Leping

SOTSIAALSE REHABILITATSIOONI TEENUSE EEST TASU MAKSMISE KOHUSTUSE RIIGI POOLT ÜLEVÕTMISE LEPING NR 3.6-4.4/69 Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukohaga Endla 8, 15092 Tallinn, (edaspidi tellija), keda esindab teenuste juht Liis Sild volituse alusel ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikoodiga 70003566, asukohaga Astangu 27, 13519 Tallinn, (edaspidi täitja), keda esindab asutuse juht Mari Rull, keda koos nimetatakse poolteks või eraldi pooleks, sõlmisid sotsiaalhoolekande seaduse § 65 ja võlaõigusseaduse § 9 lähtudes lepingu alljärgnevas: I. ÜLDSÄTTED 1.1 Lepinguga võtab tellija üle õigustatud isikult sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse sotsiaalhoolekande seaduse §-s 56 nimetatud tingimustel. 1.2 Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel lähtuvad pooled sotsiaalhoolekande seadusest. 1.3 Lepingus kasutatakse mõisteid punktis 1.2 nimetatud õigusaktide tähenduses. 1.4 Lisaks on lepingus kasutuses järgmised mõisted: – Otsus – tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsus - Arve - isikule osutatud teenuse ning sellega kaasnenud majutuse ja täitjal seoses teenuse osutamisega tekkinud sõidukulu hüvitamiseks esitatud arve - Isik – otsuse alusel teenuse saamiseks pöördunud õigustatud isik 2.1 Täitja põhikohustuseks on osutada teenust õigusaktidest ja lepingust tulenevalt. Lepingust tulenevalt on täitja kohustusteks: 2.1.1 anda isikule ja tema esindajale enda valduses olevat teenuse saamiseks ja osutamiseks vajalikku informatsiooni, sh tutvustada teenuse osutamise protseduuri, teenuse osutamiseks kuluvaid ressursse ja selgitada, millised dokumendid selle käigus koostatakse, ning tutvustada isikule tema õigusi ja kaebuse lahendamise korda. Isiku soovil võimaldada tal tutvuda määruse „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu“ § 5 kirjeldatud andmestikuga; 2.1.2 leppida kokku isikuga teenuse osutamises ning registreerida 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates isiku pöördumisest X-tee kaudu Sotsiaalhoolekande portaalis isiku pöördumise aeg ja esmane teenuse osutamise aeg; 2.1.3 juhul, kui täitja peab vajalikuks muuta teenuse vajaduse kindlaksmääramisel tellija poolt koostatud tegevuskava osutatavate teenuste loetelu osas, teavitada muutmise põhjustest tellijat kirjalikult ja saada tellijalt kirjalik nõusolek. Tellijal on õigus küsida muutmise põhjenduste kohta täiendavaid selgitusi ja täitja allkirja. 2.1.4 juhul, kui isik soovib otsuse kehtivuse ajal vahetada teenuse osutajat, tuleb teenuse osutajal, kelle juures teenuse osutamise lõpetatakse, suunata isik tellija poole mõjuva põhjusega avalduse esitamiseks ning tellija nõudel esitada selgitusega teavituskiri teenuse lõppemise kohta. Teine teenuse osutaja ei saa teenuse osutamist üle võtta ilma tellija kirjaliku nõusolekuta. 2.1.5 teavitada tellijat tegevuse lõpetamise kavatsusest vähemalt 3 kuud ette, pankrotimenetluse algatamisest teavitada viivitamatult; 2.1.6 koostada ja esitada tellijale SHS § 64 lõikes 3 nimetatud isikute rehabilitatsiooniplaan 30 kalendripäeva jooksul arvates isiku täitja poole pöördumisest; 2.1.7 korraldada tellija otsuse alusel pöördunud isikule kompleksse teenuse osutamine vastavalt õigusaktidele, sh rehabilitatsiooniplaani koostamine või täiendamine või tellija poolt koostatud tegevuskava täiendamine, v.a majutusteenuse pakkumine. 1 2.1.8 esitada tellijale arve ja teenuse osutamise aluseks olev dokument igakuiselt eelmise kuu tehingute kohta hiljemalt järgmise kuu 7-ndaks kuupäevaks. Digitaalselt allkirjastatud arved koos täitja sõidukulu tõendava dokumendiga tuleb esitada tellija e-posti aadressile [email protected]. 2.1.9 koostada rehabilitatsiooniplaan trükivormis. Digitaalselt allkirjastatud rehabilitatsiooniplaan esitada tellija e-posti aadressile [email protected]. Paberkandjal allkirjastatud rehabilitatsiooniplaan esitada aadressile Põllu 1A, 50303 Tartu; 2.1.10 koostada trükivormis teenuse eesmärgi saavutamise või saavutamata jäämise põhjuste hinnang ning esitada see digitaalselt allkirjastatuna koos arvega tellija e-posti aadressile [email protected]. Hinnang ei tohi olla täidetud käsitsi. Juhul, kui hinnang koostatakse infosüsteemis, kus koostaja autentsus on tuvastatav, võib tellijale esitada hinnangu kohta väljavõtte infosüsteemist e-posti aadressile [email protected] ilma allkirjastamata. Väljavõte peab sisaldama hinnangu koostajate nimesid. 2.1.11 kõrvaldada puudused, mis on märgitud vastavalt punktile 2.2.2 tellija antud hinnangus, millega tagastati täitjale teenuse käigus koostatud dokumendid juhul, kui teenus ei vastanud õigusaktidega kehtestatud ja lepingus toodud nõuetele ja esitada tellijale parandustega dokumendid ning vajadusel parandatud arve täitja poolt ettenähtud tähtajaks; 2.1.12 sõlmida rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistidega lepingud, mille alusel nad täitja heaks tegutsevad ja rehabilitatsioonimeeskonnas töötamine registreerida töötamise registris; 2.1.13 tagada, et teenust osutatakse sihtotstarbeliselt ainult õigustatud isikutele; 2.1.14 tagada, et teenuse nõuded vastavalt SHS § 68 oleks täidetud kogu teenuse osutajana tegutsemise ajal; 2.1.15 tagada tellija poolt teostatava lepingu täitmise kontrolli teostamiseks juurdepääs oma asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse; 2.1.16 vastata tellija kirjalikele järelepärimistele lepingu täitmise kohta kirjalikult 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates tellija poolt järelepärimise saatmisest; 2.1.17 avaldada oma veebilehel päevakohast informatsiooni osutatava teenuse kohta; 2.1.18 tagada kättesaadavus info saamiseks isikutele täitja poolt avaldatud kontakttelefonil ning määratletud ajal. Kui aega ei ole määratletud, peab kättesaadavus olema tagatud tööpäeva jooksul kella 8.00 -17.00. 2.1.19 järgida teenuse osutamisel rehabilitatsiooniteenuse hindamise põhimõtetes (lisa 1) kirjeldatud sätteid. 2.2 Tellija põhikohustuseks on finantseerida vastavalt õigusaktidele ja lepingule täitja poolt korrektselt osutatud teenuseid. Lepingust tulenevalt on tellija kohustusteks: 2.2.1 anda täitjale enda valduses olevat teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni, sh delikaatseid isikuandmeid, kui selleks on olemas isiku nõusolek; 2.2.2 tagastada täitjale teenuse käigus koostatud dokumendid juhul, kui teenus ei vasta õigusaktidega kehtestatud ja lepingus kirjeldatud nõuetele, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 2.2.3 tasuda täitjale teenuse-, majutuse ja sõidukulud 10 tööpäeva jooksul pärast nõuetele vastavate dokumentide saamist; 2.2.4 teavitada isikut otsuse väljastamisel teenuse osutamise korrast ja asjaoludest ning tutvustada isikule tema õigusi; 2.2.5 vastata täitja pöördumistele vastavalt avaliku teabe seadusele (AvTS) teabenõudele viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul ja vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele (MSVS) märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. 2  2.3 Täitjal on õigus: 2.3.1 saada tellijalt tema valduses olevat teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni, sh delikaatseid isikuandmeid, kui selleks on olemas teenust saava isiku nõusolek; 2.3.2 osutada teenust isiku igapäevases keskkonnas; kaasata isiku vajadustest tulenevalt teenuse osutamiseks lisaks majandustegevuse registrisse kantud oma rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele spetsialiste, kes on kantud majandustegevuse registrisse teiste rehabilitatsioonimeeskondade koosseisus; 2.3.3 keelduda isikuga teenuse osutamises kokku leppimisest kui: 2.3.3.1 täitja on tellijat informeerinud, et ei soovi lepingut jätkata või soovib selle ennetähtaegselt lõpetada ning lepingu lõppemiseni jäänud aja jooksul ei ole võimalik isikule vajalikus mahus teenust osutada; või 2.3.3.2 täitja ei osuta tegevusloa kohaselt teenuseid sellele õigustatud isikute sihtgrupile, kuhu isik otsuse kohaselt kuulub. 2.4 Tellijal on õigus: 2.4.1 kontrollida täitja lepingust ja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist; 2.4.2 kontrollida täitja poolt osutatud teenuse rahaliste vahendite sihtotstarbelist kasutamist, sh punktis 2.2.3 aktsepteeritud ja tasutud kulude osas, tagasiulatuvalt kuni 3 aastat pärast lepingu lõppemist; 2.4.3 ennistada isiku taotlusel teenuse saamiseks täitja poole pöördumise tähtaeg, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel; 2.4.4 anda lepingu täitmiseks juhiseid, mis põhinevad kirjalikult koostatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hindamise põhimõtetel (lisa 4); 2.4.5 nõuda täitjalt leppetrahvi, kui täitja ei täida lepingulisi kohustusi; 2.4.6 küsida hinnangule, mis on esitatud infosüsteemi väljavõttena vastavalt punktile 2.1.10, täiendavalt täitja allkirja. Juhul, kui hinnang allkirjastatakse käsitsi paberkandjal, tuleb tellijale esitada hinnangu skaneeritud väljavõte ja originaal edastada kliendile III. LEPINGU MUUTMINE, LÕPETAMINE JA ÜLESÜTLEMINE 3.1 Lepingu tingimusi võib muuta poolte kokkuleppel. Ühe poole ettepanek vaadatakse teise poole poolt läbi 1 kuu jooksul. Lepingutingimuste muutmiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe, millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad ning see lisatakse lepingule. Kokkulepe jõustub allakirjutamise momendist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 3.2 Lepingu lõpetamine toimub poolte kokkuleppel. 3.3 Juhul, kui üks pooltest ei täida lepingulisi kohustusi olulisel määral, on teisel poolel õigus leping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 1 kuu ette. 3.4 Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda juhul, kui täitja on teadlikult esitanud ebaõigeid andmeid lepingu või lepingu muutmise kokkulepete sõlmimisel. IV. TEATED 4.1 Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhul, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi; 4.2 Teade loetakse kätteantuks, kui 4.2.1 teade on üle antud allkirja vastu; 4.2.2 teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise poole poolt näidatud aadressil, arvates kättesaamisest; 4.2.3 teade on saadetud postiasutuse kaudu kirjaga teise poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva; 4.2.4 digitaalselt allkirjastatud teade on edastatud poole e-posti aadressile, alates saatmisele järgnevast tööpäevast; 4.3 Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni, faksi või e-posti kaudu. 3  V. MUUD TINGIMUSED 5.1 Tellijal on õigus nõuda täitjaleppetrahvi kuni 7% (seitse protsenti) rikkumisele eelnenud kuue kuu tehingute summast juhul, kui täitja ei täida lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt. Leppetrahv peab olema tasakaalus lepingu rikkumisega. 5.2 Täitjal on õigus nõuda tellijalt nõuetekohase arve maksmisega viivitamisel viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest. 5.3 Juhul, kui täitja poolt esitatud arve ületab ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes kalendriaastas või osutatud teenus ei vasta õigusaktides kehtestatud ja lepingus kirjeldatud nõuetele, krediteerib täitja tellija nõudmisel tellijale esitatud arve. 5.4 Lepingu lõpetamise algataja pool korraldab kokkuleppel isikutega nende teenuse osutamise jätkumise teise teenuse osutaja juures. 5.5 Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 5.6 Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 5.7 Kõik lepingu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisel mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 5.8 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele. 5.9 Lepingule on allakirjutamisel lisatud järgmised lisad: 5.9.1 lisa 1: Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hindamise põhimõtted. 5.10 Leping loetakse sõlmituks alates mõlema poole poolt allkirjastamist. Pooled loevad lepinguliste kohustuste täitmise alguseks 01.01.2016, kui allkirjastamine ühe või mõlema poole poolt toimub hilisema kuupäevaga. 5.11 Leping kehtib kuni 31.12.2020. VI. POOLTE KONTAKTISIKUD 6.1 Tellija kontaktisik lepingu täitmisel on sotsiaalteenuste üksuse peaspetsialist Riina Järve-Tammiste, tel 620 8302, e-post: [email protected]. 6.2 Täitja kontaktisik lepingu täitmisel on Helis Karp, 687 7215, [email protected]. 6.3 Täitja kontaktisik krüpteeritult saadetud informatsiooni saamiseks on Aivi Tamm, [email protected], 687 7240; isikukood: 48807092789,. VII POOLTE ANDMED JA ALLKIRJAD Tellija: Täitja: Sotsiaalkindlustusamet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus registrikood: 70001975 registrikood: 70003566 arvelduskonto nr: EE742200001120057958 arvelduskonto nr: EE932200221023778606 tehingupartneri kood: 016001 EE891010220034796011 Endla 8, 15092 Tallinn Astangu 27, 13519 Tallinn (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Sild Mari Rull teenuste juht asutuse juht 4  SOTSIAALSE REHABILITATSIOONI TEENUSE HINDAMISE PÕHIMÕTTED 1 1. SISSEJUHATUS Rehabilitatsiooniteenuse hindamise põhimõtted on koostatud kvaliteetse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (teenus) osutamise juurutamiseks. Põhimõtted võetakse pärast kooskõlastamist aluseks Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt teenuseks kulutatud rahaliste vahendite sihtotstarbelise kasutuse ja teenuse tulemuslikkuse hindamisel. SKA võtab hindamise aluseks teenuse osutaja poolt koostatud dokumentides sisalduva põhjendatuse, põhjendatuse vastavuse õigusaktidele ja kokkulepitule. Teenuse tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse kliendiga koos püstitatud eesmärkide indikaatoreid1, teenuse vajaduse põhjendatust ning teenuse tulemuslikkust hindava teenuse osutaja põhjendatud hinnangut eesmärkide saavutamise kohta. Vajadusel on SKAl õigus küsida hindamiseks täiendavaid selgitusi. Põhimõtete koostamisel on lähtutud sotsiaalhoolekande seadusest (SHS) ja rahvusvahelisest funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonist (RFK/ICF). Teenusele suunab SKA peaspetsialist pärast kliendi õigustatuse kontrollimist või SKA juhtumikorraldaja pärast teenuse vajaduse tuvastamist. Teenusele suunamisel väljastab SKA sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsuse (suunamisotsus), mille alusel SKA hüvitab teenuse osutamise teenuse osutajale. Klient peab olema teadlik, et tal on võimalus valida teenuse osutajat. Teenuse osutajal peab olema valmisolek osutada kõiki teenuse üksikteenuseid2, mis on märgitud rehabilitatsiooniplaanis, rehabilitatsiooniprogrammis või SKA juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskaval (SKA tegevuskava). SKA tegevuskava sisaldab teenusele suunamise põhjendatud hinnangut, teenuse, tegevuse või meetmega seotud otseseid eesmärke3, teenuse raames osutatava üksikteenuse või tegevuse nimetust ja koodi, kui kood on olemas ja teenuse osutajat või teenust vahetult osutava spetsialisti eriala. SKA tegevuskava sisaldab alati 1002 teenust (rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö), sest teenus 1002 on teenuse osutamisel oluline ja kuulub eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste juurde. SKA tegevuskava edastatakse kliendile koos suunamisotsusega. SKA jälgib sotsiaalhoolekande portaalis (portaal), millal teenuse osutaja ja klient sõlmivad teenuse osutamiseks kokkuleppe. Kokkuleppe kuupäeva ilmumisel (lepingu punkt 2.1.2) saadetakse hindamistulemuste kokkuvõte krüpteeritult teenuse osutajale, kuhu klient teenusele läheb, lepinguga kokkulepitud kontaktaadressile. Kliendil on õigus vahetada mõjuval põhjusel teenuse osutajat, kuid tal tuleb esitada teenuse vahetamiseks põhjendatud taotlus SKAle. Vajadusel küsib SKA teavituskirja selle teenuse osutaja käest, kust klient lahkub, et tagada õiglane arvete tasumine. Teise teenuse osutaja juures jätkatakse teenuse osutamist sama suunamisotsuse alusel, kuid teine teenuse osutaja peab saama SKAlt enne teenuse osutamist kirjaliku kinnituse. 1 Vt lisas 1 loodetava (oodatava) tulemuse kirjeldust 2 Määruse „ Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hindade, ülevõetava tasu arvestamise korra ja maksimaalse suuruse ühes aastas ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korra, maksimaalse maksumuse ja sõidukulu määra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ loetelus olevad erialaspetsialistide poolt osutatavad teenused, mida osutatakse teenuse sh rehabilitatsiooniprogrammi raames 3 Eesmärgid peavad olema hinnangus kirjeldatud probleemide, terviseolukorra, tegevusvõime, osaluse ja keskkonnateguritega kooskõlas, põhjendatud, isikukesksed ja mõõdetavad 2 2. SISUKORD 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................... 2 2. Sisukord ............................................................................................................................ 3 3. Nõuded rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedile ..................................................................... 4 3.1 Informeeritus ................................................................................................................ 4 3.2 Järjekord ...................................................................................................................... 4 3.3 Rehabilitatsiooniteenuse osutamise eest arve esitamine ja koos arvega esitatavad lisadokumendid .................................................................................................................. 5 3.4 Andmestiku pidamine ................................................................................................... 7 3.5 Tegevusloa andmete kontroll arve menetlemisel.......................................................... 8 4. Rehabilitatsiooniteenuse planeerimise ja tulemuslikkuse kvaliteedi tõlgendamine ............10 4.1 Rehabilitatsiooniplaani muutmine ................................................................................11 4.2 Rehabilitatsiooniplaani kehtivus ..................................................................................11 4.3 Rehabilitatsiooniplaani parandamine...........................................................................12 4.4 Samaaegne rehabilitatsiooniplaani koostamine ja üksikteenuste osutamine ...............12 LISA 1 - Soovituslik plaani ja tegevuskava vorm...................................................................... LISA 2 - Erihoolekandeteenusele suunamise kriteeriumid ....................................................... LISA 3 – Leppetrahvi indikatiivsed määrad .............................................................................. LISA 4 – Plaani näidis 1 .......................................................................................................... LISA 5 – Plaani näidis 2 .......................................................................................................... LISA 6 – D-osa näidis .............................................................................................................. 3 3. NÕUDED REHABILITATSIOONITEENUSE KVALITEEDILE 3.1 Informeeritus Klient ja tema esindaja peavad olema informeeritud teenuse osutamise protseduurist, teenuse käigus koostatavatest dokumentidest, oma õigustest ja kaebuste esitamise korrast. Kliendil ja tema esindajal on õigus tutvuda kõigi teenuse käigus koostatud dokumentidega. Klient peab oma õigustest olema teadlik. 3.2 Järjekord Kliendid peavad olema suunamisotsuse alusel registreeritud teenusele või teenuse järjekorda. Järjekorda peab SKA, kes eelarvevahendite puudumisel registreerib õigustatud isiku oma infosüsteemis teenuse järjekorda kuni üheks aastaks suunamisotsuse alusel. Järjekorda võtmisest teavitab SKA isikut suunamisotsuses. Järjekorra saabumisest teavitab SKA isikut järjekorra saabumise teatega. Klient saab suunamisotsuse või järjekorra saabumise teate taotlusel märgitud viisil või juhtumikorraldajaga kokkulepitud viisil (e-postiga, postiga, klienditeeninduses, iseteeninduses, juhtumikorraldaja käest). Eelarvevahendite olemasolul saab klient suunamisotsuse teenusele, millega ta pöördub teenuse osutaja poole 60 päeva jooksul arvates otsuse saamisest. Väljaspool järjekorda on õigus saada teenuseid nendel kuni 16aastastel lastel, kellel on rehabilitatsiooniplaani koostamine vajalik puude määramiseks ning alaealise mõjutusvahendite seaduse alusel suunatud 7-18 aastastel lastel. Selleks, et tagada klientidele teenuse kättesaadavus, peab teenuse osutaja portaalis jooksvalt uuendama esimest vaba aega teenusele saamiseks. Portaali peab sisestama vabad ajad iga rehabilitatsiooni eesmärgi kohta ja iga sihtgrupi kohta, kellele teenuse osutajal on valmisolek teenuse osutamiseks (tegevus portaalis: Esimese vaba aja registreerimine järjekorda). Rehabilitatsiooni taotlejad portaalis: - puude taotleja - puudega alla 16-a isik - alaealiste komisjoni otsusega isik - vanaduspensioni ealine isik - tööealine ennetähtaegse vanaduspensioni saaja - tööealine vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saaja - tööealine puuduva töövõimega isik - tööealine puudega,/töövõimetu/osalise töövõimega isik Rahastamise sihtgrupid portaalis: - alla 16-aastane isik - 16-aastane ja vanem isik - tööealine psüühikahäirega isik - alaealiste komisjoni otsusega isik Sihtgrupid moodustuvad klientidest, kellel on õigus teenusele erinevatel alustel. Teenusele õigustatust kontrollib SKA enne suunamiskirja väljastamist. 4  Jooksvalt peab jälgima, et vabade aegade info ei vananeks ja vastavalt vajadusele tuleb aegu uuendada. Andmed esimeste vabade aegade kohta avaldatakse SKA kodulehel suunamisotsusega kaasasoleval infolehel. Juhul, kui vabad ajad on märkimata või on minevikus, siis selle teenuse osutaja andmeid SKA kodulehel ega teenuse suunamisotsusega kaasasoleval infolehel ei edastata. SKA korrigeerib jooksvalt edastatavat teavet ja eemaldab suunamisotsusega kaasa mineval vabade aegade vormilt (loetelu) nende asutuste andmeväljad, kus on esimene vaba aeg märkimata või on minevikus. Suunamisotsusega kaasa mineval loetelul ei või olla vanemat vaba aja kuupäeva kui suunamisotsuse väljaandmise kuupäev. Samuti korrigeeritakse asutuste järjestust - esimesena kuvatakse suunamisotsusega kaasa mineval loetelul see teenuse osutaja, kelle juurde kõige kiiremini teenusele pääseb. Portaali sisenemiseks kasutage järgmist linki: https://shk.sm.ee/misp2 Soovitame kasutada Windows7 ja Internet Explorerit ning ID-kaart sisestada enne brauseri avamist. Portaali tehniliste probleemide korral pöörduge meie kasutajatoe poole: [email protected] Eva Niglas - telefon 620 8316 Sirje Tambaur - telefon 620 8307 Suunamisotsuse või järjekorra saabumise teate saamisel peab isik 60 päeva jooksul pöörduma sobiva teenuse osutaja poole, et SHS § 56 lg 1 p 1 tähenduses kokku leppida teenuse saamises. Teenuse osutaja registreerib kokkuleppe (soovitame sõlmida kirjaliku kliendilepinguna) portaalis, kuhu tuleb märkida kliendi pöördumise kuupäev (registreeringu kuupäev, mis loetakse kokkuleppe sõlmimise kuupäevaks) ja planeeritud teenuse alustamise kuupäev 3 (kolme) tööpäeva jooksul kliendi pöördumisest. Pöördumise kuupäev annab info, millal on sõlmitud kokkulepe teenuse osutamiseks. Teenuse tegeliku alustamise kuupäev annab info rehabilitatsiooniprotsessi alustamisest ja teenuse tegeliku alustamise kuupäev tuleb märkida 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates teenuse osutamise alustamisest. Sotsiaalhoolekande portaalis rakenduses „Minu järjekord“ on nähtav isikute nimekiri, kellega teenuse osutaja on sõlminud teenuse osutamiseks kokkuleppe. 3.3 Rehabilitatsiooniteenuse osutamise eest arve esitamine ja koos arvega esitatavad lisadokumendid Teenuse osutaja esitab arve teenuse, ööpäevaringse majutusteenuse ja teenuse osutaja sõidukulu hüvitamiseks elektrooniliselt SKA e-posti aadressile [email protected]. Arve tuleb esitada iga kuu 7.-ndaks kuupäevaks nende teenuste eest, mis osutati arve esitamise kuu eelneval kuul v.a arve, mis esitatakse rehabilitatsiooniplaani koostamise eest. Rehabilitatsiooniplaani koostamise eest tuleb esitada arve rehabilitatsiooniplaani koostamisest (kehtivuse alguse kuupäevast) hiljemalt järgmise kuu 7.-ndaks kuupäevaks. Kuna arve sisaldab delikaatseid isikuandmeid, peavad arve ja arvega esitatavad lisadokumendid olema krüpteeritud. SKA krüpteeringu sertifikaat: Sotsiaalkindlustusamet Rehabilitatsioon SKA tasub nõuetele vastava teenuse ja ööpäevaringse majutusteenuse kulud ning teenuse osutaja sõidukulud 10 tööpäeva jooksul pärast nõuetele vastavate dokumentide saamist. Juhul, kui dokumentides esinevad puudused, tagastab SKA need või saadab täiendava 5 dokumendi nõude ning arve tasumise menetlemine peatatakse kuni korrektsete andmete saamiseni. Juhul, kui kliendi vajadustest tulenevalt on vajalik teenus osutada kliendi tegevuskeskkonnas, siis teenuse osutaja tegevuskeskkonda sõitmise aeg kuulub tasustamisele teenuse osutamise tunni põhiselt. Kuna kliendi tegevuskeskkonda sõitmine hüvitatakse kliendi teenuse raames, peab sõit olema põhjendatud rehabilitatsiooniplaanis või andmestikus. Esitatud arve peab sisaldama järgmisi andmed 1) dokumendi nimetus ja number; 2) arve koostamise kuupäev, mis võrdub arve väljastamise kuupäevaga, mis võrdub arve koostamise kuupäevaga; 3) teenuse osutaja, makse saaja ja maksja nimi, asukoha aadress ja registrikood ning tehingupartneri kood (NB! Tehingupartneri kood puudutab vaid avaliku sektoriga seotud üksusi!); 4) makse saaja arvelduskonto number ja viitenumber; 5) teenusele suunamiskirja number ja väljastamise kuupäev; 6) tehingu majanduslik sisu (iga teenuse või tegevuse nimetus ja kood, teenuse osutamise algus- ja lõppkuupäev); 7) tehingu arvnäitajad (ühik (tund, ööpäev, km) kogus, hind, summa); 8) kliendi ees- ja perekonnanimi; 9) info selle kohta, kas arvel märgitud suunamiskirja alusel teenuse osutamine on lõpetatud või jätkub; 10) arve koostaja nimi, ametinimetus ja kontaktandmed Teenuse osutaja võtab hiljemalt enne viimase arve esitamist kliendilt või tema seaduslikult esindajalt allkirja, kinnitamaks teenuse saamist. Ei ole sätestatud, kuhu ja kuidas klient allkirja annab (näiteks andmestik, sest see sisaldab juba üksikteenuse sisu). Klient võib allkirja anda pärast igakordset teenuse saamist iga teenusekorra kohta eraldi või pärast teenuse lõppemist ühe allkirja kõikide teenusekordade kohta, aga enne viimase arve esitamist. Klientide allkirju SKA-le esitama ei pea, kuid need peavad säilima asutuses koos teenuse osutamise andmestikuga ja olema kättesaadavad järelevalve vm kontrolltoimingute tegemiseks. Allkirja andmisel tuleb fikseerida allkirja andmise kuupäev. SKA aktsepteerib ka lapse saatja allkirja teenusel kui lapsega ei ole käinud kaasas seadusjärgne esindaja. Samuti on erandjuhtudel (vanemate laste puhul) aktsepteeritav lapse enda kinnitus. Kui teenuse saaja ei ole nõus teenuse saamist kinnitama, saab teenuse osutaja lisada selle kohta oma dokumentidesse märke koos selgitusega. SKA lähtub allkirjade kontrollimisel mõistlikkusest ja kui erisusi ei ole palju, on need ka aktsepteeritavad. Täiendavad dokumendid arve juurde: Teenuse osutaja esitab lisaks arvele arvel märgitud kliendile koostatud rehabilitat- siooniplaani, kui arvel on märgitud rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabili- tatsiooni planeerimise teenus. Digitaalselt allkirjastatud rehabilitatsiooniplaan4 saadetakse SKA e-posti aadressile [email protected]. Paberkandjal allkirjastatud rehabilitatsiooniplaan esitatakse aadressil Põllu 1A, 50303 Tartu. Teenuse osutaja määrab SKA tegevuskava alusel kliendile üksikteenuste osutamise mahu ja sageduse ning esitab selliselt täiendatud tegevuskava hiljemalt esimese arvega. Üksikteenuse osutamise maht ja sagedus selgitatakse välja üksikteenuse osutamise ajal ja tasutakse üksikteenuse raames. Juhul, kui üksikteenuse mahu ja sageduse määramiseks on vajalik võrgustikutöö, siis tasutakse see teenuse 1003 (rehabilitatsiooni tulemuste hindamine) raames. 4 Enne kliendilt digitaalallkirja võtmist tuleb välja selgitada, kas isik saab digidokumendi ja krüpteeritud dokumendi avamisega ja saamisega hakkama või kas tal on keegi, kes teda selles aitab. 6  Juhul kui arvel on märgitud rehabilitatsiooni tulemuste hindamise teenus (1003) ning teenuse osutamise käigus on rehabilitatsiooniplaani või SKA tegevuskava muudetud, esitatakse lisaks arvele rehabilitatsiooniplaani või SKA tegevuskava muutmise aluseks olevad spetsialistide hinnangud ja muudetud tegevuskava või tegevuskava lisa. Rehabilitatsiooniplaani lisa/muutmine/täiendus peab sisaldama hinnangut, mis olulist kliendi eluga toimetulekus või keskkonnas muutus, et kehtiv rehabilitatsiooniplaan või SKA tegevuskava enam ei vasta kliendi vajadustele - kõiki rehabilitatsiooniplaanis või SKA tegevuskavas (miks on vaja SKA juhtumikorraldaja poolt märgitud üksikteenused lõpetada või miks on vaja mõni üksikteenus lisada) tehtud muudatusi põhjendatakse. Digitaalselt allkirjastatud rehabilitatsiooniplaani lisa/muutmine/täiendus saadetakse koos arvega SKA e-posti aadressile [email protected]. Paberkandjal allkirjastatud rehabilitatsiooniplaan esitatakse aadressil Põllu 1A, 50303 Tartu. Nende rehabilitatsiooniplaanide alusel, mille koostamist alustati/alustatakse 31.03.2014 ja hiljem, teenuste osutamise lõpetamisel esitab teenuse osutaja SKA-le koos viimase arvega (lõpuarve) rehabilitatsiooniplaani D-osa (teenuse tulemuslikkuse põhjendatud hinnang) ärakirja. D-osa originaali annab teenuse osutaja kliendile. D-osa ärakiri esitatakse iga arvega, millel märgitakse teenus lõppenuks. D-osa ärakiri koostatakse ja esitatakse rehabilitatsiooniprotsessi lõppedes. Üldjuhul lõpeb rehabilitatsiooniprotsess siis, kui lõpeb suunamisotsus (v.a arvatud juhud, kus klient vahetab teenuse osutajat). D-osa kuulub teenuse 1003 sisse (rehabilitatsiooni tulemuste hindamine). Rehabilitatsiooniplaanide puhul, mille koostamist alustati enne 31.03.2014, arvestatakse tulemuslikkuse hindamine teenuse 1003 sisse (rehabilitatsiooni tulemuste hindamise) juhul, kui hindamine on põhjendusega vormistatud ja lisatud arvele. Tulemuslikkuse hindamine vormistatakse analoogselt D-osale. D-osa ärakirja säilitatakse SKA-s koos rehabilitatsiooniplaani A-, B- ja C-osa ärakirjaga. Juhul, kui D-osa koostatakse infosüsteemis, kus D-osa koostaja autentsus on tuvastatav, võib SKAle esitada D-osa kohta väljavõtte infosüsteemist e-posti aadressile [email protected] ilma allkirjastamata. Väljavõte peab sisaldama D-osa koostajate nimesid. Juhul, kui D-osa allkirjastatakse käsitsi paberkandjal, esitatakse SKAle D-osa skaneeritud väljavõte ja originaal edastatakse kliendile. 3.4 Andmestiku pidamine Teenuse osutaja koostab kliendi kohta andmestiku ja säilitab seda 3 aastat pärast teenuse osutamise lõpetamist. Andmestikus märgitud teenuse üksikteenuste osutamist kinnitavad kõik üksikteenust osutanud spetsialistid või teenuse eest vastutav isik või asutuse juht. Teenuse osutamise ajal majutusteenuse osutamist kinnitab asutuse juht või asutuse juhi poolt volitatud isik oma allkirjaga. Andmestikku võib pidada infosüsteemis, kui andmestiku koostaja/pidaja autentsus on tuvastatav ja sellisel juhul allkirjastamine ei ole vajalik. Andmestikus märgitakse: teenuse osutaja nimetus; suunamisotsuse number ja väljastamise kuupäev; kliendi nimi ja isikukood; teenuse üldeesmärk vastavalt rehabilitatsiooniplaanile, rehabilitatsiooniprogrammile või SKA tegevuskavale; teenuse osutamise kuupäev ja märge, kas alla 16-aastane laps käis teenusel koos saatjaga ning kas laps ja/või tema saatja kasutasid majutust. Teenust osutanud spetsialist märgib saatjaga käimise ja lapse ning saatja majutuse andmed iga teenusel osaletud kuupäeva kohta eraldi; teenuse kood ja nimetus vastavalt SHS § 57 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse lisale 1; 7  teenuse hulk tundides (arvestusega 1 tund = 60 min). 1 Tund sisaldab eeltööd, otsest klienditööd, järeltööd, dokumenteerimist ning kõiki muid teenusega kaasnevaid kulusid. teenuse sisu (tegevuste) kirjeldus (nt märkida rehabilitatsiooniplaani koostamiseks toimunud kohtumised, meeskonnatöö, andmete kogumine ja rehabilitatsiooniplaani vormistamine, millises valdkonnas ja keda nõustati/juhendati, läbi viidud hindamised/teraapiad/tegevused/õpetused, vahehindamise tulemused jm vastavalt SHS § 57 alusel kehtestatud rehabiliteerivate tegevuste loetelus kirjeldatud teenuste sisule). Juhul, kui kliendile või kliendile ja tema saatjale osutati teenust koos majutusega, põhjendada majutuse vajalikkust. Juhul, kui majutusteenust ei osuta teenuse osutaja ise, märkida majutusteenuse osutaja arve number ja kuupäev; teenuse mõju kliendile (areng, muutused suhtumises ja käitumises, kas klient on teenuse selles etapis saanud tööle, säilitanud töökoha või suunatud avatud tööturuteenustele, tagasilangus jm); teenuse osutaja (rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti) nimi. Mõju hinnatakse teenuse osutamise lõpetamisel. Kui isiku kohta esitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani D-osa või rehabilitatsiooniprogrammi tulemuslikkuse hinnang, siis lisatakse see andmestikule ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse mõju või tulemuslikkust käesoleva punkti kohaselt eraldi ei kirjeldata. 3.5 Tegevusloa andmete kontroll arve menetlemisel Teenust võib osutada ettevõtja, kellele on SKAi poolt välja antud tegevusluba teenuse osutamiseks. Teenuse osutaja peab olema tegevusloa saamiseks moodustanud rehabilitatsioonimeeskonna, kuhu peab kuuluma vähemalt kolm eri eriala spetsialisti (kolm isikut), kellest ühel on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon. Ülejäänud rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide kvalifikatsiooninõuded: kutseseaduse alusel välja antud psühholoogi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus psühholoogias või sellele vastav kvalifikatsioon; kutseseaduse alusel välja antud füsioterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon; kutseseaduse alusel välja antud logopeedi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus logopeedias või sellele vastav kvalifikatsioon; riiklikult tunnustatud kõrgharidus arstiteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon ja ta on tervishoiutöötajana registreeritud Terviseametis; riiklikult tunnustatud keskeri- või kõrgharidus õenduses või sellele vastav kvalifikatsioon ja ta on tervishoiutöötajana registreeritud Terviseametis; kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus tegevusteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon; kutseseaduse alusel antud loovterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus kunstiteraapias (loovteraapias) või sellele vastav kvalifikatsioon või kutseseaduse alusel antud eripedagoogi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus eripedagoogikas või sellele vastav kvalifikatsioon; kogemusnõustaja, kellel on õigustatud isiku puudega või tervisekahjustusega sarnase puude või tervisekahjustuse kogemus ning kes on läbinud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud kogemusnõustaja esmase koolituse.. NB! Alates 01.01.2020 peab vähemalt üks rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist olema läbinud valdkonna eest vastutava ministri määrusega „Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti koolituskava“ kehtestatud 156-tunnise rehabilitatsioonivaldkonna koolituse või erialase kõrghariduse omandamisel läbinud 156-tunnise rehabilitatsioonivaldkonna koolituse õppekava moodulites nimetatud ained: 8  Ained Tundi Sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni alused ja õigus 26 tundi Rehabilitatsiooni protsess 26 tundi Erialaspetsialistide funktsioonid ja meeskonna koostöö rehabilitatsioonis 26 tundi Tööalane rehabilitatsioon 26 tundi Rehabilitatsiooniprogrammid ja rehabilitatsiooniteenuste korraldus 26 tundi Lõputöö 26 tundi Kokku 156 tundi Spetsialistide pädevuse tõendina arvestatakse erialase hariduse diplomit, lisaks sellele kutsetunnistust 6.-8. taseme kutsekvalifikatsiooni omandamise kohta. Juhul, kui diplomilt ei selgu nõutav eriala, siis arvestatakse lisaks diplomile ka ülikooli tõendit, mis kinnitab, et omandatud haridus annab nõutava erialase pädevuse (nt Tartu Ülikooli tõend selle kohta, et aastatel 1973-1995 TÜ eripedagoogika (varasema defektoloogia) osakonna lõpetanud on läbinud täies mahus logopeedia kursuse teoreetilise ja praktilise osa ning on pädevad töötama logopeedina mistahes tüüpi haridus- ja sotsiaalsüsteemi asutustes). Välisriigis omandatud hariduse diplomit arvestatakse ainult koos Eesti ENIC/NARIC Keskuse vastavushinnanguga. Rehabilitatsioonimeeskonna kolme eri eriala spetsialisti nõue on täidetud ka juhul, kui eri eriala spetsialistid osutavad püsivalt üksikteenuseid sama teenuse osutaja eraldi tegevuskohtades juhul, kui vajadusel on tagatud valmisolek osutada juhtumipõhist teenust kliendile sobivaimas tegevuskohas. Lisaks spetsialistide erialale kontrollib SKA teenuse osutamise arve hüvitamise menetlemise käigus, et - arvel märgitud üksikteenus on registreeritud majandustegevuse registris tegevusloa andmetesse, - arve on esitatud selle sihtgrupi kohta, mis on tegevusloa andmetes, - üksikteenuse nimetusele vastava erialaga spetsialist on registreeritud teenuse osutaja rehabilitatsioonimeeskonda, sest teenust osutada ainult majandustegevuse registrisse kantud konkreetse rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid registris registreeritud erialal. Enda meeskonnas vajaliku spetsialisti puudumisel võib kaasata selle spetsialisti teise teenuse osutaja meeskonnast eeldusel, et spetsialistiga on sõlmitud leping, mille alusel nad täitja heaks tegutsevad ja rehabilitatsioonimeeskonnas töötamine on registreeritud töötamise registris. 9 4. TEENUSE PLANEERIMISE JA TULEMUSLIKKUSE KVALITEEDI TÕLGENDAMINE5 Rehabilitatsiooniplaan koosneb üldandmetest6 ning A-, B-, C- ja D-osast. Eelmise rehabilitatsiooniplaani olemasolul võetakse selle täitmise tulemused uue plaani koostamisel arvesse. Rehabilitatsiooniplaani olemasolu tähendab ka rehabilitatsiooniplaani kättesaadavust. Seega juhul, kui kliendile on eelnevalt koostatud rehabilitatsiooniplaan ja see on teenusele tulles kättesaadav7, võetakse selle täitmise tulemused uue rehabilitatsiooniplaani koostamisel arvesse. Rehabilitatsiooniplaani koostamisel ja muutmisel tuleb arvestada järgmisi eripärasid: 1. Rehabilitatsiooniplaan on kliendi ja tema seadusliku esindaja osalemisel rehabilitatsioonimeeskonna poolt koostatud kirjalik dokument, milles kajastub hinnang isiku tegevusvõimele, sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad tegevused ja hinnang sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise kohta. Rehabilitatsioonimeeskond koostab kliendile rehabilitatsiooniplaani kollegiaalselt. Kollegiaalsus tähendab seda, et erinevad spetsialistid hindavad klienti lähtudes kliendi vajadusest, arutavad tulemused omavahel läbi ja kooskõlastavad nii hinnangud kui plaani tegevuskava. Küsimus on kliendikeskses lähenemises - kõik kaasatud spetsialistid peavad töötama ühe eesmärgi nimel ja see on klienti toimetulekus abistamine, kus üks tegevus toetab teist. 2. Rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma: 1) sotsiaaltöötaja; 2) füsioterapeut või tegevusterapeut, kui hinnatakse liikumishäire või -kahjustusega isiku tegevusvõimet; 3) eripedagoog, logopeed või tegevusterapeut, kui hinnatakse nägemise, kuulmise või kõne funktsioonihäirega või vaimse alaarenguga isiku tegevusvõimet; 4) eripedagoog, kui hinnatakse alaealise isiku tegevusvõimet; 5) psühhiaater või psühholoog, kui hinnatakse alaealiste komisjoni poolt suunatud isiku tegevusvõimet; 6) psühhiaater ja tegevusterapeut, kui hinnatakse 16-aastase ja vanema raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isiku tegevusvõimet; 7) psühhiaater ja tegevusterapeut, kui hinnatakse 16-aastase ja vanema psüühikahäirega isiku erihoolekandeteenuse vajadust. NB! Vaime alaareng kuulub psüühikahäire alla, kuid vaimse alaarengu puhul ei pea ilmtingimata psühhiaater hindama tegevusvõimet. Selle, kas hindamisel on vaja või ei ole vaja kaasata ka psühhiaater, otsustab rehabilitatsioonimeeskond ja lisab selle valiku põhjenduse hinnangusse. Vaimse alaarenguga isikul on vaja hinnata tegevusvõimet ja seda peab tegema tegevusterapeut või eripedagoog või logopeed. Milline spetsialist, otsustab rehabilitatsioonimeeskond tulenevalt kliendi vajadusest ja arengust. Juhul, kui rehabilitatsioonivajaduse hindamisel selgub, et kliendi eluga toimetuleku parendamiseks on vajalik üksikteenuste osutamine erialal, mille spetsialisti ei ole kaasatud rehabilitatsiooniplaani koostamisse, tuleb rehabilitatsiooniplaani C-osas määratleda teenuse, tegevuse või meetmega seotud otsesed eesmärgid, tegevused eesmärkide saavutamiseks ja teenuse osutamise sagedus ning see vajadus peab olema põhjendatud rehabilitatsiooniplaani 5 Lisaks punktis 4 kirjeldatule vt lisa 1, lisa 2, lisa 3 ja lisa 4 6 Vt lisa 1 tiitelleht 7 Rehabilitatsiooniplaan on isikul teenusele tulles kaasas või tema käest küsides selgub, et rehabilitatsiooniplaan on olemas ja ta võtab selle järgmisel korral kaasa või on teenuseosutajal endal säilinud koopia 10 B-osas (millisest erivajadusest lähtuvalt on vajalik, kuidas eluga toimetulekut toetab, millise instrumendiga vajadus on hinnatud jmt). Juhul, kui näiteks logopeedi teenuse vajadust ei ole rehabilitatsioonimeeskonnal, kelle koosseisus logopeed puudub, võimalik põhjendada B-osas ja määratleda C-osas, tuleb rehabilitatsioonivajaduse hindamisse kaasata logopeed. Kui rehabilitatsiooniplaanist ei selgu, millele tugineb ja põhineb selle üksikteenuse vajadus, mille erialalist pädevust rehabilitatsioonimeeskonnas ei ole, on SKAl õigus paluda täiendavaid selgitusi ja/või rehabilitatsiooniplaani muutmist. Juhul, kui kliendile on vajalik kahe erineva spetsialisti üksikteenuse osutamise samaaegselt, põhjendatakse see vajadus rehabilitatsiooniplaanis või andmestikus. Sel juhul tasutakse rehabilitatsiooniteenuse eest tunnipõhiselt vastavalt iga samaaegselt teenust osutanud spetsialisti teenuse tunnihinnale. 4.1 Rehabilitatsiooniplaani muutmine Lähtudes sellest, et rehabilitatsiooniplaan koostatakse meeskonnatööna ja SHS § 69 sätestab, millised spetsialistid peavad plaani koostamises osalema, siis isiku vajadustest tulenevalt arvestame nõudeid meeskonna koosseisule ka plaani või SKA tegevuskava muutmisel (Näiteks sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isiku tegevusvõimet peavad hindama nii psühhiaater kui ka tegevusterapeut). SKA tegevuskava muutmine tuleb eelnevalt kooskõlastada SKA juhtumikorraldajaga, v.a juhul, kui SKA tegevuskava täiendatakse teenuse osutaja poolt määrates kliendi alaeesmärgid, üksikteenuste osutamise mahu ja sageduse. Juhul, kui ilmneb, et kliendi vajadused on võrreldes rehabilitatsiooniplaani või SKA tegevuskava koostamisega muutunud, tuleb kliendi toimetulek ümber hinnata. Ümberhindamine koostatakse vabas vormis, milles peab olema põhjendatud miks ümberhindamine ja olemasoleva rehabilitatsiooniplaani või SKA tegevuskava muutmine on vajalikud. Põhjendatud peab olema ka see, kui ilmneb, et rehabilitatsiooniplaani või SKA tegevuskava muutmine vajalik ei ole. Juhul, kui rehabilitatsiooniplaani muutmisel muutub ka teenuse tegevuskava, siis tehakse ka tegevuskava lisa, millele märgitakse need teenused, mida klient täiendavalt vajab Juhul, kui klient enam mõnda teenust ei vaja, vormistatakse uus tegevuskava. Rehabilitatsiooniplaani muutmise vormistamisel peab välja tooma kas muudetakse olemasolevat tegevuskava (tegevuskavale koostatakse lisa) või koostatakse täiesti uus tegevuskava. Rehabilitatsiooniplaani või SKA tegevuskava muutmise allkirjastavad vähemalt kaks spetsialisti ja klient. Dokumendid, mis muutmise ajal vormistatakse, on rehabilitatsiooniplaani või SKA tegevuskava osad, mis esitatakse SKAle nagu rehabilitatsiooniplaan koos arvega. Rehabilitatsiooniplaani või SKA tegevuskava (v.a juhul, kui SKA tegevuskava täiendatakse teenuse osutaja poolt määrates klient üksikteenuste osutamise maht ja sagedus) muutmine tasustatakse teenuse 1003 raames. Vt ka punkti 3.3. 4.2 Rehabilitatsiooniplaani kehtivus Rehabilitatsiooniplaan hakkab kehtima kõige hilisemast allkirjastamise kuupäevast – siis, kui viimane allkirjastaja on oma allkirja lisanud. Rehabilitatsiooniplaan kehtib selle koostamise kuupäevast kuni viimase teenuse, tegevuse või meetme lõpuni. Näiteks: rehabilitatsiooniplaan koostatakse 14.01.2016, kliendil on tuvastatud sotsiaaltöötaja teenuse vajadus 1aasta jooksul 1 kord nädalas, tegevusteraapia teenuse vajadus 2 aasta jooksul 1 kord nädalas ja psühholoogi teenuse vajadus 3 aasta jooksul 1 kord nädalas – rehabilitatsiooniplaan kehtib kuni 20.01.2019. Rehabilitatsiooniplaani kehtivuse määramisel tuleb arvestada, et SKA teeb suunamisotsuse kaheks aastaks. See tähendab, et 2 aastat loetakse optimaalseks ajaks, mille jooksul on rehabilitatsiooniplaani eesmärgid määratletavad ja saavutatavad. 11 Juhul, kui rehabilitatsioonivajaduse hindamisel ilmneb, et kliendil rehabilitatsioonivajadus puudub, siis koostatakse samuti rehabilitatsiooniplaan, kus kajastatakse hindamise tulemused. Rehabilitatsiooniplaani kehtivus määratakse samuti nagu rehabilitatsioonivajaduse ilmnemisel – rehabilitatsioonimeeskond annab hinnangu hindamistulemustest lähtuvalt, kui pikalt võib teenust mitte vajada. 4.3 Rehabilitatsiooniplaani parandamine Juhul, kui rehabilitatsiooniplaan või muu dokument tagastatakse paranduste tegemiseks, siis allkirjastatakse parandatud dokumendid paranduste tegeliku allkirjastamise kuupäevaga, kusjuures rehabilitatsiooniplaani kehtivuse kuupäev jääb muutmata. Paberkandjal täna allkirjastades ei ole võimalik kajastada, et allkirjastamine toimus tegelikult eile. Rehabilitatsiooniplaani kehtivus jääb muutmata, sest kehtivus on seotud tegeliku hindamise ja planeerimise ajaga. Kõik plaanis kajastuvad andmed on olulised ja juhul, kui nendes tuleb teha muudatus, peab klient olema sellest teadlik ja selle muudatuse allkirjaga kinnitama. Klient ei pea plaani allkirjastamiseks asutusse kohale sõitma - digiallkirjastamise võimaluse puudumise korral on võimalik kliendiga kokkuleppel plaan saata allkirjastamiseks posti teel või minna kliendi juurde. 4.4 Samaaegne rehabilitatsiooniplaani koostamine ja üksikteenuste osutamine Juhul, kui rehabilitatsiooniplaani koostamise ajal ilmneb, et kliendile on vajalik koheselt hakata osutama ka teisi üksikteenuseid, siis kajastatakse rehabilitatsiooniplaanis teiste üksikteenuste osutamise põhjendatud vajadus. Rehabilitatsiooniplaani koostamise ajal osutatud teiste üksikteenuste arved hüvitatakse pärast rehabilitatsiooniplaani esitamist. 12 LISA 1 - SOOVITUSLIK PLAANI JA TEGEVUSKAVA VORM LISA 2 - ERIHOOLEKANDETEENUSELE SUUNAMISE KRITEERIUMID LISA 3 – LEPPETRAHVI INDIKATIIVSED MÄÄRAD LISA 4 – PLAANI NÄIDIS 1 LISA 5 – PLAANI NÄIDIS 2 LISA 6 – D-OSA NÄIDIS 13  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 SOTSIAALSE REHABILITATSIOONI PLAAN NR S0000001 Koostaja: Puu All AS, registrikoodiga 0123456, asukohaga Puu 1, Metsa linn, 12345 Laane vald Koostamise eest vastutav: Lille Leht, tel +372 9876 5432, e-post: [email protected] Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 Vanus: 66 Elukoht: Niidu 2-6, Karja küla, 45612 Kopli vald Telefon: +372 5555 55555 E-post: [email protected] Suhtluskeel: eesti Seaduslik esindaja:…2 Isikukood: 123456789 Elukoht: Niidu 2-6, Karja küla, 45612 Kopli vald Telefon: +372 5555 55555 E-post: [email protected] Suhtluskeel: eesti 1 Rehabilitatsiooniplaani number = teenusevajaduse otsuse number 2 Seaduslik esindaja on lapse vanem või piiratud teovõimega kliendi eestkostja 1  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 1. REHABILITATSIOONIPLAANI A-OSA (KLIENDI ANDMESTIK)3 ALUSHARIDUSE OMANDAMINE Juhul, kui klient omandab alusharidust, siis märgitakse alushariduse omandamise viis, asutuse nimi ja kontaktandmed. Vajadusel lisatakse kommentaar - kodune, tavalasteaed, tavalasteaia erirühm, erilasteaed. HARIDUS Kliendi kõige kõrgem omandatud hariduse tase. Põhiharidus, keskharidus, kutseharidus, keskeriharidus, kõrgharidus, muu; vajaduse korral kommenteerida – hariduseta, lõpetamata, haridus omandamisel, muu. Põhihariduse juures täpsustada, kas põhikooli riiklik õppekava või riiklik lihtsustatud õppekava (sh lihtsustatud õpe, toimetulekuõpe või hooldusõpe) või individuaalne õppekava; õppevorm (tavaklass, väikeklass, ühele õpilasele keskendatud õpe, koduõpe, haiglaõpe, eriklass, erikool, eriprogramm vm) ja õppekeskkond (nt tugispetsialistid, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad, viipekeel vm). See annab olulist teavet kliendi individuaalse arengu, hariduslike erivajaduste, toimetuleku- ja osalusvõime kohta. Muu puhul nimetada või kirjeldada, mis see on. OMANDATUD ERIALA VÕI KUTSE Sh eriala või kutse, mida klient on omandanud praktilises õppes ise. SOTSIAALNE STAATUS Näiteks: kodune, õpilane, üliõpilane, töötab, ei tööta, vanaduspensionär, töötav üliõpilane/õpilane vm. Muu puhul nimetada, mis see on. Juhul, kui ei tööta, siis kirjeldada, kas ei ole kunagi tööl käinud, otsib tööd, kaua on töötu olnud, kas on registreeritud töötuna või mitte jmt. Töötamise korral märkida ametikoha nimetus, koormus, töökorraldust puudutav info jmt. PUUDE RASKUSASTE JA KEHTIVUS Info edastatakse rehabilitatsiooniteenuse osutajale teenusevajaduse otsusega X-tee kaudu Sotsiaalhoolekande portaalis. TÖÖVÕIME ULATUS Sh töövõime kaotuse protsent või invaliidsusgrupp. Info edastatakse rehabilitatsiooniteenuse osutajale teenusevajaduse otsus X-tee kaudu Sotsiaalhoolekande portaalis. PEREKONNASEIS Vallaline, abielus, elab koos elukaaslasega, elab abikaasast lahus, lahutatud, lesk vms. 3 A-osas peavad kõik nõutud andmed saama kajastatud. Juhul, kui näiteks ei ole võimalik tuvastada kliendi perekonnaseisu, siis selliselt tuleb ka märkida. A-osa andmed on olulised võrgustikutöös. 2  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 ELUKORRALDUS Iseseisvalt, elamine kõrvalabiga (pere tugi, hooldaja, isiklik abistaja, tugiisik), sotsiaal- või raviasutuses vms. SOTSIAALVÕRGUSTIK Peab sisaldama lähivõrgustikuna leibkonnaliikmete infot: nimesid, vanust, seost kliendiga; formaalse võrgustiku (KOV, hooldekodu, lasteaed, kool, perearstikeskus, töötukassa, tööandja vmt) liikmete (asutuste) nimesid, kontaktandmeid, seost kliendiga jne ja infot kellega võrgustikuliikmetest on rehabilitatsioonivajaduse planeerimisel koostööd tehtud. OSUTATAVAD TEENUSED4 Nende sotsiaal- ja muude teenuste (rehabilitatsiooni, erihoolekande-, KOV, tervishoiu-, haridus- jm teenused), mida kliendile osutatakse ja mida on viimase kahe aasta jooksul osutatud, nimetused ja eesmärk, osutaja nimi, kontaktandmed. 2. SOTSIAALSE REHABILITATSIOONI PLAANI B-OSA (TERVISEOLUKORRA, TEGEVUSVÕIME, OSALUSE JA KESKKONNATEGURITE (SH SOTSIAALSE KESKKONNA) UURING JA PÕHJENDATUD HINNANG) 2 Iga valdkonna juures viidata allika(te)le, kust info on saadud. Juhul, kui kõikide valdkondade puhul on info saadud samast allikast, siis võib käesoleva osa alguses nii ka kirjutada (näiteks: kogu tegevusvõimet kajastav info on saadud kliendilt küsitluse teel) ja pole vaja allikat iga valdkonna juures eraldi nimetada. ISESEISEV TOIMETULEK TEGEVUSVÕIME UURING: Toimetulekuoskuste hindamine, iseseisvus ja teistest sõltuvus, kohanemisvõime, elamistingimustest ja majanduslikust toimetulekust lähtuv iseseisvus. Kirjeldatakse terviseseisundit sh psüühikahäiret ja raviskeemi järgimist ning toimetuleku seost terviseolukorraga ja haigusteadlikkusega jmt koos viitega infoallikale. Uuriti mida, kuidas? Olukorra kirjeldamisel arvestada, et klient ei tule iseseisvalt toime, kui ta vajab kas kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Nt juhul, kui klient paneb ise riidesse, kuid ei suuda valida ilmastikule sobivaid rõivaid, siis ta riietumisega iseseisvalt toime ei tule (paneb ise riidesse, kuid vajab juhendamist riiete valikul) ja see peab kirjelduses välja tulema. Näidisküsimused: Kuidas tuleb klient iseseisvalt toime kodukeskkonnas? Näiteks pesemine. 4 Juhul, kui näiteks lisavajadustega klient õpib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel rakendatud meetmetel arengu toetamiseks või temale osutatakse toetavaid teenuseid haridussüsteemis (näiteks logopeed), peab rehabilitatsiooniplaanist selguma miks klient vajab täiendavalt arengu toetamiseks rehabilitatsiooniteenust või ei vaja. Rehabilitatsiooniplaanist peab selguma miks juba rakendatud meetmed ei ole olnud või on piisavad arengu toetamiseks. 2 Kõik nõutud andmed peavad saama kajastatud. Juhul, kui näiteks ei ole võimalik tuvastada kliendi perekonnaseisu, siis selliselt tuleb ka märkida. 3  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 Millisel määral on klient oma igapäevastes toimingutes sõltuv teise abist? Näiteks poes käimine. Kas klient on suuteline korraldama ja kuidas korraldab igapäevaelu iseseisvalt (kui ei, siis kes abistab)? Kas klient elab omaette või kellegagi koos (kellega)? Millised on elamistingimused ja kas need vastavad kliendi vajadustele? Milline on toimetulek valuga? Kas elatusvahendid võimaldavad majanduslikult toime tulla? Kuidas klient suudab rahakasutust planeerida ja arveldada? Kuidas klient kohaneb erinevate takistuste ja probleemidega? Milline on kliendi olukord praegu? Milliseid ravimeid tarvitab ning kas teeb seda iseseisvalt või abivahenditega? Kuidas terviseolukord ja haigusteadlikkus mõjutavad kliendi toimetulekut? Kuidas tuleb klient toime tema jaoks uutes olukordades? jne PÕHJENDATUD HINNANG: Uuringust selgus, et sellepärast on nii... SOOVITUSED: Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi... Näiteks: Kuhu või kelle poole pöörduda abi saamiseks? Millise teenusega ja millist meetodit kasutades on võimalik toimetulekut parendada? PSÜHHOLOOGILINE TASAKAAL TEGEVUSVÕIME UURING: Käitumise ja emotsionaalse seisundi hindamine, suhtlemis- ja kontaktivõime ning koostööoskuste hindamine, kognitiivsete protsesside, isiksuseomaduste hindamine. Õppija või töötaja puhul hinnata, kuidas isiksuseomadused sobivad valitud erialaga. Uuriti mida, kuidas? Näidisküsimused: Milline on emotsionaalne seisund ja käitumise eripärad? Kas esineb suhtlemisraskusi ja milles need avalduvad? Millisel tasemel on koostööoskused? Kas esineb kognitiivsete protsesside häirumist ja milles see väljendub? Millised isiksuseomadused prevaleerivad? Kuidas eelöeldu mõjutab iseseisvat toimetulekut? PÕHJENDATUD HINNANG: Uuringust selgus, et sellepärast on nii... SOOVITUSED: Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi... Näiteks: Kuhu või kelle poole pöörduda abi saamiseks? Millise teenusega ja millist meetodit kasutades on võimalik toimetulekut parendada? ÕPPIMINE JA HARIDUSE OMANDAMINE TEGEVUSVÕIME UURING: Õpioskuste hindamine sh hariduslikud erivajadused, kutseõppesobivuse psühholoogiline hindamine, kutsevaliku perspektiivide hindamine lähtudes kliendi motivatsioonist, püsivusest, võimetest sh kommunikatsioonivõimest, õpikeskkonna ja - protsessiga seonduvate abivahendite sh toetavate tegevuste vajaduse välja selgitamine Milline on õpioskuste tase ja peamised puudujäägid selles osas? Millised on hariduslikud erivajadused? Millised on eeldused kutse omandamiseks? Milliseid õppimist toetavaid abivahendeid/abi vajab? Õppija kohta küsida infot õpetajalt/kursusejuhendajalt/praktikajuhendajalt. Kirjeldusest peab selguma, kuidas ta tuleb toime õppetööga ja praktikaülesannetega. Milline on iseseisev suhtlemisoskus või vajadus kasutada suhtlemisel abivahendit sh sotsiaalset tuge, teise isiku abi? Uuriti mida, kuidas? PÕHJENDATUD HINNANG: Uuringust selgus, et sellepärast on nii... SOOVITUSED: Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi... 4  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 Näiteks: Kuhu või kelle poole pöörduda abi saamiseks? Millise teenusega ja millist meetodit kasutades on võimalik toimetulekut parendada? TÖÖLE SAAMINE JA TÖÖL PÜSIMINE TEGEVUSVÕIME UURING: Kutsesobivuse ja töövõimaluste hindamine lähtudes füüsilisest- ja emotsionaalsest tegevusvõimest, tegevuseelduste hindamine ja uurimine, tegevusvõimet mõjutavate muude tegurite nagu käeliste oskuste hindamine. Hinnata nii füüsiliste kui vaimsete võimete vastavust valitud erialal töötamiseks. Kellena töötab, millise koormusega, töö korraldust puudutav info (näiteks. töötab osaliselt kodus, aga käib ka välislähetustes jne). Oluline kirjeldada ka seda, miks ei ole tööle saanud või tööl püsinud. Uuriti mida, kuidas? Näidisküsimused: Millised on tegevuseeldused? Kellena ja millise koormusega töötab? Milline on töö iseloom? Milline on töökorraldus (töötab kodus, käib lähetustes jne)? Kas tehtav töö on sobiv (vastab tegevusvõimele, oskustele)? Kas on vajalik ümberõpe? Milline töö on sobiv, arvestades tegevuseeldusi? Miks ei ole tööle saanud või tööl püsinud? Jne PÕHJENDATUD HINNANG: Näide: Uuringust selgus, et kliendil on töövõime säilitamine raskendatud tervisprobleemide tõttu – füüsiline võimekus ja üldine sooritusvõime on langenud (kirjeldada konkreetse kliendi füüsilise võimekuse ja sooritusvõime langust võrreldes eelnevaga). SOOVITUSED: Näide: Klient vajab kõrvalabi töö juures – töö kohandamist vastavalt kliendi võimekusele ja sooritusvõimele. Kuhu või kelle poole pöörduda abi saamiseks? Millise teenusega ja millist meetodit kasutades on võimalik toimetulekut parendada? SOTSIAALNE AKTIIVSUS TEGEVUSVÕIME UURING: Kliendi kaasatuse hindamine sh võimalused, osalusvõimet pärssivate näitajate välja toomine ning arendamisvõimaluste hindamine. Uuriti mida, kuidas? Näidisküsimused: Millistes kogukonnategevustes osaleb? Millised võimalused selleks elukohas on? Mis takistab ühiskonnas osalemist ja mida on vaja teha takistuste mõju vähendamiseks? Milliste võimete arendamine suurendaks ühiskonda kaasatust? Millist sotsiaalset tuge klient vajab oma toimetuleku parendamiseks? Jne PÕHJENDATUD HINNANG: Uuringust selgus, et sellepärast on nii... SOOVITUSED: Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi... ELUKOHA VÕI TÖÖKOHA VÕI MUU TEGEVUSKOHA KOHANDAMINE TEGEVUSVÕIME UURING: Nimetada, millised kohandamised on tehtud või/ja vajalikud. Uuriti mida, kuidas? Näidisküsimused: Kas elu –või tegevuskoht vastab vajadustele? Milliseid kohandamisi on tehtud või vaja teha? Kas töökoht vastab vajadustele? 5  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 Kuidas on töökoht kohandatud? Milliseid kohandamisi on vaja teha?Jne PÕHJENDATUD HINNANG: Uuringust selgus, et sellepärast on nii... SOOVITUSED: Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi... Näiteks: Kuhu või kelle poole pöörduda abi saamiseks? Millise teenusega ja millist meetodit kasutades on võimalik toimetulekut parendada? ABIVAHENDI KASUTAMINE5 TEGEVUSVÕIME UURING: Nimetada, millist abivahendit kasutab ja/või vajab ning millises keskkonnas – kodus, tööl, huvialaga tegelemisel, õppetöös, sportides jne. Uuriti mida, kuidas? Juhul, kui ei vaja abivahendit, siis nii ka kirjutada. Uute vajalike abivahendite puhul märkida abivahendi nimetus, ISO-kood vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 48 lõike 2 alusel kehtestatud abivahendite loetelule, vajaduse põhjendus ja millises keskkonnas klient seda vajab (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum või universaalne) Näidisküsimused: Kas kasutatav abivahend on sobiv? Mille tõttu kasutatav abivahend ei ole sobiv? Milline on sobiv abivahend? Miks? Selgitada alternatiivse suhtlusvahendi kasutamist. Näieks milline on täiendavate abivahendite vajalikkus suhtlustahvlite kasutamisel - mis on kliendi lemmikteemad, sõnavara suurus ja jõukohased lausekonstruktsioonid. Jne PÕHJENDATUD HINNANG: Uuringust selgus, et sellepärast on nii SOOVITUSED: Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi... Näiteks: Kuhu või kelle poole pöörduda abi saamiseks? Millise teenusega ja millist meetodit kasutades on võimalik toimetulekut parendada? PUUDE LIIK VÕI MUUD TOIMETULEKUPIIRAJAD 6 TEGEVUSVÕIME UURING: Rehabilitatsioonimeeskond hindab7, kas kliendil on rehabilitatsioonimeeskonna hinnangul psüühikahäire (v. a vaimne alaareng), vaimne alaareng, kõnepuue, kuulmispuue, nägemispuue, liikumispuue, liitpuue (märkida, milliseid puude liike see sisaldab), muu (kirjeldada). Uuriti mida, kuidas? PÕHJENDATUD HINNANG: Uuringust selgus, et sellepärast on nii... SOOVITUSED: Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi... 5 Abivahendit mõistetakse laiemalt, kui riigi või KOV toetusega soetatavat. Pärast insulti võib käe tunnetuslikkuse ja liikuvuse taastamise abivahendiks olla nt nagadega kummipall. 6 Juhul, kui kliendi eluga toimetuleku piirajaks on mõni diagnoos, tuleb seda piirajat kliendi tegevusvõimega seotult hinnata, kuid tuleb jälgida, et iga kliendi puhul ei kujuneks rehabilitatsiooniprotsess diagnoosikeskseks. 7 Puude mõiste on PISTS-s § 2 lg 1: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puude liigi mõistet ei ole üheski õigusaktis. SoMm 23.09.2008 nr 61 § 5 järgi annab ekspertarst terviseseisundi kirjelduse ja lisadokumentide põhjal hinnangu tööealise inimese järgmiste funktsioonide kõrvalekalde ulatusele: nägemine; kuulmine; hääle ja kõne funktsioonid; liikumine; liigutused; kehadefektid; vaimsed funktsioonid; muud funktsioonid (südame, neerude jt organite f-d). Puude liigi määramisel saab ekspertarst lähtuda funktsiooni kõrvalekalde ulatusest – nt kui kliendil esineb kuulmisfunktsiooni suur kõrvalekalle, siis on tal kuulmispuue. Sama moodi saab rehabilitatsioonimeeskond funktsioone hinnata ja leida puudulikult toimivad funktsioonid ning nendele vastavalt märkida puude liigi. 6  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 Näiteks: Kuhu või kelle poole pöörduda abi saamiseks? Millise teenusega ja millist meetodit kasutades on võimalik toimetulekut parendada? PROBLEEMID (parem: hinnatud vajadused, lahendusvajadus): Klienditöös on soovituslik mitte kasutada sõna „probleemid“, vaid keskenduda kliendi tugevustele ja võimekusele. Näiteks tööle saamisega seotult: Kui kliendil oleks keskharidus, saaks ta tööd oma kogukonna ettevõttes. EESMÄRGID ehk TULEMUSED- mida me soovime saavutada. Läbi teenuse/ programmi saadavad sotsiaalselt tähendusrikkad muutused teenuse kasutajate jaoks. Üldiselt defineeritud oodatavad muutused teadmistes, oskustes, suhtumistes, käitumises, olukorras või staatuses. Muutuste mõõtmine, jälgimine ja seoste loomine peaks toimuma loomuliku tööprotsessi osana: Rehabilitatsiooni üldeesmärk peab olema mõõdetav, ajaliselt määratletav ja reaalselt teostatav. Eesmärk peab olema püstitatud kliendikeskselt ja hinnatud konkreetse kliendi keskselt. Vaata ka: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/public/Koolitused/Ettekanne_5.pdf Näide 1: Kahe aasta pärast on klient saavutanud valmisoleku võimetekohasele tööle asumiseks avatud tööturul – oskab otsida ja otsib sobivat tööd, on olemas motivatsioon tööle minna, sotsiaalsed oskused töökohal toimetulekuks, päevaplaani ja hügieeni järgimise harjumus, iseseisvaks toimetulekuks ja töötamiseks vajalikud abivahendid ja tööl käimiseks vajalik transport. Kirjeldatud eesmärgi võib jagada alaeesmärkideks. Näide 2: X. aasta jaanuariks oskab klient enda soove ja/või vajadusi väljendada astudes dialoogi, osates oma seisukohti argumenteerida ja tegevust hinnata (kui probleem oli näiteks, et klient väljendas enda soove ja/või vajadusi jonnides). LOODETAV (oodatav) TULEMUS: Mida konkreetne klient arvestades konkreetseid võimalusi konkreetse aja jooksul oleks valmis saavutama selleks, et parendada oma eluga toimetulekut. Näide: Rehabilitatsiooniprotsessi lõppedes on kliendi tööalased (täpsustada tööd ja ala) oskused tasemel (täpsustada taset), kus avatud tööturul töötamine ja väärilise tasu saamine on võimalik (täpsustada ka sotsiaalne võimekus tööturul osalemiseks). Soovitavalt tuua välja ka konkreetsed edukuse indikaatorid. Need on abiks eesmärkide võimalikult selgelt sõnastamisel. INDIKAATORID- need, mida me kasutame, et kursil püsida. Spetsiifilised, jälgitavad, mõõdetavad omadused, tegevused või seisundid, mis näitavad kas oodatud muutus on toimunud. 2.1 REHABILITATSIOONIPLAANI B-OSA PSÜÜHIKAHÄIREGA KLIENDI KOHTA8 ja 2 VAENULIKU JA/VÕI OHTLIKU KÄITUMISE ESINEMINE sh oht teistele või varale TEGEVUSVÕIME UURING JA PÕHJENDATUD HINNANG: 8 Koostatakse iga täisealise kliendi kohta, kellel esineb psüühikahäire 2 Kõik nõutud andmed peavad saama kajastatud. Juhul, kui näiteks ei ole võimalik tuvastada kliendi perekonnaseisu, siis selliselt tuleb ka märkida. 7  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 Milles vaenulik/ohtlik käitumine avaldub? Millistes olukordades see avaldub? Mille põhjal hinnang antakse? Kui näiteks klient ei saa aru elu ja surma fenomenist, kuid armastab teistele öelda: „Ma tapan su ära?“, siis kas see on vaenulik ja/või ohtlik käitumine selle kliendi puhul ja miks? Näidisküsimused: Kas kliendil esineb vaenulikku/ohtlikku käitumist? Kui esineb, mil määral? Mis kutsub esile vaenulikku või ohtlikku käitumist? Kas kliendil on olnud juhtumeid, kus ta on tekitanud kahju inimestele, loomadele või varale? Kas kliendil esineb mõtteid või fantaasiaid inimeste/loomade vigastamisest või vara kahjustamisest? SOOVITUSED: Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi... ENNAST KAHJUSTAVA KÄITUMISE ESINEMINE TEGEVUSVÕIME UURING JA PÕHJENDATUD HINNANG: Kas kliendil esineb ennast kahjustavat käitumist? Kui esineb, mil määral? Täpsustada millest tulenevalt on hinnatud ennast kahjustavat käitumist või selle puudumist? Näidisküsimused: Kas kliendil on esinenud suitsiidi katseid? Kas kliendil esineb enesetapumõtteid? Kas kliendil on esinenud enesevigastamisega seotud käitumist? Mida see näitab? Kas kliendil esineb enesevigastamisega seotud mõtteid või fantaasiaid? Mida see näitab? Kas ravimite tarvitamisel esineb kokkulepetest mitte kinnipidamist? Mida see näitab? Kas kliendil on probleeme talle määratud ravi järgimisega? Kas klient ja/või tema eestkostja leiab, et määratud ravist ei ole kasu? Miks? SOOVITUSED: Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi... SÕLTUVUS ALKOHOLIST VÕI NARKOOTILISEST AINEST TEGEVUSVÕIME UURING JA PÕHJENDATUD HINNANG: Milline on probleemi ulatus (tarbimise sagedus, kogused vm)? Kust info pärineb? Kas/Mida on tehtud sõltuvusest vabanemiseks? Kas alkoholismi on ravitud? Näidisküsimused: Kas kliendlil esineb sõltuvust alkoholist või narkootilistest ainetest? Millest järelduvalt? Kui esineb, mil määral? SOOVITUSED: Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi... VAIMSED VÕIMED TEGEVUSVÕIME UURING JA PÕHJENDATUD HINNANG: Milline on kliendi otsuste vastuvõtmine, abstraktne mõtlemine, plaanide kavandamine ja elluviimine, vaimne paindlikkus ja olukorrale reageerimine? Kas kliendil esineb kognitiivseid probleeme? Kui esineb, milliseid ja mil määral ning mida need probleemid takistavad? Milline on kliendi tegevustahe? Milline on kliendi intellektuaalne areng? Millised on mälufunktsioonid, mõtlemisfunktsioonid? Milline on kliendi arvutusoskus, keele ja kõne seostamine, peen- ja jämemotoorika? Mida see näitab? SOOVITUSED: Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi... ERIHOOLEKANDETEENUSE VAJADUS 8  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 Kas klient vajab erihoolekandeteenust? Kui jah, mis põhjusel? Kui ei vaja, siis selliselt märkidagi. SOOVITUSED: Klient vajab sellist erihoolekandeteenust, sest et..(milliseid toimetulekuraskusi sellega lahendatakse/parendatakse) Soovituste andmisel ja hindamisel tuleb arvestada erihoolekandeteenuse kriteeriume, mis on välja toodud lisas 2. 2.2 REHABILITATSIOONIPLAANI B-OSA LASTE KOHTA2 LAST KASVATAVA ISIKU TOIMETULEK TEGEVUSVÕIME UURING: Vanemlikud oskused, õpitud abituse soodustamine (loodud on keskkond, kus lapsele ei ole tagatud õppimisvõimalusi - paelte asemel krõpsud, nööpide asemel trukid, tualetitoimingud ainult vanemate kaasabil, iseseisva söömise võimaluse puudumine, ühistranspordi kasutamine ainult saatjaga), pereliikmete tugi, puhkuse võimalus vanematele, teadlikkus abivõimalustest, teadlikkus lisavajadustest, materiaalsed piirangud-soodustajad jne. Näidisküsimused: Kas teadlikkus lapse erivajadusest ja vanemlikud oskused on piisavad? Millised on abi ja järelevalve tagamise võimalused (teise isiku näol, materiaalsed võimalused)? Kas on tugivõrgustik, kes sinna kuuluvad ja milles seisneb võrgustiku abi? Kas last kasvataval isikul on endal erivajadusi ja kuidas need mõjutavad rolliga toimetulekut? PÕHJENDATUD HINNANG: Näide: Uuringust selgus, et laps ja pere alles kohanevad erivajadusega. SOOVITUSED: Näide: Vajalik sotsiaalnõustamine erivajadustega toimetulekuga kohanemiseks ja lapse vanemate vanemlike oskuste arendamiseks. Kuhu või kelle poole pöörduda abi saamiseks? KÕRVALABI, JUHENDAMISE JA JÄRELEVALVE VAJADUS TEGEVUSVÕIME UURING: Kuni 16-aastase lapse tegevusvõimest tuleneva kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on tingitud erivajadusest (vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas; vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäev läbi). Näidisküsimused: Kas laps ei tule paelte sidumisega ilma kõrvalabita toime erivajadusest tulenevalt või vajab lapsevanem juhendamist lapse juhendamisel? Kas ja mille osas on lapse kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus suurem kui eakohaselt arenenud ja tervetel samaealistel lastel? Kuidas suurem abivajadus on tagatud? PÕHJENDATUD HINNANG: Näiteks: Lapse vanusest tulenevalt ei oska laps iseseisvalt ravimit doseerida ega manustada ja seetõttu vajab laps pidevat järelevalvet raviplaani järgimiseks. SOOVITUSED: Näide 1: Klient tuleb toime tuttavas keskkonnas. Võõras keskkonnas vajab juhendamist suhete loomisel. 2 Kõik nõutud andmed peavad saama kajastatud. Juhul, kui näiteks ei ole võimalik tuvastada kliendi perekonnaseisu, siis selliselt tuleb ka märkida. 9  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 Näide 2: Tulenevalt komppöiast vajab klient ühe aasta jooksul mõningast abi liikumisel. Muudes tegevustes on kõrvalabi vajadus east tulenev. OLEN TEADLIK REHABILITATSIOONIPLAANIS ANTUD HINNANGUTEST JA TEGEVUSKAVAST NING NÕUSTUN NENDEGA. Spetsialisti 1 nimi, allkiri ja kuupäev Spetsialisti 2 nimi, allkiri ja kuupäev Spetsialisti 3 nimi, allkiri ja kuupäev OLEN TEADLIK REHABILITATSIOONIPLAANIS ANTUD HINNANGUTEST JA TEGEVUSKAVAST, NÕUSTUN NENDEGA NING TÄIDAN TEGEVUSKAVA.9 Teenuse saaja või tema seadusliku esindaja nimi ja allkiri ja allkirjastamise kuupäev. 9 eesmärgid ja tegevused võib kliendile kätte anda lihtsustatul kujul - kliendile arusaadavas keeles, see aitab tal mõista, miks tal üldse on rehabilitatsiooniplaan vajalik ning mis on tema kohustused eesmärkide täitmisel 10  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 10 3. REHABILITATSIOONIPLAANI (sh rehabilitatsiooniprogrammi ) C-OSA (TEGEVUSKAVA) 11 3.1 Sotsiaalse Teenuse-, tegevuse- Teenuse Teenuse Kliendi eluga Tegevused eesmärkide Teenuse planeeritud Teenuse või tegevuse kood rehabilitatsiooni teenuse või meetmega seotud osutaja/teenust osutamise toimetulekust raames osutatav otsesed eesmärgid vahetult osutava mini- lähtuvalt teenuste üksikteenus (teenus), (rehabilitatsiooni spetsialisti eriala13 maalne osutamise kestus ja maht tundides saavutamiseks tegevus või meede alaeesmärgid)12 sagedus vajadusel ajaline (nädalas, järjestus kuus, aastas) ja maht tundides Rehabilitatsioonivajaduse 1001 hindamine ja rehabilitat- siooni planeerimine Rehabilitatsiooniprotsessis 1002 osalemise juhendamine ja võrgustikutöö Rehabilitatsiooni tulemuste 1003 hindamine Füsioterapeudi teenus14 2001 Füsioterapeudi pereteenus 2017 10 Rehabilitatsiooniprogrammi puhul kantakse programmi nimetus, tegevused või meetmed, eesmärgid jm C-osale analoogselt rehabilitatsiooniplaani C-osale, tabelit võib vastavalt programmile kohandada 11 Tegevuskava peab sisaldama teenuseid ja alaeesmärke, mis on vastavuses üldeesmärgiga st mõõdetavad, ajaliselt määratletavad ja reaalselt teostatavad. Rehabilitatsiooniplaan ei saa olla koostatud eesmärgil, et klient võib kunagi tulevikus võib olla vajada mingit teenust. Teenuse vajadus peab olema selgunud ja konkretiseerunud hindamisprotsessi käigus. Tegevuskavasse jätta alles vaid need teenused, mida kliendile vaja. Ülejäänud read võib kustutada. 12 Alaeesmärgid peavad olema kooskõlas üldeesmärgiga, hinnangute põhjendustega ja soovitustega ning mõõdetavad, ajaliselt määratletavad ja reaalselt teostatavad. Näiteks kui probleemid, üldeesmärk, loodetav tulemus on seotud hariduse omandamisega või õpioskuste arendamisega, peab olema hinnatud õpikeskkonda ja protsessi ning peab rehabilitatsiooniplaanis olema välja toodud üldeesmärgiga seostuv õpikeskkonna ja protsessiga seonduv abivahendite vajaduse või selle puudumise hinnang ja võimalik soovitus. 13 Näiteks: Füsioterapeudi teenus abivahendiga kohanemiseks ja seejärel tegevusterapeudi teenus. Juhul, kui ajaline järjestus on määratletav, tuleb seda ka järgida. 14 Füsioteraapia teenus peab toetama kliendi eluga toimetulekut. Juhul, kui füsioteraapia eesmärk on lai ja üldises sõnastuses, mis hõlmab ealist arengut, peab rehabilitatsiooniplaanis olema välja toodud, mis kliendi praeguses ealises arengus ei ole normipärane ja miks ning kuidas kõrvalekalle takistab kliendi argipäevas toimetulekut. 11  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 3.1 Sotsiaalse Teenuse-, tegevuse- Teenuse Teenuse Kliendi eluga Tegevused eesmärkide Teenuse planeeritud Teenuse või tegevuse kood rehabilitatsiooni teenuse või meetmega seotud osutaja/teenust osutamise toimetulekust raames osutatav otsesed eesmärgid vahetult osutava mini- lähtuvalt teenuste üksikteenus (teenus), (rehabilitatsiooni spetsialisti eriala13 maalne osutamise kestus ja maht tundides saavutamiseks tegevus või meede alaeesmärgid)12 sagedus vajadusel ajaline (nädalas, järjestus kuus, aastas) ja maht tundides Füsioterapeudi 2002 grupiteenus15 Tegevusterapeudi teenus16 2003 Tegevusterapeudi 2018 pereteenus Tegevusterapeudi 2016 grupiteenus17 Sotsiaaltöötaja teenus18 2004 Sotsiaaltöötaja 2005 pereteenus19 Sotsiaaltöötaja grupiteenus 2006 Eripedagoogi teenus 2007 Eripedagoogi pereteenus 2008 Eripedagoogi grupiteenus 2009 Psühholoogi teenus 2010 Psühholoogi pereteenus 2011 Psühholoogi grupiteenus 2012 15 Füsioteraapia teenus peab toetama kliendi eluga toimetulekut. Juhul, kui füsioteraapia eesmärk on lai ja üldises sõnastuses, mis hõlmab ealist arengut, peab rehabilitatsiooniplaanis olema välja toodud, mis kliendi praeguses ealises arengus ei ole normipärane ja miks ning kuidas kõrvalekalle takistab kliendi argipäevas toimetulekut. 16 Tegevusterapeudi puhul soovitame hinnangus välja tuua ka hindamise keskkonna ja vahendid ning kui tegevusterapeudi vajadus puudub, siis ka lühike põhjendus millest tulenevalt puudub. 17 Tegevusterapeudi puhul soovitame hinnangus välja tuua ka hindamise keskkonna ja vahendid ning kui tegevusterapeudi vajadus puudub, siis ka lühike põhjendus millest tulenevalt puudub. 18 Soovitame pöörata tähelepanu sellele, kuidas sotsiaaltöötaja lisaks toetuste ja teenuste kättesaadavusele ja ametiasutustega suhtlusele saaks klienti toetada sotsialiseerumisel. 19 Soovitame pöörata tähelepanu sellele, kuidas sotsiaaltöötaja lisaks toetuste ja teenuste kättesaadavusele ja ametiasutustega suhtlusele saaks klienti toetada sotsialiseerumisel. 12  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 3.1 Sotsiaalse Teenuse-, tegevuse- Teenuse Teenuse Kliendi eluga Tegevused eesmärkide Teenuse planeeritud Teenuse või tegevuse kood rehabilitatsiooni teenuse või meetmega seotud osutaja/teenust osutamise toimetulekust raames osutatav otsesed eesmärgid vahetult osutava mini- lähtuvalt teenuste üksikteenus (teenus), (rehabilitatsiooni spetsialisti eriala13 maalne osutamise kestus ja maht tundides saavutamiseks tegevus või meede alaeesmärgid)12 sagedus vajadusel ajaline (nädalas, järjestus kuus, aastas) ja maht tundides Logopeedi teenus20 2013 Logopeedi pereteenus 2014 Logopeedi grupiteenus 2015 Loovterapeudi teenus21 2019 Loovterapeudi pereteenus 2020 Loovterapeudi grupiteenus 2021 Kogemusnõustaja teenus 2022 Kogemusnõustaja 2023 pereteenus Kogemusnõustaja 2024 grupiteenus Õe teenus 2025 Õe pereteenus 2026 Õe grupiteenus 2027 Arsti teenus 2029 Ööpäevaringne majutus 3001 Sõidukulude hüvitamine 3002 20 Logopeedi teenus peab toetama kliendi eluga toimetulekut. Juhul, kui logopeedi eesmärk on lai ja üldises sõnastuses, mis hõlmab ealist kõne arengut, peab rehabilitatsiooniplaanis olema välja toodud, mis kliendi praeguses ealises kõne arengus ei ole normipärane ja miks ning kuidas kõrvalekalle takistab kliendi argipäevas toimetulekut (Kas mõne hääliku korrigeerimine omab olulist tähtsust kliendi eluga toimetulekul?). 21 Loovteraapiat tuleb eristada kunstilistest tegevustest. Loovteraapias on loovvahend (muusika, tants, savi, värvid vmt) ühine kolmas (The Common Third). 13  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 3.2 Muud teenused, Teenusega Tegevused Teenuse Teenuse maht Kliendi eluga Teenuse mis on seotud otsesed eesmärkide osutamise tundides toimetulekust osutaja/teenust rehabiliteerimist eesmärgid saavutamiseks sagedus (nädalas, lähtuvalt teenuste vahetult osutav toetavad (rehabilitatsiooni kuus, osutamise ajaline spetsialist alaeesmärgid) aastas) järjestus 22 Erihoolekandeteenus (nimetada milline) Tugiisikuteenus Lapsehoiuteenus Muu teenus Muu teenus OLEN TEADLIK REHABILITATSIOONIPLAANIS ANTUD HINNANGUTEST JA TEGEVUSKAVAST NING NÕUSTUN NENDEGA. Spetsialisti 1 nimi, allkiri ja kuupäev Spetsialisti 2 nimi, allkiri ja kuupäev Spetsialisti 3 nimi, allkiri ja kuupäev OLEN TEADLIK REHABILITATSIOONIPLAANIS ANTUD HINNANGUTEST JA TEGEVUSKAVAST, NÕUSTUN NENDEGA NING TÄIDAN TEGEVUSKAVA.23 Teenuse saaja või tema seadusliku esindaja nimi ja allkiri ja allkirjastamise kuupäev. Rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg: 00.00.0000 – 00.00.000024 22 Näiteks tugiisiku teenus kuni erihoolekande teenusele saamiseni või lapsehoiuteenus kuni põhikooli lõpetamiseni igal koolivaheajal jmt. 23 eesmärgid ja tegevused võib kliendile kätte anda lihtsustatul kujul - kliendile arusaadavas keeles, see aitab tal mõista, miks tal üldse on rehabilitatsiooniplaan vajalik ning mis on tema kohustused eesmärkide täitmisel 24 Rehabilitatsiooniplaan kehtib selle koostamise kuupäevast kuni viimase meetme lõpuni. Näiteks: rehabilitatsiooniplaan koostatakse 14.01.2016, kliendil on tuvastatud sotsiaaltöötaja teenuse vajadus 1aasta jooksul 1 kord nädalas, tegevusteraapia teenuse vajadus 2 aasta jooksul 1 kord nädalas ja psühholoogi teenuse vajadus 3 aasta jooksul 1 kord nädalas – rehabilitatsiooniplaan kehtib kuni 20.01.2019 Rehabilitatsiooniplaani kehtivuse määramisel tuleb arvestada, et SKA teeb tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsuse (suunamisotsus) kaheks aastaks. See tähendab, et 2 aastat loetakse optimaalseks ajaks, mille jooksul on rehabilitatsiooniplaani eesmärgid määratletavad ja saavutatavad. 14  Rehabilitatsiooniplaan nr S000000 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 4. REHABILITATSIOONIPLAANI D-OSA (teenuse tulemuslikkuse põhjendatud hinnang)25 REHABILITATSIOONI EESMÄRGI SAAVUTAMISE TULEMUS TEGEVUSVÕIME UURING: Uuriti mida, kuidas? Näiteks võib siin välja tuua mis üksikteenuseid ja mis ajavahemikus klient sai, kuidas nende üksikteenuse osutamine klienti/kliendi võrgustikku mõjutas, jne. PÕHJENDATUD HINNANG: Näide: Rehabilitatsiooniplaanis püstitatud eesmärk: Alkoholi tarvitamine on vähenenud, suudab olla tööpäeval kaine. Klient käib tööl. Eesmärgi saavutamise tulemus: Klient ei soovinud asuda tööle täistöö ajaga. Leidis, et ei ole selleks valmis ning puudub piisav enesedistsipliin. Tagasilangus sõltuvuskäitumises. Siin saab kasutada loodetava (oodatava) tulemuse indikaatorite põhist hindamist. SOOVITUSED EDASISEKS: Eesmärkide saavutamise mõõtja ja tulemuste hindaja saab siia märkida edasised soovitused, mis selgitavad kliendile ja järgmisele teenuse osutajale (ka rahastajale) mida oleks kliendile juurde vaja või mis jääb kliendile iseseisvaks tööks või kuhu vaja edasi pöörduda. NÄITEKS: Jätkata rehabilitatsiooniprotsessiga, sest teenusel osalemisel aktiivsemal ajal kliendi sõltuvuskäitumine paranes. PÕHILISED ASJAOLUD, MIS SOODUSTASID REHABILITATSIOONIPLAANIS ETTENÄHTUD TEGEVUSTE ELLUVIIMIST TEGEVUSVÕIME UURING: Uuriti mida, kuidas? PÕHJENDATUD HINNANG: Uuringust selgus, et sellepärast on nii SOOVITUSED EDASISEKS: Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi…. Eesmärkide saavutamise mõõtja ja tulemuste hindaja saab siia märkida edasised soovitused, mis selgitavad kliendile ja järgmisele teenuse osutajale (ka rahastajale) mida oleks kliendile juurde vaja või mis jääb kliendile iseseisvaks tööks või kuhu vaja edasi pöörduda. PÕHILISED ASJAOLUD, MIS TAKISTASID REHABILITATSIOONIPLAANIS ETTENÄHTUD TEGEVUSTE ELLUVIIMIST TEGEVUSVÕIME UURING: Uuriti mida, kuidas? PÕHJENDATUD HINNANG: Uuringust selgus, et sellepärast on nii SOOVITUSED EDASISEKS: Selleks, et lahendada seda, tuleb teha selliseid tegevusi… Eesmärkide saavutamise mõõtja ja tulemuste hindaja saab siia märkida edasised soovitused, mis selgitavad kliendile ja järgmisele teenuse osutajale (ka rahastajale) mida oleks kliendile juurde vaja või mis jääb kliendile iseseisvaks tööks või kuhu vaja edasi pöörduda. Spetsialisti 1 nimi, eriala ja allkiri Spetsialisti 2 nimi, eriala ja allkiri 25 Plaani D-osa koostatakse teenuse lõppemisel, kui esitatakse lõpuarve. D-osa koostatakse nende plaanide kohta, mille koostamist alustati/alustatakse 31.03.2014 ja hiljem. D-osast ärakiri esitatakse SKA-le koos lõpuarvega ja originaal antakse/edastatakse kliendile. 15  Erihoolekandeteenused ja neid saama õigustatud psüühilise erivajadusega isikud alates 01.01.2016 Vastavalt SHS § 72 lõikele 2 ei rahastata riigieelarvest erihoolekandeteenuse, välja arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamist: 1) vanaduspensioniikka jõudnud ainult dementsuse diagnoosiga isikule, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret; 2) isikule, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena. Neid isikuid ei saa suunata erihoolekandeteenuste riigieelarvest rahastatavatele kohtadele, vajadusel osutatakse teenuseid üldtüüpi hooldekodus. 1. Igapäevaelu toetamise teenus (SHS §-d 87-90 ) Õigus saada igapäevaelu toetamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud SHS § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire; 2) isikule ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. Teenusele suunamiseks kehtivat rehabilitatsiooniplaani isikul olema ei pea. Isik suunatakse teenusele psühhiaatri hinnangu alusel. Teenuse eesmärk: isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ja lähedaste nõustamise kaudu. Teenus on mõeldud suhteliselt toimetuleva ja iseseisva inimese toetamiseks tavakeskkonnas, tema tegevusvõime säilitamiseks, arendamiseks ja suurendamiseks. Inimesele pakutakse tuge elus hakkama saamiseks, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamisel, sotsiaalsete suhete loomisel ja säilitamisel, asjaajamisel jne. Teenust osutatakse nii teenuse osutaja pinnal kui inimese kodus või muudes teenuse osutamiseks sobivates kohtades. Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise minimaalne maht on vähemalt neli tundi kuus. 2. Töötamise toetamise teenus ( SHS §-d 91-93 ) Õigus saada töötamise toetamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud SHS § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire; 2) isik vajab töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist; 3) isikule ei osutata samal ajal ööpäevaringset erihooldusteenust. Teenusele suunamiseks kehtivat rehabilitatsiooniplaani isikul olema ei pea. Isik suunatakse teenusele psühhiaatri hinnangu alusel. Teenuse eesmärk: juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ja parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ning töötamise ajal. Vajadus teenuse järele tekib juhul, kui inimesele ei piisa ainult Töötukassa teenustest. 1 Töötamise toetamise teenuse osutamise minimaalne maht on vähemalt neli tundi kuus. 3. Toetatud elamise teenus (SHS §-d 94-96) Õigus saada toetatud elamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud SHS § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire; 2) isik suudab ise enda eest hoolitseda; 3) isik suudab juhendamise korral toime tulla igapäevaelu toimingutega; 4) isikule ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. Teenusele suunamiseks kehtivat rehabilitatsiooniplaani isikul olema ei pea. Isik suunatakse teenusele psühhiaatri hinnangu alusel. Teenuse eesmärk: tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades tema sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamise kaudu. Isikut juhendatakse majapidamises ja igapäevaelu korraldamises. Teenuse sisuks olevaid tegevusi võib ellu viia toetatud elamise teenust saama õigustatud isiku kasutusse antud eluruumides või muudes nimetatud teenuse osutamiseks sobivates kohtades. Eesmärgiks on tagada inimese toimetulek oma elamispinna majandamisega sh üüri maksmisega, eluruumi kasutamise ja hooldamisega seotud avalike teenuste kasutamisega ( sh posti-, side-, pangateenused) juhendamisel. Teenuse saaja suudab ise enda eest hoolitseda ja juhendamise abil toime tulla iseseisva elamise toimingutega. Toetatud elamise teenust osutatakse vaimse alaarenguga isikutele ja psüühikahäiretega isikutele eraldi ruumides. Toetatud elamise teenuse osutamise minimaalne maht on vähemalt kaks tundi nädalas. 4. Kogukonnas elamise teenus (SHS §-d 97-99) Õigus saada kogukonnas elamise teenust on täisealisel isikul, välja arvatud SHS § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire; 2) isik suudab toime tulla enese eest hoolitsemisega ja osaleda majapidamistöödes; 3) isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, toetatud elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust. Teenusele suunamiseks kehtivat rehabilitatsiooniplaani isikul olema ei pea. Isik suunatakse teenusele psühhiaatri hinnangu alusel. Teenuse sisuks on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega. Eesmärgiks on suurendada inimese iseseisvat toimetulekuvõimet ja arendada igapäevase elu korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu. Talle pakutakse võimalust töötada või osaleda töösarnastes tegevustes. Teenuse saaja suudab toime tulla enese eest hoolitsemisega ning töötada vähemalt majapidamistöödes. 2 Kogukonnas elamise teenusel on isik ööpäevaringselt sh tagab teenuse osutaja ühe tegevusjuhendaja kohalolu kümne teenust saava isiku kohta väljaspool ööaega vastavalt isikute vajadusele. Ülejäänud ajal ööpäevast tuleb tagada tegevusjuhendaja kättesaadavus kõigile selle teenuseosutaja juures teenust saavatele isikutele. 5. Ööpäevaringne erihooldusteenus (SHS §-d 100 - 104) Õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust on täisealisel isikul, välja arvatud SHS § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire; 2) isikul on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud raske või sügav puue; 3) 18-aastasel kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikul on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 80 protsenti või puuduv töövõime; 4) isiku rehabilitatsiooniplaanis on märgitud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus; 5) isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muu sotsiaalteenusega; 6) isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust või kogukonnas elamise teenust; 7) isik vajab abi enese eest hoolitsemisel; 8) isik ei tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist. Ööpäevaringne erihooldusteenus on isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga tagada teenust saava isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond. Teenust saavaks isikuks loetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja juurde suunamisotsuse alusel pöördunud isikut, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik, kes viibib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja omandis või kasutuses olevates ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumides või territooriumil. Ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ööpäevaringselt sh tagab teenuse osutaja 30 nimetatud teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega. 5.1 Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikutele (SHS §- d 100-104) Õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust ebastabiilse remissiooniga isikutele on täisealisel isikul, välja arvatud SHS § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) isikul on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire; 2) isikul on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 90 protsenti, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul, või puuduv töövõime; 3) isik, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka ja kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud sügav puude raskusaste. 3  4) isiku rehabilitatsiooniplaanis on märgitud vajadus ööpäevaringseks erihooldusteenuseks ebastabiilse remissiooniga isikule; 5) isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muu sotsiaalteenusega; 6) isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust või kogukonnas elamise teenust. Ebastabiilne remissioon iseloomustab sümptomite kulgu, kus tegemist on ebastabiilse haiguse sümptomite taandumisega. Täielik remissioon tähendaks, et kõik märgid haigusest on kadunud. Ebastabiilse remissiooni korral vahelduvad paranemise ja haiguse ägenemise hood pidevalt ja seisund on sageli muutuv. Teenuse eesmärgiks on tagada inimese hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et säilitada ja suurendada tema iseseisvat toimetulekut, ning turvaline elukeskkond. Ööpäevaringset erihooldusteenust ebastabiilse remissiooniga isikutele osutatakse ööpäevaringselt sh tagab teenuse osutaja 15 nimetatud teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega. 5.2 Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele (SHS §-d 100- 104) Õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust liitpuudega isikutele on täisealisel isikul, välja arvatud SHS § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) isikul on sügav liitpuue; 2) isikul on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 90 protsenti, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isiku puhul, või puuduv töövõime; 3) isikul on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud sügav puude raskusaste; 4) isiku rehabilitatsiooniplaanis on märgitud vajadus ööpäevaringseks erihooldusteenuseks liitpuudega isikule; 5) isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muu sotsiaalteenusega; 6) isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust või kogukonnas elamise teenust. Sügava liitpuudega isikuks ööpäevaringse erihooldusteenuse tähenduses loetakse isikut, kellel on raske või sügav vaimne alaareng ja lisaks muu puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses (Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel). Teenus on mõeldud inimesele, kes vajab ööpäevaringselt igapäevase elu toimingutes kõrvalabi. Eesmärgiks on tagada inimese hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et säilitada ja suurendada tema iseseisvat toimetulekut, ning turvaline elukeskkond. Ööpäevaringset erihooldusteenust liitpuudega isikutele osutatakse ööpäevaringselt sh tagab teenuse osutaja 15 nimetatud teenust saava isiku kohta vähemalt ühe 4 tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega. 5.3 Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule (SHS §-d 100-105) Isik suunatakse teenusele kohtumääruse alusel, kehtivat rehabilitatsiooniplaani isikul olema ei pea. Isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 20 teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega. Lubatud erihoolekandeteenused ühele isikule samaaegselt 1. Toetavaid teenuseid võib osutada isikule samaaegselt ühe-, kahe- või kolmekaupa järgmiselt: 1) igapäevaelu toetamise teenus ja töötamise toetamise teenus; 2) igapäevaelu toetamise teenus ja toetatud elamise teenus; 3) töötamise toetamise teenus ja toetatud elamise teenus; 4) igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus ja toetatud elamise teenus. 2. Kogukonnas elamise teenust võib osutada ühele isikule samaaegselt töötamise toetamise teenusega. 3. Ööpäevaringse erihooldusteenusega samaaegselt ei ole lubatud teiste teenuste osutamine. 5  Leppetrahvi indikatiivsed määrad Juhul, kui Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tuvastab, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja ei täida halduslepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt, on SKA-l õigus kohaldada leppetrahvi. Leppetrahv peab olema tasakaalus lepingu rikkumisega. Leppetrahvi rakendatakse kui muud meetmed (nt järelepärimised, nõustamine, ettekirjutus, hoiatus vms) ei ole mõju avaldanud ja/või on tegemist korduva rikkumisega. SKAl on õigus nõuda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajalt leppetrahvi kuni 7 % (seitse protsenti) rikkumisele eelnenud kuue kuu tehingute summast, kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja ei täida lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt. Leppetrahvi võib SKA kohaldada järgmises määras juhul, kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja: 1) ei osuta teenust vastavalt järjekorrale või ületab väljaspool järjekorda registreeritud isikutele teenuse osutamise tähtaega – kuni 5%; 2) esitab teenuse arve isikute kohta, kelle suunamisotsus kuulub sihtgruppi, kus vastavalt tegevusloale puudub õigus teenust osutada – kuni 5%; 3) ei täida nõuetekohaselt andmestikku – kuni 3%; 4) ületab arvete esitamise tähtaega – kuni 0,5%; 5) rikub õigusaktidest või lepingust tulenevaid nõudeid isikuga teenuse osutamisest kokku leppimisel, sh teenuse osutamiseks vabade aegade uuendamisel – kuni 0,5%; 6) ei säilita lepingus kokku lepitud andmestikke 3 aastat pärast teenuse osutamise lõpetamist – kuni 0,5%. 7) rikub samaaegselt mitut nõuet - selle rikkumise alusel, mis näeb ette suurima trahvimäära; 8) rikub lepingu sama punkti kolm või enam korda – kuni 7%. Rikkumiste korral, kaalub SKA igat juhtumit eraldi ja määrab leppetrahvi, mis on proportsionaalne lepingu rikkumisega. Leppetrahvi nõue sisaldab järgmisi andmeid: - leppetrahvi nõude koostaja nimi, ametikoht ja aadress; - leppetrahvi saaja nimetus ja aadress; - leppetrahvi tegemise koht; - leppetrahvi sisuline põhjendus; - leppetrahvi suurus ja tasumise tähtaeg. Leppetrahvi nõue edastatakse rehabilitatsiooniteenuse osutajale digitaalselt allkirjastatult. 1  Rehabilitatsiooniplaan nr S00123456 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 REHABILITATSIOONIPLAAN NR S00123456 Koostaja: Puu All AS, registrikoodiga 0123456, asukohaga Puu 1, Metsa linn, 12345 Laane vald Koostamise eest vastutav: Lille Leht, tel +372 9876 5432, e-post: [email protected] Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 Vanus: 66 Elukoht: Niidu 2-6, Karja küla, 45612 Kopli vald Telefon: +372 5555 55555 E-post: [email protected] Suhtluskeel: eesti Seaduslik esindaja: Õie Kobar Isikukood: 987654321 Elukoht: Niidu 2-6, Karja küla, 45612 Kopli vald Telefon: +372 5555 55555 E-post: [email protected] 1  Rehabilitatsiooniplaan nr S00123456 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 1. REHABILITATSIOONIPLAANI A-OSA (KLIENDI ANDMESTIK) ALUSHARIDUSE OMANDAMINE Ei mäleta. HARIDUS Hariduseta. OMANDATUD ERIALA VÕI KUTSE Ei ole. SOTSIAALNE STAATUS Ei tööta. Töövõimetuspensionär. PUUDE RASKUSASTE JA KEHTIVUS Raske puue kuni 31.12.2015. TÖÖVÕIMEKAOTUSE PROTSENDI OLEMASOLU JA KEHTIVUS 80% kuni 31.12.2015. PEREKONNASEIS Vallaline ELUKORRALDUS Elab ööpäevaringsel erihooldusteenusel asutuses XXX (erihoolekandeteenuse osutaja nimi) SOTSIAALVÕRGUSTIK Päritoluperega suhted puuduvad. Tegevusjuhendaja, kodu elanikud. OSUTATAVAD TEENUSED Ambulatoorne hambaravi, ööpäevaringne erihooldusteenus. 2  Rehabilitatsiooniplaan nr S00123456 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 2. REHABILITATSIOONIPLAANI B-OSA (TEGEVUSVÕIME UURING JA HINNANG) ISESEISEV TOIMETULEK TEGEVUSVÕIME UURING: Hindamine kliendi vaatlusena ja informatsiooni kogumine kliendi saatjalt (tegevusjuhendaja) poolstruktureeritud intervjuu vormis. Klient elab erihoolekandeteenuse osutaja nimi kaheses toas, suhted kaaslaste ja juhendajatega on head, tegevusjuhendaja sõnul probleemset käitumist ei esine. Klient on intellektipuudega, mistõttu ei ole iseseisvalt suuteline igapäevaelutoimingutega toime tulema, vajab igapäevast kõrvalabi kõikides igapäevaelutoimingutes, sh eneseteenindamisel ja rahaga arveldamisel. Kliendi üldised toimetulekuoskused ei ole piisavad argieluga iseseisvalt toimetulemiseks. Klient ei langeta oma otsuseid iseseisvalt. Klient on kõnetu, kuid saab aru talle antud korraldustest. Tuttavad inimesed tunneb ära ja väljendab rõõmu. Oma soove väljendab žestidega. Ajas ei orienteeru, territooriumilt väljas käib koos saatjaga, tuttavas igapäevases elukeskkonnas orienteerub iseseisvalt. Klient vajab tegevuste algatamiseks ja sooritamiseks täielikku juhendamist, pidevat meeldetuletamist. Ei ole võimeline iseseisvaks töiseks tegevuseks. Alustatud tegevused viib lõpuni juhendamisel. Tegevusjuhendaja sõnul on klient kuulekas, heatujuline, koostööaldis, sõbralik. Kohanemisvõime rahuldav. Kliendi eestkostjaks on Vallavalitsus. PÕHJENDATUD HINNANG: Klient vajab pidevat juhendamist ja järelvalvet ööpäevaringselt. SOOVITUSED: Ööpäevaringne erihooldusteenus stabiilse elukeskkonna ja kõrvalabi tagamiseks. PSÜHHOLOOGILINE TASAKAAL TEGEVUSVÕIME UURING: Vestlusel tegevusjuhendaja saatel. Klient sündinud enneaegsena, diagnoositud tõbi, millega kaasneb vaimne alaareng. (TVK 100% ning sügav puue). Kliendiga sisulist kontakti ei saa, pilkkontakti samuti mitte, on kõnetu, naerab kohatult, reageerib oma nimele. Kehaliselt kohati rahutu, agressiivsust esinenud ei ole. Positiivne, et on hästi tegevustesse kaasatav, põhimeeleolu hea. Oma initsiatiivi ei näita, täidab lihtsamaid korraldusi. On võimeline elama vaid erihooldusteenusel, vajab pidevat juhendamist ja kõrvalabi kõiges. Hindamine toimus vaatluse ja tegevusjuhendaja informatsiooni põhjal. Sisulist kontakti isikuga saada ei õnnestu. Vestluse ajal istub toolil, vaatab sihitult ringi, pomiseb üksikuid arusaamatuid sõnu. Reageerib oma nimele, pilkkontakti ei võta, naerab. Eneseväljenduseks kasutab Marja häälitsusi, žeste, üksikuid sõnu. Emotsionaalselt on Marja rahulik ja rõõmsameelne, suhetes kaaslastega heatahtlik, väljendab primaarseid emotsioone. Orienteerumine ajas, kohas ja enda isikus puudulik. Järgib õpitud käitumismustreid, saab aru lihtsamatest igapäevaeluga seotud korraldustest ja nõudmistest. Marjale meeldib osaleda hooldekodu poolt organiseeritud vaba aja tegevustes, meeldib palli korvi loopimine, sportimistegevused. PÕHJENDATUD HINNANG: Omaalgatus puudub, juhendatud tegevustesse kaasamisel tegutsemisaldis. SOOVITUSED: Isiku kaasamine erinevatesse vaba-aja tegevustesse igapäevaselt. Isik osaleb organiseeritud üritustel vastavalt kodu ürituste kavale. Positiivsete emotsioonide ja tegutsemisaktiivsuse toetamiseks osalemine erinevates meeli arendavates tegevustes, mängudes, sportimistegevustes igapäevaselt. ÕPPIMINE JA HARIDUSE OMANDAMINE 3  Rehabilitatsiooniplaan nr S00123456 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 TEGEVUSVÕIME UURING: Kooliharidust ei ole Marja tegevusjuhendaja sõnul saanud. Lugemis- ja arvutamisoskus puuduvad. Rahaga ei arvelda, tegevusjuhendaja sõnul väsib tegevustes kiiresti, tegevusi iseseisvalt ei otsi, tegevustesse läheb/osaleb suunamisel. Omaalgatus puudub, tegevustesse motiveerimisel. Mõistab lihtsaid korraldusi. Tähelepanu ja keskendumine lühiajalised. PÕHJENDATUD HINNANG: Tegevusjuhendaja sõnul on selgeks õpitud tegevusi võimeline tegema suunamisel. SOOVITUSED: Pidev kaasamine erihoolekandeteenuse osutaja nimi tegevustes. Tegevuste kinnistamine. Kaasamine eakaaslastega eakohastesse mõtestatud tegevustesse. TÖÖLE SAAMINE JA TÖÖL PÜSIMINE TEGEVUSVÕIME UURING Marja´t on tegevusjuhendaja sõnul kaasatud töösarnastesse tegevustesse (oma toa koristamine). Tegevusjuhendaja sõnul on Marja´t võimalik motiveerida jõukohastesse töödesse kodus (õue koristamine, riisumine, pühkimine, lume koristamine jne.). PÕHJENDATUD HINNANG: Oma tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võimeline osalema tööturul. SOOVITUSED: Kaasamine jõukohastesse töösarnastesse tegevustesse. SOTSIAALNE AKTIIVSUS TEGEVUSVÕIME UURING: Hindamine kliendi saatjalt (tegevusjuhendaja) informatsiooni kogudes poolstruktureeritud intervjuu vormis, vestlusena. Kliendi suhtlemisvõrgustikku kuuluvad kaaskliendid ja hooldekodu personal. Päritoluperega suhted puuduvad. Kliendi sotsiaalne kaasatus hooldekodu tingimustes on piisav ning vastab kliendi võimetele ja vajadustele. Klient on igapäevaselt kaasatud igapäevaelu tegevustesse. Lemmiktegevusteks on muusika kuulamine, ajakirjade vaatamine, värviraamatute värvimine ja sporditegevused, eriti meeldib korvpalli viskamine korvi. Spordipäevadel osaleb meelsasti. Sotsiaalset osalusvõimet pärsib intellektipuue PÕHJENDATUD HINNANG: Vajab sotsiaalses suhtluses juhendamist ja tegevustesse kaasamist. SOOVITUSED: Võimetekohasesse tegevusse kaasamine igapäevaselt sotsiaalse aktiivsuse ja tegevusvõime säilitamiseks. ELUKOHA VÕI TÖÖKOHA VÕI MUU TEGEVUSKOHA KOHANDAMINE TEGEVUSVÕIME UURING: Hindamine toimus poolstuktureeritud intervjuu vormis kliendi tegevusjuhandajaga. Vt ka isesesev toimetulek. PÕHJENDATUD HINNANG: Kliendi elukeskkonnas kohandusi tehtud ei ole ja hetkel ei ole need ka vajalikud. Elab kodus kaheses toas. SOOVITUSED: Elukoha kohandusi ei vaja. ABIVAHENDI KASUTAMINE TEGEVUSVÕIME UURING: Marja liigub iseseisvalt, abivahendeid ei vaja. Kõik igapäevased toimingud on võimeline tegema ilma abivahenditeta. PÕHJENDATUD HINNANG: Abivahendeid ei vaja. SOOVITUSED: Abivahendeid ei vaja. PUUDE LIIK VÕI MUUD TOIMETULEKUPIIRAJAD TEGEVUSVÕIME UURING: Vaimupuue 4  Rehabilitatsiooniplaan nr S00123456 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 PÕHJENDATUD HINNANG: Vaimupuue SOOVITUSED: Vajab igapäevaselt kõrvalabi ja juhendamist kõigis tegevustes. PROBLEEMID (parem: lahendusvajadus): Probleemid selgitatud rehabilitatsiooniplaani koostamise koosolekul koostöös kliendi ja KOV sotsiaaltöötajaga Diagnoositud sügav vaimupuue, Downi sündroom Isikul puuduvad võimed iseseisvaks elukorralduseks Igapäevaelu toimingute sooritamiseks vajab suunamist ja kõrvalabi EESMÄRGID: Kliendi elukvaliteet ja sotsiaalne kaasatus säilib samal tasemel kuni 01.01.2016. LOODETAV TULEMUS: Klient osaleb juhendamisel võimetekohastes mõtestatud tegevustes, ühisüritustel, sportimistegevustes. Klient osaleb juhendamisel lihtsamates töösarnastes tegevustes vähemalt 2 X nädalas. 2.1 REHABILITATSIOONIPLAANI B-OSA PSÜÜHIKAHÄIREGA ISIKUTE KOHTA VAENULIKU JA/VÕI OHTLIKU KÄITUMISE ESINEMINE sh oht teistele või varale TEGEVUSVÕIME UURING JA PÕHJENDATUD HINNANG: Vaenulikku ja/või ohtlikku käitumist ei esine. Vt ka psühholoogiline tasakaal. SOOVITUSED: Kuna vaenulikku ja/või ohtlikku käitumist ei esine, siis sellekohased soovitused puuduvad. ENNAST KAHJUSTAVA KÄITUMISE ESINEMINE TEGEVUSVÕIME UURING JA PÕHJENDATUD HINNANG: Ennastkahjustavat käitumist ei esine. SOOVITUSED: Kuna ennastkahjustavat käitumist ei esine, siis sellekohased soovitused puuduvad. SÕLTUVUS ALKOHOLIST VÕI NARKOOTILISEST AINEST TEGEVUSVÕIME UURING JA PÕHJENDATUD HINNANG: Sõltuvusprobleeme ei esine. SOOVITUSED: Kuna sõltuvusprobleeme ei esine, siis sellekohased soovitused puuduvad. KOGNITIIVSED PROBLEEMID TEGEVUSVÕIME UURING JA PÕHJENDATUD HINNANG: Sagedased probleemid ajas, ruumis või isikutes orienteerumisel, seosetu kõne. SOOVITUSED: Vt psühholoogiline tasakaal. PSÜÜHIKAHÄIRE ESINEMISE MÄÄR TEGEVUSVÕIME UURING JA PÕHJENDATUD HINNANG: Raske psüühikahäire, rahutu või endassetõmbunud olek, arusaamatu jutt, oluliselt on häiritud sihipärane käitumine. SOOVITUSED: Vt iseseisev toimetulek, psühholoogiline tasakaal, sotsiaalne aktiivsus. VAIMSED VÕIMED, INTELLEKTIPUUDE ESINEMISE MÄÄR 5  Rehabilitatsiooniplaan nr S00123456 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 TEGEVUSVÕIME UURING JA PÕHJENDATUD HINNANG: Diagnoositud raske intellektipuue, märgatav ja püsiv toimetulekuhäire. SOOVITUSED: Vt iseseisev toimetulek, psühholoogiline tasakaal, sotsiaalne aktiivsus. ERIHOOLEKANDETEENUSE VAJADUS Tulenevalt oma toimetulekuhäirest vajab isik igapäevaeluga toimetulekuks erihoolekandeteenuseid. SOOVITUSED: Ööpäevaringne erihooldusteenus. 6  Rehabilitatsiooniplaan nr S00123456 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 3. REHABILITATSIOONIPLAANI C-OSA (TEGEVUSKAVA) 3.1 Teenuse Kliendi eluga Teenuse Teenusega seotud Tegevused tundides Teenuse kood Teenuse maht Rehabilitatsiooniteenuse osutamis toimetulekust osutaja/teenust otsesed eesmärgid eesmärkide raames osutatav e lähtuvalt vahetult osutav (rehabilitatsiooni saavutamiseks üksikteenus (teenus) sagedus teenuste spetsialist alaeesmärgid) (nädalas, osutamise kuus, ajaline järjestus aastas) Rehabilitatsioonivajaduse 1001 Plaan 1X Max 15 h Plaani koostamise ja Rehabilitatsioonivajad hindamine ja viie aasta täitmise eest vastutav use ja vajalike rehabilitatsiooni jooksul rehabilitatsiooni teenuste planeerimine meeskonna spetsialist väljaselgitamine Rehabilitatsiooniplaani 1002 1 X aastas 1-3 h Täitmise eest vastutav Klient rakendab täitmise juhendamine rehabilitatsiooni tegevuskavas meeskonna spetsialist planeeritud tegevusi Rehabilitatsiooniplaani 1003 1 X aastas Kuni 5 h Sotsiaaltöötaja, Saavutatud täiendamine ja tulemuste füsioterapeut, eesmärkide hindamine psühholoog tulemuslikkuse hindamine, vajadusel täiendavate eesmärkide püstitamine Ööpäevaringne majutus 3001 Teenuse 838,95€ Rehabilitatsiooniteenu Rehabilitatsiooniteenu osutaja se osutaja se kättesaadavuse Majutamine asukohas tagamine statsionaa rsel teenusel viibimise korral Sõidukulude hüvitamine 3002 Väljapool 41,55€ Sotsiaalkindlustusame Rehabilitatsiooniteenu KOV- t se kättesaadavuse Sõidukulu hüvitamine teenusel tagamine kliendi taotluse alusel viibimisel 7  Rehabilitatsiooniplaan nr S00123456 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 3.2 Muud teenused, Teenusega Tegevused Teenuse Teenuse maht Kliendi eluga Teenuse mis on seotud otsesed eesmärkide osutamise tundides toimetulekust osutaja/teenust rehabiliteerimist eesmärgid saavutamiseks sagedus lähtuvalt teenuste vahetult osutav toetavad (rehabilitatsiooni (nädalas, osutamise ajaline spetsialist alaeesmärgid) kuus, järjestus aastas) Ööpäevaringne Isiku sotsiaalse Selgitada välja Pidevalt ööpäevaringselt Teenuse osutamine erihoolekandeteenuse erihooldusteenus kaasatuse iseseisva toimetuleku järjepidevalt kuni osutaja suurendamine, ulatus 31.03.2016 osalemine igapäevaelutegevuste töösamastes sooritamisel. tegevustes, Juhendamine vabaaja igapäevaelu tegevustes, korraldamisel. ühisüritustel, Juhendamine sportimine rahakasutamise planeerimisel. Selgitada välja isikule sobivad töölaadsed tegevused. Juhendamine ja toetamine ametlikes situatsioonides. Raviskeemi järgimine. Tervishoiu teenused- Füüsilise ja Vastavalt vajadusele, Perearsti, psühhiaatri perearsti, psühhiaatri vaimse tervise vähemalt 1x aastas vastuvõtt, vajadusel vastuvõtt säilitamine ja uuringud, ravi parandamine määramine ja korrigeerimine 8  Rehabilitatsiooniplaan nr S00123456 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 OLEN TEADLIK REHABILITATSIOONIPLAANIS ANTUD HINNANGUTEST JA TEGEVUSKAVAST NING NÕUSTUN NENDEGA. Spetsialisti 1 nimi /allkiri/ 15.04.2015 Spetsialisti 2 nimi /allkiri/ 10.04.2015 Spetsialisti 3 nimi /allkiri/ 15.04.2015 Spetsialisti 4 nimi /allkiri/ 14.04.2015 Spetsialisti 5 nimi /allkiri/ 14.04.2015 Marja Kobar /allkiri/ 16.04.2015 Rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg: 16.04.2015 – 31.10.2015 9  Rehabilitatsiooniplaan nr S00123456 Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Marja Kobar Isikukood: 123456789 10  Rehabilitatsiooniplaan nr S00XXXXXX Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Juku Tamm Isikukood: xxxxxxxxx ISIKLIK REHABILITATSIOONIPLAAN NR S00XXXXXX ÜLDOSA Rehabilitatsiooniteenuse osutaja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Registrinumber 70003566 Aadress, postiindeks Astangu 27, Tallinn 13519 Telefon 6877 231 E-post [email protected] Rehabilitatsiooniplaani koostamise eest vastutav rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist Rehabilitatsiooniteenuse saaja Juku Tamm Isikukood Vanus 20 Aadress, postiindeks Telefon E-post Suhtluskeel Eesti keel Rehabilitatsiooniteenuse saaja kontaktisik Kaia Tamm Isikukood Vanus 45 Aadress, postiindeks Telefon Suhtluskeel Eesti keel 1  Rehabilitatsiooniplaan nr S00XXXXXX Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Juku Tamm Isikukood: xxxxxxxxx A-OSA KLIENDI ANDMESTIK________________________________________________________ Alushariduse omandamine kodune tavakoolis eriprogramm tavalasteaed tavakooli eriklass tavalasteaia erirühm erikool erilasteaed koduõpe tavakool Lasteasutuse nimetus ja kontaktandmed: Ei mäleta. Hariduse omandamine tavakool kutseõppeasutus tavakoolis eriprogramm ülikool tavakooli eriklass erikool koduõpe Haridusasutuse nimetus ja kontaktandmed: Haapsalu Viigi Kool, Suur-Mere 17, Haapsalu, 90502 Omandatud haridustase hariduseta algharidus põhiharidus kutseharidus keskeriharidus keskharidus kõrgharidus Omandatud eriala või kutse Lihtsustatud õppekava Sotsiaalne staatus kodune õpilane üliõpilane töötab ei tööta vanaduspensionär töövõimetuspensionär muu (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kursusel) Mittetöötamise korral selgitus ei ole kunagi tööl käinud otsib tööd töötuna oldud aeg on töötuna registreeritud ei ole töötuna registreeritud 2  Rehabilitatsiooniplaan nr S00XXXXXX Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Juku Tamm Isikukood: xxxxxxxxx Puude raskusaste keskmine raske sügav Kehtivus 30.11.2015 Töövõimekaotuse protsent 80 Kehtivus 30.11.2015 Perekonnaseis vallaline abielus vabaabielus elab abikaasast lahus lahutatud lesk Elamine iseseisvalt kõrvalabiga sotsiaal- või raviasutuses muu Täpsustada Elab õpilaskodus Sotsiaalne võrgustik (sh leibkonnaliikmed) Nimi Vanus Seos teenuse saajaga 44 ema 12 õde Formaalne võrgustik (ametiasutus, kellega on kontaktis) Nimi Kontaktandmed Seos teenuse saajaga Astangu Astangu 27, Tallinn Õpib hetkel keskuse kursusel Kutserehabilitatsiooni Keskus [email protected] (sotsiaaltöötaja Siret Koor 687 687 7231 7226) Osutatavad teenused Teenuse nimetus Eesmärk Osutaja nimi Kontaktandmed Muu abi (toiduabi, riideabi, rahaline abi, füüsiline abistamine) Abi liik Osutamise sagedus Abi osutaja Kontaktandmed 3  Rehabilitatsiooniplaan nr S00XXXXXX Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Juku Tamm Isikukood: xxxxxxxxx 2. REHABILITATSIOONIPLAANI B-OSA (TEGEVUSVÕIME UURING JA HINNANG) LAHENDUSVAJADUS Elukoha leidmine. EESMÄRGID JA LOODETAV TULEMUS Juku soovib omaette elama asuda. 2015. aasta juuniks on Juku sobiva erihoolekandeteenuse järjekorda võetud, eesmärgiga saada iseseisvat toimetulekut toetav elukoht, mis võimaldaks tal osaleda tööelus. ISESEISEV TOIMETULEK Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Juku on väga elava loomuga, jutukas ja teatristlik. Ruumi sisenedes tutvustab ennast ise ja ulatab käe. Kogu intervjuu aja teietab, hoiab silmsidet. Juku elab esmaspäevast reedeni Astangu keskuse õpilaskodus, nädalavahetustel ja vaheaegadel elab koos ema, isa ja noorema õega 4-toalises korteris, kus on tal tuba noorema õega kahepeale, mis vastab tema vajadustele. Peresuhted on kliendi sõnul valdavalt toetavad. Juku sõnul esineb arusaamatusi tema isa ja õe vahel. Vasturääkivus tekkis intervjuu käigus psühhiaatriga, kus Juku ütles: „Mis toimub kodus, see on lukustatud informatsioon, saladus“. Selgub, et igal nädalavahetusel kodus viibimine tähendab kliendi jaoks hirmu („Ma kardan kodus olla“), sest pereliikmete vahelised konfliktid – eriti kliendi ja tema isa vahelised - on kulmineerunud Juku sõnul vaimse ja füüsilise vägivallaga. Unistab oma kodust, kus saaks koos kaaslasega elada. Enda sõnul füüsiliselt terve, kuid teab, et tal esineb kõnedefekt, mille vastu peab võtma eluaegset ravimit. See aitavat ärkvel püsida, ennast väljendada. Kliendi tegevusvõime uuring ja hinnang lähtudes tegevustervikutest: Tegevustervikute sooritamisel (siirdumine, söömine, joomine, riietumine, pesemine, wc- toimingud ja enesehügieen) on Juku iseseisev ja abivahendeid ei kasuta. Söömine – söömistegevustega saab ise hakkama: meeldib süüa pannkooke hakklihaga ja juua „Fantat“. Toiduvalmistamisoskused piirduvad enamasti valmistoitude soojendamisega, lihtsamate toitude tegemisega (makaronide keetmine). Riietumine - on korrektne: järgib puhtust ja riideesemete omavahelist sobivust. Selgitab, et oskab riietuda vastavalt ilmale (vaatab ilmateadet TV3-st ja lisaks vaatab aknast, et kas lumi, vihm või tuul). Kui riided lähevad mustaks paneb kotti ja viib koju pesemiseks. Ise pesu käsitsi ega ka masinaga ei pese. Õpilaskodus ei ole pesumasinat kasutanud, kuna see teenus on tasuline. Enesehügieen – nii kodus kui koolis on dušš ja üle keha peseb kahe päeva tagant. Ise toob välja, et peseb siis, kui juuksed muutuvad rasvaseks. Hambaid peseb nii hommikul kui ka õhtul. Sõrme ja varbaküüsi lõikab kääridega. Küüned on sakiliselt lõigatud, ei kasuta küüneviili, kuna arvab, et seda kasutavad ainult naised. Juku kasutab habemeajamiseks žiletti. Liikumine – tuttaval ja eelnevalt läbikäidud marsruudil on iseseisev. Juku rõhutab, et talle meeldib väga liikuda, vahel tuleb ise bussi pealt varem maha ja jalutab. Raha kasutamine – väiksemaid oste sooritab iseseisvalt. Kodust lähim toidupood asub 3 km kaugusel. Poes eelistab maksta pangakaardiga. Õpilaskodu arved maksab ta enda sõnul Internetis ise. Vajadusel on võimalik vanematelt saada rahalist toetust, kuid enda sõnul ta ei ole seda vajanud. Juku teab oma sissetulekute suurust ja saab hakkama oma 4  Rehabilitatsiooniplaan nr S00XXXXXX Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Juku Tamm Isikukood: xxxxxxxxx töövõimetuspensioniga, mis saabub iga kuu 5. kuupäeval tema arveldusarvele. Riiete ostmisel jälgib hindu ja rõiva suurust. Koristamine – õpilaskodus, kus elab veel koos kahe õpilasega toimub koristamine graafiku alusel, mille on koostanud tegevusjuhendaja. Tolmuimejat ei kasuta, kasutab harja ja kühvlit. Aknaid pole pesnud. Viib prügi välja. Soovitused • Igapäevaelu korraldamiseks igapäevaelu toetamise ja toetatud elamise teenus. Juku vajab juhendamist igapäevaelu korraldamisel, ametiasutuses suhtlemisel, dokumentide täitmisel, nende sisust arusaamisel, raha ja aja planeerimisel, keerulisemate toitude valmistamisel. Kontaktid tegevuskavas. PSÜHHOLOOGILINE TASAKAAL Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Juku on uuringu ajal meeleolult rahulik ja on nõus tegema koostööd. Vestleb vabalt teemadel, mis on hetkel tema elus olulised. Kõnet takistab kõnehäire, mistõttu võib kõne alguses tunduda arusaamatu ja omapärane. Sellegipoolest on sõnavara ja eneseväljendus hästi arenenud. Meeleolu on Juku sõnul valdavalt hea, esineb masendust, kui pole kellagagi rääkida. Juku kaebab ka unehäireid, mis avalduvad uinumisraskuses ning katkendlikus ja väheses kosutavas unes. Testimisel selgus, et tähelepanu ja keskendumine võivad olla hajuvad olukorras, kus Juku ei mõista, mis temalt küsitakse. Olukorras, kus ei saa aru, kuidas ülesannet lahendada võib ta ärrituda ja olukorrast eemalduda. Rühmajuhendaja ja õpetajate sõnul on Jukul vähene kriitikataluvus ja võib vahel oma võimeid üle hinnata. Emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) järgi ületab normpunktid depressiooni, üldistunud ärevushäire, sotsiaalärevuse ja asteenia skaalal. Võib siiski ka arvata, et test võis olla Jukule mõningal määral arusaamatu ka lisaselgitusi andes. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Juku kognitiivsed võimed ei ole eakohased. Ta orienteerub ajas, ruumis ja oma isikus. Nimetab end kenaks noormeheks. Palub tihti luba oma mõtete täpsustamiseks ja teeb seda väga detailselt. Arvestab teiste inimestega ja toob näitena välja, et kui Astangul on lifti kasutamine eelkõige mõeldud ratastoolikasutajatele, siis tema sellega ei sõida. Juku tegevusvõimet raskendavad kognitiivsed tegevuseeldused: mäluprobleemid – esineb unustamist ja raskus tegevust ilma eelneva üksikasjaliku juhendamiseta sooritada; psühhosotsiaalsed tegevuseeldused: raskus kontrollida oma emotsioone, kui miski ärritab, siis jätab tegevuse pooleli ja lahkub. Soovitused • Toetavate peresuhete arendamiseks ning paremaks toimetulekuks ja üksteise mõistmiseks vajadusel psühholoogi perenõustamise teenus elukohale sobivas rehabilitatsiooniasutuses. • Psühholoogiline nõustamine ärritumisega toimetulekuks. Vajab tuge suhtlemisel tekkivate probleemide ennetamiseks, oma käitumise kriitiliseks hindamiseks ja sobivate reageerimisviiside õppimiseks. • Unerežiimi korrastamiseks psühholoogiline nõustamine, unehügieeni õpetamine; vajadusel psühhiaatri konsultatsioon. 5  Rehabilitatsiooniplaan nr S00XXXXXX Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Juku Tamm Isikukood: xxxxxxxxx ÕPPIMINE JA HARIDUSE OMANDAMINE Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Hetkel osaleb Juku Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses sissejuhatus infotehnoloogiasse kursusel. Kursusega on rahul ning saab hakkama õppepingega. Varasemalt on õppinud lihtsustatud õppekava alusel. Kooli ajal esines Juku sõnul ka koolikiusamist. Hetkel läbib praktikat elektroonikatehases ja tulevikus soovib teha tööd IT- spetsialisti või süsteemiadministraatorina. Oma võimeid täpsemalt selles valdkonnas hinnata ei oska. Füsioterapeutilise hindamise käigus viidi läbi füüsilist sooritusvõimet hindavad testid, millest selgus, et Juku on füüsiliselt heas seisundis ja see toetab Juku õpinguid vastaval kursusel. Õpikeskkonna ja protsessiga seotud abivahendivajadust ei ole. Soovitused • Lõpetada kursus „Sissejuhatus infotehnoloogiasse“ TÖÖLE SAAMINE JA TÖÖL PÜSIMINE Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Vestlusel selgus, et Juku peab oma füüsilist seisundit heaks, kaela ega õlavöötme pingeid/valusid ei esine. Füsioterapeutilise hindamise käigus läbi viidud testide põhjal võib öelda, et füüsiline seisund toetab Juku töötamist arvutitega seotud erialal. Hetkel käib Juku lisaks kursusele kord nädalas praktikal, kus tööpäeva pikkus on 8 tundi. Juku sõnul on see talle jõukohane. Ainult tervislikust seisundist tingituna võib olla tähelepanu, keskendumisvõime ja mõtlemiskiirus mõnes ülesandes alanenud. Töötamisel vajab tuge ja juhendamist. Juku sõnul on tema käelised tegevused ja töötempo on võrreldes teistega aeglasem. Soovitused • Töövõime säilimiseks vajalik regulaarne puhkepauside pidamine (arvutitöö puhul on soovitatav igas tunnis teha 5-10 minutiline paus). • Töötamiseks võimetekohasel töökohal töötamise toetamise teenus. Juku vajab juhendamist töökoha otsingul, töösse sisse elamisel ning töötamise ajal ette tulevate probleemide lahendamisel. Kontaktid tegevuskavas. SOTSIAALNE AKTIIVSUS Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Peale koolipäeva viibib enamasti Astangu keskuse õpilaskodus. Jukule meeldib pidutseda, tantsida ja ta on varasemalt käinud ka loovtantsu ringis. Juku õpib viipekeelt, sest soovib juba lapsepõlvest saati teada, mida kurt tahab öelda. Juku sõidab rattaga, jookseb, laulab, mängib korvpalli, käib kinos ja ujumas. Lisaks mängib palju arvutimänge – fantaasia- ja sõjamänge. Oskab inglise keelt ja meeldib seda ka oma õele õpetada. Kodus veedab aega koeraga mängides. Juku kasutab „nutitelefoni“ – helistab, saadab sõnumeid, teeb palju pilte, kasutab Instagrami ja suhtleb sotsiaalmeedias (Facebook). Soovitused • Jätkata senist sotsiaalset ja füüsilist aktiivsust. ELUKOHA VÕI TÖÖKOHA KOHANDAMINE Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Juku on füüsiliselt terve ja toimetulev noormees ja tema praegune elukoht kohandamist ei vaja. Enda sõnul oskab Juku vajadusel töökohta (arvutitöö puhul) endale sobivaks kohandada, kuid uuringust selgus, et oskab seda teha vaid osaliselt. Soovitused 6  Rehabilitatsiooniplaan nr S00XXXXXX Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Juku Tamm Isikukood: xxxxxxxxx • Arvutitöökoha iseseisvalt kohandamiseks füsioterapeudi nõustamine õppetööd toetava füsioteraapia raames (Astangu Keskuses). • Töövõime tagamiseks ja arvutitööst tulenevate kutsehaiguste riski maandamiseks oluline kohandada töökoht vastavalt Juku vajadustele. ABIVAHENDI KASUTAMINE Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Lähtuvalt punktist „iseseisev toimetulek“, vajab Juku tema jaoks keerulisemate tegevuste (nt toiduvalmistamine, ametlik asjaajamine) sooritamiseks kirjalikku lihtsustatud juhendit. Soovitused: • Juku vajab tegevusterapeudi teenust üksikasjalike juhendite koostamist ja kasutama õpetamist, et õppida tema jaoks keeruliste tegevuste sooritamist. PUUDE LIIK VÕI MUUD TOIMETULEKUPIIRAJAD Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Rehabilitatsioonimeeskonna hinnangul on Jukul kerge vaimne alaareng ja kõnepuue. 2.1 REHABILITATSIOONIPLAANI B-OSA PSÜÜHIKAHÄIREGA ISIKUTE KOHTA VAENULIKU JA/VÕI OHTLIKU KÄITUMISE ESINEMINE Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Juku tunnistab, et tal võib ka väliselt väikesel põhjusel tekkida afektihoog, mille käigus võib ta füüsiliselt teisele inimesele kallale minna. Seda on tema sõnul varem korduvalt juhtunud. Juku sõnul ei ole ta leidnud oma kohta sotsiaalses suhtlusringkonnas („Tunnen end üksinda ja ignoreerituna. Ma ei meeldi kellelegi“) ning teda valdavad tihti tühjuse ja rõõmutuse tunded. Oma suurimaks sooviks nimetab Juku õnnelikuks saamist. Vestluse põhjal esinevad kliendil ärev-depressiived sümptomid, impulsiivsus ja afekt-labiilus. Soovitused • Arvestades kliendi rahuldaval tasemel arutlusvõimet ning probleemanalüüsi, on soovitatav osaleda psühhoteraapias, aga ka rühmateraapias. Lisaks on vajalik psühhiaatri ambulatoorne konsultatsioon võimaliku toetava ravi määramiseks. ENNAST KAHJUSTAVA KÄITUMISE ESINEMINE Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Juku eitab igasugust ennast kahjustava käitumise esinemist. Intervjuul on tema käitumine rahulik ja adekvaatne. Puuduvad autoagressiivsuse tunnused käsivartel (nt kraapimis-ja lõikamisjäljed, hematoomid). Soovitused • Kuigi vestlusel Juku eitab ennast kahjustavaid mõtteid, siis arvestades tema hirmu koduse situatsiooni ees, üksildust ning tõrjutust, vajab ta sellele vaatamata toetavat psühhoteraapiat. SÕLTUVUS ALKOHOLIST VÕI NARKOOTILISEST AINEST Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Alkoholi tarbib vaid tähtpäevadel seltskonnas, ei suitseta. Soovitused • Praeguse seisuga ei ole sellekohast sekkumisvajadust. 7  Rehabilitatsiooniplaan nr S00XXXXXX Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Juku Tamm Isikukood: xxxxxxxxx KOGNITIIVSED PROBLEEMID Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Hindajale olemasolevate andmete kohaselt (suunamiskiri nr S00XXXXXX) on Jukul varasemalt diagnoositud kerget vaimset alaarengut ilma olulise käitumishäireta ja ekspressiivset kõnehäiret. Vestlusel on teadvusel ning korrektselt orienteeritud ajas, kohas ja isikus. Situatsiooni hindamine on osaline. Üldteadmised on kliendil vestluse põhjal normist madalamal tasemel. Soovitused • Praeguse seisuga ei ole sellekohast sekkumisvajadust. Kognitiivne võimekus on varasemalt hinnatud ning diagnoos püstitatud. PSÜÜHIKAHÄIRE ESINEMISE MÄÄR Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Olemasolevate andmete kohaselt (suunamiskiri nr S00XXXXXX) on Jukul varasemalt diagnoositud kerget vaimset alaarengut ilma olulise käitumishäireta ja ekspressiivset kõnehäiret. Soovitused • Praeguse seisuga ei ole sellekohast sekkumisvajadust. VAIMSED VÕIMED, INTELLEKTIPUUDE ESINEMISE MÄÄR Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Olemasolevate andmete kohaselt (suunamiskiri nr S00XXXXXX) on Jukul varasemalt diagnoositud kerget vaimset alaarengut ilma olulise käitumishäireta. Soovitused • Praeguse seisuga ei ole sellekohast sekkumisvajadust. ERIHOOLEKANDETEENUSE VAJADUS Isik vajab toimetuleku kindlustamiseks sotsiaalteenuseid ja erihoolekandeteenuseid. • Vajab abi ametiasutuses suhtlemisel, dokumentide täitmisel, nende sisust arusaamisel; • Vajab juhendamist raha ja aja planeerimisel, keerulisemate toitude valmistamisel. • Vajab tuge võimetekohase töö otsimisel, sisse elamisel ja selle säilitamisel; • Vajab juhendamist ettetulevate probleemide lahendamisel; • Vajab tuge töökohal töötegevuste õppimisel. Soovitused • Juku vajab iseseisva toimetuleku toetamiseks igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise, toetatud elamise teenust. 8  Rehabilitatsiooniplaan nr S00XXXXXX Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Juku Tamm Isikukood: xxxxxxxxx Hinnang kliendi tegevusvõimest tulenevale kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusele, mis on tingitud erivajadusest, mitte vanusest. Võimalusel märkida ka tegevuse sooritamisel kasutatav abivahend. Tegevus Abivajaduse sagedus, ulatus Hügieenitoimingud Ei vaja Söömine Vajab juhendamist toidutegemisel Riietumine Ei vaja Liikumine Vajab juhendamist uues keskkonnas Suhtlemine Vajab abi suhtlemisel ametiasutustega Juhendamine Vajab üksikasjalikku ja arusaadavat juhendamist Järelevalve Ei vaja Hinnangu koostasid Sotsiaaltöötaja Katri Laanisto Füsioterapeut Piret Tiits Tegevusterapeut Brittel Bötker Eripedagoog Maret Rander Psühholoog Birgit Veskioja Psühhiaater Katrin Iverson 9  Rehabilitatsiooniplaan nr S00XXXXXX Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Juku Tamm Isikukood: xxxxxxxxx 3. REHABILITATSIOONIPLAANI C-OSA (TEGEVUSKAVA) 3.1 Teenusega seotud Tegevused eesmärkide saavutamiseks Teenuse Teenuse Teenuse kood Rehabilitatsiooniteenuse otsesed eesmärgid osutamise osutaja/teenust raames osutatav (rehabilitatsiooni maht tundides vahetult osutav üksikteenus (teenus) alaeesmärgid) ja sagedus spetsialist (nädalas, kuus, aastas) Rehabilitatsiooniplaani 1002 Juku saab aru Sotsiaaltöötaja selgitab Jukule Ühekordne, Astangu KRK või täitmise juhendamine rehabilitatsiooniplaani rehabilitatsiooniplaanis sisalduvat ning vajadusel ka teine sisust ja oskab tegutseda annab edasised juhised tegevuskava jooksvalt juhiste rehabilitatsiooni- vastavalt tegevuskavale. täitmiseks. andmine, max asutus 30 min ühe korra kohta. Tegevusterapeudi ja 2003 Juku oskab iseseisvalt Üksikasjalike juhendite koostamine ja Esialgu kord Astangu KRK või loovterapeudi teenus kasutada igapäevaeluks kasutama õpetamine; nädalas, teine koostatud juhendeid Juhendite praktiline kasutamine tegevuste edaspidi kord rehabilitatsiooni- sooritamiseks. kuus juhendite asutus ülevaatamiseks. Max 30 min ühe korra kohta. Psühholoogi teenus 2010 Juku oskab lahendada Suhtlemisel tekkivate probleemide 1 x kuus, min 2 Astangu KRK või probleeme ennetamine, oma käitumise kriitiline h teine hindamine ja sobivate reageerimisviiside rehabilitatsiooni- õppimine. asutus Psühholoogi 2011 Juku pere oskab Jukule Peresuhete toetamine ja arendamine 1x kuus, min 2 h Astangu KRK või perenõustamine sobivat tuge pakkuda üksteise mõistmiseks. teine rehabilitatsiooni- asutus 10  Rehabilitatsiooniplaan nr S00XXXXXX Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Juku Tamm Isikukood: xxxxxxxxx 3.2 Muud Teenusega seotud Tegevused eesmärkide saavutamiseks Teenuse Teenuse teenused, otsesed eesmärgid osutamise osutaja/teenust mis on (rehabilitatsiooni maht vahetult osutav rehabiliteeri alaeesmärgid) tundides ja spetsialist mist sagedus toetavad (nädalas, kuus, aastas) Igapäevaelu Juku on Juku pöördub teenuse saamiseks Sotsiaalkindlustusameti Minimaalsel Veroonika Bojetskaja, toetamise igapäevaelutoimingut juhtumikorraldaja poole. t 4 tundi Endla 8, Tallinn, teenus es iseseisev • Vajab abi ametiasutuses suhtlemisel, dokumentide kuus, pärast telefon 664 0116, e- Astangu post: täitmisel, nende sisust arusaamisel; KRK veroonika.bojetskaja • Vajab juhendamist aja planeerimisel. lõpetamist. @sotsiaalkindlustusa met.ee Toetatud Jukul on turvaline, Juku pöördub teenuse saamiseks Sotsiaalkindlustusameti Minimaalsel Veroonika Bojetskaja, elamise piisava toetusega juhtumikorraldaja poole. t 2 tundi Endla 8, Tallinn, teenus elukoht • Vajab abi ametiasutuses suhtlemisel, dokumentide nädalas, telefon 664 0116, e- pärast post: täitmisel, nende sisust arusaamisel; Astangu veroonika.bojetskaja • Vajab juhendamist raha ja aja planeerimisel, KRK @sotsiaalkindlustusa keerulisemate toitude valmistamisel. lõpetamist. met.ee Töötamise Juku töötab Juku pöördub teenuse saamiseks Sotsiaalkindlustusameti Minimaalsel Veroonika Bojetskaja, toetamise võimetekohasel juhtumikorraldaja poole. t 4 tundi Endla 8, Tallinn, teenus töökohal • Vajab tuge võimetekohase töö otsimisel, sisse kuus, pärast telefon 664 0116, e- Astangu post: elamisel ja selle säilitamisel; KRK veroonika.bojetskaja • Vajab juhendamist ettetulevate probleemide lõpetamist. @sotsiaalkindlustusa lahendamisel; met.ee • Vajab tuge töökohal töötegevuste õppimisel. Õppetööd Juku oskab Vajab nõustamist töökoha kohandamisel Ühekordne Astangu KRK toetav arvutitöökoha enda Praktiline töökoha kohandamine Astangu keskuses 1 tunni füsioterapeut füsioteraapia ulatuses 11  Rehabilitatsiooniplaan nr S00XXXXXX Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Juku Tamm Isikukood: xxxxxxxxx 3.2 Muud Teenusega seotud Tegevused eesmärkide saavutamiseks Teenuse Teenuse teenused, otsesed eesmärgid osutamise osutaja/teenust mis on (rehabilitatsiooni maht vahetult osutav rehabiliteeri alaeesmärgid) tundides ja spetsialist mist sagedus toetavad (nädalas, kuus, aastas) vajadustele vastavaks kohandada. 12  Rehabilitatsiooniplaan nr S00XXXXXX Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Juku Tamm Isikukood: xxxxxxxxx „Olen teadlik rehabilitatsiooniplaanis antud hinnangutest ja tegevuskavast ning nõustun nendega.” Eriala Nimi Allkiri Kuupäev Rehabilitatsiooniplaani Katri Laanisto koostamise eest vastutav rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist Sotsiaaltöötaja Katri Laanisto Füsioterapeut Piret Tiits Tegevusterapeut Brittel Bötker Eripedagoog Maret Rander Psühholoog Birgit Veskioja Psühhiaater Katrin Iverson Rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg: 10.04.2015 – 10.04.2020 Teenuse saaja või tema seadusliku esindaja nimi ja allkiri ja allkirjastamise kuupäev. 13  Suunamiskiri nr Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Liisa Isikukood: REHABILITATSIOONIPLAANI D-OSA (teenuse tulemuslikkuse põhjendatud hinnang) Põhilised asjaolud, mis takistasid rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste elluviimist Kõikuv meeleolu, vähene algatusvõime. Põhilised asjaolud, mis soodustasid rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste elluviimist Koostöövõime, motiveeritus, soov muuta oma elu. Tegevusvõime uuring ja põhjendatud hinnang Liisa viibis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses ajavahemikul 06.04.-10.04.2015 isikliku rehabilitatsiooniplaani alusel tegevusterapeudi teenusel (2003), 7 tunni ulatuses; füsioterapeudi teenusel (2001) 5 tunni ulatuses; psühholoogi teenusel (2010) 2 tunni ulatuses; sotsiaaltöötaja teenusel (2004) 1 tunni ulatuses; rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamise teenusel (1002) 1 tunni ulatuses, majutusteenusel (3001) 4 ööpäeva ulatuses. Liisa on kodus olnud viimased 7-8 aastat, mil tööl üldse käinud ei ole. Ta ise leiab, et põhjuseks on vähene julgus midagi uut proovida. Ametitel, millega varem kokku puutunud ja saaks võimalusel ka praegu hakkama, kui natuke harjutada, ei leidu või ei pakuta Linnas osalise koormusega tööd. Tööle saamisel on esinenud probleeme transpordi osas. 2-3 nädalat tagasi on Liisa võtnud end uuesti Töötukassas arvele, eesmärgiga saada arvutikoolitust, mis tema arvates võiks kasuks tulla. Töötukassal ei olnud hetkel arvutikursust pakkuda ja seepärast suunati Liisa grupinõustamise tööturuteenusele (töögrupp). Liisal on päris konkreetne ja adekvaatne ettekujutus ametitest, mis talle sobida võiks ja mille vastu huvi tunneb. Nt kohvikus teenindaja või abitöötaja köögi poolel, toateenindaja hotellis või koristaja. Liisal on olemas töömotivatsioon, kuid vajalik oleks tööpraktika. Liisa tuleb toime enese-eest hoolitsemise põhitoimingutega (liikumine, siirdumine, söömine, riietumine, pesemine, wc - toimingud). Söömine –vastavalt tujule ja tervisele (ükskõiksus). Riietumine - saab ise hakkama. Isiklik hügieen: vastavalt tervislikule seisundile. Suhtlusvõrgustik: poeg, mees. Ei taha suhelda. Tegevusvõimet piiravad häiritud psühhosotsiaalsed tegevuseeldused: ei suuda ennast kontrollida, ei suuda emotsioone taltsutada. Teeb, kuna peab tegema, mitte seepärast, et tahab. Puudub algatusvõime ja tahe teha tööd. Kliendi meeleolu kõikumise perioodid, alanenud tahteaktiivsus põhjustavad tegevusvõime langust. Füüsilise tervise osas lihas-närvivalud kaela-õla piirkonnas, vähene füüsiline vastupidavus. Teraapiate eesmärgid: • Tähendusrikaste tegevuste leidmine ja kasutamine, mille kaudu parendatakse füüsilist võimekust. • Emotsionaalse seisundi määratlemine. • Koostöös kliendiga sobivate toimetulekutehnikate leidmine tagamaks maksimaalse iseseisvuse. • Harjutusvara alusel harjutuste iseseisev sooritamine kodus igapäevaselt. Rehabilitatsiooniplaani eesmärgi saavutamise hinnang: Rehabilitatsiooniplaani eesmärk oli, et Liisa on kahe aasta jooksul saavutanud sellise motiveerituse taseme, et on saanud osalise ajaga tööle. Teenuste lõppedes hindas meeskond, et eesmärgi saavutamiseks on olnud edusamme, eesmärgi täitmisele on lähenetud. Liisa tegeleb aktiivselt tööle saamisega ja tema motiveeritus on võrreldes rehabilitatsiooniplaani koostamise ajaga väga palju paranenud. Soovituslik on jätkata rehabilitatsiooniplaani tegevustega. Soovitused • Aja planeerimist saab alustada eesmärkide seadmisest ning tegevus- ja ajaplaani koostamisest. Struktureerida päevaplaan ja raskemad tegevused sooritada, kui on rohkem energiat.  Suunamiskiri nr Rehabilitatsiooniteenuse saaja: Liisa Isikukood: • Aja teadlik planeerimine päevaplaanis lisab kindlustunnet, mõjub motiveerivalt soovide ning sihtide saavutamiseks, sest toetab eesmärkide elluviimist. • Leida päevas vähemalt 20 minutit, et tegeleda endale meelepäraste tegevustega. • Jätkata kodus lõõgastustreeninguga. • Tööpraktika teenuse taotlemine Töötukassast, mille läbi on võimalik õppida uusi tööoskusi ja läbida tööharjutus. • Peale tööpraktika teenust võib osutuda vajalikuks ka töötamise toetamise teenus tööle asumise korral. • Iga päev leida aeg, vähemalt 20 minutit, harjutuskavade alusel võimlemiseks või väljas liikumiseks. • Jõukohaste ja meelepäraste vabaaja tegevuste leidmine kodukohas. Hinnangu koostasid: Kadri Joost, füsioterapeut Birgit Veskioja, psühholoog Kerli Tamme, sotsiaaltöötaja Jana Iljitšova, tegevusterapeut Aivi Tamm, sotsiaaltöötaja Koostamise kuupäev 10.01.2015 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Aivi Tamm, [email protected], tel 687 7231