kommunikatsiooni hindamiseks intervjuud/vestlust ja vaatlust. Sotsiaaltöötaja selgitab välja kliendi tervislikust seisundist tulenevad ja teda argielus mõjutavad psühhosotsiaalse, sotsiaalmajandusliku ja (sotsiaal-)kultuurilise toimetuleku aspektid; määratleb probleemid (sh riskid) ja võimalusel nende tekkepõhjused, isiku vajadused, olemasolevad ressursid (tugevused), samuti probleemse situatsiooni tähenduse isiku jaoks ning probleemidega seotud inimesed ja situatsioonid, et seejärel läbi analüüsiprotsessi jõuda koos isikuga temale sobivate interventsioonimeetodite valikuni. Tegevusterapeut kasutab hindamisvahendina ja sekkumise strateegian Gary Kielhofneri poolt välja töötatud inimtegevusemudelit Model of Human Occupation (MOHO); hindamisvahenditest veel Nine Hole Peg Test(NHPT), Assessment of Motor and Process Skills (AMPS), Block and Block Test.Tegevusteraapia Parkinsoni tõve korral käsitleb järgmisi valdkondi: enese eest hoolitsemine (wc kasutus, pesemine, söömine,riietumine, siirdumine, kommunikatsioon, turvalisus, seksuaalsus); töötegevused (majapidamis- jm tööd, pere eest hoolitsemine, õppimine);vaba aja tegevused (sobivate tegevuste leidmine, tegevused üksi ja teistega).Lisaks kasutab tegevusterapeut hinnangul veel intervjuud ja liigutusliku tegevuse vaatlust. Psühholoog kasutab emotsionaalse hetkeseisu hindamiseks Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus väljatöötatud Emotsionaalse enesetunde küsimustikku (EEK-2) - struktureeritud hindamisvahend, mis koosneb viiest alaskaalast depressiooni, ärevuse, sotsiaalfoobia, väsimuse, unehäirete hindamiseks. Umbes 60% Parkinsoni tõve haigetest esineb üks või mitu psühhiaatrilist sümptomit, mis kindlasti mõjutavad kliendi elukvaliteeti, aga võivad ka põhjustada raviprobleeme, mistõttu vastav hindamine ning sekkumine on oluline komponent. Võimalike kognitiivsete kaebuste täpsustamiseks kasutab psühholoog vastavalt kaebusele erinevaid kognitiivseid funktsioone hindavaid teste täidesaatvate funktsioonide, infotöötluskiiruse, nägemis-ruumitaju, jm. hindamiseks (nt testipatarei CERAD). Elukvaliteedi hindamiseks kasutatakse haigusspetsiifilist küsimustikku PDQ-39, mis on mõeldud klientidele iseseisvaks täitmiseks. Saatja: saima salomon <[email protected]> Saatmisaeg: 8. märts 2016. a. 8:40 Adressaat: Margery Roosimaa Teema: FWD: Re: programm Manused: Programm ELUS EDASI KÄSIKÄEAS -täiendatud.docx Tere Margery, saadan programmi veel kord,nüüd peaks olema korras. parimat, Saima Täna, 8:34 Helmer Kostabi <[email protected]> Kirjutas: Nüüd peaks olema kommentaridest puhas. -- Lugupidamisega, Helmer Kostabi Põlva Haigla AS <a href="javascript:void(0);" onclick="MP.Mails.Newmail.newMailTo('[email protected]');">[email protected]</a> 5046099 &gt; ... palun, siis kommentaaride osa maha võtta, &gt; aitÀh, Saima &gt;