Sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirja nr 58 "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" muutmine

Sotsiaalkaitseministri …..............2015 käskkirja nr..…….. „Sotsiaalkaitseministri 27.03.2015.a käskkirjaga nr 58 kinnitatud tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste toetuse andmise tingimused“ muutmine Lisa 1 vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2015 – 31.12.2016 1. Erivajadusega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine 1.1 Telehooldusteenuse osutamise soovitusliku juhise koostamine. Telehooldusteenus on sotsiaalhoolekandeteenus ning osa koduhoolduse tervikpaketist, et tagada inimese võimalikult pikaajaline, turvaline ja iseseisev toimetulek oma kodus. Tegevuse käigus koostatakse teenuse soovituslik juhis. Hinnatakse telehoolduse laiema rakendamise vajadusi, võimalusi ja eeldusi Eestis. Analüüsitakse telehoolduse rakendamise kogemust Eestis ja välismaal ning tuvastatakse peamised võimalikud barjäärid telehoolduse levikul. Tabel 1. Telehooldusteenuse osutamise soovitusliku juhise koostamise ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, lõppkuupäev mille jooksul nimetatud kirjeldatud perioodil tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Telehooldusteenuse ülevaate 2015 02.04.2015 – 30.08.2015 koostamine (tutvumine teenusepakkumise kogemustega Eestis ja välismaal) 2 Telehooldusteenuse soovitusliku 2015 4.05.2015 – 31.12.2015 juhise väljatöötamine 1.2 Elukeskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine Töötatakse välja RFK raamistikule põhinev abivahendite vajaduse hindamise instrument koos hindamiste läbiviimiseks vajaliku IT-lahendusega. IT-lahend võimaldab kirjeldada inimese tervisega seotud seisundeid ning hinnata abivahendite vajadust ja nende mõju inimese iseseisvale toimetulekule. Instrument ühendab inimese poolt sooritatavad tegevused sobivate abivahenditega, mis hõlbustab abivahendite soovitamist ning tõstab ühtlasi sotsiaalvaldkonna spetsialistide teadmisi abivahendite kohta. Lisaks töötatakse välja abivahenditealase nõustamisteenuse alused, millega antakse sisend abivahenditealase nõustamisteenuse kirjelduse koostamiseks riiklikul tasandil. Teenuse kirjeldus on oluline, kuna teenusesutajatel puuduvad ühtsed alused abivahenditealase nõustamisteenuse pakkumiseks. Tulevikus peab kvaliteetne hindamis- ja nõustamisteenus tuginema RFK metoodikale1 ning teenust hakkavad pakkuma selleks koolitatud rehabilitatsioonimeeskonnad. Toimuvad koolitused abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning rehabilitatsiooniasutuste abivahendispetsialistidele. Oluline eeltingimus töölerakendumise soodustamiseks on kohandatud keskkond, kus inimene võimalikult iseseisvalt toime tuleb. Töötatakse välja eluruumide kohandamise juhendmaterjal koos teenusekirjelduse ja kulumudeliga, mis toetab kodu kohandamise teenuse pakkumist kohalike omavalitsuste poolt. Eluruumide kohandamine on kohaliku omavalitsuse vastutusalana sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõikes 2, kuid siiani puudub regulatsioon, mis seaks teenusele nõuded või annaks juhised teenuse osutamiseks. Töötatakse välja ligipääsetava töökeskkonna juhendmaterjal tööandjatele, mis suurendab tööandjate teadlikkust erivajadustega isikutele kohandatud keskkonnaga töö pakkumiseks. Jätkatakse abivahendialast nõustamisteenus pakkumist koos juhtumikorraldusliku lähenemisega ning elukeskkonna kohandamise nõustamisteenuse osutamisega. Tabel 3. Elukeskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Vajaduspõhise abivahendi 2016 -2017 01.01.16 – 31.12.16 hindamise instrumendi väljatöötamine, hindamise instrumendi klassifikaatorite valik ning igale valitud klassifikaatorile vastavate abivahendite loetelu 1 RFK ehk rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). See on aluseks hindamisinstrumentide väljatöötamisel nii rehabilitatsiooni- kui ka tervishoiuvaldkonnas, sh töövõime hindamismetoodika kavandamisel Eestis. 2  koostamine. 2 Vajaduspõhise abivahendi 2016 01.08.16 – 31.12.16 hindamise instrumendi IT- lahenduse lähteülesande kirjeldus 3 Keskkonna kohandamise 2016 - 2017 01.02.16 – 29.02.16 – koolitus I konsultantide koolitused 01.04.16 – 30.04.16 – koolitus II 4 Abivahendite ja keskkonna 2016 - 2020 01.01.16 – 31.12.16 kohandamise alane nõustamine ja juhtumikorraldusliku toe pakkumine inimestele, kellele hakatakse rakendama aktiivseid tööturumeetmeid töö saamise eesmärgil 5 Abivahendispetsialistide 2016-2018 koolitamine 5.1 Koolituskava väljatöötamine 2016 01.01.2016 – 01.06.2016 5.2 Koolituste läbiviimine (2 2016-2018 01.09.-31.12.2016 gruppi) Tabel 4. Elukeskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2016) Väljund- Abivahendite ja 300 860 näitaja keskkonnakohanduste alast nõustamist saanud inimeste arv Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast 135 387 näitaja teenuse saamise algust on tööturul Tulemus- Osalejate suhtarv, kes said 15% 15% näitaja aasta jooksul ESFist toetatuid hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul 3  välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist Väljund- Koolitustel osalenud 50 210 Abivahendispetsialistid näitaja inimeste arv 40/200; Keskkonna kohandamise konsultandid 10/10 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine. Alustatakse komplekssete rehabilitatsiooniprogrammide arendamist suure hooldusvajadusega isikutele: 1) erivajadusega lastele (vanus 3–17 aastat) ja 2) erivajadusega eakatele (60 aastat ja vanemad). Erivajadusega laste puhul on programmide põhieesmärk võimetekohase hariduse omandamise toetamine ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine Eakate puhul on programmide eesmärgiks eaka võimalikult iseseisev toimetulek, institutsioonaalsete teenuste ennetamine ja eaka ühiskondliku aktiivsuse toetamine, et vähendada pereliikmete hoolduskoormust ja võimaldada neil tööle asuda või töökoht säilitada. Programmides on oluline roll võrgustikutööl, et ka peale programmi lõppu tagada osalejale tema toimetulekut toetavad kohaliku omavalitsuse ja muud teenused. Samuti töötatakse välja kaks töölesaamise-eesmärgile suunatud rehabilitatsiooniprogrammi tööealistele erivajadustega isikutele, keskendudes koostööle tööandjate, kutseõppeasutuste ja teiste rehabilitatsiooniprotsessis oluliste partneritega. Tööealistele suunatud programmide eesmärk on toetada kutseharidusse suunduvate õpilaste üleminekut või kutseõppeasutuses kutseharidust omandavate õpilaste õpinguid ja tööturule siirdumist ning arendada tihedat koostööd tööandjatega, luues võimalusi rehabilitatsioonitegevuste läbiviimiseks konkreetses töökeskkonnas. Väljatöötatud programmid on avalikud ja nende alusel saavad hiljem teenuseid pakkuda erinevad teenuseosutajad. Erivajadusega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate valdkonnas jätkatakse arendustegevusi Hamet hindamismetoodikaga, mille tulemusena on Eestis tulevikus 18 litsentseeritud asutust, kes saavad hinnata inimese võimeid ja toe vajadust nii eesti kui vene keeles. Hamet metoodika edasiarendamisel luuakse võimalus hinnata lisaks motoorsetele ja kognitiivsetele võimetele ka sotsiaalseid oskusi. Samuti laiendatakse metoodika kasutamist selliselt, et arendatud metoodikat saaks igas Eesti piirkonnas kasutada nii täiendava vahendina töövõime hindamisel inimese tööpotentsiaali täpsustamiseks kui ka tööalaste rehabilitatsiooniprogrammide puhul, et toetada inimest töölerakendumisel. Tegeletakse toetatud töölerakendamise metoodika arendamisega, et pakkuda süsteemset tuge vähenenud töövõimega inimeste töölerakendamisega tegelevatele spetsialistidele. Toetatud töölerakendumise metoodika levitamiseks koostatakse õppekava ja õppematerjalid ning korraldatakse koolitusi. Toetatud töölerakendumise metoodika võimaldab inimese töölerakendamisel tugineda tema isikuomadustele ja oskustele, tegeleda töötamist takistavate tegurite kõrvaldamisega ning nõustada nii klienti kui tema tööandjat töösuhte loomisel ja hoidmisel. Toetatud töölerakendumise metoodika koolituse maht on 4 EAP ning koolituse sihtgrupiks on rehabilitatsioonispetsialistid, Töötukassa spetsialistid, kohaliku omavalitsuse 4 töötajad ja teiste teenuseosutajate spetsialistid (nt töötamise toetamise teenuse pakkujad, kaitstud töö teenuse osutajad) , kelle töö eesmärk on toetada erivajadusega inimeste töölerakendumist. Samuti töötatakse välja nägemispuudega inimeste töö- ja tegevusvõime hindamise metoodika, mille tulemusel on võimalik hinnata nägemispuudega inimese tegevus- ja osalusvõimet (sh võimeid sobiva töö kontekstis, kavandada töölerakendumiseks vajalikud tegevused). Metoodika väljatöötamisel tutvutakse teiste riikide kogemusega ning võimaluse korral kohandatakse mõni olemasolev metoodika Eestis kasutatavaks või töötatakse koos partneritega (nägemispuudega inimestele teenuseid pakkuvad asutused) välja Eesti jaoks sobilik metoodika. Olulisel kohal on koolitused rehabilitatsioonispetsialistidele (nii alustavatele kui juba tegutsevatele teenuseosutajatele), nõustamine ja konsultatsioon. Käivitatakse kogemusnõustamise koolitus, et toetada kogemusnõustamise teenuse osutamise käivitamist 2016. aastal riikliku rehabilitatsiooniteenuse ning tööturuteenuste koosseisus. Tabel 5. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise tegevuse ajakava. Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015 - 2019 arendamine ja osutamine suure hooldusvajadusega ning erivajadusega tööealistele isikutele 1.1 Rehabilitatsiooniprogrammide 2015 – 2017 osutamine erivajadusega lastele vanuses 3-17.a ja nende peredele 1.1.1 Ettevalmistavad tegevused (tegevus- ja 2015 01.03.2015 – 30.10.2015 ajakava, võtmepartnerite ootuste väljaselgitamine, hangkedokumendid jm) 1.1.2 Hanke läbiviimine ja programmiosutajate 2015 01.11.2015 – 30.01.2016 valik 1.1.3 Programmide osutamine, 2016 01.02.2016 – 30.12.2016 programmiosutajate toetamine, kogemuskohtumised 1.1.4 Programmide osutamise analüüs, 2016 - 2017 01.02.2016 – 31.12.2016 jätkutegevused 1.2. Rehabilitatsiooniprogrammide 2015 – 2017 osutamine erivajadusega eakatele vanuses 60+ 1.2.1 Ettevalmistavad tegevused (sh 2015 01.03.2015 – 30.10.2015 programmide vajaduse analüüs, võtmepartnerite ootuste väljaselgitamine, hangkedokumendid jm) 1.2.2 Hanke läbiviimine ja programmiosutajate 2015 01.11.2015 – 30.01.2016 valik 5 1.2.3 Programmide osutamine, 2016 - 2017 01.02.2016 – 31.12.2016 programmiosutajate toetamine ning kogemuskohtumised 1.2.4 Programmide osutamise analüüs, 2016 - 2017 01.09.2016 – 31.12.2016 jätkutegevused 1.3 Töökohapõhise 2015-2019 rehabilitatsiooniprogrammi väljatöötamine erivajadusega tööealistele isikutele 1.3.1 Ettevalmistavad tegevused 2015 01.02.2015 – 30.04.2015 (sh programmivajaduse analüüs koostöös võtmepartneritega - tööandjate ja rehab.meeskondadega) 1.3.2 Töökohapõhise rehab.programmi 2015 01.03 – 31.10.2015 väljatöötamine, koolituse ettevalmistamine ja võtmepartnerite koolitamine 1.3.3 Programmi osutamine (ca 3 gruppi, mitte 2015-2016 01.11.2015 – 31.12.2016 samaaegselt), võtmepartnerite toetamine, kogemuskohtumiste läbiviimine tööandjatele ja programmiosutajatele 1.3.4 Programmi osutamise analüüs, 2015 – 2016 01.11.2015 – 31.12.2016 parandusvaldkonnad, programmi täiendamine, jätkutegevuste planeerimine 1.4 Rehabilitatsiooniprogrammid HEV 2015 - 2019 õppijate kutsehariduse omandamise ja tööturule ülemineku toetamiseks 1.4.1 Ettevalmistavad tegevused 2015 01.02.2015 – 30.03.2015 (sh programmivajaduse analüüs koostöös kahe haridus- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaga), ekspertgrupi moodustamine 1.4.2 Rehabilitatsiooniprogrammi väljatöötamine 2015 01.04.2015 – 30.08.2015 võtmepartnerite informeerimine 1.4.3 Programmi osutamine (sihtgrupp 2015 - 2016 01.09.2015 – 30.10.2016 üldhariduskooli lõpetajad, kutseõppeasutusse astujad, õppijad ja lõpetajad); võtmepartnerite toetamine, kogemuskohtumised 1.4.4 Programmi osutamise analüüs, 2015 - 2016 30.10.2015 – 31.12.2016 parandusvaldkonnad, programmi täiendamine. 2. Erivajadusega inimestele suunatud töö- 2015-2019 ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine 2.1 Rahvusvahelisel 2015 - 2019 funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevate hindamismetoodikate arendamine 2.1.1 Ettevalmistavad tegevused (sh 2015 - 2016 01.02.2015 – 31.12.2016 koostöökohtumised võtmepartneritega - rehabilitatsiooniasutused, abivahendispetsialistid jt, analüüs RFK-l põhinevate metoodikate ning lühivormide (core-set’s) kasutamisest rehabilitatsioonis, 6  senine siseriiklik ja rahvusvaheline praktika, teenuse vajaduse ja tulemuslikkuse hindamiseks. 2.1.2 Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 2015 - 2019 01.10.2015 – 30.03.2016 rehabilitatsiooniteenuse osutajatele 2.1.3 Koolituste ja metoodikate kasutamise 2015 - 2019 01.10.2015 – 30.03.2016 tagasiside analüüs, täiendamisvajadused. 2.2 Toetatud töölerakendamise (TTR) 2015 - 2017 metoodika arendamine 2.2.1 Ettevalmistavad tegevused (sh 2015 01.01.2015 – 30.04.2015 koostöökohtumised võtmepartneritega - tööandjad, rehab. ja erih.teenuse osutajad, KOV, TK jt) 2.2.2 Eesti- ja venekeelse koolituskava ja 2015 - 2016 01.09.2015 – 28.02.2016 koolitusmaterjalide väljatöötamine, tõlkimine 2.2.3 Infoseminarid võtmepartneritele 2016 04.01.2016 – 28.02.2016 2.2.4 Koolitused (ca 3 gruppi) ja konsultatsioon 2016 01.03.2016 – 31.12.2016 töölesuunamisega tegelevatele spetsialistidele 2.2.5 Tagasiside analüüs, täiendamisvajadused 2016 01.03.2016 – 31.12.2016 ning jätkutegevused. 2.3 Hamet töövõimehindamise metoodika 2015 - 2017 jätkuarendamine 2.3.1 Ettevalmistavad tegevused, informeerimine 2015 01.01.2015 – 30.04.2015 ja täiendavate projektipartnerite valik üle Eesti (hanke ettevalmistamine ja läbiviimine). 2.3.2 Hamet metoodika erinevate materjalide 2015 09.02.2015 – 07.08.2015 tellimine metoodika autoritelt 2.3.3 Eesti- ja venekeelse koolituse 2015 - 2016 01.06.2015 – 01.06.2016 ettevalmistamine ja läbiviimine (ca 20 koolitust, sh 10 HAMET 2 ja 10 HAMET E) ning lisakoolitused eelmistele partneritele 2.3.4 Hamet metoodika moodulite 2 ja 3 2015 - 2016 03.08.2015 – 01.04.2016 kohandamisvajaduse väljaselgitamine, metoodika tõlkimine, materjalide tellimine 2.3.5 Hamet metoodika moodulite 2 ja 3 2016 - 2017 01.04.2016 – 31.12.2016 koolitajate koolitamine 2.3.6 Hamet metoodika ja tellitud lisamoodulite 2015 - 2017 12.01.2015 – 31.12.2016 kasutamine klientide võimete arendamiseks ning avatud tööturule suunamiseks 2.4 Nägemispuudega inimestele sobiliku 2015 - 2017 töö- , tegevus- ja osalusvõime hindamise metoodika väljaarendamine 2.4.1 Ettevalmistavad tegevused (sise- ja 2015 01.02.2015 – 30.11.2015 välisriikide kogemustega tutvumine, ekspertgrupi moodustamine) 2.4.1 Nägemispuudega inimestele sobiliku töö- , 2015 - 2016 01.09.2015 – 01.04.2016 tegevus- ja osalusvõime (sh kutsesobivuse) hindamismetoodika väljaarendamine. Sobiliku metoodika leidmisel selle kohandamine Eesti oludele (tõlkimine jne). Sobiliku metoodika mitteleidmisel metoodika väljatöötamine. 7 2.4.3 Koolitused ja konsultatsioon metoodikat 2016 01.04.2016 – 30.05.2016 kasutama hakkavatele rehab.teenuse osutajatele 2.4.4 Metoodika piloteerimine 3 asutuses 2016 01.04.2016 – 31.12.2016 2.4.5 Piloteerimise tulemuste analüüs, metoodika 2016 - 2017 01.05.2016 – 31.12.2016 täiendamine ja jätkutegevused. 3. Rehabilitatsiooni- ja 2015 - 2020 kogemusnõustamise alaste koolituste korraldamine 3.1 Programmipõhine lähenemine 2015 - 2016 rehabilitatsioonis (sihtgrupp: rehabilitatsiooniteenuse osutajad) 3.1.1 Ettevalmistavad tegevused 2015 - 2016 01.01.2015 – 30.08.2015 (koolitusvajaduse analüüs, -kava, materjalid, teavitus, registreerimine jm) 3.1.2 Koolituste läbiviimine 2015 - 2016 01.09.2015 – 30.10.2016 3.1.3 Koolituste tagasiside analüüs, täiendamine 2015 - 2016 01.10.2015 – 30.10.2016 3.2 Uute rehabilitatsiooniasutuste 2015 - 2019 koolitus (sihtgrupp: alustavad rehabilitatsiooniteenuse osutajad) 3.2.1 Ettevalmistavad tegevused 2015 01.09.2015 – 31.12.2015 (koolitusvajaduse analüüs, -kava, materjalid, teavitus, registreerimine jm) 3.2.2 Koolituse läbiviimine 2016 - 2019 01.01.2016 – 31.12.2016 3.2.3 Koolituse tagasiside analüüs, täiendamine 2016 - 2019 01.01.2016 – 31.12.2016 3.3 Rehabilitatsioonispetsialistide 2015 - 2020 vajaduspõhised koolitused (sihtgrupp: alustavad ja tegutsevad rehab.teenuse osutajad) 3.3.1 Ettevalmistavad tegevused 2015 01.04.2015 – 30.08.2015 (koolitusvajaduse analüüs, -kava, materjalid, teavitus, registreerimine jm) 3.3.2 Koolituste läbiviimine 01.09.2015 – 31.12.2016 2015 – 2020 3.3.3 Koolituste tagasiside analüüs, täiendamine 2015 – 2020 01.09.2015 – 31.12.2016 3.4 Kogemusnõustajate koolituste 2015 - 2019 läbiviimine (sihtgrupp: tulevased KN teenuse osutajad, erivajadusega/puudega inimesed ning nende pereliikmed) 3.4.1 Ettevalmistavad tegevused (sh 2015 01.01.2015 – 30.03.2015 võtmepartnerite ootuste väljaselgitamine – reh.- ja erih.teenuse osutajad, PI org-d, TK jt), hangkedokumentide ettevalmistamine. 3.4.2 Hangete läbiviimine ja KN koolituse 2015 – 2019 01.04.2015 – 31.12.2016 pakkujate valik (erinevad pakkujad, sõltuvalt koolitusgrupi spetsiifikast) 3.4.3 Koolituste läbiviimine (ca 13 gruppi, 2015 – 2019 01.08.2015 – 30.12.2016 arvestades puudespetsiifikat ja võtmepartnerite vajadusi) 3.4.4 Koolituse tagasiside analüüs, 2015 – 2019 01.08.2015 – 31.12.2016 täiendusettepanekud ja jätkutegevused KN teenuse rakendamiseks 4. Nõustamine, info- ja juhendmaterjalide 2015 – 2019 8  koostamine 4.1 Konsultatsioon teenuseosutajatele 2015 – 2019 01.01.2015-31.12.2016 (programmide väljatöötamine, metoodikad, uue asutusena alustamine vms) 4.2 Juhend- ja infomaterjalide 2015 – 2019 01.01.2015-31.12.2016 koostamine (RFK, erinevad metoodikad jm) Tabel 6. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumisega seotud näitajad Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus nimetus tegevuskav (2023) a aastal (2016) Väljund- Hoolekande- 555 1215 Hamet hindamised 350/700 näitaja teenust Nägemispuudega inimeste hindamised saanud 0/25 inimeste arv Eakate programmides osalenud 50/100 Laste programmides osalenud 75/150 Tööealiste programmides osalenud 50/200 Töövõime arendamisel osalenud 30/40 Tulemus – 6 kuud peale 30 96 Tööealiste programmides osalenud 20/80 näitaja teenust töövõime arendamisel osalenud 10/16 tööturul olevate inimeste arv Tulemus- Osalejate 15% 15% näitaja suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatuid hoolekandet eenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaring sele 9  institutsionaa lsele teenusele suundumist Väljund- Koolitusel 360 801 Programmide koostamise koolitused 80/80 näitaja osalenud RFK koolitused 60/80 inimeste arv Uute rehabilitatsiooniasutuste koolitused 20/60 Vajaduspõhised koolitused 60/180 Hamet hindajate koolitused 60/60 Hamet koolitajate koolitused 5/5 Tööandjate koolitused (töökohapõhine programm) 15/50 Töökohapõhise programmi osutajate koolitused 6/6 TTR metoodika koolitused kasutajatele 24/80 Kogemusnõustajad 30/200 1.4 Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu. Erihoolekande arengukava üldeesmärgiks on tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused. Jätkusuutliku deinstitutsionaliseerimise eelduseks on tänasest suuremas mahus, paindlikemate, isikukesksemate ja teiste süsteemidega sobituvate kogukonnateenuste olemasolu. Erihoolekandeteenuste isikukesksuse all peetakse silmas teenuseid, mis on kujundatud psüühilise erivajadusega täisealise ja tema perekonna vajadustest lähtuvalt ning võimaldab maksimaalselt saavutada teenusekasutaja potentsiaali, tema võimalikult iseseisvat toimetulekut ning osalemist tööturul ja ühiskonnaelus. Tänane erihoolekandeteenuste süsteem sellist lähenemist ei toeta, teenuseid ei ole võimalik omavahel isiku vajadustest lähtuvalt kombineerida. Eesmärk on teenuse disaini raames võtta tänased sotsiaalhoolekande seaduses kirjeldatud 8 erinevat erihoolekandeteenust (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus sh sügava liitpuudega isikutele, ebastabiilse remissiooniga isikutele ning kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatud isikutele) lahti komponentideks (näiteks - töötamise toetamine avatud tööturul või kaitstud keskkonnas, juhendamine asjaajamises, eelarve õpetamine, ööpäevaringne majutus, suurem hooldamise ja järelevalve vajadus jne) ning kujundada edaspidi isikule teenus tema vajadustest lähtuvalt, kombineerides vastavalt teenuse komponente sellele. Praegu seaduses olevatel teenustel on väga konkreetsed nõuded ning kriteeriumid ning inimesele ei pruugi teenus sobituda. Saavutamaks erihoolekande arengukava kinnitatud eesmärke on tarvis ümber kujundada senine erihoolekandeteenuste ülesehitus, muuta paindlikumaks teenuste kasutamine ja teenuste korraldus. Teenuse disaini rakendamise kaudu muudetakse teenused konkreetse sihtgrupi 10 vajadustele vastavaks, teenuseid võimaldatakse omavahel paindlikult kombineerida ja teenustele töötatakse välja kulupõhine hind. Teenuste disain sisaldab nelja suuremat tegevuste liini: 1) teenuste komponentide kirjeldamine, sh sihtgrupp, vajalikud ressursid ja nõuded (kinnisvara, personal, toitlustus jne), teenuse eesmärk ja tulemus, kulu ja teenuse hind. Selle tulemuseks kujunevad teenusestandardid/ kriteeriumid. Olulisel kohal on selle tegevuse juures kaasata eksperte erinevate erihoolekande sihtgruppide osas sh ka kogemusnõustaja - sihtgrupi esindajat. Lisaks on uute teenuste ülesehituse toetamiseks vajalik kaasata teenuse disainereid, kelle rolliks on aidata teenuseid analüüsida ning kliendisõbralikumaks ja efektiivsemaks kujundada; 2) teenuste administreerimises, tugiteenustes ja teenusepakettide koostamise protsessides vajalike muutuste kirjeldamine, sh hindamismetoodika/kriteeriumid teenusele saamiseks, klienditeekond teenusele SKA kaudu; 3) disainitud teenuste analüüsimine erinevate sihtgruppide puhul (sh töötatakse välja kliendi teekond vajaduse tuvastamisest alates kuni teenusele jõudmiseni ning isiku vajaduste muutumisel komponentide lisamise ja paindlikkuse hindamine); 4) piloteerimise põhjal parenduste tegemine algselt disainitud teenustesse; teenuse osutajate koolitamine, eesmärk välja töötatud teenuste ja nende kriteeriumite ning uue süsteemi tutvustamine. Tabel 7. Teenuse disaini ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Raamistiku loomine 2015 - 2016 1.10.2015- 31.03.2016 disainitavatele teenustele (Ettevalmistused ekspertide ja disaineritega kokkulepete sõlmimiseks ja tegevuskava paika panekuks) 2 Erihoolekandeteenuste 2016- 2017 1.01.2016 -31.12.2016 - ja süsteemi disainimine 11 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Üle Eesti jätkavad Sotsiaalkindlustusametis tööd viis piirkondlikku koordinaatorit, kes korraldavad toimetulekuraskustes inimeste teenustele suunamist, KOVides võrgustikutöö jm koostöö. Koordineeritavad piirkonnad on Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa). Sihtgrupiks on mitmete probleemide samaaegsest esinemisest tingitud toimetulekuraskustes tööealised inimesed ja nende pereliikmed, kelle toetamiseks ei piisa kohaliku omavalitsuse enda võimalustest/ressurssidest (teenustest ja toetustest). KOVi sotsiaaltöötaja koostöös koordinaatoriga hindab teenuste vajaduse ja algatab kliendi teenustele saamise protsessi, koordinaator korraldab tehniliselt teenusepakkuja juurde suunamise ja jälgib teenusemahtusid. Läbi hanke otsitakse teenusepakkujad maakondades tugisikuteenuse, psühholoogilise-, pere-, võla- ja sotsiaaltöötaja nõustamisteenuse osutamiseks. Spetsiifilisemate teemade (peamiselt õiguslike ja meditsiiniliste probleemide korral) kaasatakse nõustamisse eksperdid. Kliendijuhtumitega tegelemine toimub võrgustikutöö meetodit rakendades. Kliendijuhtumitega tegelemisel lähtutakse järgmisestest protseduurireeglitest: teenuse osutamine mitmes etapis; teenusemahtude täitumisel vahehindamine; kui kliendijuhtumite lahendamine nõuab eriteadmisi spetsiifilisematel teemadel kaasatakse vastavad eksperdid. Et jagada paremaid praktikaid ja suurendada KOV sotsiaaltöötajate professionaalsust teatud kitsamatel teemadel viiakse koordinaatorite eestvedamisel läbi ümarlaudu ja seminare KOV sotsiaaltöötajatele. Koordinaatorid kaardistavad piirkonna ressursid juhtumipõhise võrgustikutöö tegemiseks (mis teenused, mis sihtrühmale, kes osutab, mis projektid jm) ja selle põhjal koostavad nad piirkonna juhtumikorraldusliku võimekuse ülevaate. Tabel 8. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud nr jooksul nimetatud tegevust perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Erinevate integreeritud 2016- 2018 01.02.2016-31.12.2016 hoolekandeteenuste pakkumine 2 Piirkondade juhtumikorraldusliku 2016-2018 01.08.2016-01.12.2016 võimekuse analüüside koostamine 12 Tabel 9. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2016) Väljund- Integreeritud 600 1800 Panustab rakenduskava näitaja hoolekandeteenuseid väljundnäitajasse saanud inimeste arv Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast 270 800 näitaja teenuse saamise algust on tööturul 13 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täiendkoolitus Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatele viiakse läbi täiendkoolitus „töö psüühikahäiretega kliendiga“ ja supervisioonid. Sotsiaalvaldkonnas puudub sihipärane supervisiooniteenuse rakendamise praktika, kuna teadlikkus supervisiooni kasutegurist ja sobivatest pakkujatest on väike. EL rahastuse toel toimuvate supervisioonide eesmärk on kaasa aidata supervisiooniteenuse rakendamise eesmärgistatud praktika kujunemisele sotsiaalvaldkonnas. Supervisiooniteenuse pakkumise käigus on eesmärk kaardistada sobilikud teenuseosutajad ning luua optimaalne mudel tööalase toetuse pakkumiseks sotsiaalvaldkonna spetsialistidele (kovisioon, valdkondlik tööalane juhendamine, supervisioon). 3.2 Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus 2015 - 2016. aastal toimuvad uuringud:  pikaajalise hoolduse teemaline uuring – uuring keskendub pikaajalise hoolduse olukorrale Eestis erinevate rahvastikurühmade lõikes. Samuti analüüsitakse teenuste ja muu abi vajadust. Antakse hinnang praegu pakutava hoolduse asjakohasusele. Uuringus analüüsitakse hoolduskoormusega inimeste tööturult eemalejäämise majanduslikke tagajärgi. Uuringu järeldused pakuvad lahendusi hooldajate sotsiaalsete garantiide tugevdamiseks ning pakutakse välja lahendusi erinevate pikaajalise hoolduse rahastusskeemide rakendamiseks Eesti eelarvepoliitika raamistikus.  puuetega täiskasvanute ja nende hoolduskoormuse uuring (PIU 2015) – ametliku puude raskusastmega 15-aastaste ja vanemate inimeste sihtrühma uuring, mis on suures osas 2009. a toimunud sama sihtrühma kordusuuring. Uuringus on suur tähelepanu neil pereliikmetel, kellest on saanud puudega inimese peamine hooldaja (neile on suunatud eraldi isetäidetav küsimustik). Uuringu tulemused aitavad kujundada puudega inimeste poliitikat;  puuetega laste ja nende perede uuring (PLU 2016) - 2009. a toimunud sama sihtrühma kordusuuring, mis uurib peamisi probleeme ja toimetuleku lahendusi perede jaoks, kus kasvab üks või mitu puudega last. Uuringu tulemused, s.h võrdlustulemused 2009. aastaga, aitavad kujundada puuetega laste poliitikat, võttes arvesse nii nende laste kui nende vanemate vajadusi. Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldavate ja osutavate teenuste kvaliteedi tõstmiseks läbi järelevalve parandamise on planeeritud järgmised tegevused:  järelevalve süsteemi loomine ja täiendamine;  järelevalve põhimõtete ja metoodika ühtlustamine erinevate teenuste puhul;  järelevalvetoimingutesse ekspertide kaasamise vajaduse hindamine ja piloteerimine;  teenuseosutajate kogemusnõustamise süsteemi väljatöötamine, piloteerimine ja hindamine;  läbiviidud tegevuste mõjude hindamine. 14 Tabel 10. Tegevuste 3.1 ja 3.2 ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, lõppkuupäev mille jooksul nimetatud kirjeldatud perioodil tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Pikaajalise hoolduse teemaline 2015-2017 01.10.2015 - 31.12.2016 uuring 2 Puuetega täiskasvanute ja nende 2015 01.04.2015 – 01.07.2016 hoolduskoormuse uuring (PIU 2015) 3 Puuetega laste ja nende perede 2016 01.01.2016 – 31.12.2016 uuring (PLU 2016) 4 Kohaliku omavalitsuse 2016 – 2018 01.02.2016 – 31.12.2016 sotsiaaltöötajatele suunatud supervisioonid 5 Kohaliku omavalitsuse 2015-2019 01.02.2015-30.12.2016 sotsiaaltöötajate koolitus „töö psüühikahäiretega kliendiga“ Tabel 11. Tegevustega 3.1 ja 3.2 seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2016) Väljund- Supervisioonis osalenud kohalike 100 420 näitaja omavalitsuste sotsiaaltöötajate arv Väljund- Koolitusel „töö psüühikahäiretega 140 675 640 KOV näitaja kliendiga" osalenud sotsiaaltöötajat ja 35 sotsiaaltöötajate arv SKA töötajat 15 3.3 Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu. Kolmanda töösuunana toimuvad Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kvaliteediüksuse eestvedamisel sotsiaaltöö kvaliteedijuhtimisega seotud tegevused. Tegevuse eesmärk on suurendada hoolekandeteenuse osutajate ja teiste seotud huvigruppide kvaliteedialast teadlikkust ja teenuste kvaliteeti Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku senisest laialdasema rakendamise kaudu. Eesmärgi täitmiseks on planeeritud järgnevaid tegevusi: kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid; koolitatakse sotsiaalteenuste kvaliteedi hindamise ja järelevalve teemal maavalitsuse ja SKA ametnike, kes tegelevad järelevalvega; töötatakse välja teenuse mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika asutustele kasutamiseks ja tutvustatakse seda; töötatakse välja seni Eestis levinuima kvaliteedisüsteemi EQUASS rakendamise mõju analüüsi metoodika, tutvustatakse seda ning tehakse perioodiline analüüs; luuakse sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised Euroopa vabatahtliku kvaliteediraamistiku põhimõtteid arvestades; rakendatakse teenuseosutajate seas kvaliteedijuhtimissüsteemi, koolitatakse konsultante ja audiitoreid. Tabel 12. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamisprogrammide rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud (näidatakse perioodil periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Tegevuste detailne planeerimine, vajalike 2015 01.01.15- 01.04.15 inimeste töölevõtmine 2 Üldise sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise 2015 – 2016 01.04.15- 01.04.16 väljatöötamine (kõikidele sotsiaalteenustele, Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku põhimõtete järgi) 3 Üldise sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise alusel 2016 01.01.16- 31.12.16 sihtgrupi-, teenuse- ja valdkonnaspetsiifiliste juhiste väljatöötamine 4 Kvaliteedijuhtimissüsteemide analüüsi 2016 01.01.16- 31.12.16 läbiviimine 16 5 Teenuste (sh KOV ja riiklikud teenused) mõju 2015 -2016 01.04.15- 01.06.16 ja tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamine ja tutvustamine (teenuste mõju kliendi elukvaliteedile; instrument teenuseosutajale kasutamiseks) 6 Teenuste mõju ja tulemuslikkuse hindamise 2016 -2019 01.01.16- 31.12.16 metoodika levitamine, koolitades teenuseosutajaid 7 Kvaliteedisüsteemi rakendamise mõju 2015 -2019 01.01.15- 31.12.15 analüüsi metoodika väljatöötamine ja tutvustamine 8 Kvaliteedisüsteemi rakendamise mõju 2016 - 2019 01.01.16- 01.07.16 analüüsi tegemine 9 Kvaliteedialase teadlikkuse suurendamiseks 2015 – 2019 01.02.15- 31.12.16 ja kvaliteedikultuuri arendamiseks koolituste, arendus- ja infoseminaride korraldamine (sh iga-aastane kvaliteedi suvekool ja konverents) 10 EQUASS kvaliteedijuhtimissüsteemi 2015 – 2019 01.01.15-31.12.16 rakendamine (KOV ja riiklikud teenuseosutajad) 11 EQUASS kvaliteedisüsteemi konsultantide 2015 – 2019 01.03.15- 31.12.16 koolitamine 12 EQUASS kvaliteedisüsteemi audiitorite 2015 – 2019 01.03.15- 31.12.16 koolitamine 13 Maavalitsuste ja SKA järelvalveametnike 2015-2017 koolitamine 13.1 Koolituskava väljatöötamine 2015 01.09.2015 –01.03.2016 13.2 Koolituste läbiviimine kahes grupis 2016-2017 01.04.2016 – 31.12.2016 14 Sotsiaalteenuste kvaliteedi keskusele 2015-2016 1.10.2015- 28.02.2016 kodulehe loomine, et kajastada kõiki TAT raames ja muul moel läbiviidavate kvaliteedialaste tegevuste (sh üritused, analüüsid, uuringud) infot 17 Tabel 13. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamisprogrammide rakendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2016) Väljund- Koolitusel 132 351 inimest Audiitorite ja konsultantide näitaja osalenud koolitused 47/121 inimeste arv Kvaliteedisüsteemi rakendajate koolitused 60/165 Kvaliteediteemalised koolitused huvigruppidele 10/30 Maavalitsuste ja SKA järelvalveametnikud 15/35 Tulemus- Kvaliteedi- 30 95 asutust Euroopa vabatahtlikule näitaja juhtimis sotsiaalteenuste süsteemi kvaliteediraamistikule vastavat rakendajad kvaliteedijuhtimis süsteemi asuvad rakendama 30/95 uut asutust. Läbi viidud 25/80 esmakordset lõppauditit, vähemalt 23/75 asutust saanud kätte esmakordse kvaliteedimärgi. 18 3.4 Eelanalüüside koostamine maakondade lõikes ning kohalike omavalitsuste ja omavalitsuste liitude toetamine avatud taotlusvooru projektide koostamisel Meetme raames korraldatava avatud taotlusvooru elluviimisele kaasa aitamiseks, eesmärgipäraste projektitaotluste esitamiseks Sihtasutusele Innove ning kohalike omavalitsuste koostöö soodustamiseks on planeeritud antud punktis kaasata partnerina üle-eestiliselt tegutsevad Maakondlikud Arenduskeskused, kes:  Kaardistavad maakondade lõikes sotsiaalteenuste osutamise hetkeolukorra  Koostavad sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse analüüsi perioodiks 2016-2020, kus tuuakse välja avatud taotlusvooru jaoks ettepanekud, milliseid teenuseid ja millises piirkonnas on vaja arendada ja osutada, millised KOVid võiksid koos taotlema tulla (koostööpiirkonnad), millised on rahalised vajadused.  Korraldavad kohalikele omavalitsustele ja omavalitsuse liitudele koostöö paremaks toimimiseks arendusseminare;  Osutavad konsultatsiooniteenust avatud taotlusvooru projektide kirjutamisel;  Koostavad esimeses voorus toetust saanud projektide tegevuste põhjal ettepanekud teise avatud taotlusvooru paremaks ellu viimiseks. Sotsiaalteenuste hetkeolukorra kaardistuse tulemusena tuuakse välja vähemalt:  Maakonna rahvastiku demograafiline seis (rahvastik ja asustus, rahvastiku püramiid, ülalpeetavate määr, 65-aastaste ja vanemate osatähtsus jms.);  Erivajadusega isikute ja hoolduskoormusega isikute arv;  Sotsiaalteenuste loetelu ja teenuseid saavate inimeste arv erinevate teenuste lõikes;  KOV piiriülene koostöö teenuste arendamisel ja osutamisel;  Sotsiaalteenuste vajaduste hindamine;  Piirkonnad, mis on teenustega katmata või ebapiisavalt kaetud;  Teenuste arendamisse ja osutamisse kaasatud huvigrupid, elluviijaid ja partnerid;  Teenuste arendamise ja osutamise rahastamisallikad ja –viisid;  Teenustele ligipääsetavus (füüsiline keskkond, teave, transport, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) ja kättesaadavus võimalus saada kodu lähedal vajalikus mahus kvaliteetseid, vajadustele vastavaid ja taskukohaseid hoolekandeteenuseid);  Teenuste kvaliteedi arendamine ja tagamine;  Teenuste arendamise ja osutamise peamised probleemkohad;  Arendusdokumendid (tegevusprioriteedid ja eesmärgid), mis on sotsiaalteenuste osutamise aluseks. Analüüs aastateks 2016-2020 sisaldab vähemalt järgmisi punkte:  Planeeritav teenust vajavate isikute arv sihtgruppide lõikes / teenuste lõikes;  Kuidas on planeeritud tagada laiahaardeline koordineeritud sotsiaalteenuste osutamise protsess soovitud tulemuste saavutamiseks;  Tegevused/teenused, mida on plaanis osutada ja (eelis)arendada erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimestele (sõltumata avatud taotlusvoorust);  Rahastamisallikad ja –viisid hoolekandeteenuste arendamisel ja osutamisel (sh finantsilise jätkusuutlikuse saavutamise viisid); 19  Koostöö teiste sektoritega, esindusorganisatsioonidega ja huvigruppidega, nägemus huvigruppide kaasamisest;  Millised on teenuste osutamise toimepiirkonnad, kuidas need on määratletud?  Kuidas on planeeritud koostöö (sh KOV piiriülene) hoolekandeteenuste osutamisel, kuidas seda edendatakse ning kuidas suurendatakse seeläbi teenuste kättesaadavust (kirjeldada otstarbekamaid koostöömudeleid). Arendusseminaride eesmärk on tõsta KOV-de teadlikkust töötamist toetavate hoolekandeteenuste arendamise võimalustest ning tugevdada eeldusi omavalitsuste koostööks hoolekandeteenuste osutamisel. Viiakse läbi üle-eestilised arendusseminarid, kus antakse ülevaade töötamist toetavatest hoolekandeteenustest ning nende arendamise võimalustest, sh tuuakse näiteid headest praktikatest ja suunatakse KOV-e analüüsima ühistegevuste võimalusi hoolekandeteenuste arendamisel ja osutamisel. Konsultatsiooniteenuse eesmärk on suurendada KOV-de arendustegevuste planeerimise ja elluviimise võimekust sotsiaalvaldkonnas, aidata kaasa vajadustele vastavate ja kvaliteetsete hoolekandeteenuste arendustegevuste algatamisele ning omavalitsuste ülesele koostööle hoolekandeteenuste osutamisel. Taotlusvooru eel teavitatakse KOVe konsultatsiooniteenuse võimalikkusest. KOV-l on võimalus esitada osalusteatis, mille alusel osutatakse professionaalset ja põhjalikku konsultatsiooniteenust kvaliteetse projekti ettevalmistamiseks. Vooruspetsiifilise konsultatsiooniteenuse osutamise aluseks on taotleja (ehk KOV või omavalitsuste liit) poolt esitatud osalusteatis. Esimese vooru projektide läbiviimise kohta tagasiside kogumise eesmärk on anda sisend teise avatud taotlusvooru paremaks korraldamiseks. 20 Tabel 14. Kohalike omavalitsute ja omavalitsuste liitude toetamine avatud taotlusvoorude projektide esitamisel Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud perioodil periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Sotsiaalteenuste kaardistuse 2015-2016 01.10.2015-31.01.2016 koostamine 2 Analüüs aastateks 2016-2020 2015-2016 01.11.2015- 28.02.2016 3 Arendusseminarid KOV-le ja/või 2015-2016 01.10.2015- 01.03.2016 omavalitsuste liitudele 4 Konsultatsiooniteenus avatud 2016 01.02.2016-31.08.2016 taotlusvooru projekti esitada soovivale KOV-le või omavalitsuste liidule 5 Esimese vooru projektide läbiviimise 2016-2017 01.04.2016-31.12.2016 kohta tagasiside kogumine ja ettepanekute tegemise teise avatud taotlusvooru paremaks ellu viimiseks Tabel 15. kohalike omavalitsute ja omavalituse liitude toetamine avatud taotlusvoorude projektide esitamisel rakendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2016) Väljund- Koostatud 15 15 kaardistust Iga maakonna kohta eraldi näitaja eelanalüüside kaardistus arv Väljund- Analüüs 1 1 Üle-eestiline analüüs näitaja aastateks 2016- sotsiaalteenuste osutamiseks 2020 21 Mitteametlik terviktekst KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri .........2015 käskkirjaga nr .......... Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused Abikõlblikkuse periood 01.01.2015 - 31.12.2020 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut SA Järvamaa Arenduskeskus SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus; SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus; SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus; SA Läänemaa Arenduskeskus; SA Lääne-Viru Arenduskeskus; SA Põlvamaa Arenduskeskus; SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus; SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus; SA Saaremaa Arenduskeskus; SA Tuuru; SA Tartu Ärinõuandla; SA Valgamaa Arenguagentuur; SA Viljandimaa Arenduskeskus; SA Võrumaa Arenguagentuur. 1 SISUKORD MÕISTED................................................................................................................................................................3 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ........................................................................................... 4 1.1 SEOS RAKENDUSKAVAGA ..................................................................................................................................4 1.1.1 PRIORITEETNE SUUND .................................................................................................................................4 1.1.2 PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ...............................................................................................................4 1.1.3 MEETME NIMETUS .....................................................................................................................................4 1.1.4 MEETME EESMÄRK.....................................................................................................................................4 1.2 TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED ........................................................................................................................4 1.2.1 EESMÄRK .................................................................................................................................................4 1.2.2 TULEMUS .................................................................................................................................................4 1.2.3 VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ............................................................................................................................4 1.2.4 EELARVE ..................................................................................................................................................6 1.2.5 SIHTGRUPID ..............................................................................................................................................6 2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS .............................................................................. 7 2.1 ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE NING NENDE PERELIIKMETELE TÖÖTURUL OSALEMIST TOETAVATE HOOLEKANDETEENUSTE ARENDAMINE JA OSUTAMINE ............................................................................................................................................................7 2.2 INTEGREERITUD TEENUSTE OSUTAMINE TOIMETULEKURASKUSTES INIMESTELE .............................................................9 2.3 SOTSIAALVALDKONNA SPETSIALISTIDE PÄDEVUSE TOETAMINE HOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMISEKS .............................10 3. INDIKAATORID ..................................................................... TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD. 4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ......................................................... 15 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA 17 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................ 18 7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE.................................................................................. 19 7.1 TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED................................................................. TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD. 7.2 KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ........................................................................ TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD. 7.3 TOETUSE MAKSMINE ............................................................................ TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD. 7.4 MUUTMINE ........................................................................................ TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD. 7.5 TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ....... TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD. 7.6 FINANTSKORREKTSIOONID ..................................................................... TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD. 8. RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................................................. 24 9. LISAD: ......................................................................................................................................................... 24 2 Mõisted Eakas – vanaduspensioniealine inimene. Erivajadustega inimene - isikud, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav sh puude või puude riskiga inimesed. Heitunu – mittetöötav isik, kes soovib töötada ja on valmis kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Hoolduskoormusega isik – inimene, kes hooldab pereliiget, kes haiguse, puude või muust erivajadusest tingituna vajab abi oma igapäevaelu toimingutes. Perekond - pereliikmeks loetakse: • abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevaid isikud (sh kooselulepingu sõlminud isikud); • alanejad, ülenejad ja külgjoones sugulased (sh poolõde, poolvend). Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla.1 Toimetulekuraskus – isiku või perekonna toimetulekut raskendav ajutine või püsiv asjaolu, mille tulemusena igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas ei ole isikule jõukohane. Institutsionaalne teenus – isiku viibimine hoolekandeasutuses ööpäevaringsel hooldamisel, kes kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. Telehooldusteenus – hoolekandeteenuse osutamine info ja kommunikatsioonivahendite vahendusel. 1 Sotsiaalhoolekande seadus. Vastu võetud 08.02.1995, kehtiv versioon alates 01.07.2014 https://www.riigiteataja.ee/akt/121032014005?leiaKehtiv 3 Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1 Seos rakenduskavaga 1.1.1 Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 1.1.2 Prioriteetse suuna alaeesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust tulemusindikaatorid on tööturul2 Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 1.1.3 Meetme nimetus Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused Meetme tegevus 2.2.1 Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused. 1.1.4 Meetme eesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud. 1.2 Toetuse andmise tingimused 1.2.1 Eesmärk Kvaliteetsemate ja integreeritud hoolekandeteenuste pakkumise tulemusena on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul. 1.2.2 Tulemus Erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimesed on saanud hoolekandeteenuseid, mille tulemusena nemad või nende hooldajad on tööturul või nende toimetulek on paranenud. 1.2.3 Vajalikkuse põhjendus Tööelus osalemist võivad takistada puue, hoolduskoormus (sh puudega või eaka pereliikme eest hoolitsemise vajadus) või mitme probleemi (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest ja pikaaegsest tööturult eemal olekust tekkinud toimetulekuraskused. Eestis on probleemiks erivajadusega inimeste madal tööhõivemäär. 2014. aasta alguses oli Eestis 58 015 16–64-aastast puudega (kehtiva puude raskusastmega) inimest, kellest ca 12 400 töötas. 2013. aasta andmetel oli 15–64-aastaste puudega isikute tööhõivemäär 3,2 korda madalam kui samaealiste puudeta 2 Kuna võrreldavaid andmeid ei ole kogutud ja mõõdetud (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis täpsustatakse alg- ja sihttasemed hiljemalt 2016. a lõpuks. 4 inimeste hulgas (puudega inimeste tööhõivemäär 23,5%, puudeta inimestel 75,7%).3 2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringust (PIU2) selgus, et tööealistest puudega inimestest 15% töötas nii palju kui soovis; 2% töötas, kuid soovis rohkem töötada; 29% ei töötanud, kuid soovis töötada; 51% ei töötanud ja ei soovinud töötada. Võrreldes meestega on töötavate puudega naiste osakaal veidi suurem (vastavalt 13% ja 23%), samuti on suurem nooremate osakaal (16-29 vanustest 17% töötab).4 Eestis on probleemiks pikaajaliste töötute suur osakaal ning loobumine tööotsingutest. Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Pikaajalise töötuse määr oli 2014. aastal 3,3% ning pikaajalisi töötuid oli hinnanguliselt 23 000 (aasta varem 26 100) sh kaks aastat või kauem tööd otsinuid 12 000. 5 Pikaajaline töötus on suurem meeste, vanemaealiste ja mitte-eestlaste seas. Pikaajalise töötusega kaasnevad paljudel juhtudel ka muud toimetulekuraskused (sõltuvus- ja suhteprobleemid, võlad jne), mistõttu vajab inimene juhtumipõhiselt pakutavaid toetavaid hoolekandeteenuseid tööturuteenusele suundumiseks või tööle naasmiseks. Eestis on oluliseks probleemiks tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. Eesti tööjõu-uuringute andmetel6 on 15–64-aastaste inimeste hulgas hoolduskohustus ca 46 400 inimesel ning ca 11 200 naist ja 2300 meest vanuses 15–74 ei tööta vajaduse tõttu hoolitseda laste või pereliikme eest. Seega on sageli naised need, kes lapse või eaka lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Ca 15% hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivsetest meestest ja naistest ei otsinud tööd, kuna puudus sobiv hooldusteenus või see oli liiga kallis.7 2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (PIU2)8 andmetel on puudega pereliikme abistamine või hooldamine mõjutanud hooldajate töötamist või õppimist. 6% hooldajatest on pidanud töötamisest täielikult loobuma ja 75% töökoormust vähendama. Rohkem kui pooltel hooldajatest on suur hoolduskoormus: 59% hooldajatest osutab puudega inimesele abi üle 20 tunni nädalas. Uuringu kohaselt leiab 37% puudega inimeste hooldajatest, et neil oleks vaja täiendavat abi. Hoolduskohustusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puuetega inimeste suuremas vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. Allpool absoluutse vaesuse piiri (205 €) elas 2012. aastal 6,3% kõigist puudega inimestest. Puudega laste absoluutse vaesuse määr (24,4%) on kolm korda kõrgem kõikide laste absoluutse vaesuse määrast. Puudega alla 18-aastastest lastest kasvavad üksikvanemaga 27%. Seega on praegu tööturult hoolduskoormusega kõrvale jäänud inimeste endi hinnangul üheks oluliseks tööhõivevalmidust toetavaks teguriks täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste olemasolu. Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on omavalitsustes äärmiselt erinev ning toimetulekuraskustes inimeste abistamine sageli toetustekeskne. Suuremates omavalitsustes osutatakse pea kõiki sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud kohaliku omavalitsuse hoolekandeteenuseid, kuid on ka omavalitsusi, kes osutavad vaid üksikuid hoolekandeteenuseid või ei osuta neid üldse. Kohalike omavalitsuste hoolekandestatistikast selgub, et teenuseid osutavate kohalike omavalitsuste osakaal varieerus 2013. aastal sõltuvalt teenusest 23 kuni 96 protsendini. Olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine käib paljudele omavalitsustele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu. Sageli jäävad osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused, nagu isikliku abistaja teenus, võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport, või neid pakutakse minimaalsel tasemel. 3 Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee/ 4 Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Teostajad Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf lk 50-51. Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2015. aastal. 5 Statistikaameti pressiteade 13.02.2015 „Mullu tööpuudus vähenes ja hõive kasvas“ http://www.stat.ee/90542 6 1. Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu (Labour Force Survey) 2010. aasta mooduli „Töö ja pereelu kokkusobitamine“ andmed. Hoolduskohustusega isikute hulka on arvestatud need, kes hooldavad regulaarselt eakat, haiget või puudega 15-aastast või vanemat sugulast või lähedast. Hiljem seda moodulit tööjõu-uuringusse lisatud pole. 2. Statistikaameti Eesti tööjõuuuringu 2013. aasta andmed. http://www.stat.ee 7 1. Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu (Labour Force Survey) 2010. aasta mooduli „Töö ja pereelu kokkusobitamine“ andmed. Hoolduskohustusega isikute hulka on arvestatud need, kes hooldavad regulaarselt eakat, haiget või puudega 15-aastast või vanemat sugulast või lähedast. Järgmine andmekogumisring selles moodulis on 2018. aastal 2. Eesti tööjõu-uuringu 2013. aasta andmed. 8 Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Teostajad Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2015. aastal. 5 Sotsiaalsektori asutustelt oodatakse kõrget kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on probleemiks osutunud teenuste ebaühtlane kvaliteet, juhtide ja töötajate vähene teadlikkus kvaliteedipõhimõtetest ja kvaliteedi juhtimisest. Kvaliteedijuhtimissüsteemide rakendamise tulemusena oodatakse sotsiaalteenuseid pakkuvatelt asutustelt teenuste osutamise kvaliteedi täiustumist ning kvaliteedialase teadlikkuse ja pädevuse tõusu. Läbivalt peetakse silmas deinstitutsionaliseerimise põhimõtet ehk sellise teenusepaketi väljakujundamist riiklikul ja kohalikul tasandil, et eakas või erivajadusega inimene ei peaks asuma elama hoolekandeasutusse, et saada vajalikku hooldust või vabastada oma lähedane hoolduskoormusest, vaid tal oleks võimalik jätkata võimalikult kaua elu pere keskel ja kogukonnas. Toimetulekuraskustes inimeste tööturule tagasipöördumist toetavate teenuste kujundamisel arvestatakse, et pakutavate hoolekandeteenuste eesmärk on aidata inimesel lahendada tööturule asumist takistavad probleemid (võlad, pingelised peresuhted vm), mis võivad olla pikema aja jooksul kuhjunud. Võimalusel kaasame teenuste ümberkorraldamisse ja uute teenuste planeerimisse teenuste sihtrühma liikmeid ja nende esindusorganisatsioone. 1.2.4 Eelarve Summa Osakaal 1 ESF toetus 9 064 828 85 % 2 Riiklik struktuuritoetus 1 599 675 15 % 3 Omafinantseering 0 0 4 Eelarve kokku 10 664 503 100 % 1.2.5 Sihtgrupid Erivajadustega inimesed Toimetulekuraskustega inimesed Hoolduskoormusega inimesed Hoolekande valdkonna spetsialistid (sh sotsiaaltöötajad, rehabilitatsiooniteenuse pakkujad) ning asutused kohalikul ja regionaalsel tasandil 6 2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1 Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine Tegevuse eesmärk on suurendada erivajadusega inimeste ning nende hoolduskoormusega pereliikmete osalemist tööturul. Selleks parandatakse hoolduskoormust vähendavate teenuste kättesaadavust ning suurendatakse erivajadusega inimeste iseseisva(ma)t toimetulekut. Kavandatud on osutada nõustamisteenust elukeskkonna kohandamisel ja abivahendite valimisel ning luua rehabilitatsiooniteenuse kompetentsikeskus. 2.1.1 Telehooldusteenuse osutamise soovitusliku juhise koostamine. Telehooldus on interaktiivne sotsiaalhoolekandeteenus ja osa koduhoolduse tervikpaketist, et tagada inimese võimalikult pikaajaline, turvaline ja iseseisev toimetulek oma kodus. Tegevuse käigus koostatakse teenuse osutamise soovituslik juhis. Hinnatakse telehoolduse laiema rakendamise vajadusi, võimalusi ja eeldusi Eestis. Vaadatakse senist telehoolduse rakendamise kogemust siin ja välismaal ning tuvastatakse peamised võimalikud barjäärid telehoolduse levikul. 2.1.2 Elukeskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine Abivahendite valdkonnas töötatakse välja RFK9 raamistikul põhinev abivahendite vajaduse hindamise instrument koos hindamiste läbiviimiseks vajaliku IT-lahendusega ja töötatakse välja abivahenditealase nõustamisteenuse alused, millega antakse sisend abivahenditealase nõustamisteenuse kirjelduse koostamiseks riiklikul tasandil. Pakutakse abivahendialast nõustamisteenust koos juhtumikorraldusliku lähenemisega. Elukeskkonna kohandamise valdkonnas keskendutakse eluruumide kohandamise juhendmaterjalide välja töötamisele, et toetada kodu kohandamise teenuse pakkumist kohalike omavalitsuste poolt. Jätkatakse elukeskkonna kohandamise nõustamisteenuse osutamisega. Toimuvad koolitused abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning rehabilitatsiooniasutuste abivahendispetsialistidele. 2.1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine. Eesmärgiks on arendada ja piloteerida tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, osutada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi, toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajate võimekust riiklike poliitikate ellurakendamisel ja tulemuslikumal teenuseosutamisel. Pakutavad tegevused on olulised eelkõige töövõimereformi tulemuslikuks käivitamiseks, erivajadustega inimeste tööellu integreerimiseks ning erivajadusega inimeste ning nende pereliikmete elukvaliteedi parandamiseks. Perioodil 2015 - 2020 viiakse ellu järgmisi tegevusi: 1. rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja osutamine suure hooldusvajadusega ning vähenenud töövõimega isikutele; 2. erivajadusega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine; 3. rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamise alaste koolituste korraldamine; 4. rehabilitatsiooniasutuste nõustamine, info- ja juhendmaterjalide koostamine ja levitamine. 2.1.4 Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu. 9 RFK ehk rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). See on aluseks hindamisinstrumentide väljatöötamisel nii rehabilitatsiooni- kui ka tervishoiuvaldkonnas, sh töövõime hindamismetoodika kavandamisel Eestis. 7 Erihoolekande arengukava üldeesmärgiks on tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused. Jätkusuutliku deinstitutsionaliseerimise eelduseks on tänasest suuremas mahus, paindlikemate, isikukesksemate ja teiste süsteemidega sobituvate kogukonnateenuste olemasolu. Erihoolekandeteenuste isikukesksuse all peetakse silmas teenuseid, mis on kujundatud psüühilise erivajadusega täisealise ja tema perekonna vajadustest lähtuvalt ning võimaldab maksimaalselt saavutada teenusekasutaja potentsiaali, tema võimalikult iseseisvat toimetulekut ning osalemist tööturul ja ühiskonnaelus. Tänane erihoolekandeteenuste süsteem sellist lähenemist ei toeta, teenuseid ei ole võimalik omavahel isiku vajadustest lähtuvalt kombineerida. Eesmärk on teenuse disaini raames võtta tänased sotsiaalhoolekande seaduses kirjeldatud 8 erinevat erihoolekandeteenust (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus sh sügava liitpuudega isikutele, ebastabiilse remissiooniga isikutele ning kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatud isikutele) lahti komponentideks (näiteks - töötamise toetamine avatud tööturul või kaitstud keskkonnas, juhendamine asjaajamises, eelarve õpetamine, ööpäevaringne majutus, suurem hooldamise ja järelevalve vajadus jne) ning kujundada edaspidi isikule teenus tema vajadustest lähtuvalt, kombineerides vastavalt teenuse komponente sellele. Praegu seaduses olevatel teenustel on väga konkreetsed nõuded ning kriteeriumid ning inimesele ei pruugi teenus sobituda. 2.1.1.1. Sihtgrupp Erivajadustega inimesed Rehabilitatsiooniteenuse pakkujad Hoolduskoormusega pereliikmed 2.1.1.2 Tegevuse üldajaraam 01.01.2015 - 31.12.2020 2.1.1.3 Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.4) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3) 8 2.2 Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Tegevuse elluviimisel pakutakse hoolekandeteenust inimestele, kellel on erinevad takistused tööle minemisel või töö säilitamisel (nt heitunud, pikaajalised töötud, võlaprobleemidega inimesed). Tegevuse elluviimisel arendatakse edasi „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“ piirkondlike koordinaatorite tegevust, mille raames saavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad tuge keerukamate juhtumite lahendamisel ning abivajajad suunatakse teenustele, mida kohalik omavalitsus ise pakkuda ei suuda. Võrreldes varasemaga eeldab elluviidav tegevus KOV sotsiaaltöötajate suuremat aktiivsust – tema täidab juhtumiplaani ning on kliendijuhtumitega tegelemisel ja võrgustikutöös algatajaks. Viie koordinaatori ülesanne on suunata inimene haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. Toimetulekuraskustes klientidel on võimalik saada sotsiaalnõustamisteenuseid (psühholoogiline nõustamine, perenõustamine, võlanõustamine, tugiisikuteenus, spetsialiseerunud sotsiaaltöötaja (nt haigla sotsiaaltöötaja nõustamine) ning spetsiifilist eksperdinõustamist (juriidiline nõustamine, kliinilise psühholoogi nõustamine, psühhiaatriline abi, sotsiaalpedagoogi nõustamine). Koordineeritavad piirkonnad on Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa); Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa). Kliendijuhtumitega tegelemine toimub võrgustikutöö meetodit rakendades. Eespool viidatud varasema samalaadse üleriigilise tegevuse edasiarendusena hinnatakse teenuse osutamist mitmes etapis ja vahehinnatakse teenuse osutamise tõhusust. Kui kliendijuhtumite lahendamine nõuab eriteadmisi spetsiifilisematel teemadel, kaasatakse võrgustikutöösse sotsiaaltöö puutevaldkondade eksperte. Kliendijuhtumiga tegelemisel toimub teenuseosutamise dubleerimise vältimiseks tihe koostöö Töötukassa kohaliku osakonna või bürooga, kus osutatakse kliendile sobivaid tööturuteenuseid. Tegevustega pakutakse toimetulekuraskustes pikaajalistele töötutele tööle naasmiseks vajalikku tuge, mille tulemusena on inimene saanud kindlust, et suunduda tööturule. 2.2.1 Sihtgrupp Toimetulekuraskustes tööealised inimesed 2.2.2 Tegevuse üldajaraam 01.01.2016 - 31.12.2018 2.2.3 Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 9 2.3 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Tegevuse eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule. Töötatakse välja teenuse mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika asutustele kasutamiseks ning tutvustatakse seda. Viiakse läbi erinevate kvaliteedijuhtimissüsteemide analüüs. Töötatakse välja ja tutvustatakse teenuse osutajatele kvaliteedisüsteemi rakendamise mõju analüüsi metoodikat ning tehakse perioodiline analüüs. Luuakse üldised ja spetsiifilised sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised Euroopa vabatahtliku kvaliteediraamistiku põhimõtteid arvestades ning rakendatakse teenuseosutajate seas kvaliteedijuhtimissüsteemi. Samuti jätkatakse konsultantide ja audiitorite koolitamist. 2.3.1 Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täiendkoolitus Viiakse läbi kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatele suunatud supervisioonid ning toimub sotsiaaltöötajatele koolitus „töö psüühikahäiretega kliendiga“. Koolituste ja supervisiooni toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel. 2.3.2 Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus Toimuvad järgmised uuringud:  pikaajalise hoolduse teemaline uuring – uuring keskendub pikaajalise hoolduse olukorrale Eestis erinevate rahvastikurühmade lõikes. Samuti analüüsitakse teenuste ja muu abi vajadust. Antakse hinnang praegu pakutava hoolduse asjakohasusele. Uuringus analüüsitakse hoolduskoormusega inimeste tööturult eemalejäämise majanduslikke tagajärgi. Uuringu järeldused pakuvad lahendusi hooldajate sotsiaalsete garantiide tugevdamiseks ning pakutakse välja lahendusi erinevate pikaajalise hoolduse rahastusskeemide rakendamiseks Eesti eelarvepoliitika raamistikus.  puuetega täiskasvanute ja nende hoolduskoormuse uuring (PIU 2016) – ametliku puude raskusastmega 15-aastaste ja vanemate inimeste sihtrühma uuring, mis on suures osas 2009. a toimunud sama sihtrühma kordusuuring. Uuringus on suur tähelepanu neil pereliikmetel, kellest on saanud puudega inimese peamine hooldaja (neile on suunatud eraldi isetäidetav küsimustik). Uuringu tulemused aitavad kujundada puudega inimeste poliitikat.  puuetega laste ja nende perede uuring (PLU 2016) - 2009. a toimunud sama sihtrühma kordusuuring, mis uurib peamisi probleeme ja toimetuleku lahendusi perede jaoks, kus kasvab üks või mitu puudega last. Uuringu tulemused, s.h võrdlustulemused 2009. aastaga, aitavad kujundada puuetega laste poliitikat, võttes arvesse nii nende laste kui nende vanemate vajadusi;  töövõimekaoga tööealise elanikkonna uuring (TVK 2018) - sihtrühma uuring, mis seab eesmärgiks tööealiste osalise ja täieliku töövõimekaoga inimeste töölesaamist ja töötamist ning toimetulekut toetavate meetmete efektiivsuse ja probleemide väljaselgitamise sisendina töövõimereformi poliitikamuudatustele; vajadusel kasutatakse võrdluste selgemaks väljatoomiseks lisaks referentsgruppe (näiteks töövõimekaota inimesed), uuringu metoodika ja küsimustik valmistatakse lõplikult ette 2017. a.  vanemaealiste toimetuleku ning hoolekandeteenuste vajaduse ja nendega rahulolu uuring (VEU 2020) – 50-aastaste ja vanemate inimeste sihtrühma uuring, mis on suures osas 2015. a toimunud sama sihtrühma kordusuuring. Üheks tegevuseks on Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteedi tõstmine läbi järelevalve tõhustamise. Selleks viiakse ellu tegevusi, et osutatavad sotsiaalteenused oleksid kvaliteetsed ja vastaksid sotsiaalhoolekande seaduse muutustega jõustuvatele kvaliteedinõuetele. SKA-l on pikaajaline riikliku järelevalve kogemus. Riikliku järelevalve ülesanne on hinnata teenuseosutaja tegevuse vastavust seaduses kehtestatud nõuetele. Teenuseosutajatelt 10 saadud tagasiside põhjal on neil ootused pigem nõustava järelevalve järgi. Sellest tulenevalt vajab välja töötamist järelevalvesüsteem, kus riikliku järelevalve tulemused on sisendiks teenuse osutajate kogemuskohtumistele. Seni on SKA teostanud järelevalvet erihoolekandeteenuste ja rehabilitatsiooniteenuste osutajate üle. Olemasolevat kogemust on võimalik vajadusel laiendada ka muude (lisanduvate) teenuseosutajate juures ja ühtlustada järelevalve põhimõtted ja metoodika. 2.3.3 Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kvaliteediüksuse eestvedamisel toimuvad sotsiaaltöö kvaliteedijuhtimisega seotud tegevused. Koolitus ja konsultatsioon, mis on vajalik teenuste kvaliteedi parandamiseks, on seni olnud kättesaadav piiratud hulgale teenuseosutajatele peamiselt rahaliste võimaluste nappuse tõttu. Nii näiteks rakendas perioodil 2010–2013 Euroopa Sotsiaalfondi toel EQUASS kvaliteedijuhtimissüsteemi 32 rehabilitatsiooniteenuse osutajat. Perioodil 2014–2019 on kavandatud süsteemi kasutatavate asutuste arvu suurendamine 105-ni. Tegevuse eesmärk on suurendada hoolekandeteenuse osutajate ja teiste seotud huvigruppide kvaliteedialast teadlikkust ja teenuste kvaliteeti Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku senisest laialdasema rakendamise kaudu. Eesmärgi täitmiseks kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid. Koolitatakse ka sotsiaalteenuste kvaliteedi hindamise ja järelvalve teemal maavalitsuse ja SKA ametnikke, kes tegelevad järelvalvega.Töötatakse välja teenuse mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika hoolekandeteenuseid pakkuvatele asutustele kasutamiseks ja tutvustatakse seda. Samuti töötatakse välja seni Eestis levinuima kvaliteedisüsteemi EQUASS rakendamise mõju analüüsi metoodika, tutvustatakse seda ning tehakse perioodiline analüüs. Luuakse sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised Euroopa vabatahtliku kvaliteediraamistiku põhimõtteid arvestades, rakendatakse teenuseosutajate seas kvaliteedijuhtimissüsteemi, koolitatakse konsultante ja audiitoreid. 2.3.4 Eelanalüüside koostamine maakondade lõikes ning kohalike omavalitsuste ja omavalitsuste liitude toetamine avatud taotlusvooru projektide koostamisel Meetme raames korraldatava avatud taotlusvooru elluviimisele kaasa aitamiseks, eesmärgipäraste projektitaotluste esitamiseks Sihtasutusele Innove ning kohalike omavalitsuste koostöö soodustamiseks on planeeritud antud punktis kaasata partnerina üle-eestiliselt tegutsevad Maakondlikud Arenduskeskused (edaspidi MAK), kes kaardistavad maakondade lõikes sotsiaalteenuste osutamise hetkeolukorra ja toovad välja sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse perioodil 2016-2020. Analüüsis tuuakse välja avatud taotlusvooru jaoks ettepanekud, milliseid teenuseid ja millises piirkonnas on vaja arendada ja osutada, millised KOVid võiksid koos taotlema tulla (koostööpiirkonnad), millised on rahalised vajadused. MAKid korraldavad kohalikele omavalitsustele ja omavalitsuse liitudele koostöö paremaks toimimiseks arendusseminare ning osutavad konsultatsiooniteenust avatud taotlusvooru projektide kirjutamisel. Esimeses voorus toetust saanud projektide tegevuste põhjal koostatakse ettepanekud teise avatud taotlusvooru paremaks ellu viimiseks 2.3.4.1 Sihtgrupp Sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad Kohaliku omavalitsuse ja maavalitsuste ametnikud Hoolekandeteenuste osutajad Kohalikud omavalitsused ja omavalituse liidud 11 2.3.4.2 Tegevuse üldajaraam 01.01.2015 - 31.12.2020 2.3.4.3 Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.3.3) Tervise Arengu Instituut (2.3.1) Sotsiaalkindlustusamet (2.3.2) Sotsiaalministeerium (2.3.1, 2.3.2) SA Järvamaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4); SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (2.3.4); SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4); SA Läänemaa Arenduskeskus (2.3.4); SA Lääne-Viru Arenduskeskus (2.3.4); SA Põlvamaa Arenduskeskus (2.3.4); SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4); SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4); SA Saaremaa Arenduskeskus (2.3.4); SA Tuuru (2.3.4); SA Tartu Ärinõuandla (2.3.4); SA Valgamaa Arenguagentuur (2.3.4); SA Viljandimaa Arenduskeskus (2.3.4); SA Võrumaa Arenguagentuur (2.3.4). 12  3 Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus (2013) (2018) (2023) Rakenduskava Hoolekande teenuste saajate arv 0 2885 3875 Rakenduskavas 2018. aastaks 6600 väljundnäitajad ja 2023. aastaks 10100 TAT-spetsiifilised Tegevus 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate väljundnäitajad hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine Hoolekande teenuste saajate arv 0 1085 2075 Teenuse saajate arv erinevate teenuste lõikes kokku. Panustab rakenduskava väljundnäitajasse unikaalsete inimeste lõikes. Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 594 1440 Koolitusel osalejate arv erinevate osalenud inimeste arv koolituste lõikes kokku. Panustab kaudselt rakenduskava väljundnäitajasse. Tegevus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Hoolekande teenuste saajate arv 0 1800 1800 Teenuse saajate arv erinevate teenuste lõikes kokku. Panustab rakenduskava väljundnäitajasse unikaalsete inimeste lõikes. TAT-spetsiifilised Tegevus 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks väljundnäitajad Hoolekandevaldkonna koolitustel ja 0 900 1017 Koolitusel osalejate arv erinevate supervisioonis osalenud inimeste arv koolituste lõikes kokku. Panustab kaudselt rakenduskava väljundnäitajasse Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast teenuse 29% 30% 30% tulemusnäitajad saamise algust on tööturul10 Osalejate suhtarv, kes said aasta 5 % 15 % 15 % Baastaseme kujunemisel on võetud 10 Kuna võrreldavaid andmeid ei ole kogutud ja mõõdetud (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis täpsustatakse alg- ja sihttasemed hiljemalt 2016. a lõpuks. 13 jooksul ESFist toetatud arvesse erihoolekandeteenuste ning hoolekandeteenuseid ning kelle täiskasvanute hooldamisteenuste toimetulek seeläbi paranes või kelle (hoolekandeasutustes) sihtgrupi puhul välditi ööpäevaringsele liikumist 2013. aastal institutsionaalsele teenusele institutsionaalsetelt teenustelt suundumist mitteinstitutsionaalsetele teenustele 14 4 Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Regionaalareng jah ei TAT tegevused omavad mõõdukat mõju regionaalarengule, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut. TAT edukas elluviimine tasakaalustab tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste levimust eri piirkondades. See on eelduseks kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalseks ärakasutamiseks ja ühtlaseks regionaalarenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head teenused, töökohad ja mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond. Erivajadustega inimeste töövõimekuse ja kutsesobivuse hindamise metoodika kasutamise kompetentsi laiendatakse igasse Eesti piirkonda. TAT tegevusena jätkatakse toimetulekuraskustes kleintide nõustamist viies piirkonnas (Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa); Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa), kus koordinaatori ülesanne on suunata abivajajaid haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. TAT ellu viimine mõjutab kohaliku ja piirkondliku arendusvõimeluse tugevnemist kuna on suunatud kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmiseks saada paremini hakkama piirkonna hoolekandeprobleemide ahendamisega. Nõustatakse kohalikke omavalitsusi, kirjutamaks paremaid taotlusi avatud taotlusvoorudesse ning suunates neid tegema omavahel koostööd. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile.11 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel. Infoühiskond jah ei TAT toetab mitme tegevusega (telehooldus, abivahendi vajaduse hindamise veebirakendus) infotehnoloogia potentsiaali nutikat kasutamist hoolekandevaldkonnas ja selle kaudu Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Ka Eesti infoühiskonna arengukava 2020 näeb võimaliku tulevikusuunana erinevaid kaugteenuseid. Riigivalitsemine jah ei TAT edendab terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist, toetades teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu riigis. Kavandatud teenuseuuringud aitavad edendada avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist Võrdsed võimalused12 Sooline võrdsus jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei 11 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 15  TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu13 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Naiste ja meeste tööelus osalemise suurendamiseks tegevuste kavandamisel on lähtutud olukorra soolisest analüüsist. Hoolekandeteenuste kavandamisel ja osutamisel arvestatakse naiste ja meeste erineva olukorra, võimaluste ja vajadustega. Võrdne kohtlemine jah ei TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates erinevast soost ja rahvusest ning erinevas vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega. 13 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 16 5 Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme teiste TATidega: TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevused võimaldavad integreeritud teenuse pakkumise näol saada teenuseid mõlema samasse meetmesse kuuluva TAT sihtrühmal: TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ kui ka TAT „Tugiteenus vanglast vabanenutele“. TAT-d toetab sama meetme raames planeeritud avatud taotlusvoorude läbiviimist. TAT partneridnõustavad üle-eestiliselt avatud vooru taotlust esitada soovivaid kohalikke omavalitsusi ja omavalitsuse üksusi.Seeläbi soovime luua paremead ja ühtsed võimalused esitada taotlejatel vajadusele vastavaid projekte. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tulemuslikkus saavutatakse käesolevate TAT-de ja meetmega seotud avatud voorude võrdväärselt edukal rakendamisel. Seos teiste meetmete TATidega: Meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“, tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandetegevuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused raames luuakse keskkond, kus hakatakse osutama käesoleva TAT tegevuse 2.1.4 raames disainitud teenuseid. Meetme 2.5 tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiine kohandamine“ raames kinnitatudTATs „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ hakkavad tööle käesoleva TAT tegevuse 2.1.2 raames koolitatud keskkonna kohandamise konsultandid. TAT-d taotlevad lähedasi eesmärke meetmete „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“, „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ ja „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ TAT-de ja avatud taotlusvoorudega. Prioriteetse suuna tulemuslikkus saavutatakse erinevate meetmete raames teostatavate tegevuste elluviimisega. 17  6 Seos valdkondlike arengukavadega „Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020“ sätestab tegevused tervishoiu- ja hoolekandeteenuste arendamiseks ning kättesaadavuse parandamiseks, samuti omastehoolduse toetamiseks.14 „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ sõnastab Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühise eesmärgi: „Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodustamiseks tuleb Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning mittetulundusühendustega luua üle-eestiline tugiisikusüsteem vanglast vabanenute iseseisva toimetuleku toetamiseks.‟ Kuritegevuse vähendamine, toimetuleku soodustamine ja tööhõive suurendamine on otseselt seotud tegevused.15 „Konkurentsivõime kava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Suurimas vaesusriskis on läbi aastate olnud töötud ja üksi elavad üle 65-aastased inimesed. Käesolev TAT on suunatud tööhõive suurendamisele ning näeb spetsiifiliste sihtrühmadena pikaajalisi töötuid ja eakaid. Eesti eesmärk on 2015. aastaks vähendada pikaajaliste töötute määr 7,7%-ni ja 2020. aastaks 2,5%-ni.16 Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ näeb võimaliku tulevikusuunana kaugteenuseid.17 „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017“ näeb ette tegeleda hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajaduspõhise kättesaadavuse, hoolekandeteenuste kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamise ning hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja efektiivsusega.18 14 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Hoolekandestatistika/Aktiivsena_vananemise_arengukava_2013– 2020/Aktiivsena_vananemise_arengukava_2013–2020.pdf 15 http://www.just.ee/arengusuunad2018 16 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/319112013014 18 http://www.sm.ee/meie/eesmargid-ja-nende-taitmine/ministeeriumi-arengukava.html 18  7. TAT rakendamine 7.1 Toetuse saaja ja partneri kohustused 7.1.1 Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 7.1.1.4 rakendama TAT vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või 10 tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist; 7.1.1.8 pidama arvestust projekti tulude osas vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse rakendusüksusele korra aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal rakendusüksuse nõudmisel. 7.1.2 TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 7.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.1.2.2 esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.1.2.3 esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest; 7.1.2.4 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega rakendusüksusele; 7.1.2.5 esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks. 7.1.2.6 esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi vastavalt rakendusüksuse poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajadusel täiendavaid selgitusi; 7.1.2.7 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ning 1. juuniks ning lõpparuande vastavalt toetuse saaja poolt antud tähtajaks. 19 7.2 Kulude abikõlblikkus 7.2.1 Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TATis nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TATis sätestatud tingimustele. 7.2.3 Sealhulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 7.2.4 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.3.ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist; 7.2.4.4 väliskoolituse ja –lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 7.2.5 Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6. 7.3 Toetuse maksmine 7.3.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2 Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3 Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete läbiviimise korrast asutuses; 7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4 Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama kui toetuse saaja on varasemate TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5 Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või seda ületav, siis esitatakse maksetaotlus kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 20 7.3.6 Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab rakendusüksus. 7.3.7 Projekti kaudsed kulud makstakse välja arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8 Toetus makstakse välja vastavalt TATis nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.3.9 RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10 Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11 Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12 Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4 TAT muutmine 7.4.1 Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, näitajate või TAT abikõlblikkuse perioodi muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2 RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse osas peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3 Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 21 7.4.4 RA edastab muutmise taotluse peale läbi vaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5 RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6 TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui korra 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7 RA võib muuta TAT, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8 TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9 TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate lõikes tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10 RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemisel esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11 Puuduste esinemisel tegevuste kirjelduses ja/või eelarves annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12 Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot; 7.4.13 Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5 tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1 Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Juhul kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. Paberkandjal esitatud vahearuandele tuleb lisada selle elektrooniline koopia. 22 7.5.3 Toetuse saaja esitab RÜ-le vormikohase TAT lõpparuande paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Paberkandjal esitatud lõpparuandele tuleb lisada selle elektrooniline koopia. 7.5.4 Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.5 RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.4.6 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.7 Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab 5 tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.5.8 Puuduste esinemisel vahearuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.9 Puuduste esinemisel lõpparuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.5.10 Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt p-le 7.5.9. 7.5.11 TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.11.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.5.11.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.11.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.5.11.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.5.11.5 TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.11.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimise on kaasatud partner). 7.6 Finantskorrektsioonid 7.6.1 Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 23  8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Uuringutes ei ole Hangete lähteülesannetes nähakse ette sihipärane tegevus valimisse vastanute arv piisav sattunute vastamiseks kättesaamiseks (nt küsitleja korduvkülastus) ja kogu sihtrühma kohta selleks vajalikud finantsvahendid käivate üldistuste tegemiseks 9. Lisad: TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade lõikes – lisa 1 vorm B 24