SKA komisjon 28.03.2016_ Päevakeskus Käo täiendused programmile

Saatja: Merike Merirand <[email protected]> Saaja: Margery Roosimaa, Jaanika Savolainen, Kati Kiiver Teema: Päevakeskus Käo reh.programm koos lisadega Tere Edastan täiendustega programmi ja lisadokumendid. Lugupidamisega Merike Merirand Lisa 2 – Rehabilitatsiooniprogrammi osutaja käsiraamat Lausetasandil suhtlemine – suhtlustahvlid lastele __________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Käsiraamat rehabilitatsiooni meeskonnale 2015 Tallinn Päevakeskus Käo Koostajad: Merike Merirand Jaanika Savolainen Kati Kiiver Käsiraamat on rahastatud ESF hoolekande programmi "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013" raames ning finantseeritakse vastavatest vahenditest – 1T10 43360; KT103101, liik 40,55. Materjali mis tahes viisil reprodutseerimine ja levitamine on keelatud ilma Päevakeskus Käo nõusolekuta. Tasuta jagamiseks 2 SAATEKS Teie käes on käsiraamat, mis on mõeldud lausetasandil suhtlustahvlite koostajatele ja kasutajatele. Käsiraamat on valminud seoses vajadusest suurema hulga spetsialistide järele, kes valdaksid lausetasandil suhtlustahvlite koostamise- ja kasutamise põhimõtteid. Käsiraamatu eesmärk on tõsta fookusesse kommunikatsiooni olulisus erivajadustega inimeste puhul, kõnet toetavate ja asendavate kommunikatsiooniviiside tutvustamine ning lahenduste pakkumine kõnetutele või ebaselge kõnega inimestele suhtlemisvõimaluse loomiseks või parendamiseks. Suhtlemine on inimese põhiõigus, sh ka erivajadusega inimese põhiõigus. Ilma tõelise kommunikatsioonita on väga raske aru saada, mida teine inimene mõtleb. Kas ta on näljane, mida ta süüa tahab, mida ta tegelikult teha tahab? Tihti on käitumismallid nagu nutmine, karjumine, sõnade kordamine või ka apaatsus näide sellest, et laps on segaduses või häiritud sellest, mis tema ümber toimub ja see on ainus kommunikatsiooniviis, mida ta oskab. Visuaalne pildikeel aitab erivajadusega inimesel mõista teda ümbritsevat informatsiooni. Samuti annab pildikeel võimaluse kõnetule või ebaselge kõnega inimesele ennast paremini väljendada ja ümbritsevat keskkonda mõjutada. Käsiraamatus tuuakse välja metodoloogilised soovitused ja praktilised näpunäited spetsialistidele. Käsiraamatu juurde kuulub töövihik, kus on olemas suhtlusabivahendi koostamise plaan ja tegevuskava, vajalikud küsimustikud, ülesanded ja iseseisvad tööd. Käsiraamatu peatükke koostati parima tunnetuse järgi viisil, mis aitaks spetsialistil peatükis sisalduvast teemast kergemini aru saada. Peatükkides on kasutatud teemasisest loogikast lähtuvat ülesehitust. Mõnel pool on pilte, jooniseid ja tähtsamate mõtete raamimist. Joonised on suuremas osas pärit Jaanika Savolaineni ja Kati Kiiveri tööalastest materjalidest ning internetist. Käsiraamatut saab kasutada õppevahendina lausetasandil suhtlustahvlite koostamise ja kasutamise täiendkoolituse ajal. Samuti on võimalik siit pärast koolituse lõpetamist õpitut meelde tuletada. Loodame, et käsiraamat aitab koolituse lõpetajal ka hiljem end oma töös kindlamalt tunda. Käsiraamatu koostajad on alternatiivkommunikatsiooni (edaspidi AAC) koolitusi pikka aega läbi viinud Kati Kiiver ja Jaanika Savolainen ning koolitajate meeskonnaga programmi ajal liitunud Merike Merirand. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kommunikatsioonioskus ei arene iseenesest ja nimetatud oskuse areng on eriti pärsitud puude olemasolu korral. Kõnetuse korral osutub mitteverbaalne kommunikatsioon ainuvõimalikuks. Suur tänu kõigile koostajatele ja Päevakeskus Käo töötajatele, kes on aidanud illustreerivate materjalide või ekspertnõuga teksti koostamisel! Head praktiseerimist soovides, Päevakeskus Käo 3 Tekstis kasutatakse lühendeid: AAC (Augmentative and Alternative Communication) – häälikulist kõnet toetav ja häälikulist kõnet asendav kommunikatsioon; PCS (Picture Communication Symbols) – graafilised sümbolid, mis pärinevad Boardmakeri andmebaasist (tarkvara on välja töötanud Mayer-Jonson Inc). Tekstis kasutatakse võtmesõnu: kõnetu laps, kõnetu isik – käesolevas tekstis vaimupuudega ning liitpuudega isik, kes suhtlemisel ei saa kasutada artikuleeritud kõnet, kuid võib kasutab mõnda teist kommunikatsiooniviisi; kommunikatsioon (Communication) – on mõtestatud märkide vahetamine, mille olemuseks on sõnum. Head suhted teise inimesega algavad mõlemale poolele arusaadavast kommunikatsioonist, mis tugineb isiksuse arvestamisele sõltumata sellest, kas tegemist on töökaaslaste, perekonnaliikmete või mõne muu inimesega (Tooman, Mae, 2002, 74); kõnet toetav kommunikatsioon (Augmentative communication) – vajatakse siis, kui inimese kõne ei ole sõnumi edastamiseks piisavalt selge. Sõnumite mõtte selgitamisel on tihti abi toetavatest viipekeele viibetest või piltidest. Kõnet toetavat kommunikatsiooni võib kasutada ka ajutiselt kõne ja keele arengu toetamisel (Beukelman, Mirenda, 1998); kõnet asendav kommunikatsioon (Alternative communication) – kasutatakse siis, kui inimene ei suuda kõne abil suhelda. Paljudele sellesse gruppi kuuluvatele inimestele kujuneb püsivaks kommunikatsioonivahendiks muu viis, mitte kõne. Kõnet asendav kommunikatsioon kujuneb nende esimeseks keeleks, emakeeleks (Jaroma, 1992, 127). 4 SISUKORD SAATEKS ................................................................................................................................................................ 3 1. PROGRAMMI SIHTRÜHM............................................................................................................................... 6 1.1. Programmi peaeesmärk ............................................................................................................................. 6 1.2. Rehabilitatsiooniprogrammis osalevad spetsialistid ...................................................................................... 6 1.3. Rehabilitatsiooniprogrammi osutava spetsialisti pädevusnõuded ............................................................ 7 1.4. Programmi läbiviimise keskkond................................................................................................................ 7 1.5. Rehabilitatsiooniprogrammi teostamise koostööpartnerid.............................................................................. 9 1.6. Rehabilitatsiooniprogrammi käigus kasutatavad hindamisvahendid ja hindamismeetodid ................................. 9 1.7. Kommunikatsioon. Kõne toetav ja asendav kommunikatsioon ..................................................................... 16 2. SUHTLUSTAHVLI KOOSTAMISE JA KASUTAMISE PÕHIMÕTTED ............................................................ 18 2.1. Mis on suhtlustahvel ja miks seda kasutada? .............................................................................................. 18 2.2. Suhtlustahvli kasutamise põhimõtted ........................................................................................................ 20 2.2.1. Mudeldamine ..................................................................................................................................... 21 2.3. Soovituslikud tegevused suhtlustahvli rakendamiseks/õpetamiseks .............................................................. 23 2.4. Tugivõrgustiku toetamise võimalused ja olulisus suhtlustahvlite kasutamisel ................................................ 23 3. PROGRAMMI MEESKOND JA TEGEVUSED PROGRAMMI RAAMES .......................................................... 25 4. PROGRAMMI SISUKIRJELDUS .................................................................................................................... 30 KOKKUVÕTTEKS ................................................................................................................................................. 34 SOOVITUSLIK KIRJANDUS .................................................................................................................................. 35 5 1. PROGRAMMI SIHTRÜHM Sihtrühmaks on mõõduka ja raske intellektipuudega (RHK10: F71-F72), PCI (G80), pervasiivse arenguhäirega (F84) või spetsiifilise kõnepuudega (F80) ning liitpuudega lapsed alates 3 eluaastast kuni lapseea lõpuni, kellel on intellektipuudest, spetsiifilisest kõnepuudest või autismispektrihäirest tingitud kõnetus või ebaselge kõne ning kes vajavad õppeprotsessis ja igapäevaelus kommunikatsiooni toetamiseks või asendamiseks suhtlustahvlit. Programm sobib lastele, kellel on suhtlemiseks lausetasandil piltkommunikatsiooni vajadus. Lapse rehabilitatsiooniplaanist selgub AAC kasutamise vajadus, sõnavara suurus ja jõukohased lausekonstruktsioonid ning täiendavate abivahendite vajalikkus. Programm sobib lapsele, kelle tugivõrgustik on avatud, valmis koostööks ja neil on valmisolek täita programmi tegevuskava, sh võimaldab spetsialistidel külastada lapse tegutsemiskeskkonda – lasteaed, kool, kodu, vabaajakeskused. Tugivõrgustik peab olema toetav suhtlustahvli kasutamisel. Programm ei sobi lastele, kes ei taju pilti ning kelle tugivõrgustik ei ole motiveeritud AAC abil suhtlemist toetama ning välistab ka teised programi metoodilised põhialused. 1.1. Programmi peaeesmärk Programmi peaeesmärk on lapsel suhtlsutahvli abil oma suhtlemise ja kõne toetamine ning tahvli abil visualiseeritud kõne mõistmine kodus, koolis, lasteaias, reh. asutuses. PROGRAMMI ALAEESMÄRGID: • laps mõistab suhtlustahvlil mudeldatud kõnet; • lapsel on igapäevaeluga parem toimetulek tänu struktureeritud ja visualiseeritud abivahendile (suhtlustahvel); • laps kasutab eneseväljenduse toetamiseks suhtlustahvlit; • perekond on kaasatud ja jõustatud suhtlustahvli abil lapsega suhtlemisel; • tugivõrgustik on kaasatud ja jõustatud suhtlustahvli abil lapsega suhtlemisel • tugivõrgustik (reh. asutus, lasteaed, kool) on loonud lapsele tingimused ja võimalused (suhtlustahvlid, vastavad suhtlusolukorrad) suhtlustahvli kasutamiseks kõne mõsitmisel ja oma suhtlemise toetamisel. 1.2. Rehabilitatsiooniprogrammis osalevad spetsialistid Programmis osalevad rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid: • eripedagoog • logopeed • tegevusterapeut 6  • sotsiaaltöötaja-programmijuht • vajadusel arst või psühholoog (sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani tegevuskava täiendamisel). Meeskond, kes lapsega intensiivselt töötab koosneb vähemalt kolmest spetsialistist. Eripedagoog või logopeed, tegevusterapeut ja sotsiaaltöötaja-programmijuht. Vähemalt üks meeskonnaliikmetest peab oskama koostada suhtlustahvlit, sh Boardmaker programmi kasutamist. Lapsega töötavad spetsialistid peavad oskama kasutada suhtlustahvleid. 1.3. Rehabilitatsiooniprogrammi osutava spetsialisti pädevusnõuded Programmis osalevate spetsialistide pädevus peab vastama sotsiaalhoolekande seaduse § 1111 lõikes 2 nimetatud rehabilitatsioonimeeskonna liikmete pädevusele, sh AAC õppeaine läbimine vähemalt 1 EAP ulatuses või AAC-alased täiendkoolitus(-ed) 6 akadeemilise tunni ulatuses. Kõik programmi spetsialistid peavad läbima suhtlustahvlite koostamise ja kasutamise täiendkoolituse 11 akadeemilise tunni ulatuses, sh arvutiprogramm Boardmakeri koolitus. Iga 2 aasta järel on vajalik täiendkoolitus 4 akadeemilise tunni ulatuses. AAC, Boarmakeri kui ka suhtlustahvlite koostamise ja kasutamise täiendkoolitust pakub: MTÜ Inimeselt Inimesele Koolituste koordinaator: Jane Langemets E-post: [email protected], [email protected] Telefon: +372 677 3495 1.4. Programmi läbiviimise keskkond Programmi läbiviimise keskkondadeks on nii lapse loomulik keskkond (kodu, lasteaed, kool vms) kui rehabilitatsiooniasutus. Rehabilitatsiooniprotsess peab toimuma järjepidevalt võimalikult kodukoha lähedal asuvas rehabilitatsiooniasutuses ambulatoorse teenusena. Rehabilitatsiooniteenuste sagedus määratletakse programmijuhi poolt koostatud individuaalse tegevusplaaniga. Asukohani jõudmine peab olema võimalik ka ühistranspordiga. Programmi põhifookus on individuaaltöödel kuid vahe-, lõpp- ja järel hindamised toimuvad meeskonnatööna. Esmasele(-tele) kohtumistele tuleb laps koos turvalise isikuga, kaasas võib olla lapsele turvalisust pakkuvad esemed. Ruumid: kliendi iga ja liikumise viisi arvestav praktilise tegevuse läbi viimist võimaldav ja vastavalt sisustatud ruum (10-12 m2). Ruum, kus toimub individuaaltöö, peab olema rahulike värvidega, ruumis on teisaldatavad laud ja toolid. Individuaaltöö ajal ei viibi ruumis kõrvalisi isikuid peale erialaspetsialisti, lapse ja turvaisiku. Kõrval paiknevad ruumid on vaiksed. Ruumi uksel on individuaaltöö ajal silt “meil on tund” vms. Helitekitavad ja hindamise või õppimisprotsessiga 7 mitteseotud vahendid puuduvad või on väljalülitatud. Meeskonnatöö ruum peab mahutama 1-2 pereliiget ja programmi läbiviivad spetsialistid. Arvuliselt kuni 6 liiget. Juhul kui individuaaltöö ruumid asuvad kõrgemal kui esimene korrus, on vajalik lifti olemasolu liikumispuudega lastele teenuste osutamiseks. Üks osa hindamisest peab toimuma ka lapse loomulikus keskkonnas, kuna see on lapse seisukohast sobilikum (turvalisem) ja informatiivsem. Suhtlustahvli kasutama õpetamine ja harjutamine toimub nii individuaalse tööna eraldi ruumis kui tema loomulikes suhtlussituatsioonides koolis või lasteaias. Vahendid: suhtlustahvlid, suhtlustahvli temaatikaga seotud esemed/vahendid tegevuste sooritamiseks (pildid, mänguasjad, joonistusvahendid, raadio jms); foto ja video vahendid hindamise dokumenteerimiseks. Kõik töövahendid, mis on individuaaltööks vajalikud, on ruumis olemas. Alternatiivseid info edastamise võimalusi valides tuleb arvestada sõnumi vastuvõtja võimekusega ja milliseid suhtlusvahendeid on ta siiani kasutanud: esemed, fotod, piktogrammid, PCS-pildid vms. Juba olemasolevaid AAC-vahendeid tuleb kombineerida suhtlustahvli kasutamisega. Näiteks suhtlustahvlil mudeldatud lause lindistatakse spetsialisti poolt kommunikaatorisse. Kommunikaator annab lapsele hääle. Bürootarbed ning tehnika dokumentide koostamiseks, vormistamiseks ja sidepidamiseks. Vahendite korrastamise ja vajadusel täiendamise võimalused: laoks mõeldud ruum või ruumiosa, riiulid vahendite rühmitamiseks ja hoidmiseks. Rehabilitatsiooniasutuses peab olema lapsel ligipääs arvutile ja muule vajalikule tehnikale, mis on seotud programmis osalemisega. Programmi raames kasutakse erinevaid IT vahendeid (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefon), mis annavad võimaluse nende abil motiveerida suhtlusabivahendit kasutama, nt suhtlustahvlil mudeldatakse lause “mina tahan tahvelarvutiga mängida”. Programmi läbiviijatele peavad olema tagatud tehniliste vahendite kasutamine, mis on seotud suhtlustahvlite koostamisega. Arvutitesse peab olema installeeritud Boardmakeri programm, milles koostatakse suhtlustahvleid. Oluline on värviprinteri olemasolu materjalide printimiseks. Materjali vastupidavuse suurendamiseks on soovitav need lamineerida. Rehabilitatsiooniasutuses peab olemas olema interneti ühendus kaabli kaudu, võimalusel WIFI. Testimise jaoks erineva raskusastmega suhtlustahvlid peavad olema välja prinditud ja lamineeritud. Teistele töövihiku näidismaterjalidele piisab elektroonilisest juurdepääsust. Töös võib kasutada interaktiivset puutetahvlit, kus on kasutusel pildid, Flash-failid, mis innustavad last. Selle abil saab motiveerida last uut suhtlusabivahendit (suhtlustahvlit) aktiivsemalt kasutama. Digikaamera ja muu videotehnika on kasutusel programmi tegevuste (suhtlustahvli järgi tegutsemisel) monitoorimiseks ja lõpphinnangu andmiseks. Suhtlustahvlid ja muu visualiseeritud materjal on soovitav digitaalselt talletada keskuse serveris eraldi kaustas, et kõik asjaosalised ja erialaspetsialistid saaksid need endale vajadusel välja printida ja nendega teenusesaajaid toetada. Selline töökorraldus võimaldab hea ja operatiivse ligipääsu vajaminevale materjalile. Samuti annab sellisel kujul materjalile ligipääsetavus vastavalt vajadusele võimaluse kohandusteks ja täiendusteks. Lapse igapäevane tegutsemiskeskkond peab olema visualiseeritud samade piltsümbolitega, mida kasutatakse suhtlustahvlil (nt saal, rühm, mänguväljak jne). Lisaks tuleb tähistada piltidega ka erinevad esemed ruumis (nt veekeetja, pallimeri, peegel, nukumaja jne). See aitab oluliselt sümbolpiltide tähenduste õppimisele kaasa. 8  1.5. Rehabilitatsiooniprogrammi teostamise koostööpartnerid 1. Lapse kool/lasteaed/perekond. 2. Kliendi elukohajärgne kohalik omavalitsus (vajadusel Boardmaker programmi ja transpordi kompensatsioon). 3. AAC vahendite müüja, koolituste pakkuja ja nõustaja. Mentorlus. 1.6. Rehabilitatsiooniprogrammi käigus kasutatavad hindamisvahendid ja hindamismeetodid Kommunikatsiooni abivahendi valik toimub koostöös, milles osalevad kõnetu isik ise, tema lähedased ning vastava eriala spetsialistid. Spetsialistide grupi moodustavad tavaliselt logopeed, eripedagoog ja tegevusterapeut. Toimiva lõpptulemuse saavutamine eeldab, et spetsialistid tegutseksid tihedas koostöös suhtlusabivahendi kasutaja ja tema lähedastega. On soovitatav, et osa hindamisega seonduvatest külastustest toimuks isiku enda elu- ja õppimise keskkonnas. Sellised kommunikatsiooni hindamismeetodid, mis võimaldavad saada teavet kõnetu inimese tegutsemisviisidest igapäevastes situatsioonides, toimivad kõige paremini lähedaste ja rehabilitatsioonispetsialistide koostööna. Kõnet toetava ja asendava kommunikatsiooniviisi ja vahendi õnnestunud valik ning kasutamine eeldab rehabilitatsiooniprotsessis individuaalsete kommunikatsioonieesmärkide seadmist, mis kajastuvad ka lapse rehabilitatsiooniplaanis. Rehabilitatsiooniplaani koostamisel isiku kõnet uurinud logopeed lisab kommunikatsioonieesmärkidele viite ka isikule võimetekohastele ja sobivatele kommunikatsiooniviisidele ja tehnilistele abivahenditele. Kui viimase aasta jooksul tehtud rehabilitatsiooniplaanis on olemas piisav informatsioon lasuetasandil suhtlusabivahendi vajaduseks, siis täiendavat hindamist ei tehta ja programmi töövihikus olevad küsimustikud täidetakse anamneesi põhjal. Rehabilitatsiooniplaanist või eelhindamisest peab sellisel juhul välja tulema lapse piltsümbolite ja kõne mõistmine, senine eneseväljenduslaad, kognitiivsed, sensoorsed ja motoorsed piirangud (sh käte liigesliikuvus ja osutamise võimalikkus), täiendavate abivahendite vajalikkus suhtlustahvlite kasutamisel ning lapse lemmikteemad, sõnavara suurus ja jõukohased lausekonstruktsioonid. Sotsiaaltöötaja hindab pereliikmete ja tugivõrgustiku rahalisi ja mitterahalisi ressursse, mis võivad takistada programmis osalemist. Vajadusel nõustab ja aitab leida takistustele lahendusi, sõlmida kokkuleppeid erinevate osapooltega (sh transport). Sotsiaaltöötaja järgib juhtumikorralduse põhimõtteid. Programmijuht koordineerib programmimeeskonna tööd. Programmijuhi eestvedamisel koostatakse kliendile programmimeeskonna ja lapse tugivõrgustikuga koostöös realistlik ja eesmärgistatud individuaalne ajaline tegevusplaan (vt töövihik III osa). Programmi ajaline tegevusplaan annab spetsialistidele kindla orientiiri ja loob struktuuri. Programmijuht jälgib meeskonna poolt kliendile koostatud tegevuse eesmärke ning tegevuskava/ajakava täitmist ning meeskonnaliikmete vastutust ja koostööd. Programmijuht osaleb hindamistel. Väga täpselt peab olema määratletud koostöös meeskonnaga: 9  • ühised selged eesmärgid; • kindlad tegevused eesmärgi saavutamiseks; • osaleja ja tugivõrgustiku roll; • meeskonnaliikmete vastutus, koostöö ja kohustused. Oluline on see, et eesmärk oleks sõnastatud positiivselt, sest lihtsam on liikuda selle poole, mida sa tahad, mitte selle poole, mida sa ei taha. Tuleb teada, milliseid ressursse on eesmärgi saavutamiseks vaja. Ressursid võivad olla sisemised (teatud oskused, kogemused, emotsionaalsed seisundid jne) või välised (ruumid, töövahendid, transport jne). Oluline on, et küsitakse, kas need ressursid on olemas? Mida on juurde vaja? Kuidas hankida puuduvat? Alghindamine Programmi alustamiseks koostatakse hinnang meeskonnatööna erialaspetsialistide osalusel vestluse ja vaatluse käigus. Meeskonnatööd koordineerib programmijuht. Alghinnangu jaoks tutvutakse rehabilitatsiooniplaani ja eelnevate testide tulemustega. Dokumentide analüüsi ja programmis osalejatega vestluse põhjal täidetakse küsimustik (vt. töövihik I, II punkt 2). Logopeed või eripedagoog täidab olemasoleva info põhjal küsimustikust 1.1-1.4. (vt töövihik lisa 1): mitteverbaalsete ja verbaalsete sõnumite vastuvõtmist (mõistmist) suhtlemisel, eneseväljendusoskust ning olemasolevaid kommunikatsioonivahendeid. Kui ei ole piisavat infot varasematest hinnangutest või rehabilitatsiooniplaani koostamisest on möödas rohkem kui aasta, siis koostatakse uus hinnang. Hindamine toimub loomulikus keskkonnas tugivõrgustiku osalusel. Suhtlustahvli koostamiseks vajaliku info kogumine ja hinnangu andmine Programmi II etapis toimub suhtlustahvli sisendiks vajalike andmete kogumine lähivõrgustikult ja fikseeritakse praegune oskuste tase. Valitakse teema(d), raskusaste ja sobivad sümbolid Logopeed hindab lapse kõne mõistmist ja eneseväljendust, et fikseerida algtase ja saada suhtlustahvli koostamiseks vajalikku infot. Selleks järgib küsimustikku töövihikust (vt töövihik lisa 3). Selleks on vaja hinnata lapse kõne kasutust, sõnavara (verbaalne ja mitteverbaalne) suurust ja jõukohaseid lausekonstruktsioone. Lapse vanusele vastavad oskused kõne mõistmisel ja eneseväljendusel ning arengutaseme hindamiseks läbiviidvad näidisülesanded on järgmisel lehel olevas tabelis. Hindamislehele lapse keskmise arengutaseme märkimisel tuleb lähtuda sellest tabelist. See on vajalik, et välja selgitada lapse lähima arengu tsoon, st millega tuleb toime vähese abiga, et püstitada reaalselt saavutatavad eesmärgid kommunikatsiooni arendamisel. Verbaalse kõne puudumisel kasutatakse hindamise aluseks lapse olemasolevat suhtlusvahendit (ei/ja žest, osutamine, viiped, sümbolpildid jms). Eneseväljenduseks kasutab laps näiteks kümmet PCS pilti, see on tema sõnavara suurus. Töövihiku lisa 3 küsimustikku täidab logopeed nii alghindamisel kui ka lõpphindamisel, et näha arengulisi edusamme. 10 Vastab Kõne mõistmine ja Eneseväljendus Näidisülesanded vanusele mitteverbaalne tasemele kommunikatsioon 0-2 k Kehakeel, emotsionaalsed Toob kuuldavale Intervjuu vanema või avaldused kurguhelisid, täishäälikutega hooldajaga, kuidas laps sarnanevaid helisid end väljendab (reageerib 3-5 k füsioloogiliste vajaduste Häälitseb vastuseks kõnele, rahuldatusele või toob kuuldavale mitterahuldatusele), kas ja kaashäälikuid kuidas otsib kontakti 6-8 k hooldajaga Matkib häälitsusi, laliseb Liikuva, vilkuva või heli tekitava eseme jälgimine pilguga, haaramine 9-12 k Täidab lihtsa žestiga saadetud Vastab lihtsale küsimusele Tee ka! (Lapselt oodatakse korralduse žestiga lihtsa liigutuse jäljendamist) Teeb palumise peale lihtsat Kordab sama silpi 3-4 korda Anna pall! (Laual on 2 eset, liigutust, nt plaksutab osutatakse pallile) Kuuldes keeldu „ei” lõpetab Anna auto (esitletakse tegutsemise vähemalt korraks Ütleb 5 üksikut (lalin)sõna osutuse asemel fotopilti (3/4 kordadest) (võib sama sõnaga tähistada autost) erinevaid asju) Mõistab mõningate sõnade tähendust, kuuldes neid kontekstis 1-2 a Täidab 3 erinevat lihtsat ilma Sõnavara ca 20-30 sõna 6 tuttavat mänguasja või žestita korraldust igapäevast eset- ulatamine Kasutab küsisõna „anna” küsimise peale, Osutab endale, kui küsitakse eseme saamiseks, mõisteid nimetamine, sobitamine „kus on … ?” „otsas” ja „ära-peidus” foto- ja sümbolpildiga Ühendab eseme ja pildi Kasutab üksikut sõna eseme mängulise tegevuse käigus või inimese nimetamiseks, Pildiraamatu lehitsemine Osutab nimetatud pildile sõnad võivad sarnaneda Nimetatud pildi leidmiseks lalinsõnale keerab raamatulehti (2-3 korraga) Saab aru korraldustest „anna” ja „näita” Nimetamisel näitab 12 tuttavat eset Mõistab küsimust „mis see on” 2-3 a Mõistab rohkem kui 50 sõna Lapse sõnavaras on 50 või Üksikuid igapäevaseid rohkem sõna tegevusi kujutavad Tuttava tegevuse puhul vastab joonispildid – nimetatud Laps kasutab 2-sõnalist 11  küsimusele „mida teeb” lauset tegevuse või tegevusele osutamine, kuuluvuse väljendamiseks tegevuse nimetamine Näitab tuttava eseme pilti ja (isa tuli, emme tass) teab selle otstarvet Nimetatud suurus- ja Sõnade häälikkoostis võib kohasuhteid väljendavate Vastab kes-küsimusele olla tugevalt lihtsustunud, sõnade mõistmine Vastab kus-küsimusele, võib olla rohkelt grammatilisi tegevuses klotsidega mõistab sõnu „sisse” „peale” ebatäpsusi „alla” Kasutab sõnu „suur” ja Ulatab mitu eset korraga kui „väike” paludes on kasutatud Kasutab lihtmineviku vorme, mitmuslikku vormi ainust ja mitmust, eitavat vormi lauses, tegusõna „on” Laps kasutab enda kohta nime või mina-vormi Kasutab mõningaid üldnimetusi (loom, toit jt) Kasutab sõnu „kinni” ja „lahti” 3-4 a Täidab kaheosalise Sõnavaras on 300-1000 Lapsele meeldiva tegevuse korralduse, leiab funktsiooni sõna, mõistab ja kasutab käigus (joonistamine, alusel kokku kuuluvaid tuttavas tegevuses ja konstrueerimine vms) oma esemepaare (lusikas ja taldrik) situatsioonis 3-5-sõnalisi tegevuse lihtlauseid, moodustab kommenteerimine juhitud Mõistab küsimust „kuidas” küsilause muutes sõnade vestluses Mõistab ja väljendab 2 järjekorda. Lihtsatele enesekohastele sündmuse ajalist järgnevust Kasutab oma kõnes õigesti küsimustele vastamine (enne ja pärast) enamikke käändevorme, kõne, žesti või Mõistab omadussõnu „pikk”, tegusõna käskivat kõneviisi osutamisega (nimi, vanus, „lühike”, „raske”, „kerge”, (nt. Joonista! Istu!), kindla kellega koos oled, mida „samasugune”, „erinev” kõneviisi olevikuvorme (nt. teed jne) sõidab, laulavad), ma- ja da- tegevusnime (nt. hakkame mängima, ei taha mängida). Pikemad-raskemad sõnad võivad häälduselt olla lihtsustunud või lühendatud. Jutustab paari lausega äsja toimunud sündmusest. Räägib kahest sündmusest õiges ajalises järgnevuses 4-5 a Mõistab 3-5 sündmuse ajalist Sõnavaras on u 5000 sõna, Seeriapiltide järjestamine, järgnevust, reastab seeriapilte kasutab kõnes eri tüüpi kommenteerimine sõnade lihtlauseid, sh koondlauseid või žestidega Mõistab suhteid „üks ja mitu”, „vähe ja palju” Kasutab kõnes lihtsamaid Objektipiltide liigitamine 2-3 suhteid väljendavaid lihtsama kategooria alla Mõistab küsimusi „miks” ja rindlauseid (sidendid ja, ja (toit-riided-loomad), „milleks” siis, aga) üksikpiltide nimetamine või osutamine-kujutatud on Kasutab kõnes objektide lapsele tuttavaid kuid mitte osade/detailide nimetusi igapäevaselt kasutatavaid 12  (käpad, saba, rool), kasutab asju (suve- ja talveriided, mõningaid liitsõnu (tutimüts, loomad jms) kelgumägi) ja tuletisi (täpiline, laulja), kõnes on Eseme osade nimetamine veel laadivahelduslikke vigu. või neile osutamine (nt autorattad, rool, tuled) 5 a lapse kõnes on lihtsamaid põimlauseid 5-6 a Mõistab ja kasutab „eile” ja Sõnavaras on kuni 15 000 Jutustamine olupildi põhjal „homme” sõna, 6 a lapse kõne vastab või küsimustele vastamine keelenormidele pildi kohta (vastavalt Mõistab mitmetähenduslikke verbaalsel võimekusele sõnu, nalja Jutustamisel püsib teemas, jutustuse, sõnade, ja/ei vajadusel läheb kaasa teiste Teab nädalapäevi, paremat ja algatatud teemamuutusega. vastuse või žestide, vasakut poolt, mõistab osutamistega) Annab edasi kuuldud teksti tulevikus toimuva sündmuse sündmuste järgnevust, Põhjuslikke seoseid kirjeldust põhjusi ning tegelaste sisaldava seeriapildi Mõistab õpitud kategooriaid, käitumist täiskasvanu järjestamine, jutustamine nimetab kategooriasse suunavate Oma nime kirjutamine kuuluvaid asju (nimeta 2 lille) küsimuste/korralduste abil. Jutustab pildi või kogemuse põhjal seotud lausungitega, seob lausungeid peamiselt sidenditega: ja siis, siis, ja. Suunab kõnega kaaslaste tegevust ja annab hinnanguid. Kasutab õigesti sihilisi ja sihitud tegusõnu, rajavat ja saavat käänet Tunneb kirjapildis ära üksikuid sõnu, silte ja nimesid 7a Mõistab ja kasutab kujundlikke Tuleb toime sõnatuletusega Kuuldud teksti kohta väljendeid, abstraktse (põrandal on liiva – põrand küsimustele vastamine või tähendusega sõnu, inimesi on liivane) jutustamine iseloomustavaid sõnu. Kasutab õigesti kõiki käände- Objektide liigitamine Mõistab abstraktseid ja pöördevorme üldnimetuste järgi: üldnimetusi õpitud sõidukid, mets- ja valdkondades (nt. transport, Kasutab õigesti põimlauseid, koduloomad, tööriistad jms elusolendid, tähtpäevad, mis väljendavad põhjust (…, kehaosad) laps on võimeline sest…), tingimust (kui…, Häälikanalüüsi ülesanded omandama analüütilis- siis), eesmärki (…, et…) sünteetilist lugemis- ja kirjutamsoskust Eripedagoog hindab kognitiivseid piiranguid, sellest sõltub sümbolite keerukusaste ja sümbolite arv, mida ühele suhtlustahvli lehele paigutada, kas koostada ühe- või kahepoolne suhtlustahvel. Uuritakse, milliseid piltsümboleid laps mõistab. Kas laps jälgib pilguga tahvlil mudeldatud näidislauseid (nt. võta pall) ning tema reageerimist vastavalt korraldusele. Samuti selgitatakse 13 välja sensoorsed (nägemine) piirangud, sellest sõltub, kui suuri ja kui kontrastseid sümboleid tahvlil kasutada. Motoorseid piiranguid, sellest sõltub kui suuri sümboleid kasutada. Nendest aspektidest sõltub võimaliku suhtlustahvli raskusaste. Selleks viib eripedagoog läbi testi, kus kasutatakse samu üksikpilte, mis on näidissuhtlustahvlil ning erineva raskusastmega näidissuhtlustahvleid, mille abil saab hindamissituatsioonis suhelda ja vastavalt tegutseda. Kognitiivsete, sensoorsete ja motoorsete piirangute välja selgitamiseks kasutab eripedagoog testimisel erineva raskusastmega suhtlustahvleid (vt töövihik lisa 2) ja teeb hinnangulehele märkmeid (vt töövihik lisa 1, punkt 6). Test koosneb järgmistest tegevustest: 1. Kahe pildivalikuga küsimusele vastamine (nt kus on pall?) – kas laps osutab küsitud pildile? Kasutatakse samu üksikuid pilte, mis on testimise suhtlustahvlil. 2. Pildipaaride leidmine üksikpiltidena. Samad pildid, mis testimise suhtlustahvlil; piltide soovituslik suurus 5x5 cm. 3. Samasuguse pildi ülesleidmine suhtlustahvlilt. Kõigepealt on kasutusel 20-sümboliga testimise suhtlustahvel ja eelmises ülesandes kasutatud üksikud sümbolid. Seejärel võetakse kasutusele järjest suurema arvuga suhtlustahvlid. Iga suhtlustahvli puhul on oluline kasutada erinevaid üksikuid sümboleid. 4. Suhtlustahvlil edastatud korralduse täitmine/tegevuse kommenteerimine. Eripedagoog moodustab täislauselise korralduse/kommentaari testimise suhtlustahvli abil ja seejärel sooritatakse vastav tegevus (nt meie mängime palli). 5. Suhtlustahvli abil küsimustele vastamine. Eripedagoog küsib suhtlustahvli abil kõige pealt “kas”-küsimuse (nt kas sa tahad kuulata muusikat?). Kui on soovitud tegevus välja selgitatud, siis sooritatakse vastav tegevus. Seejärel pakub eripedagoog suhtlustahvli abil valikuid järgmise tegevuse sooritamiseks (nt kas sa tahad tahvelarvutis joonistada, mängida või kuulata muusikat?). Laps vastab küsimustele vastavalt oskustele, kas osutamise, žestide, näoilmete või verbaalse kõnega. Tegevusterapeut hindab lapse käte liigesliikuvust ja täidab teisel hindamislehel (vt töövihik lisa 1, punkt 7) käte liigesliikuvusest tulenevad takistused ning täiendavate abivahendite või keskkonna kohandamise vajalikkuse suhtlustahvli kasutamisel. Näiteks laps ei näe või ei saa osutada laua peal olevale suhtlustahvlile, siis võib abi olla reguleeritava kaldenurgaga alusest või vajab laps hoopis osutamiseks sobivat abivahendit (pulk, pealamp) või sammumis-süsteemi. Suhtlustahvli koostaja (eripedagoog, logopeed või tegevusterapeut) hindab lapse motivatsiooni ja huvisid. Selleks küsitleb lapsevanemat ja last ning täidab töövihikust lisa 1.5. Sellest tulevad suhtlustahvli teema(d) ja laused, millest võiks alustada õpetamist, põhjus-tagajärg seoste loomist. Töövihiku II osa punkt 3 – tuleb fikseerida hinnang suhtlustahvli koostamiseks saadud sisendite põhjal. I ja II etapis koostatud alghinnang on fikseeritud kahel hindamislehel (töövihiku lisa 1 ja lisa 3). Eesmärkide püstitamisel ja tegevuskava koostamisel lähtutakse nendest dokumentidest. 14 Suhtlustahvli piloteerimine ja vahehindamine suhtlustahvli kohandamiseks Suhtlustahvli koostamise ja esmase piloteerimise järel (II etapi lõpus) teeb suhtlustahvli koostaja vahehindamise. Selleks analüüsib ta piloteerimismärkmeid, vestleb tugivõrgustikuga ja teeb vajadusel muudatused suhtlustahvlil, kohandades suhtlustahvlit lapsele sobivamaks. Vahehindamine Programmi III etapis algab suhtlustahvli intensiivne kasutama õpetamine nii individuaalsete teraapiate käigus kui igapäeva situatsioonides tugivõrgustiku abil 3 kuu vältel. Pärast 1 kuud harjutamist teeb suhtlustahvli koostaja vahehindamise. Selleks analüüsib ta monitoorimismärkmeid, suhtlussituatsioonides tehtud videosid. Vajadusel teeb uued muudatused suhtlustahvlil, kohandades suhtlustahvlit lapsele veelgi sobilikumaks. Samal ajal hindab programmijuht programmi tegevuskava täitmist ning koostöös täidetakse töövihikust IV osa esimene punkt. Kui on ilmnenud tugivõrgustiku vähene huvi või tegevusplaanist mitte kinnipidamine, siis on võimalik selles etapis lõpetada programm. Kui aga kõik on sujunud plaanipäraselt, siis jätkatakse tegevuskavaga ja jätkub suhtlustahvlite intensiivne kasutamine. Lõpphinnangu andmisel osalevad samad meeskonnaliikmed, kes alghinnangu koostasid. Suhtlustahvli kasutamise monitoorimisel ja lõpphinnangu andmisel saab tugineda video tagasisidele– loomulikus keskkonnas on filmitud abivahendi kasutamist. Lõpphinnanguks on vajalik hinnata logopeedi poolt lapse kõne mõistmise ja eneseväljenduse taset nagu alghinnangus (vt töövihik lisa 3), seega on need omavahel võrreldavad. Suhtlustahvli koostaja (logopeed, eripedagoog või tegevusterapeut) hindab, millistes situatsioonides ja kontekstis laps suhtlustahvlit peamiselt kasutab (nt küsib, kommenteerib, vastab jne) ning kuidas ta suhtlustahvlit kasutab (nt kas osutab ühele või mitmele järjestikulisele märgile). Samuti uuritakse, kas ja milliseks on vaja muuta suhtlustahvli raskusastet ning uute tahvlite vajadus. Lõpphinnang fikseeritakse töövihik IV osa 2. punktis. Programmis seatud eesmärkide saavutamist jälgitakse vaheanalüüside ja meeskonnatöö nõupidamiste käigus ning seatud ja saavutatud eesmärkide võrdlemise teel. Hindamisel lähtuda järgmistest etappidest: • Planeeritud tegevused – kas planeeritud tegevused said tegelikkuses ellu viidud, millised takistused esinesid elluviimisprotsessis, mida saame tulevikus teisiti teha. • Planeeritud tulemused – kas saavutati eesmärgid. Kuna paljuski on selle programmi tulemused seotud näitajatega, mille mõju ilmneb hiljem, tuleb ka mõju analüüsida uuesti vähemalt pool aastat peale programmi. Hinnatakse programmi mõju, antakse kaasa hinnang, juhendmaterjalid ning planeeritakse järeltegevused. Järeltegevuste etapis toimub hindamine kahel korral. Suhtlustahvli koostaja (logopeed, eripedagoog või tegevusterapeut) hindab suhtlustahvli mõju ja selle kasutamisel tulemuste saavutamist ning uue suhtlustahvli koostamise vajadust 7. kuu ja 9. kuu lõpus programmi algusest. Küsimustikud on olemas töövihikus (vt lisa 5 ja 6). 15  1.7. Kommunikatsioon. Kõne toetav ja asendav kommunikatsioon Aastasadu on peetud inimestevahelise suhtlemise peamiseks vahendiks kõnet. Võimetust kõnelda on varasemalt seostatud võimetusega mõista situatsiooni ja soovimatusega osaleda kommunikatsioonis. Vaatamata artikuleeritud kõne puudumisele vajab iga inimene võimetekohast suhtlemisvõimalust teise inimesega: nii oma mõtete, soovide, suhtumiste väljendamiseks kui ka suhtluspartneri reaktsioonide tõlgendamiseks (Melsas, 2004). Kommunikatsiooni aluseks on vastastikmõju. Kommunikatsioon ehk suhtlemine on teadlik vastastikmõju, mille käigus jagatakse ühist kogemust või tähelepanu objekti. Kommunikatsioon on kahe inimese vaheline mõjutamine. Inimesed edastavad kommunikatsiooni käigus oma sõnumeid ning võtavad vastu ja tõlgendavad teise inimese edastatud sõnumeid. Kui inimene suudab kõneleda, kuid ei tegutse vastastikmõjus, siis kommunikatsiooni ei toimu. Õnnestunud kommunikatsiooni eelduseks on see, et mõlemad osapooled kasutavad ühist keelt – seda kommunikatsiooniviisi, mida mõlemad osapooled mõistavad ja oskavad kasutada (Heikurainen, 2009). Kommunikatsioonioskust ei omanda kõik ühtemoodi. Kommunikatsioonioskuse areng on väga tihedalt seotud kõne arenguga. Kõne areng võib olla puude puhul sageli pärsitud ja see võib avaldada suurt negatiivset mõju kommunikatsioonioskuse arengule, seeläbi ka kogu isiksuse arengule. Kommunikatsioonioskust on võrdsustatud ekslikult kõnevõimega. Kõnetutel inimestel peab olema samuti võimalus oma kommunikatsioonivajaduste rahuldamiseks, sõltumata sellest, millisel väljendustasandil nad on. Kõnet toetavad ja asendavad kommunikatsiooniviisid on need, mis aitavad osaliselt kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Kui inimene ei saa kasutada suhtlemiseks kõnet, tuleb leida võimalus sõnumite edastamiseks kõnet toetava või kõnet asendava kommunikatsioonii abil. (Melsas, 2004). Kõnet toetava ja asendava kommunikatsiooni tähistamiseks kasutatakse lühendit AAC (inglise keelest Augmentative and Alternative Communication). Termin augmentatiivne ja alternatiivne kommunikatsioon s.o. häälikulist kõnet täiendav ja häälikulist kõnet asendav kommunikatsioon võeti kasutusele 1970-ndate aastate alguses Kanadas. Alternatiivkommunikatsioon ehk häälikulist kõnet asendav kommunikatsioon on selline suhtlusviis, kus kasutatakse teate edastamiseks ainult käelisi/kehalisi ja graafilisi märke. Augmentatiivkommunikatsioon ehk häälikulist kõnet toetav kommunikatsioon on aga suhtlusviis, kus nimetatud vahendeid kasutatakse kõne toetamiseks ja/või täiendamiseks (Tetzchner, Martinsen, 1992, 6). AAC hõlmab ka vahendeid, meetodeid, süsteeme ja seadmeid, mille abil kõnetu laps suhtleb (Alm, Parnes, 1995, 166). Kõnet toetavat kommunikatsiooni vajatakse siis, kui inimese kõne ei ole tema sõnumi mõistmiseks piisavalt selge. Sõnumite mõtte selgitamisel on tihti abi toetavatest viipekeele viibetest või piltidest. Kõnet toetavat kommunikatsiooni võib kasutada ka ajutiselt kõne ja keele arengu toetamisel (Beukelman, Mirenda, 1998). Kõnet asendavat kommunikatsiooni kasutatakse siis, kui inimene ei suuda kõne abil suhelda. Paljudele sellesse gruppi kuuluvatele inimestele kujuneb püsivaks kommunikatsioonivahendiks muu viis, mitte kõne. Kõnet asendav kommunikatsioon kujuneb nende esimeseks keeleks, emakeeleks (Jaroma, 1992, 127) . 16 Kõnet toetava ja asendava kommunikatsiooni oskust vajavad nii kõnepuudega inimesed kui ka nendega suhtlejad. Kõnet toetava ja asendava kommunikatsiooni eetiliseks baasiks on interaktiivne, võrdne suhtlemine (Light, Selingson, Lund, 1998). Enamusele raske ja sügava puudega inimestele on alternatiivkommunikatsioon ainuvõimalikuks ja püsivaks suhtlemistavaks (Melsas, 2004). Kõnet asendav kommunikatsioon on nende esmane keel, emakeel. Kuna kommunikatsiooniks ei saa alati kasutada keelevahendeid, siis raske kõnepuude korral tuleb kasutada kõnet asendavaid ja kõnet toetavaid vahendeid (Tetzchner, Martinsen, 1992). Erinevad AAC viisid Viipekeele kasutamine on üpris keeruline ja teatud tingimusi esitav. See eeldab inimeselt piisavat intellektuaalset taset, matkimisvõimet ja piisavat käte motoorikat. Paljud kõnepuudega inimesed kasutavad oma kommunikatsioonis kurtide viipekeele viibetel põhinevaid lihtsustatud viipeid. Näited Päevakeskus Käo kodulehel http://lihtsustatudviiped.edu.ee/. Graafiliseks kommunikatsiooniks on pildid, graafilised sümbolid ja keele kirjutatud vormid. Pildid võivad olla kas fotod või joonised. Graafilised märgisüsteemid on näiteks blisskeel ja piktogrammid ning PCS-sümbolid. Ka kirjutamine kuulub graafiliste kommunikatsiooniviiside hulka (Ohtonen, 2001). Joonis 1. Sõna LÕBUS erinevate graafiliste märkide abil väljendatuna. Vasakul piktogramm, keskel blisskeele sümbol ning paremal PCS-sümbol. Esemelises kommunikatsioonis võib kasutada nii esemeid kui ka erinevaid taktiilseid tähiseid. Taktiilsed tähised võivad meenutada teatud esemeid või mõisteid, millele viidatakse, kuid samas võib tähistele ka teatava tähenduse anda. Taktiilsete tähiste süsteemidesse kuuluvad näiteks Premacki sõnaklotsid (Ohtonen, 2001). Erinevaid kõnet toetavaid ja asendavaid kommunikatsiooniviise võib kasutada paralleelselt. Viibete kõrval võib kasutada graafilisi sümboleid. Viibete kasutamine hõlbustab graafiliste sümbolite õppimist ja vastupidi. Mitme kommunikatsiooniviisi kombineerimine edendab tavaliselt kõne ja keele arengut. Kõnet toetava või asendava kommunikatsiooni kasutamine ei takista kõne ja keele arengut. Nii kõnetuid lapsi kui ka nende kaaslasi tuleb julgustada kasutama kõiki võimalikke kommunikatsiooniviise. 17 2. SUHTLUSTAHVLI KOOSTAMISE JA KASUTAMISE PÕHIMÕTTED 2.1. Mis on suhtlustahvel ja miks seda kasutada? Suhtlustahvliga suhtlemine tähendab piltide abil vajalike lausete moodustamist teatud teemal, mille kohta tahvel on koostatud. Suhtlustahvlil kasutatakse PCS sümboleid. Piltidest koostatakse lauseid kõnekeele loogika alusel. Suhtlustahvli kasutamine toetab lapse keelelist arengut. Suhtlustahvli struktuur ja kasutamispõhimõtted sobivad erivajadustega inimestele, kellel on raskusi kõne tootmise ja kõne mõistmisega. Nendel inimestel on olnud tänaseni vähe võimalusi suhelda väliskeskkonnaga, kuna sobiv suhtlusvahend on puudunud või on olnud ebapiisav. Suhtlustahvel, kui lausetasandil suhtlemist võimaldav meetod on loodud Austraalia kõneterapeudi Gayle Porteri poolt välja töötatud PODD kommunikatsioonimappide (Pragmatic Organisation Dynamic Displays) põhjal. Suhtlustahvel sobib lastele, kes mõistavad piltsümbolite tähendust. Suhtlustahvel annab võimaluse suhelda lausetasandil. Just lausetasand annab väga olulise eelise üksikpildiga suhtlemise ees. Lausetasandil suhtlemine on palju informatiivsem, kiirem ning mitmekesisem, kui üksikpiltidega suhtlemine ja seeläbi ka ümbritsevale keskkonnale oluliselt arusaadavam. Esmane kokkupuude suhtlustahvliga ei eelda lapselt lausete moodustamise oskust, piisab piltsümbolite mõistmisest. Lapse suhtlemise areng toimub igapäevase mudeldamise abil. Õppimise alguses visualiseerib juhendaja oma korraldusi, küsimusi, kommentaare suhtlustahvlil ja laps on vastuvõtja. Edaspidi, lapse arenedes ta mitte ainult ei väljendada oma vajadusi ja soove suhtlustahvli abil, vaid toimib ka aktiivse suhtlejana loomulikus vestluses (alustab ja hoiab üleval vestlust). Suhtlustahvlil olevad sümbolid õpitakse ära loomulikes suhtlussituatsioonides igapäevaelu käigus. Kui laps kasutab eneseväljenduseks üksikuid sõnu (verbaalselt), siis suhtlustahvli igapäevane kasutamine soodustab sõnu laiendama lauseteks nii piltide abil kui ka verbaalselt. Sellisel viisil laieneb ka lapse sõnavara ja ta õpib sõnadest lauseid moodustama. Suhtlustahvlid on erineva raskusastmega. Vastavalt lapse arengutasemele on võimalik valida suhtlustahvel, millele on paigutatud 20, 30, 42 või 56 sümbolit ühele A4 lehele. Mida rohkem sümboleid lehel (nt 56), seda väiksemad on sümbolid oma mõõtmetelt, kuid seda enam lauseid on võimalik selle tahvli abil koostada. Mida vähem sümboleid lehel (nt 20), seda suuremad on sümbolid, kuid seda vähem lauseid on võimalik moodustada. Väga oluline on tahvlite koostamisel arvestada konkreetse lapse: • visuaalsete võimetega – sellest oleneb sümbolite suurus ja hulk tahvlil; • motoorsete võimetega (sümbolile osutamine) – sellest oleneb sümbolite suurus ja nende paigutamine tahvlile; • kognitiivsete võimetega – sellest oleneb, kui palju sümboleid ühele lehele paigutada ja kas koostada ühe või kahepoolne tahvel. 18 Sümbolpiltide paiknemise põhimõtted Sümbolid paigutatakse tahvlil vasakult paremale sõnaliikide alusel – isikulised asesõnad, tegusõnad, omadussõnad ja nimisõnad. Suhtlustahvlil moodustub lause vasakult paremale, so lugemise suunas. Sümboli taustal olev värvikood määrab ära sümboli sõnaliigi. Isikulised asesõnad on sinise taustaga, tegusõnad roosa taustaga, omadussõnad rohelise taustaga, nimisõnad kollase taustaga, grammatika ja surfamismärgid halli taustaga, kohamäärsõnad valge taustaga. Suhtlustahvli koostamisel paigutatakse sümbolid sõnaliigi siseselt ülevalt alla. Eitus/keeld ja minevik paigutatakse alati tegusõnade algusesse. Muud grammatilised märgid võib vajadusel panna päris vasakusse serva, surfamismärkide juurde. Pööra tähelepanu suhtlustahvli strateegilistele märkidele, näiteks „märki ei ole “, “Oih, viga tuli“, “keera lehte”, “vajan teist suhtlustahvlit”. Need võimaldavad ühelt suhtlustahvlilt sujuvalt teisele liikuda ja muudavad suhtlustahvli kasutamise paindlikumaks ja põnevamaks. Suhtlustahvli koostamise kuldreegel on, et üks sümbol vastab ühele sõnale. Vältida tuleks seda, et üks sümbol väljendab tervet sõnaühendit, nt. “autoga sõitma”, “putru sööma”. See piirab oluliselt suhtlustahvlil sümbolite laialdasemat kasutamist. Suhtlustahvli koostamisel on oluline kasutada sagedamini esinevaid märke kõikide suhtlustahvlite puhul samades kohtades. Siis leiab laps suhtlemiseks vajalikud sümbolid tahvlitelt kergemini üles. Kui lapsel on eelnevalt kogemusi piltsümbolitega, siis on hea kasutada neid samu tuttavaid sümboleid ka koostataval suhtlustahvlil. See motiveerib last neid sümboleid kasutama ja kiirendab oluliselt tahvli kasutama õppimist. Suhtlustahvlite koostamisel on abiks suhtlustahvli põhjad, mis avanevad arvutis Bordmakeri programmis. Suhtlustahvlite põhjadel on juba mõned peamised sümbolid kasutamise loogika alusel ette ära paigutatud. Need sümbolid peavad kõikide suhtlustahvlite puhul olema samades kohtades. Bordamakeri programmis on kerge tuua vajalikud sümbolid vastavatesse kastidesse, värvida ära sümboli taust, et määrata ära sõnaliik ning kirjutada sümboli tähendus sõnakaardina sümboli kohale. Oluline on kasutada asutuse või suhtlustahvli kasutuskoha siseselt samu sümboleid alati samades tähendustes. Selleks on hea kokku leppida ühtne märgisüsteem ja koostada sõnastik, et kõik suhtlustahvleid koostavad spetsialistid kasutaksid alati samu sümboleid samades tähendustes. Nii et teki erinevate spetsialistide poolt koostatud suhtlustahvlite kasutamisel lapsel segadust ning ta leiab oma väljenduseks vajalikud märgid tahvlilt kergesti üles. Tahvli koostamisel tuleb läbi mõelda, millised on suhtlustahvli kasutusülesanded, kas tahvlit kasutatakse peamiselt olukorra kirjeldamiseks, kommenteerimiseks, vastamiseks ja/või küsimuste esitamiseks. Suhtlustahvli koostamisel tuleb hoolega läbi mõelda kasutatav sõnavara. Kommunikatsiooni harjutav tahvli kasutaja vajab sõnavara, mis on piisav praeguseks kommunikatsioonivajaduseks (eakohane sõnavara, huvid jne) ja võimaldab kommunikatsiooni- ja keeleliste oskuste arendamist. 19 Alusta nimisõnade vajaduse väljaselgitamisest ja mõtle milliseid tegusõnu need enda ümber vajavad. Lisa omadussõnad kirjeldamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Pööra tähelepanu sellele, et kõigi sõnadega oleks võimalik moodustada lauseid. Suhtlustahvleid koostatakse kasutamise algetapis peamiselt nendel teemadel, mis on lapse jaoks kõige olulisemad ja motiveerivamad, et tekiks huvi tahvlit kasutada. Edasi ka nendel teemadel, mis on arendustöös olulised, et juhendaja/spetsialist saaks visualiseerida oma kõne nii, et laps sellest paremini aru saaks. Samuti on võimalik lapsel tahvlit kasutades juhendajale, spetsialistile vastata. Joonis 2. Suhtlustahvli põhi, 30 märki pluss viis surfamis- ja strateegilist märki. 2.2. Suhtlustahvli kasutamise põhimõtted Suhtlustahvlitega suhtlemise harjutamist tuleks alustada just nendes situatsioonides, mis pakuvad lapsele kõige enam huvi ja on tema jaoks olulised, näiteks mängusituatsioonides, õuetegevustes. Edaspidi laiendada kasutamist juba igapäevasituatsioonides, nt söömine, riietumine, hommikuring ning samuti arendustegevustes. Suhtlustahvlid tuleb paigutada sinna, kus neid kõige enam vajatakse, näiteks erineva temaatikaga tahvlid panna vastavatesse ruumidesse (käsitöötuba, köök, koridor, klassiruum jne). Tahvel peab olema lapse jaoks alati nähtaval ja vajadusel kättesaadav. Suhtlustahvleid tuleb kasutada ja kasutamist ette näidata reaalsetes suhtlussituatsioonides ning kogu päeva jooksul. Lapse oma eneseväljendus tuleb aga omal ajal ja piisava mudeldamise (ettenäitamise) tulemusel. Nii intellektipuude kui ASH laste puhul lihtsustab suhtlustahvli kasutamine neile suunatud kõne/korralduste mõistmist (pilt on silma ees). Info on arusaadavam läbi erinevate kanalite, lisaks sellele, et ta kõnet kuuleb, ta ka näeb, mida talle öelda tahetakse. 20 Suhtlustahvlil olevad sümbolid annavad ette suhtlemiseks vajaliku sõnavara ja teema, see soodustab vestluses osalemist. Suhtlustahvli abil on hea struktureerida lapse jaoks igapäevategevusi (nt võta käärid, lõika paber ribadeks, viska tükid prügikasti jne) ja olukordi (nt meie lähme saali, seal esinevad lapsed, lapsed laulavad meile). See toetab erivajadustega laste toimetulekut. Pilt on lapse jaoks atraktiivne ja soodustab suhtlustahvli kasutamist suhtlemisel ning toetab tegevusele keskendumist ja selles aktiivsemat osalemist. ASH lastel võib olla keeruline suhelda inimesega n-ö näost näkku, kuna neil on raske toime tulla pilkkontaktiga ja samal ajal teha midagi muud. Sellisel juhul on kasu suhtlustahvlist, mis on justkui kolmas osapool vestluses. Abivahend võtab suhtlussituatsioonis pinged maha ja aitab keskenduda vajalikule tegevusele või vestlusele. PCI-ga lastel võib osutuda raskeks suhtlustahviltega suhtlemisel eelkõige sümbolitele osutamine motoorika puudest tingitult. Sellisel juhul võib abi olla juhendajapoolsest sammumis-süsteemi kasutamisest. Sellest on juttu järgmises peatükis. SKAP laste puhul on suhtlustahvel asjakohane just süntaktilisest seisukohast nii lausete mõistmise kui lause loome osas. Suhtlustahvli abil näeb laps konkreetselt, millistest osadest lause koosneb ja kuidas lauset moodustatakse. Piltidele osutades on lapsel kergem ka iseseisvalt lauset moodustada. 2.2.1. Mudeldamine Mudeldamine tähendab seda, et täiskasvanu toodab lapsele piltide abil väljendeid, st näitab tahvlil ette, kuidas lause moodustub – laps on vastuvõtja rollis. Sellisel viisil õpib laps ära suhtlustahvlil olevad pildid ja näeb, millistest osadest lause koosneb ja kuidas lauseid moodustatakse. Mudeldamine toimub algusest peale lausetasandi suunas ja grammatiliselt õigesti. Algusest peale kasutatakse selliseid grammatilisi vorme nagu minevik, eitus, mitmus ja sõnaliigid. Kui laps on võimeline mõistma keerulisemaid grammatilisi vorme (nt käänded), siis on võimalik tahvlil kasutusele võtta ka nende tähistamiseks vastavaid sümboleid. Selline tegevus nõuab juhendajalt/spetsialistilt pühendumist ja kannatlikust kuna õpetamine on aeganõudev. Kogu suhtlustahvli kasutama õppimine toimub mudeldamise abil. Ilma mudeldamiseta on asjatu oodata, et laps iseenesest suhtlustahvli kasutusele võtaks. Mudeldamise mõjul muutub ka juhendaja/spetsialisti kõne selgekeelsemaks, sõnavara ja lausekonstruktsioonid muutuvad lihtsamaks, kõne aeglustub ja iga öeldud sõna taha tekib visuaalne toetus. Mudeltatult väljendatud kõnet on lapsel ka lihtsam mõista. Kõnelejatel on kalduvus vestluses domineerida, seega väga oluline on anda aega lapsele reageerimiseks, vastamiseks. Juhendaja/spetsialist peaks hoiduma suhtlemisel liigsest suunamisest ja ära arvamisest. Muidu võib tekkida lapsel suhtlemisel õpitud passiivsus. Suhtlustahvliga suhtlemisel tuleks vältida „kas“ küsimusi, sest neile saab vastata ainult jah/ei ning selliselt ei õpita tahvlit täies võimaluste mahus kasutama. Juhendajatel/spetsialistidel tasub mõelda lapse nn AAC vanusele, st kui kaua on lapsele tema suhtlusmeetodi kasutamist mudeldatud. Kui kaua on ta sellises AAC keskkonnas olnud. Võrdluseks, normaalse arenguga lapsel kulub poolteist kuni kaks aastat selleni, kui ta ise kõnelema hakkab. Kogu selle aja on ta aga viibinud kõnekeskkonnas. Erivajadusega lapsel võib kuluda mitu aastat (oletades, et talle mudeldatakse kogu aeg) enne, kui ta hakkab ennast märkide abil iseseisvalt väljendama. Tugivõrgustiku roll mudeldamisel ja suhtlustahvli kasutamise toetamisel on äärmiselt oluline. 21 Sõnumi koostamist alustatakse enamasti kommunikatsiooni kasutuseesmärgi väljendamisest, nt. tahan midagi, räägin midagi, küsin, teen nalja. Rikkaliku ja mitmekesise mudeldamise teel on tahvli kasutajal võimalik tasapisi õppida: • mida märgid tähendavad; • kust märke leida; • kuidas märkidest lauseid koostada; • kuidas suhtlustahvlite vahel liikuda; • kuidas kasutada grammatikamärke; • kuidas suhtlustahvlit mitmekesiseks eneseväljenduseks kasutada. Mudeldamine sammumis-süsteemis: Sammumine võimaldab kasutada suhtlustahvlit ka lapsega, kelle motoorne võimekus ei luba osutada ise sümbolile, aga ta suudab vastata kas küsimustele, näiteks PCI-ga lapsed. Juhendaja osutab vasakult paremale ühe kaupa veergudele ja küsib „kas sübol asub selles veerus jne“. Kui veerg on leitud liigub sammumine mööda veergu ülevalt alla, seni kuni sümbol on tuvastatud ja juhendaja ütleb sõna häälega välja. Samal meetodil moodustub terve lause, mille juhendaja lõpuks häälega välja ütleb. Sammumine annab kasutajale sõnavara ja vähendab juhendaja poolset äraarvamist, millest taheti rääkida. Näpunäited suhtlustahvli kasutamiseks: 1. Lause moodustub lugemise suunas – vasakult paremale. 2. Eitust/keeldu kasutatakse enne tegusõna, nt. “ei taha”, “ei istu”. 3. Mineviku vormi märgile (punane nool vasakule) osutatakse peale tegusõna, nt “tahtsin”, “istusin”. 4. Alusta lauset, osutades vasakul üleval asetsevale küsimärgile (?), nt “mul on sulle küsimus” ja moodusta küsilause, nt “mida sa tahad teha?”. 5. Kui kõne toetust vajav laps osutab vastuseks või oma soovi väljendamiseks ainult ühele märgile, siis ehita üles terve lause “mina” vormis, vastavatele märkidele osutades, laienda lapse lauset täislauseks, nt. “sa ütlesid et, mina tahan minna õue”. Siis suhtluspartner näeb, kuidas lauseid moodustatakse ja millistest osadest see koosneb. 6. Kasuta alati “mina” vormi, kui moodustad suhtluspartneri eest lauseid. 7. Osuta märgile üks kord ja rahulikult, nii et suhtluspartner seda märkab. Ära toksi näpuga märgi peal! 8. Ütle suhtluspartneri valitud märke välja selge häälega. 9. Ütle välja kogu sõnum, kui suhtluspartner on sellega valmis saanud. 22  2.3. Soovituslikud tegevused suhtlustahvli rakendamiseks/õpetamiseks Oluline on rääkida lapsega iga päev vähemalt ühest-kahest teemast tema suhtlustahvli abil, nt „mida ma eile tegin“, „mida ma õhtul kavatsen teha“ jne. Kognitiivselt nõrgemal tasemel lastele tasub mudeldada lauseid parasjagu käsil olevate teemade ja situatsioonide kohta. Küsida lihtsaid küsimus, millele järgneb kohe vastav tegevus (nt Mida sa tahad teha? Kas sa tahad tahvelarvutiga mängida?). Kommenteerida käimasolevat olukorda (nt Me oleme saalis. Me vaatame filmi jne). Kommenteeri või küsi lapse käest küsimusi mudeldades ning suuna teda vastama suhtlustahvli abil – laienda õpilase mittetäielikku väljendust alati täislauseks. Anna lapsele võimalus lauset korrata – võid tal ka käest/näpust kinni võtta, et lauset üheskoos mudeldada Harjutage lausete koostamist nii, et samast teemast saaks rääkida ka ümbritsevatele inimesele. Kaasake vestlusesse ka kolleege. Küsige kolleegide käest midagi suhtlustahvli abil, selline tegevus ergutab ka lapsi rohkem tahvleid eneseväljenduseks kasutama. Lobisege või visake nalja suhtlustahvlite abil – alati ei pea tähtsat juttu rääkima, see ei pruugi olla lapse jaoks piisavalt motiveeriv. Mõned soovitused, millistes olukordades kasutada suhtlustahvleid: • Mängusituatsioonid, sh lauamängud; • Rühmategevused, nt hommikuring; • Sportmängud, õuetegevused; • Igapäevategevused, nt riietumine, söömine; • Ka vähem tavalised situatsioonid, nt arsti juures käimine või kioskis käimine; • Suhtlustahvlid erinevate pragmaatiliste funktsioonide jaoks, nt kommenteerimiseks, kui midagi on halvasti. Alusta suhtlustahvlite kasutamist ja mudeldamist sellistes olukordades, mil laps on heas meeleolus ja tahvli kasutamine tundub loomulik ja vajalik. Siis on laps rohkem motiveeritud tahvlit eneseväljenduseks kasutama, kui see on talle n-ö eluliselt vajalik. 2.4. Tugivõrgustiku toetamise võimalused ja olulisus suhtlustahvlite kasutamisel Laps õpib suhtlustahvlit kasutama mudeldamise abil. Ta peab nägema, kuidas suhtlustahvlil lauseid koostatakse ja kuidas tema väljendusi laiendatakse. Mudeldamine nõuab tugivõrgustikult aga sellele pühendumist, sest suhtlustahvli kasutama õppimine võtab aega ja võib tunduda paljudele võrgustiku liikmetele, vähemalt alguses, kummaline ja keeruline. 23 Oluline on siiski meeles pidada, et mudeldamine on kõnepuudega lapse jaoks ainuke viis õppida ennast tahvli abil mitmekülgselt väljendama. Nii kujuneb lapsest oma keelekeskkonnas teiste osalejatega võrdne liige. Lähikeskkonna toetusel on siin eriti oluline roll. Kui ümbritsev keskkond on toetav ja aktiivne, siis kujuneb suhtlustahvel lapsele oluliseks suhtlusvahendiks. Ümbritseva keskkonna toetus on seega suhtlustahvlite omaksvõtmisel ja kasutamisel väga suure tähtsusega, kuid selline keskkond ei teki iseenesest. Lähedased inimesed vajavad suhtlustahvlite kasutamiseks mitmeid teadmisi ja oskusi. Enne, kui suhtlustahvlid lapsega suheldes kasutusele võetakse, peab tugivõrgustik selle meetodi kasutamise endale igakülgselt selgeks tegema. Põhjalikult tuleb läbi arutada järgmised punktid: • mis on mudeldamise aluseks olevad põhimõtted; • milline on suhtlustahvli struktuur ja sisu; • kuidas suhtlustahvlit kasutatakse; • kuidas toetada last suhtlustahvli omaksvõtmisel ja kasutamisel. Seejärel harjutatakse nii suhtlustahvli kasutamist, mudeldamist kui ka suhtluspartneriks olemist. Alles peale piisavalt põhjalikku harjutamist võib oletada, et tugivõrgustik hakkab kõnepuudega lapsele mudeldama ja temaga suheldes tahvlit kasutama. Väga hea on, kui tugivõrgustikul oleks võimalik jälgida, kuidas suhtlustahvlit sujuvalt kasutav suhtluspartner (juhendaja/spetsialist) lapsega suhtleb. Kuna suhtlustahvli kasutamine võib tunduda algul kohmakas ja aeganõudev, vajab lähiümbrus tahvli kasutamiseks peale esmast koolitust ka piisavat motivatsiooni. Regulaarsed kohtumised on suhtlustahvlite kasutamise tagamiseks väga vajalikud. Need annavad tugivõrgustikule võimaluse kuulata teiste kogemusi tahvli kasutamisest ning ise selle kasutamise kohta küsimusi esitada. Kui lapse lähedaste hulka lisandub uusi inimesi, tuleb hoolitseda selle eest, et ka nemad saaksid kiiresti ja piisava väljaõppe suhtlustahvli kasutamiseks. 24 3. PROGRAMMI MEESKOND JA TEGEVUSED PROGRAMMI RAAMES Kui osutub vajalikuks ja võimalikuks alternatiivse suhtlusvahendi kasutamine ja on olemas motivatsioon selle rakendamiseks, siis koostab programmimeeskond koostöös lapse/lapsevanema/eestkostja ja tugivõrgustikuga realistliku ja eesmärgistatud individuaalse ajalise tegevusplaani. Programmi eesmärgid tulenevad rehabilitatsiooniplaanist ning eesmärgistatud individuaalsest tegevusplaanist. Programmis seatud eesmärkide saavutamist jälgitakse vaheanalüüside ja meeskonnatöö nõupidamiste käigus ning seatud ja saavutatud eesmärkide võrdlemise teel. Spetsialistide arvu suhe klientide arvu kohta: optimaalne teenuse saajate hulk on ligikaudu 5 inimest päevas ühe spetsialisti kohta (vahemik 3–6 klienti). Programmi raames osutatakse kõige suuremas mahus logopeedi, eripedagoogi ning tegevusterapeudi teenust, mis on ka kõige olulisem ja arendavam tulenedes puude spetsiifikast. Programmi V etapis toimuvate järeltegevuste ajal võivad jätkuda üksikteenused, kui see on vajlik lapsele. Teenuse maht: • Teenuse arvestuslikuks ühikuks on 1 tund, mis sisaldab 30-45 minutit otsest klienditööd. Ülejäänud aeg on ette nähtud teraapia läbiviimise ettevalmistamiseks (planeerimine, tegevuse jaoks vajalike vahendite valmis panemine) ja teraapiakorra lõpetamiseks (dokumenteerimine, tööpinna korrastamine). Teenuse periood ja sagedus oleneb konkreetse isiku probleemidest ja vajadustest. • Kohtumiste arv sõltub kliendi vajadustest ja probleemi keerukusest. • Teenuse mahu arvestamisel tuleb silmas pidada, et teenus sisaldab iga spetsialisti töö puhul järgmisi töölõike: ettevalmistus, töö kliendiga, hinnangute ja kokkuvõtete koostamine, tulemuste vormistamine, tegevuse sidumine kliendi õppetöö -ja elukeskkonnaga. • Väljaspool rehabilitatsiooniasutust osutatava teenuse mahu juurde lisatakse transpordile jm tegevustele kuluv ajaressurss. Joonis 3. Programmimeeskond 25 Programmijuhi töö eesmärgiks on tulemuslik juhtumikorraldus – programmitegevuste osutamise ja koordineerimise protsess, mille eesmärk on kliendi sidumine temale vajalike ja sobilike rehabilitatsiooniteenuste ja -tegevustega õigeaegselt. Rehabiliteerimise tegevuskava elluviimist koordineerib programmijuht ühele ja samale kliendile järjepidevalt. Teenuse osutamiseks teeb programmijuht koostööd teiste rehabilitatsiooniteenuseid osutavate spetsialistide ning hoolekande-, haridus- ja/või tööhõiveteenuseid osutavate spetsialistidega. Tegevused programmi raames: • Koordineerib programmimeeskonna tööd; • Programmijuhi eestvedamisel koostatakse lapsele realistlik ja eesmärgistatud individuaalne ajaline tegevusplaan. Programmi ajaline tegevusplaan annab spetsialistidele kindla orientiiri ja loob struktuuri; • Programmijuht jälgib meeskonna poolt lapsele koostatud tegevuse eesmärke ning tegevuskava/ajakava täitmist ning meeskonnaliikmete vastutust ja koostööd; • Koostöös kliendi esindaja ja rehabilitatsioonispetsialistiga tegevuskava elluviimiseks tegevussammude määratlemine; • Lapse ja tema esindaja (edaspidi kliendi) motivatsiooni jätkuv arendamine teenuse osutamise protsessis; • Kliendi ja teenuse-/ressursipakkuja kokku viimine, vahendamine; • Kliendi õiguste eest seismine, vajadusel tema esindamine ning huvide kaitsmine (määral, mis on rehabilitatsioonispetsialisti pädevuses); • Kliendi ja teenuse osutaja regulaarne infovahetus ja vastavate dokumentide jm materjalide (juhised, infomaterjalid) koostamine; • Teenuste kasutamise monitooring/jälgimine; • Spetsialisti ja võrgustikupartneri regulaarse koostöö koordineerimine; • Kolme osapoole (klient, programmijuht, teenuse osutaja) osavõtul vahe-, lõpp- ja järelhindamiste läbiviimine; • Info integreerimine spetsialistide vahel. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonivõime – mitteverbaalse ja verbaalse suhtlemise arendamine ja toetamine. Logopeed hindab mitteverbaalsete ja verbaalsete sõnumite vastuvõtmist (mõistmist) suhtlemisel, eneseväljendusoskust ja vestluses/arutelus osalemist ning olemasolevaid kommunikatsioonivahendeid ja -tehnoloogiaid. Korrigeerib, suunab ja toetab kõne kujunemist, vajadusel valib ja õpetab kõnet toetavate või asendavate suhtlemisvahendite kasutamist, teostab oraalmotoorse funktsiooni hindamist ja korrektsiooni. Logopeedilise hindamise tulemusena koostatakse tegevusplaan ning nõustatakse lapse lähikeskkonda eelkõige suhtlusvahendi igapäevase rakendamise osas. Vajadusel viiakse kommunikatsiooni kujundavad ja hindavad tegevused kliendi reaalsesse sotsiaalsesse keskkonda. Tegevused programmi raames: • osaleb meeskonnatöös nii alg- kui lõpphindamisel ja tulemuste analüüsimisel; • hindab lapse mitteverbaalsete ja verbaalsete sõnumite vastuvõtmist (mõistmist) suhtlemisel, eneseväljendusoskust ning olemasolevaid kommunikatsioonivahendeid; 26  • integreerib infot spetsialistide vahel; • motiveerib, nõustab lapse lähivõrgustikku kasutusele võtma sobivaim alternatiivne suhtlusvahend; • koostab lapsele sobiva(d) suhtlustahvli(d); • korrigeerib, suunab ja toetab kõne kujunemist ning õpetab kõnet toetava(te) või asendava(te) suhtlemise abivavahendi(te) kasutamist; • lapse tugivõrgustiku koolitamine, nõustamine suhtlustahvli igapäevaseks rakendamiseks; • suhtlustahvli kasutamise piloteerimine ja monitoorimine lapse loomulikus igapäevases keskkonnas, vahehindamine ja suhtlustahvli kohandamine; • hindab suhtlustahvli mõju ja selle kasutamisel tulemuste saavutamist ning uue suhtlustahvli koostamise vajadust 6. kuu ja 9. kuu lõpus programmi algusest. Eripedagoogi töö eesmärgiks on lapse ja tema pere toimetuleku parandamine, kognitiivsete ja arenguliste iseärasustega arvestamine ja sobivate sekkumisviiside planeerimine. Eripedagoog hindab lapse hariduslikku erivajadust, osaleb sobiva õpivormi valikul, juhendab last ja peret sobiva arengukeskkonna loomisel ja valikul lapse hariduslikest erivajadustest lähtuvalt, arendab tema mängulisi ja toimetulekuoskusi. Lapse edasijõudmise analüüsimine; arenguliseks ja hariduslikuks toimetulekuks vajalike keskkondade ja õppekavade sobivuse analüüsimine. Vajadusel viiakse kommunikatsiooni kujundavad ja hindavad tegevused kliendi reaalsesse sotsiaalsesse keskkonda. Tegevused programmi raames: • lapse arengu ja kognitiivse profiili hindamine, tema tugevate ja nõrgemate külgede väljaselgitamine; • meeskonnatöös nii alg- kui lõpphindamisel ja tulemuste analüüsimisel osalemine; • suhtlustahvli koostamiseks vajaliku info kogumine ja hindamine – kognitiivsed, sensoorsed ja motoorsed piirangud; • suhtlustahvli sisendiks vajalike andmete kogumine lähivõrgustikult, teema ja vastavate sümbolite valik; • töötamine pereliikmete teadlikkuse ja motiveeritusega, tagamaks osalemine eesmärgistatud rehabilitatsiooniprotsessis; • efektiivsete abistamisvõtete väljaselgitamine, toimetulekustrateegiate õpetamine lapsele ja tema vanematele; • lapsele sobiva(te) suhtlustahvli(te) koostamine; • lapse suhtlemisoskuse ja eneseväljendamise arendamine suhtlustahvli kasutamisega; • toetavate strateegiate kavandamine ja soovitamine; • info integreerimine spetsialistide vahel; • lapse tugivõrgustiku koolitamine suhtlustahvli igapäevaseks rakendamiseks; • suhtlustahvli kasutamise piloteerimine ja monitoorimine lapse loomulikus igapäevases keskkonnas, vahehindamine ja suhtlustahvli kohandamine; • suhtlustahvli mõju ja selle kasutamisel tulemuste saavutamise ning uue suhtlustahvli koostamise vajaduse hindamine 6. kuu ja 9. kuu lõpus programmi algusest. 27 Tegevusterapeudi töö eesmärgiks on lapse võimalikult eakohane iseseisvus igapäevategevustega toimetulekuks. Peamise teraapiameetodina kasutatakse mängu, sest mäng on lapse jaoks põhiline ja kõige olulisem tegevus. Tegevusterapeut valib mängud, mis vastavad lapse arengulisele vanusele, toetavad tema tegevusvõimet ning on huvitavad ja motiveerivad. Tegevusterapeut hindab tegevusvõimet ja teostab tegevusteraapiat individuaalselt ja rühmatööna, keskendudes eakohastele sensomotoorsetele, kognitiivsetele ja psühhosotsiaalsetele tegevuseeldustele, tegevustervikutele ja tegevuskontekstidele. Vajadusel viiakse kommunikatsiooni kujundavad ja hindavad tegevused kliendi reaalsesse sotsiaalsesse keskkonda. Tegevused programmi raames: • lapse tegevusvõime ja igapäevatoimingute hindamine ja õpetamine; • suhtlustahvli koostamiseks vajaliku info kogumine ja hindamine – käeline funktsioon, liigesliikuvus ja täiendavate abivahendite või keskkonna kohandamise vajalikkus suhtlustahvli kasutamisel; • motiveerib, nõustab lapse lähivõrgustikku kasutusele võtma suhtlemist toetav abivahend – suhtlustahvel; • lapsele sobiva(te) suhtlustahvli(te) koostamine; • suhtlustahvli kasutamise harjutamine temaatilistes situatsioonides; • suhtlustahvli kasutamist ja kõne arengut toetavate tegevuseelduste (jäme- ja peenmotoorika, koordinatsioon, kehaskeem jms) arendamine; • mänguliste suhtlemisoskuste arendamine; • abivahendite valik, kohandamine, kasutamise õpetamine ja harjutamine; • lapse loomuliku keskkonna kohandamine; • info integreerimine spetsialistide vahel; • lapse tugivõrgustiku koolitamine, nõustamine suhtlustahvli igapäevaseks rakendamiseks; • suhtlustahvli kasutamise piloteerimine ja monitoorimine lapse loomulikus igapäevases keskkonnas, vahehindamine ja suhtlustahvli kohandamine; • suhtlustahvli mõju ja selle kasutamisel tulemuste saavutamise ning uue suhtlustahvli koostamise vajaduse hindamine 6. kuu ja 9. kuu lõpus programmi algusest. Sotsiaaltöötaja töö eesmärgiks on hinnata lapse ja tema pere psühhosotsiaalset ja sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning sotsiaalteenuste vajadust, teostab sotsiaalnõustamist, vajadusel loob tugivõrgustiku ja koordineerib selle tööd, koordineerib toimetulekut toetavate sotsiaalteenuste kättesaamist. Sotsiaalset keskkonda hinnates tuleks tähelepanu pöörata sellele, kas lapse suhtlusringis on inimesi, kes tema toimetulekut tegevustervikutes toetavad, milline on lapse suhtlusring ja võimalused lapsele sobiva õpi- ja kasvukeskkonna muutmiseks. Tegevused programmi raames (vajadusel): • hindab pereliikmete ja tugivõrgustiku rahalisi ja mitterahalisi ressursse, mis võivad takistada programmis osalemist; • pere sotsiaalnõustamine – inimeses ja tema elukeskkonnas sisalduvate võimaluste esiletoomine koostöös perega nende toimetuleku- ja funktsioneerimisevõime tõstmiseks; 28  • programmis osalemise takistustele (nt transport) lahenduste leidmine, kokkulepete sõlmimine erinevate osapooltega; • teistest toetavatest teenustest informeerimine – isikliku abistaja teenus, tugiisiku teenus, transporditeenus, kutsenõustamine, lapsehoiuteenus; • info integreerimine spetsialistide vahel. Õpetaja, sotsiaalpedagoogi, loovterapeudi töö eesmärgiks on lapse kõne arengu toetamine kõikides tegevustes (õppimine, mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud). Tegevused programmi raames: • kommunikatsiooni arengut võimaldava keskkonna loomine – laps kuuleb teiste kõnet ning näeb AAC kasutamist; • suhtlustahvlil oma küsimuste, korralduste, kommentaaride ja lapse eneseväljenduse mudeldamine; • suhtlustahvlit kasutama õpetamine sõltuvalt suhtlusolukorrast, mängus, tegevuses jne; • lapse arengu jälgimine, et hinnata hetkeseisu ja teada, millise oskuse õpetamisega tasub tegeleda; • lapse loomulikus keskkonnas igapäevastes situatsioonides suhtlustahvli kasutamise fikseerimine foto- ja videosalvestustega, mida saab kasutada suhtlustahvli kasutamise monitoorimisel ja lõpphinnangu andmisel; • info integreerimine spetsialistide vahel. Lapsevanema ülesandeks on järgida ette antud tegevuskava, mille täitmine on kohustuslik. Rehabilitatsioonispetsialisti kontakt toimub kord kuus tegevuskava täitmise jälgimiseks/nõustamiseks kliendi tegutsemiskohas. Rehabiliteerimisel ei saa keegi teine inimese eest midagi ära teha. Kogu protsessil on mõtet ja see saab olla tulemuslik ainult siis, kui inimene ise või tugivõrgustik võtab vastavasisulise eesmärgi (kohustuse). Seetõttu on protsessi alustamise eeltingimusena vajalik inimese enese või tema seadusliku esindaja allkirjastatud tegevusplaan. Suhtlustahvli tõhusus ja selgeks saamine sõltub paljuski sellest, kui aktiivselt erivajadusega inimest ümbritsevad juhendajad seda kasutavad. 29 4. PROGRAMMI SISUKIRJELDUS Lapseiga iseloomustab pidev areng. Ühe funktsiooni muutus võib põhjustada muutusi ka teistes arengu valdkondades. Liigutusliku aktiivsuse suurenemine stimuleerib kõnet, kognitiivsete oskuste areng mõjutab sensomotoorset arengut ja vastupidi. Seetõttu peab iga juhtumi käsitlemine olema interdistsiplinaarne, haarates lapse arengu kõiki aspekte. Puudega laste ja nende perede abistamine toimib programmi raames meeskonnatööna. Laps ja tema vanemad on interdistsiplinaarse meeskonna võrdväärsed liikmed. Isiku ja tema pereliikmete õpetamine ja nõustamine on üliolulised rehabilitatsiooniprotsessis püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Rehabilitatsiooniprotsessi edukuse tagab järjepidevus. Programm on mõeldud individuaalprogrammina ja koosneb 5 etapist. Programmi pikkus on 9 kuud. Programmi võib läbida ka ajaliselt kiiremini, kui on olemas varasem suhtlustahvlite kasutamise kogemus. Programmi tegevused toimuvad 9 kuu jooksul teenuse osutaja juures, lasteaias, koolis või kokkuleppel mujal lapse loomulikus tegutsemiskeskkonnas. Programm sisaldab suhtlustahvlite koostamist ja kasutusele võtuks õpetamist, juhendamist, nõustamist ja individuaalset tuge, võrgustiku kohtumisi ning järeltegevusi. Programmi tegevused on planeeritud etappidena. Etappide arv sõltub sellest, missugune on olnud eelnev kogemus suhtlustahvlite kasutamisel. Tugivõrgustiku liikmel on ette antud tegevuskava, mille täitmine on kohustuslik. Rehabilitatsioonispetsialisti kontakt toimub kord kuus tegevuskava täitmise jälgimiseks/nõustamiseks lapse tegutsemiskohas. Rehabiliteerimisel ei saa keegi teine inimese eest midagi ära teha. Kogu protsessil on mõtet ja see saab olla tulemuslik ainult siis, kui lapse tugivõrgustik võtab vastavasisulise eesmärgi (kohustuse). Seetõttu on protsessi alustamise eeltingimusena vajalik lapse seadusliku esindaja allkirjastatud tegevusplaan. Suhtlustahvli tõhusus ja selgeks saamine sõltub paljuski sellest, kui aktiivselt erivajadusega inimest ümbritsevad juhendajad seda kasutavad. Kui rehabilitatsiooniplaani koostamisest on möödunud: • rohkem kui üks aasta, alustatakse programmi esimest etappi hindamisega; • vähem kui üks aasta, siis alustatakse II etapist suhtlustahvli koostamisega. I etapp (1 kuud) – esmane hindamine, tegevuskava koostamine. Esmane hindamine meeskonnatööna vaatluse ja intervjuu käigus lapse loomulikus keskkonnas (klient ja tema tugivõrgustik). Tugivõrgustiku motiveerituse ja ressursside hindamine. Valmib hinnang programmis osalemiseks, suhtlustahvlite koostamiseks. Programmijuht koostab individuaalse tegevuskava. Sotsiaaltöötaja ülesandeks on välja selgitada programmis osalemist takistavate tegurid (pereliikmete ja tugivõrgustiku rahalised ja mitterahalised ressursid) ning ilmenenud takistustele lahenduste leidmine. Vajadusel pakkuda perele sotsiaalnõustamist (inimeses ja tema elukeskkonnas sisalduvate võimaluste esiletoomine koostöös perega nende toimetuleku- ja funktsioneerimisevõime tõstmiseks) ning informeerida teistest toetavatest teenustest (isikliku abistaja teenus, tugiisiku teenus, transporditeenus, kutsenõustamine, lapsehoiuteenus). II etapp (1 kuud) – algtaseme ja lähima arengutsooni hindamine, suhtlustahvli koostamine. Teenuse osutaja tegevuskohas 80% individuaalnõustamine ja 20% võrgustikukohtumised kliendi tavapärases keskkonnas kool, kodu, lasteaed Teine etapp koosneb järgnevatest tegevustest: 1. Lapse lähivõrgustiku motiveerimine kasutusele võtma kodu-, lasteaia-, koolikeskkonnas sobivaim alternatiivne suhtlusvahend(-id). Tööd teostab programmijuht ning suhtlustahvli koostaja (eripedagoog, logopeed või tegevusterapeut). 30  2. Lapse oskuste algtaseme ja lähima arengutsooni hindamine ning suhtlustahvli sisendiks vajalike andmete kogumine lähivõrgustikult. Eripedagoog hindab lapse kognitiivseid, sensoorseid ja motoorseid piirangud; logopeed lapse kõne mõistmist ja eneseväljendust; tegevusterapeut lapse käelist funktsiooni, liigesliikuvust ja täiendavate abivahendite või keskkonna kohandamise vajalikkust suhtlustahvli kasutamisel. 3. Suhtlustahvli(te) teema ja vastavate sümbolite valik. Suhtlustahvli koostamine, töö Boardmakeri programmiga. Ühe tahvli koostamine koos tugivõrgustiku nõustamisega võtab aega 4 h. Tööd teostab eripedagoog, logopeed või tegevusterapeut. 4. Kui hindamise käigus selgub, et laps vajab suhtlustahvli kasutamiseks täiendavaid abivahendeid või keskkonna kohandamist, siis on vajalik tegevusterapeudi sekkumine, et välja valida sobivaim abivahend, õpetada seda kasutama või kohandada keskkond suhtlustahvli kasutamist toetavamaks. 5. Tugivõrgustiku motiveerimine ja esmane õpetamine suhtlustahvli kasutuselevõtuks – teostab suhtlustahvli koostaja. 6. Suhtlustahvli piloteerimine: suhtlustahvli kasutamise harjutamine kliendiga temaatilistes situatsioonides koos suhtlustahvli koostajaga (eripedagoog või tegevusterapeut või logopeed). 7. Vahehindamine ja suhtlustahvli kohandamine Boardmakeri programmis koostaja poolt (eripedagoog või logopeed või tegevusterapeut). III etapp (3 kuud). Teenuse osutaja tegevuskohas 50% individuaaltöö ja kliendi tavapärases keskkonnas 50% individuaaltöö. Vajadusel on võimalik tellida suhtlustahvlite alast koolitust tugivõrgustikule 1 päev, koolitaja (hinnakirja alusel). Kolmandas etapis osaleb klient programmis vähemalt 5 tundi nädalas kolme kuu vältel. Tehakse koostööd lapse pereliikmete, spetsialistide, õpetajate ning muu tugivõrgustikuga. Kolmas etapp koosneb järgnevatest tegevustest: 1. Selles etapis toimub intensiivne suhtlustahvli kasutamise õpetamine ja harjutamine pideval juhendamisel igapäevatoimingute, õppetöö ja teraapiate käigus. Arendatakse vajalikke oskusi ning tekitatakse motivatsioon ja julgus end rohkem väljendada. Lapsel on võimalik harjutada suhtlemist erinevate spetsialistidega (eripedagoogiga või logopeediga või tegevusterapeudiga) individuaalsete teraapiate käigus. 2. Lapse tugivõrgustiku nõustamine ja õpetamine suhtlustahvli koostaja poolt suhtlustahvli igapäevaseks rakendamiseks nii kodus kui ka lasteaias/koolis. Nõustamine toimub kahel korral, kokku 2 tundi. 3. Erialaspetsialisti/õpetaja/kasvataja/vanema ülesandeks on selles etapis võimaldada suhtlustahvli kasutamist igapäevasituatsioonides 90 päeva, iga päev vähemalt 30 minutit. 4. Suhtlustahvlite rakendamist monitoorib suhtlustahvli koostaja. Vahehindamine toimub peale ühe kuu harjutamist – monitoorimismärkmed, videoanalüüs. Vajadusel kohanadatakse suhtlustahvel sobivamaks. 5. Programmijuht teeb programmi tegevuskava vahehindamise. Lepitakse kokku suhtlustahvli kasutamise juhendamise vajaduse ja sageduse osas ning antakse soovitused edaspidiseks. Tugivõrgustiku vähese huvi korral või tegevusplaanist mitte kinnipidamisel lõpetatakse programm. 31 IV etapp (1 kuu). Teenuse osutaja tegevuskohas 90% individuaaltöö ja kliendi tavapärases keskkonnas 10% võrgustikukohtumised. Neljandas etapis tehakse kokkuvõtted ühe kuu jooksul. Neljas etapp koosneb järgnevatest tegevustest: 1. Lõpphinnang. Suhtlustahvli koostaja hindab suhtlustahvlite kasutamist intervjuu ja videoanalüüside põhjal. Logopeed hindab lapse suhtlemisoskuse praegust taset. Programmijuht koordineerib meeskonnatööd lõpphinnangu andmiseks. Lepitakse kokku suhtlustahvli kasutamise juhendamise vajaduse ja sageduse osas ning antakse soovitused edaspidiseks. 2. Tagasiside. Meeskonna poolt antud soovitused edastatakse kliendi esindajale ja võrgustikule kirjalikult kokkuvõtva vestluse käigus. Antakse kaasa hinnang, juhendmaterjalid ning planeeritakse järeltegevused (eripedagoog, logopeed või tegevusterapeut). V etapp – järeltegevused 7 kuu ja 9 kuu möödumisel programmi algusest (3 kuu vältel). Teenuse osutaja tegevuskohas 60% individuaaltöö ja kliendi tavapärases keskkonnas 40% võrgustikukohtumised. Viies etapp koosneb järgnevatest tegevustest: 1. Suhtlustahvli(te) rakendamine erinevates suhtlussituatsioonides tugivõrgustiku kaasabil, monitooring uute vajaduste välja selgitamiseks (uued suhtlustahvlite teemad, tahvli kaasajastamine, teiste AAC vahendite soovitamine). 2. Tugivõrgustiku jätkuv jõustamine tahvlite uuendamiseks ja rakendamiseks. 3. Nõustamise pakkumine tugivõrgustikule suhtlustahvlite tõhusamaks rakendamiseks. Tasuline teenus MTÜ Inimeselt Inimese poolt. 4. Programmi lõpus hindavad spetsialistid programmi tulemuslikkust, annavad tagasisidet tugivõrgustikule ja vajadusel annavad soovituse järgmise programmi jaoks (programmi juht, eripedagoog või logopeed või tegevusterapeut). 32 Joonis 4. Suhtlustahvlite koostamise protsess 33 KOKKUVÕTTEKS Kõikidel inimestel on õigus suhelda, ka erivajadusega inimestel, kes on kõnetu või ebaselge kõnega. Kommunikatsiooni aluseks on vastastikmõju, see on kahe inimese vaheline üksteise mõjutamine. Terapeudi ülesanne on leida see jõukohane viis, mille abil erivajadusega inimene saaks ennast väljendada ja oma ümbritsevat keskkonda mõjutada. Suhtlustahvel annab võimaluse suhelda lausetasandil. Just lausetasand annab väga olulise eelise üksikpildiga suhtlemise ees. Lausetasandil suhtlemine on palju informatiivsem, kiirem ning mitmekesisem, kui üksikpiltidega suhtlemine ja seeläbi ka ümbritsevale keskkonnale oluliselt arusaadavam. Laps õpib suhtlustahvlit kasutama mudeldamise abil. Ta peab nägema, kuidas suhtlustahvlil lauseid koostatakse ja kuidas tema väljendusi laiendatakse. Siin on väga suur roll terapeudil ja tugivõrgustiku toetusel. Tasub mõelda lapse nn AAC vanusele, st kui kaua on lapsele tema suhtlusmeetodi kasutamist mudeldatud. Kui kaua on ta sellises AAC keskkonnas olnud. Võrdluseks, normaalse arenguga lapsel kulub poolteist kuni kaks aastat selleni, kui ta ise kõnelema hakkab. Kogu selle aja on ta aga viibinud kõnekeskkonnas. Kui ümbritsev keskkond ja tugivõrgustik on aktiivne ja toetav, siis kujuneb suhtlustahvlist erivajadusega inimesele väga oluline suhtlusvahend. 34 SOOVITUSLIK KIRJANDUS 1. Beukelman DR, Mirenda P. 2005. Augmentative and alternative communication: Supporting children and adults with complex communication needs (3rd ed.).Baltimore: Paul H. Brookes Publishing Co. 2. Bleach, F. (2008). Igaüks on erinev. Raamat noortele inimestele, kellel on autismiga õdesid ja vendi. Tartu Ülikooli Kirjastus. 3. Bootzin, R. R. & Acocella, J. R. (1988). Childhood Autism. Abnormal psychology current perspectives (5th ed) (lk 449-463). New York: McGraw-Hill. 4. Bricker, D. (2002). AEPS. Assessment, Evaluation, and Programming System for Infants and Children (2nd edition). Paul H. Brookers Publishing Co. 5. Butterworth, G. & Harris, M. (2001). Arengupsühholoogia alused (lk 53-54, lk 61-87, lk 216-222). Tartu Ülikooli kirjastus. 6. Cohen, D. J. & Volkmar, F. R. (1997). Handbook of autism and pervasive developmental disorders (2nd ed). New York: Wiley. 7. David R. Beukelman Ph.D.ja Pat Mirenda Ph.D (2013). Augmentative and Alternative Communication. 8. Davison, G. C. & Neale J. M. (1998). Abnormal psychology (7th ed) (lk 436-448). New York: John Wiley. 9. DeHaas-Warner, S. J. & Neisworth, J. T. (1991). What are the Basics for Family Collaboration? Toimetanud Bagnato, S. J. & Neisworth, J. T., Assessment for early Intervention: best practices for professionals (lk 130-141). London; New York: Guilford. 10. Erna, A. ja Lloyd, L. L (2005). Augmentative and alternative communication and severe disabilities: beyond poverty. London. 11. EV Sotsiaalministeerium (1999). Erivajadustega laste hoolekande- ja rehabiliteerimisvajaduste hindamine ja kulg. Tartu: Tartu Ülikool. 12. Frith, U. (2000). Cognitive Development Pathology. Cognitive Explanations of Autism. In Lee, K. Childhood Cognitive Development: The Essential Readings (lk 323-337). Blackwell publishers. 13. Gillberg, C. (2003). Aspergeri sündroom. Tallinn Kunst, Tartu Greif. 14. Goetz, E. T., Hall, R. J. & Fetsco, T. G. (2003). Implication of Cognitive Psychology for Assesment of Academic Skill. Reynolds, C. R. & Kamphaus, R., W., Handbook of Psycholocical and Educational Assessment of Children (2nd edition) 15. Grunewald, K. (1999). Autism lastel ja täiskasvanutel. Toimetanud Bakk, A. & Grunewald, K., Vaimupuudega inimeste hoolekandest (lk 65-72). Koolibri. 16. Hallap, M. , Padrik, M. (2009). Valdkond „Keel ja kõne”. Kog. E.Kulderknup (toim.). Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. Tallinn: Studium. 17. Heikurainen, I. (2009). Kõnet toetav ja asendav kommunikatsioon ehk AAC. Tallinn. 35 18. Häidkind, P. & Kuusik, Ü. (2009). Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Toimetanud Kulderknup, Ene, Lapse arengu hindamine ja toetamine (lk 22-64). Tallinn: Studium 2009. 19. Ikkonen, A. (2006). Suhtlemisoskuste hindamine varases lapseeas ja autismi korral: bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool. 20. Kangas KA, Lloyd LL. (2005). Augmentative and Alternative Communication. 21. Kuzemtšenko, M., Läänemets, M., Rekand, E. & Räni, K. (2003). Autism. Meie laste lood. Eesti Autismiühing. 22. Light JC, Beukelman DR, Reichle J (Eds.). (2003). Communicative competence for individuals who use AAC: From research to effective practice. Baltimore: Paul H.Brookes Publishing Co. 23. Lloyd LL, Fuller DR, Arvidson H. 1997. Augmentative and alternative communication:A handbook of principles and practices. Needham Heights, MA: Allyn and of communication skills. 24. Melsas, M. (2004). Kommunikatsioonivõimalused kõnetutele lastele. Tallinn. Magistritöö. 25. Melsas, M. (2010). Kommunikatsioonimapp täiskasvanule. Eripedagoogika täienduskursuse ERILINE ÕPPIJA kursusetöö.Tallinn. 26. Pat Mirenda, Ph.D., ja Teresa Iacono. (2009). Autism Spectrum Disorders and AAC, Ph.D. Brookes Publishing. 27. Pill, K. (2014). AAC suhtlusraamatud alternatiivkommunikatsioonivahendina. Tallinn. Magistritöö. 28. Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised (3 tr) (1999). Tartu: Tartu Ülikool. 29. Reka, V. & Tamas, V. (2009). The Diagnosis of Autism and the Hungarian Practise of Evaluation. In: Autism Day 2009 a Snapshot of the autistic families. 30. Reynolds, C. R., Gutkin, T. B., Elliot, S. N. & Witt, J. C. (1984). Psychological Assessment of Persons, Behaviors, and Enviroments. School Psychology: essentials of theory and practice (lk 114-185). NewYork: Wiley. 31. Schopler, E. & Mesibov, G. B. (1988). Diagnosis and Assessment in Autism. New York: Plenum Press. 32. Schuler, A. L. (2003). Enhanching language and communication development. San Fransico State University. 33. Trillingsgaard, A. & Jørgensen, O. S. (1993). Autism. Kirjutistesari autismist-I. Koolipsühholoogia Kirjastus. 34. Von Tetzchner, V.S.ja Martinsen, H. (1992). Introduction to Sign Teaching and the Use of Communication Aids. London. 6-17. 35. Võgotski, L. Mõtlemine ja kõne. (2014). Ilmamaa kirjastus. 36. Watson, L. (2003). Toddlers with Autism. Infants and young Children. Vol 16 no 3. 36 37. Wilkinson K, Henning S (2007). The state of research and practice in augmentative and alternative communication for children with developmental disabilities. MentalRetardation and Developmental Disabilities Research Reviews13:58-69. Elektroonilised andmebaasid: 1. Psühholoogilise arengu häired, 21. september 2009, http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/F8.htm. 2. Astmed (1995): koolieelse kasvatuse programm / S. Bluma, M. Shearer, A. Frohman, J. Hillard; eesti keelde tõlkinud ja toimetanud : Linnu Mae. Tallinn, Helsingi: Sotsiaalministeerium: Kehitysvammaliitto. 3. Supporting Children and Adults with Complex Communication Needs. 4. Melsas, M. (2010) Õppematerjal. www.kaokeskus.ee ESF projekti õppematerjalid. http://www.kaokeskus.ee/ul/Merike_Melsas.pdf. 5. Juhtumikorralduse käsiraamat (2006). Sotsiaalministeerium. http://www.eatl.ee/wp/wp- content/uploads/Juhtumikorralduse_k%C3%A4siraamat.pdf. 6. Vaimupuudelaste õpetamise metoodikamaterjalid (1995). III osa kommunikatsioon. EV Sotsiaalministeerium. Tallinn. 7. Võgotski, L. Problemõ rasvitija psihiki /Sobranie sotshinenii Pedagogika. Moskva. 8. http://www.logopeed.ee/index.php/lugemiseks/laste-kone-ja-keelepuuded.html/. 9. http://cirrie.buffalo.edu/bibliography/. 10. https://en.wikipedia.org/wiki/Augmentative_and_alternative_communication. 37 Lausetasandil suhtlemine – suhtlustahvlid lastele __________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Päevakeskus Käo __________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi koos SKA-ga haldav organisatsioon Programmi haldava asutuse kontaktisik: Merike Merirand Kontakttelefon: +372 5646 7278 2015 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010- 2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. SISUKORD I. Programmi esitaja andmed.................................................................................................................3 II. Kokkuvõte ...........................................................................................................................................4 Programmi üldised alused.....................................................................................................................6 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg ..................................................................6 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud ..............................................................................................7 C. Keskkonnategurid ...................................................................................................................7 D. Programmi peamised põhimõtted –metoodika .......................................................................8 G*Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis ..................................9 Sotsiaalvaldkonna prioriteedid .......................................................................................................... 10 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid ............................................................................................. 11 A. Sihtgrupp ............................................................................................................................. 11 1. Programmi suunamise kriteeriumid .................................................................................. 11 2. Lisainformatsioon ja täpsustused ...................................................................................... 11 B. Programmi eesmärgid ja tulemused .................................................................................... 11 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid ............................................................. 11 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid .................................................................... 12 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid ................................................................. 12 V. Programmi keskkond ...................................................................................................................... 13 A. Programmi keskkond ja intensiivsus ................................................................................... 13 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus .............................................. 13 2. Programmi intensiivsus ..................................................................................................... 14 VI. Programmi kirjeldus ...................................................................................................................... 16 A. Programmi ettevalmistamine ............................................................................................... 16 B. Hindamine ja planeerimine- I etapp (1 kuu) ........................................................................ 16 C. Sekkumine- II etapp (1kuu) ................................................................................................. 18 Kõnearenduslik töö. Suhtlustahvli koostamisel arvestatakse, kus ja kellega lapsed suhtlustahvli abil suhelda saavad. Suhtlustahvli koostamisel lähtutakse lapsel juba olemas olevast kõnest ja tema sõnavarast. Selge ja situatsiooniga seotud suhtlustahvli kasutamine toetab lapse kõnemõistmist ja aktiivse sõnavara arengut. ................................................................................................................ 18 D. Tulemuste hindamine- IV etapp (1 kuu). ............................................................................. 21 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine- V etapp järeltegevused 7 kuu ja 9 kuu möödumisel (3 kuu vältel).................................................................................................... 21 VII. Kvaliteedi täiustamine .................................................................................................................. 23 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? ............................................................... 23 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? .............................................. 23 C. Millist tegevuskava soovitate rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? .......... 24 VIII Viited............................................................................................................................................... 25 A. Kasutatud materjalide loetelu .............................................................................................. 25 B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave ............................................................... 26 2  I. Programmi esitaja andmed Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi Päevakeskus Käo Organisatsiooni tegutsemise alus Põhimäärus (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) registreerimise kuupäev 14.11.2000 E-post, koduleht [email protected]; www.kaokeskus.ee Aadress Käo 53 Postiindeks 11317 Linn Tallinn Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi Merirand Eesnimi Merike Amet Teenuste juht Telefon +372 5646 7278 E-post [email protected] 3  II. Kokkuvõte 1. Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond: 1.1. Sotsiaalne rehabilitatsioon x õppimise valdkond x suhtlemise ja vaba aja valdkond 2. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise piirkond: _x_ üle Eesti 3. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond: x Rehabilitatsiooniasutus x Kliendi keskkond x Kodu x Lasteaed x Kool x Muu kliendi keskkond(huvikeskkond, päevakeskus vm) x Muu (koostööpartnerite juures, avalikus ruumis jms) Lausetasandil suhtlemine - suhtlustahvlid lastele rehabilitatsiooniprogramm on mõeldud mõõduka ja raske intellektipuudega ning liitpuudega ja autismispektrihäirega või spetsiifilise kõnepuudega lastele vanuses 3-16 aastat. Programm hõlmab kõne ja kommunikatsiooni arendamist piltide abil. Programmis kirjeldatud rehabiliteeriva tegevuse eesmärgiks on kõnet asendava ja/või kõnet toetava vahendi õpetamine ja rakendamine nii õppe- ja rehabilitatsioonitöös kui ka mujal suhtlussituatsioonides. Kõnet asendav ja/või toetav abivahend on selles programmis suhtlustahvel, mis võimaldab suhelda lause tasandil. Järjepideva suhtlustahvlite kasutamisega õpetatakse lapsi oma kommunikatsioonivõimalusi laiendama ja ümbritsevate inimeste suulist ning tahvli abil ka visualiseeritud kõnet paremini mõistma. Programmi raames lähtutakse põhimõttest, et kõne- ja kommunikatsiooniarendus laiemalt on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) mõistma ja kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel. Peetakse oluliseks, et lapse kõne ja kommunikatsiooni arengut toetatakse kõikides tegevustes (õppetöö, mängud, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused, igapäevatoimingud jm). Programmi raames luuakse lapsele motiveeriv suhtluskeskkond, kus tal on vajadus ning võimalus ise ennast suhtlustahvli abil väljendada. Programmi tegevuste käigus õpib laps reaalsetes suhtlussituatsioonides end väljendama (vastama, küsima, kommenteerima), tegutsedes koos lapsevanema, terapeudi või õpetajaga. Erivajadustega lastele luuakse paremad võimalused ja tingimused õppe ning arendustegevuse korraldamiseks; haridustee planeerimiseks; tänapäevases maailmas hakkama saamise ning eluga toimetuleku oskuste omandamiseks. Peamiseks suunaks on programmis osutavate teenuste seostamine igapäevase õppetöö- ja eluga ning läbiviidavate tegevuste abil õpitu toetamine. Programmi korraldamisel ja rehabilitatsiooniteenuse osutamisel käsitletakse last kui tervikut, samas arvestatakse tema individuaalset eripära, et pakkuda tema vajadustest lähtuvat abi. Suhtlustahvli raskusastme, temaatika ja töö tempo valikul lähtutakse lapse võimetest ja arengutasemest ning õppekava nõuetest, eesmärgiga tagada kommunikatsiooni selgus ja arusaadavus igas eluvaldkonnas. Programmi käigus toetatakse suhtlustahvli kasutamisega nii kommunikatiivsete, kognitiivsete, sotsiaalsete kui ka igapäevaoskuste arengut. Programmi raames osutatakse kõige suuremas mahus logopeedi, eripedagoogi ning tegevusterapeudi teenust, mis on ka kõige olulisemad tulenedes just programmi teemast. Programmi põhifookus on individuaaltöödel, kuid vahe-, lõpp- ja järelhindamised toimuvad meeskonnatööna. PROGRAMMI PEAEESMÄRK: Programmi peaeesmärk on lapsel suhtlustahvli abil oma suhtlemise ja kõne toetamine ning suhtlustahvli abil visualiseeritud kõne mõistmine kodus, koolis, lasteaias, reh. asutuses. PROGRAMMI ALAEESMÄRGID: 1. laps mõistab suhtlustahvlil mudeldatud kõnet; 4  2. lapsel on igapäevaeluga parem toimetulek tänu struktureeritud ja visualiseeritud abivahendile (suhtlustahvel); 3. laps kasutab eneseväljenduse toetamiseks suhtlustahvlit; 4. perekond on kaasatud ja jõustatud suhtlustahvli abil lapsega suhtlemisel; 5. tugivõrgustik on kaasatud ja jõustatud suhtlustahvli abil lapsega suhtlemisel; 6. tugivõrgustik (reh. asutus, lasteaed, kool) on loonud lapsele tingimused ja võimalused (suhtlustahvlid, vastavad suhtlusolukorrad) suhtlustahvli kasutamiseks kõne mõsitmisel ja oma suhtlemise toetamisel. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI LÄBIVIIJAD-SPETSIALISTID:  eripedagoog  logopeed  tegevusterapeut  sotsiaaltöötaja- programmijuht  vajadusel arst või psühholoog (sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani tegevuskava täiendamisel). Meeskond, kes lapsega intensiivselt töötab koosneb vähemalt kolmest spetsialistist. Eripedagoog või logopeed, tegevusterapeut ja sotsiaaltöötaja-programmijuht. Vähemalt üks meeskonnaliikmetest peab oskama koostada suhtlustahvlit, sh Boardmaker programmi kasutamist. Lapsega töötavad spetsialsitid peavad oskama kasutada suhtlustahvleid. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI LÄBIVIIMISE KOHT Rehabilitatsiooniasutus, kool, lasteaed, kodu või kokkuleppel muu asutus. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI TEOSTAMISE KOOSTÖÖPARTNERID 1. Lapse kool/lasteaed/kodu. 2. Kliendi elukohajärgne kohalik omavalitsus (vajadusel). 3. Alternatiivkommunikatsioonivahendite müüja, koolituste pakkuja ja nõustaja. REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEMISEKS ON VAJA: 1. programmi läbiviival asutusel peab olema Boardmaker arvutiprogramm, värviprinter või vahendid suhtlustahvli(te) ostmiseks. Programm on läbitud siis, kui lapsele on koostatud suhtlustahvlid, mis on igapäevaselt kasutusel tugivõrgustiku abil ja tulemusi on hinnatud 7-9 kuud pärast programmi algust. Kui järelhindamisest selgub, et laps vajab uuel teemal suhtlustahvlit, siis tal on võimalus uuesti osaleda programmis teisest kuni viienda etapini. Programmi ei saa uuesti läbida, kui lapsele ei ole vaja rohkem suhtlemiseks tahvleid koostada, puuduvad rahalised vahendid ja/või tugivõrgustik ei toeta suhtlustahvli rakendamist. 5  Programmi üldised alused A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Kommunikatsiooni arengu toetamine. Kõne on valdkond, mis kõiki arenguvaldkondi integreerib. Seega toimub kõnearendus kõigis organiseeritud tegevustes ning ka igapäevase elu käigus. Kõnearenduse tähtsaim ülesanne on tagada lapse kõne funktsioneerimine (kasutamine) sõltumata selle üldisest seisundist (Häidkind & Kuusik, 2006). Suhtlemisoskuse arendamine eeldab spetsiaalsete situatsioonide loomist, kus laps oma tarvete rahuldamiseks on sunnitud täiskasvanu, hiljem ka eakaaslaste, poole pöörduma (töövahendi, abi jne. küsimine). Suhtlemisel tuleb arvestada lapse kõne tasemega, vajadusel kombineeritakse verbaalne suhtlemine mitteverbaalse suhtlemise vahenditega (osutav žest, lihtsustatud viibe). Kui verbaalne suhtlemine osutub võimatuks, tuleb laps varustada mitteverbaalsete /alternatiivsete suhtlemisvahenditega (viipekeel, lihtsustatud viiped, piktogrammide, PCS piltide kasutamine) (Häidkind & Kuusik, 2006; Kuusik, 2007b). Kõnet toetavat kommunikatsiooni vajatakse siis, kui lapse kõne ei ole tema sõnumi mõistmiseks piisavalt selge. Kõnet toetavat kommunikatsiooni võib kasutada ka ajutiselt kõne ja keele arengu toetamisel (Beukelman, Mirenda, 1998). Kõnet toetava ja asendava kommunikatsiooni tähistamiseks kasutatakse lühendit AAC (inglise keelest: Augmentative and Alternative Communication). Alternatiivkommunikatsioon ehk häälikulist kõnet asendav kommunikatsioon on selline suhtlusviis, kus kasutatakse teate edastamiseks ainult käelisi/kehalisi ja graafilisi märke. AAC hõlmab ka vahendeid, meetodeid, süsteeme ja seadmeid, mille abil kõnetu laps suhtleb (Alm, Parnes 1995, 166). Suhtlustahvel on üks AAC-vahend, mis on koostatud lapsele arusaadavatest sümbolpiltidest. See on oluline abivahend suhtlemisel kõne asendamise ja/või toetamise eesmärgil, millega on võimalik lause tasandil suhelda. Suhtlustahvliga suhtlemine toetab kõne arengut, kui see on lapsele jõukohane. Teisel juhul jääb suhtlustahvel lapse eneseväljendusel alternatiivseks abivahendiks. Mida rohkem kasutavad last ümbritsevad inimesed temaga suhtlemiseks jõukohast alternatiivset suhtlusviisi, seda selgemaks lapse jaoks teda ümbritsev keskkond muutub. Seeläbi laps mõistab, et ka tema saab oma ümbritsevat keskkonda mõjutada. Lapse edukus AAC-vahendi kasutamisel oleneb vanusest, tema kohanemis- ja õppimisvõimest ning üldisest psüühilisest ja füüsilisest tervisest. Kõikide laste, sh erivajadustega laste võimed on erinevad ja seetõttu ei piisa kõigile ainult lapsevanema pühendumusest või ainult terapeutide toest. Vajalik on järjepidev kogu tugivõrgustiku panus selles vallas (Melsas, 2004). Terviseolukorra kirjeldus RHK kood F71-F72 Vaimne alaareng RHK-10 järgi kirjeldatakse vaimset alaarengut kui seisundit, kus mõistuse areng on pidurdunud või ebanormaalne nii, et nõrgalt arenenud on eelkõige arengueas omandatavad oskused ehk üldist intelligentsust mõjutavad vaimsed, verbaalsed, motoorsed ja sotsiaalsed võimed. Kognitiivsed kõnehäirete põhjused võivad olla seotud visuaalsete ja auditiivsete võimete probleemiga. Kõnepuuet intellektuaalse alaarenguga isikul tuleb vaadelda kui sekundaarset puuet, mille korral intellekt ei suuda (ja/või ei vaja) normatiivset keelesüsteemi täielikult omandada. Raskused algavad lapsel teise isiku kõne tajumisel, sest tal pole teadmisi-kujutlusi, mida aktualiseerida, ta ei erista tajuväljas objekte, mida nimetatakse. (Karlep 1998: 222) RHK kood F84 Pervasiivsed arenguhäired Autismispektrihäirega (ASH) lapse kõne arengut mõjutab ühelt poolt sotsiaal-emotsionaalne piiratus (keel kui suhtlemisvahend) ja teisalt kognitiivsete protsesside puudulikkus (keele tähendusvaldkond) (Trillingsgaard & Jørgensen, 1993). Suuri raskusi on ASH-lapsel sotsiaalse suhtlemisega, sest ta ei mõista ümbritsevat maailma nii nagu teised inimesed ning ei saa seetõttu suhtlemises osaleda ega täita mitmesuguseid suhtlemist nõudvaid ülesandeid (Grunewald, 1999). ASH- laps võib lakkamatult karjuda või puudub tal karjumine üldse. Ta ei moodusta 5. elukuu lõpuks silpe, ta ei püüa 7. elukuu lõpuks häälitsustega endale tähelepanu tõmmata (nt da-daa) ega korda 9. elukuu lõpuks silpe järgi ning ei ütle 12. elukuu lõpuks veel ühtki sõna. Teisel eluaastal on kõne areng hilinenud, kõne abil suhtlemine puudub või on selles puudujäägid (Bundesverband, 2000). Sageli laps ei reageeri kõnele, mis võib jätta ka mulje, nagu laps ei kuuleks (Kuzemtšenko jt, 2003). Paljud ASH-lastest ei räägi üldse või mõnikord ütlevad mingi sõna, mida nad hiljem enam kunagi ei kasuta või kasutavad ehholaaliat (Grunewald, 1999). Neil on lisaks isikuliste sõnade (mina, sina) kasutusraskustele probleemid ka aja- 6 ja ruumisuhete terminitega (siin, seal, tulema, minema) ning nad võivad rääkida „sinust“, selle asemel, et rääkida „sinuga“. Laps võib kasutada lause asemel üht või kaht sõna või võtta sinu käe, et rääkimise asemel sellega millelegi osutada, sest ta ei ole suuteline õigeid sõnu leidma (Bleach, 2001; Butterworth & Harris, 2001). Sõnade tähendusest arusaamine võib ASH-lapsel võtta kauem aega ja liiga palju sõnu võib ajada teda segadusse (Bleach, 2001). Seega enamik ASH-inimesi hakkavad hilja rääkima ja nende kõne areneb märkimisväärselt aeglasemalt. Hoolimata kõigist spontaanse kõne puudustest, enamus ASH-lapsi püüavad kasutada kõnet siiski suhtlemiseks (Cohen & Volkmar, 1997). RHK kood G80 Laste tserebraalparalüüs lühendatult PCI PCI-ga inimeste kõnelemine on eelkõige motoorselt raskendatud. Kuna kahjustus on aju liigutuskeskuses, siis ei ole ka kõnelemine motoorselt võimalik või on raskendatud. Mida sügavam ja laiaulatuslikum on kahjustus ajus, seda raskem on ka kõnepuue. Peaajust ei anta adekvaatseid korraldusi lihastele, sh suulihastele. RHK kood F80 Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired (SKAP) Neile häiretele on iseloomulikud juba varasest lapseeast ilmnevad keelesüsteemi omandamise raskused või pidurdunud areng. Seejuures ei tulene sellised häired otseselt neuroloogilistest või kõnemehhanismi anomaalsustest, sensoorsetest defektidest, vaimsest alaarengust või välisfaktorite ebasoodsast toimest. Laps võib ühtedes tuttavates situatsioonides olla kommunikatiivsem või kõnest paremini aru saada kui teistes, kuid keeleliste väljenduste puudulikkus avaldub igas olukorras. Keele arengu pidurdumise puhul lisanduvad sageli kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired. Seepärast on oluline spetsiifiliste kõne ja keele arengu häirete varane ja täpne diagnoosimine ja sekkumine. (RHK-10, 1999) Spetsiifilise kõnearengupuude puhul on tegemist püsiva (ei möödu iseeneslikult aja jooksul) ja süsteemse kõne arengu mahajäämusega, mille puhul ei vasta eakohasele normile ükski kõne komponent – hääldamine, sõnavara, grammatika, pragmaatika. Tegemist on alakõnega, mis on oma olemuselt primaarne, st see ei tulene ühestki teisest puudest. Puue on olemuselt arenguline, st sümptomid avalduvad ja muutuvad lapse kõne arenedes. Psüühiliste protsesside areng ei ole SKAP-ga lastel siiski eakohane: hästi on arenenud visuaalne taju ja mälu, oluliselt on aga piiratud auditiivse taju ja verbaalse töömälu maht, hääldusapraksia avaldu mise korral ka liigutusmälu ja -taju. Keelematerjali töötlemise võime on äärmiselt piiratud (Hallap, Padrik, 2013). B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Intellektipuude, ASH- ja spetsiifilise kõnepuudega laste jaoks on oluliseks takistuseks igapäevaelus informatsiooni hankimine, mõistmine, kättesaadavus ja jagamine. Verbaalne kõne jääb sageli arusaamatuks. Takistatud on eneseväljendus, sh oma arvamuse avaldamine, kõne mõistmine nii õppetöös kui ka igapäevaelus. Piiratud süntaktilised oskused spetsiifilise kõnearengupuudega (edaspidi SKAP) laste puhul (nii lausete mõistmise kui loome osas) pidurdavad samuti sõnavara arengut. Keeleliste vahendite puudumise ja/või nende puuduliku kasutamisoskuse tõttu ei ole kõne SKAP-ga laste puhul täisväärtuslik kommunikatsiooniviis, mistõttu kannatab ka pragmaatika (Hallap, Padrik, 2013). Enamusele raske ja sügava puudega inimestele on alternatiivkommunikatsioon ainuvõimalikuks ja püsivaks suhtlemistavaks (Melsas, 2004). Kõnet asendav kommunikatsioon on nende esmane keel, emakeel. Kuna kommunikatsiooniks ei saa alati kasutada keelevahendeid, siis raske kõnepuude korral tuleb kasutada kõnet asendavaid ja kõnet toetavaid vahendeid (Tetzchner, Martinsen, 1992). Kõnet toetava või asendava kommunikatsiooni kasutamine ei takista keeleliste kommunikatsiooniviiside kasutamist. Kõnetuid lapsi ja nende kaaslasi tuleb julgustada kasutama kõiki võimalikke kommunikatsiooniviise. Kommunikatsiooni abivahendid sobivad praktiliselt kõigile, sõltumata inimese vanusest ning kognitiivsetest ja motoorsetest võimetest. Kommunikatsiooni abivahendi valik eeldab individuaalsete kommunikatsioonieesmärkide seadmist. Eesmärgid peavad olema sihipärased ning on erinevad sõltuvalt kasutaja kognitiivsest tasemest, east ja olukorrast (Melsas, 2004). C. Keskkonnategurid Kui lapse jaoks on võimetekohane kasutada suhtlemisel sümbolpilte, siis on oluline, et seda teevad ka kõik teda ümbritsevad inimesed. Programmis osalemise ajal tehtud suhtlustahvlit kasutavad lisaks lapsele ka tema perekond, sugulased, õpetajad ja eakaaslased. See teeb omavahelise suhtlemise lihtsamaks ja arusaadavamaks. Seeläbi on erivajadusega laps võrdväärsem suhtluspartner ja 7 vastastikmõjus osaleja. Intellektipuudega ja ASH- ja spetsiifilise kõnepuudega lapse kõne arengut toetavad alternatiivsed kommunikatsioonivahendid, milles on aluseks võetud lapse enda kogemused ja tähelepanekud. Intellektipuudega ja ASH- ja spetsiifilise kõnepuudega lapse puhul tuleb kasutada liigendamist ja lapse kogemusmaailma puudutavat teavet. Laulud, sõnamängud ja raamatud toetavad lapse kõne arengut. Täiskasvanu on lapse keele rikastaja laiendades keelt täislausete või lausekonstruktsioonidega. Küsimuste moodustamiseks julgustatakse last ennast väljendama ja väljendatakse rahulolu tema kõne suhtes. Kannustav, julgustav ja kiitust jagav keskkond toetab lapse kõne arengut. Karm, nõudlik ja lapse kõnet parandav keskkond kustutab soovi kõneleda. Kõikidesse kõne puudujääkidesse tuleb suhtuda heatahtlikult ja mõistvalt (Melsas, 2010) D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid Kui puuduvad vahendid ümbritseva keskkonna mõjutamiseks ja valikute tegemiseks, siis kannatavad õppimise, töö ja vaba aja veetmise võimalused ning kvaliteet. Seega mõjutab artikuleeritud kõne puudumine nii kõnet kui lapse arengut tervikuna, avaldades negatiivset mõju suhtlemisoskusele, käitumisele, võimalusele haridust omandada, vaimsele tervisele, elukvaliteedile ja võimalusele ühiskonda integreeruda. Kannatada võivad suhted perekonnas ja tugivõrgustikus. Õigeaegse märkamise ja sekkumiseta on sagedased nii emotsionaalsed kui käitumishäired, mis avaldavad suurt mõju laste õppimisele, iseseisvale toimetulekule ja sotsiaalsele integratsioonile (Binsol ja Klein 2004). Sotsiaalset keskkonda hinnates tuleks tähelepanu pöörata sellele, kas lapse suhtlusringis on inimesi, kes tema toimetulekut tegevustervikutes toetavad, milline on lapse suhtlusring ja võimalused lapsele sobiva õpi- ja kasvukeskkonna muutmiseks. Samas avaldab iga pere liige sh laps oma mõju perekonnale. Psühholoogid (Bachmann, Maruste 2001:191–201) peavad vajalikuks rõhutada, et keel ja suhtlemine on vahendid, mis tagavad inimesele tema inimliku kvaliteedi. Kui vastavad arengutingimused puuduvad, siis inimese inimlikud omadused jäävadki välja arendamata (seda näitavad ilmekalt paljud nn Mowgli-juhtumid loomade juures üles kasvanud lastest) või degenereeruvad. Mida rikkalikumad on aga keel ja suhtlemine, seda arenenum ja rikkam on inimene. E. Programmi peamised põhimõtted –metoodika  Alternatiivkommunikatsioon ehk häälikulist kõnet asendav kommunikatsioon (AAC). Ameerika Kõnekeele Kuulmise Assotsiatsioon (ASHA) on kirjeldanud augmentatiivset ja alternatiivset kommunikatsiooni (AAC) kui katset „uurida ja vajadusel kompenseerida ajutisi või püsivaid puudeid, tegevus- ning osalemispiiranguid isikutel, kellel on tõsised kõnelemise ja/või mõistmise häired (ASHA 2005:1). Beukelman ja Mirenda (2005) on märkinud, et AAC-d tuleks kirjeldada kui süsteemi, mis koosneb neljast põhikomponendist: sümbolid, abivahendid, strateegiad ja tehnikad. Seega AAC mitte ainult ei kirjelda erinevaid kommunikatsioonisüsteemi tüüpe, vaid ka erinevaid strateegiaid ja sekkumistehnikaid, mis võimaldavad AAC sümbolite ja teiste abivahendite abil tõhusalt suhelda. AAC on peamiselt kasutusel kahel eesmärgil ning elanikkonna kahe peamise tüübi puhul: parandada kommunikatsiooni ebaselge kõnega isikutel või pakkuda alternatiivset kommunikatsiooniviisi kõnetutele. Ehkki AAC-d mingis eluetapis vajavate või tõenäoliselt vajavate inimeste täpset arvu on raske kindlaks määrata, võib see tagasihoidliku hinnangu põhjal ulatuda ülemaailmselt kümnetesse miljonitesse (Cossette ja Duclos 2003). Kõige tihedamini määratakse AAC vajadus kõnetutele või ebaselge kõnega isikutele, kelle abivajadus võib tuleneda erinevatest meditsiinilistest seisunditest ja/või puudest lähtuvalt. Need võivad olla kaasasündinud, omandatud, progresseeruvad või ajutised (Kangas ja Lloyd, 2005). Kaasasündinud seisundid, mis võivad viidata AAC tarvidusele, on autism, ajuhalvatus, intellektipuue ja arenguline apraksia. Hinnanguliselt ei suuda näiteks 30-50% autismi diagnoosiga lastest omandada vajalikku kõne hulka ja vajavad seetõttu AAC-d (National Research Council, 2001). Samamoodi vajavad tõenäoliselt AAC-d raske ja sügava intellektipuudega isikud (Sigafoos et al 2007). Olenevalt seisundi olemusest ja tõsidusest võivad AAC-d vajada ka paljud elujooksul omandatud häiretega isikud. See hõlmab omandatud ajukahjustust, erinevaid neuroloogilisi häireid (nt motoneuroni haigus, amüotroofiline lateraalskleroos, multiskleroos) ning insulti või seljaajuvigastust. Progresseeruvad seisundid, mille puhul võib kasu olla AAC-st, on nt lihasdüstroofia. Lisaks on olemas ka hulk ajutisi seisundeid, mille puhul kasutatakse AAC-d ajutiselt. Näiteks operatsioonid jt olukorrad, mille tagajärjel kõnevõime ajutiselt kaob. Tihti muretsetakse, et AAC kasutamine võib pärssida loomuliku kõne arengut ja kõnelemist. See mure tekib enamasti siis, kui kaalutakse AAC kasutamist intellektipuudega väikelaste puhul. Mure on seotud 8 asjaoluga, et tihti pole selge, kas ja millises ulatuses võib kõne ja keel intellektipuudega väikelastel areneda. Sellest ebakindlusest tulenedes ei julgeta soovitada AAC-vahendite kasutamist enne, kui pole välja selgitatud kõnearengu potentsiaal. Siiski näitavad parimad olemasolevad tõendid, et AAC ei takista kõne arengut ja sel on tihti kõne ja keele õppimisele hoopis soodustav toime (Millar et al 2006, Schlosser ja Wendt 2008). Kõneprobleemidega lastega tegelemisel ja kõneravi läbiviimisel rõhutatakse, et sõnavara omandamine on kõige tulemuslikum, kui seda tehakse võimalikult loomulikes olukordades (Bonifacio 2000: 27, Yont, Hewitt, Miccio 2002, Ramey, Ramey 1998). Sama kehtib ka sõnavara omandamise kohta alternatiivsete suhtlusvahendite kaasabil. Nagu enamiku tegevuste puhul, kehtib siingi põhimõte “mida varem, seda parem”. Varajane sekkumine kujutab endast abi ning teenuste ja kogemuste võrgustikku, ennetamaks pikaajalisi probleeme nii vara kui võimalik. Varajase sekkumise olulisi põhimõtteid on, et lapse arengu kõrvalekaldeid tuleb võimalikult varases eas tähele panna (Feldman 2004). AAC kasutusele võtmine hilisemas eas ei välista selle selgeks õppimist ja seeläbi elukvaliteedi tõusu, kuid oluliselt paremaid tulemusi annab varasem märkamine ja sobiva abivahendi kasutusele võtmine.  Võgotski arenguteooriad Intellektipuudega ja ASH-ga inimese toetamisel lähtutakse aktiivse õppimise ja keskkonna mõjust ning lähima arengu tsooni teooriast (https://et.wikipedia.org/wiki/Lev_V%C3%B5gotski). Programmis osaleva lapse hindamisel ja eesmärkide püstitamisel lähtutakse tema lähimast arengu tsoonist. Sellisel viisil on võimalik püstitada jõukohaseid ja realistlikke eesmärke ning vähendada riske programmist välja langemiseks. Lapse suhtlustahvli kasutama õppimine sõltub suuresti lapse õppimisvõimest, kättesaadavast juhendamisest ja igapäevasest alternatiivkommunikatsiooniga toetatud keskkonnast. Oluline on jälgida lapse arengut ja hinnata hetkeseisu, et teada, millise oskuse õpetamisega tasub tegeleda. Võgotski kasutusele võetud mõiste – lähema arengu tsoon – näitab vahet tegeliku arengutaseme (õpib iseseisvalt) ja potentsiaalse arengutaseme (täiskasvanu suunamisel) vahel. Selle teooria järgi toimub kõige optimaalsem õpetamine siis, kui õpetamine on üks samm ees õpilase tegelikust arengutasemest (Võgotski, 1983).  Lausetasandil suhtlustahvli põhimõtted (PODD) Lausetasandil suhtlustahvli põhimõtted tulenevad metoodikast, mille inglise keelne nimetus on Pragmatic Organisation Dynamic Display (PODD) Communication Books. Metoodika autor on Gayle Porter, http://www.spectronics.com.au/product/pragmatic-organisation-dynamic-display-podd- communication-books-direct-access-templates. Üksikpildi tasemel suhtlemise asendamine lausetasandil suhtlustahvlitega muudab lapse jaoks igapäevase kommunikatsiooni selgemaks ja mitmekesisemaks. See annab lapsele võrdsemad võimalused areneda erinevates valdkondades, sh sotsiaalsetes oskustes ja kommunikatsioonis.  Suhtlustahvlid ja kommunikatsiooniraamatud Ruskeasuo Kooli AAC meeskonna poolt välja töötatud suhtlustahvlid ja kommunikatsiooniraamatud: http://www.ruskis.fi/aaci-kommunikointikansiot - Soome keele grammatika ja lauseehitus on eesti keelele sarnane ja seepärast on ka Eestis kasutusele võtnud Ruskeasuo kooli poolt PODD-ist edasiarendatud metoodika. Programmis kasutatavate suhtlustahvlite alused (põhjad) on tõlgitud eesti keelde Päevakeskus Käo meeskonna poolt. Soomlaste pikaajaline suhtlustahvlite kasutamise kogemus ja Päevakeskus Käo viie aastane kasutamise kogemus on edukalt tõestanud nende suhtlemisabivahendite tõhusust igapäevaelus. G*Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis Puuetega inimeste rehabilitatsioonisüsteem: rehabilitatsiooniteenuste spetsialistide poolt osutatavad üksikteenused (eripedagoogi ja logopeedi teenus, tegevusterapeudi teenus, füsioterapeudi teenus, muusikaterapeudi teenus). Hoolekandesüsteem: kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate poolt osutatav juhtumikorralduse ja sotsiaaltöö meetodid. Tervishoiusüsteem: taastusravi teenused. Haridussüsteem: tugiteenuste osutamine, teave levinud läbi koolituste. 9 Sotsiaalvaldkonna prioriteedid  Riigihange "Rehabilitatsiooniprogrammide koostamine või kohandamine puudega või osalise töövõimega isikutele ja vastavasisulise koolituse korraldamine“.  Puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreeglid – kaasamine, jõustamine, eakohasus, st võrdse osalemise eeltingimused ja sihtvaldkonnad (preambula I ja II).  Eesti Vabariigi Põhiseadus – Õigus oma arvamusele § 45 – igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil; Õigus avalikule infole § 44 – igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.  ÜRO Puuetega Inimeste õiguste konventsioon – edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu.  Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta – Artikkel 3: Õigus isikupuutumatusele. Artikkel 11: Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Artikkel 26: Puuetega inimeste integreerimine. Liit tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende sõltumatus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskondlikus elus.  Tallinna arengukava 2014-2020 – Tallinna arenguvisioon – vaimselt ja kehaliselt aktiivne ning turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane. 10  IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed Tööea Eakas Kommentaar (vajadusel line täpsusta isik vanus) (16-65 aasta sed) Puudespetsiifiline (täpsusta)  psüühikahäire (v.a vaimupuue)  vaimupuue  keele- ja kõnepuue  kuulmispuue  nägemispuue  liikumispuue  liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) X MUU (täpsusta mõõduka ja raske Alates 3 Kellel on intellektipuudest, intellektipuudega (RHK10: F71-F72), eluaastast spetsiifilisest kõnepuudest PCI (G80) pervasiivse arenguhäirega kuni lapseea või autismispektrihäirest (F84) või spetsiifilise kõnepuudega lõpuni tingitud kõnetus või ebaselge (F80) ning liitpuudega lapsed. kõne ning kes vajavad õppeprotsessis ja igapäevaelus kommunikatsiooni toetamiseks või asendamiseks suhtlustahvlit. 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile: 1. kes vajab alternatiivset suhtlusvahendit kõne mõistmiseks ja/ või eneseväljenduseks (logopeedi või eripedagoogi hinnang sotsiaalse rehabilitatsiooni plaanis, teenuste vajadus tegevuskavas). 2. kellele sobivad alternatiivkommunikatsioonina graafilised sümbolid. 3. kelle tugivõrgustikul on avatus ja valmidus koostööks. 4. kelle tugivõrgustikul on valmisolek täita programmi tegevuskava. 5. kelle tugivõrgustik võimaldab külastada lapse tegutsemiskeskkonda (kool, lasteaed, kodu). 6. kelle tugivõrgustik on toetav suhtlustahvli kasutamisel. Programm ei sobi kliendile: 1. kes ei taju pilti. 2. kelle tugivõrgustik ei ole motiveeritud AAC abil suhtlemist toetama. 3. kui tugivõrgustik välistab AAC ja programmi metoodikad. B. Programmi eesmärgid ja tulemused 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk 11  D315 Mitteverbaalsete sõnumite vastuvõtmine D315.3 D315.2 suhtlemisel D335 Mitteverbaalsete sõnumite edastamine D335.3 D335.2 D360 Kommunikatsioonivahendite ja tehnikate D360.4 D360.2 kasutamine D720 Komplitseeritud inimestevaheline lävimine D720.3 D720.2 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk E125 Kommunikatsiooni abivahendid ja tehnoloogiad E125.3 E125.2 E340 Tugiisikud ja hooldajad E340.3 E340.2 E440 Tugiisikute ja hooldajate isikupärased hoiakud E440.3 E440.2 E585 Haridus ja õpetamisteenused E585.4 E585.3 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Prognoositav tulemuse saavutamise indikaator (kliendi arv, protsent) Suhtlustahvli abil mudeldatud kõne mõistmine on paranenud. 85% sisenejatest Laps osaleb aktiivsemalt igapäevatoimingutes suhtlustahvlil visualiseeritud 85% sisenejatest korralduste abil. Laps kasutab selgemaks eneseväljenduseks suhtlustahvleid. 60 % sisenejatest Pereliikmed on nõustatud kasutamaks suhtlustahvleid lapse arengu 85% toetamiseks igapäeva situatsioonides. pereliikmetest Pereliikmed kasutavad suhtlustahvleid lapsega suhtlemisel. 60% pereliikmetest Tugivõrgustiku liikmed on nõustatud kasutamaks suhtlustahvleid lapse arengu 85% toetamiseks igapäeva situatsioonides. tugivõrgustikust Tugivõrgustiku liikmed kasutavad suhtlustahvleid. 65% tugivõrgustikust 12  V. Programmi keskkond A. Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. x Ligipääsetav ka ratastooli rehabilitatsiooni(programmi)asutus kasutajale. Struktureeritud ja visualiseeritud keskkond. Boardmakeri programm, värviprinter, lamineerimismasin. Rehabilitatsiooniprogramm kliendi keskkonnas x Näidis suhtlustahvlid (kliendi kodus, haridusasutuses, töökohas või kaasas muus sobivas kogukonna paigas, näiteks spordikeskuses, kliendi huvikeskkonnas jms) a) kodu b) lasteaed x Spetsialist läheb lasteaeda vähemalt 1x kuus c) kool x Spetsialist läheb kooli või teeb koostööd kooli õpetaja ja tugispetsialistidega 3 kuu vältel vähemalt 1 x nädalas. d) töökoht e) Muu kliendi keskkond (nt huvikeskkond vm) x Huviringis osalemiseks sealse tugivõrgustiku nõustamine, koostöö Muu keskkond (näiteks koostööpartnerite x Avalik ruum (Töötukassa) juures, avalikus ruumis jms) 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus Programmi läbiviimise peamiseks keskkonnaks on rehabilitatsiooniasutus. Rehabilitatsiooniprotsess peab toimuma järjepidevalt võimalikult kodukoha lähedal asuvas rehabilitatsiooniasutuses. Asukohani jõudmine peab olema võimalik ka ühistranspordiga. Ruumid: Füüsiline keskkond on vaja lapsele sobivaks kohandada. Lapse igapäevane tegutsemiskeskkond peab olema visualiseeritud samade piltsümbolitega, mida kasutatakse suhtlustahvlil (nt klass, saal, rühm, spordi-ja mänguväljak jne). Lisaks tuleb tähistada piltidega ka erinevad esemed ruumis (nt veekeetja, pallimeri, peegel, nukumaja jne). See aitab oluliselt sümbolpiltide tähenduste õppimisele kaasa ning aitab lapsel paremini aru saada, millises ruumis toimub õppimine, söömine, pesemine, WC-toimingud ja vaba aja tegevused. Ruumid, mis ei ole lapsele mõeldud, tähistatakse vastavalt (näiteks, keelumärk uksel). Ruume on võimalik ka erinevate värvidega tähistada. Ümbritsevast selguse saamiseks kohandatakse intellektipuudega ja ASH-ga tema maailm väiksemaks ja konkreetsemaks. Ka teistesse ruumidesse mida laps kasutab, luuakse talle oma koht ja konkreetsus, seostades iga tegevuse kindla ruumiga. Keskkonna kohandamise üheks oluliseks osaks on ka seinakellade ja kalendrite paigutamine ruumi. Kellade ja kalendrite valikul ei pea lähtuma nende kaunidusest vaid pigem funktsionaalsusest. Kõige paremaid tulemusi annavad suure sihverplaadiga ja araabia numbritega kellad, mis on selged, konkreetsed ja kergesti hoomatavad. Kalendrite puhul ei ole oluline dekoratiivsus, vaid see kui selgelt ja suurelt on kuud ja kuupäevad tähistatud. Reaalsusele orienteeritud tehnikad sisaldavad endas ka erilist varustust, mis aitab lastel paremini aru saada päevategevustest, aja kulust ja tähtsamatest sündmustest. Nendeks vahenditeks võivad olla visualiseeritud tunni-, nädala- ja päevaplaan ning orientatsioonitabel. Ümbritsevast selguse saamiseks kohandatakse autistile tema maailm väiksemaks ja konkreetsemaks. Ka teistesse ruumidesse mida autist kasutab, luuakse talle oma koht ja konkreetsus, seostades iga 13 tegevuse kindla ruumiga. Näiteks söömine toimub ainult söögitoas. See tähendab, et ka kommi, küpsist või õuna antakse ainult söögitoas. 2 Ruum, kus toimub individuaaltöö (10–12 m ), peab olema rahulike värvidega, ruumis on teisaldatavad laud ja toolid, lapse vanust ja liikumise viisi arvestav praktilise tegevuse läbi viimist võimaldav ja vastavalt sisustatud. Individuaaltöö ajal ei viibi ruumis kõrvalisi isikuid peale erialaspetsialisti, lapse ja turvaisiku. Kõrval paiknevad ruumid on vaiksed. Ruumi uksel on individuaaltöö ajal silt “meil on tund” vms. Helitekitavad ja hindamise või õppimisprotsessiga mitteseotud vahendid puuduvad või on väljalülitatud. Meeskonnatöö ruum peab mahutama 1-2 pereliiget ja programmi läbiviivad spetsialistid. Arvuliselt kuni 6 liiget. Juhul kui individuaaltöö ruumid asuvad kõrgemal kui esimene korrus, on vajalik lifti olemasolu liikumispuudega lastele teenuste osutamiseks. Hindamine: Üks osa hindamisest peab toimuma lapse loomulikus keskkonnas, kuna see on lapse seisukohast sobilikum (turvalisem) ja informatiivsem. Suhtlustahvli kasutama õpetamine ja harjutamine toimub nii individuaalse tööna eraldi ruumis kui tema loomulikes suhtlussituatsioonides koolis või lasteaias. Suhtlustahvli rakendamine: Alternatiivseid info edastamise võimalusi valides tuleb arvestada sõnumi vastuvõtja võimekusega ja milliseid suhtlusvahendeid on ta siiani kasutanud: esemed, fotod, piktogrammid, PCS-pildid vms. Juba olemasolevaid AAC-vahendeid tuleb kombineerida suhtlustahvli kasutamisega. Näiteks suhtlustahvlil mudeldatud lause lindistatakse spetsialisti poolt kommunikaatorisse. Kommunikaator annab kõnetule lapsele hääle. Vahendid: suhtlustahvlid, suhtlustahvli temaatikaga seotud esemed/vahendid tegevuste sooritamiseks (pildid, mänguasjad, joonistusvahendid, raadio jms); foto ja video vahendid hindamise dokumenteerimiseks. Kõik töövahendid mis on individuaaltööks vajalikud on ruumis olemas. Programmi raames kasutakse erinevaid IT vahendeid (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefon), mis annavad võimaluse nende abil motiveerida suhtlusabivahendit kasutama, nt suhtlustahvlil mudeldatakse lause “mina tahan tahvelarvutiga mängida”. Programmi läbiviijatele peavad olema tagatud tehniliste vahendite kasutamine, mis on seotud suhtlustahvlite koostamisega. Arvutitesse peab olema installeeritud Boardmakeri programm, milles koostatakse suhtlustahvleid. Oluline on värviprinteri olemasolu materjalide printimiseks. Materjali vastupidavuse suurendamiseks on soovitav need lamineerida. Rehabilitatsiooniasutuses peab olemas olema interneti ühendus kaabli kaudu, võimalusel WIFI. Testimise jaoks erineva raskusastmega suhtlustahvlid peavad olema välja prinditud ja lamineeritud. Teistele töövihiku näidismaterjalidele piisab elektroonilisest juurdepääsust. Töös võib kasutada interaktiivset puutetahvlit, kus on kasutusel pildid, Flash-failid jms, mis innustavad last. Selle abil saab motiveerida last uut suhtlusabivahendit (suhtlustahvlit) aktiivsemalt kasutama. Digikaamera ja muu videotehnika on kasutusel programmi tegevuste (suhtlustahvli järgi tegutsemisel) monitoorimiseks ja lõpphinnangu andmiseks. Suhtlustahvlid ja muu visualiseeritud materjal on soovitav digitaalselt talletada keskuse serveris eraldi kaustas, et kõik asjaosalised ja erialaspetsialistid saaksid need endale vajadusel välja printida ja nendega teenusesaajaid toetada. Selline töökorraldus võimaldab hea ja operatiivse ligipääsu vajaminevale materjalile. Samuti annab sellisel kujul materjalile ligipääsetavus vastavalt vajadusele võimaluse kohandusteks ja täiendusteks. 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH EI Täpsustus (milline mõjusus sellega tagatakse) Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm/klient on x rehabilitatsiooniasutuses programmi vältel ööpäevaringselt Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on x Klient osaleb programmis kaasatud programmitegevustesse tööpäeva vältel vähemalt 3 tundi nädalas. aga ei ööbi asutuses) Madala intensiivsusega rehabilitatsiooniprogramm x Klient osaleb programmis (klient on kaastaud programmitegevustesse 5-10 vähemalt 3 tundi nädalas. tundi nädalas/1-2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne) 14 Hajusintensiivsusega programm – kliendi tegevused x Programmi intensiivsus hajub programmis on hajutatud pikemale perioodile, programmi edenedes. toimuvad määratud graafiku alusel vms. Programmi tegevused on jaotatud V etappi 9 kuu jooksul. Väiksema intensiivsusega on IV ja V etapp kui toimub programmi lõpetamine ja järeltegevused. Näidata ära ja kirjeldada täpsustustes, kui programm x Programm on kõige on erinevatel perioodidel erineva intensiivsusega intensiivsem III etapis kolme tagamaks muutuste kinnistamist. kuu vältel, kus toimub intensiivne suhtlustahvli kasutamise harjutamine pideval juhendamisel teraapiate ja õppetöö käigus. Muu intensiivsus, täpsusta! x 15  VI. Programmi kirjeldus Programm on mõeldud individuaalprogrammina ja koosneb 4-5 etapist. Programmi pikkus on 9 kuud. Programmi võib läbida ka ajaliselt kiiremini, kui on olemas varasem suhtlustahvlite kasutamise kogemus. Programmi tegevused toimuvad 9 kuu jooksul teenuse osutaja juures, lasteaias, koolis, kodus või kokkuleppel mujal lapse loomulikus tegutsemiskeskkonnas. Programm sisaldab suhtlustahvlite koostamist ja kasutusele võtuks õpetamist, juhendamist, nõustamist ja individuaalset tuge, võrgustiku kohtumisi ning järeltegevusi. Programmi tegevused on planeeritud etappidena. Etappide arv sõltub sellest, missugune on olnud eelnev kogemus suhtlustahvlite kasutamisel. Tugivõrgustiku liikmel on etteantud tegevuskava mille täitmine on kohustuslik. Seetõttu on protsessi alustamise eeltingimusena vajalik lapse seadusliku esindaja allkirjastatud tegevusplaan ja nõusolek tegevusi läbi viia. Rehabilitatsioonispetsialisti kontakt toimub kord kuus tegevuskava täitmise jälgimiseks/nõustamiseks lapse tegutsemiskohas. Suhtlustahvli tõhusus ja selgeks saamine sõltub paljuski sellest, kui aktiivselt last ümbritsevad juhendajad seda kasutavad. A. Programmi ettevalmistamine Programmi tutvustatakse ja levitatakse rehabilitatsioonispetsialistide seas infopäevade ja koolituste kaudu; samuti lasteaedades ja koolides, kus õpivad HEV lapsed, rehabilitatsiooniasutustes ja erialaliitudes. Programmis osalemiseks teeb ettepaneku kliendi esindaja (lapsevanem, eestkostja, vm tugivõrgustiku liige). Klient peab vastama sihtgrupile (F71-F72; G80; F84) jt programmis osalemise kriteeriumitele. Koostatud sotsiaalses rehabilitatsiooniplaanis on piisavalt täpselt kirjas selged prioriteedid selles osas, mida saavutada tahetakse, et siis edasi hinnata suhtlustahvlite koostamise ja kasutamise vajalikkust. Programmijuht võtab ühendust kliendi seadusliku esindajaga, et programmi lähemalt tutvustada ja nõustada. Programmis osalemiseks sõlmitakse kliendi esindajaga kokkulepped ja kutsutakse meeskonnatöö koosolekule, kus püstitatakse programmi eesmärgid. Rehabilitatsioonimeeskond lähtub oma töös sellest, et osutatava rehabilitatsiooniteenuse puhul on põhirõhk suunatud isiku rehabilitatsioonile, mille eesmärgiks on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja õppimise soodustamiseks kasutatavate suhtlustahvlite koostamine, rakendamine ja monitoorimine. Samuti tegeldakse kliendi või tema esindaja nõustamisega erinevatel teemadel, et parandada kliendi edasist toimetulekut. Programmi tegevuste osutaja, sisu ja tegevuste maht on välja toodud programmi tegevuskava Lisa 1. Koostöövõrgustiku tegevustikku kaasatakse täitjaid rehabilitatsiooniteenusele kaasaaitamiseks vastavalt vajadusele alljärgnevalt:  Haridusasutus-lasteaed – koostöös haridusasutuse või lasteaiaga hinnatakse õppeprotsessi toetavate tegevuste vajadust;  KOV sotsiaaltöötaja ja/või lastekaitsetöötaja – lisaabi, toetused ja/või teenused abivahendite ostmiseks, omaosaluse kompenseerimiseks;  Tugivõrgustik – töö kliendi ja tema tugivõrgustikuga informeerimiseks ja probleemide lahendamiseks;  Ravi- ja teiste rehabilitatsiooniteenuste osutamine – perearst, taastusraviarst, neuroloog, füsioterapeut. Selleks et toetada ja arendada lapse igapäevast suhtlemist, et ta saaks tulevikus hakkama eneseväljendusega võimalikult iseseisvalt ja sõltumatult, tegutsevad lisaks rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele ka teised spetsialistid ja võrgustikuliikmed. Rehabilitatsiooniprotsess on efektiivne, kui rakendatakse juhtumikorralduse põhimõtteid, tegutsetakse järjepidevalt ja eesmärgistatult. Hästi korraldatud ja omavahel seotud teenused parandavad igapäevaelus toimetulekut ning aitavad ületada või vähendada erivajadusest tulenevaid takistusi ja probleeme. B. Hindamine ja planeerimine- I etapp (1 kuu) Hindamismeeskonna töö võib selles perioodis tinglikult jagada kaheks: hindamiseks (vajadusel sotsiaalse rehabilitatsiooniplaani täiendamine) ja tegevuskava koostamiseks. 16 Esimene etapp koosneb järgnevatest tegevustest: 1. Taustaandmete kogumine. 3. Töö olemasolevate dokumentidega. 2. Tugivõrgustiku motiveerituse ja ressursside hindamine. 3. Alghinnangu ja suhtlustahvli koostamiseks vajaliku info kogumine. 4. Individuaalse tegevuskava koostamine. 5. Vajadusel sotsiaalse rehabilitatsiooniplaani täiendamine. 6. Hindamistulemuste dokumenteerimine. Alategevused:  kliendi dokumentidega (rehabilitatsiooniplaan, IÕK jm) tutvumine, nende põhjal meeskonnaliikmete määramine;  võimalusel/vajadusel kontakti loomine esmatasandi spetsialistidega (KOV sotsiaaltöötaja, õpetaja, perearst vmt) eelinfo saamiseks;  kliendi ja tema esindaja informeerituse väljaselgitamine, teenuse osutamise protsessi, võimaluste ja edasiste tegevuste (hindamise, rehabiliteerimise tegevuskava koostamise ja elluviimise teenuste) tutvustamine;  kliendi ja tema esindaja vajaduste, võimaluste, motivatsiooni, enese- ja keskkonnateadlikkuse väljaselgitamine. Vajadusel töö kliendi keskkonnas;  hindamise eesmärgil kohtumine kliendiga ja kliendiesindajaga vastavalt kliendi individuaalsetele vajadustele, kas iga spetsialist eraldi või rühmatööna;  suhtlustahvli sisendiks vajalike andmete kogumine lähivõrgustikult;  esimene meeskonnatöö, kus osalevad hindamist läbiviinud spetsialistid. Koostatakse meeskonna edasine tegevusplaan, täpsustatakse vajalikud lisahindamised, otsustatakse väljastpoolt meeskonda spetsialistide kaasamine;  teine meeskonnatöö, kuhu on kaasatud ka võrgustikuliikmed. Kliendile tegevuskava koostamine, kus pannakse kirja tegevused/teenused, mida klient ja tema esindaja edaspidi tegema peab, antakse edasised soovitused. Tegevuskava ja edasiste sammude tutvustamine kliendile ja kliendiesindajale.  hindamistulemuste dokumenteerimine. I etapp variant A Kui viimase aasta jooksul tehtud rehabilitatsiooniplaanis on olemas piisav informatsioon suhtlustahvlite koostamiseks (kommunikatsiooni mõistmine, eneseväljendus, suhtlusabivahendid ja keskendumine), siis täiendavat hindamist ei tehta ja küsimustikud (Töövihik Lisa 1.1-1.4) täidetakse anamneesi põhjal (eripedagoog või logopeed 2h). Logopeed hindab ja fikseerib lapse kõne mõistmise ja eneseväljendus algtaseme (Töövihik Lisa 3), et välja selgitada lapse lähim arengu tsoon. Sellisel juhul on võimalik püstitada reaalselt saavutatavad eesmärgid kommunikatsiooni arendamisel ja neid hiljem võrrlda lõpptulemusega. Logopeed 2h. Kui rehabilitatsiooniplaanist ei selgu lapse kognitiivsed, sensoorsed ja motoorsed piirangud (sh käte liigesliikuvus ja osutamise võimalikkus), täiendavate abivahendite vajalikkus suhtlustahvlite kasutamisel ning lapse lemmikteemad, sõnavara suurus ja jõukohased lausekonstruktsioonid, tuleb neid hinnata vastavate küsimustike abil (Töövihik Lisa 1.5-1.7 ja Lisa 3). Programmis osaleva lapse jaoks sobiva suhtlustahvli raskusastme valimiseks on vajalik fikseerida alghinnang hindamismeeskonna poolt (logopeed 2h, eripedagoog 2h ja tegevusterapeut 2h). I etapi variant B Kui rehabilitatsiooniplaanist ei selgu kommunikatsiooni mõistmine, enesevälejndus, suhtlusabivahendid ja keskendumine, tuleb läbi viia sellekohane hindamine (Töövihik Lisa 1.1-1.4) (eripedagoog või logopeed 4h). Kui rehabilitatsiooniplaanist ei selgu ka lapse kognitiivsed, sensoorsed ja motoorsed piirangud (sh käte liigesliikuvus ja osutamise võimalikkus), täiendavate abivahendite vajalikkus suhtlustahvlite kasutamisel ning lapse lemmikteemad, sõnavara suurus ja jõukohased lausekonstruktsioonid, tuleb neid hinnata vastavate küsimustike abil (Töövihik Lisa 1.5-1.7 ja Lisa 3). Programmis osaleva lapse jaoks sobiva suhtlustahvli raskusastme valimiseks on vajalik fikseerida alghinnang hindamismeeskonna poolt (logopeed 2h, eripedagoog 2h ja tegevusterapeut 2h). 17 Programmis kasutatakse hindamiseks mittestandardiseeritud küsimustikke (koostanud Päevakeskus Käo meeskonna poolt) ja RFK-koode. Küsimustikud on programmi töövihikus (Lisa 1.1-1.7 ja Lisa 3) ja nende kasutamise täpsemad juhised käsiraamatus endas (Käsiraamat ptk.1.6.). Samadel alustel toimub lõpphindamine, mis on kirjeldatud peatükk D all. Tulemusi on võimalik võrrelda ja analüüsida. Kui laps mõistab piltsümboleid ja tugivõrgustik mõistab alternatiivse suhtlusvahendi kasutamise vajadust lapse eneseväljenduse toetamiseks ja ümbritsevate inimeste kõne mõistmiseks, siis koostab programmimeeskond koostöös lapse/lapsevanema/eestkostja ja tugivõrgustikuga realistliku ja eesmärgistatud individuaalse ajalise tegevusplaani. Programmi ajaline tegevusplaan annab lapse tugivõrgustikule ja spetsialistidele kindla orientiiri ja loob struktuuri. Oluline, et hindamise alguses on väga täpselt määratletud koostöös pere ja meeskonnaga: • ühised selged eesmärk/eesmärgid; • kindlad tegevused eesmärgi/eesmärkide saavutamiseks; • osaleja ja tugivõrgustiku roll; • meeskonnaliikmete vastutus, koostöö ja kohustused. Logopeed hindab mitteverbaalsete ja verbaalsete sõnumite vastuvõtmist (mõistmist) suhtlemisel, eneseväljendusoskust ning olemasolevaid kommunikatsioonivahendeid. Alghinnangu fikseerimiseks ja suhtlustahvli koostamiseks on vaja hinnata ka kõne kasutust, sõnavara (verbaalne ja mitteverbaalne) suurust ja jõukohaseid lausekonstruktsioone. Oluline on välja selgitada lapse lähima arengu tsoon, et püstitada reaalselt saavutatavad eesmärgid kommunikatsiooni arendamisel. Verbaalse kõne puudumisel kasutatakse hindamisel lapse olemasolevaid suhtlusvahendeid (ei/ja žest, osutamine, viiped, sümbolpildid jms). Eripedagoog hindab kognitiivseid piiranguid, sellest sõltub sümbolite keerukusaste ja sümbolite arv, mida ühele suhtlustahvli lehele paigutada, kas koostada ühe- või kahepoolne suhtlustahvel. Uuritakse, milliseid piltsümboleid laps mõistab. Kas laps jälgib pilguga tahvlil mudeldatud näidislauseid (nt. võta pall) ning tema reageerimist vastavalt korraldusele. Samuti selgitatakse välja sensoorsed (nägemine) piirangud, sellest sõltub, kui suuri ja kui kontrastseid sümboleid tahvlil kasutada. Motoorseid piiranguid, sellest sõltub kui suuri sümboleid kasutada. Nendest aspektidest sõltub võimaliku suhtlustahvli raskusaste. Tegevusterapeut hindab lapse käte liigesliikuvusest tulenevaid takistusi ning täiendavate abivahendite või keskkonna kohandamise vajalikkust suhtlustahvli kasutamisel. Sotsiaaltöötaja-programmijuht hindab pereliikmete ja tugivõrgustiku rahalisi ja mitterahalisi ressursse, mis võivad takistada programmis osalemist. Sotsiaaltöötaja-programmijuhi tööülesannete hulka kuulub ka võrgustiku loomine. Info integreerimine spetsialistide vahel. C. Sekkumine- II etapp (1kuu) Kõnearenduslik töö. Suhtlustahvli koostamisel arvestatakse, kus ja kellega lapsed suhtlustahvli abil suhelda saavad. Suhtlustahvli koostamisel lähtutakse lapsel juba olemas olevast kõnest ja tema sõnavarast. Selge ja situatsiooniga seotud suhtlustahvli kasutamine toetab lapse kõnemõistmist ja aktiivse sõnavara arengut. Teine etapp koosneb järgnevatest tegevustest: 1. Pere sotsiaalnõustamine programmis osalemiseks. Vajadusel nõustatakse ja aidatakse leida takistustele lahendusi, sõlmida kokkuleppeid erinevate osapooltega (sh transport). Teistest toetavatest teenustest informeerimine – isikliku abistaja teenus, tugiisiku teenus, transporditeenus, kutsenõustamine, lapsehoiuteenus (sotsiaaltöötaja 4h). 2. Hindamismeeskonna poolt saadud info analüüs, teema ja vastavate sümbolite valik (suhtlustahvli koostaja: eripedagoog või tegevusterapeut või logopeed). 3. Suhtlustahvli koostamine, töö Boardmakeri programmiga. Ühe tahvli koostamine koos tugivõrgustiku nõustamisega võtab aega 4 h. Tööd teostab suhtlustahvli koostaja: eripedagoog või logopeed või tegevusterapeut. 4. Suhtlustahvli kasutamise piloteerimine koos suhtlustahvli koostajaga (eripedagoog või tegevusterapeut või logopeed). 5. Suhtlustahvli kohandamine Boardmakeri programmis tahvli koostaja poolt (eripedagoog või logopeed või tegevusterapeut). 18 6. Lapse lähivõrgustiku motiveerimine suhtlustahvli kasutuselevõtuks (suhtlustahvli koostaja: eripedagoog või tegevusterapeut või logopeed). Vajadusel on võimalik tugivõrgustikul (kool, lasteasutus jm) tellida alternatiivkommunikatsioonialast nõustamist suhtlustahvlite tõhusamaks rakendamiseks ja koolitust koolitaja hinnakirja alusel järgmistel teemadel:  Alternatiivkommunikatsiooni algkursus 2h.  Suhtlustahvlite koostamine ja kasutamine 4h.  Autism ja AAC 2h.  Boardmakeri arvutiprogramm 2h. III etapp (3 kuud). Teenuse osutaja tegevuskohas 50% individuaaltöö ja kliendi tavapärases keskkonnas 50% individuaaltöö. Kolmandas etapis osaleb klient programmis vähemalt 3 tundi nädalas kolme kuu vältel. Tehakse koostööd lapse pereliikmete, spetsialistide, õpetajate ning muu tugivõrgustikuga. Suhtlustahvli kasutamise õpetus on mänguline ja vaheldusrikas. Suhtlustahvli kasutamist, sõnu ja mõisteid õpitakse õppetöö-, teraapiate- ja mitmesuguste tegevuste kaudu: liikumine, vestlused, vaatlused, õppekäigud, olmetoimingud, maalimine, voolimine, mängud jne - igas tegevuses on kõnearenduslik osa. Kolmas etapp koosneb järgnevatest tegevustest: 1. Selles etapis toimub intensiivne suhtlustahvli kasutamise õpetamine ja harjutamine pideval juhendamisel igapäevatoimingute, õppetöö ja teraapiate käigus. Arendatakse vajalikke oskusi ning tekitatakse motivatsioon ja julgus end rohkem väljendada. Võimalusel video suhtlustahvliga suhtlemisest. Lapsel on võimalik harjutada suhtlemist erinevate spetsialistidega (eripedagoogiga ja logopeediga ja tegevusterapeudiga). Last julgustatakse suhtlustahvlit, sõnu ja fraase kasutama, luues kõnesituatsioone ja võimalusi vestlusteks. Lisaks töö käigus õpetatakse aru saama sellest, et suhtlemine toimub kordamööda ja kõne on kellelegi suunatud 2. Erialaspetsialisti/õpetaja/kasvataja/vanema ülesandeks on selles etapis võimaldada suhtlustahvli kasutamist igapäevasituatsioonides 90 päeva, iga päev vähemalt 30 minutit. Selle teostamiseks peab ta olema nõustatud suhtlustahvlite rakendamisest. 3. Suhtlustahvlite rakendamist monitoorib suhtlustahvli koostaja (eripedagoog või logopeed või tegevusterapeut). Monitoorimise käigus koostaja motiveerib, nõustab ja jõustab tugivõrgustikku suhtlustahvli kasutamisel igapäevategevustes nii kodus kui ka lasteaias/koolis. Nõustamine toimub kahel korral, kokku 2 tundi. 4. Vahehindamine peale ühte kuud harjutamist. Selleks analüüsib suhtlustahvli koostaja piloteerimismärkmeid ja teeb vajadusel muudatused suhtlustahvlil, kohandades suhtlustahvlit lapsele sobilikumaks. Alategevused: 1. Lapse ja tema esindaja ning teenuse-/ressursipakkuja kokku viimine, vahendamine, materjalide (juhised, infomaterjalid) koostamine; 2. Teenuste kasutamise monitooring/jälgimine; 3. Lapse ja tema tugivõrgustiku motivatsiooni jätkuv jõustamine teenuse osutamise protsessis; 4. Spetsialisti ja võrgustikupartneri regulaarne koostöö; 5. Erinevate osapoolte (laps, tema esindaja, juhtumikorraldaja, teenuse osutaja) osavõtul vahehindamise läbiviimine. Tugivõrgustiku vähese huvi korral või tegevusplaanist mitte kinnipidamisel lõpetatakse programm. Programmi raames sotsiaaltöötaja-programmijuht koordineerib rehabiliteerimise tegevuskava elluviimist. Teenuse osutamiseks teeb programmijuht koostööd teiste rehabilitatsiooniteenuseid osutavate spetsialistide ning hoolekande-, haridus- ja/või tööhõiveteenuseid osutavate spetsialistidega. Programmijuhi tegevused programmi raames:  Koordineerib programmimeeskonna tööd;  Spetsialisti ja võrgustikupartneri regulaarse koostöö koordineerimine;  Info integreerimine spetsialistide vahel;  Programmijuht jälgib meeskonna poolt lapsele koostatud tegevuse eesmärke ning tegevuskava/ajakava täitmist ning meeskonnaliikmete vastutust ja koostööd; 19   Lapse ja tema esindaja (edaspidi kliendi) motivatsiooni jätkuv jõustamine teenuse osutamise protsessis;  Kliendi õiguste eest seismine, vajadusel tema esindamine ning huvide kaitsmine (määral, mis on rehabilitatsioonispetsialisti pädevuses);  Kliendi ja teenuse osutaja regulaarne infovahetus ja vastavate dokumentide jm materjalide (juhised, infomaterjalid) koostamine;  Teenuste kasutamise monitooring/jälgimine. Programmi raames logopeed õpetab kõnet toetava ja/või asendava suhtlemisvahendi e suhtlustahvli kasutamist. Nõustab lapse lähikeskkonda eelkõige suhtlusvahendi igapäevase rakendamise osas. Annab soovitusi kommunikatsiooni kujundavate tegevuste osas lapse reaalses sotsiaalses keskkonnas. Logopeedi tegevused programmi raames:  korrigeerib, suunab ja toetab kõne kujunemist ning õpetab suhtlustahvli kasutamist;  lapse tugivõrgustiku nõustamine suhtlustahvli igapäevaseks rakendamiseks;  suhtlustahvli kasutamise monitoorimine lapse loomulikus igapäevases keskkonnas, vahehindamine ja vajadusel suhtlustahvli kohandamine (juhul, kui logopeed on programmis suhtlustahvli koostaja). Programmi raames eripedagoog õpetab kõnet toetava ja/või asendava suhtlemisvahendi e suhtlustahvli kasutamist. Lapse hariduslikest erivajadustest lähtuvalt, arendab tema kognitiivseid oskusi, läbi suhtlustahvliga suhtlemise. Annab soovitusi kommunikatsiooni ja kognitsiooni arendavate tegevuste osas lapse reaalses sotsiaalses keskkonnas. Eripedagoogi tegevused programmi raames:  lapse arengu ja kognitiivse profiili hindamine, tema tugevate ja nõrgemate külgede väljaselgitamine;  töötamine pereliikmete teadlikkuse ja motiveeritusega, tagamaks osalemine eesmärgistatud rehabilitatsiooniprotsessis;  efektiivsete abistamisvõtete väljaselgitamine, toimetulekustrateegiate õpetamine lapsele ja tema vanematele;  lapse suhtlemisoskuse ja eneseväljendamise arendamine suhtlustahvli kasutamisega;  lapse tugivõrgustiku nõustamine suhtlustahvli igapäevaseks rakendamiseks;  suhtlustahvli kasutamise monitoorimine lapse loomulikus igapäevases keskkonnas, vahehindamine ja vajadusel suhtlustahvli kohandamine (juhul, kui eripedagoog on programmis suhtlustahvli koostaja). Programmi raames tegevusterapeut õpetab kõnet toetava ja/või asendava suhtlemisvahendi e suhtlustahvli kasutamist. Teostab tegevusteraapiat individuaalselt ja/või rühmatööna, keskendudes eakohastele sensomotoorsetele, kognitiivsetele ja psühhosotsiaalsetele tegevuseeldustele, tegevustervikutele ja tegevuskontekstidele. Annab soovitusi kommunikatsiooni ja tegevuseeldusi arendavate tegevuste osas lapse reaalses sotsiaalses keskkonnas. Tegevused programmi raames:  suhtlustahvli kasutamist ja kõne arengut toetavate tegevuseelduste (jäme- ja peenmotoorika, koordinatsioon, kehaskeem jms) ning igapäevatoimingute arendamine;  suhtlustahvli kasutamist toetava abivahendite valik, kohandamine, kasutamise õpetamine ja harjutamine;  lapse loomuliku keskkonna kohandamine;  lapse tugivõrgustiku nõustamine suhtlustahvli igapäevaseks rakendamiseks;  suhtlustahvli kasutamise monitoorimine lapse loomulikus igapäevases keskkonnas, vahehindamine ja vajadusel suhtlustahvli kohandamine (juhul, kui eripedagoog on programmis suhtlustahvli koostaja). Programmi raames õpetaja, sotsiaalpedagoog, loovterapeut või mõni muu lapse tegevuskohas töötav spetsialist toetab lapse suhtlemise arengut läbi erinevate tegevuste (õppimine, mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud). Tegevused programmi raames:  kommunikatsiooni arengut võimaldava keskkonna loomine – laps on haaratud suhtlussituatsiooni ning näeb suhtlustahvli kasutamist; 20   suhtlustahvlil küsimuste, korralduste, kommentaaride jm lapse eneseväljenduse mudeldamine juhendaja poolt;  suhtlustahvli kasutama õpetamine sõltuvalt suhtlusolukorrast, mängus, tegevuses jne;  lapse arengu jälgimine, et hinnata hetkeseisu ja teada, millise oskuse õpetamisega tasub tegeleda;  lapse loomulikus keskkonnas igapäevastes situatsioonides suhtlustahvli kasutamise fikseerimine foto- ja videosalvestustega, mida saab kasutada suhtlustahvli kasutamise monitoorimisel ja lõpphinnangu andmisel;  info integreerimine spetsialistide vahel. D. Tulemuste hindamine- IV etapp (1 kuu). Tulemuste hindamine võib olla suunatud protsessile või eesmärgile ehk tulemusele. Programmis seatud eesmärkide saavutamist jälgitakse vaheanalüüside ja meeskonnatöö nõupidamiste käigus ning seatud ja saavutatud eesmärkide võrdlemise teel. Hindamisel kasutatakse samu mittestandardiseeritud küsimustikke ja RFK-koode nagu alghindamisel. Need tulemused on võrreldavad ja analüüsitavad. Neljandas etapis tehakse kokkuvõtted ühe kuu jooksul. Teenuseid osutatakse teenuse osutaja tegevuskohas 90% individuaaltöö ja kliendi tavapärases keskkonnas 10% võrgustikukohtumised. IV etapp (1 kuu). Teenuse osutaja tegevuskohas 90% individuaaltöö ja kliendi tavapärases keskkonnas 10% võrgustikukohtumised. Neljandas etapis tehakse kokkuvõtted ühe kuu jooksul. Neljas etapp koosneb järgnevatest tegevustest: 1. Lõpphinnang ja tagasiside. Lepitakse kokku suhtlustahvli kasutamise juhendamise vajaduse ja sageduse osas ning antakse soovitused edaspidiseks. Meeskonna poolt antud soovitused edastatakse kliendi esindajale ja vajadusel võrgustikule kirjalikult kokkuvõtva vestluse käigus. 2. Hindamistulemuste dokumenteerimine. 3. Antakse kaasa hinnang, juhendmaterjalid ning planeeritakse järeltegevused (suhtlustahvli koostaja: eripedagoog, logopeed või tegevusterapeut ). Lõpphinnangu andmisel osalevad samad meeskonnaliikmed, kes alghinnangu koostasid. Suhtlustahvli kasutamise monitoorimisel ja lõpphinnangu andmisel saab tugineda video tagasisidele – sh ka loomulikus keskkonnas on filmitud abivahendi kasutamist. Lõpphinnanguks on vajalik hinnata logopeedi poolt lapse kõne mõistmise ja eneseväljenduse taset nagu alghinnangus, seega on need omavahel võrreldavad. Lõpphinnangus hinnatakse, millistes situatsioonides ja kontekstis laps suhtlustahvlit peamiselt kasutab (nt küsib, kommenteerib, vastab jne) ning kuidas ta suhtlustahvlit kasutab (nt. kas osutab ühele või mitmele järjestikusele märgile), milliseid sõnaliike eelistab. Samuti uuritakse, kas ja milliseks on vaja muuta suhtlustahvli raskusastet ning selgitatakse välja uute tahvlite vajadust. E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine- V etapp järeltegevused 7 kuu ja 9 kuu möödumisel (3 kuu vältel). Programmi lõpus hindavad spetsialistid programmi tulemuslikkust, annavad tagasisidet tugivõrgustikule ja vajadusel annavad soovituse järgmise programmi jaoks. Suhtlustahvli koostaja (logopeed või eripedagoog või tegevusterapeut) hindab suhtlustahvli mõju ja selle kasutamisel tulemuste saavutamist ning uue suhtlustahvli koostamise vajadust 7. kuu ja 9. kuu lõpus programmi algusest. Programm on läbitud siis, kui lapsele on koostatud suhtlustahvel(id), mis on igapäevaselt kasutusel tugivõrgustiku abil ja tulemusi on hinnatud. Kui järelhindamisest selgub, et laps vajab uuel teemal suhtlustahvlit, tal on olemas rahalised vahendid, siis tal on võimalus uuesti osaleda programmis teisest kuni viienda etapini. Programmi ei saa uuesti läbida, kui lapsele ei ole vaja rohkem suhtlemiseks tahvleid koostada ja/või tugivõrgustik ei toeta suhtlustahvli rakendamist. 21 Vajadusel on võimalik programmi läbiviivatel spetsialistidel ja tugivõrgustikul (kool, lasteasutus jm) tellida alternatiivkommunikatsioonialast nõustamist suhtlustahvlite tõhusamaks rakendamiseks ja koolitust koolitaja hinnakirja alusel järgmistel teemadel:  Alternatiivkommunikatsiooni algkursus 2h.  Suhtlustahvlite koostamine ja kasutamine 4h.  Autism ja AAC 2h.  Boardmakeri arvutiprogramm 2h. Teenuseid osutatakse teenuse osutaja tegevuskohas 60% individuaaltöö ja kliendi tavapärases keskkonnas 40% võrgustikukohtumised. Viies etapp koosneb järgnevatest tegevustest: 1. Hinnatakse suhtlustahvli mõju ja selle kasutamisel tulemuste saavutamist ning uue suhtlustahvli koostamise vajadust 7. kuu ja 9. kuu lõpus programmi algusest. 2. Suhtlustahvli(te) rakendamine erinevates suhtlussituatsioonides tugivõrgustiku osalusel, monitooring uute vajaduste välja selgitamiseks (uued suhtlustahvlite teemad, tahvli kaasajastamine, teiste AAC vahendite soovitamine). 3. Nõustamise pakkumine tugivõrgustikule suhtlustahvlite tõhusamaks rakendamiseks ja uuendamiseks. 4. Programmi lõpus hindavad spetsialistid programmi tulemuslikkust, annavad tagasisidet tugivõrgustikule ja vajadusel annavad soovituse järgmise programmi jaoks (programmi juht, eripedagoog või logopeed või tegevusterapeut ). 5. Täidetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani D-osa. 22  VII. Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed?  Programm annab võimaluse suhtlemiseks kõnetule või ebaselge kõnega lastele, kellel varem selline võimalus puudus või oli ebapiisav.  AAC vahendit kasutav laps saab suhelda aktiivsemalt, olla iseseisvam ja kergemini suhelda kaasõpilastega ning sõpradega – paranevad ja tugevnevad sotsiaalsed suhted teistega.  Sõnum on teistele arusaadavam (teised mõistavad paremini, mida laps tahab neile öelda). Saab väljendada muuhulgas oma tundeid ja emotsioone. Laps saab ennast väljendada, kui tal on midagi vaja, midagi juhtus või soovib millestki rääkida (oma päevast, lemmiktegevustest vms).  Lapsel on võimalus õppida vastavalt oma kognitiivsetele võimetele.  Tänu kommunikatsioonivõimalusele võivad kaduda või väheneda käitumisprobleemid (juhul kui neid on).  Tegutsetakse erinevates tegevuskeskkondades rakendades alternatiivset kommunikatsioonivahendit.  Võimalus suuremaks koostööks võrgustikuliikmetega: teised rehabilitatsiooni- ja haridusasutused.  Programmimeeskonna ja tugivõrgustiku enesetäiendus ja erialane areng. B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Programmi riskid  Tugivõrgustiku ja pereliikmete ükskõikne suhtumine ja vähene motivatsioon AAC rakendamiseks oma igapäevatöös, igapäevaelus.  Pidev enesetäiendusvajadus.  Suhtlustahvlil kasutatav sõnavara ei ole piisav, et olla õppekavaga vastavuses.  Raskused lapse motiveerimisel suhtlustahvli kasutama õppimisel ja rakendamisel. Teenuse osutajatel väga erinev pädevus, arusaam ja kvaliteet rehabilitatsiooniprogrammi ja rehabilitatsiooniteenuse osutamisest.  Vähene AAC alane ettevalmistust kliendi toimimiskohas (koolis, lasteaias, päevakeskuses), sellisel juhul on vajalik vastav täiendkoolitus tööks programmi sihtgrupiga.  Sihtgrupi tervislik seisund võib olla ebastabiilne.  Raskused klientide arendamisel ja õpioskuste kujundamisel seoses keerulisemate erivajadustega.  Kõik AAC vahendid ei pruugi olla õpilasele alati käepärast.  Uude keskkonda minnes võib seal kasutuses olla teine AAC vahend ja laps peab ümber õppima.  Pärast lasteaia, kooli lõpetamist ei kasutata enam AAC vahendit, kuna tugivõrgustik väljaspool haridusasutust ei toeta seda.  Õpetajatel ei jää piisavalt aega, et eraldi AAC vahendile ja seda kasutavale õpilasele keskenduda.  Osades koolides ja lasteaedades puuduvad AAC alase väljaõppega logopeedid, eripedagoogid, kes on üheks oluliseks lüliks AAC vahendi alasel nõustamisel ja toetamisel.  AAC vahendite valmistamine on aja- ja rahakulukas, pidev uuendusvajadus, vastavalt lapse vajadusele. Olemasoleva AAC vahendi modifitseerimisvajadus.  Enamus teenuse osutajaid teevad rehabilitatsioonitööd muu töö kõrvalt ning osaajalise tööna. Kannatab töö kvaliteet ning töötajate motivatsioon.  Piirkonniti halb toetavate teenuste kättesaadavus (nt transport, isiklik abistaja, füüsilise keskkonna kohandamine) piirab võimalust osaleda rehabiliteerimises. Programmi arendamist vajavad küljed  Olemasolevaid ressursse kasutatakse otstarbekamalt, tegevusi ei dubleerita. 23   Järjepidevuse tagamine ja motivatsioonifaktorite väljatöötamine AAC rakendamiseks õppetöös sh kodus.  Koostöö. Töö tulemuslikkuse tagab järjepidev kliendi vajadustest lähtuv erinevate spetsialistide koostöö.  Hindamisküsimustike ja rahulolu-uuringute täiustamine.  Ühtse kliendiandmebaasi loomine programmipõhisteks tegevusteks.  Hästi korraldatud ja omavahel seotud võrgustikutöö parandamine, mis toetab erivajadustega inimeste edasist toimetulekut  Täiendkoolituste ja nõustamiste pakkumine suhtlustahvlite koostamiseks ja tõhusamaks rakendamiseks. Seega on vaja teha edasisi samme, et koolitada välja AAC praktikuid, kes on kogenud ja oskavad töötada ka erineva kultuuritaustaga inimestega.  Programmi eelarve mahu kasv vajaduse põhiselt sh transpordikulude kompenseerimine suuremas mahus. C. Millist tegevuskava soovitate rakendada programmi tõhususe täiustamiseks?  Programmimeeskonna liikmete kompetentside tõstmist – algteadmiste õpetamist ja/või järjepidevat koolitamist ja nõustamist AAC vallas.  Programmi osutajate ja/või võrgustikupartnerite kogemuskohtumist kaks korda aastas.  Meeskonnatöö ja mitmekülgse võrgustikutöö põhimõtete rakendamist.  Kliendi võrgustikuliikmete suuremat kaasamist ja informeerimist programmi vajalikkusest ja tegevustest.  Programmisiseselt operatiivselt ülesannete jaotamist ja vastutuse jagamist meeskonnaliikmete vahel.  Nõuded programmi osutavale asutusele (sh spetsialisti koormuse ja tööaja tingimused), spetsialistide arv klientide arvu suhtes, turvalisus tööülesannete täitmisel (ohutusnõuded).  Teenuse osutamise tingimused juhul, kui teenust osutatakse väljaspool asutust (näiteks kliendi kodus).  Tugiteenuste osutamist koordineeritult, planeeritult ning sektorite koostöös.  Juhtumikorralduse metoodika ja tööpõhimõtete valdamist.  Rahulolu-uuringute süsteemset ja regulaarset läbiviimist erinevate poolte hulgas (kliendid, meeskonnaliikmed, võrgustikuliikmed), tulemuste regulaarset hindamist, et siis analüüsida ja võrrelda tulemusi aastate lõikes, mis on aluseks edasiste parendustegevuste kavandamisel.  EQUASS-i kvaliteedipõhimõtete järgimist.  Teenuse disainimist. 24  VIII Viited A. Kasutatud materjalide loetelu 1. Binsol, H., Klein, H. (2006). Tartu Hiie Kool. – Eripedagoogika. Erikool. 2. Beukelman DR, Mirenda P. 2005. Augmentative and alternative communication: Supporting children and adults with complex communication needs (3rd ed.).Baltimore: Paul H. Brookes Publishing Co. 3. Bleach, F. (2008). Igaüks on erinev. Raamat noortele inimestele, kellel on autismiga õdesid ja vendi. Tartu Ülikooli Kirjastus. 4. Bootzin, R. R. & Acocella, J. R. (1988). Childhood Autism. Abnormal psychology current perspectives (5th ed) (lk 449-463). New York: McGraw-Hill. 5. Bricker, D. (2002). AEPS. Assessment, Evaluation, and Programming System for Infants and Children (2nd edition). Paul H. Brookers Publishing Co. 6. Butterworth, G. & Harris, M. (2001). Arengupsühholoogia alused (lk 53-54, lk 61-87, lk 216- 222). Tartu Ülikooli kirjastus. 7. Cohen, D. J. & Volkmar, F. R. (1997). Handbook of autism and pervasive developmental disorders (2nd ed). New York: Wiley. 8. David R. Beukelman Ph.D.ja Pat Mirenda Ph.D (2013). Augmentative and Alternative Communication. 9. Davison, G. C. & Neale J. M. (1998). Abnormal psychology (7th ed) (lk 436-448). New York: John Wiley. 10. DeHaas-Warner, S. J. & Neisworth, J. T. (1991). What are the Basics for Family Collaboration? Toimetanud Bagnato, S. J. & Neisworth, J. T., Assessment for early Intervention: best practices for professionals (lk 130-141). London; New York: Guilford. 11. Erna, A. ja Lloyd, L. L (2005). Augmentative and alternative communication and severe disabilities: beyond poverty. London. 12. Espe, T. (1973). Logopeedia alused. Tallinn. Kirjastus Valgus. 13. EV Sotsiaalministeerium (1999). Erivajadustega laste hoolekande- ja rehabiliteerimisvajaduste hindamine ja kulg. Tartu: Tartu Ülikool. 14. Frith, U. (2000). Cognitive Development Pathology. Cognitive Explanations of Autism. In Lee, K. Childhood Cognitive Development: The Essential Readings (lk 323-337). Blackwell publishers. 15. Gillberg, C. (2003). Aspergeri sündroom. Tallinn Kunst, Tartu Greif. 16. Goetz, E. T., Hall, R. J. & Fetsco, T. G. (2003). Implication of Cognitive Psychology for Assesment of Academic Skill. Reynolds, C. R. & Kamphaus, R., W., Handbook of Psycholocical and Educational Assessment of Children (2nd edition) 17. Grunewald, K. (1999). Autism lastel ja täiskasvanutel. Toimetanud Bakk, A. & Grunewald, K., Vaimupuudega inimeste hoolekandest (lk 65-72). Koolibri. 18. Hallap, M. , Padrik, M. (2009). Valdkond „Keel ja kõne”. Kog. E.Kulderknup (toim.). Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. Tallinn: Studium. 19. Hallap, M., Padrik, M. (2013). Kõne- ja keelepuuded lastel ja täiskasvanutel. Tartu Ülikooli kirjastus. 20. Heikurainen, I. (2009). Kõnet toetav ja asendav kommunikatsioon ehk AAC. Tallinn. 21. Häidkind, P. & Kuusik, Ü. (2009). Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Toimetanud Kulderknup, Ene, Lapse arengu hindamine ja toetamine (lk 22-64). Tallinn: Studium 2009. 22. Häidkind, P., Kuusik, Ü. (2006). Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava üldosa 19. peatükk, täiendatud variant. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. 23. Ikkonen, A. (2006). Suhtlemisoskuste hindamine varases lapseeas ja autismi korral: bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool. 24. Kangas KA, Lloyd LL. (2005). Augmentative and Alternative Communication. 25. Kuzemtšenko, M., Läänemets, M., Rekand, E. & Räni, K. (2003). Autism. Meie laste lood. Eesti Autismiühing. 26. Kuusik, Ü. (2007b). Laste arengu toetamisest sõimerühmas. Kons, A. (Toim), Väikelapse kõne, keele ja tunnetustegevuse areng (9-26). Tallinn: Ilo. 27. Light JC, Beukelman DR, Reichle J (Eds.). (2003). Communicative competence for individuals who use AAC: From research to effective practice. Baltimore: Paul H.Brookes Publishing Co. 25  28. Lloyd LL, Fuller DR, Arvidson H. 1997. Augmentative and alternative communication:A handbook of principles and practices. Needham Heights, MA: Allyn and of communication skills. 29. Melsas, M. (2004). Kommunikatsioonivõimalused kõnetutele lastele. Tallinn. Magistritöö. 30. Melsas, M. (2010). Kommunikatsioonimapp täiskasvanule. Eripedagoogika täienduskursuse ERILINE ÕPPIJA kursusetöö.Tallinn. 31. Pat Mirenda, Ph.D., ja Teresa Iacono. (2009). Autism Spectrum Disorders and AAC, Ph.D. Brookes Publishing. 32. Pill, K. (2014). AAC suhtlusraamatud alternatiivkommunikatsioonivahendina. Tallinn. Magistritöö. 33. Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised (3 tr) (1999). Tartu: Tartu Ülikool. 34. Reka, V. & Tamas, V. (2009). The Diagnosis of Autism and the Hungarian Practise of Evaluation. In: Autism Day 2009 a Snapshot of the autistic families. 35. Reynolds, C. R., Gutkin, T. B., Elliot, S. N. & Witt, J. C. (1984). Psychological Assessment of Persons, Behaviors, and Enviroments. School Psychology: essentials of theory and practice (lk 114-185). NewYork: Wiley. 36. Schopler, E. & Mesibov, G. B. (1988). Diagnosis and Assessment in Autism. New York: Plenum Press. 37. Schuler, A. L. (2003). Enhanching language and communication development. San Fransico State University. 38. Trillingsgaard, A. & Jørgensen, O. S. (1993). Autism. Kirjutistesari autismist-I. Koolipsühholoogia Kirjastus. 39. Von Tetzchner, V.S.ja Martinsen, H. (1992). Introduction to Sign Teaching and the Use of Communication Aids. London. 6-17. 40. Võgotski, L. (2014). Mõtlemine ja kõne. Psühholoogilised uurimused. Tartu: kirjastus „Ilmamaa“. 41. Watson, L. (2003). Toddlers with Autism. Infants and young Children. Vol 16 no 3. 42. Wilkinson K, Henning S (2007). The state of research and practice in augmentative and alternative communication for children with developmental disabilities. MentalRetardation and Developmental Disabilities Research Reviews13:58-69. Elektroonilised andmebaasid: 1. Psühholoogilise arengu häired, 21. september 2009, http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/F8.htm. 2. Astmed (1995): koolieelse kasvatuse programm / S. Bluma, M. Shearer, A. Frohman, J. Hillard; eesti keelde tõlkinud ja toimetanud : Linnu Mae. Tallinn, Helsingi: Sotsiaalministeerium: Kehitysvammaliitto. 3. Supporting Children and Adults with Complex Communication Needs. 4. Melsas, M. (2010) Õppematerjal. www.kaokeskus.ee ESF projekti õppematerjalid. http://www.kaokeskus.ee/ul/Merike_Melsas.pdf. 5. Juhtumikorralduse käsiraamat (2006). Sotsiaalministeerium. http://www.eatl.ee/wp/wp- content/uploads/Juhtumikorralduse_k%C3%A4siraamat.pdf. 6. Vaimupuudelaste õpetamise metoodikamaterjalid (1995). III osa kommunikatsioon. EV Sotsiaalministeerium. Tallinn. 7. Võgotski, L. Problemõ rasvitija psihiki /Sobranie sotshinenii Pedagogika. Moskva. 8. http://www.logopeed.ee/index.php/lugemiseks/laste-kone-ja-keelepuuded.html/. 9. http://cirrie.buffalo.edu/bibliography/. 10. https://en.wikipedia.org/wiki/Augmentative_and_alternative_communication. B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave • sotsiaalhoolekande seadus (SHS); • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS); • halduskoostöö seadus (HKTS); • käibemaksuseadus (KMS); • majandustegevuse registri seadus (MTRS); • riigieelarve seadus (RES). 26 Juhtumikorraldus – Teenuste osutamise ja koordineerimise süsteem, mille eesmärk on tagada kliendile individualiseeritud abi, mis lõppkokkuvõttes toob kaasa ressursside efektiivsema kasutamise (Weil & Karls, 1985). Juhtumikorralduse eesmärk on arendada ja parandada kliendi sotsiaalset toimetulekut; vältida sotsiaalsete probleemide tekkimist ja süvenemist; kindlustada inimene tema vajadustele vastavate teenuste, toetuste jm ressurssidega; kasutada efektiivsemalt majandusressursse (Juhtumikorralduse käsiraamat). Iga laps ja tema pere on ainulaadne ja vajab individuaalset lähenemist. Seepärast lähtub programmijuht peamiselt juhtumikorralduse põhimõtetest, mis aitab efektiivselt koordineerida lapsele vajalikke teenuste kättesaadavust ning ühise eesmärgi nimel töötamist. Võrgustikutöö – Juhtumikorraldust ei saa rakendada ilma toimiva võrgustikuta. Võrgustikutöö on meetod, mis seab keskmesse kliendi ning tema vajadused. Last ümbritsev võrgustik peab tegema efektiivset koostööd ühiste eesmärkide saavutamise nimel ning iga juhtumi eest vastutab spetsialist, kes juhtumi korraldamisel koordineerib kogu võrgustiku tööd. Juhtumite puhul alustatakse küll tööd üksikisikuga (abivajaja), kuid üsna kiirelt jõutakse ka grupitööni (pere jm tugivõrgustik). Perega töötamine võib viia vajaduseni teha kogukonnatööd, näiteks kujundada kogukonna liikmetes sallivamaid hoiakuid, et keskkond toetaks vajalike abivahendite kasutamisel. Programmis osaleva lapse kommunikatsioonialase probleemi lahendamise tõhusus sõltub last ümbritseva võrgustiku aktiivsusest ja motiveeritusest. Programmi meeskond peab tööd tegema nii lapse enda kui teda igapäevaselt toetava võrgustikuga. Seda tehakse järjepideva nõustamise, jõustamise ja ka suhtlusabivahendite alase koolitamisega. Meeskonnatöö -Meeskonnatöö korraldamise juures peab jälgima, et säiliks seos eesmärgi (erivajadustega lapse arengu toetamine), abinõude (kuidas seda tehakse) ja tulemuste (kuivõrd olukord paraneb) vahel. Hästi toimiva asutuse meeskonnatööle on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) Koostööd reguleerivad ametlikud reeglid. Liikmetel lasub koostöökohustus. Otsustatakse vajalike liikmete, nende rollide ja vastutuse üle (kes ja mida on kohustatud meeskonnatöö raames tegema). 2) Ühised tegevuseesmärgid on selgelt sõnastatud. Lepitakse kokku, mis suunas tegutsetakse ja kuhu soovitakse jõuda. 3) Koostöö toimub asutuse eri tasanditel. Meeskonnaliikmete seas on olulised kõik teemaga seotud töötajad, lapsevanemad ja juhtkonna esindaja. 4) Asutuse meeskonnad on omavahel seotud programmijuhi kaudu. Meeskondade omavahelised seosed asutuse eri tasanditel võimaldavad tagada asutuse kui terviku toimimise. Lisaks on töö aluseks erinevad nõustamistehnikad, intervjueerimine, töö perekonnaga, töö kliendiga, töö dokumentidega, töö õigusaktidega, vaatlus, testid, kaardistamine jne. Programmis kasutatavad erinevad meetodid hindamiseks. Vaatlus, testid, küsitlused, intervjuu, juhtumitöö, võrgustikutöö, dokumentide analüüs, meeskonnatöö. Vaatlus on lapse jälgimine andmete kogumise eesmärgil. See meetod on hästi kasutatav probleemide esialgseks püstitamiseks. Vaatlus on aluseks teistele hindamismeetoditele – arengutestidele ja - skaaladele. Vaatluse eelised: häirib last vähe; last vaadeldakse loomulikus keskkonnas, tegevustes; paindlik kasutamine; sobib kasutamiseks kõikide laste puhul; saab infot lapse oskustest, teadmistest, käitumisest, reaktsioonidest; on oluline sekkumise hindamisel. Samas on vaatlusel ka puudusi, peamiselt nimetatakse vähest objektiivsust ja usaldusväärsust (Männamaa, 2008). Last võib vaadelda nii loomulikus keskkonnas kui võõras keskkonnas, mis uurivad spontaanset käitumist ja kasutavad loomulike tingimustega identset keskkonda ja mänguasju. Testimist on peetud kõige kindlamaks ja ökonoomsemaks meetodiks tundlike otsustuste tegemisel indiviidi kohta (Murphy & Davidshofer, 1994). Sisukas psühholoogiline hindamine hõlmab nii sotsiaalseid kui ka emotsionaalseid omadusi, motoorseid, verbaalseid ja kognitiivseid võimeid. Lisaks peetakse oluliseks last ümbritseva keskkonna iseärasuste arvestamist (Anastasi & Urbina, 1997). Küsitluse õnnestumise üheks olulisemaks eeltingimuseks on sobivate küsimuste esitamine. Küsitlusel saadavate andmete kvaliteet sõltub küsitluse ettevalmistusest ja läbiviimisest. Küsimuste esitamiseks on kaks võimalust: kirjalik ehk küsimustik ehk ankeet ja suuline ehk intervjuu (Mikk, 1975). Küsitleda võib last, tema vanemaid, õpetajaid jne. Intervjuu on soovitav võtta hindamisprotsessi algul, kuna intervjuu abil saadav ettekujutus hinnatavast inimesest võib olla määrav edasise hindamisstrateegia väljatöötamisel, meetodite valikul selle jaoks jne (Käärst, 1991). Intervjuu on sobiv hindamaks 27 käitumisi, mis muutuvad ajas ja olukorras ning mis ei ilmne võõras keskkonnas (Schuler, 2003). Intervjuu eelised: paindlik protseduur; sageli ainus viis taustainfo saamiseks; motiveerib ja annab lapsele võimaluse anda endapoolset infot; annab seletuse mitmetähenduslikele vastustele; võimaldab lahendada vääritimõistmisi; võrrelda lapse verbaalset ja mitteverbaalset käitumist; lubab veenduda esitatud info paikapidavuses. Puudustena tuuakse välja: intervjueerija võib anda tahtmatuid, märkamatuid märke, mis võivad mõjutada lapse vastuseid; intervjueerija võib teha vigu info ülesmärkimisel; laps võib anda ebatäpset või kallutatud informatsiooni. Siiski on intervjuu heaks meetodiks lasteaias laste teadmiste, mõtlemise, asjadevahelise seoste, põhjenduste, arusaamiste ja seletuste hindamisel. Seda meetodit saab kasutada ka väikelaste vanematega, kelle lapsed end muul viisil väljendada ja oma teadmisi ja arusaamisi näidata ei oska (Männamaa, 2008). Rahvusvahelised arengud AAC-s AAC on rahvusvaheliselt tunnustatud tegevusvaldkond. Enamikus arenenud lääneriikides on olemas AAC teenuseid ja abivahendeid keerukate kommunikatsioonivajadustega lastele ja täiskasvanutele. Vastukaaluks sellele on AAC teenused ja abivahendid arengumaades tihti piiratud (Alant ja Lloyd, 2005). Selle erinevuse põhjusteks on majanduslik olukord, kliiniliste ja hariduslike ressursside/vahendite puudumine (Alant, 2007). Uurimuste ja nõustamistega arengumaades on seatud eesmärgiks suurendada AAC tunnustamist ja mõistmist erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimeste seas. AAC sekkumise üldisem eesmärk on arendada erivajadustega inimeste võimet ja oskust oma soove väljendada ja algatada vestlust (Geiger ja Alant, 2005). Rahvusvahelise Augmentatiivse ja Alternatiivse Kommunikatsiooni Ühingu (ISAAC) liikmeid on rohkem kui 50 riigist. ISAAC on ülemaailmne assotsiatsioon, kes töötab selle nimel, et luua võimalusi AAC-d vajavatele inimestele. Lisaks piirkondlikele ja rahvusvahelistele konverentsidele on ISAAC-il ka ametlik ajakiri nimega Augmentative and Alternative Communication. See on palju kaasa aidanud AAC hindamist ja sekkumist toetava uurimisbaasi väljaarendamisele ja levitamisele. AAC teadusuuringute valdkonnad AAC teadlased uurivad uusi ja uuenduslikke viise vähese või mittefunktsionaalse kõnega laste ja täiskasvanute sotsiaalsete ja akadeemiliste püüdluste toetamiseks. Mõned teadlased on keskendunud keele- ja kirjaoskuse arengu toetamisele arengupuudega, nt ajuhalvatusega lastel (Soto ja Zangari, 2009). Need oskused on hädavajalikud, et tõhustada nüüdisaegsete AAC seadmete kasutamisoskust ning toetada seeläbi lapsi suhtlus- ja akadeemiliste oskuste arendamisel. Uurimus määrab ka kindlaks, kuidas parimal viisil kasutada AAC-d sellise rahvastiku puhul, kus on traditsiooniliselt vastu seisnud hariduse ja terviseala asjatundjatele. Näiteks saavad intellektipuudega ja autismispektri häiretega lapsed kasutada suhtlemise põhioskuste, nt millegi palumise arendamiseks nii elektroonilisi kui ka mitteelektroonilisi AAC vahendeid (Lancioni et al, 2007; Mirenda, 2001). Nüüd on tarvis edasisi uuringuid, et teha kindlaks, kas AAC vahendeid saab kasutada suurendamaks ASH laste sotsiaalset suhtlust eakaaslaste ja täiskasvanutega. AAC-Rehabilitatsiooni Rakendamise Uurimise Keskus (AAC-RERC) USA-s tegeleb ülikoolil ja tööstusel põhinevate projektidega, mille eesmärk on laiendada AAC tehnilisi võimalusi. Praeguste AAC-RERC projektide näidis sisaldab uute kontekstuaalset teavet integreerivate AAC süsteemide arendamist, et toetada keele- või intellektipuudega täiskasvanute suhtlemist; uute AAC süsteemide ja raskete liikumispuuetega inimeste vaheliste liideste arendamist ja AAC süsteemide uurimist, mille eesmärk on n-ö näost näkku suhtlus, ühendades omavahel areneva tehnoloogia ja sotsiaalse vastastikmõju (AAC-RERC). Programmi töökorraldus Spetsialistide arvu suhe klientide arvu kohta: optimaalne teenuse saajate hulk on ligikaudu 5 inimest päevas ühe spetsialisti kohta (vahemik 3–6 klienti). Teenuse maht: • Teenuse arvestuslikuks ühikuks on 1 tund, mis sisaldab 30–45 minutit otsest klienditööd. Ülejäänud aeg on ette nähtud teraapia läbiviimise ettevalmistamiseks (planeerimine, tegevuse jaoks vajalike vahendite valmis panemine) ja teraapiakorra lõpetamiseks (dokumenteerimine, tööpinna korrastamine). Teenuse periood ja sagedus oleneb konkreetse isiku probleemidest ja vajadustest. • Kohtumiste arv sõltub kliendi vajadustest ja probleemi keerukusest. • Teenuse mahu arvestamisel tuleb silmas pidada, et teenus sisaldab iga spetsialisti töö puhul järgmisi töölõike: ettevalmistus, töö kliendiga, hinnangute ja kokkuvõtete koostamine, tulemuste vormistamine, tegevuse sidumine kliendi õppetöö- ja elukeskkonnaga. • Väljaspool rehabilitatsiooniasutust osutatava teenuse mahu juurde lisatakse transpordile jm tegevustele kuluv ajaressurss. 28 Saatja: Merike Merirand <[email protected]> Saatmisaeg: 7. märts 2016. a. 8:00 Adressaat: Margery Roosimaa Koopia: Jaanika Savolainen; Kati Kiiver Teema: Päevakeskus Käo reh.programm koos lisadega Manused: Lisa 2- Käsiraamat Lausetasandil suhtlemine-suhtlustahvlid lastele- 2016.pdf; Lisa 3- töövihik-2016.pdf; Lisa 1 Reh programm KÄO lausetasandi suhtlemine 2016.doc; Lausetasandil suhtlemine- suhtlustahvlid lastele Programmi maksumus.xls; Tegevuskava programm 2016.docx Tere Edastan täiendustega programmi ja lisadokumendid. Lugupidamisega Merike Merirand Lisa 3 – Rehabilitatsiooniprogrammi osaleja harjutuste ja/või töölehtede kogu Lausetasandil suhtlemine-suhtlustahvlid lastele __________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Osaleja töövihik 2015 Tallinn Päevakeskus Käo 1 Koostajad: Merike Merirand Jaanika Savolainen Kati Kiiver Osaleja töövihik on rahastatud ESF hoolekande programmi "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013" raames ning finantseeritakse vastavatest vahenditest – 1T10 43360; KT103101, liik 40,55. Materjali mis tahes viisil reprodutseerimine ja levitamine on keelatud ilma Päevakeskus Käo nõusolekuta. Tasuta jagamiseks 2 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................................................ 3 Suhtlusabivahendi vajaduse hindamine ja koostamine ..................................................................................................... 4 Lisa 1. HINDAMISLEHT............................................................................................................................................... 13 Lisa 3. Kõne mõistmine ja eneseväljendus ..................................................................................................................... 22 Lisa 4. Suhtlustahvli kasutamise meelespea ................................................................................................................... 24 Lisa 5. Tagasiside küsimustik tugivõrgustikule suhtlustahvlite kasutamise ja rakendamise kohta 7 kuu möödudes programmi algusest ......................................................................................................................................................... 26 Lisa 6. Tagasiside küsimustik tugivõrgustikule suhtlustahvlite kasutamise ja rakendamise kohta 9 kuu möödudes programmi algusest ......................................................................................................................................................... 29 Lisa 7. Boardmakeri programm ...................................................................................................................................... 32 3  Suhtlusabivahendi vajaduse hindamine ja koostamine I OSA 1. Andmed Suhtlusabivahendi koostamise alustamise kuupäev Isiku ees- ja perekonnanimi RFK kood Diagnoos Lapsevanema/eestkostja ees- ja perekonnanimi Kontaktandmed (telefon, e-post) Haridusasutuse/lasteaia nimetus, kontaktisiku andmed, telefon Programmijuhi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed Muu teave 2. Nõusolek isikuandmete töötlemiseks Mulle on selgitatud minu isikuandmete töötlemisega seonduvat, sealhulgas milliseid minu isikuandmeid suhtlusabivahendi koostamiseks võidakse töödelda, isikuandmete töötlemise eesmärki, andmete edastamist kolmandatele isikutele, isikuandmete töötleja andmeid ning andmesubjekti seadusest tulenevaid õigusi seoses isikuandmete töötlemisega. Annan oma nõusoleku: – isikuandmete töötlemiseks, sh delikaatsete isikuandmete töötlemiseks; – töötlemise edasiandmiseks kolmandatele isikutele, kui see on vajalik minule abi andmiseks suhtlusabivahendi koostamiseks ja kasutamiseks. Nõusolek on antud vabatahtlikult. Kuupäev Lapsevanema/seadusliku Allkiri esindaja nimi 4 Programmijuhi nimi Allkiri II OSA 1. Hinnang isiku suhtlusabivahendi vajadusele Informatsioon suhtlustahvli vajaduse hinnangu kujundamiseks (kas ja millist suhtlusabivahendit kasutab praegu ning missuguseid lisaressursse vajab uue suhtlustahvli kasutusele võtmiseks). Kommunikatsioon mõistmine Lisa 1.1 Eneseväljendus Lisa 1.2 Suhtlusabivahend (-id) (olemasolevad) Lisa 1.3 Keskendumine Lisa 1.4 Muu teave Esmane hinnang isiku suhtlusabivahendi vajadusele 2. Eelnevalt läbiviidud hindamised Eelnevalt läbiviidud Hindaja nimi, Hindamise aeg või Lisainfo hindamise kohta hindamised kontaktandmed hindamisdokumendi kehtivus Isiklik rehabilitatsiooniplaan Erinevad hindamistestid. Nimeta Lapse motivatsioon ja huvid Suhtlustahvli hindamine Suhtlusabivahendi liik ja kasutamine Abivahendi ja keskkonna kohandamise vajadus suhtlemisel Muu hindamine 5  3. Suhtlustahvli koostamiseks vajalik info ja hinnang Kõne mõistmine Lisa 3.1 Eneseväljendus Lisa 3.2 Lapse motivatsioon ja huvid Lisa 1.5 Kognitiivsed, sensoorsed ja motoorsed (sh kui on Lisa 1.6 liikumisabivahendid) piirangud Lisa 2 Käte motoorika, abivahendi ja keskkonna Lisa 1.7 kohandamise vajadus suhtlemisel Hinnang suhtlustahvli koostamiseks III OSA Tegevuskava 1. Programmis osalevad erialaspetsialistid 2. Programmis osalevad võrgustikuliikmed 3. Programmis osalejate vastutusalad 4. Isiku transpordi kompensatsiooni vajadus 5. Võrgustikuliikme valmisolek hankida Boardmaker programm 6. Suhtlustahvli koostamist takistavad tegurid (isiklikud, majanduslikud jne) 7. Viisid ja ülesanded, mille kaudu saab lapsevanem oma lapse arengule väljaspool asutust kaasa aidata. 6  Programmi tegevuskava 1. 2.Tegevused ja 3. Alategevused 4. Ajakava 5. Tegevuse Tegevuste teenused (kuupäevad) teostaja/vastutaja etapid ja nimi ja kestvus kontaktandmed I- etapp 1. Töö olemasolevate 1 Töövihik I-III osa Programmijuht dokumentidega (reh. 1 kuu plaan, eelnevalt läbiviidud hindamised jm), analüüs; Tegevuskava koostamine. 2. Esmase alghinnangu 2. Töövihik Lisa 1.1-1.4 Eripedagoog / koostamine, kui ei ole Logopeed piisavat infot varasematest hinnangutest, siis lapse hindamine võimalusel loomulikus keskkonnas (kommunikatsiooni mõistmine, eneseväljendus, millist suhtlusabivahendit kasutab, keskendumine). 3. Programmis osalemise võimalike Sotsiaaltöötaja takistuste väljaselgitamine. 4. Töövihik Lisa 3 4. Lapse kõne mõistmise Algtaseme fikseerimine. Logopeed ja eneseväljenduse 5. Töövihik Lisa 1.6 - lapse hindamine. kognitiivsed, sensoorsed ja motoorsed piirangud. Eripedagoog 5. Suhtlustahvli koostamiseks vajaliku Töövihik Lisa 1.7 -käeline info kogumine ja võimekus, täiendavate abivahendi vajaduse abivahendite või hindamine keskkonna kohandamise Tegevusterapeut vajadus Töövihik Lisa 1.5 -lapse Suhtlustahvli motivatsioon ja huvid koostaja 7 II- etapp 1.Tegevuskava täitmise Programmijuht jälgimine. Info 1 kuu integreerimine spetsialistide vahel. 2. Pere 2. Programmis Sotsiaaltöötaja sotsiaalnõustamine osalemiseks ilmnenud takistustele lahenduste leidmine, kokkulepete sõlmimine. Teistest toetavatest teenustest informeerimine 4. Täiendava abivahendi 4. Täiendavate kasutama õpetamine ja abivahendite valik, harjutamine. Tegevusterapeut kohandamine, vajadusel Lapse keskkonna tegutsemiskeskkonna kohandamine kohandamine suhtlustahvli kasutamiseks. 5. Erialaspetsialistide hindamistulemuste 5. Suhtlustahvli analüüs. Suhtlustahvli koostamine koostaja: Töö Boardmakeri logopeed, programmiga - esmane eripedagoog või versioon suhtlustahvlist. tegevusterapeut 6. Suhtlustahvli 6. Lähivõrgustiku kasutama õpetamine nõustamine, suhtlustahvli kasutamise õpetamine. Suhtlustahvli koostaja Rakendamise monitooring. Vajadusel suhtlustahvli kohandamine. Vajadusel Tugivõrgustiku koolitus Suhtlustahvlite Koolitaja (6 h) koolitus (kui ei ole varasemalt kasutamise teoreetiline ja läbitud või eelmisest praktiline koolitus koolitusest on möödas 2 aastat) 8 III etapp 1. Tegevuskava täitmise 1. Töövihik IV osa punkt 1 Programmijuht vahehindamine 3 kuud Suhtlustahvli kasutamise juhendamise vajaduse välja selgitamine. 2. Kommunikatsiooni ja 2. Suhtlustahvli Logopeed kõne arendamine. kasutamise harjutamine Kognitiivsete oskuste Eripedagoog arendamine. Kõne arengut toetavate tegevuseelduste Tegevusterapeut arendamine. 3. Tugivõrgustiku 3. Tugivõrgustiku nõustamine suhtlustahvli Suhtlustahvli nõustamine ja igapäevaseks koostaja jõustamine rakendamiseks, soovitused edaspidiseks. 4. Tugivõrgustikuga 4. Vahehindamine vestlus; monitoorimis- Suhtlustahvli pärast ühte kuud märkmete- ja video koostaja intensiivset analüüs. suhtlustahvli kasutamist Tegevuskava vahehindamine Programmijuht IV etapp 1. Lõpphindamine 1. Töövihik IV osa punkt 2 Programmijuht, suhtlustahvli 1 kuu Töövihik Lisa 3 – kõne koostaja mõistmise ja eneseväljenduse lõpptase Logopeed programmis. 2. Tagasiside 2. Selgitatakse välja Suhtlustahvli vanematele, suhtlustahvlite muutmise koostaja nõustamine ja edasiste ning kasutamise tegevuste planeerimine juhendamise vajadus ja sagedus. 3. Nõustamine 3. Täiendav nõustamine kognitiivsete oskuste ja Eripedagoog ja/ suhtlustahvli suhtlemisoskuste või logopeed kasutamiseks arendamisel. Igapäevategevuste Tegevusterapeut 9  juhendamise visualiseerimisel nõustamine. V etapp 1. Tegevuskava 1. Töövihik IV osa punkt 3 Programmijuht järelhindamine 3 kuud Soovitused järgmise programmi jaoks. 2. Töövihik Lisa 5 ja 6. Suhtlustahvli Suhtlustahvli mõju ja selle 2. Rehabilitatsiooni kasutamisel tulemuste koostaja tulemuste saavutamine ning uue järelhindamine suhtlustahvli koostamise vajadust 7. kuu ja 9. kuu lõpus programmi algusest. Eripedagoog või 3. Nõustamine logopeed suhtlustahvli 3. Tugivõrgustiku kasutamiseks, nõustamine kognitiivsete oskuste ja suhtlemisoskuste arendamisel. 4. Lõpphinnang rehabilitatsiooni 4. Rehabilitatsiooniplaani Programmijuht, tulemustele D-osa täitmine suhtlustahvli programmis osalemisel koostaja 9. Tegevuskava elluviimise aeg Lapsevanema / Allkiri seadusliku esindaja nimi Programmijuhi nimi Allkiri 10  IV OSA Tegevuskava hindamised 1. Tegevuskava vahehindamine Isiku ees ja perekonnanimi: Hinnatav ajavahemik: Hinnangu koostamise kuupäev: Hinnangu koostajad: Soovitused edaspidiseks: 1. 2. Hinnang: Saavutatud individuaalsed eesmärgid ja omandatud oskused. Edasise arendustegevuse põhisuunad, korduva hindamistegevuse vajadus. Lapsevanema / Allkiri seadusliku esindaja nimi Programmijuhi nimi Allkiri 2. Tegevuskava lõpphindamine Isiku ees ja perekonnanimi: RFK kood Hinnatav ajavahemik: Hinnangu koostamise kuupäev: Hinnangu koostajad: Soovitused edaspidiseks: 1. 2. Hinnang: Lapsevanema / Allkiri seadusliku esindaja nimi Programmijuhi nimi Allkiri 11  3. Tegevuskava järelhindamised 7 kuu ja 9 kuu möödumisel Isiku ees ja perekonnanimi: Hinnatav ajavahemik: Hinnangu koostamise kuupäev: Hinnangu koostajad: Soovitused edaspidiseks: 1. 2. Hinnang: Lapsevanema / Allkiri seadusliku esindaja nimi Programmijuhi nimi Allkiri 12  V OSA Lisad Lisa 1. HINDAMISLEHT Asutus: ..................................................... Lapse ees- ja perekonnanimi:...................................................... Hindamise koht: ...................................... Koostajate ees- ja perekonnanimed ning ametid: .............................................................................................................................................................................. .............................................................................................................................................................................. .............................................................................................................................................................................. Koostamise alustamise ja lõpetamise kuupäev: .................................................................................. 1. Kommunikatsiooni mõistmine (Logopeed või eripedagoog) Tee rist sobivasse lahtrisse Milliseid Foto Pilt žest Kehakeel Sõnad väljendusvahendeid mõistab? 2. Eneseväljendus (Logopeed või eripedagoog) Kuidas laps võtab kontakti? ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………….................................... Millistes situatsioonides ta ennast väljendab? ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………................................................ 13 14 3. Suhtlusabivahendid (Logopeed või eripedagoog) Kas ja millist suhtlusabivahendit kasutab? Tõmba ring ümber sobivatele variantidele, punktiirile täpsusta vastused Foto Sümbolpilt Kommunikaator Tahvelarvuti Suhtlustahvel Suhtlusraamat Muu Milline? Rakendus? Milline? Milline? Mis? ……… …………... ………………... ………………. ……………... ………………. ………… ……… …………... ………………... ………………. ……………... ………………. ………… ……… …………... ………………... ………………. ……………... ………………. ................ 4. Keskendumine (Logopeed või eripedagoog) Kui kaua suudab keskenduda ühele tegevusele 1:1-le situatsioonis (kesk, min)? ……......... Kui kaua suudab keskenduda ühele tegevusele grupitegevuses (kesk, min)? ………........... Millised tegevused ja keskkond soodustavad keskendumist? ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………................................................ 5. Lapse motivatsioon, huvid (Suhtlustahvli koostaja) Kirjuta igasse lahtrisse 5-10 faktorit Lemmik söögid, joogid, maiustused Lemmik esemed või asjad (pall, nukk, süntesaator, tahvelarvuti, vesi jms) Lemmik tegevused (TV vaatamine, joonistamine jms) 15 Lemmik mängud (kellegagi koos/ üksinda) Lemmik paigad (kohad kuhu armastab minna, kus meeldib viibida) Inimesed, kellega meeldib koos olla Millega sisustab oma vaba aja? 6. Kognitiivsed, sensoorsed ja motoorsed piirangud (Eripedagoog) Kas ja kui suuri pilte kasutab igapäevaselt? ……………………………………................................. Test suhtlustahvlitega: Tee rist sobivatesse lahtritesse, vajadusel täpsusta Kognitsioon Motoorika Sensoorika Valib 2 pildi seast Osutab ühe küsitava pildi sõrmega Leiab pildipaarid Mitme sõrmega Leiab pildi Kogu kämblaga 20 sümboliga tahvlilt Leiab pildi Muu kehaosaga 30 sümboliga tahvlilt (täpsusta) Leiab pildi Osutab teise inimese 42 sümboliga tahvlilt sõrmega 16 Leiab pildi Ei osuta üldse 56 sümboliga tahvlilt Jälgib mudeldatud lauseid Vastab “kas” küsimusele jah/ ei-ga Vastab küsimusele piltidele osutades 7. Käte motoorika, abivahendi ja keskkonna kohandamise vajadus suhtlemisel (Tegevusterapeut) Kas ja millised takistused esinevad sõrme või käega osutamisel? ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………….................................... Kas ja millised takistused esinevad suhtlustahvli kätte saamisel/ selle pööramisel? ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………................................... Kas vajab lisaabivahendeid suhtlustahvli kasutamiseks? Milliseid? ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………................................... Kas ja millised keskkonna kohandused soodustavad suhtlustahvli kasutamist? ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………............................................... 17 Lisa 2. Näidis-suhtlustahvlid 20; 30; 42; 56 märki lehel 18 19 20 21 Lisa 3. Kõne mõistmine ja eneseväljendus Asutus: ..................................................... Lapse ees- ja perekonnanimi:........................................ Koostaja: .................................................. Kuupäev: .............................. Logopeed hindab lapse arengutaset näidisülesannete abil (käsiraamatus ptk 6 hindamise tabel). 1. Kõne mõistmine a. Tõmba joon alla sobivatele vastusevariantidele alajaotusest b. Kas kõne mõistmise hindamisel lähtuti ainult sõnalisest korraldusest või sõnalisest korraldusest koos AAC-vahendiga? ……………………………………………………………………………………………….. Kui keerulist Üksikud sõnad: Fraasid Lihtlaused Liitlaused Sidusad laused lausekonstruktsiooni tekstis mõistab? (sõnaline või AAC-le Mõningad Tegevuse 2-sõnaline Lihtne 2 toetudes) nimisõnad tuttavate toimumist ja osalausest Mõistab ajalisi objektide tegijat koosnev suhteid: nimetamiseks väljendav 2- 3 sõnaline rindlause sõnaline fraas a)2 tegevuse vahel Nimi-ja tegusõnad (ema tuli) tuttavate tegevuste b)mitme tegevuse ja objektide Omastavaline laiendatud Põimlause vahel nimetamiseks kuuluvus (ema lihtlause kleit) Situatsiooni-välised Mõistab nimi- ja tegusõnad, Omadussõnaga põhjuslikke suhteid lihtsamad seotud koondlause kategooriad ja nimisõna Mõistab lihtsamaid omadussõnad sidendeid Kohasuhet Õpitud kategooriad, väljendav Mõistab enam-kasutatavad kaassõna keerulisemaid abstraktse sidendeid tähendusega sõnad, küsi- ja asesõnad Mõistab viitavaid asesõnu Milliseid küsisõnu laps mõistab?.............................................................................................. 22 Lapse kõne mõistmise arengutase vanuse järgi (keskmiselt)? ............................................. (vt käsiraamatust ptk 6 hindamise tabel) 2. Eneseväljendus a. Lapse sõnavara suurus ………………………………. b. Mitme-sõnalist lauset kasutab ja millistest sõnaliikidest koosneb?.................................................. ……………………………………………………………………………………………………… c. Kas ja milliseid omadussõnu kasutab?.............................................................................................. d. Milliseid küsisõnu kasutab?............................................................................................................... e. Kas ja milliseid grammatikavorme kasutab? …………………………………………………….. Lapse eneseväljenduse arengutase vanuse järgi (keskmiselt)? .......................................... (vt käsiraamatust ptk 6 hindamise tabel) 23 Lisa 4. Suhtlustahvli kasutamise meelespea Suhtlustahvlit õpitakse kasutama, seda pidevalt igapäevastes situatsioonides rakendades. Kõne toetust vajav inimene peab nägema, kuidas tahvliga suheldakse! 1. Märgid on paigutatud vasakult paremale sõnaliikide alusel - inimesed, tegusõnad, omadussõnad ja nimisõnad. 2. Lause moodustub lugemise suunas – vasakult paremale. 3. Värvikoodiga märgid: inimesed- sinised; tegusõnad- roosad; kirjeldavad sõnad- rohelised; nimisõnad- kollased; grammatika ja surfamine- hallid; kohamäärused, värvid, numbrid ja lühiväljendid - valged. 4. Eitust/keeldu kasutatakse enne tegusõna, nt. “ei taha”, “ei istu” 5. Mineviku vormi märgile (punane nool vasakule) osutatakse peale tegusõna, nt “tahtsin”, “istusin” 6. Kõneleja, tee oma kõne tahvli abil nähtavaks! 7. Alusta lauset osutades vasakul üleval asetsevale küsimärgile (?), nt. “mul on küsimus” ja moodusta küsilause, nt “kas sina tahad minna õue?” 8. Kui kõne toetust vajav inimene osutab vastuseks või oma soovi väljendamiseks ainult ühele märgile, siis ehita üles terve lause “mina” vormis vastavatele märkidele osutades, nt. “sa ütlesid et: mina tahan minna õue” 24 9. Siis suhtluspartner näeb, kuidas lauseid moodustatakse ja millistest osadest see koosneb. 10. Kasuta “mina” vormi, kui moodustad suhtluspartneri eest lauseid. 11. Osuta märgile 1x ja rahulikult, nii et suhtluspartner seda märkab. Ära toksi näpuga märgi peal! 12. Ütle suhtluspartneri valitud märke välja kõva häälega. 13. Ütle välja kogu sõnum kõva häälega, kui suhtluspartner on sellega valmis. 14. Hoidu ära arvamisest ja liigsest suunamisest. Suhtluspartneri reageerimise aeg võib olla pikk. 25 Lisa 5. Tagasiside küsimustik tugivõrgustikule suhtlustahvlite kasutamise ja rakendamise kohta 7 kuu möödudes programmi algusest Asutus: Suhtlustahvli kasutaja ees-ja perekonnanimi: Tugivõrgustiku liikme ees- ja perekonnanimi: Kuupäev: Tugivõrgustiku liikme küsimustik hindab vanemate ja teiste tugivõrgustiku liikmete teadmisi ja eneseusaldust suhtlustahvlite rakendamisel hindamisskaalal 1 kuni 10 („mitte eriti kindel“ kuni „väga kindel“). Kui kindlana Te end suhtlustahvli rakendamisel tunnete? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kui kindlana Te end teise inimese õpetamisel tunnete? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kui kindel olete, et suhtlustahvli kasutamine aitab Teie last? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Küsimustik suhtlustahvli kasutamise kohta 1. Kas käite endiselt suhtlustahvlit õpetava spetsialisti juures? (tee ring ümber) Jah Ei 2. Kas algatus suhtlustahvli kasutamiseks tuleb peamiselt lapselt või tugivõrgustiku liikmelt? (tõmba joon alla) 3. Kas lapsel on iseseisev ligipääs suhtlustahvlitele? (tee ring ümber) Jah Ei 26 Kui ei ole, siis miks?........................................................................................................................................ 4. Kuidas laps peamiselt suhtlustahvlit kasutab (küsib, kommenteerib, arvab, ütleb midagi)? (tõmba joon/jooned alla) 5. Kas laps osutab tahvlil vastates/ kommenteerides/ öeldes (tee ring ümber, täpsusta): ühele märgile (milline sõnaliik/värv?) …………................................................... kahele märgile (millised sõnaliigid/värvid?) ……………..................................... mitmele märgile (millised sõnaliigid/värvid?) ………………............................. moodustab täislause. Too näide ………………………………………………………….. Kui on mitu sobivat varianti, siis milline variant on kõige sagedasem? (tõmba väitele joon alla) 6. Kas laps kasutab tahvliga eneseväljendusel järgmisi vorme (sümboleid): minevik, eitus, mitmus, sidesõna vm (täpsusta)? (tõmba joon/jooned alla) ………………………………………………………………………………………………………………… 7. Kui tihti suhtlevad tugivõrgustiku liikmed lapsega, kasutades selleks suhtlustahvleid? Päevas …………………………………….. Nädalas …………………………………… 8. Millises kontekstis (keskkonnas, tegevustes) kasutate suhtlustahvlit kõige enam? ………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………................................. 9. Mis on osutunud takistuseks/ kitsaskohaks suhtlustahvlite kasutamisel? ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………................................................ 10. Kui suhtlustahvel koosneb mitmest teemast, siis milline neist teemadest motiveerib last kõige enam ennast väljendama? ………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………....................... 11. Kas on vajalik teha juurde suhtlustahvleid? Kui on, siis mis teemadel? ………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………....................... 12. Kas on vaja suhtlustahvli raskusastet muuta? ……… 27 Kui on, siis milliseks (20, 30, 42 või 56 märki lehel)? (tee ring ümber) 28 Lisa 6. Tagasiside küsimustik tugivõrgustikule suhtlustahvlite kasutamise ja rakendamise kohta 9 kuu möödudes programmi algusest Asutus: Suhtlustahvli kasutaja ees-ja perekonnanimi: Tugivõrgustiku liikme ees- ja perekonnanimi: Kuupäev: Tugivõrgustiku liikme küsimustik hindab vanemate ja teiste tugivõrgustiku liikmete teadmisi ja eneseusaldust suhtlustahvlite rakendamisel hindamisskaalal 1 kuni 10 („mitte eriti kindel“ kuni „väga kindel“). 1. Kui kindlana Te end suhtlustahvli rakendamisel tunnete? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2. Kui kindlana Te end teise inimese õpetamisel tunnete? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 3. Kui kindel olete, et suhtlustahvli kasutamine aitab Teie last? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Küsimustik suhtlustahvli kasutamise kohta 1. Kas Teie laps kasutab endiselt suhtlustahvlit? (tee ring ümber) Jah Ei 2. Miks Te jätkasite suhtlustahvli kasutamist või miks Te kasutamise katkestasite? ………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………........................ 3. Kui Teie laps ei kasuta enam suhtlustahvlit, siis kas arvate, et terapeudi tugi oleks muutnud suhtlustahvli kasutamise jätkamist? (tee ring ümber) Jah 29 Ei Kui suhtlustahvli kasutamist jätkati siis: 4. Kas algatus suhtlustahvli kasutamiseks tuleb peamiselt lapselt või tugivõrgustiku liikmelt? (tõmba joon alla) 5. Kas lapsel on iseseisev ligipääs suhtlustahvlitele? (tee ring ümber) Jah Ei Kui ei ole, siis miks?...................................................................................................................................... 6. Kuidas laps peamiselt suhtlustahvlit kasutab (küsib, kommenteerib, arvab, ütleb midagi)? (tõmba joon/jooned alla) 7. Kas laps osutab tahvlil vastates/ kommenteerides/ öeldes (tee ring ümber, täpsusta): ühele märgile (milline sõnaliik/värv?) ………….................................................. kahele märgile (millised sõnaliigid/värvid?) …………….................................... mitmele märgile (millised sõnaliigid/värvid?) ………………............................. moodustab täislause. Too näide ………………………………………………………….. Kui on mitu sobivat varianti, siis milline variant on kõige sagedasem? (tõmba väitele joon alla) 8. Kas laps kasutab tahvliga eneseväljendusel järgmisi vorme (sümboleid): minevik, eitus, mitmus, sidesõna vm (täpsusta)? (tõmba joon/jooned alla) ………………………………………………………………………………………………………………….. 9. Kui tihti suhtlevad tugivõrgustiku liikmed lapsega, kasutades selleks suhtlustahvleid? Päevas ………………………………… Nädalas …………………………………… 10. Millises kontekstis (keskkonnas, tegevustes) kasutate suhtlustahvlit kõige enam? ………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………....................... 11. Mis on osutunud takistuseks/ kitsaskohaks suhtlustahvlite kasutamisel? ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………................................... 30 12. Kui suhtlustahvel koosneb mitmest teemast, siis milline neist teemadest motiveerib last kõige enam ennast väljendama? ………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………....................... 13. Kas on vajalik teha juurde suhtlustahvleid? Kui on, siis mis teemadel? ………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………....................... 14. Kas on vaja suhtlustahvli raskusastet muuta? ……… Kui on, siis milliseks (20, 30, 42 või 56 märki lehel)? (tee ring ümber) 31 Lisa 7. Boardmakeri programm Boardmaker on graafiliste sümbolite andmebaas, mis sisaldab üle 11000 PCS-pildi (Picture Communication Symbols). Viimased on lihtsad, selge joonistusega ja kergesti äratuntavad pildid ning sobilikud igale eale. Neid pilte saab kasutada erinevate kommunikatsioonimaterjalide valmistamisel. Programm võimaldab muuta sümbolite suurust, värvi, lisada teksti sobivas keeles jne. Pildipanka on lihtne ja mugav kasutada ning võimaldab luua just sellise suhtlustahvli nagu konkreetsele inimesele vajalik on. Boardmakeri tarkvara on välja töötatud Mayer-Johnson Inc poolt ja selle kohta saab rohkem informatsiooni www.mayer-johnson.com veebilehelt või MTÜ Inimeselt Inimesele veebilehelt: http://www.inimeseltinimesele.ee/client/default.asp?wa_id=80&wa_object_id=1&wa_id_key=8aff9fe6822a 21446b46658407c53df2 32 Lisa 1 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI LAUSETASANDIL SUHTLEMINE- SUHTLUSTAHVLID LASTELE (TEGEVUSKAVA) 3.1 Programmi raames Teenuse Tegevused eesmärkide saavutamiseks Tulemus tegevuse Teenuse osutatav üksikteenus maht (teenus), tegevus või tundides kood meede või I ETAPP HINDAMINE-1 KUU 1. Lapse esmane hindamine programmis osalemiseks - vaatlus ja intervjuu kliendi ja tema tugivõrgustikuga (võimalusel tema loomulikus keskkonnas. Tugivõrgustiku motiveerituse ja ressursside hindamine. 2. Meeskonna nõupidamine ja alghinnangu vormistamine. 3. Individuaalse tegevuskava koostamine. 4. Suhtlustahvli sisendiks vajalike andmete kogumine lähivõrgustikult. Teema, raskusastme ja vastavate sümbolite valik. Rehabilitatsioonivajaduse 1001 4-6 tundi Kui reh.plaan on koostatud rohkem kui aasta Alghinnang olemas. Suhtlustahvlite vajadus hindamine ja rehabilitat- tagasi, siis lapse esmane hindamine valitud. siooni planeerimine (kommunikatsiooni mõistmine, eneseväljendus, millist suhtlusabivahendit kasutab, Töövihik Lisa 1.1-1.4 täidetud Eripedagoog või keskendumine) ja alghinnangu koostamine. logopeed Programmis osalemist takistavate tegurite Programmis osalemiseks võimalikud takistused Tegevusterapeut hindamine (pereliikmete ja tugivõrgustiku on väljaselgitatud rahalised ja mitterahalised ressursid) Info spetsialistide vahel integreeritud Töö olemasolevate dokumentidega (reh.plaan, Töövihik I osa täidetud Programmijuht - eelnevalt läbiviidud hindamised jm), analüüs; Töövihik II osa punkt 1 ja 2 täidetud sotsiaaltöötaja Info integreerimine spetsialistide vahel; Töövihik III osa täidetud Tegevuskava koostamine Hinnangust tulenevalt on koostatud meeskonnatöö käigus suhtlustahvli koostamise tegevusplaan. Eripedagoogi teenus 2007 2 tundi Kui reh.plaanist jt varasematest hinnangutest ei Alghinnang olemas. Suhtlustahvlite vajadus või logopeedi teenus 2013 saa piisavat infot, siis lapse esmane hindamine valitud. (kommunikatsiooni mõistmine, eneseväljendus, Töövihik Lisa 1.1-1.4 täidetud millist suhtlusabivahendit kasutab, 1  keskendumine). Eripedagoogi teenus 2007 3 tundi Suhtlustahvli koostamiseks vajaliku info Suhtlustahvli raskusaste testitud. kogumine ja abivahendivajaduse hindamine - Töövihik Lisa 1.6 täidetud lapse kognitiivsed, sensoorsed ja motoorsed piirangud; Meeskonnatöö tegevuskava koostamisel; Lapse motiivi ja huvide hindamine (suhtlustahvli koostajana) Töövihik Lisa 1.5 täidetud Logopeedi teenus 2013 3 tundi Suhtlustahvli koostamiseks vajaliku info Kõne mõistmine ja eneseväljendus testitud- kogumine ja abivahendivajaduse hindamine – algtase hinnatud. lapse kõne mõistmine ja eneseväljendus. Töövihik Lisa 3 täidetud. Meeskonnatöö tegevuskava koostamisel: Lapse lähim arengu tsoon on teada, et püstitada Lapse motiivi ja huvide hindamine reaalselt saavutatavad eesmärgid (suhtlustahvli koostajana) kommunikatsiooni arendamisel. Töövihik Lisa 1.5 täidetud Tegevusterapeudi teenus 2003 2 tundi Suhtlustahvli koostamiseks vajaliku info Töövihik Lisa 1.7 täidetud kogumine ja hindamine – käeline funktsioon, liigesliikuvus ja täiendavate abivahendite või keskkonna kohandamise vajalikkus suhtlustahvli kasutamisel; Meeskonnatöö tegevuskava koostamisel; Lapse motiivi ja huvide hindamine (suhtlustahvli koostajana) Töövihik Lisa 1.5 täidetud II ETAPP SUHTLUSTAHVLI KOOSTAMINE-1 KUU 1. Pere sotsiaalnõustamine programmis osalemiseks, võimalike takistuste lahendamine. 2. Suhtlustahvli koostamine, töö Boardmakeri programmiga. Vajadusel koolitus tugivõrgustiku liikmetele. 3.Tugivõrgustiku motiveerimine ja esmane õpetamine suhtlustahvli kasutuselevõtuks. 4. Suhtlustahvli piloteerimine ja kohandamine. Rehabilitatsiooniprotsessis 1002 1 tundi Jälgib tegevuskava täitmist; Võimetele ja vajadustele vastavad osalemise juhendamine ja suhtlustahvlid koostatud. võrgustikutöö Info integreerimine spetsialistide vahel Programmijuht Sotsiaaltöötaja teenus 2004 3 tundi Pere sotsiaalnõustamine – inimeses ja tema Programmis osalemiseks võimalikud takistused elukeskkonnas sisalduvate võimaluste on kõrvaldatud, perekond on jõustatud esiletoomine koostöös perega nende programmi tegevuskava täitmiseks. toimetuleku- ja funktsioneerimisevõime tõstmiseks; Ilmnenud takistustele (nt transport) lahenduste 2  leidmine, kokkulepete sõlmimine erinevate osapooltega; Teistest toetavatest teenustest informeerimine – isikliku abistaja teenus, tugiisiku teenus, transporditeenus, kutsenõustamine, lapsehoiuteenus Tegevusterapeudi teenus 2003 4 tundi Abivahendite valik, kohandamine, kasutamise Vajadusel abivahend leitud, kasutama õpetatud. õpetamine ja harjutamine; Lapse tegutsemiskeskkonna koh Keskkonnas ettetulnud takistused kõrvaldatud, kohandatud sobivamaks. Eripedagoogi teenus või 2007 8-10 tundi Analüüsib erialaspetsialistide esmase Töövihik II osa punkt 3 täidetud logopeedi teenus või 2013 hindamise tulemusi; Suhtlustahvel (-id) koostatud, piloteeritud, tegevusterapeudi teenus 2003 kohandatud. Motiveerib, nõustab lapse lähivõrgustikku Lapse tugivõrgustik on motiveeritud ja õpetatud Suhtlustahvli koostaja kasutusele võtma suhtlemist toetav abivahend suhtlustahvlit igapäevaselt kasutama. – suhtlustahvel; Lapsele sobiva(te) suhtlustahvli(te) koostamine Boardmakeri programmis ja esmase versiooni valmistamine; Info integreerimine spetsialistide vahel; Suhtlustahvli(te) kasutamise harjutamine temaatilistes situatsioonides; Suhtlustahvli kohandamine Boardmakeri programmis ja valmistamine (printimine, kiletamine) 3  III ETAPP INTENSIIVNE SUHTLUSTAHVLI KASUTAMISE HARJUTAMINE PIDEVAL JUHENDAMISEL TERAAPIATE JA ÕPPETÖÖ KÄIGUS- 3kuud 1. Suhtlustahvli kasutamise harjutamine igapäevasituatsioonides. Lapsel on võimalik harjutada suhtlemist erinevate spetsialistidega ja tugivõrgustiku liikmetega. Suhtlustahvlite rakendamist monitoorib koostaja. 2. Vahehindamine peale 1 kuud harjutamist. Suhtlustahvli kasutamise monitoorimismärkmete analüüs. Suhtlustahvli kohandamine vajadusel. Lepitakse kokku suhtlustahvli kasutamise juhendamise vajaduse ja sageduse osas ning antakse soovitused edaspidiseks. Tugivõrgustiku vähese huvi korral või tegevusplaanist mitte kinnipidamisel lõpetatakse programm. Rehabilitatsiooniprotsessis 1002 osalemise juhendamine ja Tegevuskava täitmise vahehindamine; Töövihik IV osa punkt 1 täidetud võrgustikutöö suhtlustahvli kasutamise juhendamise Tugivõrgustik on nõustatud, jõustatud ja vajaduse välja selgitamine; motiveeritud tegevuskavas ettenähtud tegevusi Programmijuht 2 tundi Info integreerimine spetsialistide vahel. sooritama. Tugivõrgustiku vähese huvi korral või Lapse tugivõrgustiku nõustamine suhtlustahvli tegevusplaanist mitte kinnipidamisel lõpetatakse 1 tundi igapäevaseks rakendamiseks, soovitused programm. Suhtlustahvli koostaja edaspidiseks. Eripedagoogi teenus või 2007 2 tundi Vahehindamine pärast 1 kuud intensiivset Suhtlustahvel on vajaduspõhiselt kasutusel. logopeedi teenus või 2013 suhtlustahvli kasutamist – Kasutama õppimiseks vajalikud tingimused on tegevusterapeudi teenus 2003 monitoorimismärkmete- ja video analüüs; loodud ja toetatud. Suhtlustahvli koostaja Info integreerimine spetsialistide vahel Tegevusterapeudi teenus 2003 10 tundi Suhtlustahvli kasutamise harjutamine; Suhtlustahvli kasutamine õpetatud, vajadusel suhtlustahvli(te) kohandamine (koostajana kohandatud. vajadusel); Kõne arengut toetavate tegevuseelduste Kõne arengut toetavates tegevuseeldustes (jäme- ja peenmotoorika, koordinatsioon, edasiminekud. kehaskeem jms) arendamine. Eripedagoogi teenus 2007 6 tundi Suhtlustahvli kasutamise harjutamine; Suhtlustahvli kasutamine õpetatud, vajadusel kohandatud. Kognitiivsete oskuste arendamine; Kognitiivsetes oskustes edasiminekud . Suhtlustahvli(te) kohandamine (koostajana vajadusel); 4 Logopeedi teenus 2013 10 tundi Suhtlustahvli kasutamise harjutamine; Suhtlustahvli kasutamine õpetatud, vajadusel suhtlustahvli(te) kohandamine (koostajana kohandatud. vajadusel); Kommunikatsiooni ja/või kõne arendamine. Kommunikatsiooni ja/ või kõne arengus edasiminekud IV etapp lõpphindamine, tagasiside– 1kuu 1. Lõpphindamine. Soovitused järgmiste programmide jaoks. Nõustamise pakkumine. Sotsiaaltöötaja teenus 2004 2 tundi Tegevuskava lõpphindamine tulenevalt Töövihik IV osa punkt 2 täidetud (lõpphinnag Programmijuht suhtlustahvli koostaja lõpphinnangust ning olemas) vestlusest kliendi ja vanemaga Vajadusel on klient seostatud sama või mõne teise programmiga. Rehabilitatsiooniprotsessis 1002 2 tundi Tagasiside andmine vanemale, selgitatakse Tugivõrgustik on nõustatud. osalemise juhendamine ja välja suhtlustahvli kasutamise juhendamise Antakse kaasa hinnang, juhendmaterjalid ja võrgustikutöö edasine vajadus ja sagedus. soovitused. Järeltegevused on planeeritud Vajadusel edasiste tegevuste planeerimine Suhtlustahvli koostaja (suhtlustahvli raskusastme muutmine, uute tahvlite vajadus), kokkulepete sõlmimine, soovituste andmine. Eripedagoogi ja/või 2008 2-4 tundi Suhtlustahvli(te) kasutamise lõpphindamine Tugivõrgustik on vajadusel nõustatud logopeedi pereteenus (koostajana). kognitiivsete ja suhtlemisoskuste arendamiseks, 2014 Nõustamine suhtlustahvli kasutamiseks, suhtlustahvli kasutamiseks kognitiivsete oskuste ja suhtlemisoskuste arendamisel Logopeedi teenus 2013 2 tundi Lõpphinnang - kõne mõistmise ja Töövihik Lisa 3. eneseväljenduse lõpptaseme hindamine On olemas lõpphinnang mida saab võrrelda programmis alghinnanguga Tegevusterapeudi 2018 2-4 tundi Suhtlustahvli(te) kasutamise lõpphindamine Tugivõrgustik on vajadusel nõustatud pereteenus (koostajana). igapäevategevustes juhendamise Nõustamine suhtlustahvli kasutamiseks, visualiseerimiseks, suhtlustahvli kasutamiseks igapäevategevuste juhendamise visualiseerimiseks V järeltegevused 7 kuu ja 9 kuu möödudes- 3kuud 1.Tagasiside tugivõrgustikult ja tulemuste analüüs. 2. Vajadusel järeltegevuste planeerimine (seostamine teiste programmidega). Uued suhtlustahvlite teemad või olemasolevate kaasaajastamine (siseneb uuesti programmi või tugivõrgustiku kaasabil). Nõustamiseteenuse pakkumine. 5 Rehabilitatsiooniprotsessis 1002 2 tundi Nõustamine, soovitused järgmise programmi Olemas hinnang suhtlustahvlite rakendamise osalemise juhendamine ja jaoks. kohta asutuses ja kodus. Vajadusel liikumine võrgustikutöö edasi järgmisesse programmi. Programmijuht Rehabilitatsiooni tulemuste 1003 4 tundi Tegevuskava järelhindamine 7. ja 9. kuu Töövihik IV osa punkt 3 täidetud hindamine möödudes. Programmijuht Töövihik Lisa 5. täidetud Järelhindamine - suhtlustahvli mõju ja selle Töövihik Lisa 6. täidetud kasutamisel tulemuste saavutamine ning uue Kui järelhindamisest selgub, et laps vajab uuel Suhtlustahvli koostaja suhtlustahvli koostamise vajadust 7. kuu ja 9. teemal suhtlustahvlit, siis tal on võimalus uuesti kuu lõpus programmi algusest. osaleda programmis teisest kuni viienda etapini. Programmi lõpetamine – põhjendatud hinnang Reh.plaani D-osa täidetud koostöös teenuste tulemuslikkusest. programmijuhi ja suhtlustahvli koostanud spetsialistiga. Eripedagoogi või logopeedi 2008 0-2 tundi Nõustamine suhtlustahvli kasutamiseks, Tugivõrgustik on vajadusel nõustatud pereteenus kognitiivsete oskuste ja suhtlemisoskuste kognitiivsete ja suhtlemisoskuste arendamiseks, 2014 arendamisel suhtlustahvli kasutamiseks ja igapäevategevustes juhendamise visualiseerimiseks 6 7