kiri sisse_Tartu Maarja Tugikeskus auditi taotlus

Lisa 1 TAOTLUSES OLEVATE TEENUSTE/PROGRAMMIDE KIRJELDUS Valdkondade kirjeldus Tugikeskus tegutseb 7 valdkonnas: 1. Rehabilitatsioon 2. Tegevuskeskus 3. Lapsehoid 4. Tugikodu 5. Iseseisvumise harjutamise keskus 6. Kompetentsikeskus 7. Maarja Arengu Instituut REHABILITATSIOON Rehabilitatsiooni eesmärgiks on intellektipuudega inimeste arengu toetamine elukestvas õppes, tööelus ja vabaajategevustes. Tegevused jagunevad programmideks: 1. „Torudega“ lapsed – 5 päevane pereprogramm sügava liitpuudega, aspireeritavatele, gastrostoomi ja erinevaid kateetreid omavate laste peredele. Koost. 15.06.2011 2. Intellektipuudega vanemate ja laste 5 – 10 päevane perelaager, mis on toimetulekut toetav nii emadele kui lastele. Koost. 10.03.2011 3. Iseseisvumise programm noortele nii päritoluperes kui asenduskodus elavatele noortele. 5 – 21 päeva. Koost.06.04.2009 4. Pervasiivse arenguhäirega noorte minapildi kujundamine. 6 – 12 kuuline programm. 5. Intellektipuudega inimese iseseisvumine läbi tööprotsessi. 10 päeva kuni 6 kuud. 15.06.2009. 6. Koolitus „ Intellekti arengukoolitus“ Koolitusluba Rehabilitatsioonikeskuse rahastamine toimub osutatavate teenuste kaudu: 1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus. 1.1. rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja –planeerimine 1.2. rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine; 1.3. rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine; 1.4. füsioterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö); 1.5. tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö); 1.6. sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine); 1.7. eripedagoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine); 1.8. psühholoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine); 1.9. logopeedi teenus (individuaalne, seanss perele ja grupinõustamine); 1.10. tugiisiku teenus 2. Lapsehoiuteenus. Lapsehoiuteenus on loodud perele toeks. Vanemate tööl oleku ajal on laps hoitud, tema aeg on sisustatud ja turvalisus tagatud. Lapsehoid toimub peamiselt tugikeskuse ruumides, kuid kokkuleppeid saab sõlmida lähtudes lapse vanusest, individuaalsetest eripäradest ja vajadustest lähtuvalt. Tugikeskuses on lapsed kolmes rühmas. Vanemas rühmas on lapsed II klassist alates, nooremas on esimese klassi lapsed, eraldi rühma moodustavad erilist hoolt ja meditsiinilist jälgimist vajavad lapsed.  Lapsehoiuteenust rahastatakse riiklikult raske- ja sügava puudega lastele kuni selle kalendriaasta lõpuni kui laps saab 18 aastaseks. Aastas saab laps kasutada lapsehoidu riiklikul rahastusel summas 402 eurot. Selle eest hoitakse last 73 tundi aastas. Lapsehoiuteenust rahastatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest, tundide arvu ja rahastuse suuruse määrab iga omavalitsus vastavalt eelnevalt kehtestatud korrale. Tartu linnas saab taotleda tunde vastavalt lapse ja perede vajadusele. Mida peab tegema, et teenust saada? 1. Lapse hooldusvajadus peab olema kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis. Lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega, välja arvatud lapse perekonnas hooldamine (siin peetakse silmas seda, et asendusperes elaval lapsel on õigus sellele teenusele, asenduskodus elaval lapsel õigust sellele teenusele ei ole) Laps ei viibi samal ajal haridusasutuses – siin mõeldakse seda, et laps ei ela riiklikult rahastatavas koolis. Seega, Tartu Maarja Koolis õppivad lapsed saavad kasutada riiklikult rahastatavat lapsehoiu teenust. 2. Lapsevanem, eestkostja või hooldaja esitab lapsehoiuteenuse saamiseks taotluse koos nõutavate dokumentidega (lapse sünnitunnistuse koopia, vanema ID või passi koopia, lapse rehabilitatsiooniplaani, otsuse lapsele puude astme määramise kohta) lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Teenuse saamiseks Tartu linnas esitab taotleja avalduse koos puude määramise otsusega sotsiaalabi osakonna lastekaitse spetsialistile (Vaksali 14, vastuvõtt: E 15– 18; T 13–16; K 8–12). Taotlus esitatakse kord kvartalis kvartalile eelneva kuu 20. kuupäevaks. Teenuse määramine Taotlusega tegelev lastekaitse spetsialist külastab taotlejat tema kodus, hindab teenuse vajaduse ja esitab Tartu Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande komisjonile ettepaneku teenuse määramiseks või mittemääramiseks. Komisjon otsustab isikule teenuse mahu määramise kvartalis, transporditeenuse määramise õppeaastaks või teeb kaalutletud otsuse teenuse mittemääramise kohta. Täiendav informatsioon: Angela Lorenz , tugikeskuse sotsiaaltöötaja telefon 740 5630 E – R 11.00 – 14.00 [email protected] Heili Piho, lastekaitse spetsialist telefon 7461700 [email protected] Vaksali 14 vastuvõtuajad: E 15–18; T 13–16; K 8–12 3. Intervallhoolduse teenus Lapse ajutine hoidmine nädalavahetusel või pikemas perioodis, ilma, et vanem peaks loobuma hooldusõigusest. 4. Transporditeenus. Transport kodunt teenusele ja koju tagasi, vastavalt pere vajadusele. TEGEVUSKESKUS Tegevuskeskuse eesmärgiks on pakkuda tegevusi täiskasvanud intellektipuudega inimestele ja tuge intellektipuudega inimesi ümbritsevale võrgustikule (peredele, kohalikele omavalitsustele, spetsialistidele jne. ) Tegevused jagunevad tinglikult: - Elukestev õpe - Töised tegevused - Vabaaja tegevused - Hooldustegevused Tegevuste rahastamine toimub osutatavate teenuste kaudu. Teenusteks on 1. Igapäevaelu toetamise teenus Igapäevaelu toetamise teenus – Tartu Maarja Tugikeskuses I TEENUSE SISU Teenuse eesmärk Tagada inimväärselt, eakohaselt ja turvaliselt veedetud päev intellektipuudega inimestele. Teenuse osutamise  Sotsiaalhoolekande seadus § 10, 11/ 16 – 48. aluseks olevad  Psühhiaatrilise abi seadus § 5 lg 2. õigusaktid  Sotsiaalministri 22.01.2011 - määrus nr 20. Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused, kulude koostisosad ja riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord Teenuse sisu Teenuse eesmärk on toetada intellektipuudega inimeste kirjeldus igapäevaseid tegevusi säilitades ja toetades maksimaalsed individuaalsust ja iseseisvumist, inimesele väärikal moel.  Rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine.  Nõustamine tööhõivealastes küsimustes ja kaasamine töösarnasesse tegevusse.  Nõustamine puudest tulenevate igapäevaelu probleemide lahendamisel.  Isiklike ja igapäevaelu oskuste arendamine.  Sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning arendamine.  Aja struktureerimine, vaba aja sisustamine.  Juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel  Pereliikmete ja lähedaste nõustamine ja toetamine, võimaldades neil säilitada töö või minna tagasi tööturule.  Spetsialistide ja teiste võrgustiku liikmete nõustamine. Teenuse sihtgrupp Rahvastikuregistri järgne inimene, kes on:  täisealine isik, kellel on keskmine, raske või sügav intellektipuue (psüühikahäire) eelistatult Tartu linnast ja lähivaldadest. Vastunäidustused teenusele suunamiseks on:  statsionaarset ravi vajav psüühikahäire  ravile allumatu psüühikahäire, millega kaasneb agressiivsus   sõltuvus alkoholist või narkootilistest ainetest juhtiva psüühikahäirena  nakkushaigused aktiivset ravi vajavas ja/või nakkavas faasis  ambulatoorset ravi vajava isiku võib teenusele suunata ainult juhul, kui raviarst või – asutus kindlustab ravi jätkuvuse Teenuse osutamise  Teenust osutatakse eelistatult Tartu Maarja kooli lõpetanutele, maht korraga 15 inimesele  Teenust osutatakse rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas või igapäevaelu toetamise plaanis kokkulepitud ulatuses. II TEENUSE OSUTAMINE Protseduurid  Teenuse saamiseks on vajalik SKA suunamiskiri teenuse Sotsiaalministri poolt kinnitatud vormil ja kokkulepe tugikeskuse saamiseks tegevuskeskuse meeskonnaga.  Teenuse sisuks olevateks tegevusteks on tegevused, mis on suunatud iseseisvale toimetulekule, tööle ja vabaaja sisustamisele.  Teenuse saamiseks peab isik või tema seaduslik esindaja esitama kirjaliku taotluse ning isikut tõendava dokumendi ja töövõime kaotuse tõendi koopia.  Teenuse osutamise aluseks on teenuse osutaja ja kliendi või tema seadusliku esindaja vahel sõlmitud leping. Nõuded Teenust osutatakse päevakeskuses 8.30 – 14.00, vajadusel jätkub töökorraldusele, teenus aadressil Lehe 2, vabaaja tegevustega. koostööle Töised tegevused: 1. Viltimiskoda. 2. Vaibakoda – tegevus koos psühholoogi või eripedagoogiga. 3. Puutöökoda. 4. Õmbluskoda – tegevus koos eripedagoogiga. 5. Savikoda. 6. Paberikoda. 7. Toiduvalmistamine. 8. Koolis abistamine – riietumine, jalutamas käimine, toidu toomine. 9. Koristamisel abistamine. 10. Kohvikus abistamine. Vabaaja tegevused: 1. Muusika ja laulmine. 2. Kunstilised tegevused – maalimine, savitööd. 3. Näituste külastamine. 4. Erinevatest üritustest osavõtt. 5. Sportlik tegevus – ujumine, ratsutamine, võimlemine. 6. Näitekunst.  Suunamiskirja ja/või rehabilitatsiooni plaani alusel koostatakse iga inimesega vähemalt kord aastas igapäevaelu toetamise tegevuskava – uute inimeste puhul koostatakse kava teise kuu lõpuks ja vaadatakse üle 1 kord kuus, esimesel poolaastal.   Iga inimesega on koostöösuhe vastavalt inimese ja tema perega kokkuleppele vähemalt 1 kord nädalas, arvestuslik koormus 5 tundi nädalas inimese kohta.  Vähemalt 15 inimese kohta on üks sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooniga töötaja. Nõuded  Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid asuvad Puiestee keskkonnale, 126 territooriumil, olles ühiskasutuses Tartu Maarja kooliga ja ruumidele Puiestee 126 B, mis on päevakeskuse kasutuses.  Teenuse kasutamise peamine ruum on sisustatud vajaliku mööbliga, seal on tee ja kohvijoomise koht ning puhkenurk.  Lõuna ajal süüakse koos lõunat olles selle eelnevalt tellinud (4 korda) või valmistatakse ise (1 kord nädalas).  Kehtestatud on ohutu töötamise kord. Teenuse  Teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide finantseerimise ekspluatatsioonikulud tasutakse kohaliku omavalitsuse põhimõtted eelarvest või muudest allikatest.  Teenuse osutamise tegevuskulud kaetakse: - Riigi eelarvest vastavalt riiklikule tellimusele; - Kohaliku omavalitsuse eelarvest vastavalt kohaliku omavalitsuse tellimusele. III TEENUSE OSUTAJA Nõuded personalile Personal koosneb sotsiaaltöötajast, psühholoogist, 2 eripedagoogist, sotsiaalpedagoogist, arstist, kahest meistrist ja tugiisikust. Võimalik konsulteerida psühhiaatriga. Tugiisiku teenus 2012 Koostanud Helle Känd 4.06.2012 Tugiisiku vajadus on kasvanud ja valdkonnad, kuhu tugiisikut vajatakse on olulisel määral muutunud. Tugiisiku tüüpiline esindaja on näiteks Peeter Võsa (vt. Võsareporterit). Valdkonnad kus ta tugiisiku rolli täidab on väga erinevad. Paljudele, lihtsustatud õppekava alusel kooli lõpetanutele, on ta rollis kus peaks olema tegevusjuhendaja. Osadele on ta tugiisik seal kus peaks tööd tegema esmatasandi sotsiaaltöötaja, valla sekretär või ka haridus- või sotsiaalnõunik. Ema või isa, laste - asemel vanemate suhtes tugiisik, võlanõustaja.. Inimesed, kes ise ei tule mingil põhjusel toime (intellektipuue või normist kõrgem intellekt, sotsiaalse intellekti, emotsionaalse intellekti osa puue jne.) pöörduvad hr. Võsa poole, sest nad on veel oma abituses võimelised abi otsima. Teatud materiaalsete või moraalsete võimete olemasolul või puudumisel, võetakse hr. Võsa asemele advokaat, pöördutakse lihtsalt juristi või nõustaja, katusepakkuja või palgamõrvari poole.  Tugiisik saadab ja toetab tegevustes. Tugi võib olla hooldusega põimunud, sest ei ole olemas absoluutsust, kuid koos tegemine on ülekaalus eest ära tegemise suhtes. Eesmärgiks on tugiisik tugiisikut vajavale inimesele, perioodiks ja mahus, mil inimene tuge vajab. Tugiisik toetab inimest toimingutes ja tegevustes, millega inimene ise toime ei tule, inimväärikust ja elu austaval moel, lähtudes üldinimlikest põhimõtetest. Töö võib olla vabatahtlik, tasustatud või kombineerituna vabatahtlik ja tasuline. Tugiisiku töö on lepinguline ja väärtustatud. Leping on vajalik ka vabatahtliku töö korral, sest määratakse kindlaks kohustused ja kinnitatakse, et inimene, kes tuge pakub on selleks professionaalselt, eetiliselt ja moraalselt ettevalmistatud. Vähemalt kahepoolselt kinnitatakse vastutus. Eagrupid: Väikelapsed – lasteaias Kooliiga – koolis tugiisik, vabaaja tegevustes Üliõpilased ja kutseõppes olevad inimesed Täiskasvanud tööealised Täiskasvanud eakad inimesed Valdkonnad: Vastsündinute ja imikute emad – toetatakse emadust. Ema probleemid – iga, intellektipuue, psüühikahäire -depressioon, skisofreenia jne., sõltuvusprobleemid. Pere nõustamine – vanematel puudub oskus toime tulla – materiaalselt, hingeliselt või vaimselt. Toimetulematuse põhjused võivad olla tingitud haigusest, vaimse võimekuse tasemest, sotsiaalse võimekuse tasemest jne. Võlanõustamine ja toetamine. Töötamise toetamine. Elamise toetamine ( eluaseme korrastamine, maksed jne. ) Vabaaja korraldamise toetamine ( arukal viisil ja kultuuri, sporti väärtustav) Siirdumise toetamine – intellektipuudega inimene võib vajada abi vaid kodunt kooli, tööle või tegevuskeskusesse liikumisel.  Lasteaia tegevuste toetamine. Koolides tegevuse toetamine (põhikool, erikool, kutseõpe, ülikool) Koduste tegevuste toetamine pereliikmete äraolekul. Koolitus hõlmab: Üldinimlike põhimõtete ja väärtushinnangute kujundamist (inimväärikuse olemus, võrdsuse, ealisuse printsiip jne. ) Tugiisiku enesearendamise, terviseõpetuse ja supervisiooni alused. Erivajaduste tundmine (pimedus, kurtus, intellektipuue, siirdumispuue, liikumispuue jne.) Tutvustatakse olemust ja võimalusi täpsema teabe saamiseks. Eripedagoogika ja ravipedagoogika olemus. Sotsiaalpedagoogika. Probleemse käitumise olemus , diagnostika ja toimetulek. Levinumate terviseprobleemidega toimetulek – astma, allergia, krambid, suhkruhaigus jne. 2. Nõustamise teenus 3. Hooldusteenus 4. Töötamise toetamine . Sihtgrupiks intellektipuudega- ja liitpuudega täiskasvanud LAPSEHOID Lapsehoiukeskuse eesmärgiks on toetada intellekti- ja liitpuudega laste peresid koolivälisel ajal, et vanemad saaksid käia tööl, pühendada oma aega teistele perelastele ja aega isiklikuks arenguks ning pere arenguks. Teenusteks on 1. Riiklik lapsehoiuteenus 2. Kohaliku omavalitsuse lapsehoiuteenus 3. Suure hoolduskoormusega lapse hoiuteenus 4. Koduõenduse teenus TUGIKODU Tugikodu on loodud toetamaks erivajadustega lapsi ja nende peresid. Tugikodu töötab õpilaskodu, lapsehoiu ja intervallhoolduse põhimõttel. Tugikodusse laste saabumine on planeeritud. Õpilaskodu on vajalik lastele, kelle peredel on raske toime tulla. Intellektipuudega lapsele kulub sageli palju hinge- ja füüsilist jõudu. Pered satuvad toimetulekuraskustesse. Üheks eesmärgiks on luua hingamise moment peredele. Lapsel aitab õpilaskodus elamine iseseisvamaks muutuda. See on profülaktika vältimaks laste sattumist asenduskodusse! Tugikodu kasvatajate - tugiisikute ülesandeks on pakkuda lastele kodulähedast elu ja oskust iseseisvalt toime tulla igapäevase elu kõikvõimalikes olukordades. Teenusteks on: 1. Rehabilitatsiooniteenuse majutusteenus 2. Lapsehoiuteenuse ööpäevaringne ja nädalahoid 3. Riiklik õpilaskoduteenus 4. KOV poolt rahastatud õpilaskoduteenus intellektipuudega õpilasele ISESEISVUMISE HARJUTAMISE KESKUS Iseseisva elu harjutamise keskus on loodud iseseisvumise harjutamiseks. Päritoluperes või asenduskodus kasvades on turvaline keskkond kus mõistetakse üksteist sõnadeta. Vanemad ja kasvatajad loevad soove ja tundeid silmist, tuntakse hästi üksteise kombeid ja kehakeelt. Uus kool, elamise paik või töökoht toob kaasa uued inimesed ja suhtluskeskkonna. Uued inimesed ei mõista sõnadeta ja kommunikatsioonile, harjumustele ja kooselule esitatakse hoopis teistsugused väljakutsed ja nõudmised. Valutuks üleminekuks ühest kooslusest teise ongi loodud iseseisva elu harjutamise keskus. Intellektipuudega inimene harjutab ja õpib palju kogemuspõhiselt, tingimustes kus ei ole vaja teha üldistusi. Kooselu kogemus uues olukorras on oluline, et mõista, kuidas inimene tuleb toime ja kohaneb. Milliseid teadmisi on vaja kodustel jagada, et uued kaaslased mõistaksid ja oskaksid toimetada, suhelda ja väärikalt olemist nautida. Sageli käitumise iseärasused avalduvad uues keskkonnas. Protsess on väga valulik kui inimene viia ilma vaheetappideta inimeste sekka kelle kodu on olnud aastaid stabiilne, rutiin toetab ja annab turvalise tunde. Uus inimene võib tõrjutuks osutuda vaid seetõttu, et tal varasem kogemus elada päritoluperest lahus, ööbida vanemate, tuttavate kasvatajateta jne. Rahulikuks ja sobivaks üleminekuks ongi meie keskus loodud. Pakume võimalust peredele ajutiseks puhkuseks ja tegemisteks kuhu alati ei saa intellektipuudega pereliiget kaasata. Teenusteks on: 1. Igapäevaelu toetamise teenus 2. Rehabilitatsiooniteenus 3. Intervallhoolduse teenus 4. Toetatud elamise teenus 5. Kogukonnas elamise teenus KOMPETENTSIKESKUS Füüsiliselt ja vaimselt eksisteerib kompetentsikeskus kõigi valdkondade koostööna. Moodustatakse meeskond konkreetse juhtumi lahendamiseks. Meeskond moodustatakse erinevate valdkondade spetsialistidest väljastpoolt palutud nõustamisteks, juhtumite lahendamiseks. Sageli ei ole võimalik alustada rehabilitatsioonimeeskonnal, sest inimesel puuduvad dokumendid ja oskus neid taotleda. Sageli ei oska eestkostja (KOV, pereliige) otsustada, milliseid teenuseid eestkostetav vajab (ei oska hinnata vajadusi, võimeid või ei oma piisavalt teadmisi teenustest). Sellisel juhul on abiks meie kogemus, teadmised ja oskused – meie kompetents. Lõpptulemusena selgitame välja, mida inimene vajab. Võimalik, et teenuseid saab osutada kogukonnas, elukoha lähedal või piisab hoopis abivahendist, kodu või töökoha kohandamisest. MAARJA ARENGU INSTITUUT (MARI) MARI on koolituskeskus, mis on loodud erinevateks koolitusteks, meie spetsialistide teadmiste ja kogemuste jagamiseks. LISA 2 PERSONAL REHABILITATSIOON Töötajad: 1. Koordinaator 1 2. Assistent 1 3. Pedagoogid – tugiisikud (käsitööalal, kunstialal, loodusteadused, muusika) 4 4. Arstid: 4.1. Laste- ja perearst 1 4.2. Lasteneuroloog 1 4.3. Lastepsühhiaater 1 5. Füsioterapeudid: 5.1. Läbi võimlemise, tantsu ja massaaži 1 5.2. Läbi sportliku liikumise 1 5.3. Läbi võimlemise ja massaaži 1 5.4. Läbi ratsutamisteraapia 1 5.5. Läbi sportliku liikumise, võimlemise ja mängu 1 6. Eripedagoogid: 6.1. Kõne läbi liikumise 1 6.2. Kommunikatsioon läbi liikumise 1 6.3. Elukestev õpe 2 6.4. Päevik ja minapilt 2 6.5. Kommunikatsioon 4 7. Logopeedid: 7.1. Kõne selgus, loen ja kirjutan 1 7.2. Kommunikatsioon 1 8. Psühholoogid: 8.1. Muusikateraapia 2 8.2. Psühholoogiline nõustamine – suhtlemisteraapia, minapilt 1 8.3. Perenõustamine 2 9. Arvutidoktor OÜ 10. Tegevusterapeut 1 11. Sotsiaaltöötajad: 11.1. Suunatud lastele 1 11.2. Suunatud noortele ja täiskasvanutele 2 TEGEVUSKESKUS Töötajad: Tegevusjuhendajad – meistrid 5 Sotsiaalpedagoog ja sotsiaaltöötaja 2 Pedagoog 1 LAPSEHOID Töötajad: 1. Lapsehoidjad 6 2. Kasvataja-tugiisik 3 3. Vajadusel pedagoog 2 4. Meditsiini õde 2  TUGIKODU Töötajad: 1. Sotsiaaltöötaja 1 2. Vanemkasvataja – tugiisik 1 3. Kasvatajad- tugiisikud 10 ISESEISVUMISE HARJUTAMISE KESKUS Töötajad: 1. Sotsiaaltöötaja 1 2. Kasvataja - tugiisik 3 3. Tegevusjuhendaja – tugiisik 2 4. Tugiisik 1 LISA 2 TUGIKESKUSE STRUKTUUR 2015 LAPSEHOID MAARJA ARENGU TUGIKODU INSTITUUT SPORT JA KULTUUR TEGEVUSKESKUS REHABILITATSIOON Sportmängud Kergejõustik „Allikabänd“ KOMPETENTSI ISESEISVUMISE KESKUS HARJUTAMISE KESKUS Maarika Aro Saatja: Helle Känd <[email protected]> Saatmisaeg: 18. november 2015. a. 4:21 Adressaat: Maarika Aro Teema: Equass Manused: EQUASS_Assurance_taotlusvorm_Tugikeskus_2015.xlsx; TUGIKESKUSE STRUKTUUR 2015.docx; EQUASS taotlus LISA 3, 2015.docx; EQUASS TAOTLUS Lisa 1.docx Tere, Lisa 2 oli puudu ja kolme panin numbrid sisse. 100-st sai 24! Saadan! Helle Känd MTÜ Tartu Maarja Tugikeskus 7405647 1