SKA komisjon 28.03.2016_ RAKK täiendusettepanekud Dorpat Tervise programmile

Saatja: Margery Roosimaa </O=SOTSIAALMINISTEERIUM/OU=FIRST ADMINISTRATIVE GROUP/CN=RECIPIENTS/CN=MARGERY.ROOSIMAA> Saaja: Dorpat Spa info, [email protected], Karin Hanga Teema: Sotsiaalkindlustusametile kinnitamiseks esitatud programmi kommentaarid Tere! Olete esitanud oma rehabilitatsiooniprogrammi „Programm astmadiagnoosiga 6-12aastastele lastele“ Sotsiaalkindlustusametile kinnitamiseks. Rehabilitatsiooniprogrammide hindamise nõuandva komisjoni töökord ja rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise kord SKA-s näeb, ette et Rehabilitatsioonialane Kompetentsikeskus vaatab kõik kinnitamisele tulevad programmid üle. Eelpool tulenevast vaatasime RAKK meeskonna poolt programmi üle ja lisasime omapoolsed kommentaarid, mille leiate kirja lisast. Olete palju tööd teinud programmi välja töötamisega, aitäh! Palun lähtuge kommentaaridest ja viige sisse vastavad täiendused. Ootame teie programmi tagasi 07.03.2016 kell 09.00. Edastame selle ise SKA_sse. Küsimuste korral kirjutage. Homme kahjuks ei saa vastata telefonile. Tervitades, Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Margery Roosimaa Arendusspetsialist Rehabilitatsioonialane kompetentsikeskus Tel +372 687 7254 Mob: +372 5682 9105 [email protected] <mailto:[email protected]> Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee <http://www.astangu.ee> facebook.com/astangu ________________Sotsiaalse rehabilitatsiooni programm astmadiagnoosiga 6- 12aastastele lastele_________ Dorpat Tervis OÜ Programmi juht : Merlin Võsu Kontakttelefon : 5112011 Programmi osutamise periood: Septembrist aprilli lõpuni 2016 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. Rehabilitatsiooniprogrammi vormi täitmisel juhinduda põhimõttest:  kirjutada nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et tekiks ülevaade tegevustest.  kasutades kirjandust ja erinevaid allikaid, tuleb neile viidata ja vormi lõpus allikad loetleda;  kuigi osades peatükkides saate küsimusele vastata JAH/EI, on siiski alati soovitav vastust täpsustada vastavas lahtris.  Tärniga (*) märgitud küsimused ei ole kohustuslik täita, kuid on soovitav täita, kui see annab rehabilitatsiooniprogrammile lisandväärtust 2 SISUKORD I. Programmi esitaja andmed ................................................................................................. 4 II. Kokkuvõte ........................................................................................................................... 5 III. Programmi üldised alused ............................................................................................... 7 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg ................................................................. 7 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud .............................................................................................. 7 C. Keskkonnategurid ................................................................................................................... 8 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid ............................................................................................... 8 E. Programmi peamised põhimõtted (ca 2 lk) ............................................................................. 9 F*. Epidemioloogilised andmed ............................................................................................... 9 G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis .......... 10 H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid ....................................................................................... 10 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid .............................................................................. 11 A. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 11 1. Programmi suunamise kriteeriumid. ............................................................................ 11 2. Lisainformatsioon ja täpsustused ................................................................................. 11 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: .................................................................................... 11 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid ......................................................... 11 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid ................................................................. 12 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) .......................................................................................... 12 V. Programmi keskkond ....................................................................................................... 13 A. Programmi keskkond ja intensiivsus .................................................................................... 13 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus ......................................... 13 2. Programmi intensiivsus ................................................................................................ 13 VI. Programmi kirjeldus ...................................................................................................... 15 A. Programmi ettevalmistamine ................................................................................................ 15 B. Hindamine ja planeerimine ................................................................................................... 15 C. Sekkumine ............................................................................................................................ 17 D. Tulemuste hindamine ........................................................................................................... 21 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine ................................................ 22 VII. Kvaliteedi täiustamine .................................................................................................. 23 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? ............................................................... 23 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? ............................................. 23 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks?............ 23 VII. Viited .............................................................................................................................. 24 A. Kasutatud materjalide loetelu ............................................................................................... 24 B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave .............................................................. 25 3  I. Programmi esitaja andmed Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi Dorpat Tervis OÜ Organisatsiooni tegutsemise alus L03007, tähtajatu (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) SRT000088 E-post, koduleht [email protected], www.dorpatspa.ee Aadress Soola 6 Postiindeks 51013 Linn Tartu Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi VÕSU Eesnimi Merlin Amet Raviteenuste juht/füsioterapeut Telefon 5112011 E-post [email protected], [email protected] 4  II. Kokkuvõte 1. Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond (valida sobiv): 1.1. Sotsiaalne rehabilitatsioon X_elamise valdkond __õppimise valdkond X_suhtlemise ja vaba aja valdkond 2. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise piirkond (valida sobiv(ad)): X_Tartu maakond 3. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond (valida sobiv(ad)): X_Rehabilitatsiooniasutus __Kliendi keskkond __Kodu __Lasteaed __Kool __Töökoht __ Muu kliendi keskkond( nt huvikeskkond vm) __Muu (koostööpartnerite juures, avalikus ruumis jms) 4. Kokkuvõte Programm on mõeldud astma diagnoosiga 6-12-aastastele lastele, kes ei osale regulaarselt sporditreeningutel. Programmi sisenevad lapsed 9-liikmeliste gruppidena. Grupid komplekteeritakse programmi koordineeriva spetsialisti poolt. Astmaga laste peamiseks probleemiks on eakaaslastega võrreldes madalam kehaline ja sotsiaalne aktiivsus, madal kehaline võimekus, kaasuvana sageli ka liigne kehakaal. Üheks põhjuseks aktiivsuspiirangutel on hirm haiguse ägenemise ees – nii lapse enda, kui tema lähedaste ja ka kaugema ringi tuttavate oma. Käesoleva programmi eesmärgiks on astma diagnoosiga laste kehalise võimekuse parandamine sellisel määral, et laps saaks ja julgeks osaleda eakohastes aktiivsetes tegevustes ning regulaarsetel sporditreeningutel. Kroonilise haiguse diagnoos ei tohiks olla põhjus, miks sportlik tegevus, mis on tervisliku eluviisi suur osa, oma elust kõrvale jätta. 5 Kuna astmaga lapsed põevad hingamisteede viirusi sagedamini ja tõsisemalt kui nende eakaaslased, on madalam immuunsus ja nõrgem üldkehaline seisund piiranguks ka eakohase koolikohustuse täitmisel – haigestumiste sageduse tõttu puudutakse sageli ka koolist. Programmis toimuvates füsioteraapia grupitundides tutvustatakse lastele erinevaid treeningstiile, arendatakse nende aeroobset võimekust ning meeskonnatööjulgust ja –tahet. Tegeletakse ka sotsiaalsete oskuste arendamisega. Igale programmis osalejale lähenetakse grupi- ja pereteenuste kõrval ka individuaalselt, andes näpunäiteid programmiväliseks kehaliseks aktiivsuseks, jagades nõuandeid üldiseks lihasjõu ja rühi parandamiseks ning toetades sotsiaalset aktiivsust. Oluliseks komponendiks on programmis astmaga lapse enda ja tema pere teadlikkuse tõstmine reaalsetest haigusega seotud piirangutest ja mil moel neid piiranguid vähendada on võimalik. Füsioterapeudid nõustavad klienti ja tema peret ka toitumise osas, võimalusel liidetakse programmi KOV rahastusega toitumisnõustaja. Toitumisnõustaja jagab näpunäiteid nii kehakaalu normaliseerimiseks või kaaluindeksi säilitamiseks, kui ka toitumiseks eesmärgiga hingamisteede kroonilist põletikku võimalikult madalal tasemel hoida. Tegemist on tsüklilise ambulatoorse programmiga, mille saab jagada kaheks osaks – sügisene ja kevadine tsükkel. Kahe tsükli vahele jääb pikem paus – talvine koolivaheaeg. Programmis osaleda soovivad lapsed, kes täidavad programmis osalemise eeltingimused, alustavad septembris täiendavate terviseseisundi hindamistega psühholoogi ja füsioterapeudi poolt, kui programmis kasutatavaid hindamismeetodeid ei ole teiste spetsialistide poolt kasutatud viimase 6 kuu jooksul. Programmi aktiivne sekkumine algab oktoobrist ja kestab detsembri esimese pooleni. Selle aja sees tuleb nädalas 1-2x (erandina mõnel nädalal ka 3x) erinevatel teenustel käia. Oluline on lapsevanemate motiveeritus lapse programmis osalemiseks, kuna programm sisaldab ka pereteenuseid, milles vanemad on kohustatud osalema. Samuti on oluline, et perekond täidaks programmis saadud juhiseid ka kodus. Programmi teine, kevadine tsükkel algab jaanuari viimasel nädalal. Kevadine tsükkel on intensiivsem, tegevused toimuvad kahel korral nädalas, mõnel nädalal ka 3x. Kevadine tsükkel lõpeb aprillikuuga. Kõik programmis toimuvad tegevused toimuvad rehabilitatsiooniasutuses Dorpat Tervis OÜ. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatav tulemus on, et laste ja nende vanemate teadlikkus astmast ja sümptomitega toimetulekust on parem, laste kehaline võimekus paraneb ning nende kehaline ja sotsiaalne aktiivsus suurenevad. Vähenenud on osalus- ja tegevuspiirangute hulk ning koolist või lasteaiast haiguse tõttu puudutud päevade arv. Väheneb vanemliku järelevalve vajadus, mis omakorda võimaldab lapsevanematel oma töö- ja eraelus paremini hakkama saada. 6  III. Programmi üldised alused A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Astma on kliiniline sündroom, mille all mõeldakse korduvaid bronhiobstruktsiooni ja hingamisteede vahelduva hüperreaktiivsuse episoode, mille vallandajaks on kehaline koormus, kokkupuude allergeenidega ja viirusinfektsioonid. 6-12-aastaste laste seas on enam levinud allergeenidest tingitud astma, aga esineb ka viirustest tingitud astmat. Esmane valik astma püsiraviks on inhaleeritavad kortikosteroidid, mida kasutatakse just selles vanusegrupis, püsiva ja atoopiaga seotud astma korral. Püsiva astma korral on tegemist hingamisteede kroonilise põletikuga, mis teeb hingamisteed ülitundlikuks. Kokkupuutel erinevate riskiteguritega (kodutolmulestad, karvloomad, prussakad, õietolm, hallitusseened, keskkonnaga seotud ärritavad ained, tubakasuits, hingamisteede viirusinfektsioonid, kehaline koormus, tugevad emotsioonid, stress, keemilised ained ja ravimid) tekib hingamisteede obstruktsioon ja õhuvoolu vähenemine (tingituna bronhide ahenemisest, limakorkidest ja põletiku süvenemisest). Kehaline koormus kutsub astma sümptomeid esile peaaegu kõigil astmaatikutel. Sagedased ja raskekujulised obstruktsioonid mõjutavad hingamisteid püsivalt ja elu jooksul võib välja kujuneda püsiv obstruktsioon. Astma puhul tuleb arvestada, et kuigi astmahood on episoodilised, siis hingamisteede põletik on püsiv. Külmetushaigused ja just hingamisteede viirused esinevad püsiva astmaga lastel sagedamini ning nende kulg on raskem, mistõttu ollakse ka haigustest tingituna eakaaslastest rohkem eemal ja jäädakse ühistegevustest kõrvale. Üldiselt madal kehaline võimekus ja nõrk füüsis raskendavad nii astma enda kulgu, kui ka viiruste põdemist. B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Astmaga laste kehaline võimekus on tervete lastega võrreldes madalam, nad on ka sotsiaalselt vähem aktiivsed, reeglina ei käi trennides ja sageli on kooli kehalisest kasvatusest vabastatud. Seetõttu tunnevad lapsed end teistest erinevatena, isegi väljaheidetuna.  Koolis/lasteaias käimine on osaliselt piiratud sagedaste haigestumiste tõttu  Ei osaleta eakohastes aktiivsetes mängudes  Ei käida trennides  Ei osaleta kooli kehalise kasvatuse tundides või osaletakse seal valikuliselt (mingeid tegevusi välditakse), mis toob esile erinevuse teistest lastest  Hoidutakse üritustest ja tegevustest, mis eeldavad ööbimist väljaspool kodu ja mitmel järjestikusel päeval kodust eemal olekut (nt laagrid, väljasõidud)  Hoidutakse matkadest, kuna ei ole suutlikkust (aeroobset võimekust ja lihasvastupidavust) pikalt kõndida  Hoidutakse suuremat kehalist pingutust nõudvatest tegevustest nagu ronimine, raskemate asjade tõstmine jne  Sagedaste haigestumiste ja astma ägenemise tõttu hoidutakse külmemal ajal välitegevustest (madalate temperatuuride korral on õhuniiskus madal ja see sageli ägestab astmat)  Hoidutakse tegevustest, kus on oht kokku puutuda allergeenidega, mis teeb tubaseks kas õietolmuperioodil või välditakse tolmuseid ja potentsiaalselt ärritava intensiivse lõhnaga ruume ja töötubasid, mis piirab osalemist huviringides 7   Hoidutakse liigniisketes ruumides toimuvatest tegevustest, nt vaba aja veetmine ja sõprade sünnipäevad veekeskustes  Köhahoogude tõttu on raskendatud osavõtt huviala-, õppe- ning töötegevustest, mis eeldavad vaikust (kontserdid, teatrid, loodusvaatlusretked, avalikud esinemised jmt.) C. Keskkonnategurid  Kodukeskkond ei ole alati lapse erivajadusi arvesse võttes kohandatud, kuna keskkonnast tingitud riskitegureid, mida jälgida, on palju.  Talveperioodil külma ja kuiva õhu tõttu astma sageli ägeneb.  Vanemate suhtumine lapsesse kui haigesse inimesse, keda tuleb hoida liigse koormuse eest, et vältida astmahoo tekkimist. Sellest tingitult on probleemiks vähene kehaline aktiivsus, mis viib pikemas perspektiivis koormustaluvuse järjest madalamaks ning seetõttu suureneb astmahoogude esinemissagedus ja omakorda suurenevad osalemispiirangud. Sarnaselt välditakse ruume ja tegevusi, kus kardetakse allergeenidega kokkupuudet (nt kunstiringi ei minda isegi proovima, sest kardetakse värvilõhnast indutseeritud astmahoogu).  Laste hirmud: kui kehaline aktiivsus vallandab astmahoo tekke, hakkavad lapsed vältima kehalist koormust, et hoiduda astmahoogudest. Samamoodi välditakse eeldatavaid allergeene.  Eakaaslaste suhtumine: A) kui ühistes aktiivsetes mängutegevustes tekib ühel lapsel sageli astmahoog, võib see hirmutada eakaaslasi, mille tulemuseks on mängudest välja jätmine, mis soodustab tubast eluviisi ja vähest kehalist aktiivsust. See omakorda on riskifaktoriks koormustaluvuse langusele, astmahoogude sagenemisele ning kehakaalu tõusule. B) Erinevus eakaaslastest võib põhjustada narrimist ja ühistegevustest välja jätmist. Vähene ühistegevus eakaaslastega ning narrimine võivad põhjustada psühhoemotsionaalseid probleeme nagu üksindus, eraldatuse tunne ja depressioon. D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid  Pideva järelevalve vajaduse tõttu on raskendatud pere igapäevane funktsioneerimine, sh. lastevanemate tööl käimine.  Sagedaste haigestumiste tõttu on raskendatud õppeainetes järjel püsimine ja vanemate tööl käimine.  Osaluspiirangute püsimisel tekivad sotsiaalmajanduslikud raskused nii edasiõppimisvõimaluste piirangute tõttu kui hilisemal töökoha valikul. Vanemate vajadus toetada ja jälgida jääb vanemaid koormama ka lapse hilisemas elus, täiskasvanuikka jõudes.  Krooniliste haigustega laste vanematel on raskusi lapse eest hoolitsemise kõrvalt oma muude kohustustega hakkama saamisel – häiritud on sotsiaalne elu, töö, elu rahalised aspektid ja osalt ka toimetulek majapidamisega. See toob kaasa rohkelt stressi, muretsemist, kurbustunnet, tülisid ja lapse käitumisprobleeme. 8 E. Programmi peamised põhimõtted Rehabilitatsioonimeetodid käesolevas programmis Käesolev rehabilitatsiooniprogramm on koostatud lähtuvalt IVAC (olukorra analüüs – visioon – tegevus – muutus, Jensen 1997) põhimõtetest. Oluline on laste aktiivne osalemine ja kompleksne lähenemine, kus tekkinud osaluspiiranguid (nii tõelisi kui pseudopiiranguid) asutakse vähendama erinevatest suundadest ja valdkondadest lähtudes. Programmis kasutatakse õppivat lähenemist, kus paralleelselt kehaliste tegevustega lähenetakse psühholoogiliste strateegiatega, et luua püsiv tulemus. Füsioteraapia grupiteenuse raames kasutatakse järk-järgulist eksponeerimist kehalisele koormusele, näitamaks ja õpetamaks sihtgrupile, et kehalist koormust ei pea kartma. Planeeritav koormuse tõus programmi lõikes on ka kehalist võimekust arendav. Aeroobne treening on uuringutega tõendatavalt astmasümptomeid vähendav ja kopsufunktsiooni parandav lähenemine. Kehaline aktiivsus aitab mitmete uurijate andmetel vähendada ka kroonilist põletikku hingamisteedes (Pakhale et al, 2013). Ühe meetodina kasutatakse positiivset tagasisidet ja positiivseid stiimuleid, et kehalise koormuse ümbert negatiivsed assotsiatsioonid eemaldada ja muuta suhtumine aktiivsusesse positiivseks. Selles teevad psühholoogid ja füsioterapeudid tihedalt koostööd. Krooniliste haiguste puhul on alati oluline psühholoogiliste stigmadega tegelemine (Sommaruga et al, 1995). Tõenduspõhiselt vähendavad kognitiiv-käitumusliku teraapia võtted krooniliste haigustega lastel haigussümptomeid ja probleemilahendusele orienteeritud psühholoogiline nõustamine on lapsevanematele enim abiks (Duff, 2001). Programmi tulemuslikkuse suurendamiseks pikemas perspektiivis on kaasatud sotsiaaltöötaja, kelle sekkumismeetodiks on lapse pere võimaluste väljaselgitamine ja vajadusel pere seostamine täiendavate sotsiaalteenuste ja -toetustega või vahendatakse kohaliku omavalitsuse ressursid abivajajani. Oluliseks sekkumismeetodiks on toitumisnõustamine just elades kroonilise põletikuga. On teada, et üheks põletikunäitajaks oleva C-reaktiivse valgu kontsentratsioon veres tõuseb kehakaalu suurenemisega (Nguyen et al, 2009), aga rasvkude toodab ka teisi põletikumarkereid, nii et ülekaal on juba iseenesest madalatasemeline krooniline põletik inimese kehas (Johnson et al, 2013; Balistreri et al, 2010). Seega normkaalu säilitamine või kehakaalu normaliseerimine on väga oluline. Sarnase rehabilitatsioonimeetodi kasutamine mujal Eestis ning Dorpat Tervis OÜ varasem kogemus Tallinnas toimuvad Kopsuliidu poolt korraldatud ravivõimlemise tunnid, mis on inimesele tasuta. Küll aga ei ole need lastele suunatud ega ole seotud kompleksse rehabilitatsiooniteenusega või otseselt eesmärgistatud. Tervise Arengu Instituut on tegelenud lapseea ülekaalulisuse ja rasvumise põhjuste väljaselgitamisega ja lahenduste otsimisega, mille raames õpetati lapsi tervislikumaid elustiilivalikuid tegema. Nende sekkumine rahvusvahelises projektis „Shape up” sisaldas samuti IVAC meetodit ning õppivat lähenemist. Projekti lõppedes toodi välja, et IVAC meetod toimib edukalt ja seda saab kasutada ka teiste teemade käsitlemisel. Corrigo OÜ ja Jõhvi haigla on välja töötanud rehabilitatsiooniprogramme bronhiaalastmaga lastele, aga nende programmid on olnud statsionaarsed, 10 päeva järjest rehabilitatsiooniasutuses. Hetkel nad bronhiaalastmaga lastele programmi alusel rehabilitatsiooniteenust ei osuta. Dorpat Tervis ei ole varem programmipõhiselt rehabilitatsiooniteenust osutanud, küll aga käivad astmaga lapsed füsioteraapia grupitundides, mis on suunatud hingamisfunktsiooni ja 9 rindkere liikuvuse säilitamisele ja parandamisele. Programmi loomise üheks põhjuseks ongi senise tegevuse süsteemsemaks muutmise soov ja soov pakkuda võimalust sotsialiseerumiseks nii laste endi kui vanemate tasandil. Ühtlasi on selline läbimõeldud kompleksne programm astmadiagnoosiga lastele jätkusuutlikum teenus ja täidab suurema tõenäosusega oma eesmärki rehabilitatsioonis kui rehabilitatsiooniteenuste pakkumine üksikult väljaspool programmi. Käesoleva programmi üheks alaeesmärgiks olev spordiharrastuse harjumuse kujundamine on krooniliste kopsu- ja hingamisteedehaigustega inimeste jaoks väga oluline, sest ainult rehabilitatsioonisüsteemis pakutavast füsioteraapia teenusest üldkehalise seisundi säilitamiseks ja parandamiseks kindlasti ei piisa. F*. Epidemioloogilised andmed Astma on enamikus tööstusriikides laste seas kõige levinum krooniline haigus. Selle levimus laspeeas varieerub riigiti vahemikus 2-30%. Eesti lastest põeb erinevaid allergilisi haigusi nagu astma, allergiline nohu, allergiline nahalööve jm, iga viies laps. Astma diagnoosiga kooliealisi lapsi on Eestis 5-10%. Sealjuures arvatakse, et palju astmat on ka diagnoosimata, kuna sümptomid, mis piirduvad köha ja kiunuva hingamisega, on ajutised ja sellepärast sageli arsti poole ei pöörduta. Sageli tekivad lastel sümptomid eelkõige kehalisel koormusel, aga esineb ka pikaajalist öist köha. G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis Astma diagnoosiga lastel on võimalik saada enamikku programmis kasutatud teenuseid üksikteenustena ja ise makstes saada lisaks haloteraapiat. Küll aga ei kasutata enamasti psühholoogi grupiteenust ja üksikteenustena ei anna teenused sellist efekti, nagu nad võiks anda ühtselt välja töötatud kompleksse lähenemisena. Käesolevas programmis on kasutatud integreeritud rahastust toitumisnõustaja teenuse võimaldamiseks. H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020“ näeb prioriteedina ette tervisliku eluviisi soodustamist ning laste ja noorte tervisliku arengu tagamist. Prioriteediks on täisväärtusliku elu pakkumine ja terviseprobleemide korral varajane sekkumine. Peetakse vajalikuks suurendada kehalist aktiivsust soodustavate võimaluste kättesaadavust. Samuti on oluliseks prioriteediks terviseteadlikkuse tõstmine ja tervisliku eluviisi soodustamine. Käesoleva programmi raames pakutav rehabilitatsioon, ühe eesmärgiga ennetada probleeme kaugemas tulevikus, haakub ka „Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020“ välja toodud varajase sekkumise põhimõtetega. 10  IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed Tööeali Eakas Kommentaar (vajadus ne isik el (16-65 täpsusta aastase vanus) d) Puudespetsiifiline (täpsusta)  psüühikahäire (v.a. vaimupuue)  vaimupuue  keele- ja kõnepuue  kuulmispuue  nägemispuue  liikumispuue  liitpuue Haigusspetsiifiline (astma) 6-12a Astma (J45) MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile: 1. kelle rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas on soovituslikult dokumenteeritud vajadus sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja füsioterapeudi teenuse järele 2. kes saab regulaarselt käia ambulatoorsel teenusel (1-3x nädalas) 3. kes on motiveeritud programmis osalema ning kelle vanemad on nõus teenustel osalema ja kodus juhtnööridele vastavalt tegutsema. Programm ei sobi kliendile (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. kes osaleb juba regulaarselt sporditreeningutel 2. kel esineb vaimse arengu mahajäämus, intellektipuue või meelepuue 3. kel on psüühikahäire 4. kel on häirunud liikumisfunktsioon 5. kel esineb raske kõnehäire või -puue B. Programmi eesmärgid ja tulemused: 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid 11  RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk B455 Koormustaluvuse funktsioonid 2-4 0-2 D175 Probleemilahenduslik mõtlemine 2-4 0-2 D455 Jooksmine, hüppamine, ronimine jne 2-4 0-2 D240 Stressi ja pingetega toimetulek 2-4 0-2 D570 Oma tervise eest hoolitsemine 2-4 0-2 D920 Puhkus ja vaba aeg 2-4 0-2 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk E110 Diagnoosiga arvestav toitumine 3-4 0-2 E155 Füüsiline kodukeskkond 2-4 0-2 E225 Kliima (aastaaegade mõju) 2-4 0-2 E350 Koduloomad 2-4 0-2 E410 Lähedaste pereliikmete isikupärased hoiakud 2-4 0-2 E420 Sõprade isikupärased hoiakud 2-4 0-2 E445 Võõraste isikupärased hoiakud 2-4 0-2 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Prognoositav tulemuse saavutamise indikaator (kliendi arv, protsent) Programmi läbimise tulemusel osaleb laps kehalist aktiivsust nõudvates 80% tegevustes meeleldi (sh osaleb koolis kehalise kasvatuse tunnis) Programmi läbimisel on lapsel meelepärane sporditreening välja valitud 70% ja selles osalemiseks on astutud esimesed sammud (treeneriga on ühendust võetud) Programmi läbimise tulemusel on laps toiduvaliku osas teadlikum ja 80% oskab teha tervislikumaid valikuid Programmi tulemusena on paranenud kehaline võimekus (6-min 80% kõnnitest) Programmi tulemusena on paranenud elukvaliteet läbi emotsionaalse 70% enesetunde paranemise Peale programmi lõppu.. sügisel osaleb trennis 50% 12  V. Programmi keskkond A. Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. X Rehabilitatsiooniasutus rehabilitatsiooni(programmi)asutus Rehabilitatsiooniprogramm kliendi keskkonnas X (kliendi kodus, haridusasutuses, töökohas või muus sobivas kogukonna paigas, näiteks spordikeskuses, kliendi huvikeskkonnas jms) a) Kodu b) Lasteaed c) Kool e) töökoht f) Muu kliendi keskkond( nt huvikeskkond vm) Muu keskkond X 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus Programmi pakkuv asutus, Dorpat Tervis OÜ, asub Tartu kesklinnas, bussipeatuste ja bussijaama vahetus läheduses. Teenustele pääsemiseks on võimalik majja siseneda nii maja eest trepist tulles kui maja tagant liftiga. Programmis toimuv füsioteraapia grupitöö leiab aset 150-ruutmeetrises füsioteraapia saalis. Vahenditena kasutatakse võimlemismatte, võimlemiskeppe, eri mõõdus palle, suuri pehmeid klotse, hantleid, kummilinte, takistusrada ja selle elemente. Psühholoogi individuaal-, grupi- ja perevastuvõtuks on psühholoogi kabinet. Sotsiaaltöötaja nõustamine ja füsioterapeudi perevastuvõtud toimuvad privaatsust võimaldavates kabinettides, mis on ettenähtud rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks. 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH EI Täpsustus Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / klient X on rehabilitatsiooniasutuses programmi vältel ööpäevaringselt Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on X kaasatud programmitegevustesse tööpäeva vältel aga ei ööbi asutuses) Madala intensiivsusega X rehabilitatsiooniprogramm (klient on kaasatud programmitegevustesse 5 – 10 tundi nädalas/1-2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne) 13 Hajusintensiivsusega programm – kliendi X Programm on tsükliline, tegevused programmis on hajutatud pikemale toimub tsükli ajal 1-3x perioodile, toimuvad määratud graafiku alusel nädalas, 1-2h korraga vms. Muu intensiivsus, täpsusta! X 14  VI. Programmi kirjeldus A. Programmi ettevalmistamine Programmis osalemise kriteeriumid on välja toodud programmi IV peatükis. Info programmi sisust on kättesaadav teenust osutava asutuse kodulehel, kus on võimalik programmiga tutvuda ja programmi sobitumist hinnata. Potentsiaalselt sobiv klient pöördub teenuse osutaja poole, kus esmasel vestlusel hinnatakse kriteeriumite vastavust programmi sobitumisel ning määratakse esimene kohtumise aeg füsioterapeudi ja psühholoogiga (vajadusel alghindamise teostamiseks). Esmasel kohtumisel allkirjastatakse programmis osalemise nõusoleku vorm ning lapsele ja lapsevanemale tutvustatakse programmi olemust ja teenuseid, sh. ootusi nendepoolsele iseseisvale tööle ja vajadust juhtnööridele vastavalt tegutseda. Seejärel lisatakse klient grupi nimekirja. Eesti ja vene keelt kõnelevate klientide jaoks moodustatakse erinevad grupid, et ühe grupi sees ei oleks keelebarjäärist tingitud suhtlustõkkeid. Grupitööd hakkavad regulaarselt toimuma, kui nimekirja on kogunenud 9 last. B. Hindamine ja planeerimine Hindamine programmi sisenemiseks ja ettevalmistused toimuvad programmi esimese kalendrikuu lõikes (septembrist aprilli lõpuni toimuva programmi puhul septembris), mistõttu võib programmi esimest kuud käsitleda ka eraldi tsüklina – ühe lapse kõik alghindamised ja esmased nõustamised jäävad küll kliendi jaoks enamasti ühe nädala sisse, aga erinevate laste jaoks võib tegemist olla kuu lõikes erineva nädalaga. Enne hindamistega alustamist tutvutakse lapse rehabilitatsiooniplaaniga veendumaks, kas programmis kasutatavaid hindamismeetodeid ei ole viimase 6 kuu jooksul juba hinnatud. Kui vajalikud hindamised on rehabilitatsiooniplaani koostamise raames viimase 6 kuu jooksul juba sooritatud, kasutatakse rehabilitatsiooniplaanis olevaid hindamistulemusi. Hindamismeetoditena kasutatakse:  6 min kõnnitest  Vestlus – individuaalsete eesmärkide kirjapanek Esimesena hinnatakse piirangud eelmainitud meetoditega, sõnastatakse individuaalsed eesmärgid ja määratakse funktsioonihäire tase RFK-st lähtuvalt. Seejärel selgitatakse nii lapsele kui tema vanematele, kuidas töö grupis, perele ja ka individuaalselt võiks mõjutada individuaalsete eesmärkide saavutamist. Programmis olevad tegevused on ajaliselt planeeritud arvestades, et enamus programmis osalevatest lastest on juba koolilapsed. Individuaalsete tegevuste ja pereteenuste ajad saab iga pere/laps broneerida enda vabast ajast lähtuvalt, grupitegevused on aga ette planeeritud ja toimuvad alati kindlatel aegadel. Erandiks on väikses rühmas toimuv psühholoogi grupitöö, kus on võimalik valida erinevate etteantud aegade vahel. Koolivaheaegadel grupiteenuseid ei toimu, küll aga soovi korral on kliendil võimalik individuaal- või pereteenuseid koolivaheajale planeerida. 15 Tegevuskava koostamisel arvestatakse planeeritud tegevuste intensiivsusega, jättes intensiivsemad tegevused programmi lõpuossa, et toetada kehalise võimekuse arengut. Kui kliendile või grupile õnnestub integreeritud rahastusega saada ka toitumisnõustaja teenus, toimub toitumisnõustaja esmane konsultatsioon programmi esimese nädala jooksul. Seal analüüsitakse pere ja lapse toitumisharjumusi ja nõustatakse soovitatavate muudatuste osas. Kui integreeritud rahastuse võimalust ei ole, viib selle läbi füsioterapeut pereteenuse raames. Küll aga ei ole füsioterapeudi ja toitumisnõustaja konsultatsioonid võrreldavad ja püüdlus on igale alustavale rühmale taotleda ka KOV rahastus toitumisnõustaja teenusele. Käesolevas programmis saavad lapsed ise kujundada visiooni, millisena näevad nad enda tervisega seotud elukvaliteeti tulevikus ja millise aktiivsusega elu nad tahaksid elada – nt kas nad tahaksid talvel kaaslastega lumesõda mängida või eelistavadki tubased ja eraldatud olla, arvestades aga kõikide valikute mõju tervisele. Seejärel sõnastatakse personaalsed eesmärgid ja tegevusplaan, mis aitab soovitud suunas liikuda. Ühe jaoks võib visioon hõlmata korvpallitrennis käimist, teise jaoks lihtsalt õues naabritega kulli mängimist. Kui laps sõnastab enda jaoks olulise aspekti, miks ja kuidas tema diagnoos tema elukvaliteeti mõjutab, on ta märksa motiveeritum seda takistust ületama. Samuti on oluline, et lapsed mõistaks, kuidas on osaluspiirangud nende ellu tekkinud – kas vanemad on keelanud sportimise ja kui, siis miks; kas nad ise on kogenud astmahoogu mõne aktiivse tegevuse käigus, kus on osalenud ka teised lapsed ja see situatsioon on olnud nii ebameeldiv, et laps on hakanud sedalaadi ühistegevusi vältima jne. September (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind arv (koodiga) 4 1001 6-minuti kõnnitest, Psühholoog, I 60,60 Üldise toimetuleku füsioterapeut skaala, vestlus, individuaalsete eesmärkide kirjapanek, hinnangute vormistamine. 2 1002 Isiku ja tema Psühholoog, I 30,30 võrgustiku füsioterapeut nõustamine, kuidas programmis osalemist toetada; selgitustöö, millised tegevused ja kuidas on programmis korraldatud. 1 - Toitumisnõustamine: Toitumisnõustaja I 30 (KOV) senise toitumise (võimalusel) analüüs; soovitused edasise toitumise osas arvestades, et klient elab kroonilise põletikuga. 16 Meeskonnatöö septembris, arvestatud kogu grupi kohta kokku: 9 1002 Programmis osalejate Meeskonnatöö - 136,35 grupeerimine homogeenseteks rühmadeks, tegevuskava ajaline planeerimine ja kinnitamine, meeskonna ettevalmistus. C. Sekkumine Esimene sekkumise tsükkel algab programmi teisel kalendrikuul, kus alustab juba kogu grupp korraga. Programmi üheks eesmärgiks on selle jätkusuutlikkuse huvides laste regulaarsetele treeningutele suunamine, mistõttu tegevuskava koostamisel püütakse lastele tutvustada võimalikult erinevaid treeningstiile. Vanemate nõustamist viiakse läbi füsioterapeudi ja psühholoogi pereteenuse raames. Oluline on selgitustöö, milliseid muudatusi koduses elukorralduses oleks programmi jaoks vaja teha – peamiselt, et lapse kehalist aktiivsust ei piirataks, pigem püütaks leida lahendused, kuidas aktiivsust tagada. Füsioterapeudi individuaalteenus on vajalik individuaalseks nõustamiseks ja individuaalsete soovituste tegemiseks, individuaalse harjutuskava koostamiseks ja õpetamiseks. Füsioterapeudi grupitöö on alati sarnaselt üles ehitatud: tunnid algavad soojendusega, järgnevad aeroobsed tegevused (pallimängud, takistusrajad jne), seejärel mõnda spordiala tutvustavad sellele spetsiifilised harjutused. Tunni lõpetab niiöelda jahtumise osa lihashoolduse ja hingamisharjutustega. Füsioteraapia grupitööd kasutatakse peamise füsioterapeutilise lähenemisena, kuna Bandura sotsiaalse õppimise teooria järgi on kaaslaste tegevused eeskujuks ja matkimisobjektiks (nt „kui tema ronib, ronin mina ka”) – tekib niiöelda kambavaim. Kõik füsioterapeudi teenused viib läbi füsioterapeut, aga programmi lõikes juhendavad füsioteraapia tunde erinevad füsioterapeudid. Psühholoogi grupitöö toimub väikses, 3-ses rühmas. Arutatakse lastele muret valmistavaid küsimusi, jagatakse kogemusi. Üheks alaeesmärgiks rühmateenuse juures on sotsialiseerumine ja lastele näitamine, et nad ei ole oma murega üksi. Psühholoogi individuaalteenus on ettenähtud individuaalseks kognitiiv-käitumuslike strateegiate õpetamiseks ja psühhoemotsionaalseks nõustamiseks. Psühholoogilised sekkumised hõlmavad sümptomite tajumist, kehalise taju tugevdamist ja stressiga toimetulekut (Lehrer et al, 2002). Püütakse parandada laste psühholoogilist kohanemisvõimet, mis krooniliste haigustega lastel on vähenenud (MacLean et al, 1992). Psühholoogi pereteenus on pere düsfunktsiooni hindamiseks ja lahendamiseks, vanemate ja õdede-vendade psühhoemotsionaalseks nõustamiseks. Vajadusel ka perele kognitiiv- käitumuslike strateegiate õpetamiseks, jõustamiseks. Lapse vanematele õpetab psühholoog stressiga toimetulekut, kroonilise haigusega lapsega suhtlemise strateegiaid, koduste 17 konfliktide lahendamist ja lapse abistamist tema terviseseisundist tingitud stressiga toimetulekul. Kõik psühholoogi teenused viib läbi psühholoog. Kõikide programmis toimuvate tegevuste kestvuseks on 1 tund. Oktoober, november (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I/P Hind kokku arv (koodiga) 7 2002 Meeskonnamängud, Füsioterapeut G 44,1 rühiharjutused, hingamisfunktsiooni parandavad harjutused, erinevate treeningstiilide tutvustused. 1 2001 Individuaalse Füsioterapeut I 18,73 harjutuskava koostamine ja õpetamine, nõustamine iseseisva kehalise aktiivsuse osas. 1 2017 Perekonna nõustamine Füsioterapeut P 32,78 kehalise aktiivsuse toetamise ja piirangute osas. 1 2011 Probleemilahenduslik Psühholoog P 25,34 nõustamine, psühhoemotsionaalne nõustamine, kognitiiv- käitumuslik teraapia paremaks situatsiooni- ja probleemilahenduseks. 2 2010 Psühhoemotsionaalne Psühholoog I 31,80 nõustamine, kognitiiv- käitumuslik teraapia ärevuse vähendamiseks astmahoo tekkimisel 1 2012 Sotsiaalsete oskuste Psühholoog G 5,30 arendamine, grupisituatsioonide läbimängimine. Füsioteraapia grupitöö eesmärk: erinevate treeningstiilide tutvustus, aeroobse võimekuse arendamine, meeskonnatunde loomine, hingamisfunktsiooni säilitamine ja parandamine, rühikorrektsioon, üldine lihasjõu parandamine. Vahendid: kummilindid, pallid, võimlemismatid, takistusrada, pehmed klotsid, hantlid. Kogu grupi meeskonnatöö: Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I/P Hind arv (koodiga) 18 9 1002 Arutelu programmi Meeskonnatöö - 136,35 intensiivsuse ja tõhususe üle, vajalike muudatuste planeerimine, dokumentatsioonitöö. Detsember (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind arv (koodiga) 1 2002 Aeroobsed mängud, Füsioterapeut G 6,30 üldist lihasjõudu parandavad harjutused, rühti korrigeerivad harjutused. 1 2012 Sotsiaalsete oskuste Psühholoog G 5,30 arendamine, arutelud rühmas, refleksiooni harjutused rühmas. 1 1002 Senise tegevuse ja Füsioterapeut I 15,15 vahetulemuste analüüs, eesootava tsükli lahtiseletamine, vajadusel eriarsti juurde edasi suunamine (ravi korrigeerimise vajaduse ilmnemisel) Jaanuar (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind arv (koodiga) 3 2002 Aeroobsed tegevused Füsioterapeut G 18,90 ja mängud rühmas, üldlihasjõudlust parandavad harjutused. Hingamisfunktsiooni parandavad harjutused. 1 2012 Sotsiaalsete oskuste Psühholoog G 5,30 arendamine, situatsioonülesanded. Veebruar, märts (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind 19 arv (koodiga) 1 2001 Koduharjutuskava Füsioterapeut I 18,73 uuendamine, individuaalne nõustamine kehalise aktiivsuse osas, sh meelisspordiala väljaselgitamine. 9 2002 Erinevaid Füsioterapeut G 56,70 treeningstiile hõlmavad aeroobsed ja lihasjõudu arendavad meeskonnamängud, hingamisharjutused. 2 2012 Sotsiaalsete oskuste Psühholoog G 10,60 arendamine, refleksiooni harjutused. 2 2010 Kognitiiv-käitumuslik Psühholoog I 31,80 teraapia, isiklike eesmärkide suunas liikumise arutelu. 1 - Toitumisnõustamine: Toitumisnõustaja I 30 (KOV) programmi jooksul (võimalusel) toimunud toitumismuutuste analüüs ja arutelu, nõustamine ja edasised toitumissoovitused. Füsioteraapia grupitöö eesmärk: aeroobse võimekuse arendamine, üldine kehalise võimekuse parandamine, treeningharjumuse kujundamine. Abivahendid: kummilindid, pallid, võimlemismatid, takistusrada, pehmed klotsid, hantlid. Meeskonnatöö kogu grupi kohta: Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I/P Hind arv (koodiga) 9 1002 Arutelu programmi Meeskonnatöö - 136,35 intensiivsuse ja tõhususe üle, vajalike muudatuste arutelu Aprill (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind arv (koodiga) 1 2017 Arutelu kehalise Füsioterapeut P 32,78 aktiivsuse muutuse 20  osas, pere nõustamine edasise kehalise aktiivsuse osas, vajadusel eriarsti konsultatsioonile edasi suunamine (ravi korrigeerimise vajadusel) 1 2005 Pere seostamine Sotsiaaltöötaja P 25,34 vajalike sotsiaalteenuste- ja toetustega, vajadusel kogukonna ressursside vahendamine programmi jätkusuutlikkuse tagamiseks 1 2011 Pere nõustamine, Psühholoog P 25,34 refleksiooni harjutused perele. D. Tulemuste hindamine Rehabilitatsiooniprogrammi tulemuste hindamine on planeeritud programmi lõppu, kus lõpphindamise tulemusi võrreldakse alghindamiste tulemustega. Kuna programmi eesmärgiks on tõsta astma diagnoosiga laste kehalist aktiivsust ning seeläbi vähendada astma diagnoosiga kaasnevaid haigusnähte, on programmi pikaajalise mõju näitajaks suurenenud kehaline aktiivsus. Tulemuste hindamiseks kasutatakse samu mõõdikuid, mida ka alghindamisel:  6 min kõnnitest  Vestlus – individuaalsete eesmärkide saavutamise väljaselgitamine Aprill (teenused ühe kliendi kohta) Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I Hind arv (koodiga) 2 1003 6-minuti kõnnitest, Füsioterapeut, I 30,30 üldise toimetuleku Psühholoog skaala, vestlus isiklike eesmärkide täitumisest. 1 1002 Isiku motiveerimine, Füsioterapeut I 15,15 jõustamine ja toetamine, teenuse mõjususe analüüsimine programmi jätkusuutliku tulemuse tagamiseks Meeskonnatöö kogu grupi kohta 21 Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I/P Hind arv (koodiga) 9 1003 Arutelu programmi Meeskonnatöö - 136,35 intensiivsuse ja tõhususe üle, tulemuste analüüs, muudatuste E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Klient on programmi läbinud, kui ta on kaasa teinud kõik individuaalsed teenused ning osa võtnud vähemalt 70% grupiteenustest, sh. on läbitud programmis ettenähtud alg- ja lõpphindamised ning kliendile on leitud vabaaja treening, kus ta on valmis programmi lõppedes regulaarselt osalema. Klient arvatakse programmist välja, kui: • Puudub tervisega mitteseotud põhjustel järjest rohkem kui 3 grupitunnist • Puudub 2 kuu jooksul pooltest grupitundidest • Puudub kokku rohkem kui 40% grupitundidest • Puudub etteteatamata ja uut aega kokku leppimata mõnest individuaalsest tunnist • Ei tee grupitundides kaasa Hindamaks, kas programmiga saavutatud tulemused on jäänud püsima, helistatakse programmi läbinud laste vanematele programmi lõppemise järgsel sügisel (oktoobris) ja uuritakse, kas laps käib regulaarselt väljavalitud (või mõnes muus) treeningrühmas. Programmi pikaajaline mõju loetakse heaks, kui vähemalt pooled (50%) programmis osalenud lapsed jätkavad programmijärgsel õppeaastal regulaarse kehalise treeninguga. Kui klient ei suuda astmast tingitud terviseprobleemide tõttu osaleda programmivälistes treeningrühmades, sobib ta korduvalt samasse programmi. (Programmile järgnev) Oktoober Kordade Teenus Tegevused Läbiviija G/I/P Hind arv (koodiga) 1 1003 Tagasiside kliendilt, programmi Programmi I 15,15 tulemuslikkuse kontroll; juht tagasiside vormistamine 22  VII. Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? Kirjeldage nii siseseid kui väliseid tegureid, mis aitavad kaasa programmi edukusele B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Kirjeldage tegureid, mis võivad takistada teie programmi edukust ja milles näete vajadust areneda C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? 23  VII. Viited A. Kasutatud materjalide loetelu 1. Annus T, Julge K, Kivivare M, Putnik U, Ress K, Vasar M, Veidrik K. Astma lapseeas. Eesti ravijuhend 2009. Eesti Arst 2010; 89: 207-226 2. Eijkemans M, Mommers M, Draaisma JMT, Thijs C, Prins MH. Physical activity and asthma: A systematic review and meta-analysis. PloS One 2012; 7: e50775 3. Goodwin RD, Messineo K, Bregante A, Hoven CW, Kairam R. Prevalence of probable mental disorders among pediatric asthma patients in an inner-city clinic. Asthma 2005; 42: 643-647 4. Duff A J A. Psychological interventions in cystic fibrosis and asthma. Paediatric respiratory reviews 2001; 2(4), 350-357. 5. Jensen B B. A case of two paradigms within health education. Health education Research. Theory&Practice 1997; 12(4): 419-428. 6. Lehrer P, Feldman J, Giardino N, Song H S, & Schmaling K. Psychological aspects of asthma. Journal of consulting and clinical psychology 2002; 70(3), 691. 7. MacLean W E, Perrin J M, Gortmaker S, Pierre C B. Psychological adjustment of children with asthma: Effects of illness severity and recent stressful life events. Journal of Pediatric Psychology 1992; 17(2), 159-171. 8. Nguyen X M T, Lane J, Smith B R, Nguyen N T. Changes in inflammatory biomarkers across weight classes in a representative US population: a link between obesity and inflammation. Journal of Gastrointestinal Surgery 2009; 13: 1205-1212. 9. Pakhale S, Luks V, Burkett A, Turner L. Effect of physical training on airway inflammation in bronchial asthma: A systematic review. BMC Pulmonary Medicine 2013; 13:38. 10. Rundle A, Goldstein IF, Mellins RB, Ashby-Thompson M, Hoepner L, Jacobson JS. Physical Activity and Asthma Symptoms among New York City Head Start Children. Asthma 2009; 46: 803-809 11. Sommaruga M, Spanevello A, Migliori G B, Neri M, Callegari S, Majani G. The effects of a cognitive behavioural intervention in asthmatic patients. Monaldi archives for chest disease Archivio Monaldi per le malattie del torace/Fondazione clinica del lavoro, IRCCS [and] Istituto di clinica tisiologica e malattie apparato respiratorio, Universita di Napoli, Secondo ateneo, 1995; 50(5), 398-402. 12. Suurorg, L „Juhend tervishoiutöötajatele lapse füüsilise tervise hindamiseks ja ülekaalulise lapse nõustamiseks. http://www.toetusfond.ee/images/tinybrowser/useruploads/files/Juhend%20tervishoiut %C3%B6%C3%B6tajatele.pdf 30.11.2015 13. Vila G, Nollet-Clemencon C, de Blic J, Mouren-Simeoni MC, Scheinmann P. Prevalence of DSM IV Anxiety and Affectice Disorders in a Pediatric Population of Asthmatic Children and Adolescents. Journal of Affective Disorders 2000; 58: 223- 231 24  14. Williams B, Powell A, Hoskins G, Neville R. Exploring and Explaining Low Participation in Physical Activity among Children and Young People with Asthma: A Review. BMC Family Practice 2008; 9:40 15. Williams B, Hoskins G, Pow J, Neville R, Mukhopadhyay S, Coyle J. Low Exercise among Children with Asthma: A Culture of Over Protection? British Journal of General Practice 2010; August: 319-326 B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave 1. Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohitekst_ok_5.pdf 23.11.2015 „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020” üheks prioriteediks on tervisliku ja turvalise arengu tagamine lastele ja noortele, mis annab neile võimaluse saada ühiskonna tegusateks liikmeteks. Oluliseks peetakse inimeste teadlikkuse suurendamist tervislikust käitumisest ja enda valikute tervislikkusest, et elada täisväärtuslikumalt. 25 Lisa 1 – REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS OSALEJA HARJUTUSTE JA/VÕI TÖÖLEHTEDE KOGU __________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Osaleja töövihik 2015 Koostamise koht Programmi koostanud ja/või kohandanud asutus 26 Sisukord (tegevused on jaotatud teemade kaupa) Programmi teemade või kohtumiste kaupa on lahti kirjutatud osalejale vajalik jaotusmaterjal-näiteks terviseolukorrast tulenevad käitumissoovitused, kas iseseivalt või koos spetsialistiga täidetavate ülesannete töölehed, harjutused või harjutuskavad, võimalikud iseseivalt kodus, koolis või tööl läbiviidavad enesejälgimise ja –analüüsi läbi viimiseks vajalikud päevikud jne. Soovitav on lisada osalejale oluline kirjandus iseseivaks tutvumiseks. Programmi partneritele ning klientidele tutvustav reklaaminfo. 27 Lisa 2_ PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID 1. 6 minuti kõnnitest – Test on spetsiaalselt välja töötatud südame- ja kopsuhaigustega inimestel seisundi ja selle dünaamika hindamiseks. Hindab kaudselt ka koormustaluvust. Testi on välja töötanud Balke 1963 a. Test peegeldab aeroobset kehalist võimekust ja eriti just selle dünaamikat, kui kasutada testi enne ja peale treeningteraapiaga sekkumist. Kuna laste puhul mängib tulemuste osas rolli ka lapse pikkus (sammupikkuse erinevus), kehakaal kui vanus, on käesolevas programmis 6 minuti kõnnitest ainult dünaamika hindamiseks ühe kliendi puhul, mitte aga laste omavaheliseks võrdluseks. Testi läbiviimiseks on vajalik koridor pikkusega 20-50 meetrit (eelistatult 30 meetrit), mis on märgistatud käidava lõigu otstel, stopper, tool (juhuks, kui klient tuleb istuma panna), pulsimõõtja. Hinnatakse, kui pika maa meetrites suudab laps läbida 6 min jooksul ja millised on tema pulsinäitajad testi alguses ja lõpus. Test tuleks alg- ja lõpphindamisel sooritada samal kellaajal. Kliiniliselt oluliseks erinevuseks alg- ja lõpphinnangu vahel peetakse krooniliste hingamisteedehaigustega inimeste puhul 54 meetrit. 6 minuti kõnnitest on väga laialt kasutuses nii füsioterapeutide poolt kui ka mujal tervishoiusüsteemis. Käesolevas programmis viib selle testi läbi füsioterapeut. 2. Vestlus – Kliendilt küsitakse, millistest tegevustest ta ise kõige rohkem puudust tunneb, mida tahaks teha, aga arvab, et haiguse tõttu ei saa. Sellest lähtuvalt seatakse ka individuaalsed eesmärgid. Küsitakse ka lapse suhtumist kehalisse aktiivsusesse koos põhjendustega, et programmi lõpus hinnata, kas laps on eesmärgile lähemal ja kas tema suhtumine kehalisse aktiivsusesse on muutunud. Vestluse ja eesmärkide sõnastamise juhendamise teostab psühholoog. 28 Lisa 3_ PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕTE Peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu tuleb hinnata programmi tulemusi nii klientide lõikes (VV määrus 35 §3 lõige 11 (D-osa alusel), kui ka kogu programmi lõikes, milleks tuleb koondada klientide tulemused, küsida tagasisidet ning analüüsida saadud tulemused. Tehtud järelduste põhjal sisse viia parendustegevused programmis. 29 Saatja: Margery Roosimaa Saatmisaeg: 1. märts 2016. a. 19:25 Adressaat: Dorpat Spa info; [email protected] Koopia: Karin Hanga Teema: Sotsiaalkindlustusametile kinnitamiseks esitatud programmi kommentaarid Manused: Astma, Dorpat Tervise programm.doc Tere! Olete esitanud oma rehabilitatsiooniprogrammi „Programm astmadiagnoosiga 6-12aastastele lastele“ Sotsiaalkindlustusametile kinnitamiseks. Rehabilitatsiooniprogrammide hindamise nõuandva komisjoni töökord ja rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise kord SKA-s näeb, ette et Rehabilitatsioonialane Kompetentsikeskus vaatab kõik kinnitamisele tulevad programmid üle. Eelpool tulenevast vaatasime RAKK meeskonna poolt programmi üle ja lisasime omapoolsed kommentaarid, mille leiate kirja lisast. Olete palju tööd teinud programmi välja töötamisega, aitäh! Palun lähtuge kommentaaridest ja viige sisse vastavad täiendused. Ootame teie programmi tagasi 07.03.2016 kell 09.00. Edastame selle ise SKA_sse. Küsimuste korral kirjutage. Homme kahjuks ei saa vastata telefonile. Tervitades, Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Margery Roosimaa Arendusspetsialist Rehabilitatsioonialane kompetentsikeskus Tel +372 687 7254 Mob: +372 5682 9105 [email protected] Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee facebook.com/astangu