SKA komisjon 28.03.2016_ Dorpat Tervise täiendused programmile

Rehabilitatsiooniprogrammi „Programm astmadiagnoosiga 6-12-aastastele lastele“ kokkuvõte 1. Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond (valida sobiv):  _X_ Sotsiaalnerehabilitatsioon _X_elamine (võiigapäevaelu) __ õppimine _X_ suhtlemine ja vaba aeg __ töövõimeeeldustearendamine  __ Tööalane rehabilitatsioon 2. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise piirkond (valida sobiv(ad)): X Tartu maakond 3. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond (valida sobiv(ad)): _X_Rehabilitatsiooniasutus _X_Kliendi keskkond __Kodu _X_Lasteaed _X_Kool __Töökoht _X_Muu kliendi keskkond (treeningkoht treeningu väljavalimisel) __Muu (koostööpartnerite juures, avalikus ruumis jms) Kokkuvõte Programm on mõeldud astma diagnoosiga 6-12-aastastele lastele, kes ei osale regulaarselt sporditreeningutel. Programmi sisenevad lapsed 9-liikmeliste gruppidena. Grupid komplekteeritakse programmi koordineeriva spetsialisti poolt. Astmaga laste peamiseks probleemiks on eakaaslastega võrreldes madalam kehaline ja sotsiaalne aktiivsus, madal kehaline võimekus, kaasuvana sageli liigne kehakaal. Käesoleva programmi eesmärgiks on astma diagnoosiga laste aktiivsem eakohastes tegevustes osalemine ning selle üheks olulisemaks vahendiks on haigusteadlikkuse parandamine koos kehalise võimekuse suurendamisega. Programmis toimuvates füsioteraapia grupitundides tutvustatakse lastele erinevaid treeningstiile, arendatakse nende aeroobset võimekust ning meeskonnatööjulgust ja –tahet. Tegeletakse ka sotsiaalsete oskuste arendamisega. Igale programmis osalejale lähenetakse grupi- ja pereteenuste kõrval ka individuaalselt, andes näpunäiteid programmiväliseks kehaliseks aktiivsuseks, jagades nõuandeid üldiseks lihasjõu ja rühi parandamiseks ning toetades sotsiaalset aktiivsust. Oluliseks komponendiks on programmis astmaga lapse enda ja tema pere teadlikkuse tõstmine reaalsetest haigusega seotud piirangutest ja mil moel neid piiranguid vähendada on võimalik. Füsioterapeudid nõustavad klienti ja tema peret ka toitumise osas, võimalusel liidetakse programmi KOV rahastusega toitumisnõustaja. Toitumisnõustaja jagab näpunäiteid nii kehakaalu normaliseerimiseks või kaaluindeksi säilitamiseks, kui ka toitumiseks eesmärgiga hingamisteede kroonilist põletikku võimalikult madalal tasemel hoida. Tegemist on tsüklilise ambulatoorse programmiga, mille saab jagada kaheks osaks – sügisene ja kevadine tsükkel. Kahe tsükli vahele jääb pikem paus – talvine koolivaheaeg. Programmis osaleda soovivad lapsed, kes täidavad programmis osalemise eeltingimused, alustavad septembris aeroobse kehalis võimekus hindamisega füsioterapeudi poolt, kui programmis kasutatavat 6 minuti kõnnitesti ei ole teiste spetsialistide poolt kliendi hindamiseks kasutatud viimase 6 kuu jooksul. Vestlusel psühholoogiga fikseeritakse iga lapse individuaalsed piirangud ja eesmärgid. Programmi aktiivne sekkumine algab oktoobrist ja kestab detsembri esimese pooleni. Selle aja sees tuleb nädalas 1-2x (erandina mõnel nädalal ka 3x) erinevatel teenustel käia. Oluline on lapsevanemate motiveeritus lapse programmis osalemiseks, kuna programm sisaldab ka pereteenuseid, milles vanemad on kohustatud osalema. Samuti on oluline, et perekond täidaks programmis saadud juhiseid ka kodus. Programmi teine, kevadine tsükkel algab jaanuari viimasel nädalal. Kevadine tsükkel on intensiivsem, tegevused toimuvad kahel korral nädalas, mõnel nädalal ka 3x. Kevadine tsükkel lõpeb kliendi jaoks aprillikuuga. Kõik programmis toimuvad tegevused toimuvad rehabilitatsiooniasutuses Dorpat Tervis OÜ. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatav tulemus on, et laste ja nende vanemate teadlikkus astmast ja sümptomitega toimetulekust on parem, laste kehaline võimekus paraneb ning nende kehaline ja sotsiaalne aktiivsus suurenevad. Vähenenud on osalus- ja tegevuspiirangute hulk ning koolist või lasteaiast haiguse tõttu puudutud päevade arv. Väheneb vanemliku järelevalve vajadus, mis omakorda võimaldab lapsevanematel oma töö- ja eraelus paremini hakkama saada. Klient arvatakse programmist välja, kui ta: • Puudub tervisega mitteseotud põhjustel järjest rohkem kui 3 grupitunnist • Puudub 2 kuu jooksul pooltest grupitundidest • Puudub kokku rohkem kui 40% grupitundidest • Puudub etteteatamata ja uut aega kokku leppimata 2-st individuaalsest tunnist • Ei tee grupitundides kaasa  Programmi sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Märkida valik „X“, vajadusel täpsustage Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed Tööeali Eakas Kommentaar (vajaduse ne isik l täpsusta (16-65 vanus) aastase d) Puudespetsiifiline (täpsusta)  psüühikahäire (v.a. vaimupuue)  vaimupuue  keele- ja kõnepuue  kuulmispuue  nägemispuue  liikumispuue  liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) 6-12 a Astma (J45) MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile, kes: 1. kelle rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas on soovituslikult dokumenteeritud vajadus sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja füsioterapeudi teenuse järele 2. kes saab regulaarselt käia ambulatoorsel teenusel (1-3x nädalas) 3.kes on motiveeritud programmis osalema ning kelle vanemad on nõus teenustel osalema ja kodus juhtnööridele vastavalt tegutsema. Programm ei sobi kliendile, kes(vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. kes osaleb juba regulaarselt sporditreeningutel 2. kel esineb vaimse arengu mahajäämus, intellektipuue või meelepuue 3. kel on psüühikahäire 4. kel on häirunud liikumisfunktsioon 5. kel esineb raske kõnehäire või -puue Saatja: Merlin Võsu <[email protected]> Saaja: Margery Roosimaa Teema: Parandatud programm Õhtust! Saadan kõik nõutud failid uuesti, kuna muudatusi tuli igale poole sisse. Aitäh abi eest! Merlin Võsu Dorpat Tervis OÜ Sotsiaalse rehabilitatsiooni programm astmadiagnoosiga 6-12aastastele lastele Dorpat Tervis OÜ Programmi juht : Merlin Võsu Kontakttelefon : 5112011 Programmi osutamise periood: Septembrist aprilli lõpuni 2016 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. Rehabilitatsiooniprogrammi vormi täitmisel juhinduda põhimõttest:  kirjutada nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et tekiks ülevaade tegevustest.  kasutades kirjandust ja erinevaid allikaid, tuleb neile viidata ja vormi lõpus allikad loetleda;  kuigi osades peatükkides saate küsimusele vastata JAH/EI, on siiski alati soovitav vastust täpsustada vastavas lahtris.  Tärniga (*) märgitud küsimused ei ole kohustuslik täita, kuid on soovitav täita, kui see annab rehabilitatsiooniprogrammile lisandväärtust 2 SISUKORD I. Programmi esitaja andmed ................................................................................................. 4 II. Kokkuvõte ........................................................................................................................... 5 III. Programmi üldised alused ............................................................................................... 7 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg ................................................................. 7 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud .............................................................................................. 7 C. Keskkonnategurid ................................................................................................................... 8 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid ............................................................................................... 8 E. Programmi peamised põhimõtted (ca 2 lk) ............................................................................. 9 F*. Epidemioloogilised andmed ............................................................................................... 9 G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis .......... 10 H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid ....................................................................................... 11 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid .............................................................................. 12 A. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 12 1. Programmi suunamise kriteeriumid. ............................................................................ 12 2. Lisainformatsioon ja täpsustused ................................................................................. 12 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: .................................................................................... 13 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid ......................................................... 13 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid ................................................................. 13 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) .......................................................................................... 13 V. Programmi keskkond ....................................................................................................... 14 A. Programmi keskkond ja intensiivsus .................................................................................... 14 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus ......................................... 14 2. Programmi intensiivsus ................................................................................................ 14 VI. Programmi kirjeldus ...................................................................................................... 16 A. Programmi ettevalmistamine ................................................................................................ 16 B. Hindamine ja planeerimine ................................................................................................... 16 C. Sekkumine ............................................................................................................................ 18 D. Tulemuste hindamine ........................................................................................................... 22 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine ................................................ 23 VII. Kvaliteedi täiustamine .................................................................................................. 24 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? ............................................................... 24 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? ............................................. 24 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks?............ 24 VII. Viited .............................................................................................................................. 25 A. Kasutatud materjalide loetelu ............................................................................................... 25 B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave .............................................................. 26 3  I. Programmi esitaja andmed Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi Dorpat Tervis OÜ Organisatsiooni tegutsemise alus L03007, tähtajatu (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) SRT000088 E-post, koduleht [email protected], www.dorpatspa.ee Aadress Soola 6 Postiindeks 51013 Linn Tartu Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi VÕSU Eesnimi Merlin Amet Raviteenuste juht/füsioterapeut Telefon 5112011 E-post [email protected], [email protected] 4  II. Kokkuvõte 1. Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond (valida sobiv): 1.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon X_elamise valdkond X_õppimise valdkond X_suhtlemise ja vaba aja valdkond 2. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise piirkond (valida sobiv(ad)): X_Tartu maakond 3. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond (valida sobiv(ad)): X_Rehabilitatsiooniasutus X_Kliendi keskkond __ Kodu _X_Lasteaed _X_Kool __ Töökoht _X_ Muu kliendi keskkond (vajadusel treeningkoht) __Muu (koostööpartnerite juures, avalikus ruumis jms) 5 4. Kokkuvõte Programm on mõeldud astma diagnoosiga 6-12-aastastele lastele, kes ei osale regulaarselt sporditreeningutel. Programmi sisenevad lapsed 9-liikmeliste gruppidena. Grupid komplekteeritakse programmi koordineeriva spetsialisti poolt. Astmaga laste peamiseks probleemiks on eakaaslastega võrreldes madalam kehaline ja sotsiaalne aktiivsus, madal kehaline võimekus, kaasuvana sageli liigne kehakaal. Käesoleva programmi eesmärgiks on astma diagnoosiga laste aktiivsem eakohastes tegevustes osalemine ning selle üheks olulisemaks vahendiks on haigusteadlikkuse parandamine koos kehalise võimekuse suurendamisega. Programmis toimuvates füsioteraapia grupitundides tutvustatakse lastele erinevaid treeningstiile, arendatakse nende aeroobset võimekust ning meeskonnatööjulgust ja –tahet. Tegeletakse ka sotsiaalsete oskuste arendamisega. Igale programmis osalejale lähenetakse grupi- ja pereteenuste kõrval ka individuaalselt, andes näpunäiteid programmiväliseks kehaliseks aktiivsuseks, jagades nõuandeid üldiseks lihasjõu ja rühi parandamiseks ning toetades sotsiaalset aktiivsust. Oluliseks komponendiks on programmis astmaga lapse enda ja tema pere teadlikkuse tõstmine reaalsetest haigusega seotud piirangutest ja mil moel neid piiranguid vähendada on võimalik. Füsioterapeudid nõustavad klienti ja tema peret ka toitumise osas, võimalusel liidetakse programmi KOV rahastusega toitumisnõustaja. Toitumisnõustaja jagab näpunäiteid nii kehakaalu normaliseerimiseks või kaaluindeksi säilitamiseks, kui ka toitumiseks eesmärgiga hingamisteede kroonilist põletikku võimalikult madalal tasemel hoida. Tegemist on tsüklilise ambulatoorse programmiga, mille saab jagada kaheks osaks – sügisene ja kevadine tsükkel. Kahe tsükli vahele jääb pikem paus – talvine koolivaheaeg. Programmis osaleda soovivad lapsed, kes täidavad programmis osalemise eeltingimused, alustavad septembris aeroobse kehalis võimekus hindamisega füsioterapeudi poolt, kui programmis kasutatavat 6 minuti kõnnitesti ei ole teiste spetsialistide poolt kliendi hindamiseks kasutatud viimase 6 kuu jooksul. Vestlusel psühholoogiga fikseeritakse iga lapse individuaalsed piirangud ja eesmärgid. Programmi aktiivne sekkumine algab oktoobrist ja kestab detsembri esimese pooleni. Selle aja sees tuleb nädalas 1-2x (erandina mõnel nädalal ka 3x) erinevatel teenustel käia. Oluline on lapsevanemate motiveeritus lapse programmis osalemiseks, kuna programm sisaldab ka pereteenuseid, milles vanemad on kohustatud osalema. Samuti on oluline, et perekond täidaks programmis saadud juhiseid ka kodus. Programmi teine, kevadine tsükkel algab jaanuari viimasel nädalal. Kevadine tsükkel on intensiivsem, tegevused toimuvad kahel korral nädalas, mõnel nädalal ka 3x. Kevadine tsükkel lõpeb kliendi jaoks aprillikuuga. Kõik programmis toimuvad tegevused toimuvad rehabilitatsiooniasutuses Dorpat Tervis OÜ. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatav tulemus on, et laste ja nende vanemate teadlikkus astmast ja sümptomitega toimetulekust on parem, laste kehaline võimekus paraneb ning nende kehaline ja sotsiaalne aktiivsus suurenevad. Vähenenud on osalus- ja tegevuspiirangute hulk ning koolist või lasteaiast haiguse tõttu puudutud päevade arv. Väheneb vanemliku järelevalve vajadus, mis omakorda võimaldab lapsevanematel oma töö- ja eraelus paremini hakkama saada. Klient arvatakse programmist välja, kui ta: • Puudub tervisega mitteseotud põhjustel järjest rohkem kui 3 grupitunnist • Puudub 2 kuu jooksul pooltest grupitundidest • Puudub kokku rohkem kui 40% grupitundidest • Puudub etteteatamata ja uut aega kokku leppimata 2-st individuaalsest tunnist • Ei tee grupitundides kaasa 6  III. Programmi üldised alused A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Astma on kliiniline sündroom, mille all mõeldakse korduvaid bronhiobstruktsiooni ja hingamisteede vahelduva hüperreaktiivsuse episoode, mille vallandajaks on kehaline koormus, kokkupuude allergeenidega ja viirusinfektsioonid. 6-12-aastaste laste seas on enam levinud allergeenidest tingitud astma, aga esineb ka viirustest tingitud astmat (Annus et al 2010). Esmane valik astma püsiraviks on inhaleeritavad kortikosteroidid, mida kasutatakse just selles vanusegrupis, püsiva ja atoopiaga seotud astma korral. Püsiva astma korral on tegemist hingamisteede kroonilise põletikuga, mis teeb hingamisteed ülitundlikuks. Kokkupuutel erinevate riskiteguritega (kodutolmulestad, karvloomad, prussakad, õietolm, hallitusseened, keskkonnaga seotud ärritavad ained, tubakasuits, hingamisteede viirusinfektsioonid, kehaline koormus, tugevad emotsioonid, stress, keemilised ained ja ravimid) tekib hingamisteede obstruktsioon ja õhuvoolu vähenemine (tingituna bronhide ahenemisest, limakorkidest ja põletiku süvenemisest). Kehaline koormus kutsub astma sümptomeid esile peaaegu kõigil astmaatikutel (Annus et al 2010). Astma puhul tuleb arvestada, et kuigi astmahood on episoodilised, siis hingamisteede põletik on püsiv (Pakhale et al, 2013). Külmetushaigused ja just hingamisteede viirused esinevad püsiva astmaga lastel sagedamini ning nende kulg on raskem, mistõttu ollakse ka haigustest tingituna eakaaslastest rohkem eemal ja jäädakse ühistegevustest kõrvale. Üldiselt madal kehaline võimekus ja nõrk füüsis raskendavad nii astma enda kulgu, kui ka viiruste põdemist (www.kopsuliit.ee, 30.11.2015). B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Astmaga laste kehaline võimekus on tervete lastega võrreldes madalam, nad on ka sotsiaalselt vähem aktiivsed, reeglina ei käi trennides ja sageli on kooli kehalisest kasvatusest vabastatud. Seetõttu tunnevad lapsed end teistest erinevatena, isegi väljaheidetuna (Annus et al 2010; Sharpe et Henderson-Guenther 2013; Williams et al, 2008):  Koolis/lasteaias käimine on osaliselt piiratud sagedaste haigestumiste tõttu  Ei osaleta eakohastes aktiivsetes mängudes  Ei käida trennides  Ei osaleta kooli kehalise kasvatuse tundides või osaletakse seal valikuliselt (mingeid tegevusi välditakse), mis toob esile erinevuse teistest lastest  Hoidutakse üritustest ja tegevustest, mis eeldavad ööbimist väljaspool kodu ja mitmel järjestikusel päeval kodust eemal olekut (nt laagrid, väljasõidud)  Hoidutakse matkadest, kuna ei ole suutlikkust (aeroobset võimekust ja lihasvastupidavust) pikalt kõndida  Hoidutakse suuremat kehalist pingutust nõudvatest tegevustest nagu ronimine, raskemate asjade tõstmine jne  Sagedaste haigestumiste ja astma ägenemise tõttu hoidutakse külmemal ajal välitegevustest (madalate temperatuuride korral on õhuniiskus madal ja see sageli ägestab astmat) 7   Hoidutakse tegevustest, kus on oht kokku puutuda allergeenidega, mis teeb tubaseks kas õietolmuperioodil või välditakse tolmuseid ja potentsiaalselt ärritava intensiivse lõhnaga ruume ja töötubasid, mis piirab osalemist huviringides  Hoidutakse liigniisketes ruumides toimuvatest tegevustest, nt vaba aja veetmine ja sõprade sünnipäevad veekeskustes  Köhahoogude tõttu on raskendatud osavõtt huviala-, õppe- ning töötegevustest, mis eeldavad vaikust (kontserdid, teatrid, loodusvaatlusretked, avalikud esinemised jmt.) C. Keskkonnategurid Keskkonnategurite juures on oluline meeles pidada, et sama keskkonnategur võib ühele astmaatikule mõjuda astmat ägestavalt, teisele astmat mahasuruvalt ja kolmandale üldse mitte toimet omada – keskkonnategurid on astma puhul väga individuaalsed. (Annus et al, 2009).  Kodukeskkond ei ole alati lapse erivajadusi arvesse võttes kohandatud, kuna keskkonnast tingitud riskitegureid, mida jälgida, on palju (Annus et al, 2010). Mõjutab vanema suitsetamine ja passiivne suitsetamine üldiselt, sage kokkupuude veoautode heitgaasidega (suuremate teede läheduses elades) ning sage antibiootikumide ja paratsetamooli kasutamine (mis võib olla seotud sagedasema üldhaigestumusega) (Annus et al, 2009). Kodu sisustamisel tuleks eelistada nahkmööblit riidega kaetud mööblile, kuna riidega kaetud mööbel kogub tolmu. Samuti tuleks vältida pehmeid vaipu astmaga lapse kodus ning kord nädalas tuleks pesta lapse pehmeid mänguasju (Elu astmaga, www.kopsuliit.ee)  Talveperioodil külma ja kuiva õhu tõttu astma sageli ägeneb, samuti mõjutab siseruumide niiskus (Annus et al, 2009; ).  Ruumide õhutamine õietolmu perioodil on sageli astmat ägestav (Annus et al, 2010; Elu astmaga, www.kopsuliit.ee)  Kui vanematel endil varasemat kokkupuudet astmaga olnud ei ole, võivad vanemad lapse astmahoo ajal paanikasse minna, mis omakorda muudab olukorra hullemaks (Elu astmaga, www.kopsuliit.ee). Vanemate stress astmaga lapse kasvatamisel muudab lapse oma haiguse suhtes ebakindlamaks ja ettevaatlikumaks (Stewart et Mishel, 2000). Vanemate soov last haiguse ägenemisest säästa, soodustab aga istuva ja tubase eluviisi kujunemist (Williams et al, 2008)  Laste hirmud: kui kehaline aktiivsus vallandab astmahoo tekke, hakkavad lapsed vältima kehalist koormust, et hoiduda astmahoogudest. Samamoodi välditakse eeldatavaid allergeene (Williams et al, 2008).  Eakaaslaste suhtumine (Williams et al, 2008): A) kui ühistes aktiivsetes mängutegevustes tekib ühel lapsel sageli astmahoog, võib see hirmutada eakaaslasi, mille tulemuseks on mängudest välja jätmine, mis soodustab tubast eluviisi ja vähest kehalist aktiivsust B) erinevus eakaaslastest võib põhjustada narrimist ja ühistegevustest välja jätmist D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid  Pideva järelevalve vajaduse tõttu on raskendatud pere igapäevane funktsioneerimine, sh. lastevanemate tööl käimine. 8   Sagedaste haigestumiste tõttu on raskendatud õppeainetes järjel püsimine ja vanemate tööl käimine.  Osaluspiirangute püsimisel tekivad sotsiaalmajanduslikud raskused nii edasiõppimisvõimaluste piirangute tõttu kui hilisemal töökoha valikul. Vanemate vajadus toetada ja jälgida jääb vanemaid koormama ka lapse hilisemas elus, täiskasvanuikka jõudes.  Krooniliste haigustega laste vanematel on raskusi lapse eest hoolitsemise kõrvalt oma muude kohustustega hakkama saamisel – häiritud on sotsiaalne elu, töö, elu rahalised aspektid ja osalt ka toimetulek majapidamisega. See toob kaasa rohkelt stressi, muretsemist, kurbustunnet, tülisid ja lapse käitumisprobleeme. E. Programmi peamised põhimõtted Rehabilitatsioonimeetodid käesolevas programmis Käesolev rehabilitatsiooniprogramm on koostatud lähtuvalt IVAC (olukorra analüüs – visioon – tegevus – muutus, Jensen 1997) põhimõtetest. Oluline on laste aktiivne osalemine ja kompleksne lähenemine, kus tekkinud osaluspiiranguid (nii tõelisi kui pseudopiiranguid) asutakse vähendama erinevatest suundadest ja valdkondadest lähtudes. Programmis kasutatakse õppivat lähenemist, kus paralleelselt kehaliste tegevustega lähenetakse psühholoogiliste strateegiatega, et luua püsiv tulemus. Kõik programmis teostatavad tegevused ja spetsialistiti kasutatavad rehabilitatsioonimeetodid on kooskõlas IVAC põhimõtetega. Füsioteraapia grupiteenuse raames kasutatakse läbiva meetodina järk-järgulist eksponeerimist kehalisele koormusele: aeroobne treening on uuringutega tõendatavalt astmasümptomeid vähendav ja kopsufunktsiooni parandav lähenemine. Kehaline aktiivsus aitab mitmete uurijate andmetel vähendada ka kroonilist põletikku hingamisteedes (Pakhale et al, 2013). Olulisel kohal on sekkumismeetodina ka astma-koolitus ehk nii kliendi kui tema lähivõrgustiku nõustamine ja haigusteadlikkuse suurendamine (Annus et al 2010). Ühe meetodina kasutatakse positiivset tagasisidet ja positiivseid stiimuleid, et kehalise koormuse ümbert negatiivsed assotsiatsioonid eemaldada ja muuta suhtumine aktiivsusesse positiivseks. Krooniliste haiguste puhul on alati oluline psühholoogiliste stigmadega tegelemine (Sommaruga et al, 1995). Püütakse parandada laste psühholoogilist kohanemisvõimet, mis on rehabilitatsiooniprotsessis väga oluline ja mis kroonilise haigusega lastel on vähenenud (MacLean et al, 1992). Tõenduspõhiselt vähendavad kognitiiv-käitumusliku teraapia võtted krooniliste haigustega lastel haigussümptomeid ja probleemilahendusele orienteeritud psühholoogiline nõustamine on lapsevanematele enim abiks (Duff, 2001). Meetod on tänapäeval laialt kasutuses nii psühholoogide igapäevatöös kui ka meetodile spetsialiseerunud kognitiiv-käitumusliku teraapia terapeutide poolt. Programmi tulemuslikkuse suurendamiseks pikemas perspektiivis on kaasatud sotsiaaltöötaja, kelle sekkumismeetodiks on lapse pere võimaluste väljaselgitamine ja vajadusel pere seostamine täiendavate sotsiaalteenuste ja -toetustega või vahendatakse kohaliku omavalitsuse ressursid abivajajani. Oluliseks rehabilitatsioonimeetodiks on toitumisnõustamine just elades kroonilise põletikuga. On teada, et üheks põletikunäitajaks oleva C-reaktiivse valgu kontsentratsioon veres tõuseb kehakaalu suurenemisega (Nguyen et al, 2009), aga rasvkude toodab ka teisi põletikumarkereid, nii et ülekaal on juba iseenesest madalatasemeline krooniline põletik inimese kehas (Johnson et al, 2013; Balistreri et al, 2010). Seega normkaalu säilitamine või 9 kehakaalu normaliseerimine on väga oluline. Kui integreeritud rahastuse võimalust ei ole, nõustab toitumise osas füsioterapeut pereteenuse raames. Sarnase rehabilitatsioonimeetodi kasutamine mujal Eestis ning Dorpat Tervis OÜ varasem kogemus Tallinnas toimuvad Kopsuliidu poolt korraldatud ravivõimlemise tunnid, mis on inimesele tasuta. Küll aga ei ole need lastele suunatud ega ole seotud kompleksse rehabilitatsiooniteenusega või otseselt eesmärgistatud. Tervise Arengu Instituut (TAI) on tegelenud lapseea ülekaalulisuse ja rasvumise põhjuste väljaselgitamisega ja lahenduste otsimisega, mille raames õpetati lapsi tervislikumaid elustiilivalikuid tegema. Nende sekkumine rahvusvahelises projektis „Shape up” sisaldas samuti IVAC meetodit ning õppivat lähenemist. Projekti lõppedes toodi välja, et IVAC meetod toimib edukalt ja seda saab kasutada ka teiste teemade käsitlemisel (www.tai.ee, 30.11.2015). Corrigo OÜ ja Jõhvi haigla on välja töötanud rehabilitatsiooniprogramme bronhiaalastmaga lastele, aga nende programmid on olnud statsionaarsed, 10 päeva järjest rehabilitatsiooniasutuses. Hetkel nad bronhiaalastmaga lastele programmi alusel rehabilitatsiooniteenust ei osuta. Dorpat Tervis ei ole varem programmipõhiselt rehabilitatsiooniteenust osutanud, küll aga käivad astmaga lapsed füsioteraapia grupitundides, mis on suunatud hingamisfunktsiooni ja rindkere liikuvuse säilitamisele ja parandamisele. Programmi loomise üheks põhjuseks ongi senise tegevuse süsteemsemaks muutmise soov ja soov pakkuda võimalust sotsialiseerumiseks nii laste endi kui vanemate tasandil. Ühtlasi on selline läbimõeldud kompleksne programm astmadiagnoosiga lastele jätkusuutlikum teenus ja täidab suurema tõenäosusega oma eesmärki rehabilitatsioonis kui rehabilitatsiooniteenuste pakkumine üksikult väljaspool programmi. Käesoleva programmi üheks alaeesmärgiks olev spordiharrastuse harjumuse kujundamine on krooniliste kopsu- ja hingamisteedehaigustega inimeste jaoks väga oluline, sest ainult rehabilitatsioonisüsteemis pakutavast füsioteraapia teenusest üldkehalise seisundi säilitamiseks ja parandamiseks kindlasti ei piisa. F*. Epidemioloogilised andmed Astma on enamikus tööstusriikides laste seas kõige levinum krooniline haigus. Selle levimus lasteeas varieerub riigiti vahemikus 2-30% (Williams et al, 2008. Eesti lastest põeb erinevaid allergilisi haigusi nagu astma, allergiline nohu, allergiline nahalööve jm, iga viies laps. Astma diagnoosiga kooliealisi lapsi on Eestis 5-10%. Sealjuures arvatakse, et palju astmat on ka diagnoosimata, kuna sümptomid, mis piirduvad köha ja kiunuva hingamisega, on ajutised ja sellepärast sageli arsti poole ei pöörduta. Sageli tekivad lastel sümptomid eelkõige kehalisel koormusel, aga esineb ka pikaajalist öist köha (Annus et al 2010). G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis Astma diagnoosiga lastel on võimalik saada enamikku programmis kasutatud teenuseid üksikteenustena ja ise makstes saada lisaks haloteraapiat. Küll aga ei kasutata enamasti psühholoogi grupiteenust ja üksikteenustena ei anna teenused sellist efekti, nagu nad võiks anda ühtselt välja töötatud kompleksse lähenemisena. Käesolevas programmis on kasutatud integreeritud rahastust toitumisnõustaja teenuse võimaldamiseks. Toitumisspetsialistide kaasamise vajalikkuse toob välja juba „Rahvastiku 10 tervise arengukava 2009-2020“, ent seda teenust rehabilitatsiooniteenuste nimistus ei ole. Kuivõrd on aga võimalik saada teenusele kohaliku omavalitsuse rahastust, on kindlasti erinevates omavalitsustes erinev. H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020“ näeb prioriteedina ette tervisliku eluviisi soodustamist ning laste ja noorte tervisliku arengu tagamist. Prioriteediks on täisväärtusliku elu pakkumine ja terviseprobleemide korral varajane sekkumine. Peetakse vajalikuks suurendada kehalist aktiivsust soodustavate võimaluste kättesaadavust. Samuti on oluliseks prioriteediks terviseteadlikkuse tõstmine ja tervisliku eluviisi soodustamine. 11  IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed Tööeali Eakas Kommentaar (vajadus ne isik el (16-65 täpsusta aastase vanus) d) Puudespetsiifiline (täpsusta)  psüühikahäire (v.a. vaimupuue)  vaimupuue  keele- ja kõnepuue  kuulmispuue  nägemispuue  liikumispuue  liitpuue Haigusspetsiifiline (astma) 6-12a Astma (J45) MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile: 1. kelle rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas on soovituslikult dokumenteeritud vajadus sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja füsioterapeudi teenuse järele 2. kes saab regulaarselt käia ambulatoorsel teenusel (1-3x nädalas) 3. kes on motiveeritud programmis osalema ning kelle vanemad on nõus teenustel osalema ja kodus juhtnööridele vastavalt tegutsema. Programm ei sobi kliendile (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. kes osaleb juba regulaarselt sporditreeningutel 2. kel esineb vaimse arengu mahajäämus, intellektipuue või meelepuue 3. kel on psüühikahäire 4. kel on häirunud liikumisfunktsioon 5. kel esineb raske kõnehäire või -puue 12 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk B455 Koormustaluvuse funktsioonid 2-4 0-2 D175 Probleemilahenduslik mõtlemine 2-4 0-2 D455 Jooksmine, hüppamine, ronimine jne 2-4 0-2 D240 Stressi ja pingetega toimetulek 2-4 0-2 D570 Oma tervise eest hoolitsemine 2-4 0-2 D920 Puhkus ja vaba aeg 2-4 0-2 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk E110 Diagnoosiga arvestav toitumine 3-4 0-2 E155 Füüsiline kodukeskkond 2-4 0-2 E225 Kliima (aastaaegade mõju) 2-4 0-2 E350 Koduloomad 2-4 0-2 E410 Lähedaste pereliikmete isikupärased hoiakud 2-4 0-2 E420 Sõprade isikupärased hoiakud 2-4 0-2 E445 Võõraste isikupärased hoiakud 2-4 0-2 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Prognoositav tulemuse saavutamise indikaator (kliendi arv, protsent) Programmi läbimise tulemusel osaleb laps kehalist aktiivsust nõudvates 80% tegevustes, sh 2x nädalas koolis kehalise kasvatuse tunnis – hinnatakse vestlusel kliendi ja tema vanemaga vahetult programmi lõppedes ning hilisema tagasiside küsimise raames. Programmi läbimisel on lapsel meelepärane sporditreening välja valitud 70% ja selles osalemiseks on astutud esimesed sammud (treeneriga on ühendust võetud). Programmi tulemusena osaleb klient regulaarsetel sporditreeningutel 50% (hinnatakse hilisema tagasiside küsimise raames) Programmi läbimise tulemusel on laps ja tema perekond toiduvaliku 80% osas teadlikumad ja oskavad teha tervislikumaid valikuid (hinnatakse vestlusel kliendi ja tema vanematega vahetult programmi lõppedes ja hilisema tagasiside küsimise raames). Programmi tulemusena on paranenud kehaline võimekus (6-min 80% kõnnitest). Programmi tulemusena on paranenud elukvaliteet läbi emotsionaalse 70% enesetunde paranemise 13  V. Programmi keskkond A. Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. X Rehabilitatsiooniasutus rehabilitatsiooni(programmi)asutus Rehabilitatsiooniprogramm kliendi keskkonnas X Võrgustiku nõustamine (kliendi kodus, haridusasutuses, töökohas või muus sobivas kogukonna paigas, näiteks spordikeskuses, kliendi huvikeskkonnas jms) a) Kodu b) Lasteaed c) Kool X Kehalise kasvatuse õpetaja/ lasteaia liikumisõpetaja nõustamine (vajadusel telefoni teel) e) töökoht f) Muu kliendi keskkond( nt huvikeskkond vm) Muu keskkond X Treeneri nõustamine (vajadusel telefoni teel) 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus Programmi pakkuv asutus, Dorpat Tervis OÜ, asub Tartu kesklinnas, bussipeatuste ja bussijaama vahetus läheduses. Teenustele pääsemiseks on võimalik majja siseneda nii maja eest trepist tulles kui maja tagant liftiga. Programmis toimuv füsioteraapia grupitöö leiab aset 150-ruutmeetrises füsioteraapia saalis. Vahenditena kasutatakse võimlemismatte, võimlemiskeppe, eri mõõdus palle, suuri pehmeid klotse, hantleid, kummilinte, takistusrada ja selle elemente. Psühholoogi individuaal-, grupi- ja perevastuvõtuks on psühholoogi kabinet. Sotsiaaltöötaja nõustamine ja füsioterapeudi perevastuvõtud toimuvad privaatsust võimaldavates kabinettides, mis on ettenähtud rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks. 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH EI Täpsustus Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / klient X on rehabilitatsiooniasutuses programmi vältel ööpäevaringselt Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on X kaasatud programmitegevustesse tööpäeva vältel aga ei ööbi asutuses) 14 Madala intensiivsusega X rehabilitatsiooniprogramm (klient on kaasatud programmitegevustesse 5 – 10 tundi nädalas/1-2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne) Hajusintensiivsusega programm – kliendi X Programm on tsükliline, tegevused programmis on hajutatud pikemale toimub tsükli ajal 1-3x perioodile, toimuvad määratud graafiku alusel nädalas, 1-2h korraga vms. Muu intensiivsus, täpsusta! X 15  VI. Programmi kirjeldus A. Programmi ettevalmistamine Programmis osalemise kriteeriumid on välja toodud programmi IV peatükis. Info programmi sisust on kättesaadav teenust osutava asutuse kodulehel, kus on võimalik programmiga tutvuda ja programmi sobitumist hinnata. Potentsiaalselt sobiv klient pöördub teenuse osutaja poole, kus esmasel vestlusel hinnatakse kriteeriumite vastavust programmi sobitumisel ning määratakse esimene kohtumise aeg füsioterapeudi ja psühholoogiga (vajadusel alghindamise teostamiseks). Esmase kohtumise eesmärgiks on veenduda, kas kõik programmis osalemiseks vajalikud teenused on rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas dokumenteeritud ja veendutakse programmis osalemise vastunäidustuste puudumises. Esmasel kohtumisel allkirjastatakse programmis osalemise nõusoleku vorm ning lapsele ja lapsevanemale tutvustatakse programmi olemust ja teenuseid, sh. ootusi nendepoolsele iseseisvale tööle ja vajadust juhtnööridele vastavalt tegutseda. Seejärel lisatakse klient grupi nimekirja. Eesti ja vene keelt kõnelevate klientide jaoks moodustatakse erinevad grupid, et ühe grupi sees ei oleks keelebarjäärist tingitud suhtlustõkkeid. Grupitööd hakkavad regulaarselt toimuma, kui nimekirja on kogunenud 9 last. Sõltuvalt programmi sobivate huviliste arvust võib grupi suurus varieeruda 8-12 lapseni – kui programmi soovib ühel perioodil siseneda 16 (või enam) last, alustab 2 (või enam) gruppi, kui soovijaid on vähem, siis väikseim osalejate arv grupitöödega alustamiseks on 8 last. Kui gruppi kokku ei tule, on osaleda soovijatel võimalik jätkata rehabilitatsiooniplaanijärgsete teenustega nii programmi pakkuvas asutuses kui mujal – kui gruppi täis ei saada, ei jää klient teenustest ilma, vaid saab neid teisel kujul. Kordade arv Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind kokku (koodiga) 1 1001 Esmakohtumine kliendi Programmi I 15,15 või tema esindajaga koordinaator programmi sisenemiseks. B. Hindamine ja planeerimine Hindamine programmi sisenemiseks ja ettevalmistused toimuvad programmi esimese kalendrikuu lõikes (septembrist aprilli lõpuni toimuva programmi puhul septembris), mistõttu võib programmi esimest kuud käsitleda ka eraldi tsüklina – ühe lapse kõik alghindamised ja esmased nõustamised jäävad küll kliendi jaoks enamasti ühe nädala sisse, aga erinevate laste jaoks võib tegemist olla kuu lõikes erineva nädalaga. Enne hindamistega alustamist tutvutakse lapse rehabilitatsiooniplaaniga veendumaks, kas programmis kasutatavat 6 minuti kõnnitesti ei ole viimase 6 kuu jooksul juba hinnatud. Kui test on rehabilitatsiooniplaani koostamise raames või mõne spetsialisti juures viimase 6 kuu jooksul juba sooritatud ja tulemused dokumenteeritud, kasutatakse programmi sisenemisel olemasolevaid hindamistulemusi. Hindamismeetoditena kasutatakse:  6 minuti kõnnitest  Vestlus – individuaalsete eesmärkide kirjapanek 16 Esimesena hinnatakse piirangud eelmainitud meetoditega füsioterapeudi poolt ja määratakse funktsioonihäire tase RFK-st lähtuvalt, seejärel sõnastatakse individuaalsed eesmärgid. Käesolevas programmis saavad lapsed ise kujundada visiooni, millisena näevad nad enda tervisega seotud elukvaliteeti tulevikus ja millise aktiivsusega elu nad tahaksid elada – nt kas nad tahaksid talvel kaaslastega lumesõda mängida või eelistavadki tubased ja eraldatud olla, arvestades aga kõikide valikute mõju tervisele. Seejärel sõnastatakse personaalsed eesmärgid ja tegevusplaan, mis aitab soovitud suunas liikuda. Ühe jaoks võib visioon hõlmata korvpallitrennis käimist, teise jaoks lihtsalt õues naabritega kulli mängimist. Kui laps sõnastab enda jaoks olulise aspekti, miks ja kuidas tema diagnoos tema elukvaliteeti mõjutab, on ta märksa motiveeritum seda takistust ületama. Samuti on oluline, et lapsed mõistaks, kuidas on osaluspiirangud nende ellu tekkinud – kas vanemad on keelanud sportimise ja kui, siis miks; kas nad ise on kogenud astmahoogu mõne aktiivse tegevuse käigus, kus on osalenud ka teised lapsed ja see situatsioon on olnud nii ebameeldiv, et laps on hakanud sedalaadi ühistegevusi vältima jne. Järgmisena selgitatakse nii lapsele kui tema vanematele last hinnanud spetsialistide poolt, kuidas töö grupis, perele ja ka individuaalselt võiks mõjutada individuaalsete eesmärkide saavutamist ning millised tegevused sügiseses tsüklis klienti ja tema lähivõrgustikku ees ootavad – tutvustatakse tegevuskava. Nii hindamine kui võrgustikutöö toimuvad rehabilitatsiooniasutuses. Programmis olevad tegevused on ajaliselt planeeritud arvestades, et enamus programmis osalevatest lastest on juba koolilapsed. Individuaalsete tegevuste ja pereteenuste ajad saab iga pere/laps broneerida enda vabast ajast lähtuvalt, grupitegevused on aga ette planeeritud ja toimuvad alati kindlatel aegadel. Erandiks on väikses rühmas toimuv psühholoogi grupitöö, kus on võimalik valida erinevate etteantud aegade vahel. Koolivaheaegadel grupiteenuseid ei toimu, küll aga soovi korral on kliendil võimalik individuaal- või pereteenuseid koolivaheajale planeerida. Tegevuskava koostamisel arvestatakse planeeritud tegevuste intensiivsusega, jättes intensiivsemad tegevused programmi lõpuossa, et toetada kehalise võimekuse arengut. Üldine tegevuskava – millal ja kui palju teenuseid millised spetsialistid teostavad – on programmis fikseeritud, küll aga planeerib spetsialist enda poolt läbiviidavate tegevuste sisulise poole ise kliendist lähtuvalt ja meeskonnatöö tulemusena. September (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind kokku arv (koodiga) 5 1001 6-minuti kõnnitest, Psühholoog, I 45,45 vestlus, individuaalsete füsioterapeut eesmärkide kirjapanek, hinnangute vormistamine, tegevuskava koostamine. 1 1002 Programmis osalejate Meeskonnatöö - 15,15 grupeerimine (psühholoog, homogeenseteks füsioterapeut, rühmadeks, meeskonna programmi ettevalmistus, koordinaator) suhtlemine KOV-ga. 17 C. Sekkumine Individuaal- ja pereteenustega on võimalik alustada juba grupi esimesel, hindamiseks ja planeerimiseks jäetud kuul, grupiteenustega alustab aga kogu grupp üheaegselt, programmi teisel kalendrikuul. Programmi üheks eesmärgiks on selle jätkusuutlikkuse huvides laste regulaarsetele treeningutele suunamine, mistõttu tegevuskava koostamisel püütakse lastele tutvustada võimalikult erinevaid treeningstiile. Vanemate nõustamist viiakse läbi füsioterapeudi ja psühholoogi pereteenuse raames. Oluline on selgitustöö, milliseid muudatusi elukorralduses oleks programmi jaoks vaja teha – peamiselt, et lapse kehalist aktiivsust ei piirataks, pigem püütaks leida lahendused, kuidas aktiivsust tagada. Kindlasti nõustab füsioterapeut ka allergeenide vältimise osas ning selgitab vanematele vajadusel astma olemust. Füsioterapeudi individuaalteenus on vajalik individuaalseks nõustamiseks ja individuaalsete soovituste tegemiseks, individuaalse harjutuskava koostamiseks ja õpetamiseks. Füsioterapeudi grupitöö on alati sarnaselt üles ehitatud: tunnid algavad soojendusega, järgnevad aeroobsed tegevused (pallimängud, takistusrajad jne), seejärel mõnda spordiala tutvustavad sellele spetsiifilised harjutused. Tunni lõpetab niiöelda jahtumise osa lihashoolduse ja hingamisharjutustega. Füsioteraapia grupitööd kasutatakse peamise füsioterapeutilise lähenemisena, kuna Bandura sotsiaalse õppimise teooria järgi on kaaslaste tegevused eeskujuks ja matkimisobjektiks (nt „kui tema ronib, ronin mina ka”) – tekib niiöelda kambavaim. Füsioteraapia grupitöö eesmärk: erinevate treeningstiilide tutvustus, aeroobse võimekuse arendamine, meeskonnatunde loomine, hingamisfunktsiooni säilitamine ja parandamine, rühikorrektsioon, üldine lihasjõu parandamine. Vahendid: kummilindid, pallid, võimlemismatid, takistusrada, pehmed klotsid, hantlid. Kõik füsioterapeudi teenused viib läbi füsioterapeut, aga programmi lõikes juhendavad füsioteraapia tunde erinevad füsioterapeudid. Psühholoogi grupitöö toimub väikses, 4-5-ses rühmas. Arutatakse lastele muret valmistavaid küsimusi, jagatakse kogemusi. Üheks alaeesmärgiks rühmateenuse juures on sotsialiseerumise toetamine ja lastele näitamine, et nad ei ole oma murega üksi. Psühholoogi grupitöö on väiksemas rühmas, kuna enda avamine ja isiklikest asjadest grupis rääkimine on hõlpsam, kui grupp on väiksem. Psühholoogi grupitöö eesmärk: sotsiaalsete oskuste arendamine, stigmade vähendamine. Vahendid/tegevused eesmärkide saavutamiseks: rollimängud, reflektsiooniharjutused, situatsiooniülesanded. Psühholoogi individuaalteenus on ettenähtud individuaalseks kognitiiv-käitumuslike strateegiate õpetamiseks ja psühhoemotsionaalseks nõustamiseks. Psühholoogilised sekkumised hõlmavad sümptomite tajumist, kehalise taju tugevdamist ja stressiga toimetulekut. Psühholoogi pereteenus on pere düsfunktsiooni hindamiseks ja lahendamiseks, vanemate ja õdede-vendade psühhoemotsionaalseks nõustamiseks. Vajadusel ka perele kognitiiv- käitumuslike strateegiate õpetamiseks, jõustamiseks. Lapse vanematele õpetab psühholoog stressiga toimetulekut, kroonilise haigusega lapsega suhtlemise strateegiaid, koduste konfliktide lahendamist ja lapse abistamist tema terviseseisundist tingitud stressiga toimetulekul. 18 Kui kliendile või grupile õnnestub integreeritud rahastusega saada ka toitumisnõustaja teenus, toimub toitumisnõustaja esmane konsultatsioon programmi esimese nädala jooksul. Seal analüüsitakse pere ja lapse toitumisharjumusi ja nõustatakse soovitatavate muudatuste osas. Kui integreeritud rahastuse võimalust ei ole, viib selle läbi füsioterapeut pereteenuse raames. Küll aga ei ole füsioterapeudi ja toitumisnõustaja konsultatsioonid võrreldavad ja püüdlus on igale alustavale rühmale taotleda ka KOV rahastus toitumisnõustaja teenusele. Kõikide programmis toimuvate tegevuste kestvuseks on 1 tund. September (teenused ühe kliendi kohta) Kordade arv Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind kokku (koodiga) 2 1002 Isiku ja tema võrgustiku Psühholoog, I 30,30 nõustamine, kuidas füsioterapeut programmis osalemist toetada; selgitustöö, millised tegevused ja kuidas on programmis korraldatud. 1 - Toitumisnõustamine: Toitumisnõustaja I 30 (KOV) senise toitumise (võimalusel) analüüs; soovitused edasise toitumise osas arvestades, et klient elab kroonilise põletikuga. Oktoober, november (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I/P Hind kokku arv (koodiga) 7 2002 Meeskonnamängud, Füsioterapeut G 44,1 rühiharjutused, hingamisfunktsiooni parandavad harjutused, erinevate treeningstiilide tutvustused. 1 2001 Individuaalse Füsioterapeut I 18,73 harjutuskava koostamine ja õpetamine, nõustamine iseseisva kehalise aktiivsuse osas. 1 2017 Perekonna nõustamine Füsioterapeut P 32,78 kehalise aktiivsuse toetamise ja piirangute osas. 1 2011 Probleemilahenduslik Psühholoog P 25,34 nõustamine, psühhoemotsionaalne 19  nõustamine, kognitiiv- käitumuslik teraapia paremaks situatsiooni- ja probleemilahenduseks. 2 2010 Psühhoemotsionaalne Psühholoog I 31,80 nõustamine, kognitiiv- käitumuslik teraapia ärevuse vähendamiseks astmahoo tekkimisel 1 2012 Sotsiaalsete oskuste Psühholoog G 5,30 arendamine, grupisituatsioonide läbimängimine. 1 1002 Arutelu programmi Meeskonnatöö - 15,15 intensiivsuse ja tõhususe üle, vajalike muudatuste planeerimine, dokumentatsioonitöö. Detsember (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind arv (koodiga) 1 2002 Aeroobsed mängud, Füsioterapeut G 6,30 üldist lihasjõudu parandavad harjutused, rühti korrigeerivad harjutused. 1 2012 Sotsiaalsete oskuste Psühholoog G 5,30 arendamine, arutelud rühmas, refleksiooni harjutused rühmas. 1 1002 Senise tegevuse ja Füsioterapeut I 15,15 vahetulemuste analüüs, eesootava tsükli lahtiseletamine, vajadusel eriarsti juurde edasi suunamine (ravi korrigeerimise vajaduse ilmnemisel) Jaanuar (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind arv (koodiga) 3 2002 Aeroobsed tegevused Füsioterapeut G 18,90 ja mängud rühmas, üldlihasjõudlust 20  parandavad harjutused. Hingamisfunktsiooni parandavad harjutused. 1 2012 Sotsiaalsete oskuste Psühholoog G 5,30 arendamine, situatsioonülesanded. Veebruar, märts (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind arv (koodiga) 1 2001 Koduharjutuskava Füsioterapeut I 18,73 uuendamine, individuaalne nõustamine kehalise aktiivsuse osas, sh meelisspordiala väljaselgitamine. 9 2002 Erinevaid Füsioterapeut G 56,70 treeningstiile hõlmavad aeroobsed ja lihasjõudu arendavad meeskonnamängud, hingamisharjutused. 2 2012 Sotsiaalsete oskuste Psühholoog G 10,60 arendamine, refleksiooni harjutused. 2 2010 Kognitiiv-käitumuslik Psühholoog I 31,80 teraapia, isiklike eesmärkide suunas liikumise arutelu. 1 - Toitumisnõustamine: Toitumisnõustaja I 30 (KOV) programmi jooksul (võimalusel) toimunud toitumismuutuste analüüs ja arutelu, nõustamine ja edasised toitumissoovitused. 1 1002 Arutelu programmi Meeskonnatöö - 15,15 intensiivsuse ja tõhususe üle, vajalike muudatuste arutelu 21 Aprill (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind arv (koodiga) 1 2017 Arutelu kehalise Füsioterapeut P 32,78 aktiivsuse muutuse osas, pere nõustamine edasise kehalise aktiivsuse osas, vajadusel eriarsti konsultatsioonile edasi suunamine (ravi korrigeerimise vajadusel) 1 2005 Pere seostamine Sotsiaaltöötaja P 25,34 vajalike sotsiaalteenuste- ja toetustega, vajadusel kogukonna ressursside vahendamine programmi jätkusuutlikkuse tagamiseks 1 2011 Pere nõustamine, Psühholoog P 25,34 refleksiooni harjutused perele. D. Tulemuste hindamine Rehabilitatsiooniprogrammi tulemuste hindamine on planeeritud programmi lõppu, kus lõpphindamise tulemusi võrreldakse alghindamiste tulemustega. Kuna programmi eesmärgiks on tõsta astma diagnoosiga laste sotsiaalset kaasatust läbi nende kehalise võimekuse parandamise, on programmi pikaajalise mõju näitajaks suurenenud kehaline aktiivsus. Tulemuste hindamiseks kasutatakse samu mõõdikuid, mida ka alghindamisel:  6 min kõnnitest  Vestlus – individuaalsete eesmärkide saavutamise väljaselgitamine Hindamistulemuste põhjal täidetakse kliendi kohta programmi lõpus D-osa. Aprill (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind arv (koodiga) 4 1003 6-minuti kõnnitest, Füsioterapeut, I 60,60 üldise toimetuleku Psühholoog skaala, vestlus isiklike eesmärkide täitumisest. D-osa vormistamine. 1 1002 Isiku motiveerimine, Füsioterapeut I 15,15 jõustamine ja 22  toetamine, teenuse mõjususe analüüsimine programmi jätkusuutliku tulemuse tagamiseks 1 1003 Arutelu programmi Meeskonnatöö - 15,15 intensiivsuse ja tõhususe üle, tulemuste analüüs, muudatuste sisseviimise vajaduse väljaselgitamine. E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Klient on programmi läbinud, kui ta on kaasa teinud kõik individuaalsed teenused ning osa võtnud vähemalt 70% grupiteenustest, sh. on läbitud programmis ettenähtud alg- ja lõpphindamised ning kliendile on leitud vabaaja treening, kus ta on valmis programmi lõppedes regulaarselt osalema. Klient arvatakse programmist välja, kui: • Puudub tervisega mitteseotud põhjustel järjest rohkem kui 3 grupitunnist • Puudub 2 kuu jooksul pooltest grupitundidest • Puudub kokku rohkem kui 40% grupitundidest • Puudub etteteatamata ja uut aega kokku leppimata 2-st individuaalsest tunnist • Ei tee grupitundides kaasa Hindamaks, kas programmiga saavutatud tulemused on jäänud püsima, helistatakse programmi läbinud laste vanematele programmi lõppemise järgsel sügisel (oktoobris) ja uuritakse, kas laps käib regulaarselt väljavalitud (või mõnes muus) treeningrühmas. Programmi pikaajaline mõju loetakse heaks, kui vähemalt pooled (50%) programmis osalenud lapsed jätkavad programmijärgsel õppeaastal regulaarse kehalise treeninguga. Kui klient on sunnitud tervislikel põhjustel programmis osalemise katkestama, võib ta koos mõne järgneva grupiga uuesti programmi siseneda. (Programmile järgnev) Oktoober Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I/P Hind arv (koodiga) 1 1003 Tagasiside kliendilt, programmi Programmi I 15,15 tulemuslikkuse hindamine; juht tagasiside vormistamine 23  VII. Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? Programmi väliste tegurite osas on suur vastutus kliendi pereliikmete, kehalise kasvatuse või liikumisõpetaja ja treenerite nõustamisel programmi läbiviivate spetsialistide pool. Et programm saaks olla tulemuslik, on vajalik programmis seatud eesmärkide täitmist toetada ka väljaspool rehabilitatsiooniasutust ja selleks vajalikud teadmised saavad nii õpetajad kui vanemad/pereliikmed spetsialistide nõustamise kaudu. Programmi tugevaks küljeks on programmi sees toimuvad meeskonnakoosolekud, kus arutletakse meeskonnana, millised lähenemised on olnud klientide jaoks kõige meeldivamad, millega jäädakse jänni, millega peaks rohkem tegelema, kas on lapsi, kes vajavad ülejäänud grupist erinevat lähenemist jne. Sellise meeskonnatöö tulemusena pannakse paika ka järgnevate sekkumiste täpsem intensiivsus ja kava. B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Oluliseks riskikohaks käesoleva programmi tulemuslikkusel on toitumisnõustaja teenuse kättesaadavus. Üheks võimalikuks variandiks, kui on selge, et integreeritud rahastus KOV poolt ei ole võimalik, on koostöö arendamine Annely Sootsi Tervisekooliga, kus toitumisnõustaja praktikal olevad õppurid teostavad nõustamist koos juhendajaga. Teine võimalus nimetatud riski maandamiseks on programmis osalevate füsioterapeutide diagnoosispetsiifiline väljaõpe toitumisnõustamise läbiviimiseks. Programmi ei ole kavas liita õeteenust toitumisnõustaja asendamiseks, kuna füsioterapeutidel on erialaharidusest lähtudes toitumisest rääkimiseks parem ettevalmistus ning parem oskus seostada toitumist kehalise aktiivsuse ja treeninguga. C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? Programmi lõppedes küsitakse osalejatelt, nii lastelt kui nende vanema(te)lt tagasisidet, kuidas nad programmi hindavad – kas nad tunnevad, et said sellest kasu ja mis oleks nende arvates võinud teisiti olla. Programmi tulemuste hindamisele järgnev järelduste tegemine on aluseks vajadusel programmi intensiivsuse muutmisele. Programmi pikaajaliste eesmärkide saavutamise hindamiseks küsitakse ca 6 kuud peale programmi lõppu hiline tagasiside ja kui osaluseesmärgid ei ole täidetud, küsitakse, mida arvavad klient ja tema pere ise, miks jäid eesmärgid täitmata. Sellest lähtuvalt on võimalik teha muudatused teenuste sees – vajadusel kasutada teistsuguseid lähenemisi. Programmi lõpus tulemuste arutelu raames annavad enda tagasiside programmile ka programmis kaasalöönud spetsialistid, andes teada, mida nende arvates saaks paremini teha ja kui, siis kuidas oleks vaja teenuste osakaalu muuta. 24  VII. Viited A. Kasutatud materjalide loetelu 1. Annus T, Julge K, Kivivare M, Putnik U, Ress K, Vasar M, Veidrik K. Astma lapseeas. Eesti ravijuhend 2009. Eesti Arst 2010; 89: 207-226 2. Annus T, Rahu K, Riikjärv M-A. Allergiahaigustega seotud tegurid 5-8-aastastel Tallinna lastel. Eesti Arst 2009; 88: 31-38 3. Eijkemans M, Mommers M, Draaisma JMT, Thijs C, Prins MH. Physical activity and asthma: A systematic review and meta-analysis. PloS One 2012; 7: e50775 4. Goodwin RD, Messineo K, Bregante A, Hoven CW, Kairam R. Prevalence of probable mental disorders among pediatric asthma patients in an inner-city clinic. Asthma 2005; 42: 643-647 5. Duff A J A. Psychological interventions in cystic fibrosis and asthma. Paediatric respiratory reviews 2001; 2(4), 350-357 6. Eesti Kopsuliit. Astma http://www.kopsuliit.ee/haigused/astma/ (30.11.2015) 7. Eesti Kopsuliit. Elu astmaga http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=49 (30.11.2015) 8. Jensen B B. A case of two paradigms within health education. Health education Research. Theory&Practice 1997; 12(4): 419-428 9. Lehrer P, Feldman J, Giardino N, Song H S, & Schmaling K. Psychological aspects of asthma. Journal of consulting and clinical psychology 2002; 70(3), 691 10. MacLean W E, Perrin J M, Gortmaker S, Pierre C B. Psychological adjustment of children with asthma: Effects of illness severity and recent stressful life events. Journal of Pediatric Psychology 1992; 17(2), 159-171 11. Mullins LL, Wolfe-Christensen C, Pai ALH, Carpentier MY, Gillaspy S, Cheek J, Page M. The relationship of Parental Overprotection, Perceived Child Vulnerability, and Parenting Stress to Uncertainty in Youth with Chronic Illness. Journal of Pediatric Psychology 2007; 32: 973-982 12. Nguyen X M T, Lane J, Smith B R, Nguyen N T. Changes in inflammatory biomarkers across weight classes in a representative US population: a link between obesity and inflammation. Journal of Gastrointestinal Surgery 2009; 13: 1205-1212 13. Pakhale S, Luks V, Burkett A, Turner L. Effect of physical training on airway inflammation in bronchial asthma: A systematic review. BMC Pulmonary Medicine 2013; 13:38 14. Rundle A, Goldstein IF, Mellins RB, Ashby-Thompson M, Hoepner L, Jacobson JS. Physical Activity and Asthma Symptoms among New York City Head Start Children. Asthma 2009; 46: 803-809 15. Sharpe S, Henderson-Guenther D. Common Functional Limitations Checklist. Adapted from the Disability Handbook 2012 Edition; Aspen Professional Services, 2013 16. Sommaruga M, Spanevello A, Migliori G B, Neri M, Callegari S, Majani G. The effects of a cognitive behavioural intervention in asthmatic patients. Monaldi archives for chest disease Archivio Monaldi per le malattie del torace/Fondazione clinica del 25  lavoro, IRCCS [and] Istituto di clinica tisiologica e malattie apparato respiratorio, Universita di Napoli, Secondo ateneo, 1995; 50(5), 398-402 17. Stewart JL, Mishel MH. Uncertainty in Childhood Illness: A Synthesis of the Parent and Child Literature. Scholarly Inquiry for Nursing Practice: An International Journal 2000; 14: 299-319 18. Suurorg, L „Juhend tervishoiutöötajatele lapse füüsilise tervise hindamiseks ja ülekaalulise lapse nõustamiseks. http://www.toetusfond.ee/images/tinybrowser/useruploads/files/Juhend%20tervishoiut %C3%B6%C3%B6tajatele.pdf 30.11.2015 19. Tervise Arengu Istituudi koduleht http://www.tai.ee/et/instituut/koostooprojektid/loppenud-projektid/shape-up-20062008 30.11.2015 20. Vila G, Nollet-Clemencon C, de Blic J, Mouren-Simeoni MC, Scheinmann P. Prevalence of DSM IV Anxiety and Affectice Disorders in a Pediatric Population of Asthmatic Children and Adolescents. Journal of Affective Disorders 2000; 58: 223- 231 21. Williams B, Powell A, Hoskins G, Neville R. Exploring and Explaining Low Participation in Physical Activity among Children and Young People with Asthma: A Review. BMC Family Practice 2008; 9:40 22. Williams B, Hoskins G, Pow J, Neville R, Mukhopadhyay S, Coyle J. Low Exercise among Children with Asthma: A Culture of Over Protection? British Journal of General Practice 2010; August: 319-326 B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave 1. Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohitekst_ok_5.pdf 23.11.2015 „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020” üheks prioriteediks on tervisliku ja turvalise arengu tagamine lastele ja noortele, mis annab neile võimaluse saada ühiskonna tegusateks liikmeteks. Oluliseks peetakse inimeste teadlikkuse suurendamist tervislikust käitumisest ja enda valikute tervislikkusest, et elada täisväärtuslikumalt. 26 Lisa 1 – REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEJA HARJUTUSTE JA/VÕI TÖÖLEHTEDE KOGU __________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Osaleja töövihik 2015 Koostamise koht Programmi koostanud ja/või kohandanud asutus 27 Sisukord (tegevused on jaotatud teemade kaupa) Programmi teemade või kohtumiste kaupa on lahti kirjutatud osalejale vajalik jaotusmaterjal-näiteks terviseolukorrast tulenevad käitumissoovitused, kas iseseivalt või koos spetsialistiga täidetavate ülesannete töölehed, harjutused või harjutuskavad, võimalikud iseseivalt kodus, koolis või tööl läbiviidavad enesejälgimise ja –analüüsi läbi viimiseks vajalikud päevikud jne. Soovitav on lisada osalejale oluline kirjandus iseseivaks tutvumiseks. Programmi partneritele ning klientidele tutvustav reklaaminfo. 28 Lisa 2_ PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID 1. 6 minuti kõnnitest – Test on spetsiaalselt välja töötatud südame- ja kopsuhaigustega inimestel seisundi ja selle dünaamika hindamiseks. Hindab kaudselt ka koormustaluvust. Testi on välja töötanud Balke 1963 a. Test peegeldab aeroobset kehalist võimekust ja eriti just selle dünaamikat, kui kasutada testi enne ja peale treeningteraapiaga sekkumist. Kuna laste puhul mängib tulemuste osas rolli ka lapse pikkus (sammupikkuse erinevus), kehakaal kui vanus, on käesolevas programmis 6 minuti kõnnitest ainult dünaamika hindamiseks ühe kliendi puhul, mitte aga laste omavaheliseks võrdluseks. Testi läbiviimiseks on vajalik koridor pikkusega 20-50 meetrit (eelistatult 30 meetrit), mis on märgistatud käidava lõigu otstel, stopper, tool (juhuks, kui klient tuleb istuma panna), pulsimõõtja. Hinnatakse, kui pika maa meetrites suudab laps läbida 6 min jooksul ja millised on tema pulsinäitajad testi alguses ja lõpus. Test tuleks alg- ja lõpphindamisel sooritada samal kellaajal. Kliiniliselt oluliseks erinevuseks alg- ja lõpphinnangu vahel peetakse krooniliste hingamisteedehaigustega inimeste puhul 54 meetrit. 6 minuti kõnnitest on väga laialt kasutuses nii füsioterapeutide poolt kui ka mujal tervishoiusüsteemis. Käesolevas programmis viib selle testi läbi füsioterapeut. 2. Vestlus – Kliendilt küsitakse, millistest tegevustest ta ise kõige rohkem puudust tunneb, mida tahaks teha, aga arvab, et haiguse tõttu ei saa. Sellest lähtuvalt seatakse ka individuaalsed eesmärgid. Küsitakse ka lapse suhtumist kehalisse aktiivsusesse koos põhjendustega, et programmi lõpus hinnata, kas laps on eesmärgile lähemal ja kas tema suhtumine kehalisse aktiivsusesse on muutunud. Vestluse ja eesmärkide sõnastamise juhendamise teostab psühholoog. 29 Lisa 3_ PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕTE Peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu tuleb hinnata programmi tulemusi nii klientide lõikes (VV määrus 35 §3 lõige 11 (D-osa alusel), kui ka kogu programmi lõikes, milleks tuleb koondada klientide tulemused, küsida tagasisidet ning analüüsida saadud tulemused. Tehtud järelduste põhjal sisse viia parendustegevused programmis. 30 Saatja: Merlin Võsu <[email protected]> Saatmisaeg: 7. märts 2016. a. 20:00 Adressaat: Margery Roosimaa Teema: Parandatud programm Manused: Programmi maksumus vorm 2016 Dorpat Tervis.xls; Astma, Dorpat Tervise programm.doc; Programmi lühitutvustus 2006 Dorpat Tervis.docx Õhtust! Saadan kõik nõutud failid uuesti, kuna muudatusi tuli igale poole sisse. Aitäh abi eest! Merlin Võsu Dorpat Tervis OÜ