Rehabilitatsiooniprogrammi - Peaajukahjustuse järgne taastumiskursus - kinnitamine

ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Rehabilitatsiooniprogramm PEAAJUKAHJUSTUSE JÄRGNE TAASTUMISKURSUS 2015 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Aadress: Astangu 27 13519 TALLINN Tel: 687 7231 Faks: 687 7200 E-post: [email protected] Rehabilitatsioonivaldkond Programmi nimetus: peaajukahjustuse järgne taastumiskursus Programmi maht: 35 nädalat, 1036 tundi Töökeel: eesti keel Töövorm: päevane Rühma suurus: 6-8 inimest Keskuse direktori kinnitus: Kinnitan: MARI RULL …………………………(allkirjastatud digitaalselt) “01” september 2015 a. käskkiri nr 5-2/1R Kõik õigused kaitstud. ©Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 2015. Käesolev väljaanne on nii paberikandjal kui ka elektroonilisel kujul autoriõiguse objekt vastavalt Autoriõiguse seadusele ning selle tervikuna või osaline kopeerimine, edastamine või avaldamine mistahes vormis on lubatud ainult Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kirjalikul loal. Sisukord: 1. Üldinfo programmi korraldamiseks: töömaht, - keel, -vorm, grupi suurus 2. Sihtgrupp 3. Programmi eesmärgid 4. Vastuvõtt, hindamine 5. Spetsialistide töökorraldus 6. Programmi korraldamine 7. Tegevuste tunnijaotusplaan 8. Moodulite kirjeldused 9. Rehabilitatsiooniteenuste korraldamine 10. Tulemuste hindamine ja programmi lõpetamine 1. Üldinfo programmi korraldamiseks: töömaht, -keel, -vorm, grupi suurus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Astangu Keskus) taastumiskursuse programm on alusdokument rehabilitatsiooniprogrammi „Peaajukahjustuse järgne taastumiskursus“ (edaspidi Programm) läbiviimiseks. Programmi toimumise aeg määratakse direktori käskkirjaga. Programm viiakse läbi päevases vormis ning eesti keeles. Grupi suuruseks on 6-8 osalejat. Programmi kestus on 5-9 kuud. Programmi pikkus on sõltuv osaleja eesmärkide täitmisest Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. Programmi kogumaht on maksimum 35 nädalat. Grupis läbiviidavate moodulite maht aastas on 1036 tundi, lisaks igal osalejal vastavalt programmi alguses koostatud tegevuskavale erinevad rehabilitatsiooni- ja/või huvitegevused. Vastavalt programmis osalejate töö- ja tegevusvõimele võib vajadusel teha üldises programmis muudatusi pikendades vaheaegu või asendades mõne mooduli läbimise rühmatöös individuaalse tegevusega. 2. Sihtgrupp Peaajukahjustuse järgne taastumiskursus on suunatud tööealistele peaajukahjustuse (traumaatiline ajukahjustus, ajuinfarkt, ajukasvaja, hüpoksiline kahjustus vm ajukahjustus) läbi elanud inimestele, kelle tervislik seisund on aktiivse taastusravi tulemusel stabiliseerunud, kuid esineb:  mälu- või muid kognitiivseid probleeme;  raskusi keskendumise;  kõneprobleeme;  meeleolu kõikumist;  peavalu, väsimust, unisus;  raskusi igapäevaelu tegevustes jm. Programmis osalemise eeldused:  vanus vähemalt 16 aastat;  suuline eesti keele oskus vähemalt algtasemel, et suuta väljendada oma soove ja mõtteid ning osaleda rühmas toimuvates tegevustes;  kliendi enda ja tema lähedaste motiveeritus, soov kursusel osaleda ning kursusel osalemise põhjendatus;  piisav potentsiaal iseseisvuse tõstmiseks koduses elus, töötamisel või õppimisel;  piisav enesekontroll, et ei esineks füüsiliselt või muul moel agressiivset käitumist teiste suhtes  ööpäevaringse füüsilise kõrvalabi vajaduse korral isikliku abistaja olemasolu. 3. Programmi eesmärgid Taastumiskursuse eesmärgiks on toetada inimese naasmist aktiivsesse ellu: tähtsal kohal on oma võimete tundmaõppimine, iseseisvuse suurendamine ja ühiskonnas uute rakendumisvõimaluste leidmine (nii õppimisvõimalused ja töötamine kui ka vaba aja sisustamise ja suhtlemisvõimalused). Kursuse jooksul aidatakse kohaneda peaajukahjustusest tuleneva terviseseisundiga, aidatakse kaasa eneseteadvuse tõusule, püütakse läbi rühmategevuste ja teraapiate teadvustada inimesele tema toimetulekupiiranguid ja vähendada nende mõju inimese elukvaliteedile. Rühmatööde ja individuaalse rehabilitatsiooni kaudu:  arendatakse kognitiivseid võimeid – mälu, tähelepanu, mõtlemise paindlikkust, verbaalseid ja visuaalruumilisi võimeid, eneseväljendusoskust;  tõstetakse eneseteadvust – aidatakse saada adekvaatne, reaalsusele vastav pilt iseendast, analüüsida oma võimeid erinevates valdkondades (kognitiivne, füüsiline, emotsionaalne seisund);  parandatakse toimetulekut igapäevaelu tegevustega – aidatakse taastada või arendada söögivalmistamise, kodutööde, oma eelarve planeerimise, keskkonnas orienteerumise, tegevuste planeerimise oskust;  parandatakse füüsilist seisundit – arendatakse üldfüüsilisi võimeid ja koordinatsiooni, parendatakse liikumise kvaliteeti, õpetatakse lõõgastumisvõtteid, ergonoomilisi kehaasendeid ja antakse teadmisi liikumisel tekkinud vigastuste esmaabist;  arendatakse/parandatakse psühhosotsiaalseid oskusi – arendatakse koostööoskusi, tolerantsust, suhtlemisoskusi, õpetatakse stressiga toimetuleku viise ja emotsionaalse eneseregulatsiooni oskust;  toetatakse isiklike eesmärkide saavutamist – aidatakse leida võimalusi jõukohase produktiivse tegevuse (töö, õppimine, vabaajategevused, teiste inimeste abistamine) tegemiseks. 4. Vastuvõtt, hindamine Vastuvõtt toimub kehtivate vastuvõttu reguleerivate kordade alusel. Kandidaadile korraldatakse võimalusel 2-5 päevane hindamine. Hindamine toimub õpilaskodus elamise käigus, osaledes taastumiskursuse rühmategevustes ja individuaalselt erinevate spetsialistide poolt. Hindamismeeskonda kuuluvad sotsiaaltöötaja, psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, muusikaterapeut, tööhõivespetsialist, programmi koordineerija ning vajadusel ja võimalusel taastusarst ja psühhiaater. Hindamisperioodi jooksul hinnatakse kandidaadi tegevusvõimet, tugevusi ja motivatsiooni kursusel osalemiseks. Hindamiste põhjal koostatakse kirjalikud kokkuvõtted/hinnangud ja antakse soovitused edaspidiseks. Meeskonnatöö tulemusena selgub vajadus taastumiskursuse töös osalemiseks ja individuaalseks rehabilitatsiooniks. Hindamisperioodi lõppedes toimub hindamist koordineeriva spetsialisti ja kandidaadi kohtumine, et teha kokkuvõtted ja anda esmast tagasisidet. Meeskonnatöös otsustamiseks kasutatakse dokumentide eelinfot, perega toimunud vastuvõtuvestlusest saadud infot, kliendiga toimunud vestluste, testimise jm hindamise käigus saadud infot. Meeskonnatöö tulemusena valmib Kutserehabilitatsioonivajaduse hindamise kokkuvõte (Lisa 1), mille edastab kandidaadile koos selgituste ja edasiste juhtnööridega hindamise koordineerija. Juhul kui kandidaadil pole võimalik hindamiseks keskuses viibida kauem kui 1 päev, korraldatakse talle hindamine spetsialistide poolt individuaalselt. Seejärel otsustatakse meeskonnatöös pikema hindamise vajadus. 5. Spetsialistide töökorraldus Kõikide tegevuste läbiviimisel arvestatakse programmis osalejate üldisemaid õpi- ja rehabilitatsioonivajadusi. Osalejatega tegelevad spetsialistid on lisaks erialasele kvalifikatsioonile saanud täiendkoolitust tööks peaajukahjustusega klientidega ning nad on osalenud pikemat aega töös just selle sihtrühmaga. Koos taastumiskursusega töötavate spetsialistide ja juhendajatega on välja töötatud Taastumiskursuse tööpõhimõtted. Programmis osalejatega tegelevate spetsialistide tihe koostöö ja töö eesmärkide kooskõla saavutatakse regulaarselt toimuvate meeskonnatööde korraldamise abil. Kõik rühmaga tegelevad spetsialistid osalevad meeskonnatöös enne programmi algust ja kokkuvõtete tegemiseks pärast programmi lõppemist. Programmi kestel toimuvad meeskonnatööd, kus osaleb tuummeeskond – sotsiaaltöötaja, psühholoog, logopeed, füsioterapeut, tegevusterapeut, tööhõivespetsialist. Meeskonnatööks koostavad kirjaliku kokkuvõtte osalejate arengust koos ettepanekutega kõik rühmaga töötavad spetsialistid/juhendajad. Programmi koordineerija teeb neist osalejate kaupa kokkuvõtte ning saadab enne meeskonnatööd tutvumiseks kõigile spetsialistidele. Meeskonnatööd protokollitakse ja programmi koordineerija edastab info kõigile rühmaga töötavatele spetsialistidele/juhendajatele. Septembris toimuvad vajadusel täiendavad individuaalsed hindamised, keskkonna ja tegevusvõime hindamine rühmategevustes ja õpilaskodus. Seejärel lepitakse meeskonnatöös kokku osalejate eesmärgid, teraapiate järjekord ning terapeutide vahel jagatakse ülesanded. Individuaalne rehabilitatsioon osalejaga algab oktoobrist ja lõpeb eesmärkide täitmise järel, aga hiljemalt aprilli lõpus. Individuaalsest rehabilitatsioonist kokkuvõte tehakse vahehindamiseks enne meeskonnatöö toimumist ja teraapia lõppedes. Individuaalse rehabilitatsiooni kokkuvõte ja soovitused sisestatakse andmebaasi. Programmis osalejate eesmärkide püstitamisel ja arengu hindamisel rakendatakse elukvaliteedipõhist lähenemist. Programmis osaleja tegevuskava loomisel lähtutakse kehtivast tegevuskavade loomise ja rakendamise korrast. 6. Programmi korraldamine Programmi koordineerib ja korraldab programmi koordineerija. Programmi koordineerija ülesandeks on koostada rühmategevuste nädalaplaan, jagada infot meeskonnale ja kutsuda kokku meeskonnatöid, rehabilitatsiooniteenuste lisandumisel täiendada iga kliendi nädalaplaani nendega, suhelda jooksvalt klientidega ja nende lähedastega, viia läbi vahehindamised ja fikseerida tulemused. Programmi koordineerija vastutab klientide tegevuskavade loomise ja rakendamise eest. Tegevuskavade loomisel ja rakendamisel lähtutakse keskuse vastavast korrast. Orienteerumise lihtsustamiseks ja mälu abivahendite kasutamise hõlbustamiseks on kogu programmi jooksul osalejate kasutuses koduklass, kus toimub suur osa rühmatöödest. Nende moodulite rühmatööd, mis nõuavad erivahendeid (näiteks arvutiõpetus, muusikateraapia, kehaline arendamine), toimuvad vastava sisustusega ruumides. Programmi alguses hindab tegevusterapeut õpilaskodu tubasid ja annab soovitusi ruumi ümberkorraldamiseks lähtuvalt osaleja vajadustest. Programm algab 2-4 päevase kohanemisajaga, mida korraldab programmi koordineerija. Sel ajal tutvuvad osaleja keskusega, programmi töökorralduse, programmi läbiviijatega, harjuvad üksteisega, koostavad rühma käitumis- ja suhtlemisreeglid jmt. Pärast kohanemisaega toimub programmi töö vastavalt nädalaplaanile. Vajadusel koostatakse osalejale individuaalne nädalaplaan. Vajadusel toimub esimesel veerandil (10 nädalat) igal hommikul orienteerumisrühm, mille käigus programmi koordineerija arutab koos osalejatega läbi konkreetse päeva kava, tegevused ning eesmärgid. Programm on üles ehitatud moodulstruktuuris. Erinevates moodulites käsitletavad teemad ja läbiviidavad tegevused on omavahel lõimitud. Vajadusel osaleb tegevuste läbiviimisel 2 spetsialisti. Programmis on 3 pikemat vaheaega: esimene oktoobris (kestusega 1 nädal), teine detsembris (kestusega 2 nädalat), kolmas märtsis (kestusega 2 nädalat). Arvestades osalejate töövõimet, võib vajadusel vaheaegu pikendada või lisada. Päeva ajaline korraldus: 1. sessioon 9:00-10:30 Puhkepaus (kestusega 0,5 h) 2. sessioon 11:00-12:30 Lõuna (kestusega 1 h) 3. sessioon 13:30-15:00 7. Tegevuste tunnijaotusplaan I poolaasta II poolaasta Kokku Moodulid 1.-15. nädal 16.-35. tunde Kokku 15 nädal nädalat, Kokku 20 tunde nädalat, nädalas tunde nädalas Nädala kokkuvõte 2 2 70 Kõnearendus 2 2 70 Matemaatiline arendamine 2 2 70 Kehaline arendamine 2 2 70 Kehatunnetus 2 2 70 Enese tunnetamine 2 2 70 Sotsiaalsed oskused (sh Igapäevaelu 2- 4 4 130 tegevused) Arvutiõpetus 4 2 100 Muusikateraapia 2 2 70 Loovtegevus 4 4 140 Suhtlemisõpetus 2 2 70 Toitumisõpetus 18 tundi 18 Karjäärikujundamine 20 t aasta jooksul 20 Töökatsed: 1) toiduvalmistamine - 4 t nädalas 7 28 nädala jooksul 2) puidutöö - 3 t nädalas 30 10 nädala jooksul 3) lihttöötuba 2 t nädalas 5 10 nädala jooksul Individuaalsed rehabilitatsiooni- ja/või huvitegevused  8. Moodulite kirjeldused Kõnearendus Kokku tunde: 70 Mooduli eesmärgid ja läbiviimise kava koostatakse lähtudes programmis osalejate vajadustest ja võimetest. Programmi eesmärkide täitmiseks lõimitakse käsitletavaid teemasid enese tunnetamise ja suhtlemisõpetuse mooduli teemadega. Eesmärgid: Võimaldada osalejal  täiendada eesti keele igapäevase kasutamise oskust kui tunnetustegevuse ja toimingute planeerimise/reguleerimise vahendit;  täiendada toimingute kontrollimehhanisme;  kujundada ja täpsustada kognitiivsete ja psüühiliste protsesside vahendusel keelelise suhtlemise osaoskusi (kõnelemist, kuulamist, lugemist, kirjutamist);  parendada kõnevalmidust, suhtlemispädevusi;  täiendada info töötlemise, meenutamise ja äratundmise oskusi;  kujundada sotsiaalse suhtlemise põhioskusi;  kujuneda aktiivseks, elukestvat õppimist väärtustavaks isikuks. Tegevuse sisu: 1. Kõneseisundi hindamine Rühma liikmete omavaheline tutvumine. Ootused-kavatsused, tegevuse põhjendused. Õpioskuste taseme määramine rühmatingimustes, töökava koostamine ja tegevuste planeerimine. Kõne seisundi täpsustamine ja hindamine eesti keele praktiliseks kasutamiseks. Hindamistulemuste analüüs koos osalejaga. Kompenseerivate ja abistavate võtete vajaduse väljaselgitamine. Individuaalse toetava kõnerehabilitatsiooni vajaduse selgitamine. 2. Arenduslik osa: Koostatakse vastavalt rühma vajadustele ja lähtuvalt programmis osalejate võimetest. Tulemused: Osaleja  mõistab keelelise suhtlemise olulisust ümbritseva täpsemal tunnetamisel;  tunneb oma keelelise suhtlemise tugevaid ja nõrku külgi;  on parenenud kõnevalmidus;  teab, kust saab emakeele - alast abi;  mõistab vajadust kasutada suhtlemisel adekvaatset sõnavara;  on parenenud keelelise suhtlemise põhioskused;  teab, kuidas hankida ja mõista igapäevaelu infot,  on omandanud olulisemate tarbetekstide koostamise põhimõtted;  kasutab kirjutamist mälu toetamiseks ning hangib enda kirjutatu abil vajalikku infot ümbritsevas orienteerumiseks  oskab kasutada keelt kui oma tegevuse planeerimise ja reguleerimise vahendit;  väärtustab elukestva õppimise vajadust. Matemaatiline arendamine Kokku tunde: 70 Arvestades programmis osalejate tunnetuslikku individuaalsust, toimub vajalike oskuste omandamine ja kinnistamine valdavalt praktilise õpetuse kaudu. Ootused tulemuste suhtes on paindlikud. Õpetaja teeb vastavalt osalejate vajadustele valikud mooduli sisu kohta. Nimetatud valikud kajastuvad õpetaja tööplaanis. Eesmärgid: Osalejal on võimalus  mõista matemaatika olemust, otstarvet ja tähtsust;  arvu mõiste rakendamise oskust suuruste mõõtmisel;  majanduslikku mõtlemist, intuitsiooni ja loovust;  analüüsida isiklikke rahajuhtimise valikuid ja sääste;  tunda ostu-müügi toiminguid;  kujundada enesekontrollioskusi;  hinnata iseennast, analüüsida oma huve ja oskusi; omandada ja arendada  arvutustehnilisi vilumusi peast, kirjalikult ja kalkulaatori abil arvutamiseks;  abivahendite kasutamise oskusi;  loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet ja kvantitatiivsete seoste mõistmist matemaatiliste seoste kaudu;  igapäevaeluks vajalikke oskusi matemaatika valdkonnas, õppida iseseisvalt elama; rakendada  matemaatika-alaseid teadmisi ja oskusi oma isikliku elu korraldamisel; Tegevuse sisu: I Diagnostiline osa. Matemaatiliste baasoskuste taseme hindamine, võimete ja tugevate külgede leidmine, saavutusvajaduse teadvustamine. Kompenseerivate ja abistavate võtete vajaduse väljaselgitamine. Individuaalse abi vajaduse ja selle määra täpsustamine. Koostöö ja õpivõime arendamine. Kokkulepete ja reeglitega arvestamine, väärtushinnangute kujundamine ja praktilise tegevuse potentsiaali leidmine. II Arenduslik osa. Reaalarvud. Täisarvud. Murdarvud. Kümnendmurru mõiste. Ligikaudsed arvutused, ümardamine. Protsentarvu mõiste. Protsentarvu rakendamine situatsioonülesannete lahendamisel (rahaülesanded). Majandus- ja rahandusmõisteid (raha, valuuta, palk, maksud, hind, võlg, laen, hoiused). Majandusliku tegevuse kavandamine. Perekonna ja isikliku eelarve koostamise põhimõtted. Säästueelarve mõiste. Maksud. Tulud, kulud. Isikliku eelarve koostamine. Elulähedaste situatsioonülesannete lahendamine. Tulemused: Osaleja  rakendab arvu mõistet praktiliste ülesannete lahendamisel;  kasutab protsendi mõistet majandus- ja rahandusküsimusi kajastavate ülesannete lahendamisel;  mõistab hinnata iseennast, analüüsida oma huve ja oskusi;  on omandanud abivõtete ja –vahendite kasutamise oskused eluliste ülesannete lahendamisel;  mõistab majandus- ja rahandusasjadesse kuuluvaid seoseid ja mõisteid;  oskab planeerida oma isiklikke tegevusi ühiskonnas kehtivate hinna-, palga- ja maksureeglite järgi (vajadusel abiga);  oskab hinnata säästliku eluviisi põhitõdesid. Kehaline arendamine Kokku tunde: 70 Eesmärgid: Võimaldada osalejal  parendada oma liikumise kvaliteeti;  arendada üldfüüsilisi võimeid vastavalt individuaalsele tervislikule seisundile;  õppida maandama kehalisi pingeid lõõgastumise abil;  kujundada tervislikku eluviisi ja liikumisharjumust;  omandada põhilisi igapäevaeluks vajalikke ergonoomilisi kehaasendeid;  saavutada aktiivne eluhoiak;  saada teadmisi liikumisel tekkinud vigastuste esmaabist. Tegevuse sisu:  sihtmotoorse tegevuse teadvustamine;  liikumiskvaliteeti parandavad harjutused;  liikumis- ja sportmängud;  jõuharjutused;  koordinatsiooni- ja tasakaaluharjutused;  kehalise aktiivsuse tõstmine läbi erinevate spordivahendite kasutamise;  liikumisel tekkinud vigastuste esmaabi;  venitusharjutused;  lõõgastumisharjutused;  veega kohanemine ja vees liikumine. Tulemused:  oma keha adekvaatsem tajumine;  paranenud liikumise kvaliteet;  teadmised liikumisel tekkinud vigastuste esmaabist;  teadmised erinevatest liikumisviisidest ja spordi abivahenditest;  oskus olla meeskonnaliige sportmängus;  oskab senisest paremini toime tulla kehaliste pingetega;  paranenud üldfüüsiline võimekus;  paranenud teadlikkus igapäevase liikumise vajadusest;  teadmised ergonoomilistest kehaasenditest. Kehatunnetus Kokku tunde: 70 Eesmärgid: Kehataju teraapia eesmärgiks on õppida aktsepteerima iseennast ja oma keha. Kehataju arendamise eesmärk on eneseväljenduse ja kehaga rahulolu parandamine. Oma kehataju arendamine suurendab enesekindlust ja avardab väljendusvõimalusi. Kehatunnetuse rühmatunnis arendatakse tunnetama oma keha ja liigutusi, ruumitaju. Parendatakse kuulamis-, jälgimis-, matkimisoskusi. Eesmärgiks on võimalikult iseseisva liikumise saavutamine ja rütmitunnetuse arendamine; tervislike elusviiside kujunemine ja psüühiliste protsesside aktiveerimine, enesetunnetuse ja –regulatsiooni parim võimalik areng. Tegevuse sisu:  liikumisharjutused ja mängud paaris, rühmas;  harjutused peegli ees;  lõõgastus-, keskendumis- ja hingamisharjutused;  kehatunnetus läbi tasakaaluharjutuste;  teadvuse teekond läbi keha;  hingamisharjutused;  harjutused kehapiiride teadvustamiseks;  rõõmu väljendamine, osalemine jagatud rõõmus (kehakeel ja häälekas ning kohane eneseväljendus);  kaotuse vastuvõtmine, pinge maandamine. Harjutused pingeseisundi äratundmiseks, maandamiseks ja lõõgastumiseks;  rütmiliikumine ja rütmide tekitamine oma kehaga (jalgade trampimine, kätega plaksutamine, kätega plaksu löömine puusadele, reitele jne);  erinevad kehaasendid ja rütmide tekitamine kehaga. Tulemused: Osaleja oskab  eristada liikumis- ja rütmikaharjutustes ruumi- ja ajasuhteid;  olukorrale vastavalt suhelda kaaslastega, rõõmustada edu üle, jagada ühiseid elamusi;  eristada pinge seisundit lõdvestunud olekust;  osaleda pinget maandavates tegevustes;  lihtsamaid koordinatsiooni, tasakaalu harjutusi;  suurendada enesekindlust ja iseseisvat toimetulekut. Enese tunnetamine Kokku tunde: 70 Eesmärgid:  realistlikuma enesehinnangu kujundamine;  sotsiaalse toimetuleku ja suhtlemisoskuste parandamine;   emotsionaalsete, kognitiivsete ja sotsiaalsete toimetulekupiirangute teadvustamine ja leevendamine;  olemasolevate ressursside (varasemad oskused, teadmised, kogemused; isiksuseomadused; säilinud kognitiivsed võimed; sotsiaalne võrgustik; huvid) teadvustamine;  mälu abivahendite vajalikkuse teadvustamine ning kasutama õppimine;  kursuslase isiklike eesmärkide seadmine, aja ja tuleviku planeerimine. Tegevuse sisu: Väga olulisel kohal mooduli läbiviimisel on osalejatele pideva tagasiside andmine nende kohanemise ja toimetuleku kohta rehabilitatsiooniprotsessis läbi harjutuste, küsimustike ning testide kasutamise, analüüsimisele suunamise. Mälu abivahendite kasutamine: kalendermärkmik, mobiiltelefon, tunniplaan, päevaplaan. Info kirjapanek lühidalt, kuid piisavalt detailselt, et seda hiljem taastada. Mälutehnikad, seoste loomine, materjali mõtestamine. Tegevuste planeerimine, aja efektiivne kasutamine, päevaplaani koostamine. Vaba aja sisustamine. Väsimus ja sellega toimetulek, erinevad võimalused puhkamiseks, endale sobiva variandi leidmine. Traumast põhjustatud muutused osaleja elus (kaotused, frustatsioon, positiivsed muutused). Valmisolek muutusteks. Toimetulek muutustega, ootamatusega, ebakindlusega. Kognitiivsete funktsioonide (tähelepanu, mälu, verbaalsed võimed, visuaalruumilised võimed, täidesaatvad funktsioonid, mõtlemine, intellekt) olemus, avaldumine igapäevaelus, traumast tingitud muutused Emotsionaalsed tegurid (stabiilsus - instabiilsus, riigidsus, meeleolu, ärevus). Peresuhted, väärtushinnangud, huvid, hobid, harjumused, töövõime, suhtumised. Tulemused:  omandatud on täpsem ja adekvaatsem enesehinnang, haigusteadvus;  omandatud on mälu abivahendite kasutamise oskus ja arusaam selle vajalikkusest ka edaspidises elus;  paranenud on tegevuse planeerimise oskus, aja efektiivse kasutamise oskus, vaba aja sisustamise oskus;  tekkinud adekvaatsem arusaam traumast põhjustatud muutustest ja nende leevendamise võimalustest. Sotsiaalsed oskused ja igapäevaelu tegevused Kokku tunde: 140 Igapäevaelu tegevused Eesmärgid: võimaldada osalejal  omandada või arendada praktilisi oskusi igapäevaelu tegevustega toimetulekuks (söömine, riietumine, hügieen);  arendada orienteerumist ajas, kohas ja situatsioonis;  arendada tegevuste planeerimist;   arendada toimetulekut erinevates situatsioonides (ametlik situatsioon, orienteerumine võõras keskkonnas);  kujundada eneseanalüüsi oskusi, adekvaatset enesehinnangut;  õppida otsima abi (sotsiaalteenused, puuetega inimeste organisatsioonid).. Tegevuse sisu: Igapäevaelu tegevustega toimetuleku põhioskused: orienteerumine ajas, kohas, Astangu Keskuse lähiümbruses, ametlikus situatsioonis; sisseostude tegemine ja toiduainete valimine; toiduvalmistamine; lihtsamad koristustööd; riietumine ja riiete hooldamine; hügieen; vaba aja kasutamine; raha kasutamine ja eelarve planeerimine. Eneseanalüüs: oma suutlikkuse hindamine igapäevaelu tegevustega toimetuleku osas. Suutlikkuse arendamise võimalused, tegevusplaani koostamine selleks. Tegevuste etapiviisiline sooritamine, planeerimine, elluviimine. Ürituste planeerimine. Tegutsemine rühmas; vastuolude lahendamine. Õppekäigud erinevatesse ameti- ja vaba aja veetmise asutustesse, tutvumine Tallinna vaatamisväärsustega. Tulemused: Osaleja  on arendanud praktilisi oskusi igapäevaelu tegevustega toimetulekuks (söömine, riietumine, hügieen);  on arendanud orienteerumist ajas, kohas ja situatsioonis;  on arendanud tegevuste planeerimist;  on arendanud toimetulekut erinevates situatsioonides (ametlik situatsioon, orienteerumine võõras keskkonnas);  on kujundanud eneseanalüüsi oskusi, adekvaatset enesehinnangut;  on õppinud otsima abi (sotsiaalteenused, puuetega inimeste organisatsioonid). Sotsiaalsed oskused Eesmärgid:  osaleja omab ülevaadet oma elus toimuvast, oskab analüüsida oma võimalusi ja väljavaateid osaleda aktiivselt igapäeva elus.  osalejateab oma erivajadust ja oskab kirjeldada, kuidas sellega elada.  osaleja teab, kuidas käituda/suhelda endale vajalikes meditsiini ja ametiasutustes.  osaleja teab, milliseid teenuseid või toetusi pakub riik erivajadustega inimestele.  osaleja teab, kuidas suhelda sõpradega ja ametnikega, teab, kes on tema lähi- ja tugivõrgustik.  oskab sõnastada oma tulevikuplaane. Mooduli raames viiakse programmi alustamisel (1. nädalal) läbi kohanemisaeg. Sel ajal toimub osalejate tutvumine üksteisega, keskusega, programmi sisuga, töökorraldusega, programmi koordineerija ja teiste spetsialistidega. 1. Grupi tegevuse tutvustus. Grupitöö eesmärkide tutvustus Grupireeglid Tutvumine ja tutvumismängud koos analüüsiga Kodutöö selgitamine: ette valmistada väike enesetutvustus. 2. Kes ma olen? Enesetutvustus, elueesmärgid, elumõte. Olulised sündmused elus Elukaare joonistamine lihtsustatud variandis. 3. Valmistumine arenguvestlusteks. Valmistumine arenguvestlusteks, arengukava ja isiku arengupildi ringdiagrammi täitmine. 4. Info enda kohta Puude raskusaste, töövõimekaotuse protsentide lühitutvustus Rehabilitatsiooniplaani tutvustus Ekspertiisitaotluse ja selle täitmise tutvustus Kas mul on rehabilitatsiooniplaan, mis see mulle annab? Rehabilitatsiooniplaanist soovituste lugemine ja vestlus, kuidas neid soovitusi saaks ellu rakendada ja miks seda peaks tegema? Sotsiaalteenused ja toetused 5. Sotsiaalsed suhted Teoreetiline tutvustus - kes või mis on võrgustik, kes on sotsiaaltöötaja ja kus on veel inimesed, kes võivad mind mingites eluolukordades aidata. Info kodukoha sotsiaalosakonna ja sotsiaaltöötajate kohta, telefoninumbrid, nimed, abisaamise võimalused. Iga osaleja jaoks vajalike andmete otsimine ja info talletamine. Võrgustikukaardi koostamine. Sotsiaalvõrgustiku mõiste. 6. Puue- erivajadus Puudeliigid Erivajadused, mida ei nimetata puudeks (lapsed, vanglast vabanenud, vanurid) Kogemustest rääkimine - mis on minu erivajadus, kuidas elada oma erivajaduse või puudega, millised probleemid on esinenud Ravimite kasutamine –vestlus: milliseid ravimeid keegi tarvitab või on tarvitanud, kust saadakse ravimid jne 7. Ametiasutustega suhtlemine Perearst- kes on, info telefonid juba võrgustikukaardilt. Kuidas suhelda perearsti keskusega ja eraldi ka arstiga. Pangas- milliseid toiminguid võimalik teha. Puuetega inimeste organisatsioonid, asutused. 8. Rahaplaneerimine Sissetulekud, väljaminekud Kuulõikes kulude jälgimine, tšekkide kogumine ja analüüs, päevaraha planeerimine. Kulude-tulude tabeli täitmine ühe kuu jooksul kogutud tšekkide põhjal. Kuu lõikes vaba raha ja päevaraha väljaarvestamine. 9. Info Ajalehtede lugemine, sealt vajaliku info leidmine, silmaringi kujundamine laiendamine. Uudisteportaalid, info lugemine ja vestlus uudiste üle. Kontsertide, teatri, kunstigaleriide jne kohta info hankimine. Kinokuulutuste lugemine, bussiaegade leidmine, Tallinna ja osalejate kodulinnade kaartid internetis. 10. Tulevikuplaanid. Unistused. Vestlus: Millised on iga osaleja unistused Mis saab, kui keskusest ära lähed? Kus elama hakkad? Mida tegema hakkad? 11. Rühma tegevuse korraldamine Rühma ühiste ürituste planeerimine ja läbiviimine. Sünnipäevade, pühade tähistamine. Keskuse üritustel osalemise ettevalmistamine. Omavahelise suhtlemise reeglite paikapanek. Rühma ühise raha kasutamise planeerimine. Arvutiõpetus Kokku tunde: 100 Eesmärgid: Võimaldada osalejal  õppida aktiivset arvutikasutamise oskust;  kujundada arusaamist arvutist kui töövahendist;  omandada tänapäevase infoühiskonna suhtlusoskust - kaasaegne kommunikatsioon;  õppida koostama ja vormistama tarbetekste;  õppida igapäevaeluks vajalikul tasemel tekstitöötlust Word’is;  tugevdada õpitahet ja eneseusku. Tegevuse sisu: Üldteadmised Arvuti ja tervis. Ohutusnõuded personaalarvutiga töötamisel. Arvuti käivitamine ja sulgemine. Töölaud (desktop): ikoonid ja kaustad, töölaua standardsed ikoonid. Programmide käivitamine ja dokumentide avamine.  Akende, menüüde ja nuppude kasutamine. Windows’i kasutusoskus Failisüsteemi kasutamine – kaustade loomine, teiste andmekandjate kasutamine (FDD, CD).. Failide salvestamine kõvakettale, disketile, nende kustutamine. Tekstitöötlus Klaviatuuri tundmaõppimine – teksti sisestusreeglid. Teksti sisestamine ja kujundamine MS Word’is (kasutades tarbetekste). Spelleri kasutamine. Avalduse, elulookirjelduse (www.cvonline.ee), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil. Dokumendi loomine, töötlemine, salvestamine ja printimine. Dokumendi rekvisiidid; Cut, Copy, Paste võtte kasutamine. Lehekülgede nummerdamine. Eesti infoteenused veebis  Netiketi reeglite tutvustamine;  Eesti suuremate Internetiportaalide ja populaarsemate otsimootorite kasutamine: http://www.neti.ee/; http://www.ee/; http://www.delfi.ee/  Elektroonsed teenuseid Eesti suuremates pankades;  Tallinnas toimuv, sõiduplaanid, abiinfo, sotsiaalabi jmt.: http://www.tallinn.ee; http://www.infoweb.ee; http://www.1188.ee http://www.1181.ee http://www.1182.ee jmt.  Informatsioon linnade omavalitsuste ja maavalitsuste kohta.  Elektroonsed Eesti kaardid.  Internet Exploreri võimalused – home, search, favorites, history ja print.  E-posti konto loomine ja kasutamine/paroolid: www.hot.ee, www.mail.ee vmt.  ajaveebi ehk blogi kasutamine – blogi loomine ja täiendamine Tulemused Osaleja:  teab arvuti seadmeid ja oskab arvutit sisse ja välja lülitada, kasutada hiirt ja klaviatuuri;  teab ohutusnõudeid personaalarvutiga töötamisel;  oskab käivitada Windowsi programme;  teab, mis on aknad, menüüd, nupud ja kasutab neid;  oskab tegutseda dialoogiaknas;  teab, mis on failid ja kaustad;  oskab dokumenti luua, avada, salvestada ja printida;  teab, mis on arvutiviirused;  teab, mis on internet ja selles peituvaid ohte;  teab, mis on e-kiri ning oskab seda koostada ja saata;  oskab leida vajalikku infot, seadusi ja õigusakte.  teab ja järgib hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas;  oskab arvutil koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja. Muusikateraapia Kokku tunde: 70 Eesmärgid:  suhtlemisoskuste arendamine;  tähelepanu- ja keskendumisvõime pikendamine;  üld- ja peenmotoorika parandamine;  mäluprobleemide vähendamine;  aktiivse kõne parandamine;  enesehinnangu tõstmine;  loovuse arendamine. Tegevuse sisu: Toimub osaleja emotsionaalne, kognitiivne, füüsiline ja sotsiaalne hindamine ja seejärel eesmärgistatud rehabilitatsiooni läbiviimine, kasutades erinevaid muusikateraapia meetodeid:  muusika improvisatsioon;  muusika kuulamine;  laulmine;  muud loovad väljendusvõimalused, k.a joonistamine ja luuletamine. Tulemused: Osaleja  suudab rühmatunnis aktiivselt ja tähelepanelikult osaleda;  tunnetab paremini oma emotsioone;  suhtleb kaaskursuslastega ja terapeudiga sobivalt ja ausalt;  väljendab ennast loominguliselt ja tunneb rõõmu selle üle;  täpsustab oma väärtushinnanguid. Programmi lõppedes antakse lõplik hinnang eesmärkide saavutamise kohta ja soovitused jätkuvaks tööks. Loovtegevus Tunde kokku: 140 Eesmärgid: Mooduliga taotletakse, et osaleja  rikastab oma tundevaldkonda, avardab ja süvendab eneseusku oma säilinud või senini avastamata võimetesse - võimalus leida varjatud ressursse;  saab kogemuse ja õpib käelise tegevuse (kunsti) kaudu väljendama oma tundeid, mõtteid;  arendab loovust ja fantaasiat;  saab võimaluse arendada-avastada oma eneseväljendamise meisterlikkust kunstilise (käelise) tegevuse kaudu, arendada peenmotoorikat ja tahtejõudu;  arendab oma vaatlusoskust ja nägemisvõimet;  arendab kujundilist ja ruumilist mõtlemist, kujutlusvõimet;   arendab mälu, sensomotoorset koordinatsiooni, motoorikat;  õpib praktiliselt tundma erinevaid jõukohaseid kunstitehnikaid;  õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid;  õpib kasutama võimalikult ohutuid ja otstarbekaid töövõtteid, säästlikku materjalikasutust ning arendab oma töökultuuri;  püüab edaspidi omandatud oskusi rakendada oma igapäevaelus;  õpib vaatlema kunstiteoseid, arendades nii oma kunstimaitset ja arusaamist ümbritsevasse; Tegevuse sisu: Kujutamis- ja vormiõpetus. Keraamika: töötamine voolimissaviga on nii loovtegevus kui ka ühtlasi terapeutiline lähenemisviis. Savi annab võimalusi pingete maandamiseks, eneseleidmiseks ja emotsioonide väljendamiseks ja peenmotoorika arendamiseks. Kujutav kunst: loovteraapilised harjutused erinevate materjalidega, erinevates tehnikates annavad võimaluse tundma õppida oma väljendusvõimet, emotsionaalset seisundit, praktilist käelist võimekust jne; Värvi-, kompositsiooni– ja perspektiiviõpetus. Erinevate loovharjutuste kaudu on võimalus tundma õppida värvusõpetuse aluseid, kompositsiooni põhimõtteid ja arendada ruumilist tunnetust ning kujutamisoskust. Disaini- ja kirjaõpetus, meisterdamine. Meisterdamine, lähtudes otstarbest, materjalist ja võimalustest ning vajadustest (kaardid, pakendid, ruumikaunistused, maskid vms. looduslikest ja tehismaterjalidest). Rütmiharjutused ja mängud kirjaelementide (oma nime kujutamine, plakat vms) ja tähtedega (joonistatult, maalitult, rebitult, volditult). Moodulit läbib kunstiteraapiliste meetodite ja tehnikate kasutamine, mis võimaldab  selgitada isiksuse arengu dünaamikat;  ennast tundma õppida;  lahendada võimalikke konflikte ja selgitada tundeid;  vähendada ärevust;  hõlbustada mäluprobleemidega toimetulekut. Tulemused: Osaleja:  õpib tundma oma traumast tekkinud probleeme ning võimalikult adekvaatselt hindama säilinud võimeid;  saab võimaluse avastada seni varjatud võimekust, andeid, arendada loovust;  õpib püstitama võimetekohaseid lühiajalisi eesmärke ja neid täitma, saavutama positiivset eneseusku ja –hinnangut;  õpib oma tegevusi planeerima, vigasid märkama ja neid parandama;  püüab võimalikult adekvaatselt oma füüsilist ja vaimset võimekust hinnates püstitada pikemaajalised eesmärgid;  on tunnetanud ja teab kunstilise eneseväljenduse positiivset mõju inimese enesetundele, väärtushinnangutele;  väärtustab enda ja teiste kunstilist loomingut; märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas ning oskab neid väärtustada;   oskab märgata ilu enda ümber ja julgeb seda soovi korral väljendada oma loomingulise tegevuse kaudu;  oskab kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada; Suhtlemisõpetus Kokku tunde: 70 Eesmärgid:  sotsiaalse toimetuleku ja suhtlemisoskuste parandamine;  suhtlemisalase enesehinnangu ja suhtlemisjulguse tõstmine;  parem teadlikkus oma suhtlemisviisi eripärast, selle mõjust teistele inimestele. Tegevuse sisu: Rollimängude ja praktiliste harjutuste abil harjutatakse grupis olulisemaid suhtlemisel esile kerkivaid teemasid: Viisakus. Tänamine. Kuulamine. Sõnatu keel. Vestluse alustamine, lõpetamine. Erinevate inimestega vestlemine. Tutvumine, tutvustamine. Küsimuste esitamine. Abi küsimine. Komplimendi tegemine. Vabandamine. Kaebusele vastamine. Enda kehtestamine. Teiste aitamine. Enda tunnete teadvustamine. Sümpaatia väljendamine. Toimetulek ebaõnnestumisega, tõrjutusega. Teiste tunnete mõistmine. Enda tunnete väljendamine. Toimetulek teiste ja enda vihaga. Reageerimine narrimisele, solvangutele. Probleemide järjestamine tähtsuse järgi. Olulisel kohal on adekvaatne ja vahetu tagasiside ja võimaluse andmine suhtlemisvõtete turvaliseks harjutamiseks rahulikus keskkonnas. Tulemused:  paranenud sotsiaalne toimetulek ja suhtlemisoskus;  tõusnud suhtlemisalane enesehinnang ja suhtlemisjulgus;  paranenud teadlikkus oma suhtlemisviisi eripärast, selle mõjust teistele inimestele. Toitumisõpetus Kokku tunde: 14 Eesmärk: Toitumisõpetuse eesmärk on suurendada osalejate teadlikkust tervislikust toidust, mis võimaldab igapäevaselt teha toitude osas tervislikemaid valikuid ning elada aktiivsemalt, hea tervisega. Sisu: Tunnid ja arutelud teemadel: tervislik kehakaal; isu ja nälg. Toidupüramiid; taldrikureegel; toidust saadav energia; Põhitoitained; vesi; vitamiinid; mineraalained. Kuidas poes toitu valida? Pakenditel olev märgistus. Tervislik toitumine väljas süües. Toitumine ja tervis. Praktilised tegevused- tervislike retseptide leidmine internetist soolane toit ja magustoit. Retseptide järgi toiduvalmistamine rühmategevusena. Tulemused: Osalejad on teadlikud toitumise ja füüsilise heaolu seosest ning oskavad teha valikuid toidu valimisel. Osalejad oskavad teha tervislikke toite, otsides selleks retsepte internetist. Töökatsed: toiduvalmistamine Kokku tunde: 28 Eesmärgid:  saada praktiline kogemus lihtsamate toitude valmistamisel;  õppida planeerima – menüü koostamine, toiduainete valik, tegevuste järjekord;  harjutada viisakat suhtlemist toiduvalmistamise ja söömise ajal;  õppida märkama koristamisvajadust toiduvalmistamise ajal ja järel. Tegevuse sisu:  isiklik hügieen, oma ja teiste tervise väärtustamine;  toiduvalmistamisel kasutatavad toorained;  toodete retseptuur, toorainete kaalumine;  toiduainete eeltöötlemine;  toiduvalmistamise erinevad viisid;  laua katmine, toidu serveerimine;  valminud toidu söömine  nõude pesemine ja kasutatud ruumide koristamine Tulemused: Osaleja  oskab koostada menüüd;  oskab valida toiduaineid vastavalt menüüle;  teab toiduvalmistamisel tööde järjekorda;  on saanud algteadmisi lihtsamate toiduainete töötlemise viisidest;  oskab katta lauda ja serveerida toitu. Töökatsed: puidutöö Kokku tunde: 30 Eesmärgid: Osalejal on võimalus  omandada algteadmised sisekorrast ja tööohutuse nõuetest puidutöökojas ja neid nõudeid täita;  omandada esmane ettekujutus puitmaterjalidest ja nende töötlemise tehnoloogiatest;  omandada puidutöö alaseid algteadmisi ja - oskusi;  katsetada oma tegevuseeldusi ja sobivust puidutööks;   arendada iseseisvust ja koostöövalmidust tööks kollektiivis;  kujundada heaperemehelik suhtumine töö- ja looduskeskkonda. Tegevuse sisu: Puidutöökoja sisekord ja tööohutuse nõuded. Puit kui looduslik ja inimsõbralik materjal. Eestis enamkasutatavad puiduliigid: kuusk, mänd, kask, haab, lepp. Lihtsate kavandite joonistamine. Lihtsa ristprojektsioonis tööjoonisega tutvumine. Mõisted: põhimõisted puidust kui materjalist (puitmaterjalidest), puidu töötlemiseks vajalikest tööriistadest. Erinevate tööoperatsioonide katsetamine sõltuvalt osaleja füüsilistest ja kognitiivsetest võimetest: Puitdetailide valmistamine käsitööriistadega, kasutades järgmisi oskusi: mõõtmine, märkimine, saagimine, hööveldamine, vestmine, raspeldamine, puurimine, peiteldamine. Puidu viimistlemine: panustamise ja põletustehnikaga kaunistamine, värvimine, lakkimine, õlitamine. Puidu töötlemine lõikepinkidel: lihvimine, puurimine, saagimine, hööveldamine, freesimine. Tulemused Osaleja  teab puidu töötlemisel kehtivaid sisekorra eeskirju ja ohutusnõudeid;  oskab ohutult ja õigesti käsitseda lihtsamaid käsi-ja elektrilisi tööriistu;  on tutvunud lihtsamate tööoperatsioonidega puidutöös;  tunnetab huvi ja eelduste olemasolu (või nende puudumist) puidutöö vastu. Töökatsed: lihttöötuba Kokku tunde: 10 Eesmärgid: Esmase töölkäimise ja töötamise harjumuse/kogemuse omandamine. Tõsta valmisolekut töölerakendumiseks. Osaleja võimete ja eelistuste väljaselgitamine lihttööks, keskendumise ja rutiinitaluvuse väljaselgitamine. Tegevuse sisu: Osaleja: Õpib töölkäimise rutiine - kellaaegadest kinnipidamine; töötamine kollektiivis; juhendite järgmine; nõuetest kinnipidamine; töötempo arendamine. Õpib paremini tundma iseenda võimeid (käeline osavus, töötempo jm) ja tööalaseid eelistusi. Tutvub kaitstud töö kui ühe töötamise vormiga erivajadustega inimestele. Arendab läbi erinevate praktiliste ülesannete oma käelist osavust. Tulemused: Osaleja  teab, mida tähendab tööl käimine ning oskab kinni pidada töökohas kehtestatud reeglitest;  omab paremat ülevaadet oma võimetest ja tööalastest eelistustest;  käeline osavus on paranenud, saab iseseisvalt hakkama lihtsamate pakendamis- ja komplekteerimistöödega;  paranenud on ülevaade erinevatest töötamise vormidest ja võimalustest erivajadustega inimestele. Karjäärikujundamine Kokku tunde: 20 Eesmärgid:  iseenda- ja oma oskuste ning võimaluste tundma õppimine;  erialavaliku toetamine;  töö ja töötamise tähtsuse mõistmine. Karjäärikujundamine toimub nii grupis kui ka individuaalse tööna. Karjäärikujundamise eesmärgiks on tutvustada erinevaid õppimisvõimalusi nii Astangu keskuses kui ka kutsekoolides. Selgitada välja osalejate varasemad töökogemused ning tulevikusoovid. Rühmatööde ja individuaalsete kohtumiste käigus vesteldakse tööst ja töötamise tähtsusest, tutvustatakse erinevaid töötamise võimalusi ning alternatiivseid tegevusi. Tegevuse sisu:  osaleja oskuste ja võimete analüüsimine;  õppimisvõimaluste tutvustamine Astangu keskuses ja kutsekoolides;  erinevate töötamise võimaluste tutvustamine;  vabatahtliku töö tutvustus ja korraldamine;  töö ja töötamisega seotud teemadel arutelude läbiviimine;  tööalaste mõistetega tutvumine,   töö otsimisoskuste omandamine;  tööõiguse tutvustamine;  töökatsete läbi viimine;  ettevõtte külastused. Tulemused:  osaleja tunneb paremini oma huvisid, võimeid ja väärtushinnanguid;  osaleja on teadlik, millised võimalused edasi õppimiseks ja töötamiseks on peale programmi lõpetamist;  suudab teha vähese toega omale sobiliku ja võimetekohase valiku. 9. Rehabilitatsiooniteenuste korraldamine Rehabilitatsiooniteenused toetavad klienti tema personaalsete eesmärkide täitmisel. Programmis pakutavate rehabilitatsiooniteenuste korraldamine toimub vastavalt kehtivale Keskuse põhimäärusele, tugiteenuste korraldamist reguleerivale korrale ja Eesti Vabariigi rehabilitatsiooniteenuste osutamist reguleerivale seadusandlusele. Rehabilitatsiooniteenuste vajadus on hinnatud ja kajastub Kutserehabilitatsioonivajaduse hindamise kokkuvõttes või selgub täiendava vaatluse ja hindamise käigus 1 kuu jooksul. Spetsialist tutvustab täiendava hindamise kokkuvõtte sisu kliendile ning edastab selle programmi koordineerijale. Kokkuleppe teraapias osalemise kohta fikseerib programmi koordineerija individuaalses tegevuskavas. Pärast 1-kuulist programmis osalemist toimub meeskonnatöö teenuse vajaduse ja eesmärkide täpsustamiseks. Rehabilitatsiooniteenused viiakse läbi individuaalse ja/või grupis toimuva nõustamise või teraapiana, kus lisaks kliendile võivad olla kaasatud ka nende lähedased või teised võrgustikuliikmed. Rehabilitatsiooniteenuste vahe- ja lõpptulemused fikseerib teenust pakkunud spetsialist kliendi tegevuskavas vastavalt klientide tegevuskavade loomise ja rakendamise korrale või sotsiaalministri määrusega kehtestatud korrale. 9. Tulemuste hindamine ja programmi lõpetamine Hindamise eesmärgiks on programmis osaleja arengu toetamine võimalikult adekvaatse enesehinnangu saavutamisel ja sotsiaalse, psühholoogilise, kognitiivse ning füüsilise toimetuleku tõstmisel. Oluline on võimalikult tõese ja inimest toetava info andmine osalejale endale ja teistele sotsiaalsetele partneritele saavutatud tulemuste kohta. Tulemuste hindamise aluseks on kliendi tegevuskava. Iga vastutaja hindab koos kliendiga tegevuste tulemusi ja dokumenteerib need tegevuskavas. Programmi koordineerija vestleb kliendiga (vajadusel koos lähedase ja/või teise spetsialistiga), et koos hinnata tegevuse tulemusi, eesmärkide saavutatust ning elukvaliteedis toimunud muutusi. Tulemused fikseeritakse kirjalikult tegevuskavas. Hindamine toimub 2 korda aastas kogu meeskonna poolt, arvestades osaleja tegevuskavas seatud eesmärke. Jaanuaris toimub tegevuskava elluviimise vahehindamine, kus programmi koordineerija vaatab koos kliendiga tegevuste tulemused üle ja täpsustab edasise tegevuse sh kliendi soovid peale Programmi või teenuse lõppu. Maikuus hindab iga vastutaja koos kliendiga tegevuste tulemusi ja dokumenteerib need tegevuskavas. Vastavalt eesmärkide saavutamisele kajastab programmi koordineerija saavutatud tulemused tegevuskavas ka jooksvalt. Programmi koordineerija edastab nii osaleja hinnangu oma tulemuste saavutamisele kui läbiviijate hinnangu osaleja arengule kogu meeskonnale. Vastavalt osaleja soovile on tulemuste hindamisse kaasatud lähedased või muu tugivõrgustik. Programmi läbinud kliendid saavad Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tunnistuse ning programmi sisu ja mahtu sh tegevuskavas fikseeritud eesmärkidele vastavas tegevuses rakendumist (nt tööle asumist) kajastava õiendi. Tunnistuse ja õiendi koostab programmi koordineerja . Programmi lõpetamisel koostatakse osalejale Kutserehabilitatsioonisoovitus (Lisa 2), milles on toodud osaleja seatud eesmärgid, nende täitmine ja osaleja terviklik areng. Kutserehabilitatsioonisoovituses kajastub ka programmis osaleja plaan edasiliikumiseks ning võimalused ja soovitused selle toetamiseks. Kutserehabilitatsioonisoovituse jaoks meeskonnalt info kogumist korraldab ja lõplikult vormistab programmi koordineerija. Kutserehabilitatsioonisoovituse allkirjastab rehabilitatsiooniosakonna juhataja.  Lisa 1 Kutserehabilitatsioonivajaduse hindamise kokkuvõte Kuupäev NIMI Vanus Isikukood Aadress Elab Suhtluskeel Telefoninumber E-post Kliendi seaduslik esindaja või kontaktisik (jäta sobiv alles) Nimi Aadress Telefoninumber E-post Töökoht Amet Haridustase Lõpetatud õppeasutuse Aasta nimi Eriala(d) Perearsti nimi Telefon Töövõimekaotuse % Kehtib kuni Puude raskusaste Kehtib kuni Rehabilitatsiooniplaan Kehtib kuni Peamine (tervise)probleem traumad jmt Kliendi eesmärk Lähedase eesmärk Hindamisvorm 3-päevane hindamine taastumiskursuse juures (kuupäevad)  Rühmategevused: (loetelu vastavalt tegelikkusele) Sisu: Ind.hindamised: loetelu Elamine: 2 ööd õpilaskodus 3-päevase hindamise kokkuvõte Suhted ja elamine (sotsiaalmajanduslik olukord, elamistingimused, suhted) Suhtlemine (kõne, väljendumine, mis toetab suhtlemisel, ametiasutused) Liikumine ja igapäevaelutegevustega toimetulek (sh teenuste kasutamine – reh., KOV jm, raha, poes käimine, toiduvalmistamine, asjaajamine, oma päeva ja nädala planeerimine, koristamine, hügieen, sobiva riietuse valimine, töötempo) Tervis ja terviseteadlikkus (sh ravimite võtmine, kas ise, abiga, lamatised, diabeedi korral süstimine, allergiad, fn. Voodi; kui teadlik, kuipalju tajub, sõltuvused, väärharjumused ) Väsimus/puhkamine Käitumine ja emotsioonidega toimetulek Õppimine ja õpieeldused (sh hariduslik käik, vaimsed võimed, õppimise eripärad, suhtlemine, kohanemine) Vaba aeg (kuidas sisustas keskuses, mis huvitab) Motivatsioon õppida, töötada, eelnev töökogemus (sh kontaktid Töötukassaga, mida teinud töö leidmiseks jm) Esmase hindamise järgselt meeskonna otsus (sõnastatakse meeskonnatöö käigus) Tugevused:  xxxxxx.  xxxxxx Arendamist vajab:  xxxxx  xxxxxx. Meeskonna soovitused Eesmärk Tegevus Vastutaja Meeskonnaliikmed Koostanud nimi e-post Tel  Lisa 2 KUTSEREHABILITATSIOONISOOVITUS xx.xx.201.a. EESNIMI PEREKONNANIMI (isikukood xxx) osales 02.09 – 30.05.2014 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses rehabilitatsiooniprogrammis Peaajukahjustuse järgne taastumiskursus. Taastumiskursuse eesmärk on toetada inimese naasmist aktiivsesse ellu. Kursus aitab oma võimeid tundma õppida ja teha võimalikult realistlikke tulevikuplaane ning suurendada iseseisvust ja sotsiaalses elus osalemist. X isiklikud eesmärgid taastumiskursusel olid: 1) Seatud eesmärkide saavutamiseks osales X Eesmärkide saavutamine Väsimus/puhkamine Suhtlemine Käitumine ja emotsioonidega toimetulek Terviseteadlikkus Liikumine ja igapäevaelutegevused Vaba aeg Rehabilitatsiooniplaan SOOVITUSED: Rehabilitatsiooniosakonna juhataja nimi Koostaja: nimi ja e-post Programmi koordineerija  KÄSKKIRI Tallinn 18. jaanuar 2016 nr 5-2/1 R Rehabilitatsiooniprogrammi "Peaajukahjustuse järgne taastumiskursus" kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 p 2 lg 13 alusel 1. Kinnitan rehabilitatsiooniprogrammi "Peaajukahjustuse järgne taastumiskursus" (käskkirja lisa); 2. Rehabilitatsiooniprogramm jõustub tagasiulatuvalt 01.09.2015.a. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Rull direktor