Õppekavade kinnitamine

ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Aadress: Astangu 27 13519 TALLINN Tel: 687 7231 E-post: [email protected] Õppekava nimetus: KOHANEMISKURSUS KP Õppekava maht: 1120 tundi Õppekeel: eesti keel Õppevorm: päevane Kursuse õppegrupi suurus: kuni 10 õppijat Keskuse direktori kinnitus: Kinnitan: MARI RULL…………………………………………….…………….( allkiri) “28” oktoober 2015.a. käskkiri nr 4.1-1/49 õ SISUKORD I ÜLDOSA 3 1. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS 3 2. KURSUSE EESMÄRK 3 3. SIHTGRUPP 3 4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR, VALIKÕPINGUTE VALIKU VÕIMALUSED JA TINGIMUSED 3 5. MOODULITE NIMETUSED JA MAHUD 4 6. ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED 5 7. ÕPINGUTE LÕPETAMINE 5 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED 5 SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID 5 1. EESTI KEEL JA MATEMAATIKA (70 TUNDI) 5 2. ARVUTIÕPETUS (70 TUNDI) 8 3. NÄDALAARUTELU (70 TUNDI) 9 PRAKTILISE TEGEVUSE JA TÖÖAINETE MOODULID 10 4. IGAPÄEVAELU OSKUSTE TREENING (90 TUNDI) 10 5. PUIDUTÖÖTLEMINE (240 TUNDI) 11 6. KUNSTIÕPETUS (30 TUNDI) 14 7. KEHALINE ARENDAMINE (70 TUNDI) 16 8. PRAKTIKA ( 480 TUNDI) 17 III ÕPPEKAVA KOOSTAJAD 19 2 Kohanemiskursuse KP õppekava I ÜLDOSA 1. Õppekava koostamise alus Õppekava koostamise aluseks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 9, lg 2, pt 6. Õppesisu väljatöötamisel on arvestatud Keskuse õppijate hariduslike erivajadustega. Iga õppija õpib käesoleva õppekava alusel vastavalt oma võimetele ning õpetajal/juhendajal on õigus õppesisu vastavalt kohandada. Igale õppijale koostatakse kursuse õppekava alusel tegevuskava, mis on tema õpingute kohandamise alusdokumendiks. Õppija õpitulemused kajastuvad tunnistuse lisana väljastataval õiendil, kutsealaste teadmiste ja oskuste loetelus ning üleminekuplaanis. 2. Kursuse eesmärk Kohanemiskursus KP on kohanemiskursus, mille eesmärgiks on:  toetada õppijat endale sobiva töökeskkonna, töökoha, töötamise vormi/viisi, ja/või õppimisvõimaluse valikul;  selgitada sobivaim võimalus edasiseks kutseõppeks - kaasava hariduse põhimõtteid rakendavas kutseõppeasutuses/Keskuse tööõppekursustel;  kujundada õppijas tööharjumust ja arendada erialaseid oskusi puidutöötlemise valdkonnas;  valmistada õppija ette tööleasumiseks - avatud tööturul (toetatud töölerakendamise meetodil) või tööalaseks tegevuseks päevakeskuses, kaitstud töö või mõnes muus jõukohases töötamise vormis;  toetada õppijat töö- ja igapäevaeluks oluliste sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel;  kujundada õppija õpioskusi ja õpivalmidust. 3. Sihtgrupp Kohanemiskursusele KP on oodatud puudest tingitud erivajadusega tööealised inimesed, kes tunnevad huvi puutöö vastu ning kelle haridusvajadus (huvid, soovid ja võimed) vastab kohanemiskursuse KP õppekava eesmärkidele. Õppima asumise eelduseks on vastav soovitus Keskuse vastuvõtukomisjonilt. Õppijate vastuvõtt kohanemiskursusele KP toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppijate vastuvõtukorrale. 4. Õppekava struktuur, valikõpingute valiku võimalused ja tingimused Kohanemiskursuse KP õppekava maht on 35 õppetöö nädalat, mis jagunevad ühele õppeaastale. Üks õppetöö nädal sisaldab 30 akadeemilist tundi auditoorset ja praktilist õppetööd. Käesolevas õppekavas on õppenädala 30 tundi jagatud praktiliste tegevuste ja tööainete mooduliteks ning sotsiaalset toimetulekut toetavate ainete õppeks. 3 Õpingute ajastruktuur: õppeaasta jaguneb 2 õppesemestriks: sügissemestriks (15 õppenädalat) ja kevadsemestriks (20 õppenädalat). Õppeaasta sisaldab 3 vaheaega: sügisvaheaeg (1 nädal), jõuluvaheaeg (2 nädalat) ja kevadvaheaeg (1 nädal). 5. Moodulite nimetused ja mahud Mooduli nimetus Maht tundides kokku I Sotsiaalset toimetulekut toetavate ainete moodulid 210 1 Eesti keel ja matemaatika 70 2 Arvutiõpetus 70 3 Nädala arutelu 70 II Praktilise tegevuse ja tööainete moodulid 840 4 Igapäevaelu oskuste treening 90 5 Puidutöötlemine 240 6 Kunstiõpetus (joonistamine) 30 7 Kehaline arendamine 70 8 Praktika (kas ettevõttes või kaitstud töötoas II pa) 480 KOKKU ÕPINGUID 1120 Õppija arengut ja õppimist toetavad rehabilitatsioonitegevused viiakse läbi vastavalt isiklikule rehabilitatsiooniplaanile ja õppija haridusvajadusele. Õppija koormus nädalas (auditoorsed tunnid, praktiline töö, rehabilitatsioonitegevused ja muud arendavad tegevused) ei ületa 40 tunni piiri. Toetava tegevusena pakutakse igale õppijale karjäärinõustamist. Nõustamine toimub vastavalt rühma ja õppija vajadustele. Tegevusi viiakse läbi rühmatööna ja individuaalselt. Karjäärinõustamise eesmärgiks on aidata õppijal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. Karjäärinõustamine sisaldab:  õppija huvide, oskuste ja võimete analüüsimist  erinevate erialade ja õppimisvõimaluste tutvustamist  erinevate töötamise võimaluste tutvustamist  arutelu õppimise ja töötamisega seotud teemadel  töökatsete ja/või praktikate läbiviimist lähtudes õppija vajadustest  ettevõttekülastusi  toetust oma eesmärkide püstitamisel ja edasiste tegevusvõimaluste leidmisel Nõustamise tulemusena tunneb õppija paremini oma huvisid, võimeid ning tegevusvõimalusi ja on vähese toega võimeline tegema omale sobiliku valiku edasiõppimiseks, töötamiseks või muuks aktiivseks tegevuseks. 4 6. Üldised hindamise põhimõtted Õppijate õpitulemuste hindamine toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendile ( kinnitatud direktori 14.09.2015.a käskkirjaga nr 4.1-1/38õ). Õppija puutööalaseid oskusi hinnatakse täiendavalt kutsealaste teadmiste ja oskuste loetelus (lisa 1) iga õppenädalala lõpul toimuva nädalaarutelu vormis (vt moodul nr 3). Vähemalt kahel korral aastas toimuvad õppijaga arenguvestlused, kus arutletakse õppija arenguga seotud küsimusi ning seatakse eesmärke järgmiseks õppeperioodiks. 7. Õpingute lõpetamine Õpingud loetakse lõpetatuks:  pärast kursuse õppekava või kursuse õppekava alusel koostatud individuaalse tegevuskava läbimist õppijale võimetekohases mahus ja kursuse õppekavas või tegevuskavas määratletud õpitulemuste saavutamist. Kursuse lõppedes saab õppija õpingute sisu, mahtu ja tulemust kajastava Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tunnistuse või õiendi kohanemiskursuse KP läbimise kohta, õppija poolt omandatud kutsealaste teadmiste ja oskuste loetelu ja üleminekuplaani, mis sisaldab informatsiooni ja nõuandeid edasise tegevuse toetamise eesmärgil. II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID 1. Eesti keel ja matemaatika (70 tundi) Kohanemiskursuse eesti keele ja matemaatika ainemoodul on korrektsioonilise suunitlusega, mis realiseerub ainete õpetamisega spetsiifiliste metoodiliste võtete kaudu. See on praktilist rakendust võimaldav ja puutöökursusel õppimiseks valmisolekut kujundav sotsiaalset toimetulekut toetav ainemoodul. Ootused õpitulemuste suhtes on paindlikud. Õpetaja teeb ainemoodulist vastavalt kursuse iseloomule ja haridusvajadusele valikud mooduli õppesisu kohta. Nimetatud valikud kajastuvad õpetaja tööplaanis. Teemavalik on soovituslik, jättes kõrvale vähem olulised või lisamaks täiendavaid teemasid. Õppe - eesmärgid Toetada õppija isiksuse arengut, arvestamaks tema individuaalseid iseärasusi ja võimeid. Arendada praktilise tegevuse potentsiaali õppematerjali sisu õige valiku, töölaadi, -tempo ja näitlikustamise kaudu. Keeleõpetus on rakenduslik, eesti keele praktilist tundmist arendatakse keelendite tähenduse avamise ja kirjaliku ning suulise eneseväljenduse arendamise kaudu. Ainemoodul jaguneb 7 teemamooduliks:  täisarvude ja murdude matemaatika; 5   mõõtühikute kümnendsüsteem, suurused, mõõtühikud ja mõõtmine;  geomeetria algkursus;  protsentarv, arvutused raha ja erinevate mõõtühikutega;  isikliku majandusliku tegevuse kavandamine;  suhtluskeel;  töö sõnavaraga. Õppijal on võimalus  süvendada naturaal- ja murdarvu mõistetest arusaamist;  täpsustada kujutlust mõõtmise ühikutest ja nendevahelistest suhetest;  süvendada mõõteriistade kasutamise oskusi;  arendada arvu mõiste rakendamise oskust suuruste mõõtmisel;  täpsustada kujutlust geomeetrilistest kujunditest, nendevahelistest seostest ja mõistetest;;  kujundada oskusi kasutada matemaatilisi teadmisi praktilises töös;  viia matemaatiline sõnavara oma kõnesse; Õppijal on võimalus arendada  igapäevaeluks vajalikke õpioskusi matemaatika ja eesti keele valdkonnas, õppida iseseisvalt elama;  psüühilisi protsesse (tähelepanu, mälu, ruumi- ja ajataju) asjade maailma kvantitatiivsete tunnuste esiletoomise kaudu. Õppesisu Suhtluskeel  suhtlemine: suhtluspartnerid, erinevad märgisüsteemid, verbaalne suhtlemine ja kehakeel, keel ja kõne;  mina-pildi avamine;  sina-pildi loomine;  meie kokkulepe, osalus individuaalse arengukava koostamisel.  suhtlemine koostöö ja konflikti olukorras, vestlused üksmeele ja koostöö õhkkonnas, partneri eripära mõistmine ja arvestamine;  kokkulepped, grupi moodustamine, rollide jaotamine, tegevused. Täisarvude matemaatika  arvude tähistamise kümnendsüsteem.  arvu ruut ja kuup.  aritmeetilised tehted. Murdude matemaatika.  osa ja terviku mõiste .  harilik ja kümnendmurd, nendevahelised seosed. Rahaühikud, väärtuse mõiste.  teisendused rahaga. Suurused ja mõõtühikud. Mõõtmine. Geomeetria mõisted.  lõigud ja jooned (sirg-, kõver- ja murdjoon).  nurgad, nurkade liigid 6   kraadi mõiste ja nurga mõõtmine  tasandilised kujundid, nende kirjeldamiseks vajalikud mõisted.  nähtused ja kehad, kehade tunnused/olekud: tahke, vedel, gaasiline.  korrapärased kujundid, kujundi ruumala (maht).  kujundi tahud kui tasapinna osad, nende pindalad.  kehade kirjeldamiseks vajalikud mõisted. Praktilisest elust lähtuvate sotsiaal- ja majandusmatemaatika ülesannete lahendusplaanide koostamine. Õpitulemused Õppija teab  oskuste tasemel numbri ja arvu mõistet, järjestab ja võrdleb suuliselt ja kirjalikult naturaalarve;  tehete järjekorda ja matemaatilisi põhimõisteid, arvutab peast, kirjalikult või kalkulaatori abil;  suurust kui mõõtmise tulemust, mõõdab ja teisendab mõõtühikuid;  suurus-, asendi- ja ajamõisteid; Õppija  loeb ja kirjutab naturaal-ja murdarve;  eristab ja määratleb lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid;  rühmitab ja samastab kujundeid ühiste tunnuste järgi;  võrdleb kujundite hulki üks-ühese vastavuse seose alusel;  kasutab kujundi-, suurus-, asendi- ja ajamõisteid ümbritseva tegelikkuse kirjeldamisel;  joonestab joonestusvahendite (sirkli, joonlaua, malli) abil tasapinnalisi kujundeid;  omandab tehnilise mõõtmise oskusi: pikkusühik millimeeter(mm), selle nimetus, ulatus, märkimine, kasutamine; Teadmise tasemel õppija  püüab oma matemaatilisi võimeid teadlikult arendada;  eristab ja määratleb lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid; Õppija teab  suurus-, asendi- ja ajamõisteid; Õppija rakendab  matemaatilisi oskusi erinevate lihtsate töö- või olmeülesannete (probleemide) lahendamisel, koostab ja lahendab neid (vajadusel abiga);  võimalikult iseseisvalt ainetunnis õpitut isikliku elu majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamisel (vajadusel abiga). Õppija oskab  kirjeldada punkti, kiirt, kõverjoont, sirget, sirglõiku, murdjoont, ringjoont, kolmnurka, ruutu, ristkülikut, ringi ning nendevahelisi seoseid. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 7 2. Arvutiõpetus (70 tundi) Käesolevas ainemoodulis pakutud valik on soovituslik, jättes õpetajale võimaluse teemavalikuks ja rõhuasetusteks vastavalt rühma ja iga õppija suutlikkusele. Suuremat tähelepanu pööratakse motoorika; loovuse arendamisele ja suhtlusoskusele internetis. Õppe-eesmärk Õppijal on võimalus  kasutada arvutit suhtlemiseks ja info hankimiseks;  arendada tänapäevase infoühiskonna suhtlusoskust;  võimetekohaselt omandada aktiivne arvutikasutamise oskus;  arendada loovust ja tähelepanu arvutigraafikat kasutades;  õppida elementaartasemel tekstitöötlust Word’is; Õppesisu Üldteadmised  Arvuti, mõju tervisele, sõltuvuse ennetamine;  Ohutusnõuded personaalarvutiga töötamisel;  Arvuti käivitamine ja sulgemine;  Programmide käivitamine ja sulgemine;  Tööde alustamine, salvestamine, nende leidmine failistruktuurist ja hilisem kasutamine. Aknad, menüüd ja nupud;  Oskus liikuda failistruktuuris, kaustade loomine. Tekstitöötlus  klaviatuuri tundmaõppimine – teksti sisestusreeglid; Harjutused programmiga Keyboard Pro  spelleri kasutamine;  Cut, Copy, Paste võtte kasutamine.  printimine. Loovuse arendamine  Joonistusprogramm „Paint“ – valik võimalikke teemasid: Minu kodu; Sünnipäev; Minu harrastus; Minu pere: ema, isa, vend, õde.: Mina ise; Minu rühm; Minu päev; Minu hobid (mulle meeldib); aastaajad jmt  Pacasa 3 – piltide ja fotode töötlus. Eesti infoteenused veebis  netiketi reeglite tutvustamine.  eesti suuremate Internetiportaalide ja populaarsemate otsimootorite kasutamine:  Tallinnas toimuv, sõiduplaanid, abiinfo, sotsiaalabi jmt.  reisimisega seotud informatsioon.  elektroonseid Eesti kaardid – optimaalne marsruudi otsing;. Õpitulemused Õppija oskab (võimalikult iseseisvalt):  käivitada ja sulgeda arvutit;  kasutada hiirt ja klaviatuuri; 8   käivitada Windowsi programme;  liikuda kaustapuus, avada ja salvestada faile  otsida internetist vajalikku, huvitavat informatsiooni;  printida graafikat või tekste paberkandjale; Õppija teab  ohutusnõudeid personaalarvutiga töötamisel;  mis on failid ja kaustad;  kuidas elektrooniliselt joonistada;  netiketi reegleid. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 3. Nädala arutelu (70 tundi) Õppe-eesmärk  Õpilaste arengu märkamine ja toetamine.  Igaühe individuaalse analüüsi soodustamine ja soovide – vajaduste avaldamise võimaldamine.  Rühmasisese terve õhkkonna loomine.  Enesehinnangu korrigeerimine.  Uue sotsiaalse võrgustiku loomine  Pädevuste hindamine  Õpitegevuse planeerimine. Õppesisu  nädalatööde demonstreerimine (kvaliteet, kvantiteet),  hinnangu andmine enda (mida pean veel harjutama, mis tuleb hästi välja) ja teiste (kas ma seda ostaksin, kingiks tahaksin) nädala töödele  hinnangu andmine eelmisel nädalal võetud eesmärkide täitmise kohta  juhendajate poolne hinnang tehtule  koos juhendajaga uute eesmärkide püstitamine järgmiseks õppenädalaks Tulemused  ennast ja oma tegevuse tulemusi hinnata oskav õppija;  õppija analüüsi- ja eneseväljendusoskuse suurenemine;  teab, et areng ja oma võimete realiseerimine eeldab pingutust;  Iseendaga ja grupisolemise- ning tegutsemisega toimetulek;  tunneb, et tema tegevus võib olla kasulik ja vajalik;  oma tegevuste planeerimisoskuse paranemine. 9 Hindamine Õpitulemuste hindamisel kasutatakse õppekavas kirjeldatud üldiseid hindamispõhimõtteid kasutades hinnanguid arvestatud ja mittearvestatud. PRAKTILISE TEGEVUSE JA TÖÖAINETE MOODULID 4. Igapäevaelu oskuste treening (90 tundi) Õppe-eesmärgid: Võimaldada õppijal:  tunnetada, et ta on täiskasvanud inimene ja tal on oma kohustused ja vastutus oma käitumise eest;  kujundada arusaam oma ümbruse ja iseenda korrashoiu vajadusest;  omandada oskus märgata enda ümber korrastamist/puhastamist vajavat ning oskus mustust eemaldada;  kujundada vajadus ja oskus hoolitseda oma riiete puhtuse ja korrasoleku eest;  luua valmisolek ja eeldusoskused iseseisvaks eluks;  saada ettekujutus köögis kasutatavatest töövahenditest ja kodumasinatest;  kujundada vajadus endale toitu valmistada;  õppida toiduvalmistamisel kasutama erinevaid mõõtmisviise;  omandada oskus lihtsamaid retsepte lugeda ja nende järgi sööki valmistada;  saavutada oma tegevuste ja elukorralduse planeerimise algoskused. Õppesisu Üldosa  Mooduli sisu tutvustus, kodukord ja reeglid.  Oma võimete, eelduste ja oskuste määratlemine.  Tervislikud eluviisid. Olmetööd  Kodu korrashoid. Koristustööde planeerimine ja ulatuse märkamine. Koristusplaani koostamine kodus ja õpilaskodus. Erinevad puhastusained ja nende doseerimine. Koristamisharjumuse tekitamine. Rõivaste hooldus  Riided ja jalanõud, nende valimine vastavalt inimesele, ilmale, olukorrale.  Rõivaste hooldusmärgid. Pesu pesemine, kuivatamine ja triikimine.  Jalanõude eest hoolitsemine. Toidu valmistamine ja köögitööd.  Isiklik hügieen ja ohutusnõuded köögis.  Menüü koostamine: hommikusöök, lõuna, õhtusöök.  Poes käimine. Toidu valimine- hind ja kvaliteet, sularahaga arveldamine. Toidu säilitamine.  Toidu valmistamine juhendamisel. Erinevad töövahendid ja töövõtted toidu valmistamisel.  Laua katmine vastavalt toidukorrale. Koristamine pärast toidu valmistamist. Puhtuse ja korra tagamine köögis- puhastusvahendid ja –meetodid. 10 Õpitulemused: Mooduli edukalt läbinud õppija:  teab, et temal, kui täiskasvanul, on omad kohustused, mille eest ta vastutama peab;  oskab võimalikult iseseisvalt lihtsamaid sööke valmistada;  oskab oma igapäevaseid tegevusi ja tulemusi hinnata, (vajadusel abiga)planeerida;  oskab hoida lähema ümbruse puhtana;  tuleb võimalikult iseseisvalt toime oma igapäevaeluga nii kodus kui ka töökollektiivis. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 5. Puidutöötlemine (240 tundi) Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija valmistab vastavalt võimetele lihtsamaid mööbli- ja teisi puittooteid(toorkuid, detaile jms.)käsitööriistade (sh elektri- ja pneumotööriistadega) ja lihtsamate puidutöötlemispinkidega(saag-, puur- ja höövelpingid), järgides juhendeid, õigeid ja ohutuid töövõtteid, töö- ja keskkonna ohutusnõudeid, oskab hooldada käsitööriistu, hinnata valmistatavate toodete vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetele. Õppija saab hinnata oma huvi ja tegevuseeldusi edaspidisteks õpinguteks või töötamiseks puidutööga seotud valdkonnas. Õppesisu TÖÖKESKKONNAOHUTUS JA TERVISEKAITSE  Astangu Keskuse puutöökoja sisekorraeeskiri  töökeskkond: üldnõuded, töökoht, manuaalsed ja elektrilised töövahendid  tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. töökeskkonna ohutegurid(peamised ohuallikad) ja ohutusjuhendid.  peamised ohuallikad puidutöökojas  isikukaitsevahendeid puidu töötlemisel  õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras MATERJALIÕPETUS  puiduvarud, puidu kui toormaterjali iseloomustus  kasvava puu osad ning puu elutegevus.  puidu makrostruktuur ja lõiked. lüli-, küps-ja maltspuidulised, haju- ja rõngassoonelised puud.  eesti puidutööstuses enimkasutatavad kodumaised puuliigid ja nende määramine  okste liigid ja mõju kasutamisele.  polüvinüülatsetaatliimid (pva, b3 jne) ja nende kasutusalad  kinnitusvahendid  puidu- ja mööblitööstuses kasutatavad lihvmaterjalid ja nende kasutamine PUIDUTÖÖTLEMINE  puidu transportimine, säilitamine ja ladustamine  joonise koostamise põhimõtted  lihtsate jooniste lugemine 11   puittoote valmistamise skeem (toorik, detail, koost)  kujuelemendid (toorikud, detailid)  töökoha nõuetekohane korraldamine  mõõtmise ja märkimise töövahendid  käsitööriistade liigid, otstarve, hooldamine, vead  oskab kasutada surukruve, pitskruve  käsisaed  sae valiku ja saagimise põhimõtted  vukssaag/käsisaag  oskab kasutada jõhvsaagi  oskab kasutada nurgasaagi  töövahendite hooldamine  käsitööriistade kasutamine  elektriline jõhvsaagpink/ võnksaag/ kontuursaag  akutrell  elektritaldlihvik  ohutusnõuded elektriliste käsitööriistade kasutamisel  puidu liimimine  lihvpingid  vertikaalpuurpink  järkamis saagpingid  ketassaagpink/ formaatsaag  lintsaagpink  paksushöövelpink  pinkide tehnoloogiliste võimaluste laiendamine - rakised ja nende kasutamine.  lattdetaili valmistamine lõikepinkidel  puruimur ja aspiratsioonisüsteemi käivitamine ja otstarbekas kasutamine  ohutus töötamisel puidutöökodades  masintöötlemine  ümartüüblitega kastinurkseotis  tappseotiste valmistamine käsitööriistadega  lihvimine käsitsi  viimistlusettevalmistustööd  ohutu viimistlemine  puittoodete viimistlemine käsitsi läbipaistvate katetega  puittoodete viimistlemine käsitsi katvate viimistluskatetega  puidurikete mõju tootekvaliteedile  tootekvaliteedi hindamine Õpitulemused Õppija:  tunneb ja järgib Astangu Keskuse puutöökoja sisekorraeeskirju  tunneb üldiseid töökeskkonna ja ohutusnõudeid  järgib üldised tööohutuse ja -tervishoiu alased teadmised töötamisel puutöökodades  teab peamisi ohuallikaid puidutöökojas ja oskab nendega arvestada  tunneb isikukaitsevahendeid ja nende kasutamise tähtsust puidu töötlemisel  teab puiduvarudest, tunneb puitu kui toormaterjali iseloomustust  tunneb puu elutegevust ja kasvava puu osasid. 12  teab puidu makrostruktuuri (puutüve osad) ja lõikeid. oskab määrata puu vanust ja kasvutingimusi.  eristab enamkasutatavaid puiduliike  teab ja tunneb oksi ja nende mõju puidu kasutamisele  teab enam levinud polüvinüülatsetaatliime (pva, b3 jne) ja nende kasutusala  teab ja tunneb enamkasutatavaid kinnitusvahendeid (naelad, kruvid, poldid)  kasutab erinevaid lihvmaterjale  transpordib, sorteerib, säilitab ja ladustab puitu õigesti  teab jooniste koostamise põhimõtteid( joonestusvahendid, joonte liigid, mõõtkavad, leppemärgid jne)  oskab lugeda lihtsa- või ühest detailist koosneva eseme joonist ristprojektsioonis ja aksonomeetrias  tunneb puittoodete valmistamise skeemi  tunneb kujuelemente (külg, serv, kant, ots, valts, soon jne)  korraldab nõuetekohaselt oma töökohta  tuvastab eseme/detaili kuju ja mõõtmeid  tunneb käsitööriistu  kasutab surukruve, pitskruve  kasutab käsisaage  teab sae valiku ja saagimise põhimõtteid  kasutab jõhvsaagi  kasutab nurgasaagi  hooldab peamisi käsitööriistu  kasutab käsitööriistu  kasutab elektrilist jõhvsaagi  kasutab akutrelli  kasutab elektritaldlihvikut  teab peamisi tööohutusnõudeid puidu elektriliste ja pneumaatiliste käsitööriistadega töötlemisel ning järgib neid  tunneb liimimise tehnoloogilisi põhimõtteid  kasutab enam levinud poluvinüülatsetaat liime (pva, b3 jne)  kasutab lint/ketaslihvpink ketta diameetriga alla 300 mm  töötab ketaslihvpingil ketta ø üle 300 mm  töötab kitsaslintlihvpingil  puurib sammas-/ vertikaalpuurpingil  seadistab vertikaalpuurpinki lihtsamate operatsioonide sooritamiseks  järkab saematerjali  ketassaagpink/ formaatsaag - oskab sooritada lihtsamaid tööoperatsioone täiendaval juhendamisel  saeb lintsael sirg- ja kõverjoonelisi lõikeid  teab rakiste ja abivahendite kasutamise võimalusi  valmistab lattdetaili puidulõikepinkidel  järgib tööohutusnõudeid puidu masintöötlemisel  väldib oma tegevusest tulenevaid, võimalikke ohte endale ja teistele  töötab puidutöötlemispinkidel abitöölisena  valmistab ümartüüblitega kastinurka  valmistab käsitsi lihtsaid tappseotisi  lihvib käsitsi 13   valmistab viimistlemiseks ette puitpindasid (kruntimine, pahteldamine)  viimistleb ohutult  viimistleb puittooteid käsitsi (läbipaistvate katetega)  viimistleb puittooteid käsitsi (katvate viimistluskatetega)  eristab puidurikkeid ja arvestab nendega materjali valikul  hindab puitesemete kvaliteedinõuetele vastavust  saab adekvaatse / põhjendatud tagasiside oma võimekusele ja võimalustele erialaga seotud valdkondades;  teab, mida tähendab töötada ohutult ja keskkonda säästvalt ning püüab seda järgida ;  teab, millised abivahendid kergendaksid tal puidutöö tegemist;  oskab adekvaatsemalt teha erialavalikut/kutsevalikut, tundes paremini oma võimeid. Hindamine Õpitulemuste hindamisel kasutatakse õppekavas kirjeldatud üldiseid hindamispõhimõtteid. Õppija teadmisi ja oskusi hinnatakse „Teadmiste ja oskuste loetelus“ (Lisa 1), vastavalt mooduli õppesisule ja üldistele hindamise kriteeriumitele. Poolaasta ja õppeaasta lõppedes hinnatakse õppija õpitulemusi kokkuvõtvate hinnangutega arvestatud ja mittearvestatud ning õppijale väljastatakse lisaks vahetunnistusele ka tema teadmiste ja oskuste loetelu, kus on näha sellel õppeperioodil saadud arvestuslikud hinnangud. 6. Kunstiõpetus (30 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  õppida märkama ja hoidma ilu enda ümber  arendada oma vaatlusoskust ja nägemisvõimet  arendada kujundilist ja ruumilist mõtlemist, kujutlusvõimet  arendada mälu, sensomotoorset koordinatsiooni, motoorikat  saada kogemuse ja õppida kunsti kaudu väljendama oma tundeid, mõtteid, arendades nõnda loovust ja fantaasiat  rikastada oma tundevaldkonda, arendab ja süvendab eneseusku oma võimetesse  õpib praktiliselt tundma erinevaid jõukohaseid kunstitehnikaid  saada võimalus arendada oma eneseväljendamise meisterlikkust kunstilise ja käelise tegevuse kaudu  õppida kasutama ohutuid ja otstarbekaid töövõtteid, säästlikku materjalikasutust ning arendada oma töökultuuri  püüda edaspidi omandatud oskusi rakendada oma igapäevaelus Õppesisu Kultuuri ja kunsti mõiste Kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid. Kunsti liigid. Näituste, muuseumide külastused. Kompositsiooniõpetus 14  Pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi muutujad – kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus. Kompositsiooni väljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutused. Eluslooduse (loomad, linnud, putukad jne iseloomulikus asendis ja liikumises), eluta looduse (kivid, vesi jne) ja tehisvormide kujutamine ja kasutamine. Ruumilisus. Pildi pinna organiseerimine (kujutatava suuruse ja paberiformaadi erinevad suhted). Pea- ja kõrvalelemendid ning taust. Pildi üksikosade tasakaal. Rütm. Suuruse vähenemine kauguses. Värviõpetus Värvide segamine ja segunemine, kontrastid, kooskõlad ja harmoonia. Põhivärvid, sekundaarvärvid, helestamine, tumestamine, vastandvärvid. Kunstitehnikad – graafika, maal. Joonistamine – grafiitpliiats, värvipliiats, pastapliiats, kriidid. Maalimine – akvarelltehnika, guašš- või akrüülmaal, pastelltehnika. Meisterdamine loodus- ja tehismaterjalist (pakendid, plastid, tekstiil, makulatuur jne). Voltimine: kaardid, pakendid jne; Kollaaž. Läbiv teema keskkond ja säästev areng. Taaskasutus. Õpitulemused Õppija:  oskab märgata ilu enda ümber ja püüab seda väljendada oma loomingu kaudu  omab mõningast ettekujutust erinevatest kunsti- ja käsitöö tehnikatest ja on suuteline vastavalt võimetele end väljendama lihtsamates tehnikates  on tutvunud põhiliste kompositsioonialustega, värviõpetusega ja käsitöö võtetega  väärtustab enda ja teiste loomingut  märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas  oskab ohutult kasutada tööks vajalikke materjale, töövahendeid  oskab juhendamise abil kasutada lihtsamaid käsitöö tehnikaid ja valmistada väikeesemeid Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Hindamisel võetakse arvesse õppija individuaalseid võimeid. Õppija tegevuse ning toimetuleku kohta antakse pidevalt hinnanguid õppeprotsessi jooksul eelkõige läbi positiivse tunnustuse, arvestades individuaalset võimekust, püüdlikkust ja motivatsiooni. Võimaluse korral toimub tunni lõpus kunstitööde ühine vaatlus, arutelu ning arvamuste avaldamine. Hinnatakse:  õppeprotsessis aktiivset osalemist vastavalt võimetele, praktiliste ülesannete teostamist  originaalsust ja enesealgatust  töödistsipliini ja korrektsust  töökoha ja töövahendite korrashoiu ja tööohutusnõuete täitmist 15 7. Kehaline arendamine (70 tundi) Õppe-eesmärk Liikumine tugevdab tervist, parandab üldmotoorikat ja koordinatsiooni, toetab ja arendab eneseteenindus- ja suhtlemisoskust, stimuleerib kujutlusvõimet. Füüsiliste harjutuste sooritamine annab õppijale rahuldustunnet saavutatust ja enesekindlust, mis on omakorda aluseks julgusele iseseisvalt tegutseda. Kehalises arendamises on oluline füsioterapeudi individuaalne lähenemine vastavalt õpperühmale ja õppija füüsilisele tasemele. Seda arvesse võttes on oluline füsioterapeudi oskus valida jõukohaseid ja arusaadavaid harjutusi ja õppekavasse loovalt suhtuda. Sobiv harjutuste valik võimaldab õpetada õppijaid liikumisest rõõmu tundma. Võimaluse korral osalevad õppijad loovteraapiates (loovtants, muusikateraapia jmt). Kehalise arendamise eesmärgiks on:  Kehaliste võimete - vastupidavuse, kiiruse, koordinatsiooni, tasakaalu, lihasjõu, painduvuse arendamine  Erinevate liikumisharrastuste tutvustamine  Tahteomaduste - sihikindluse, püsivuse, visaduse, otsustavuse, julguse, initsiatiivi, iseseisvuse, enesevalitsemise, kannatlikkuse arendamine  Kuulamis- ja jälgimisoskuse kujundamine; korralduste täitmise ja meeskonnatöö oskuse arendamine  Enesekindluse ja iseseisva toimetuleku parandamine  Teadlikkuse tõstmine õigetest asendites liikumisel ja töötamisel, spordi tegemisel  Hügieeniharjumuste kujundamine Õppesisu Erineva pikkuse, koormuse, kiiruse ja iseloomuga kõndimis- ja võimalusel jooksuharjutused. Harjutused erinevates asendites, hüppe- ja hüplemisharjutused. Jõu, osavuse ja koordinatsiooniharjutused erinevate vahenditega. Venitusharjutused painduvuse arendamiseks. Harjutused ja mängud basseinis, ujumine. Võimalusel suusatamine. Rühiharjutused, kerelihaste treening erinevates asendites abivahenditega. Kombineeritud rühi- koordinatsiooni ja tasakaaluharjutused. Vajadusel harjutused individuaalse harjutuskava alusel rühi parandamiseks. Tasakaalu arendamiseks kõnd erinevatel vahenditel (bosu, tasakaalupadi, poom, köis). Mängud rühi ja tasakaalu arendamiseks (üksteise matkimine, käest kinni liikumine). Virgutusvõimlemine ja lõdvestusharjutused. Kehatunnetusharjutused. Lihtsate korralduste alusel ja eeskuju järgi erinevate liigutuste sooritamine. Tähelepanu juhtimine kehaosade erinevatele liigutuste sooritamise võimalustele. Harjutused erinevate tasandite ja kehaasendite tajumiseks: istudes, põlvitades, neljakäpukil liikumine, rullimine, roomamine. Matkimine- tegevused, loomad jmt. Harjutused keharaskuse ülekandmiseks ühelt kehapoolelt teisele. Kehapiiride tajumine, kujutlusmatk läbi keha. Kõnd erinevatel viisidel (tagurpidi, kandadel, käpuli, pausidega jm). Kehatunnetus ja ruumitaju kombineeritud harjutused (liikumine paarilisega, rühmaga ühes tempos, üksteise peegeldamine, imiteerimine). Tantsu ja rütmiharjutused. Harjutused enda energiavaru hindamiseks ja säästmiseks. 16 Liikumisharjutused ja seltskonna- ning võistlusmängud paaris või rühmas. Järjekorra pidamine, kokkulepete (lihtsate reeglite) täitmine. Võitmine ja kaotamine, jagatud emotsioonid (kehakeel ja häälekas ning kohane eneseväljendus). Ilmale ja tegevusele vastava riietuse valik, hügieenitoimingud kehalise arendamise järgselt. Hindamine Arvestatud tulemuseks loetakse õppeaasta jooksul vähemalt 50% osavõttu kehalise arendamise tundidest. Õpitulemusi hinnatakse vastavalt õppija võimetele:  oskab valida tegevusele ja ilmastikule vastavat riietust ning peseb end kehalise arendamise järgselt  kuulab, jälgib, täidab korraldusi, reageerib keelule ja suudab viia lõpuni alustatud tegevuse  osaleb tunnis aktiivselt  suudab liikuda võimetekohases tempos ja viisil erinevatel maastikel ja erineva pikkusega distantsidel  sooritab harjutusi kasutades erinevaid lähteasendeid ja vahendeid  sooritab tuttavaid harjutusi iseseisvalt/abiga, paaris või rühmas  osaleb erinevates võistlusmängudes; järgib kokkulepitud mängureegleid  oskab erinevates tegevustes arvestada teistega  teab soojendus- ja venitusharjutuste tähtsust vigastuste vältimiseks  tajub kehalise harjutamise tervistavat mõju organismile  teab õpitu piires tervise- ja võistlusspordi võimalusi  osaleb sportlikel üritustel 8. Praktika ( 480 tundi) Praktika ettevalmistamist ja sooritamist koordineerib tööhõivetalitus koostöös õppeosakonnaga. Praktikakoha otsimisega tegeleb (võimaluse ja suutlikkuse olemasolul) õppija iseseisvalt, kuid teda toetavad selles protsessis tööhõivetalituse spetsialistid koostöös kutseõpetajate ja rehabilitaatoritega. Praktika ajal teeb õppija jõukohast erialast tööd keskuse õppetöökodades või praktikabaasides. Praktika kavandamisel lähtutakse praktikandi erialastest pädevustest, individuaalsetest omadustest ja sotsiaalsest suutlikkusest ning praktikabaasi võimalustest ja vajadustest. Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  tutvuda töökeskkonnaga ja töötajale esitatavate nõudmistega;  kujundada tööharjumusi;  valmistuda teadlikuks töökoha valikuks;  saada kogemus tegutsemisest töökollektiivi liikmena, hinnata oma pädevusi ja sobivust valitud erialal;  süvendada oma arusaamist töökultuurist ja –distsipliinist;  osaleda töö planeerimisel ja tööülesannete täitmisel;  õppida tööaja ja –materjalide ning tööandja omandi säästlikku kasutamist; 17 Õppesisu Praktika planeerimine ja valmistumine. Tutvumine töökorraldusega. Töökoha organiseerimine ja korrastamine. Töötamine praktikandina individuaalsel juhendamisel. Tööülesande mõtestamine ja vajalike töövahendite ning materjalide valik. Toodete praktiline valmistamine. Meeskonnatöös osalemine. Praktikabaasis välja kujunenud töökorralduse järgmine. Praktikatulemuste hindamine. Praktikajärgsed eeldatavad õpitulemused  õppija oma tajub oma rolli töötajana;  on motiveeritud ja rakendab oskusi vastavalt võimetele;  õppija omab tööharjumust ning on valmis kohanema ettevõtte töökorraldusega;  õppija oskab töötada meeskonnas;  õppija oskab hinnata: o oma töö tulemusi; o võimalusi ja sobivust töötada erinevates töövormides (avatud tööturg, kaitstud töö, toetatud töö, osalise ajaga töötamine jms) o vajadust jätkuõppeks. Hindamine Praktikale hinnangu andmisel hinnatakse õppija osalemist ja iseseisvust tööprotsessis. Praktikajuhendajad hindavad praktikatulemusi kirjaliku kokkuvõtva hinnanguga, iseloomustades praktikandi motivatsiooni, töökäitumist ja oskusi. Praktika dokumenteeritakse õppija praktikapäevikus ja rühma õppetöö päevikus. 18 III ÕPPEKAVA KOOSTAJAD Tarmo Kalmann – puiduüksuse juht Kaire Lattik – sotsiaalset toimetulekut toetava õppesuuna juht Armand Danilson – puidutöö õpetaja/puidutöö juhendaja Lehte Meristo – matemaatika ja eesti keele õpetaja Kristi Moosus – kunstiõpetuse õpetaja Kristjan Traks– arvutiõpetuse õpetaja Sandra Praats – toiduvalmistamise ja olmetööde õpetaja Kadri Joost - füsioterapeut 19 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Aadress: Astangu 27 13519 TALLINN Tel: 687 7231 E-post: [email protected] Koduteeninduse valdkond Õppekava nimetus: PUHASTUS- JA KODUTEENINDUS (CLEANING AND HOUSEHOLDING) Õppekava maht: 2304 tundi Õppekeel: eesti keel Õppevorm: päevane Kursuse õppegrupi suurus: kuni 8 õppijat Keskuse direktori kinnitus: Kinnitan: MARI RULL…………………………………………….…………….( allkiri) “28” oktoober 2015.a. käskkiri nr 4.1-1/49 õ Sisukord I ÜLDOSA .................................................................................................................................................... 3 1. Õppekava koostamise alus .................................................................................................................. 3 2. Kursuse eesmärk ................................................................................................................................. 3 3. Sihtgrupp ............................................................................................................................................. 3 4. Õppekava struktuur, praktikakorraldus, valikõpingute valiku võimalused ja tingimused ..................... 4 5. Moodulite nimetused ja mahud ............................................................................................................ 5 6. Üldised hindamise põhimõtted ............................................................................................................. 6 7. Õpingute lõpetamine (sh lõpueksam) .................................................................................................. 6 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ............................................................................................... 7 TEOREETILIS-PRAKTILISED TÖÖÕPPE MOODULID .............................................................................. 7 1. Toiduvalmistamine kodus (248 tundi) .................................................................................................. 7 2. Olmetööd (318 tundi) ........................................................................................................................... 8 3. Rõiva- ja kodutekstiilide hooldus (178 tundi) ....................................................................................... 9 4. Töös õppimine (258 tundi) ................................................................................................................. 11 5. Köögitööd (162 tundi) ........................................................................................................................ 12 6. Puhastusteenindus (432 tundi) .......................................................................................................... 14 SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID ...................................................... 15 7. Käeline tegevus (70 tundi) ................................................................................................................. 15 8. Arvutiõpetus (70 tundi)....................................................................................................................... 17 9. Loovtegevused (89 tundi) .................................................................................................................. 18 10. Inimeseõpetus (35 tundi) ................................................................................................................. 20 11. Kehaline arendamine (124 tundi) ..................................................................................................... 21 12. PRAKTIKA ....................................................................................................................................... 23 III ÕPPEKAVA KOOSTAJAD .................................................................................................................... 24 2  Koduteeninduse kursuse õppekava I ÜLDOSA 1. Õppekava koostamise alus Õppekava koostamise aluseks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 9, lg 2, pt 6. Õppesisu väljatöötamisel on arvestatud Keskuse õppijate hariduslike erivajadustega. Iga õppija õpib käesoleva õppekava alusel vastavalt oma võimetele ning õpetajal/juhendajal on õigus õppesisu vastavalt kohandada. Igale õppijale koostatakse kursuse õppekava alusel tegevuskava, mis on tema õpingute kohandamise alusdokumendiks. Õppija õpitulemused kajastuvad tunnistuse lisana väljastataval õiendil ning üleminekuplaanis. 2. Kursuse eesmärk Puhastus- ja koduteeninduse kursus on tööõppekursus, mille eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada võimalikult iseseisvaks toimetulekuks ja töötamiseks vajalikud oskused; luua baas positiivseks ellusuhtumiseks ning jätkuvaks õpivalmiduseks. Puhastus- ja koduteeninduse kursusel õppides on õppijal võimalik omandada:  võimetekohased tööoskused (osaoskused) kodutöödes ja abitöölise tasemel köögiabitööde ja/või puhastusteeninduse ja/või kinnisvarahoolduse valdkonnas;  võimalikult tavapäraseks sotsiaalseks suhtlemiseks vajalikke käitumisharjumusi ja toimetuleku mehhanisme. Kursuse läbinud võivad vastavalt oma võimetele asuda tööle avatud tööturul, kaitstud töö või muudes töö vormides vastavalt oma võimetele. Nii tööalane kui ka sotsiaalne toimetulek töökohal ja igapäevaelus eeldavad nõustaja abi ja individuaalset juhendamist. Puhastus- ja koduteeninduse eriala lõpetaja tase käesoleva õppekava kontekstis on lihtsate tööülesannete täitmine individuaalsel juhendamisel harjumuspärases töökeskkonnas. Õppija (lõpetaja) vastutab oma konkreetsete tööülesannete täitmise eest, kui töö on jõukohane ja juhendamine on olnud arusaadav. 3. Sihtgrupp Puhastus- ja koduteeninduse kursusele on oodatud puudest tingitud erivajadusega tööealised inimesed, kelle haridusvajadus (huvid, soovid ja võimed) vastab puhastus- ja koduteeninduse kursuse õppekava eesmärkidele ning kelle tervislik seisund võimaldab töötada valitud erialal. Õpingud on kohandatud toimetuleku õppekava alusel põhihariduse omandanud õppijatele. Õppima asumise eelduseks on vastav soovitus Keskuse vastuvõtukomisjonilt. Õppijate vastuvõtt puhastus- ja koduteeninduse kursusele toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppijate vastuvõtukorrale. 3  4. Õppekava struktuur, praktikakorraldus, valikõpingute valiku võimalused ja tingimused Koduteeninduse kursuse õppekava maht on 70 õppetöö nädalat, mis jagunevad kahele õppeaastale. Mõlema õppeaasta 35 nädalat jagunevad kaheks tsükliks. I tsükkel sisaldab lõimitud teoreetilis-praktilist tööõpet koos sotsiaalset toimetulekut toetavate ainetega 27 õppetöö nädala ulatuses. Lõimitud õppes on auditoorne ja praktiline töö ühendatud tervikpäevadeks. II tsükkel sisaldab esimesel õppeaastal 16 nädalat praktilist tööd reedeti mooduli „Töös õppimine“ raames ning teisel õppeaastal 8 nädalat õppepraktikat. Praktika toimub üldjuhul individuaalsel juhendamisel ettevõttes. Üks õppetöö nädal sisaldab esimesel õppeaastal 32 akadeemilist tundi ja teisel õppeaastal 26 akadeemilist tundi õppetööd. Üks praktika nädal sisaldab 40 akadeemilist tundi tööd. Käesolevas õppekavas on õppenädala tunnid jagatud teoreetilis-praktiliseks tööõppeks ning sotsiaalset toimetulekut toetavate ainete õppeks Valikõpinguid käesolevas õppekavas ei ole. Juhul, kui õppija ei läbi õppekava täies mahus või osaleb täiendavalt mõne mooduli õppetöös, kajastub see õppija tegevuskavas. Õpingute ajastruktuur: õppeaasta jaguneb 2 õppesemestriks: sügissemestriks (15 õppenädalat) ja kevad- semestriks (20 õppenädalat). Õppeaasta sisaldab 4 vaheaega: sügisvaheaeg (1 nädal), jõuluvaheaeg (2 nädalat), kevadvaheaeg (1 nädal) ja suvevaheaeg (13 nädalat). 4  5. Moodulite nimetused ja mahud Auditoorne ja praktiline töö Mooduli nimetus Tunde akad. tundides nädalas kokku I õppeaasta II õppeaasta I Teoreetilis-praktilised tööõppe 1596 24 22 moodulid 1. Toiduvalmistamine kodus 248 8 2. Olmetööd 318 10 3 Rõiva- ja kodutekstiilide hooldus 178 6 4. Köögitööd 162 6 5.. Puhastusteenindus 432 16 6. Töös õppimine (96 t I aastal ja 162 tundi II 258 6 (alates 6 (alates sept. aastal) veebruarist) lõpust) II Sotsiaalset toimetulekut toetavad ained 388 8 4 7. Käeline tegevus 70 2 8. Arvutiõpetus 70 2 9. Loovtegevused (kehatunnetuse ja 89 2 2 eneseväljendusoskuste treening läbi erinevate tegevuste) 10. Inimeseõpetus 35 2 (üle nädala) 10. Kehaline arendamine 124 2 2 IV Praktika 320 320 KOKKU 2304 Õppija arengut ja õppimist toetavad rehabilitatsioonitegevused viiakse läbi vastavalt isiklikule rehabilitatsiooni plaanile ja õppija haridusvajadusele. Õppija koormus nädalas (auditoorsed tunnid, praktiline töö, rehabilitatsioonitegevused ja muud arendavad tegevused) ei ületa 40 tunni piiri. Toetava tegevusena pakutakse igale õppijale karjäärinõustamist. Nõustamine toimub vastavalt rühma ja õppija vajadustele. Tegevusi viiakse läbi rühmatööna ja individuaalselt. Karjäärinõustamise eesmärgiks on aidata õppijal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. Karjäärinõustamine sisaldab:  õppija huvide, oskuste ja võimete analüüsimist  erinevate töötamise võimaluste tutvustamist  arutelu õppimise ja töötamisega seotud teemadel  töökatsete ja/või praktikate läbiviimist lähtudes õppija vajadustest  ettevõttekülastusi  toetust oma eesmärkide püstitamisel ja edasiste tegevusvõimaluste leidmisel Nõustamise tulemusena tunneb õppija paremini oma huvisid, võimeid ning tegevusvõimalusi ja on vähese toega võimeline tegema omale sobiliku valiku edasiõppimiseks, töötamiseks või muuks aktiivseks tegevuseks. 5  6. Üldised hindamise põhimõtted Õppijate õpitulemuste hindamine toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendile (kinnitatud direktori 14.09.2015.a käskkirjaga nr 4.1-1/38õ). Vähemalt kahel korral aastas toimuvad õppijaga arenguvestlused, kus arutletakse õppija arenguga seotud küsimusi ning seatakse eesmärke järgmiseks perioodiks. I kursuse lõppedes toimub praktiline üleminekueksam, teema valikul lähtutakse kursuse õppekava moodulitest läbitud õppeperioodil. 7. Õpingute lõpetamine (sh lõpueksam) Kursuse lõpus sooritavad õppijad teoreetilis-praktilise lõpueksami. Õppija teeb eksamil hindamiseks praktilise töö ning kommenteerib seda komisjoni ees (vastavalt individuaalsetele vajadustele kas suuliselt, kirjalikult või teisel alternatiivsel viisil - viipekeeles, graafiliselt jmt). Õppija poolt saavutatud pädevuste taset hindab Keskuse direktori käskkirjaga kinnitatud komisjon. Komisjon hindab tehtud praktilist tööd, selle töö kommenteerimist ja vajadusel ka kutsealase raudvaraga seotud küsimustele vastamist või ülesannete lahendamist. Lõpueksami teemade valikul lähtutakse kursuse õppekavast. Õpingud loetakse lõpetatuks:  pärast kursuse õppekava või kursuse õppekava alusel koostatud individuaalse tegevuskava läbimist õppijale võimetekohases mahus ja kursuse õppekavas määratletud õpitulemuste saavutamist ning lõpueksami sooritamist positiivsele hindele. Kursuse õppekava või individuaalse tegevuskava läbinud ja lõpueksami sooritanud õppijad saavad õpingute sisu, mahtu ja tulemust kajastava Keskuse tunnistuse või õiendi puhastus- ja koduteeninduse kursusel osalemise kohta. Lisaks väljastatakse igale õppijale üleminekuplaan, mis sisaldab informatsiooni ja nõuandeid edasise tegevuse toetamise eesmärgil. 6 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED TEOREETILIS-PRAKTILISED TÖÖÕPPE MOODULID 1. Toiduvalmistamine kodus (248 tundi) Õppe - eesmärgid Võimaldada õppijal :  kujundada vajadus ise endale või teistele toitu valmistada;  omandada oskus individuaalsel juhendamisel retsepti järgi lihtsat toitu valmistada;  õppida planeerima toiduainete ostmist ja jälgima raha kulutamist;  õppida toiduvalmistamisel kasutama lihtsamaid mõõtmisviise;  omandada toimetulekuoskus töövahendite ohutul käsitsemisel köögis  omandada harjumus järgida isikliku hügieeni nõudeid toiduvalmistamisel;  õppida järgima lihtsamaid lauakombeid;  kujundada harjumused kasutada köögitegevuses õigeid tööasendeid;  õppida kasutama erinevaid töövahendeid ja töövõtteid. Õppesisu Toiduvalmistamine kui vajalik tegevus. Köök kui toiduvalmistamise koht. Tööpinnad. Tööhügieeni ja ohutusnõuete järgimine töötamisel. Isikliku hügieeni nõuded ja nende järgimine toiduvalmistamisel. Elekter köögis, elektripliit. Köögiriistad: potid, pannid, kastrulid jne. kasutusala ja nende otstarbekas paigutus. Toiduained, nende ostmine kaubandusest ja säilitamine. Terviseohutuse nõuded toiduainete säilitamisel. Toiduring. Tervislik toitumine. Hommiku-, lõuna-ja õhtusöök. Retsepti järgi toitude valmistamine. Toiduainete hulga mõõtmine (kaalud, mõõdud). Töötamine meeskonnas.Toiduvalmistamine individuaalsel juhendamisel. Retsepti leidmine ja lugemine. Putrude keetmine juhendamisel. Kohvi, tee, morsi valmistamine. Munatoidud. Salatite valmistamine köögiviljadest. Juurvilja puhastamine, tükeldamine. Võileibade tegemine. Puuviljade tükeldamine magustoiduks. Lihtne magustoit. Valik pastatoitusid (juhendamisel). Valik piima- ja lihatoite (juhendamisel). Ratsionaalsete ja ohutute töövõtete omandamine toiduvalmistamisel. Toiduainete ostmise planeerimine, hindade jälgimine kaupluses.Toiduraha kulu arvestus. Päeva-ja igakuise toiduraha arvestus.Ostutšeki lugemine ja analüüsimine. Laua katmine individuaalsel juhendamisel vastavalt toidukorrale. Lauakaunistused. Lauakombed. Laua koristamine pärast toiduvalmistamist. Söögi- ja kööginõude pesemine; köögi- ja söögiruumi koristamine. Nõude kohaleasetamine. Õiged töövõtted. Jäätmemajandus. Õpitulemused Mooduli tulemuslikult läbinud õppija oskab • kasutada ohutult tavalisemaid köögiriistu; • osaleda individuaalsel juhendamisel lihtsama toidu valmistamisel; 7 • osaleda meeskonnatöös; • kasutada (meeldetuletusel) otstarbekaid ja õigeid töövõtteid; • abiga kaaluda, mõõta toiduaineid • järgida isikliku hügieeni nõudeid • hoida ennast ja elu - ning töökeskkonda • tunneb vajadust järgida isikliku hügieeni nõudeid; toiduhügieeni nõudeid • tunneb kööki, kui töökeskkonda • teab ligikaudu kui suured on tema kulutused toidule • teab oma võimeid ja võimalusi osalemaks toiduvalmistamisel Hindamine Toiduvalmistamine kodus õppes hinnatakse, kuidas õppija orienteerub köögis, tunneb tavalisemaid köögiriistu ja on omandanud nende ohutu käsitsemise võtted. Samuti on oluline, et oleksid teadvustunud ja järgitaks nii tervise- ja ohutusnõudeid, nii isikliku kui ka toiduhügieeni nõuded. Hindamisel on tähtis praktilise töö oskus – toiduvalmistamine, lauakatmine ja koristamine; samuti sotsiaalsed oskused: tavaliste lauakommete järgimine, suhtlusoskus. Tähtis on õpilase enda arvamus oma tegevuse ja töö tulemuse kohta. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Kokkuvõtvate hinnangute põhjal pannakse õppijale välja mooduli kokkuvõttev hinnang. 2. Olmetööd (318 tundi) Õppe-eesmärgid Võimaldada õppijal  omandada oskusi igapäevaeluga võimalikult iseseisvaks toimetulekuks;  omandada arusaam, et igaüks saab ise oma elu ja ümbrust paremaks muuta;  tunnetada, et ta on täiskasvanud inimene ja tal on oma kohustused ja vastutus oma käitumise eest;  omandada arusaam, et täiskasvanu kohustuste hulka kuulub toimetulek olmetöödega, omandada põhilised oskused;  õppida oskust kuulata juhendajat, individuaalse juhendamine järgi toimida ja vajadusel küsida abi;  õppida asjakohaselt suhtlema;  omandada tunnetus ette näha töös esinevaid ohtusid ja neid vältida.  õppida hoidma loodust.  omandada oskusi kinnisvara (õueala) hooldustöödeks  õppida tundma erinevaid puhastusvahendeid, võtteid ja puhastusmasinaid Õppesisu Eluaseme mõiste. Nägemus omaenda eluasemest. Tegelikkus ja soovid. Korter kui elukeskkond. Puhtusnõuded kodule. Koristustööde vajalikkuse ja ulatuse märkamine. Objekti hindamine ja ruumi taju. Igapäevane, -nädalane korterihooldus. Suurpuhastus. Erinevate ruumide hooldus. Tööde planeerimine lühema ja pikema aja peale. Mustuse liigid ja selle eemaldamine. 8 Erinevad puhastusmeetodid (kuiv, õrnniiske, niiske, märg meetod; küürimine). Õige meetodi valik. Õige käsitsikoristamise puhastusvahendi (tarviku) valik (lapid, mopid, harjad, käsnad, jne) ja käsitsemine. Töövahendite korrastamine. Ratsionaalsete töövõtete omandamine ja kasutamine. Isiklike hügieenivahendite kasutamine. Töötamine tööohutuse nõudeid järgides. Lihtsamate esmaabivõtete kasutamisoskuse omandamine. Tavalisemad puhastusained ja nende toime. Pakendil oleva etiketiga tutvumine. Puhastusainete doseerimine. Erinevad põrandakattematerjalid. Tolmuimeja kasutamine. Ohutusnõuete järgimine. Köögi ja sööginurga(-toa) koristamine pärast söögitegemist - söömist. Nõude pesemine ja kohaleasetamine. Prügimajandus. Tavalisemad toataimed, nende hooldamine. Lilled vaasis. Kinnisvara hooldustööd: riisumine, pühkimine, prügimajandus. Õpitulemused Mooduli tulemuslikult läbinud õppija  oskab juhinduda töökäskudest ja nende järgi töötada; vajadusel küsida abi või kuulata juhendajat ,  toimida juhendamise järgi ja küsida vajadusel abi;  suhelda tavaolukorras erinevate partneritega sobilikul viisil vastavalt oma suhtlustasandile,  abiga planeerida tööd ja seda läbi viia;  tunneb vajadust oma ümbrust koristada,  tunneb tavalisemaid ohuolukordi, väldib ohte;  teab, et ta on täiskasvanud inimene ja vajab eluga toimetuleku oskusi,  toalillede eest hoolitsemine on üks osa loodushoiust.  oskab hooldada õueala  teab kuidas kasutada puhastusvahendeid ja puhastusaineid Hindamine Mooduli Olmetööd hindamisel tähtsustatakse eriti õppija soovi ja vajadust osaleda olmetöödes, tema oskust leida (abiga) õigeid töövahendeid, neid ohutult käsitseda, pidades kinni tervise-ja tööohutuse nõuetest ja individuaalsel juhendamisel ülesanne täita. Tähtis on õppija enda arvamus oma tegevuse ja oma töö tulemuse kohta. Vajalik on õpi-ja töösõnavara omandamine, et saavutada adekvaatne suhtlusoskus kaasõppijate ja juhendajaga. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Kokkuvõtvate hinnangute põhjal pannakse õppijale välja mooduli kokkuvõttev hinnang. 3. Rõiva- ja kodutekstiilide hooldus (178 tundi) Õppe-eesmärgid Võimaldada õppijal:  saada kogemus meid ümbritsevate esemete materjalide mitmekesisusest  omandada oskus ära tunda tavalisemad tekstiilmaterjalid  mõista tekstiilmaterjalide vajalikkust 9   omandada oskus märgata korrastamist - puhastamist vajavaid tekstiilesemeid  omandada oskusi individuaalsel juhendamisel hoida kodutekstiilid ja oma riietus puhtad ja korras  omandada oskus individuaalsel juhendamisel parandada oma pesu ja ülerõivaid  kogeda säästlikkust rõivaste õigel hooldamisel Õppesisu Tekstiilmaterjalid (erinevad igapäevased materjalid). Tekstiilid korteris (kardinad, mööblikatted, vaibad, põrandakatted, linad, linikud). Hooldusmärgid. Hooldusvahendid. Hooldamine. Esemete parandamine. Tekstiilmaterjalid köögis ( kardinad, köögirätikud, pajalapid, lapid, jne) korrashoid, parandamine. Voodipesu, käterätikud jms hooldamine. Eeltööd pesemiseks. Erinevate pesuliikide sorteerimine, pesemine (moodus, pesupulbrid, vee temperatuur, kuivatamine). Pesu triikimine(ohutusnõuded) ja kappidesse asetamine. Ohutusnõuded. Rõivahooldus. Erineva otstarbega rõivad. Erinevad rõivamaterjalid. Rõivaste kokkusobitamine kandja isikupära, kandmise kohta, värve ja materjali arvestades. Materjalist sõltuv rõivahooldus. Hooldusmärkide info mõistmine ja arvestamine. Esemete pesemine, kuivatamine, hoidmine. Jalatsite hooldus. Esemete õige hoolduse majanduslik kasu. Tutvumine erinevate pesumasinatega. Tähtpäevad ja nende kasutamine kodus, kodu kaunistamine. Õpitulemused Mooduli tulemuslikult läbinud õppija oskab:  individuaalsel juhendamisel puhastada talle tuntud tekstiilmaterjale;  kirjeldada (abiga) materjalide omadusi, arvestada neid hooldamisel;  teha individuaalsel juhendamisel tekstiilesemete lihtsamaid parandustöid;  hoolitseda individuaalsel juhendamisel oma rõivaste puhtuse ja korrasoleku eest;  kasutada ohutult tavalisemaid töövahendeid;  pöörata tähelepanu materjalide hooldusmärkidele, järgida antud soovitusi;  tunneb erinevate rõivamaterjalide hoolduse põhimõtteid;  mõistab, et tekstiilmaterjalide õige hooldus on majanduslikult kasulik. Hindamine Mooduli Rõiva- ja kodutekstiili hooldamine õppe hindamisel on oluline õppija üldine orienteerumisoskus ümbritseva keskkonna materjalides; arusaama kujunemine, et erinevaid materjale tuleb hooldada erinevalt. Oluline on, et teadvustuksid esemete (tekstiilesemete) korrastamisvajaduse märkamine ning soov esemeid korrastada. Vajalik on tunda tekstiilesemete hooldusmärke ja neid järgida. Oma tööle hinnangu andmine õppija poolt on üks oluline tahk hinde kujunemisel. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Kokkuvõtvate hinnangute põhjal pannakse õppijale välja mooduli kokkuvõttev hinnang. 10  4. Töös õppimine (258 tundi) Õppetöö II tsükkel sisaldab esimesel õppeaastal 96 tundi töös õppimist, mis jaguneb 16-le õppetöö nädalale. Teisel õppeaastal on töös õppimise mahuks 162 tundi, mis jaguneb 27-le õppetöö nädalale. Töös õppimine toimub väljaspool maja ettevõttes või erandjuhul keskuse ruumides (töötoas). Õppijat juhendab ettevõttes juhendaja, kellele on vajadusel abiks kutseõpetaja. Õppija arengut töös õppimisel jälgib ja hindab kutseõpetaja, külastades õppijat regulaarselt. Õppija täidab töös õppimise kohta päevikut, mille allkirjastab tema juhendaja. Töös õppides saadud teadmisi ja kogemusi analüüsitakse koos õppijatega järjepidevalt rühmatöös. Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  tutvuda reaalse töökeskkonnaga ning õpitava eriala tööalaste nõudmistega reaalses töökeskkonnas;  arendada oma kutsetöö-alaseid pädevusi, luua toimetuleku alus iseseisvaks tööks;  valmistuda teadlikuks töökoha valikuks;  saada kogemus tegutsemisest töökollektiivi osana, võrrelda ennast teiste kollektiivi liikmetega, hinnata oma pädevusi;  süvendada oma arusaamist töökultuurist ja -distsipliinist: osaleda töö planeerimisel ja tööülesannete täitmisel; õppida tööaja ja –materjalide ning tööandja omandi säästlikku kasutamist;  arendada enesealgatust ning loomingulist suhtumist töösse. Mooduli sisu Töös õppimiseks ettevalmistumine. Tutvumine töökorraldusega. Töökoha organiseerimine ja korrastamine. Töötamine praktikandina individuaalsel juhendamisel toiduvalmistamise, puhastusteeninduse või kinnisvarahoolduse valdkonnas. Tööülesande mõtestamine ja vajalike töövahendite ning materjalide valik. Firmas välja kujunenud töökorraldusele vastavalt kindlate tööülesannete täitmine. Tööle hinnangu andmine. Õpitulemused Töös õppimisel saavutatud õpitulemused sõltuvad õppija poolt saavutatud erialastest pädevustest, isikuomadustest ja sotsiaalsest suutlikkusest ning praktikabaasi võimalustest ja vajadustest. Õppija:  omab ülevaadet võimalustest töötada toiduvalmistamise, puhastusteeninduse või kinnisvarahoolduse valdkonnas;  teab õiget käitumisstiili suhtlemises tööandjate ja töökaaslastega;  tunneb vajadust veelgi püüdlikumalt osaleda õppetöös, et tööelus edukalt toime tulla;  oskab olla valmis tööülesannete täitmiseks, mis on seotud õppetöös omandatud teadmiste ja oskustega;  oskab järgida tööohutuse ja töökultuuri nõudeid;  oskab anda adekvaatse enesehinnangu oma tööalasele suutlikkusele;  püüab tegutseda ettevõttele lojaalselt. 11 Hindamine Õppija töö hindamisel lähtutakse kõigist tööprotsessile ja töö tulemusele esitatavatest nõuetest nii kvantiteedi kui kvaliteedi osas (arvestades sealjuures õppija võimeid, tööoskusi, teadmisi ja töödistsipliini) Töös õppimine sooritatakse reeglina täies mahus vastavalt õppekavale. Ettevõttele ja kutseõpetajale ette teatamata ja/või arstitõendit esitamata puudumine loetakse põhjuseta puudumiseks. Põhjusega puudumise korral loetakse töös õppimine üldjuhul sooritatuks, kui õppija on õppemahu täitnud 75% ulatuses. Erandjuhul, õppija puudest tulenevalt individuaalse arengu toetamiseks ka 50% ulatuses. Töös õppimisel saavutatud õpitulemustele hinnangu andmisel arvestatakse õppija enda poolt antud hinnangut, ettevõttepoolse juhendaja antud hinnangut ning kutseõpetaja hinnangut. Lõpliku hinnangu annab ja kannab õpperühma õppetöö päevikusse kutseõpetaja. 5. Köögitööd (162 tundi) Õppe-eesmärgid Võimaldada õppijal  teada ja mõista teenindust kui olulist majandustegevuse valdkonna mõistet  saada ettekujutis abitöödest toiduvalmistamisel keskuse sööklas ja toitlustusettevõttes  saada ettekujutis köögitöö korraldusest keskuse sööklas  saada ettekujutus koka tööst  saada köögi abitöölise esmased tööoskused  saada ettekujutus köögis kasutatavatest töövahenditest, seadmetest ja masinatest  osata töövahendeid juhendamisel valikuliselt hooldada  rakendada ja täiendada köögis juba omandatud korrashoiu oskusi 12 Õppesisu Toitlustus kui üks töö tegemise ala. Toitlustusettevõtete liigid. Tootmise ja teeninduse korraldamine. Köök kui töökeskkond. Töö planeerimine ja korraldamine: töökoha korraldamine, tööde järjestamise ning ajastamise põhimõtted. Erinevad toimingud toitlustusettevõttes: laotoimingud, varustustoimingud. Toiduainete, pooltoodete ja valmistoidu säilitamise põhimõtted. Erinevad abitööd keskuse sööklas ja kohvikus. Erinevad toiduained. Toiduainete käsitlemise põhiviisid ja meetodid. Põhilised töövõtted toidu valmistamisel. Põhiseadmed, ja töövahendid toiduvalmistamisel. Tervislik toitumine. Menüü. Köögiviljade eeltöötlemine. Toiduainete tükeldamine. Toiduainete kulinaarne ettevalmistamine toidu valmistamiseks. Maitseained, maitsetaimed. Salatid, liht- ja toorsalatite valmistamine. Lihtsalati maitsestamine. Serveerimine. Toidud köögiviljadest. Köögiviljade tükeldamine supiks, ühepajatoiduks, köögiviljade keetmine. Osalus supi ja ühepajatoidu valmistamisel ja serveerimisel. Osalus lihatoitude valmistamisel ja serveerimisel. Puuviljade ettevalmistamine magustoidu tegemiseks, puuviljade tükeldamine, osalemine lihtsa magustoidu tegemisel ja serveerimisel. Töötervishoid, tööohutus, tööhügieen. Isikliku hügieeni nõuded (pidevalt kõikide teemade ulatuses) Kahjurid köögis, võitlus kahjuritega. Puhtuse ja korra tagamine köögis: puhastusvahendid, -meetodid. Puhastusvahendite hoidmine ja kasutamine suures (mitte kodus) köögis. Taaramajandus, jäätmemajandus. Õpitulemused Mooduli tulemuslikult läbinud õppija  oskab kasutada ohutult tavalisemaid köögitöö vahendeid  oskab osaleda abilisena toiduainete külmtöötlemisel  oskab puhastada ja tükeldada juhendamisel köögivilju  oskab valmistada juhendamisel lihtsamaid salateid  oskab juhendamisel puhastada ja serveerida puuvilju  oskab puhastada tööpindu köögis, hoida köök puhas  tunneb oma rolli ja kohustusi (juhendaja toetusel) toitlustusettevõttes  tunneb tööhügieeni nõudeid, järgib neid  tunneb tööde järjestust köögis, järgib seda juhendamisel  tunneb köögitöö põhiseadmeid ja – vahendeid, oskab neid (valikuliselt) juhendamisel hooldada ja puhastada  tunneb taaramajanduse ja jäätmemajanduse korraldamise põhimõtteid, osaleb juhendamisel selles tegevuses  teab toiduainete säilitamise reegleid riknenud toidu tunnuseid, eristab kõlblikku ja mitte kõlblikku Hindamine Mooduli Köögitööd hindamisel tähtsustatakse eriti õppija soovi ja vajadust osaleda köögitöödes; tema oskust leida (abiga) õigeid töövahendeid, neid ohutult käsitseda, pidades kinni tervise- ja tööohutuse nõuetest ja individuaalsel juhendamisel ülesanne täita. Tähtis on õpilase enda arvamus oma tegevuse ja oma töö tulemuse kohta. Vajalik on õpi- ja töösõnavara (signaalsõnade) omandamine, adekvaatne suhtlusoskus kaasõpilaste ja juhendajaga. Oluline on, et õppija teadvustaks endale, et tal on kaasvastutus 13 kliendi eest hoolitsemisel. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Kokkuvõtvate hinnangute põhjal pannakse õppijale välja mooduli kokkuvõttev hinnang. 6. Puhastusteenindus (432 tundi) Õppe-eesmärgid Võimaldada õppijal  saada kogemus puhastusteenindusest kui elatise teenimise võimalusest  olmetöödel omandatud hooldus-ja koristamisoskusi  osaleda individuaalsel juhendamisel hooldus- ja koristustööde suurematel objektidel(maja)  saada kogemused korra ja ilu loomise võimalustest oma tegevuse kaudu  osaleda õueala hooldustöödel Õppesisu Maja kui elu-ja töökoht. Erinevad ruumid majas (otstarve, ehitus). Erinevad pinnakattematerjalid. Puhastamine: igapäevane hooldus (tolmu pühkimine lahtistelt pindadelt, plekkide eemaldamine, põranda puhastamine, vaipkatte ja pehme mööbli puhastamine (töötamine tolmuimejaga); klaaspindade puhastamine. Puhastusainete hoidmine. Suurpuhastus. Planeerimine. Põrandakattematerjalid. Seinakattematerjalid. Nende omadused, hooldus. Ehitus-/ remondijärgne puhastus. Prügi, prahi esmakäitlemine. Erinevate ruumide puhastus – magamistuba, elutuba, kabinet, vannituba, WC, köök, esik, trepikojad,söögisaalid, kohvik. Panipaikade puhastamine. Tööde järjekord, vahendid, ajamaht. Pesu pesemine: vaibad, voodipesu, käterätikud jms hooldamine. Eeltööd pesemiseks. Erinevate pesuliikide sorteerimine, pesemine (moodus, pesupulbrid, vee temperatuur, kuivatamine). Pesu triikimine(ohutusnõuded) ja kappidesse asetamine. Ohutusnõuded Ergonoomika reeglite järgimine. Isikliku hügieeni-, tervise-ja tööohutuse nõuetest kinnipidamine (pidevalt kõikide teemade lõikes). Majanduslikud arvestused. Säästlikkus puhastusainete ja -vahendite kasutamisel. (pidevalt kõikide teemade lõikes). Koristustööd õuealadel: riisumine, pühkimine, prügi koristamine,umbrohu hävitamine. Õpitulemused Mooduli tulemuslikult läbinud õppija  oskab abiga hinnata koristatava objekti seisundit  oskab planeerida (abiga) tööde järjekorda ja ajakulu  oskab valida (abiga) töövahendeid ja puhastusmeetodeid vastavalt puhastatavatele pindadele  suudab individuaalsel juhendamisel osaleda korrastus-ja koristustegevuses 14   oskab kinni pidada tervise-ja tööohutuse nõuetest  tunneb puhastusainete hoidmise tingimusi ja nõudeid  teab puhastusainete mõju keskkonnale  teab prügi, prahi ja taara esmakäitlemist  teab, et on väga oluline järgida juhendeid ja kokkuleppeid  oskab teha õueala hooldustöid Hindamine Mooduli Puhastusteenindus õppeprotsessi ja tulemuse hindamisel on oluline õppija üldine orienteerumisoskus teda ümbritseva keskkonna materjalides; arusaama kujunemine, et erinevaid materjale tuleb hooldada ja puhastada erinevalt. Vajalik on, et õpilane märkaks puhastamist vajavaid pindu ja püüaks otsustada, kuidas toimida ning tegutseks (juhendajaga) läbiarutatud plaani alusel. Oma tööle hinnangu andmine õppija poolt on üks oluline tahk hinde kujunemisel. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Kokkuvõtvate hinnangute põhjal pannakse õppijale välja mooduli kokkuvõttev hinnang. SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID 7. Käeline tegevus (70 tundi) Õppe-eesmärgid Kunstiõpetuse ja käsitöö mooduliga taotletakse, et õppija :  õpib märkama ja hoidma ilu enda ümber;  arendab oma vaatlusoskust ja nägemisvõimet;  arendab kujundilist ja ruumilist mõtlemist, kujutlusvõimet;  arendab mälu, sensomotoorset koordinatsiooni, motoorikat;  saab kogemuse ja õpib kunsti kaudu väljendama oma tundeid, mõtteid, arendades nõnda loovust ja fantaasiat;  rikastab oma tundevaldkonda, arendab ja süvendab eneseusku oma võimetesse;  õpib praktiliselt tundma erinevaid jõukohaseid kunstitehnikaid;  saab võimaluse arendada oma eneseväljendamise meisterlikkust kunstilise ja käelise tegevuse kaudu;  õpib kasutama ohutuid ja otstarbekaid töövõtteid, säästlikku materjalikasutust ning arendab oma töökultuuri;  püüab edaspidi omandatud oskusi rakendada oma igapäevaelus. Õppesisu Kultuuri ja kunsti mõiste - kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid. Kunsti liigid. Eesti kunsti tutvustamine. Näituste, muuseumide külastused. Kompositsiooniõpetus 15 Pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi muutujad – kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus. Kompositsiooni väljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutused. Värviõpetus Värvide segamine ja segunemine, kontrastid, kooskõlad ja harmoonia. Põhivärvid, sekundaarvärvid, helestamine, tumestamine, vastandvärvid. Vabalt valitud värviharjutus. Ornament. Ornamendi ajaloost, rahvakunst. Stiliseerimine, geometriseerimine. Ornamendi organiseerimise printsiibid. Vabalt valitud harjutused (võimaluse korral sisekujundusalane). Kunstitehnikad – graafika, maal. Joonistamine – grafiitpliiats, värvipliiats. Maalimine – akvarelltehnika, guašš- või akrüülmaal, pastelltehnika. Käsitöötehnikad Lihtsamad tikkimispisted, nõelviltimine, heegeldamine ja kudumine vastavalt õppija võimetele Õpitulemused Õppija  oskab märgata ilu enda ümber ja püüab seda väljendada oma loomingu kaudu;  omab mõningast ettekujutust erinevatest kunsti- ja käsitöö tehnikatest ja on suuteline vastavalt võimetele end väljendama lihtsamates tehnikates;  on tutvunud põhiliste kompositsioonialustega, värviõpetusega ja käsitöö võtetega  väärtustab enda ja teiste loomingut;  märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas;  oskab ohutult kasutada kunstitööks vajalikke materjale, töövahendeid  oskab juhendamise abil lihtsamaid käsitöö tehnikaid, valmistada väikeesemeid ja dekoreerida vajadusel ruume Hindamine Õppija tegevuse ning toimetuleku kohta antakse hinnangut pidevalt õppeprotsessi jooksul eelkõige läbi positiivse tunnustuse, arvestades individuaalset võimekust, püüdlikkust ja motivatsiooni. Võimaluse korral toimub tunni lõpus kunstitööde ühine vaatlus, arutelu ning arvamuste avaldamine. Hinnatakse:  õppeprotsessis aktiivset osalemist vastavalt võimetele, praktiliste ülesannete teostamist;  originaalsust ja enesealgatust;  töödistsipliini ja korrektsust;  töökoha ja töövahendite korrashoidu ja tööohutusnõuete täitmist. Hindamine: arvestatud  kui õppija töötab aktiivselt ja püüdlikult kaasa vastavalt oma võimetele,  on osalenud vähemalt 1/2 õppetundides,  ning valmistanud vastavalt oma võimetele vähemalt 3 õppetööd poolaasta jooksul; mittearvestatud  kui õppur pole osalenud õppetundides - puudunud mõjuva põhjuseta rohkem kui 1/2 ettenähtud tundidest,  ning ei ole võimeline esitama vähemalt 3 õppetööd poolaasta jooksul. 16  8. Arvutiõpetus (70 tundi) Üldiseks eesmärgiks on õppijate võimete igakülgne arendamine ja toetamine koduteeninduse valdkonna jõukohaste teemade kinnistamisel, tehes tihedalt koostööd kutseõpetajatega. Käesolevas ainemoodulis pakutud valik on soovituslik, jättes õpetajale võimaluse teemavalikuks ja rõhuasetusteks vastavalt rühma ja iga õppija suutlikkusele. Hindamisel arvestatakse eelkõige õppija püüdlikust ning üldist arengut, mitte arvutiprogrammide osaoskuste täielikku omandamist. Lähtudes eelnevalt kirjeldatust pööratakse esimesel kursusel suuremat tähelepanu elementaarsele tekstitöötlusele, arvutigraafikale ja interneti kasutamisele, eesmärgiga arendada täpsust ning arusaamist meid ümbritsevast igapäevaelust. Õppe-eesmärk Õppijal on võimalus  arendada loovust ja tähelepanu arvutigraafikat kasutades;  õppida elementaartasemel teksti- ja tabeltöötlust Word’is;  kasutada arvutit suhtlemiseks ja info hankimiseks;  arendada tänapäevase infoühiskonna suhtlusoskust;  võimetekohaselt omandada aktiivne arvutikasutamise oskus; Õppesisu Üldteadmised  Tutvumine arvutiklassi ja arvutiga. Monitor, klaviatuur, hiir, arvuti(põhiplokk), kõlarid/kõrvaklapid, printer.  Ohutusnõuded personaalarvutiga töötamisel; Arvutiklassi kasutamise reegleid.  Arvuti käivitamine ja sulgemine;  Programmide käivitamine ja sulgemine; Töö hiirega kõps ja topeltklõps – klikkimine. Arendavad arvutimängud.  Tööde alustamine, salvestamine, nende leidmine failistruktuurist ja hilisem kasutamine. Aknad, menüüd ja nupud;  kaustade loomine (abiga). Tekstitöötlus  Tutvumine klaviatuuriga. Olulisemad klahvid teksti töötlemisel. Teksti sisestusreeglid, kujundamine, suurus, värvid.  Harjutused programmiga Keyboard Pro, motoorika ja kiiruse arendamiseks edaspidisel töötamisel.  Tabelite koostamine MS Wordis – mõisted: kalender, kuud. Aeg: Kool, tunniplaan, vaheajad;  Cut, Copy, Paste võtte kasutamine.  Printimine. Loovuse arendamine  Joonistusprogramm „Paint“ – Õppida programmi avama ja sulgema, kasutama joonistamiseks ringi, ruutu, sirgjoont, pliiatsit, luupi, (võimalusel ka teisi tööriista vahendeid) värvimiseks erinevaid värve – täida värviga, võta tagasi.  Valik võimalikke teemasid: Minu kodu; Sünnipäev; Minu harrastus; Minu pere: ema, isa, vend, õde.: Mina ise; Minu rühm; Minu päev; Minu hobid (mulle meeldib); aastaajad jmt 17 Eesti infoteenused veebis  Netiketi reeglite tutvustamine;  Eesti suuremate Internetiportaalide ja populaarsemate otsimootorite kasutamine;  Tallinnas toimuv – kuidas veedan vaba aega, kulutan sissetulekuid.  Elektroonseid Eesti kaardid – optimaalne marsruudi otsing;.  E-posti konto loomine ja kasutamine/paroolid: www.hot.ee vmt.  E-kaartide saatmine; Õpitulemused Õppija oskab (vajadusel abiga):  käivitada ja sulgeda arvutit;  kasutada hiirt ja klaviatuuri;  käivitada Windowsi programme;  otsida internetist vajalikku, huvitavat informatsiooni;  printida graafikat või tekste paberkandjale; Õppija teab  ohutusnõudeid personaalarvutiga töötamisel;  mis on failid ja kaustad;  kuidas elektrooniliselt joonistada;  netiketi reegleid. 9. Loovtegevused (89 tundi) Õppe-eesmärgid Loovtegevuste mooduliga taotletakse, et õpilane:  arendab oma kehatunnetust, rütmitunnet, liikumisoskusi;  arendab mälu, sensomotoorset koordinatsiooni, motoorikat;  arendab tunnetustegevust mänguliste tegevuste kaudu;  arendab oma vaatlusoskust ja nägemisvõimet;  arendab kujundilist ja ruumilist mõtlemist, kujutlusvõimet;  õpib loovtegevuste kaudu väljendama oma tundeid, mõtteid, arendades nõnda loovust ja fantaasiat;  edendab suhtlemis- ja koostööoskusi ühistegevustes;  rikastab oma tundevaldkonda, arendab ja süvendab eneseusku oma võimetesse;  arendab vastupidavust ja tahet, et saavutada aktiivne eluhoiak.  õpib märkama ja hoidma ilu enda ümber; Õppesisu Suhtlemistreening – Suhtlemist arendavad mängud vahenditega, rollimängud. Kehatunnetuse arendamine – Koordinatsiooni- ja kehatunnetuse harjutused, tasakaaluharjutused, matkimisharjutused, kehaasendid, tantsuelemendid. Rütmitunnetuse arendamine – Erinevate rütmide tunnetamine, rütmimängud kehaosade tunnetamiseks, kõnniharjutused erinevate rütmidega, loovmängud erinevate rütmipillidega. 18 Tähelepanu ja mälu arendamine – Tähelepanumängud, mälu arendavad mängud, arendavad lauamängud. Loovtegevused – Joonistamine antud teemal, oma tundmuste väljendamine ja muusika kuulamisel saadud elamuse väljendamine joonistuse- värvide abil, sõnaline looming, kunstiline sõna, meeleolude väljendamine erinevate pillide abil. Peenmotoorika arendamine – Harjutused ja mängud erinevate vahenditega, harjutused puudutuselementidega. Ühis- ja liikumismängud – Ühised loovtegevused (ühisjoonistamine, ühisteksti koostamine), liikumis- ja osavusmängud, tantsu- ja laulumängud, võistlusmängud. Muusika – muusika kuulamine, lemmikmuusika määratlemine ja tutvustamine kaaslastele, muusikalised mängud, meeleolu väljendamine muusikas, muusika kasutamine pinge maandamiseks ja lõõgastumiseks. Õpitulemused Õppija  oskab märgata ilu enda ümber ja püüab seda väljendada oma loomingu kaudu;  tunnetab kunstilise eneseväljenduse positiivset mõju enesetundele ja väärtushinnagutele;  oskab erineval moel väljendada oma mõtteid ja tundeid, maandada pingeid;  oskab töötada meeskonnas ja teisi kuulata;  oskab analüüsida enda ja teiste tegemisi;  tunneb rõõmu kehalisest aktiivsusest ja vajadust aktiivse liikumise järele;  oskab kasutada erinevates situatsioonides sobivaid suhtlemismalle. Hindamine Õppuri tegevuse ning toimetuleku kohta antakse hinnangut pidevalt õppeprotsessi jooksul eelkõige läbi positiivse tunnustuse, arvestades individuaalset võimekust, püüdlikkust ja motivatsiooni. Võimaluse korral toimub tunni lõpus loometööde ühine vaatlus, arutelu ning arvamuste avaldamine. Hinnatakse:  õppeprotsessis aktiivset osalemist vastavalt võimetele, praktiliste ülesannete teostamist;  originaalsust ja enesealgatust;  töödistsipliini ja korrektsust;  korrektset suhtlemist kaaslastega. Hindamine: arvestatud  kui õppur töötab aktiivselt ja püüdlikult kaasa vastavalt oma võimetele,  on osalenud vähemalt 1/2 õppetundides,  ning valmistanud vastavalt oma võimetele vähemalt 3 õppetööd poolaasta jooksul; mittearvestatud  kui õppur pole osalenud õppetundides - puudunud mõjuva põhjuseta rohkem kui 1/2 ettenähtud tundidest,  ning ei ole võimeline esitama vähemalt 3 õppetööd poolaasta jooksul. 19  10. Inimeseõpetus (35 tundi) Õppe-eesmärgid Võimaldada õppijal:  arendada oma kehatunnetust ja eneseteadlikkust  omandada oskused ja kujundada vajadus oma hügieeni eest hoolitsemiseks;  tunnetada, et ta on täiskasvanud inimene ning tal on omad kohustused ja vastutus oma käitumise eest;  õppida mõistma suhete erinevaid viise  luua valmisolek ja eeldusoskused iseseisvaks eluks;  saavutada oma tegevuste ja elukorralduse planeerimise oskused; Õppesisu Üldosa  Mooduli sisu tutvustus, kodukord ja õppimisega seotud reeglid,  Eesmärgid elus. Soovid, vajadused ja tegelikkus.  Individuaalsed erinevused. Soolised erinevused. Erivajadustega inimesed. Isiklik hügieen ja sotsiaalne toimetulek:  Naha hooldus, hammaste hooldus, juuste hooldus, küünte hooldus, riietus (puhtus, sobivus olukorra, ilmastiku ning isikuga); hügieenitarbed (seebid, šampoonid, hambapastad, kammid, deodorandid jne.),  Abi saamise võimalused erinevate probleemide tekkimisel- toetused, asutused/ inimesed kelle poole pöörduda.  Kiindumussuhete teke ja areng. Armastus, vastutus lähedastes inimsuhetes. Rasestumisvastased vahendid.  Tervislik eluviis ja toitumine. Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija:  teab, et temal, kui täiskasvanul, on omad võimetekohased kohustused, mille eest ta vastutama peab;  oskab teha vahet soovide ja võimaluste vahel oma elu korraldamisel;  oskab oma igapäevaseid tegevusi ja tulemusi hinnata, (vajadusel abiga) planeerida;  püüab oma võimeid adekvaatselt hinnata;  oskab hoolitseda iseenda hügieeni eest;  oskab hoida oma tervist; hoida lähema ümbruse puhtana;  tuleb võimalikult iseseisvalt toime oma igapäevaeluga; 20 Hindamine Õppija tegevuse ning toimetuleku kohta antakse hinnangut pidevalt õppeprotsessi jooksul eelkõige läbi positiivse tunnustuse, arutelude ja vahetu tagasiside kaudu, arvestades individuaalset võimekust, püüdlikkust ja motivatsiooni. Hinnatakse:  õppeprotsessis aktiivset osalemist vastavalt võimetele, aruteludes osalemine;  enesealgatust;  töödistsipliini ja korrektsust;  enesearengut teemade vältes. Hindamine: arvestatud  kui õppija töötab aktiivselt ja püüdlikult kaasa vastavalt oma võimetele,  on osalenud vähemalt 1/2 õppetundides, mittearvestatud  kui õppur pole osalenud õppetundides - puudunud mõjuva põhjuseta rohkem kui 1/2 ettenähtud tundidest, 11. Kehaline arendamine (124 tundi) Õppe-eesmärk Liikumine tugevdab tervist, parandab üldmotoorikat ja koordinatsiooni, toetab ja arendab eneseteenindus- ja suhtlemisoskust, stimuleerib kujutlusvõimet. Füüsiliste harjutuste sooritamine annab õppijale rahuldustunnet saavutatust ja enesekindlust, mis on omakorda aluseks julgusele iseseisvalt tegutseda. Kehalises arendamises on oluline füsioterapeudi individuaalne lähenemine vastavalt õpperühmale ja õppija füüsilisele tasemele. Seda arvesse võttes on oluline füsioterapeudi oskus valida jõukohaseid ja arusaadavaid harjutusi ja õppekavasse loovalt suhtuda. Sobiv harjutuste valik võimaldab õpetada õppijaid liikumisest rõõmu tundma. Võimaluse korral osalevad õppijad loovteraapiates (loovtants, muusikateraapia jmt). Kehalise arendamise eesmärgiks on:  Kehaliste võimete - vastupidavuse, kiiruse, koordinatsiooni, tasakaalu, lihasjõu, painduvuse arendamine  Erinevate liikumisharrastuste tutvustamine  Tahteomaduste - sihikindluse, püsivuse, visaduse, otsustavuse, julguse, initsiatiivi, iseseisvuse, enesevalitsemise, kannatlikkuse arendamine  Kuulamis- ja jälgimisoskuse kujundamine; korralduste täitmise ja meeskonnatöö oskuse arendamine  Enesekindluse ja iseseisva toimetuleku parandamine  Teadlikkuse tõstmine õigetest asendites liikumisel ja töötamisel, spordi tegemisel  Hügieeniharjumuste kujundamine 21 Õppesisu Erineva pikkuse, koormuse, kiiruse ja iseloomuga kõndimis- ja võimalusel jooksuharjutused. Harjutused erinevates asendites, hüppe- ja hüplemisharjutused. Jõu, osavuse ja koordinatsiooniharjutused erinevate vahenditega. Venitusharjutused painduvuse arendamiseks. Harjutused ja mängud basseinis, ujumine. Võimalusel suusatamine. Rühiharjutused, kerelihaste treening erinevates asendites abivahenditega. Kombineeritud rühi- koordinatsiooni ja tasakaaluharjutused. Vajadusel harjutused individuaalse harjutuskava alusel rühi parandamiseks. Tasakaalu arendamiseks kõnd erinevatel vahenditel (bosu, tasakaalupadi, poom, köis). Mängud rühi ja tasakaalu arendamiseks (üksteise matkimine, käest kinni liikumine). Virgutusvõimlemine ja lõdvestusharjutused. Kehatunnetusharjutused. Lihtsate korralduste alusel ja eeskuju järgi erinevate liigutuste sooritamine. Tähelepanu juhtimine kehaosade erinevatele liigutuste sooritamise võimalustele. Harjutused erinevate tasandite ja kehaasendite tajumiseks: istudes, põlvitades, neljakäpukil liikumine, rullimine, roomamine. Matkimine- tegevused, loomad jmt. Harjutused keharaskuse ülekandmiseks ühelt kehapoolelt teisele. Kehapiiride tajumine, kujutlusmatk läbi keha. Kõnd erinevatel viisidel (tagurpidi, kandadel, käpuli, pausidega jm). Kehatunnetus ja ruumitaju kombineeritud harjutused (liikumine paarilisega, rühmaga ühes tempos, üksteise peegeldamine, imiteerimine). Tantsu ja rütmiharjutused. Harjutused enda energiavaru hindamiseks ja säästmiseks. Liikumisharjutused ja seltskonna- ning võistlusmängud paaris või rühmas. Järjekorra pidamine, kokkulepete (lihtsate reeglite) täitmine. Võitmine ja kaotamine, jagatud emotsioonid (kehakeel ja häälekas ning kohane eneseväljendus). Ilmale ja tegevusele vastava riietuse valik, hügieenitoimingud kehalise arendamise järgselt. Hindamine Arvestatud tulemuseks loetakse õppeaasta jooksul vähemalt 50% osavõttu kehalise arendamise tundidest. Õpitulemusi hinnatakse vastavalt õppija võimetele:  oskab valida tegevusele ja ilmastikule vastavat riietust ning peseb end kehalise arendamise järgselt  kuulab, jälgib, täidab korraldusi, reageerib keelule ja suudab viia lõpuni alustatud tegevuse  osaleb tunnis aktiivselt  suudab liikuda võimetekohases tempos ja viisil erinevatel maastikel ja erineva pikkusega distantsidel  sooritab harjutusi kasutades erinevaid lähteasendeid ja vahendeid  sooritab tuttavaid harjutusi iseseisvalt/abiga, paaris või rühmas  osaleb erinevates võistlusmängudes; järgib kokkulepitud mängureegleid  oskab erinevates tegevustes arvestada teistega  teab soojendus- ja venitusharjutuste tähtsust vigastuste vältimiseks  tajub kehalise harjutamise tervistavat mõju organismile  teab õpitu piires tervise- ja võistlusspordi võimalusi  võimalusel osaleb sportlikel üritustel 22  12. PRAKTIKA Praktika ettevalmistamist ja sooritamist koordineerib tööhõivetalitus koostöös õppeosakonnaga. Praktikakoha otsimisega tegeleb (võimaluse ja suutlikkuse olemasolul) õppija iseseisvalt, kuid teda toetavad selles protsessis tööhõivetalituse spetsialistid koostöös kutseõpetajate ja rehabilitaatoritega. Praktika ajal teeb õppija jõukohast erialast tööd praktikabaasides või erandjuhtudel Keskuses. Tööhõivetalituse spetsialistid informeerivad õppijaid praktika läbiviimise korrast ja võimalustest, praktikandi õigustest ja kohustustest rühmajuhendaja- ja karjääritundide ajal ning individuaalselt vahetult enne praktika algust johtuvalt praktikabaasi eripärast. Keskuse kutseõpetaja täidab iga õppija Praktikakaardi B ja C osa, mida kasutatakse tööandja informeerimiseks praktikandi pädevustest. Praktikapäevikut (Praktikakaardi A osa) täidab igapäevaselt õppija koos juhendajaga. Praktika kavandamisel lähtutakse praktikandi saavutatud erialastest pädevustest, individuaalsetest omadustest ja sotsiaalsest suutlikkusest ning praktikabaasi võimalustest ja vajadustest. Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  tutvuda reaalse töökeskkonnaga ning õpitava eriala tööalaste nõudmistega reaalses töökeskkonnas;  arendada oma kutsetöö-alaseid pädevusi, luua toimetuleku alus iseseisvaks tööks;  valmistuda teadlikuks töökoha valikuks;  saada kogemus tegutsemisest töökollektiivi osana, võrrelda ennast teiste kollektiivi liikmetega, hinnata oma pädevusi;  süvendada oma arusaamist töökultuurist ja -distsipliinist: osaleda töö planeerimisel ja tööülesannete täitmisel; õppida tööaja ja –materjalide ning tööandja omandi säästlikku kasutamist;  arendada enesealgatust ning loomingulist suhtumist töösse. Mooduli sisu Praktika planeerimine ja valmistumine. Tutvumine töökorraldusega. Töökoha organiseerimine ja korrastamine. Töötamine praktikandina individuaalsel juhendamisel toiduvalmistamise, puhastusteeninduse või kinnisvarahoolduse valdkonnas. Tööülesande mõtestamine ja vajalike töövahendite ning materjalide valik. Firmas välja kujunenud töökorraldusele vastavalt kindlate tööülesannete täitmine. Praktikale hinnangu andmine. Praktika õpitulemused sõltuvad õppija poolt saavutatud erialastest pädevustest, individuaalsetest omadustest ja sotsiaalsest suutlikkusest ning praktikabaasi võimalustest ja vajadustest. Praktikajärgsed eeldatavad õpitulemused Õppija:  teab oma võimalustest töötad toiduvalmistamise, puhastusteeninduse või kinnisvarahoolduse valdkonnas;  teab õiget käitumisstiili suhtlemises tööandjate ja töökaaslastega;  tunneb vajadust veelgi püüdlikumalt osaleda õppetöös, et tööelus edukalt toime tulla; 23   oskab olla valmis tööülesannete täitmiseks, mis on seotud õppetöös omandatud teadmiste ja oskustega;  oskab järgida tööohutuse ja töökultuuri nõudeid;  oskab anda adekvaatse enesehinnangu oma tööalasele suutlikkusele;  püüab tegutseda ettevõttele lojaalselt. Hindamine Õppija töö hindamisel lähtutakse kõigist tööprotsessile ja töö tulemusele esitatavatest nõuetest nii kvantiteedi kui kvaliteedi osas (arvestades sealjuures õppija võimeid, tööoskusi, teadmisi ja töödistsipliini) Praktika sooritatakse reeglina täies mahus vastavalt õppekavale. Praktikabaasile ja tööhõivetalituse spetsialistile ette teatamata ja/või arstitõendit esitamata puudumine loetakse põhjuseta puudumiseks. Põhjuseta puudutud praktikapäevad kuuluvad täies mahus järeletegemisele. Põhjusega puudumise korral loetakse praktika üldjuhtumil sooritatuks 75% täitmise korral praktika kogumahust. Erandjuhtumil, õppija puudest tulenevalt individuaalse arengu toetamiseks ka 50% ulatuses. Õppevõlgnevuse likvideerimiseks lepivad kokku õppeosakond, tööhõivetalitus, õppija ja praktikabaas praktika järeletegemise aja ja koha (tööandja juures või erandjuhul Keskuses). Praktika sooritamist kinnitab ja loeb lõppenuks õppija otsene praktikajuhendaja Keskuses, kandes praktikahinde õppija praktikapäevikusse ja õpperühma praktikapäevikusse. III ÕPPEKAVA KOOSTAJAD Maritana Kala - puhastus- ja koduteeninduse õppesuuna juht Marit Mets – puhastus- ja koduteeninduse eriala õpetaja Kristi Moosus – kunstiõpetaja Harry Gustavson – loovtegevuste õpetaja Raido Sirvi – arvutiõpetuse õpetaja Kadri Joost - füsioterapeut 24 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Aadress: Astangu 27 13519 TALLINN Tel: 687 7217 Faks 687 7200 E-post: [email protected] Õppekava nimetus: KOHANEMISKURSUS KA Õppekava maht: 1017 tundi Õppekeel: eesti keel Õppevorm: päevane Kursuse õppegrupi suurus: kuni 6 õppijat Keskuse direktori kinnitus: Kinnitan: MARI RULL…………………………………………….…………….( allkiri) “28” oktoober 2015.a. käskkiri nr 4.1-1/49 õ SISUKORD I ÜLDOSA ............................................................................................................................. 3 1. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS .......................................................................................... 3 2. KURSUSE EESMÄRK ......................................................................................................... 3 3. SIHTGRUPP ..................................................................................................................... 3 4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR JA TINGIMUSED ............................................................................. 3 5. MOODULITE NIMETUSED JA MAHUD.................................................................................... 4 6. ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED ..................................................................................... 5 7. ÕPINGUTE LÕPETAMINE .................................................................................................... 5 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ....................................................................... 6 PRAKTILISE TEGEVUSE JA ARVUTIAINETE MOODULID ................................................ 6 1. IGAPÄEVAELUOSKUSTE TREENING .......................................................................... 6 2. ARVUTI JA KONTORITÖÖ TARKVARA KASUTAMINE ................................................. 7 3. VEEBISIRVIMINE JA -SUHTLUS ................................................................................... 9 5. FOTOTÖÖTLUS ...........................................................................................................11 6. KUNST JA KÄSITÖÖ ....................................................................................................12 7. PAGARITÖÖ.................................................................................................................13 8. PUIDUTÖÖ ...................................................................................................................14 9. KANGASTELGEDEL KUDUMINE .................................................................................16 SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID ...............................17 1. PRAKTILINE EESTI KEEL (SUHTLUSKEEL)................................................................17 2. MATEMAATIKA ............................................................................................................18 3. KEHALINE ARENDAMINE ............................................................................................20 4. DRAAMA ......................................................................................................................20 5. NÄDALA ARUTELU ......................................................................................................23 III ÕPPEKAVA KOOSTAJAD .............................................................................................24 2 Kohanemiskursuse KA õppekava I ÜLDOSA 1. Õppekava koostamise alus Õppekava koostamise aluseks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 9, lg 2, pt 6. Õppesisu väljatöötamisel on arvestatud keskuse õppijate hariduslike erivajadustega. Iga õppija õpib käesoleva õppekava alusel vastavalt oma võimetele ning õpetajal/juhendajal on õigus õppesisu vastavalt kohandada. Igale õppijale koostatakse individuaalne tegevuskava, mis on tema õpingute kohandamise alusdokumendiks. Õppija õpitulemused kajastuvad väljastataval õiendil ning üleminekuplaanis. 2. Kursuse eesmärk Kohanemiskursus KA on kursus, mille eesmärgiks on:  toetada õppijat endale sobiva eriala ja/või õppesuuna valikul edasiseks kutseõppeks kaasava hariduse põhimõtteid rakendavas kutseõppeasutuses/ Astangu keskuse tööõppekursusel või mõnel muul sobival kursusel  toetada õppijat töö- ja igapäevaeluks oluliste sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel ja arendamisel  kujundada õppija õpioskusi, õpivalmidust ning tööoskusi ja -harjumusi  valmistada õppija vajadusel ette töölistumiseks avatud tööturul (toetatud töölerakendamise meetodil) või tööalaseks tegevuseks päevakeskuses (sotsiaalkeskuses), töötamise toetamise teenuse, kaitstud töö või mõnes muus jõukohases töötamise vormis Kohanemiskursusel KA õppides on õppijal võimalik osaleda erinevates arvutiõpetuse, kunsti- ja käsitöö, pagaritöö ning puidutöö tundides, samuti igapäevaeluoskuste treeningu tundides, et leida enda jaoks sobivaim väljund. 3. Sihtgrupp Kohanemiskursusele KA on oodatud puudest tingitud erivajadusega tööealised inimesed, kelle haridusvajadus (huvid, soovid ja võimed) vastavad kohanemiskursuse KA õppekava eesmärkidele. Õpingud on kohandatud põhihariduse riikliku ja põhihariduse lihtsustatud riikliku õppekava alusel omandanud inimestele. Õppima asumise eelduseks on vastav otsus keskuse vastuvõtukomisjonilt. Õppijate vastuvõtt kohanemiskursusele KA toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppijate vastuvõtukorrale. 4. Õppekava struktuur ja tingimused Kohanemiskursuse KA õppekava maht on 35 õppetöö nädalat, mis jaguneb ühele õppeaastale. Üks õppetöö nädal sisaldab keskmiselt 30 akadeemilist tundi auditoorset ja praktilist õppetööd. Käesolevas õppekavas on õppenädala tunnid jagatud praktilisete tegevuste ja arvutiainete moodulite ning sotsiaalset toimetulekut toetavate ainete moodulite õppeks. 3 Õpingute ajastruktuur: õppeaasta jaguneb 2 õppesemestriks: sügissemestriks (15 õppenädalat) ja kevadsemestriks (20 õppenädalat). Õppeaasta sisaldab 3 vaheaega: sügisvaheaeg (1 nädal), jõuluvaheaeg (2 nädalat) ja kevadvaheaeg (1 nädal). 5. Moodulite nimetused ja mahud Mooduli nimetus Maht akadeemilistes tundides kokku I Praktilise tegevuse ja arvutiainete 762 moodulid 1. Arvuti ja kontoritöö tarkvara kasutamine 130 2. Veebisirvimine ja -suhtlus 68 3. Fototöötlus 60 4. Igapäevaeluoskuste treening 310 5. Kangakudumine 60 6. Kunst ja käsitöö 70 7. Puidutöö 32 8. Pagaritöö 32 II Sotsiaalset toimetulekut toetavate ainete 255 moodulid 9. Praktiline eesti keel 70 10. Matemaatika 70 11. Kehaline arendamine 70 12. Draama 10 13. Nädala arutelu 35 KOKKU ÕPINGUD 1017 Õppija arengut ja õppimist toetavad rehabilitatsioonitegevused viiakse läbi vastavalt õppija haridusvajadusele ja rehabilitatsiooniosakonna spetsialistide poolt vastuvõtuhindamiste käigus ja vajadusel täiendavate hindamiste järgselt soovitatule, õppijaga ja tema võrgustikuga kokkulepitule, samuti isiklikus rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas planeeritule. Õppija koormus nädalas (auditoorsed tunnid, praktiline töö, toetavad rehabilitatsioonitegevused ja muud arendavad tegevused) ei ületa 35 tunni piiri. 4 6. Üldised hindamise põhimõtted Õppijate õpitulemuste hindamine toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendile (kinnitatud direktori 14.09 2015. a käskkirjaga nr 4.1-1/38õ). Vähemalt kahel korral aastas toimuvad õppijaga arenguvestlused, kus arutletakse õppija arenguga seotud küsimusi ning seatakse eesmärke järgmiseks õppeperioodiks. 7. Õpingute lõpetamine Õpingud loetakse lõpetatuks:  pärast kursuse õppekava või kursuse õppekava alusel koostatud individuaalse tegevuskava läbimist õppijale võimetekohases mahus ja kursuse õppekavas või tegevuskavas määratletud õpitulemuste saavutamist. Kursuse lõppedes saab õppija õpingute sisu, mahtu ja tulemust kajastava Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tunnistuse või õiendi kohanemiskursuse KA läbimise kohta ja üleminekuplaani, mis sisaldab informatsiooni ja nõuandeid edasise tegevuse toetamiseks. 5 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED PRAKTILISE TEGEVUSE JA ARVUTIAINETE MOODULID 1. IGAPÄEVAELUOSKUSTE TREENING 310 tundi Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  luua valmisolek ja eeldusoskused iseseisvaks eluks  tunnetada, et ta on täiskasvanud inimene ja tal on omad kohustused ja vastutus oma käitumise eest  saavutada oma tegevuste ja elukorralduse planeerimise oskused  omandada oskused ja kujundada vajadus oma hügieeni eest hoolitsemiseks  kujundada arusaam oma ümbruse ja iseenda korrashoiu vajadusest  omandada oskus märgata enda ümber korrastamist/puhastamist vajavat ning oskus mustus eemaldada  kujundada vajadus ja oskus hoolitseda oma riiete puhtuse ja korrasoleku eest  saada ettekujutus köögis kasutatavatest töövahenditest ja kodumasinatest  kujundada vajadus endale toitu valmistada  omandada oskus lihtsamaid retsepte lugeda ja nende järgi toitu valmistada  õppida toiduvalmistamisel kasutama erinevaid mõõtmisviise  saada täiskasvanueluks esmased majandamise algoskused Õppesisu Üldosa  Mooduli sisu tutvustus, kodukord ja õppimisega seotud reeglid,  Praktiliste oskuste loeteluga tutvumine ja selle järgi oma võimete, eelduste ja oskuste määratlemine.  Eesmärgid elus. Soovid, vajadused ja tegelikkus.  Individuaalsed erinevused. Soolised erinevused. Erivajadustega inimesed. Isiklik hügieen ja sotsiaalne toimetulek  Naha hooldus, hammaste hooldus, juuste hooldus, küünte hooldus, riietus (puhtus, sobivus olukorra, ilmastiku ning isikuga); hügieenitarbed (seebid, šampoonid, hambapastad, kammid, deodorandid jne.).  Abi saamise võimalused erinevate probleemide tekkimisel- toetused, asutused/ inimesed kelle poole pöörduda.  Kiindumussuhete teke ja areng. Armastus, vastutus lähedastes inimsuhetes. Rasestumisvastased vahendid. Toidu valmistamine  Toidu valmistamine kui vajalik tegevus. Isikliku hügieeni nõuded ja ohutusnõuete järgimine toiduvalmistamisel. Toiduained, pooltooted ja valmistoidud, nende ostmine kaubandusest ja säilitamine.  Töövahendid toiduvalmistamisel. Põhilised töövõtted toidu valmistamisel. Ratsionaalsete ja ohutute töövõtete omandamine toiduvalmistamisel. Toiduainete hulga mõõtmine (kaal, maht). Retseptis antavate koguste muutmine.  Tervislik eluviis ja toitumine. Menüü koostamine. Töö planeerimine ja korraldamine. Poes sisseostude tegemine. Säästlikkus. Toiduvalmistamine juhendamisel. Retsepti järgi toitude valmistamine. 6   Laua katmine vastavalt toidukorrale. Perekondlikud tähtpäevad, nendeks valmistumine. Külaliste vastuvõtmine.  Koristamine pärast toiduvalmistamist. Puhtuse ja korra tagamine köögis: puhastusvahendid, -meetodid.  Valitud toidu hinna prognoosimine. Toiduainete valimine poes, hinna ja kvaliteedisuhte määramine. Hinnad erinevates toidupoodides. Toidu maksumuse arvutamine. Olmetööd  Kodu korrashoid. Koristustööde vajalikkuse ja ulatuse märkamine. Igapäevane, - nädalane koduhooldus (koristustööde planeerimine). Tööplaan.  Erinevad mustuse liigid ja puhastusmeetodid. Ratsionaalsete töövõtete omandamine ja kasutamine. Tolmuimeja kasutamine.  Tavalisemad puhastusained. Pakendil oleva etiketiga tutvumine. Puhastusaine doseerimine.  Rõivaste ja jalatsite hooldus. Pesumasina kasutamine, pesu sorteerimine, hooldusmärgid, kuivatamine, triikimine ja kokkupanek. Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija:  teab, et temal, kui täiskasvanul, on omad võimetekohased kohustused, mille eest ta vastutama peab  oskab teha vahet soovide ja võimaluste vahel oma elu korraldamisel  oskab oma igapäevaseid tegevusi ja tulemusi hinnata, (vajadusel abiga) planeerida  püüab oma võimeid adekvaatselt hinnata  oskab hoolitseda iseenda hügieeni eest  oskab võimalikult iseseisvalt endale igapäevaselt süüa valmistada  püüab majandada säästlikult ja järgida hea käitumise tavasid igapäevastes olukordades  oskab hoida oma tervist; hoida lähema ümbruse puhtana  tuleb võimalikult iseseisvalt toime oma igapäevaeluga kodus  kasutab omandatud praktilisi oskusi igapäevaelus Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad jooksvate hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 2. ARVUTI JA KONTORITÖÖ TARKVARA KASUTAMINE 130 tundi Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  omandada teadmised ja oskused failide haldamisest  omandada teadmised ja oskused tekstitöötlus- ja tabelarvutustarkvara kasutamiseks sh. elementaarseks arvutamise võimaluste kasutamiseks  omandada oskus luua tabelarvutuse programmis diagramme  omandada oskus koostada avaldust, elulookirjeldust, iseloomustust 7   omandada oskus koostada esitlust Õppesisu  RIISTVARA. Riistvara üldine lühikirjeldus, komponentide otstarve ja ohutusnõuded personaalarvutiga töötamisel.  ARVUTIHOOLDUS. operatsioonisüsteemi hooldamiseks loodud tarkvara kasutamine, installeerimine ja konfigureerimine (viirustõrje-, nuhk- ja rämpsvara vastased programmid, andmete varundamine ja taastamine)  FAILIHALDUS. Tunneb Windows’i töökeskkonda, selles olevaid ikoone ning oskab kasutada akende võimalusi. Oskab muuta töökeskkonna sätteid ja kujundada seda endale sobivamaks. Windows’is failide ja kaustade kasutamine: luua, avada, muuta, salvestada faile erinevates formaatides. Failide arhiveerimine ja varundamine. Failide ja kaustade mahu mõõtmine. Failide kopeerime, teisaldamine ja kustutamine. Faili või kausta otsimine failisüsteemist. Failide sortimine. Printimine.  TEKSTITÖÖTLUS. Uue dokumendi loomine ja salvestamine. Andmete sisestamine. Andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Teksti kujundamise põhivõtted. Teksti vormindamine. Päise ja jaluse lisamine. Õigekiri ja selle kontroll. Lehekülje vorming. Valmis dokumendimalli kasutamine. Koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust; Pildi ja objekti lisamine dokumendile. Pilditöötlus võimalused MS Wordis.  TABELTÖÖTLUS. Uue tabeli loomine, avamine, muutmine ja salvestamine. Andmete sh valemite sisestamine lahtrisse. Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru märgistamine. Ridade ja veergude kustutamine, lisamine, nende laiuse ja kõrguse muutmine. Tabelite vormindamine. Päise ja jaluse lisamine. Tabeli kopeerimine, teisaldamine, kustutamine.  ARVUTUSED JA DIAGRAMMID TABELTÖÖTLUSES. Aritmeetika valemid MS Excelis. Absoluutne ja suhteline aadress. Enimkasutatavate funktsioonide kasutamine (min, max, sum, average, count). Diagrammide loomine, lisamine ja kujundamine. Tabeli ja diagrammi printimine.  ESITLUS. Uue esitluse loomine. Erinevad slaidi paigutused. Teksti ja piltide lisamine esitlusele. Slaiditausta ja teksti kujundamine. WordArt tekst. Valmis kujundusmallide kasutamine. Teksti ja objektide animatsiooniefektid. Erinevate kujundite lisamine. Slaidide üleminekuefektid. Märkmete lisamine. Erinevad prindivaated. Esitluse salvestamine. Erinevad salvestusformaadid (ppt, pptx, pps, ppsx) Õpitulemused Õppija teab ja tunneb:  arvuti riistvara ja ohutusnõudeid personaalarvutiga töötamisel  teksti- ja tabelitöötluse põhinõudeid  pilditöötlus võimalusi MS Wordis  teab ja tunneb operatsioonisüsteemi hoolduseks loodud tarkvara ja on seda kasutanud Õppija oskab:  käivitada arvutit, muuta Windows´i sätteid  töötada Windows`is failidega ja kaustadega  kasutada erinevaid dokumendimalle  tabelit luua, avada, muuta, salvestada ja printida 8   kasutada enamkasutatavaid tabelarvutusfunktsioone (min, max, sum, average, count) ja põhilisi aritmeetilisi tehteid  luua ja kujundada diagramme Hindamine Mooduli kokkuvõttev hinne moodustub hinnangute keskmisena. Hinnatakse:  failide ja kaustade haldamist Windows´is  tekstisisestusreeglid, teksti vormindamist ja õigekirja kontrolli  valminud avaldust, elulookirjeldust ja iseloomustust  eelarve arvutusi sisaldava tabeli koostamise oskust  diagrammide koostamist ja kujundamist  Esitluse koostamist ning ettekandmist. 3. VEEBISIRVIMINE JA -SUHTLUS 70 tundi Õppe-eesmärgid  interneti olemuse ja sellega seotud põhiterminite mõistmine. Peamised turvakaalutlused Interneti kasutamisel  igapäevased veebisirvimistoimingud, sealhulgas brauseri sätete muutmine  teabe otsimine, veebipõhiste vormide täitmine ja edastamine  veebilehtede salvestamine ja failide allalaadimine veebist. Veebisisu kopeerimine dokumenti  e-posti olemuse mõistmine ning selle kasutamise eelised ja puudused. Muude levinud suhtlusvõimaluste teadmine  võrguetiketi ja turvakaalutluste tundmine e-posti kasutamisel  meilisõnumi loomine, õigekirja kontroll ja saatmine. Meilisõnumile vastamine ja meilisõnumi edasisaatmine, manusfailide käsitsemine ja meilisõnumi printimine.  tööviljakuse tõstmise võimalused meilitarkvaraga töötamisel. Meilisõnumite korraldamine ja haldamine Õppesisu VEEBISIRVIMINE  Interneti olemus. Interneti-teenuse pakkuja (ISP), üldine ressursiaadress (URL), hüperlink  Veebibrauser. erinevad veebibrauserid. Veebilehe kuvamine uues aknas või vahekaardil. Veebilehe värskendamine. Saadaolevate spikrifunktsioonide kasutamine; Sätted: Veebibrauseri avalehe seadmine. Sirvimisajaloo osaline või täielik kustutamine. Hüpikute lubamine või blokeerimine. Interneti-failide kustutamine. Sisseehitatud tööriistaribade kuvamine ja peitmine; Navigeerimine. Järjehoidjate lisamine ja haldamine. Järjehoidja kustutamine. Veebilehtede lisamine järjehoidjate kausta. Turvalise veebisaidi tunnused: https, luku sümbol. RSS uudisvood 9   Turvakaalutlused. Termini “krüptimine” tähendus. Turvaohud veebisaitidelt: viirused, ussid, trooja hobused ja nuhkvara. Viirusetõrjetarkvara ja tulemüüri vajalikkus. Turvalise meeldejääva parooli valik. Võrgutegevusega seotud ohud: isikuteabe tahtmatu avalikustamine, ähvardamine või tülitamine, kasutajate pahatahtlik häirimine. Veebisirvimise piirangute määramine  ID kaart. ID kaardi erinevad võimalused. ID kaardi tarkvara paigaldamine. ID kaardi toimingud: autentimine, digitaalse allkirja andmine, krüpteerimine. ID kaardi turvalisus  Otsingumootorid. Info otsimine. Kindla otsingumootori valimine. Otsingu sooritamine kindla teabe leidmiseks võtmesõna või otsingufraasi abil. Täpsemate otsingufunktsioonide kasutamine otsingu täpsustamiseks: täpse fraasi järgi, sõnade välistamise teel, kuupäeva järgi ja failivormingu järgi. Otsing veebipõhises entsüklopeedias või sõnastikus  Veebipõhised kaardirakendused. Kindlate aadresside otsimine, sihtpunktide märkimine ja vahemaa mõõtmine. Kaardi erinevad kihid: ühistransport, söögikohad, lõkkeplatsid jne. Kaardi lingi saatmine meilile. Printimine. Veebiväljundid. Failide salvestamine. Veebilehe salvestamine asukohta draivil. Failide allalaadimine veebilehelt asukohta draivil. Teksti, pildi või URL-aadressi kopeerimine veebilehelt dokumenti. Veebilehe printimine VEEBISUHTLUS  Elektrooniline suhtlus. Mõisted ja terminid. Termini “e-post” tähendus ja selle peamised kasutusalad. Meiliaadressi kuju ja struktuur. Termini “Interneti-telefon (VoIP)” tähendus ja selle põhieelised. Skype. Kiirsõnumiside põhieelised: reaalajasuhtlus, teave kontaktide võrgusoleku kohta, edastamise võimalus. Live Messenger. Sotsiaalvõrgustikud: sotsiaalvõrgustike võimalused ja ohud. Interneti- foorumid, jututoad ja võrgumängud. Võrguetiketi (netiketi) tähendus ja mõistmine.  E-posti kasutamine ja haldamine. Korrektse e-kirja koostamine. Meiliaadressi sisestamine väljadele Adressaat, Koopia (Cc) ja Salakoopia (Bcc). Tiitli sisestamine väljale Teema. Manusfaili lisamine ja eemaldamine. Funktsioonide Vasta ja Vasta kõigile kasutamine. Meilisõnumi edasisaatmine. Manusfaili salvestamine asukohta draivil ja faili avamine. E-kirjade sorteerimine, prügikast, rämpspostikaust: Aadressiraamat. Kontaktide üksikasjade lisamine ja kustutamine aadressiraamatusse. Õpitulemused Õppija oskab:  kasutada võimetele vastavalt interneti erinevaid võimalusi  kasutab veebibrauserit endale vajaliku informatsiooni leidmiseks  hangib veebist endale vajalike materjale ning kasutab neid  kaitseb ennast interneti ohtude eest kasutades turvalisi veebisirvimise meetmeid  kasutab ID-kaarti autentimiseks, krüpteerimiseks ja allkirjastamisekssobivate  suhtleb läbi kiirsuhtlusprogrammide kasutades nende erinevaid võimalusi  kasutab Interneti-telefoni ja selle võimalusi  hindab sotsiaalvõrgustike ohtusid ning ei jaga isiklike isikuandmeid  koostab korrektseid e-kirju ning edastab soovitud adressaadile  lähtub virtuaalmaailmas valitsevad käitumisnormidest ja reeglitest 10 Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Mooduli lõppedes pannakse õppijale arvestades õppekavas kirjeldatud õpitulemuste saavutamist välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 5. FOTOTÖÖTLUS 60 tundi Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  õppida ja omandada elementaarsemaid praktilisi digitaalse fototöötluse oskusi ja töövõtteid  õppida digitaalset pildimaterjali mitmekülgselt kasutama Õppesisu  digifotograafia võimalikud rakendused igapäevaelus  arvutiprogrammid, mida saab kasutada fototöötluseks  pildifailide tüübi, suuruse, resolutsiooni, mahu ja kvaliteedi hindamine  piltide saamine arvutisse digikaamerast, mobiiltelefonist, skannerist, Internetist  piltide arvutis ja välistel mälukandjatel hoidmine, piltidele ja kaustadele hiljem kiiresti leidmiseks sobivate nimede andmine  elementaarne pilditöötlus: piltide suurendamine ja vähendamine, lõikamine ja kleepimine, parandamine ja täiendamine, efektide lisamine, maskide kasutamine, töötamine kihtidega  piltide lisamine mitmesugustele dokumentidele ja meilidele  piltide eksponeerimine internetis  pildimaterjali printimine Õpitulemused Õppija oskab:  määrata pildifailide suurust, mahtu ja faili tüüpi  salvestada pilti mingist välisest allikast (digikaamera, skanner, mobiiltelefon, Internet) oma arvutisse  pildifaile kaustadesse paigutada, kaustadele ja failidele adekvaatsed nimed anda  vajadusel pilte suurendada või vähendada  pilte lõigata, kleepida, parandada, ja täiendavaid efekte lisada  lisada ja paigutada pilte oma dokumentidele  pilte nõuetekohaselt välja printida Hindamine Mooduli hinne kujuneb õpitulemustes nimetatud oskusi ja teadmisi eeldavate praktiliste hinnanguliste tööde või teadmistekontrollide hinnangute põhjal. 11 6. KUNST JA KÄSITÖÖ 60 tundi Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  õppida märkama ja hoidma ilu enda ümber  arendada oma vaatlusoskust ja nägemisvõimet  arendada kujundilist ja ruumilist mõtlemist, kujutlusvõimet  arendada mälu, sensomotoorset koordinatsiooni, motoorikat  saada kogemuse ja õppida kunsti kaudu väljendama oma tundeid, mõtteid, arendades nõnda loovust ja fantaasiat  rikastada oma tundevaldkonda, arendab ja süvendab eneseusku oma võimetesse  õpib praktiliselt tundma erinevaid jõukohaseid kunstitehnikaid  saada võimalus arendada oma eneseväljendamise meisterlikkust kunstilise ja käelise tegevuse kaudu  õppida kasutama ohutuid ja otstarbekaid töövõtteid, säästlikku materjalikasutust ning arendada oma töökultuuri  püüda edaspidi omandatud oskusi rakendada oma igapäevaelus Õppesisu Kultuuri ja kunsti mõiste Kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid. Kunsti liigid. Eesti kunsti tutvustamine. Näituste, muuseumide külastused. Kompositsiooniõpetus Pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi muutujad – kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus. Kompositsiooni väljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutused. Värviõpetus Värvide segamine ja segunemine, kontrastid, kooskõlad ja harmoonia. Põhivärvid, sekundaarvärvid, helestamine, tumestamine, vastandvärvid. Vabalt valitud värviharjutus. Kunstitehnikad – graafika, maal. Joonistamine – grafiitpliiats, värvipliiats. Maalimine – akvarelltehnika, guašš- või akrüülmaal, pastelltehnika. Käsitöötehnikad Lihtsamad tikkimispisted, nõelviltimine, heegeldamine ja kudumine vastavalt õppija võimetele Õpitulemused Õppija:  oskab märgata ilu enda ümber ja püüab seda väljendada oma loomingu kaudu  omab mõningast ettekujutust erinevatest kunsti- ja käsitöö tehnikatest ja on suuteline vastavalt võimetele end väljendama lihtsamates tehnikates  on tutvunud põhiliste kompositsioonialustega, värviõpetusega ja käsitöö võtetega  väärtustab enda ja teiste loomingut 12   märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas  oskab ohutult kasutada tööks vajalikke materjale, töövahendeid  oskab juhendamise abil kasutada lihtsamaid käsitöö tehnikaid ja valmistada väikeesemeid Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Hindamisel võetakse arvesse õppija individuaalseid võimeid. Õppija tegevuse ning toimetuleku kohta antakse pidevalt hinnanguid õppeprotsessi jooksul eelkõige läbi positiivse tunnustuse, arvestades individuaalset võimekust, püüdlikkust ja motivatsiooni. Võimaluse korral toimub tunni lõpus kunstitööde ühine vaatlus, arutelu ning arvamuste avaldamine. Hinnatakse:  õppeprotsessis aktiivset osalemist vastavalt võimetele, praktiliste ülesannete teostamist  originaalsust ja enesealgatust  töödistsipliini ja korrektsust  töökoha ja töövahendite korrashoiu ja tööohutusnõuete täitmist 7. PAGARITÖÖ 32 tundi Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  saada ettekujutus pagaritöö olemusest ja töötingimustest  õppida tundma pagaritöö tooraineid, nende hoidmise ja kasutamise nõudeid;  saada pagaritöö kogemusi  üldjoontes õppida tundma pagaritoodete põhisortimenti  tutvuda tooraine ja taigna kaalu- ning mahuühikutega  tutvuda lühidalt pärmitaignast toodetega, retseptuuri, toorainete ettevalmistamise ja taigna segamisega käsitsi ning taignamasinas  töötleda pärmitaignat ja vormida sellest pagaritooteid käsitsi ja masinal  kergitada, küpsetada, viimistleda ja pakendada pagaritooteid  tunnetada oma huvi ja eelduste olemasolu pagaritöö vastu Õppesisu  pagari isiklik hügieen, oma ja teiste tervise väärtustamine  pagaritöökoja sisekord, tööhügieeni ja tööohutusnõuded seadmetega töötamisel  pagaritöös kasutatavad toorained  toodete retseptuur; toorainete kaalumine  taignamasin, selle käsitsemine ja tööohutusnõuded  pärmitaigna töötlemine ja vormimine  pagaritoodete kergitamine ja küpsetamine  toodete jahutamine, lõpp-viimistlus, pakendamine  toodete realiseerimine 13 Õpitulemused Õppija:  teab ja järgib põhilisi pagaritöökoja sisekorra eeskirju  teab isikliku ja pagari kutseala tööhügieeni nõudeid  tunneb pagaritoodete valmistamisel kasutatavaid põhilisi tooraineid  saab algteadmisi lihtsamate pagaritoodete retseptide, taigna segamise, kaalumise ja vormimise kohta ning toodete küpsetamise kohta  on teadlik oma huvist ja eeldustest või nende puudumisest pagaritöö vastu Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõttev hinnang moodustub antud hinnangute põhjal mooduli lõppedes. 8. PUIDUTÖÖ 32 tundi Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  tutvuda puidutöökoja sisekorra eeskirjade ja tervisekaitsenõuetega;  õppida järgima töökeskkonna säilivuse, tööohutuse- ja töötervishoiunõudeid;  õppida väärtustama tervislikke eluviise, hoiduma teadlikult ohust töö- ja olme- keskkonnas  tekitada julgus, tahtmine ja oskus ise puidust midagi teha/valmistada;  arendada käelist tegevust ja ruumitaju,  õppida tundma lihtsaid puidu töötlemise käsittöövõtteid ja tööriistu;  õppida valmistama lihtsat puiteset;  kujundada puitmaterjalide üldist kasutamisoskust;  õppida hindama oma võimeid ja võimalusi;  kavandada ja planeerida endale võimekohast tegevust;  anda võimalus teha rühmatööd ja saada aru selle eelistest. Õppesisu  puit kui looduslik ja inimsõbralik materjal. Eestis enamkasutatavad puiduliigid: kuusk, mänd, kask, haab, lepp.  puidu töötlemiseks vajalikud käsitööriistad (saag, puur, peitel, haamer, nuga jm);  mõõtmine, märkimine; šabloonide kasutamine märkimisel;  puitdetailide ja esemete valmistamine käsitööriistadega: saagimine, vestmine, raspeldamine, puurimine, peiteldamine, lihvimine, liimimine jm;  puidu töötlemine puidutöötlemispinkidel: lihvpinkidel, puurpingil, elektrilisel jõhvsael;  lihtsamate seotiste valmistamine: kruvi-, tüübel- ja tappseotis.  puidu viimistlemine: panustamise ja põletustehnikaga kaunistamine, värvimine, peitsimine, lakkimine, õlitamine; 14   töötulemuste ja kvaliteedi hindamine. Õpitulemused õppija oskab:  järgida puidu töötlemisel kehtivaid sisekorra eeskirju ja ohutusnõudeid;  ohutult ja õigesti käsitseda lihtsamaid käsi-ja elektrilisi käsitööriistu;  valida lihtsa töö tarvis sobivat puitmaterjali;  mõõta ja markida toorikule töötlemiseks vajalikke mõõtmeid ja kuju, kasutades mõõteriistu ja/või šablooni;  valida ja kasutada lihtsamaid käsi- ja elektrilisi käsitööriistu: vasar, kruvits, nuga, peitel, akutrell, lihvik jms;  valida ja kasutada puidutöötlemispinke: lihvpink, puuripink, elektriline jõhvsaag;  järgides tööjuhiseid valmistada lihtsaid puittooteid;  õlitada, peitsida, värvida ja lakkida käsitsi puittooteid;  hinnata tootekvaliteedile vastavust harjutustööde piires;  teha koostööd teiste inimestega;  olla võimalikult hoolas ja täpne oma töö teostamisel; õppija teab ja tunneb:  et puidutöö on kui üks erialavaliku võimalus;  et tegevus võib olla meeldiv ja kasulik hobi;  iga ilusa ja kasuliku eseme valmistamine eeldab pingutust, kuid valmistab samas ka rahulolu;  omavalmistatud tootega saab teha endale ja teistele inimestele rõõmu. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad protsessihinnangute põhjal. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 15 9. KANGASTELGEDEL KUDUMINE Õppe eesmärgid Õppijal on võimalus:  õppida tundma kangakudumise tavasid ja traditsioone;  arendada ilumeelt, värvitaju, loovust;  saada eneseväljenduse ja eneseteostuse kogemus loova töö kaudu, kogeda töörõõmu;  õppida tundma kangaste kudumiseks sobivaid materjale, neid valima ja tööks ette valmistama;  tutvuda kangastelgede ehituse ja kangakudumise tehnoloogiaga;  õppida kuduma labast-, toimset- ja põimkangast (rüiu, pärlpõime);  omandada huvi ja elementaarsed oskused vaba aja loovaks ja viljakaks sisustamiseks;  hinnata oma võimeid ja eeldusi telgedel kudumise kaudu. Õppesisu Kangakudumise koht ajaloos ja tänapäeval. Kavand. Värvide valik, värvid looduses. Kangakudumise materjalid. Kangakudumise eeltööd ja töövahendid. Lõngade kerimine. Kangasteljed ja nende üksikosade otstarve. Lõime käärimine ja kangastelgedele panek. Labase lihtkanga kudumine. Toimses koes kudumine. Rüiutehnikas või pärlpõimes kanga kudumine. Kanga mahavõtmine telgedelt ja viimistlemine. Näitus kui suhtlemisvorm. Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija:  teab kangakudumise osatähtsust tekstiilesemete tootmisel ajaloos ja tänapäeval;  tunneb kangaste kudumiseks sobivaid materjale ja oskab neid tööks ette valmistada;  väärtustab eneseteostamise võimalusi loova töö kaudu;  tahab ja suudab valida eneseväljendusvahendiks värve ja materjale;  näeb ja väärtustab ilu enda ümber ning suudab seda võimetekohaselt väljendada joonistustel ja kavanditel, vaipades;  tunneb üldjoontes kangastelgede ehitust ja nende üksikosade otstarvet;  oskab (vajadusel abiga) kududa labast-, toimset- ja põimkangast (rüiu, pärlpõime);  tunnetab oma huvi (või selle puudumist) kangakudumise vastu ja suudab selle tööga leida lisateenistust. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõttev hinnang moodustub arvestuslike hinnangute põhjal mooduli lõppedes. 16 SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID 1. PRAKTILINE EESTI KEEL (SUHTLUSKEEL) 70 tundi Õppe- eesmärgid Õppijal on võimalus:  arendada keele- ja kõneoskusi paremaks hakkama saamiseks igapäeva- ja tööelus, tõsta suhtlemisvalmidust ja õppida tundma efektiivseid suhtlemisstiile  arendada valmisolekut, oskusi ja üldist soovi oma arvamuse avaldamiseks ja põhjendamiseks  rikastada sõnavara ja õppida seda kasutama praktikas  arendada kõne reguleerivat-planeerivat külge  kinnistada kaasinimese kõne kuulamise harjumust ja harjutada saadud teabekohast käitumist  õppida oma mõtteid arusaadavalt ja selgelt väljendama  arendada teadlikkust "mina"-pildist ja oma võimete adekvaatse hindamise oskust ning aidata kutsevaliku tegemisel Õppesisu  edukaks suhtlemiseks vajaminevate reeglite kokku leppimine. Üksteisega tutvumine.  enda tundmaõppimine ja teistele tutvustamine: välimuse kirjeldamine, iseloomuomadused, huvid; tugevused; tulevikuvaated; erinevad antavad hinnangud – enda iseloomustuse kirjutamine.  olmevestlused erinevate partnerite vahel erinevates situatsioonides. Suhtlemine  suhtlemine ja vajadused; suhtlemiskomponendid: verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine; enese väärtustamine suhtlemises; kuulmine-kuulamine; vaatamine- nägemine. Sotsiaalsed oskused  vestluse alustamine ja vestlemine; küsimuste edastamine ja tänamine; enese tutvustamine erinevatele isikutele ja teiste tutvustamine; kõlblusnormid ja käitumine; juhiste andmine ja järgimine; abi palumine, teiste abistamine; enese tunnete teadvustamine ja väljendamine. Stressiga toimetuleku oskused  erinevustega arvestamine, eelarvamused; enda tunnete mõistmine; teiste tunnete mõistmine, toimetulek kartusega suhtlemise ees; vabandamine; loa küsimine; läbirääkimine, enesekontrolli kasutamine; reageerimine narrimisele, pahanduste vältimine; sõbra eest seismine; reageerimine ebaõnnestumisele; vihaga toimetulek. Erinevad suhted  suhete erinevad tasandid: võõras (eakaaslane/ametiisik), tuttav, sõber, armastatu, pereliige; komplimendi tegemine; sümpaatia väljendamine. 17 Õpitulemused õppija oskab:  kuulata kaasvestlejat  oma mõtteid edasi anda, püüab arvestada kõne eesmärki, adressaati ja olukorda  oma seisukohti võimete piires põhjendada ja näiteid tuua  suhteliselt iseseisvalt leida vajalikku teavet, või küsida abi vajaliku teabe leidmiseks; seda kasutada ja edastada  abiga loetut ja kuuldut kokkuvõtlikult üles märkida, väljendada selle kohta oma arvamust  vestlust alustada, vestelda ja kaasvestlejat kuulata  arvestada erinevaid suhtlemissituatsioone, püüab tulemuslikult kõnelda pingeolukorras  sõlmida lihtsamaid kokkuleppeid, koostöö ja -elu reegleid ja püüda käituda sõnastatud reeglite järgi  osaleda olmeteemalistes vestlustes  arutleda oma tegevuse eesmärkide ja tulemuste üle  koostada lihtsa tegevuse kava Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 2. MATEMAATIKA 70 tundi Ainemoodul on korrektsioonilise suunitlusega, mis realiseerub aine õpetamise spetsiifiliste metoodiliste võtete kaudu. See on praktilist rakendust võimaldav ja tööõppekursuseks valmisolekut kujundav sotsiaalset toimetulekut toetav ainemoodul. Ootused õpitulemuste suhtes on paindlikud. Õpetaja teeb ainemoodulist vastavalt kursuse iseloomule ja haridusvajadusele valikud mooduli õppesisu kohta. Nimetatud valikud kajastuvad õpetaja tööplaanis. Õppe-eesmärgid Toetada õppuri isiksuse arengut, arvestamaks tema individuaalseid iseärasusi ja võimeid. Arendada praktilise tegevuse potentsiaali õppematerjali sisu õige valiku, töölaadi, -tempo ja näitlikustamise kaudu. Matemaatika aine kujundab arvuti kasutamise eeldusoskusi ja täidab integreerivat funktsiooni, eeldusoskuste omandamist teistes ainetes. Õppijal on võimalus: 18   arendada psüühhilisi protsesse (tähelepanu, mälu, ruumi- ja ajataju) asjade maailma kvantitatiivsete tunnuste esiletoomise kaudu  süvendada naturaal-ja murdarvu mõistetest arusaamist  täpsustada kujutlust mõõtmise ühikutest ja nendevahelistest suhetest  süvendada mõõteriistade kasutamise oskusi  arendada arvu mõiste rakendamise oskust suuruste praktilisel mõõtmisel  täpsustada kujutlust geomeetrilistest kujunditest, digiteeritud, veebipõhistest õppematerjalidest (matemaatika.edu.ee; dolcete.eu, teachingmoney.co.uk)  kujundada oskusi kasutada matemaatilisi teadmisi praktilises töös  viia matemaatiline sõnavara oma kõnesse  arendada igapäevaeluks vajalikke õpioskusi matemaatika valdkonnas, õppida iseseisvalt elama  arendada pabertöölehtede e-formaati viimise oskust  arendada majandusteemaliste veebimängude kaudu majanduslikku mõtlemist  süvendada digitaalsete õppematerjalide salvestamise oskust ja nende kaudu informatsiooni kasutamist sotsiaalse toimetuleku eesmärgil Õppesisu Täisarvude matemaatika. Arvude tähistamise kümnendsüsteem. Aritmeetilised tehted. Murdude matemaatika. Osa ja terviku mõiste .Harilik ja kümnendmurd, nendevahelised seosed. Rahaühikud, väärtuse mõiste.Teisendused rahaga. Suurused ja mõõtühikud. Mõõtmine. Geomeetria mõisted. Lõigud ja jooned (sirg-, kõver- ja murdjoon). Nurgad. Nurkade liigid. Kraadi mõiste. Nurga mõõtmine. Tasandilised kujundid, nende kirjeldamiseks vajalikud mõisted. Praktilisest elust lähtuvad sotsiaal- ja majandusmatemaatika ülesanded, nende lahendusplaanide koostamine. Õpitulemused Oskuste tasemel  teab numbri ja arvu mõistet  järjestab ja võrdleb suuliselt ja kirjalikult naturaalarve  loeb ja kirjutab naturaal- ja murdarve  teab tehete järjekorda ja matemaatilisi põhitehteid, arvutab peast, kirjalikult või kalkulaatori abil  teab suurust kui mõõtmise tulemust, mõõdab, teisendab mõõtühikuid  eristab ja määratleb lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid  rühmitab ja samastab kujundeid ühiste tunnuste järgi  võrdleb kujundite hulki üks-ühese vastavuse seose alusel  teab suurus-, asendi- ja ajamõisteid  kasutab kujundi-, suurus-, asendi- ja ajamõisteid ümbritseva tegelikkuse kirjeldamisel  joonestab joonestusvahendite (sirkli,joonlaua,malli) abil tasapinnalisi kujundeid  rakendab matemaatilisi oskusi erinevate lihtsate töö- või olmeülesannete (probleemide) lahendamisel, koostab ja lahendab neid (vajadusel abiga)  rakendab võimalikult iseseisvalt ainetunnis õpitut isikliku elu majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamisel (vajadusel abiga)  teab digitaalsete õppematerjalide olemasolust ja oskab neid kasutada nii individuaalses kui ka grupitöös 19  Teadmise tasemel  püüab oma matemaatilisi võimeid teadlikult arendada läbi veebipõhiste õppematerjalide  eristab ja määratleb lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid  teab suurus-, asendi- ja ajamõisteid  teab punkti, kiirt, kõverjoont, sirget, sirglõiku, murdjoont, ringjoont, kolmnurka, ruutu, ristkülikut, ringi ning nendevahelisi seoseid. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 3. KEHALINE ARENDAMINE 70 tundi Õppe-eesmärk Liikumine tugevdab tervist, parandab üldmotoorikat ja koordinatsiooni, toetab ja arendab eneseteenindus- ja suhtlemisoskust, stimuleerib kujutlusvõimet. Füüsiliste harjutuste sooritamine annab õppijale rahuldustunnet saavutatust ja enesekindlust, mis on omakorda aluseks julgusele iseseisvalt tegutseda. Kehalises arendamises on oluline füsioterapeudi individuaalne lähenemine vastavalt õpperühmale ja õppija füüsilisele tasemele. Seda arvesse võttes on oluline füsioterapeudi oskus valida jõukohaseid ja arusaadavaid harjutusi ja õppekavasse loovalt suhtuda. Sobiv harjutuste valik võimaldab õpetada õppijaid liikumisest rõõmu tundma. Võimaluse korral osalevad õppijad loovteraapiates (loovtants, muusikateraapia jmt). Kehalise arendamise eesmärgiks on:  Kehaliste võimete - vastupidavuse, kiiruse, koordinatsiooni, tasakaalu, lihasjõu, painduvuse arendamine  Erinevate liikumisharrastuste tutvustamine  Tahteomaduste - sihikindluse, püsivuse, visaduse, otsustavuse, julguse, initsiatiivi, iseseisvuse, enesevalitsemise, kannatlikkuse arendamine  Kuulamis- ja jälgimisoskuse kujundamine; korralduste täitmise ja meeskonnatöö oskuse arendamine  Enesekindluse ja iseseisva toimetuleku parandamine  Teadlikkuse tõstmine õigetest asendites liikumisel ja töötamisel, spordi tegemisel  Hügieeniharjumuste kujundamine Õppesisu Erineva pikkuse, koormuse, kiiruse ja iseloomuga kõndimis- ja võimalusel jooksuharjutused. Harjutused erinevates asendites, hüppe- ja hüplemisharjutused. Jõu, osavuse ja koordinatsiooniharjutused erinevate vahenditega. Venitusharjutused painduvuse arendamiseks. Harjutused ja mängud basseinis, ujumine. Võimalusel suusatamine. 20 Rühiharjutused, kerelihaste treening erinevates asendites abivahenditega. Kombineeritud rühi- koordinatsiooni ja tasakaaluharjutused. Vajadusel harjutused individuaalse harjutuskava alusel rühi parandamiseks. Tasakaalu arendamiseks kõnd erinevatel vahenditel (bosu, tasakaalupadi, poom, köis). Mängud rühi ja tasakaalu arendamiseks (üksteise matkimine, käest kinni liikumine). Virgutusvõimlemine ja lõdvestusharjutused. Kehatunnetusharjutused. Lihtsate korralduste alusel ja eeskuju järgi erinevate liigutuste sooritamine. Tähelepanu juhtimine kehaosade erinevatele liigutuste sooritamise võimalustele. Harjutused erinevate tasandite ja kehaasendite tajumiseks: istudes, põlvitades, neljakäpukil liikumine, rullimine, roomamine. Matkimine- tegevused, loomad jmt. Harjutused keharaskuse ülekandmiseks ühelt kehapoolelt teisele. Kehapiiride tajumine, kujutlusmatk läbi keha. Kõnd erinevatel viisidel (tagurpidi, kandadel, käpuli, pausidega jm). Kehatunnetus ja ruumitaju kombineeritud harjutused (liikumine paarilisega, rühmaga ühes tempos, üksteise peegeldamine, imiteerimine). Tantsu ja rütmiharjutused. Harjutused enda energiavaru hindamiseks ja säästmiseks. Liikumisharjutused ja seltskonna- ning võistlusmängud paaris või rühmas. Järjekorra pidamine, kokkulepete (lihtsate reeglite) täitmine. Võitmine ja kaotamine, jagatud emotsioonid (kehakeel ja häälekas ning kohane eneseväljendus). Ilmale ja tegevusele vastava riietuse valik, hügieenitoimingud kehalise arendamise järgselt. Hindamine Arvestatud tulemuseks loetakse õppeaasta jooksul vähemalt 50% osavõttu kehalise arendamise tundidest. Õpitulemusi hinnatakse vastavalt õppija võimetele:  oskab valida tegevusele ja ilmastikule vastavat riietust ning peseb end kehalise arendamise järgselt  kuulab, jälgib, täidab korraldusi, reageerib keelule ja suudab viia lõpuni alustatud tegevuse  osaleb tunnis aktiivselt  suudab liikuda võimetekohases tempos ja viisil erinevatel maastikel ja erineva pikkusega distantsidel  sooritab harjutusi kasutades erinevaid lähteasendeid ja vahendeid  sooritab tuttavaid harjutusi iseseisvalt/abiga, paaris või rühmas  osaleb erinevates võistlusmängudes; järgib kokkulepitud mängureegleid  oskab erinevates tegevustes arvestada teistega  teab soojendus- ja venitusharjutuste tähtsust vigastuste vältimiseks  tajub kehalise harjutamise tervistavat mõju organismile  teab õpitu piires tervise- ja võistlusspordi võimalusi  võimalusel osaleb sportlikel üritustel 21 4. DRAAMA 10 tundi Õppe-eesmärgid Draamategevuste mooduliga taotletakse, et õpilane:  tunnetab vajadust oma kehatunnetuse, rütmitunde, liikumisoskuste arendamiseks;  arendab tunnetustegevust mänguliste tegevuste kaudu;  püüab väljendada oma tundeid, mõtteid, arendades nõnda loovust ja fantaasiat;  edendab suhtlemis- ja koostööoskusi ühistegevustes;  rikastab oma tundevaldkonda, süvendab eneseusku oma võimetesse, et saavutada aktiivne eluhoiak. Õppesisu Harjutused, saavutamaks ühistunnetust, oskust üksteist jälgida, tunda ennast kollektiivi kui terviku osana. (2 t) Dramatiseeringud ja lavastusmängud kirjandusliku materjali põhjal. (2 t) Suhtlemine, elus esinevate situatsioonide läbimängimine. (2t) Suhtlemine ja draamategevused vahenditega (nukud, esemed). (2t) Situatsioonide läbimängimine etteantud teemadel ja õppijate vabal valikul. (2t) Õpitulemused Õppija  tunnetab kunstilise eneseväljenduse positiivset mõju enesetundele ja väärtushinnagutele;  saab teadlikuks, kuidas erineval moel väljendada oma mõtteid ja tundeid, maandada pingeid;  püüab töötada meeskonnas ja teisi kuulata;  tunneb rõõmu kehalisest aktiivsusest ja vajadust aktiivse liikumise järele;  püüab kasutada erinevates situatsioonides sobivaid suhtlemismalle. Hindamine Õppuri tegevuse ning toimetuleku kohta antakse hinnangut pidevalt õppeprotsessi jooksul eelkõige läbi positiivse tunnustuse, arvestades individuaalset võimekust, püüdlikkust ja motivatsiooni. Võimaluse korral toimub tunni lõpus loometööde ühine arutelu ning arvamuste avaldamine. Hinnatakse:  õppeprotsessis aktiivset osalemist vastavalt võimetele, praktiliste ülesannete teostamist;  originaalsust ja enesealgatust;  töödistsipliini ja korrektsust;  korrektset suhtlemist kaaslastega. Hindamine Arvestatud  kui õppur töötab aktiivselt ja püüdlikult kaasa vastavalt oma võimetele,  on osalenud vähemalt 1/2 õppetundides. Mittearvestatud  kui õppur pole osalenud õppetundides - puudunud mõjuva põhjuseta rohkem kui 1/2 ettenähtud tundides. 22 5. NÄDALA ARUTELU 35 tundi Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  märgata ja hinnata oma arengut ja saada vajalikku tuge. Seada koos rühmaga ja individuaalselt eesmärke ja neid täita.  arendada enesekohaseid teadmisi, analüüsida oma soove ja vajadusi  arendada rühmasuhteid  arendada ja säilitada õpimotivatsiooni  kujundada enesekontrollioskusi  koostöös sotsiaalse võrgustikuga saada ühiskonnas toimimise kohta vajalikke teadmisi ja neid praktikas kasutada  planeerida ja analüüsida oma õpi- ja rehabilitatsioonitegevusi  parandada ja arendada karjääriplaneerimisalaseid teadmisi. Mõista töö ja töötamise tähtsust Õppesisu  enda tundma õppimine: huvid; võimed; väärtushinnangud, suhtlemisoskus  oma lähemate ja kaugemate eesmärkide sõnastamine  kokkuvõte /analüüs nädala jooksul tehtust sh tööde demonstreerimine (kvaliteet, kvantiteet jmt)  sotsiaalsete ja organiseerimisoskuste õppimine  tööeluga tutvumine- tööga seotud mõistete õppimine, tööturuvõimaluste tundma õppimine sh õppekäigud ettevõttesse Õpitulemused  ennast ja oma tegevuse tulemusi hinnata oskav õppija  analüüsi- ja eneseväljendusoskuse paranemine  iseendaga ja grupisolemise ning -tegutsemisega toimetulek  oma tegevuste planeerimisoskuse paranemine  töötamisega seotud mõistetest parem arusaamine ja tööturuvõimalustest ülevaate saamine  oskab kasutada enda vajadustest lähtuvalt tegevuste ja aja planeerimisvahendeid Hindamine Regulaarselt analüüsivad õppija ja rühmajuhendaja õppetööst osavõtmist ja tegutsemist üldiselt. Kui õppijal esineb probleeme tegeletakse temaga individuaalselt. 23 III ÕPPEKAVA KOOSTAJAD Kaire Lattik– sotsiaalset toimetulekut toetava õppe õppesuuna juht Lehte Meristo– matemaatika õpetaja Raido Sirvi – arvutiõpetuse õpetaja Kristi Moosus – kunsti ja käsitöö õpetaja Tea Vallimäe – toitlustuse õppesuuna juht ja pagaritöö õpetaja Tarmo Kalmann- puiduüksuse juht ja õpetaja Kadri Joost- füsioterapeut Liisbet Tern – sotsiaalsete ja praktiliste oskuste õpetaja Harry Gustavson- draama õpetaja 24 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Aadress: Astangu 27 13519 TALLINN Tel: 687 7231 E-post: [email protected] Õppekava nimetus: KOHANEMISKURSUS KE I Õppekava maht: 1096 tundi Õppekeel: eesti keel Õppevorm: päevane Kursuse õppegrupi suurus: kuni 6 õppijat Keskuse direktori kinnitus: Kinnitan: MARI RULL…………………………………………….…………….( allkiri) “28” oktoober 2015.a. käskkiri nr 4.1-1/49 õ 1 SISUKORD I ÜLDOSA ................................................................................................................................................ 3 1. Õppekava koostamise alus .................................................................................................................. 3 2. Kursuse eesmärk ................................................................................................................................. 3 3. Sihtgrupp.............................................................................................................................................. 3 4. Õppekava struktuur, valikõpingute valiku võimalused ja tingimused ................................................... 3 5. Moodulite nimetused ja mahud ............................................................................................................ 4 6. Üldised hindamise põhimõtted ............................................................................................................. 5 7. Õpingute lõpetamine ............................................................................................................................ 5 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ........................................................................................... 6 SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID .................................................... 6 1. Matemaatika (70 tundi) ........................................................................................................................ 6 2. Praktiline eesti keel (suhtluskeel) ......................................................................................................... 7 3. Arvutiõpetus (70 tundi) ......................................................................................................................... 9 PRAKTILISE TEGEVUSE JA TÖÖAINETE MOODULID ....................................................................... 10 4. Igapäevaeluoskuste treening (280 tundi) ........................................................................................... 10 5. Tekstiilitöö (175 tundi) ....................................................................................................................... 12 6. Pagaritöö (80 tundi)............................................................................................................................ 13 7. Kangastelgedel kudumine (70 tundi) .................................................................................................. 14 8. Kunstiõpetus ja keraamika (45 tundi) ................................................................................................. 15 9. Kunst ja käsitöö (70 tundi) .................................................................................................................. 17 10. Tööharjutus töötoas (96 tundi) ......................................................................................................... 19 KEHALINE ARENDAMINE (70 tundi) .................................................................................................... 19 III ÕPPEKAVA KOOSTAJAD ................................................................................................................ 21 2 Kohanemiskursuse KE I õppekava I ÜLDOSA 1. Õppekava koostamise alus Õppekava koostamise aluseks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 9, lg 2, pt 6. Õppesisu väljatöötamisel on arvestatud Keskuse õppijate hariduslike erivajadustega. Iga õppija õpib käesoleva õppekava alusel vastavalt oma võimetele ning õpetajal/juhendajal on õigus õppesisu vastavalt kohandada. Igale õppijale koostatakse tegevuskava, mis on tema õpingute kohandamise alusdokumendiks. Õppija õpitulemused kajastuvad väljastataval õiendil ning üleminekuplaanis. 2. Kursuse eesmärk Kohanemiskursus KE I on kohanemiskursus, mille eesmärgiks on:  toetada õppijat endale sobiva eriala ja/või õppesuuna valikul edasiseks kutseõppeks kaasava hariduse põhimõtteid rakendavas kutseõppeasutuses/Keskuse tööõppekursustel;  valmistada õppija ette tööleasumiseks avatud tööturul (toetatud töölerakendamise meetodil) või tööalaseks tegevuseks päevakeskuses, kaitstud töö või mõnes muus jõukohases töötamise vormis;  toetada õppijat töö- ja igapäevaeluks oluliste sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel ja arendamisel;  kujundada õppija õpioskusi ja õpivalmidust. Kohanemiskursusel KE I õppides on õppijal võimalik osaleda pagaritöö, tekstiilitöö igapäevaeluoskuste treeningu tundides, et leida enda jaoks sobivaim väljund. 3. Sihtgrupp Kohanemiskursusele KE I on oodatud puudest tingitud erivajadusega tööealised inimesed, kelle haridusvajadus (huvid, soovid ja võimed) vastab kohanemiskursuse KE I õppekava eesmärkidele. Õppima asumise eelduseks on vastav soovitus Keskuse vastuvõtukomisjonilt. Õppijate vastuvõtt kohanemiskursusele KE I toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppijate vastuvõtukorrale. 4. Õppekava struktuur, valikõpingute valiku võimalused ja tingimused Kohanemiskursuse KE I õppekava maht on 35 õppetöö nädalat, mis jagunevad ühele õppeaastale. Üks õppetöö nädal sisaldab 32 akadeemilist tundi auditoorset ja praktilist õppetööd. Käesolevas õppekavas on õppenädala 32 tundi jagatud praktilisete tegevuste ja tööainete mooduliteks ning sotsiaalset toimetulekut toetavate ainete õppeks. 3  Õpingute ajastruktuur: õppeaasta jaguneb 2 õppesemestriks: sügissemestriks (15 õppenädalat) ja kevadsemestriks (20 õppenädalat). Õppeaasta sisaldab 3 vaheaega: sügisvaheaeg (1 nädal), jõuluvaheaeg (2 nädalat) ja kevadvaheaeg (1 nädal). 5. Moodulite nimetused ja mahud Mooduli nimetus Maht Tunniplaanis tundides tunde kokku nädalas Sotsiaalset toimetulekut toetavate 210 6 ainete moodulid 1. Matemaatika 70 2 2. Praktiline eesti keel (suhtluskeel) 70 2 3. Arvutiõpetus 70 2 Praktilise tegevuse ja tööainete moodulid 816 4. Igapäevaeluoskuste treening 280 8 5. Tekstiilitöö 175 5 6. Pagaritöö 80 4 (II pa) 7. Kangastelgedel kudumine 70 tsükkel 8. Kunstiõpetus 70 2 10. Kunstiõpetus ja keraamika 45 3 (I pa) 11. Tööharjutus töötoas 96 4 Kehaline arendamine 70 2 KOKKU ÕPINGUD 1096 Õppija arengut ja õppimist toetavad rehabilitatsioonitegevused viiakse läbi vastavalt isiklikule rehabilitatsiooniplaanile või tegevuskavas kokkulepitule. Õppija koormus nädalas (auditoorsed tunnid, praktiline töö, rehabilitatsioonitegevused ja muud arendavad tegevused) ei ületa 40 tunni piiri. Toetava tegevusena pakutakse igale õppijale karjäärinõustamist. Nõustamine toimub vastavalt rühma ja õppija vajadustele. Tegevusi viiakse läbi rühmatööna ja individuaalselt. Karjäärinõustamise eesmärgiks on aidata õppijal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. Karjäärinõustamine sisaldab:  õppija huvide, oskuste ja võimete analüüsimist  erinevate erialade ja õppimisvõimaluste tutvustamist  erinevate töötamise võimaluste tutvustamist  arutelu õppimise ja töötamisega seotud teemadel  töökatsete ja/või praktikate läbiviimist lähtudes õppija vajadustest 4   ettevõttekülastusi  toetust oma eesmärkide püstitamisel ja edasiste tegevusvõimaluste leidmisel Nõustamise tulemusena tunneb õppija paremini oma huvisid, võimeid ning tegevusvõimalusi ja on vähese toega võimeline tegema omale sobiliku valiku edasiõppimiseks, töötamiseks või muuks aktiivseks tegevuseks. 6. Üldised hindamise põhimõtted Õppijate õpitulemuste hindamine toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemis- ja tööõppekursuste hindamisjuhendile (kinnitatud direktori 14.09.2015 käskkirjaga nr 4.1- 1/38õ). 7. Õpingute lõpetamine Õpingud loetakse lõpetatuks:  pärast kursuse õppekava läbimist ja individuaalse tegevuskava eesmärkide täitmist õppijale võimetekohases mahus ja kursuse õppekavas või arengukavas määratletud õpitulemuste saavutamist. Kursuse lõppedes saab õppija õpingute sisu, mahtu ja tulemust kajastava Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tunnistuse või õiendi kohanemiskursuse KE I läbimise kohta ja üleminekuplaani, mis sisaldab informatsiooni ja nõuandeid edasise tegevuse toetamise eesmärgil. 5 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID 1. Matemaatika (70 tundi) Kohanemiskursuse matemaatika ainemoodul on korrektsioonilise suunitlusega, mis realiseerub aine õpetamise spetsiifiliste metoodiliste võtete kaudu. See on praktilist rakendust võimaldav ja töökursuseks valmisolekut kujundav sotsiaalset toimetulekut toetav ainemoodul. Ootused õpitulemuste suhtes on paindlikud. Õpetaja teeb ainemoodulist vastavalt kursuse iseloomule ja haridusvajadusele valikud mooduli õppesisu kohta. Nimetatud valikud kajastuvad õpetaja tööplaanis. Õppe-eesmärgid Toetada õppuri isiksuse arengut, arvestamaks tema individuaalseid iseärasusi ja võimeid. Arendada praktilise tegevuse potentsiaali õppematerjali sisu õige valiku, töölaadi, -tempo ja näitlikustamise kaudu. Õppijal on võimalus  arendada psüühilisi protsesse (tähelepanu, mälu, ruumi- ja ajataju) asjade maailma kvantitatiivsete tunnuste esiletoomise kaudu;  süvendada naturaal- ja murdarvu mõistetest arusaamist;  täpsustada kujutlust mõõtmise ühikutest ja nendevahelistest suhetest;  süvendada mõõteriistade kasutamise oskusi;  arendada arvu mõiste rakendamise oskust suuruste mõõtmisel;  täpsustada kujutlust geomeetrilistest kujunditest;  kujundada oskusi kasutada matemaatilisi teadmisi praktilises töös;  viia matemaatiline sõnavara oma kõnesse;  arendada igapäevaeluks vajalikke õpioskusi matemaatika valdkonnas, õppida iseseisvalt elama. Õppesisu Täisarvude matemaatika. Arvude tähistamise kümnendsüsteem. Aritmeetilised tehted. Murdude matemaatika. Osa ja terviku mõiste .Harilik ja kümnendmurd, nendevahelised seosed. Rahaühikud, väärtuse mõiste.Teisendused rahaga. Suurused ja mõõtühikud. Mõõtmine. Geomeetria mõisted. Lõigud ja jooned (sirg-, kõver- ja murdjoon). Nurgad. Nurkade liigid. Kraadi mõiste. Nurga mõõtmine. Tasandilised kujundid, nende kirjeldamiseks vajalikud mõisted. Praktilisest elust lähtuvad sotsiaal- ja majandusmatemaatika ülesanded, nende lahendusplaanide koostamine. Õpitulemused Oskuste tasemel  teab numbri ja arvu mõistet;  järjestab ja võrdleb suuliselt ja kirjalikult naturaalarve; 6   loeb ja kirjutab naturaal- ja murdarve;  teab tehete järjekorda ja matemaatilisi põhitehteid, arvutab peast, kirjalikult või kalkulaatori abil;  teab suurust kui mõõtmise tulemust, mõõdab, teisendab mõõtühikuid;  eristab ja määratleb lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid;  rühmitab ja samastab kujundeid ühiste tunnuste järgi;  võrdleb kujundite hulki üks-ühese vastavuse seose alusel;  teab suurus-, asendi- ja ajamõisteid;  kasutab kujundi-, suurus-, asendi- ja ajamõisteid ümbritseva tegelikkuse kirjeldamisel;  joonestab joonestusvahendite (sirkli,joonlaua,malli) abil tasapinnalisi kujundeid;  rakendab matemaatilisi oskusi erinevate lihtsate töö- või olmeülesannete (probleemide) lahendamisel, koostab ja lahendab neid (vajadusel abiga);  rakendab võimalikult iseseisvalt ainetunnis õpitut isikliku elu majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamisel (vajadusel abiga). Teadmise tasemel  püüab oma matemaatilisi võimeid teadlikult arendada;  eristab ja määratleb lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid;  teab suurus-, asendi- ja ajamõisteid;  teab punkti, kiirt, kõverjoont, sirget, sirglõiku, murdjoont, ringjoont, kolmnurka, ruutu, ristkülikut, ringi ning nendevahelisi seoseid. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 2. Praktiline eesti keel (suhtluskeel) 70 tundi Õppe- eesmärgid  arendada "mina"-pildi teadlikkust ja oma võimete adekvaatse hindamise oskust ning aidata kutsevaliku tegemisel;  keeleliste oskuste arendamine töö- ja igapäevaelus, tõsta suhtlemisvalmidust ja õppida tundma efektiivseid suhtlemisstiile;  valmisolek, soov ja oskused oma arvamuse avaldamiseks ja põhjendamiseks;  omandada planeerimisoskus;  rikastada oma sõnavara ja õppida seda kasutama praktikas;  kinnistada kaasinimese kõne kuulamise harjumust ja harjutada saadud teabekohast käitumist;  õppida oma mõtteid arusaadavalt ja selgelt väljendama; 7 Õppesisu  Edukaks suhtlemiseks vajaminevate reeglite paikapanek. Üksteisega tutvumine.  Oma „MINA“ tundma õppimine ja teistele tutvustamine; tulevikuvaated; välimuse kirjeldamine, iseloomuomadused, erinevad antavad hinnangud – enda iseloomustuse kirjutamine.  Olmevestlused erinevate partnerite vahel erinevates situatsioonides. Suhtlemine  Suhtlemine ja vajadused; suhtlemiskomponendid: verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine; enese väärtustamine suhtlemises; kuulmine-kuulamine; vaatamine-nägemine. Sotsiaalsed oskused  Vestluse alustamine ja vestlemine; küsimuste edastamine ja tänamine; enese tutvustamine erinevatele isikutele ja teiste tutvustamine; kõlblusnormid ja käitumine; juhiste andmine ja järgimine; abi palumine, teiste abistamine; enese tunnete teadvustamine ja väljendamine. Stressiga toimetuleku oskused  Erinevustega arvestamine, eelarvamused; teiste tunnete mõistmine, toimetulek kellegi vihaga; toimetulek hirmuga; vabandamine; loa küsimine; läbirääkimine, enesekontrolli kasutamine; reageerimine narrimisele, pahanduste vältimine; sõbra eest seismine; reageerimine ebaõnnestumisele. Erinevad suhted  Suhete erinevad tasandid: võõras (eakaaslane/ametiisik), tuttav, sõber, armastatu, pereliige; komplimendi tegemine; sümpaatia väljendamine. Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija oskab:  kuulata kaasvestlejat;  oma mõtteid edasi anda, püüab arvestada kõne eesmärki, adressaati ja olukorda;  oma seisukohti võimete piires põhjendada ja näiteid tuua;  suhteliselt iseseisvalt leida vajalikku teavet, seda kasutada ja edastada;  abiga loetut ja kuuldut kokkuvõtlikult üles märkida, väljendada selle kohta oma arvamust;  vestlust alustada, vestelda ja kaasvestlejat kuulata;  arvestada erinevaid suhtlemissituatsioone, püüab tulemuslikult kõnelda pingeolukorras;  sõlmida lihtsamaid kokkuleppeid, koostöö ja -elu reegleid ja püüab käituda sõnastatud reeglite järgi;  osaleda olmeteemalistes vestlustes;  arutleda oma tegevuse eesmärkide ja tulemuste üle;  koostada lihtsa tegevuse kava. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang 8 3. Arvutiõpetus (70 tundi) Käesolev ainemoodul on oma olemuselt sissejuhatus arvutiõpetuse kursusele mahuga 70 tundi ühel õppeaastal. Tähelepanu pööratakse sellele, et arvutiga töötamine kujutab endast dialoogi koolitatava ja arvuti vahel ja suhtlusoskusele internetis, mis on samuti dialoog koolitatava ja sageli anonüümseks jääva partneri vahel. Samuti pööratakse tähelepanu eesti keele arvutialase sõnavara omandamisele. Olulisel kohal on loovuse arendamine. Ainemoodulis pakutud valikut võiks õpetaja kohandada vastavalt kasutusel olevale riistvarale ja tarkvarale ja konkreetse rühma suutlikkusele. Õppe-eesmärk Õppijal on võimalus:  võimetekohaselt omandada aktiivne arvutikasutamise oskus  arendada tänapäevase infoühiskonna suhtlusoskust  õppida pilditööd  õppida tekstitööd  katsetada arvutamist ja tabelite koostamist  tugevdada õpitahet ja eneseusku. Õppesisu Õppesisu  Sissejuhatuses käsitletakse arvutiklassis töötamise reegleid ja tervislikku arvutikasutust  Riistvara teemas tutvustatakse arvuti põhikomponente ja lisaseadmeid, vastavaid eestikeelseid termineid ja võrreldakse arvuti ja inimese toimimist.  Tarkvara teemas tutvustatakse programmide olemust ja nende kasutamist kõige üldisemalt. Räägitakse operatsioonisüsteemist ja kontoritarkvarast, viirustõrjest, litsentsiga programmidest ja vabavarast. Õpilased tutvuvad programmidega Internet Explorer, Paint, PowerPoint, eelkõige praktiliselt järgnevate teemade läbimisel  Interneti teemas tutvustatakse internetisuhtluse eripära ja reegleid (netikett), optimaalse marsruudi otsingut, otsitakse enda kohta käivat infot, liikuvaid pilte, samuti proovitakse arvuti-teemalist otsingut ja e-kirjavahetust, kasutades Internet Explorerit, Google keskkonda ja otsingumootorit  Tekstitöö teema raames õpitakse tekstitöö reegleid praktiliselt programmis PowerPoint arvutikasutusega seotud tekste sisestades, kuni 50 sõna korraga  Pilditöö teemas vaadatakse ja töödeldakse fotosid programmiga Picasa, joonistatakse programmis Paint, tehakse õnnitluskaarte ja e-kaarte programmiga PowerPoint. Kasutatakse omajoonistatud pilte, lõikepilte ja liikuvaid pilte. Proovitakse fotoalbumi tegemist programmiga Picasa või Jalbum, kasutades fotosid lehelt http://tinna.jalbum.net  Arvutuste ja tabelite teemas lahendatakse hulkade võrdlemise ülesandeid ja tehakse aritmeetilisi tehteid, kasutatakse veebilehe http://www.aaamath.com materjale. Proovitakse tabeli koostamist programmis Word ja Excel.  Moodul lõpetatakse oma (tulevase) arvuti kirjeldamisega Õpitulemused Ainemooduli tulemuslikult läbinud õppija  teab arvutiklassi kasutamise reegleid ja tervisliku arvutikasutuse nõudeid 9   oskab arvutit sisse ja välja lülitada, töölauale sisse ja sealt välja logida, kasutada hiirt ja klaviatuuri, printida  oskab (iseseisvalt või abiga) käivitada ja sulgeda programme  oskab (iseseisvalt või abiga) dokumenti luua, salvestada ja printida  oskab teksti sisestada  teab, mis on e-kiri ning oskab seda (iseseisvalt või abiga) koostada ja saata  teab ja püüab järgida head suhtlustava elektroonilises keskkonnas (netikett) Selle sotsiaalset toimetulekut toetava mooduli omandamine annab koolitatavale peale algtaseme arvutioskuse üldisi oskusi ühiskonnas toimetulekuks ja on baasiks arvutiõpetuse kursusele kutseõppes. Need oskused toetavad töö- ja kutseoskuste, samuti sotsiaalsete oskuste omandamist ja soodustavad isiksuse arenemist. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. PRAKTILISE TEGEVUSE JA TÖÖAINETE MOODULID 4. Igapäevaeluoskuste treening (280 tundi) Õppe-eesmärgid Võimaldada õppijal:  luua valmisolek ja eeldusoskused iseseisvaks eluks;  tunnetada, et ta on täiskasvanud inimene ning tal on omad kohustused ja vastutus oma käitumise eest;  saavutada oma tegevuste ja elukorralduse planeerimise oskused;  omandada oskused ja kujundada vajadus oma hügieeni eest hoolitsemiseks;  kujundada arusaam oma ümbruse ja iseenda korrashoiu vajadusest;  omandada oskus märgata enda ümber korrastamist/puhastamist vajavat ning oskus mustus eemaldada;  kujundada vajadus ja oskus hoolitseda oma riiete puhtuse ja korrasoleku eest;  saada ettekujutus köögis kasutatavatest töövahenditest ja kodumasinatest;  kujundada vajadus endale toitu valmistada;  omandada oskus lihtsamaid retsepte lugeda ja nende järgi toitu valmistada;  õppida toiduvalmistamisel kasutama erinevaid mõõtmisviise;  saada täiskasvanueluks esmased majandamise algoskused. 10 Õppesisu Üldosa  Mooduli sisu tutvustus, kodukord ja õppimisega seotud reeglid,  Praktiliste oskuste loeteluga tutvumine ja selle järgi oma võimete, eelduste ja oskuste määratlemine.  Eesmärgid elus. Soovid, vajadused ja tegelikkus.  Individuaalsed erinevused. Soolised erinevused. Erivajadustega inimesed. Isiklik hügieen ja sotsiaalne toimetulek:  Naha hooldus, hammaste hooldus, juuste hooldus, küünte hooldus, riietus (puhtus, sobivus olukorra, ilmastiku ning isikuga); hügieenitarbed (seebid, šampoonid, hambapastad, kammid, deodorandid jne.),  Abi saamise võimalused erinevate probleemide tekkimisel- toetused, asutused/ inimesed kelle poole pöörduda.  Kiindumussuhete teke ja areng. Armastus, vastutus lähedastes inimsuhetes. Rasestumisvastased vahendid. Toiduvalmistamine  Toiduvalmistamine kui vajalik tegevus. Isikliku hügieeni nõuded ja ohutusnõuete järgimine toiduvalmistamisel. Toiduained, pooltooted ja valmistoidud, nende ostmine kaubandusest ja säilitamine.  Töövahendid toiduvalmistamisel. Põhilised töövõtted toidu valmistamisel. Ratsionaalsete ja ohutute töövõtete omandamine toiduvalmistamisel. Toiduainete hulga mõõtmine (kaal, maht). Retseptis antavate koguste muutmine.  Tervislik eluviis ja toitumine. Menüü koostamine. Töö planeerimine ja korraldamine. Poes sisseostude tegemine. Säästlikkus. Toiduvalmistamine juhendamisel. Retsepti järgi toitude valmistamine.  Laua katmine vastavalt toidukorrale. Perekondlikud tähtpäevad, nendeks valmistumine. Külaliste vastuvõtmine.  Koristamine pärast toiduvalmistamist. Puhtuse ja korra tagamine köögis: puhastusvahendid, - meetodid.  Valitud toidu hinna prognoosimine. Toiduainete valimine poes, hinna ja kvaliteedisuhte määramine. Hinnad erinevates toidupoodides. Toidu maksumuse arvutamine. Olmetööd  Kodu korrashoid. Koristustööde vajalikkuse ja ulatuse märkamine. Igapäevane, -nädalane koduhooldus (koristustööde planeerimine). Tööplaan.  Erinevad mustuse liigid ja puhastusmeetodid. Ratsionaalsete töövõtete omandamine ja kasutamine. Tolmuimeja kasutamine.  Tavalisemad puhastusained. Pakendil oleva etiketiga tutvumine. Puhastusaine doseerimine.  Rõivaste ja jalatsite hooldus. Pesumasina kasutamine, pesu sorteerimine, hooldusmärgid, kuivatamine, triikimine ja kokkupanek. Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija:  teab, et temal, kui täiskasvanul, on omad võimetekohased kohustused, mille eest ta vastutama peab;  oskab teha vahet soovide ja võimaluste vahel oma elu korraldamisel;  oskab oma igapäevaseid tegevusi ja tulemusi hinnata, (vajadusel abiga) planeerida;  püüab oma võimeid adekvaatselt hinnata; 11  oskab hoolitseda iseenda hügieeni eest;  oskab võimalikult iseseisvalt endale igapäevaselt süüa valmistada;  püüab majandada säästlikult ja järgida hea käitumise tavasid igapäevastes olukordades;  oskab hoida oma tervist; hoida lähema ümbruse puhtana;  tuleb võimalikult iseseisvalt toime oma igapäevaeluga kodus;  kasutab omandatud praktilisi oskusi igapäevaelus. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad jooksvate hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 5. Tekstiilitöö (175 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  õppida tundma levinumaid tekstiilmaterjale ja nende omadusi  arendada ilumeelt, esteetilist maitset ja loovust  arendada käelisi tegevuseeldusi ja peenmotoorikat  omandada ohutud töövõtted tekstiilimaterjalide töötlemisel käsitöövahenditega, õmblusmasinaga, triikrauaga  omandada õmblustöö põhimõisted ja töövõtted  õppida tööks ette valmistama ja käsitsema õmblusmasinat  tutvuda lihtsamate heegeldamis- ja tikkimistehnikatega ning tekstiili maalimisega  omandada iseseisvas elus toimetulekuks ja harrastustööks vajalikke oskusi  õppida tundma viltimise algvõtteid kuiv-ja märgtöötlemisel  omandada kudumise algvõtteid  aru saada oma sobivusest tekstiili erialale Õppesisu Õmblustöö vahendid (nõelad, niidid, käärid jt) ja tööohutuse nõuded nende käsitsemisel. Detailide väljalõikamine kangast ja õmblustöö tehnoloogiline käik. Õmblusmasina osad, käsitsemine ja tööohutusnõuded. Õmblusmasina töökorda seadmine: poolimine, niiditamine. Lihtõmblus, äärestamine ja palistamine, nurgad. Kergete rõivaste hooldamine ja parandamine. Triikraua käsitsemine ja ohutud töövõtted triikimisel. Heegeldamiseks vajalikud töövahendid ja materjalid. Heegeldamine edasi-tagasi ja ringselt. Tikkimisel kasutatavad materjalid ja töövahendid ning enamkasutatud pisted. Tikandi kavandamine, tikkimine ja tikandi viimistlemine. Kudumise algvõtted parem-, pahempidine silmus, ääresilmused edasi-tagasi kudumisel, ringkudumine. Viltimisel kasutatavate vahendite käsitlemine ( nõelad, alusmatt-hari, seep, kuum vesi jne.) 12 Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija:  teab enamkasutatavaid tekstiilimaterjale ja oskab neid eristada  oskab määrata trükitud kangal paremat ja pahemat poolt  oskab käsitseda ohutult õmblusmasinat  oskab lõigata kangast välja lihtsaid detaile, õmmelda lihtõmblust ja palistust  oskab hooldada ning parandada oma rõivaid  oskab heegeldada edasi-tagasi ja ringselt  tunneb lihtsamaid tikkimispisteid  on teadlik milline tekstiilitöö sobib kõige paremini tema eeldustega Hindamine Hindamisel arvestatakse õpilase individuaalseid võimeid, osalust tundides, aktiivsust, iseseisvust, töö kvaliteeti, loomingulisust. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 6. Pagaritöö (80 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  Omandad ettekujutus pagaritöö olemusest ja töötingimustest  Üldjoontes tundma õppida pagaritoodete tooraineid, nende kasutamise nõudeid ja põhisortimenti, säilitustingimusi  Tutvuda pagaritöös kasutatavate kaalu- ja mahuühikutega, seadmete ja töövahenidtega  Harjutada retsepti lugemise oskust  Tunnetada oma huvi või selle puudumist pagaritöö vastu  Saada pagaritöö kogemusi Õppesisu Pagari isiklik hügieen, oma ja teiste tervise väärtustamine. Pagaritöökoja sisekord, tööhügieeni ja tööohutusnõuded seadmetega töötamisel. Pagaritöös kasutatavad toorained. Toodete retseptuur; toorainete kaalumine. Taignad. Pärmitaigen. Taignamasin, selle käsitsemine ja tööohutusnõuded. Pärmitaigna töötlemine ja vormimine. Pagaritoodete kergitamine ja küpsetamine. Toodete jahutamine, lõpp-viimistlus, pakendamine. Toodete realiseerimine. 13 Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija:  õpilane järgib pagaritöökoja ohutus- ja hügieeninõudeid  õpilane on saanud algteadmisi küpsetamise kohta läbi võimetekohase tegevuse  on õppinud tundma pagaritöös kasutatavaid kaalu- ja mahuühikuid, seadmeid ning töövahendeid  on teadlik oma huvist ja eeldustes / nende puudumisest pagaritöö vastu  mõistab retsepti olulisust küpsetiste valmistamisel Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 7. Kangastelgedel kudumine (70 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  õppida tundma kangakudumise tavasid ja traditsioone;  arendada ilumeelt, värvitaju, loovust;  saada eneseväljenduse ja eneseteostuse kogemus loova töö kaudu, kogeda töörõõmu;  õppida tundma kangaste kudumiseks sobivaid materjale, neid valima ja tööks ette valmistama;  tutvuda kangastelgede ehituse ja kangakudumise tehnoloogiaga;  õppida kuduma labast-, toimset- ja põimkangast (rüiu, pärlpõime);  omandada huvi ja elementaarsed oskused vaba aja loovaks ja viljakaks sisustamiseks;  hinnata oma võimeid ja eeldusi telgedel kudumise kaudu. Õppesisu Kangakudumise koht ajaloos ja tänapäeval. Kavand. Värvide valik, värvid looduses. Kangakudumise materjalid. Kangakudumise eeltööd ja töövahendid. Lõngade kerimine. Kangasteljed ja nende üksikosade otstarve. Lõime käärimine ja kangastelgedele panek. Labase lihtkanga kudumine. Toimses koes kudumine. Rüiutehnikas või pärlpõimes kanga kudumine. Kanga mahavõtmine telgedelt ja viimistlemine. Näitus kui suhtlemisvorm. Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija:  teab kangakudumise osatähtsust tekstiilesemete tootmisel ajaloos ja tänapäeval;  tunneb kangaste kudumiseks sobivaid materjale ja oskab neid tööks ette valmistada;  väärtustab eneseteostamise võimalusi loova töö kaudu; 14   tahab ja suudab valida eneseväljendusvahendiks värve ja materjale;  näeb ja väärtustab ilu enda ümber ning suudab seda võimetekohaselt väljendada joonistustel ja kavanditel, vaipades;  tunneb üldjoontes kangastelgede ehitust ja nende üksikosade otstarvet;  oskab (vajadusel abiga) kududa labast-, toimset- ja põimkangast (rüiu, pärlpõime);  tunnetab oma huvi (või selle puudumist) kangakudumise vastu ja suudab selle tööga leida lisateenistust. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõttev hinnang moodustub arvestuslike hinnangute põhjal mooduli lõppedes. 8. Kunstiõpetus ja keraamika (45 tundi) Õppe-eesmärk Kunstiõpetuse mooduliga taotletakse, et õpilane:  õpib märkama ja hoidma ilu enda ümber;  arendab oma vaatlusoskust ja nägemisvõimet;  arendab kujundilist ja ruumilist mõtlemist, kujutlusvõimet;  arendab mälu, sensomotoorset koordinatsiooni, motoorikat;  saab kogemuse ja õpib kunsti kaudu väljendama oma tundeid, mõtteid, arendades nõnda loovust ja fantaasiat;  rikastab oma tundevaldkonda, arendab ja süvendab eneseusku oma võimetesse;  õpib kasutama ohutuid ja otstarbekaid töövõtteid, säästlikku materjalikasutust ning arendab oma töökultuuri; Õppesisu Kujutamis- ja vormiõpetus Eluslooduse (loomad, linnud, putukad jne iseloomulikus asendis ja liikumises), eluta looduse (kivid, vesi jne) ja tehisvormide kujutamine joone ja silueti abil. Ruumilisus. Tutvumine geomeetriliste põhivormidega seoses igapäevaesemetega (ruumiliselt voolimisel keraamikatundides ja meisterdamisel ning tasapinnaliselt joonistamisel ja maalimisel figuuride ülesehitamise ühe võttena). Läbiv teema keskkond ja säästev areng, turvalisus. Seos eesti keelega- muinasjutud, muistendid, mõistatused; matemaatikaga- geomeetrilised kujundid, loetlemine jne ; loodusõpetusega- elus ja eluta loodus, koduloomad, metsloomad jne. Värvi-, kompositsiooni – ja perspektiiviõpetus Põhivärvid (kollane, punane, sinine) ja nende segamisel saadavad II astme värvid (oranž, roheline, violett). Külmad ja soojad toonid. Meeleolu väljendamine värvidega. Pildi pinna organiseerimine (kujutatava suuruse ja paberiformaadi erinevad suhted). Pea- ja kõrvalelemendid ning taust. Pildi üksikosade tasakaal. Rütm. Suuruse vähenemine kauguses. Läbiv teema turvalisus,keskkond ja säästev areng. 15 Seos eesti keelega- luuletused, mõistatused; loodusõpetusega- elus ja eluta loodus, loodusnähtused; matemaatikaga- joonlauaga mõõtmine. Disaini- ja kirjaõpetus, meisterdamine Meisterdamine, lähtudes otstarbest, materjalist ja võimalustest ning vajadustest (kaardid, pakendid, ruumikaunistused, maskid, muusikariistad (kõristid) vms. looduslikest ja tehismaterjalidest). Rütmiharjutused ja mängud kirjaelementide (oma nime kujutamine, plakat vms) ja tähtedega (joonistatult, maalitult, rebitult, volditult). Läbiv teema keskkond, taaskasutus, info edastamine. Seos eesti keelega- luuletused, informatiivne tekst; muusikaga – rütmi ja kõla tekitamine erinevate materjalidega. Vestlused kunstist Kunst (arhitektuur, skulptuur(keraamika, pisiplastika), maal, graafika) ümbritsevas keskkonnas. Kaaslaste tööde analüüs, tolerantne suhtumine kaasõpilaste töödesse – loomingulise eneseväljenduse mitmekesisus ja erilisus. Läbiv teema kultuuri väljendusvahendid meie ümber. Seos emakeelega , ajalooga - tutvumine rahvakunsti ja Eesti kunsti varamuga, külaskäik muuseumi või näitusele. Tehnikad ja materjalid Keraamika. Voolimine savist. Pisiplastika. Savi rullimine, veeretamine, detailide ühendamine ja dekoori kujundamine. Pintselglasuurid. Graafika. Joonistamine pliiatsi, värvi- ja viltpliiatsitega, markeritega. Punkti ja joone kasutamine faktuuri loomiseks. Maal. Kattevärvidega (guašš jt) maalimine spontaanselt ja läbimõeldult. Maalilise pinna saamine kriidi- ja õlipastellidega. Töötamine klaasivärvidega – vitraaž, klaasesemete kaunistamine. Meisterdamine loodus- ja tehismaterjalist (pakendid, plastid, tekstiil, makulatuur jne). Voltimine: kaardid, pakendid jne; Kollaaž. Läbiv teema keskkond ja säästev areng. Õpitulemused Õppija:  oskab märgata ilu enda ümber ja püüab seda väljendada oma loomingu kaudu;  omab ettekujutust erinevatest kunstitehnikatest ja on suuteline vastavalt võimetele end kunstiliselt väljendama lihtsamates tehnikates;  omab ettekujutust keraamika põhilistest töövõtetest, on suuteline juhendamisel voolima lihtsamat tarbeeset või pisiplastikat vastavalt oma fantaasiale;  on tutvunud põhiliste kompositsioonivõtetega, värviõpetuse alustega;  oskab kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada;  on tunnetanud ja teab kunstilise eneseväljenduse positiivset mõju inimese enesetundele, väärtushinnagutele;  väärtustab enda ja teiste kunstilist loomingut;  oskab ohutult kasutada kunstitööks vajalikke materjale, töövahendeid; Hindamine Õppija tegevuse ning toimetuleku kohta antakse hinnangut pidevalt õppeprotsessi jooksul eelkõige läbi positiivse tunnustuse, arvestades individuaalset võimekust, püüdlikkust ja motivatsiooni. Võimaluse korral toimub tunni lõpus kunstitööde ühine vaatlus, arutelu ning arvamuste avaldamine. 16 Hinnatakse:  õppeprotsessis aktiivset osalemist vastavalt võimetele, praktiliste ülesannete teostamist;  originaalsust ja enesealgatust;  töödistsipliini ja korrektsust;  töökoha ja töövahendite korrashoidu ja tööohutusnõuete täitmist. Hindamine: arvestatud  kui õppija töötab aktiivselt ja püüdlikult kaasa vastavalt oma võimetele,  on osalenud vähemalt 1/2 õppetundides,  ning valmistanud vastavalt oma võimetele vähemalt 3 õppetööd poolaasta jooksul. mittearvestatud  kui õppur pole osalenud õppetundides - puudunud mõjuva põhjuseta rohkem kui 1/2 ettenähtud tundidest,  ning ei ole võimeline esitama vähemalt 3 õppetööd poolaasta jooksul. 9. KUNST JA KÄSITÖÖ (70 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  õppida märkama ja hoidma ilu enda ümber  arendada oma vaatlusoskust ja nägemisvõimet  arendada kujundilist ja ruumilist mõtlemist, kujutlusvõimet  arendada mälu, sensomotoorset koordinatsiooni, motoorikat  saada kogemuse ja õppida kunsti kaudu väljendama oma tundeid, mõtteid, arendades nõnda loovust ja fantaasiat  rikastada oma tundevaldkonda, arendab ja süvendab eneseusku oma võimetesse  õpib praktiliselt tundma erinevaid jõukohaseid kunstitehnikaid  saada võimalus arendada oma eneseväljendamise meisterlikkust kunstilise ja käelise tegevuse kaudu  õppida kasutama ohutuid ja otstarbekaid töövõtteid, säästlikku materjalikasutust ning arendada oma töökultuuri  püüda edaspidi omandatud oskusi rakendada oma igapäevaelus Õppesisu Kultuuri ja kunsti mõiste Kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid. Kunsti liigid. Näituste, muuseumide külastused. Kompositsiooniõpetus Pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi muutujad – kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus. Kompositsiooni väljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutused. Eluslooduse (loomad, linnud, putukad jne iseloomulikus asendis ja liikumises), eluta looduse (kivid, vesi jne) ja tehisvormide kujutamine ja kasutamine. Ruumilisus. Pildi pinna organiseerimine (kujutatava suuruse ja paberiformaadi erinevad suhted). Pea- ja kõrvalelemendid ning taust. Pildi üksikosade tasakaal. Rütm. Suuruse vähenemine kauguses. 17  Värviõpetus Värvide segamine ja segunemine, kontrastid, kooskõlad ja harmoonia. Põhivärvid, sekundaarvärvid, helestamine, tumestamine, vastandvärvid. Kunstitehnikad – graafika, maal. Joonistamine – grafiitpliiats, värvipliiats, pastapliiats, kriidid. Maalimine – akvarelltehnika, guašš- või akrüülmaal, pastelltehnika. Meisterdamine loodus- ja tehismaterjalist (pakendid, plastid, tekstiil, makulatuur jne). Voltimine: kaardid, pakendid jne; Kollaaž. Läbiv teema keskkond ja säästev areng. Taaskasutus. Õpitulemused Õppija:  oskab märgata ilu enda ümber ja püüab seda väljendada oma loomingu kaudu  omab mõningast ettekujutust erinevatest kunsti- ja käsitöö tehnikatest ja on suuteline vastavalt võimetele end väljendama lihtsamates tehnikates  on tutvunud põhiliste kompositsioonialustega, värviõpetusega ja käsitöö võtetega  väärtustab enda ja teiste loomingut  märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas  oskab ohutult kasutada tööks vajalikke materjale, töövahendeid  oskab juhendamise abil kasutada lihtsamaid käsitöö tehnikaid ja valmistada väikeesemeid Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Hindamisel võetakse arvesse õppija individuaalseid võimeid. Õppija tegevuse ning toimetuleku kohta antakse pidevalt hinnanguid õppeprotsessi jooksul eelkõige läbi positiivse tunnustuse, arvestades individuaalset võimekust, püüdlikkust ja motivatsiooni. Võimaluse korral toimub tunni lõpus kunstitööde ühine vaatlus, arutelu ning arvamuste avaldamine. Hinnatakse:  õppeprotsessis aktiivset osalemist vastavalt võimetele, praktiliste ülesannete teostamist  originaalsust ja enesealgatust  töödistsipliini ja korrektsust  töökoha ja töövahendite korrashoiu ja tööohutusnõuete täitmist 18 10. Tööharjutus töötoas (96 tundi) Õppe-eesmärgid  Töö ja töötamise tähtsuse mõistmine.  Esmase töölkäimise ja töötamise harjumuse/kogemuse omandamine.  Tõsta õppija valmisolekut tööle rakendumiseks.  Kursuslase eneseusu tõstmine tööga toimetulekuks.  Õppija võimete ja eelistuste väljaselgitamine. Õppesisu Õppija:  Õpib töölkäimise rutiine- kellaaegadest kinnipidamine; töötamine kollektiivis; juhendite järgmine; nõuetest kinnipidamine; töötempo arendamine.  Õpib paremini tundma iseenda võimeid (käeline osavus, töötempo jm) ja tööalaseid eelistusi.  Tutvub kaitstud töö kui ühe töötamise vormiga erivajadustega inimestele.  Arendab, läbi erinevate praktiliste ülesannete, oma käelist osavust. Õpitulemused Õppija:  Teab, mida tähendab tööl käimine ning oskab kinni pidada töökohas kehtestatud reeglitest.  Omab paremat ülevaadet oma võimetest ja tööalastest eelistustest.  Käeline osavus on paranenud, saab iseseisvalt hakkama lihtsamate pakendamis- ja komplekteerimistöödega.  Paranenud on ülevaade erinevatest töötamise vormidest ja võimalustest erivajadustega inimestele. Hindamine Hindamisel kasutatakse hinnanguid arvestatud ning mittearvestatud. Hinnatakse kursuslase motiveeritust, töötoa reeglitest kinnipidamist ning töötoas kohalkäimist. KEHALINE ARENDAMINE (70 tundi) Õppe-eesmärk Liikumine tugevdab tervist, parandab üldmotoorikat ja koordinatsiooni, toetab ja arendab eneseteenindus- ja suhtlemisoskust, stimuleerib kujutlusvõimet. Füüsiliste harjutuste sooritamine annab õppijale rahuldustunnet saavutatust ja enesekindlust, mis on omakorda aluseks julgusele iseseisvalt tegutseda. Kehalises arendamises on oluline füsioterapeudi individuaalne lähenemine vastavalt õpperühmale ja õppija füüsilisele tasemele. Seda arvesse võttes on oluline füsioterapeudi oskus valida jõukohaseid ja arusaadavaid harjutusi ja õppekavasse loovalt suhtuda. Sobiv harjutuste valik võimaldab õpetada õppijaid liikumisest rõõmu tundma. Võimaluse korral osalevad õppijad loovteraapiates (loovtants, muusikateraapia jmt). 19 Kehalise arendamise eesmärgiks on:  Kehaliste võimete - vastupidavuse, kiiruse, koordinatsiooni, tasakaalu, lihasjõu, painduvuse arendamine  Erinevate liikumisharrastuste tutvustamine  Tahteomaduste - sihikindluse, püsivuse, visaduse, otsustavuse, julguse, initsiatiivi, iseseisvuse, enesevalitsemise, kannatlikkuse arendamine  Kuulamis- ja jälgimisoskuse kujundamine; korralduste täitmise ja meeskonnatöö oskuse arendamine  Enesekindluse ja iseseisva toimetuleku parandamine  Teadlikkuse tõstmine õigetest asendites liikumisel ja töötamisel, spordi tegemisel  Hügieeniharjumuste kujundamine Õppesisu Erineva pikkuse, koormuse, kiiruse ja iseloomuga kõndimis- ja võimalusel jooksuharjutused. Harjutused erinevates asendites, hüppe- ja hüplemisharjutused. Jõu, osavuse ja koordinatsiooniharjutused erinevate vahenditega. Venitusharjutused painduvuse arendamiseks. Harjutused ja mängud basseinis, ujumine. Võimalusel suusatamine. Rühiharjutused, kerelihaste treening erinevates asendites abivahenditega. Kombineeritud rühi- koordinatsiooni ja tasakaaluharjutused. Vajadusel harjutused individuaalse harjutuskava alusel rühi parandamiseks. Tasakaalu arendamiseks kõnd erinevatel vahenditel (bosu, tasakaalupadi, poom, köis). Mängud rühi ja tasakaalu arendamiseks (üksteise matkimine, käest kinni liikumine). Virgutusvõimlemine ja lõdvestusharjutused. Kehatunnetusharjutused. Lihtsate korralduste alusel ja eeskuju järgi erinevate liigutuste sooritamine. Tähelepanu juhtimine kehaosade erinevatele liigutuste sooritamise võimalustele. Harjutused erinevate tasandite ja kehaasendite tajumiseks: istudes, põlvitades, neljakäpukil liikumine, rullimine, roomamine. Matkimine- tegevused, loomad jmt. Harjutused keharaskuse ülekandmiseks ühelt kehapoolelt teisele. Kehapiiride tajumine, kujutlusmatk läbi keha. Kõnd erinevatel viisidel (tagurpidi, kandadel, käpuli, pausidega jm). Kehatunnetus ja ruumitaju kombineeritud harjutused (liikumine paarilisega, rühmaga ühes tempos, üksteise peegeldamine, imiteerimine). Tantsu ja rütmiharjutused. Harjutused enda energiavaru hindamiseks ja säästmiseks. Liikumisharjutused ja seltskonna- ning võistlusmängud paaris või rühmas. Järjekorra pidamine, kokkulepete (lihtsate reeglite) täitmine. Võitmine ja kaotamine, jagatud emotsioonid (kehakeel ja häälekas ning kohane eneseväljendus). Ilmale ja tegevusele vastava riietuse valik, hügieenitoimingud kehalise arendamise järgselt. Hindamine Arvestatud tulemuseks loetakse õppeaasta jooksul vähemalt 50% osavõttu kehalise arendamise tundidest. Õpitulemusi hinnatakse vastavalt õppija võimetele:  oskab valida tegevusele ja ilmastikule vastavat riietust ning peseb end kehalise arendamise järgselt  kuulab, jälgib, täidab korraldusi, reageerib keelule ja suudab viia lõpuni alustatud tegevuse 20   osaleb tunnis aktiivselt  suudab liikuda võimetekohases tempos ja viisil erinevatel maastikel ja erineva pikkusega distantsidel  sooritab harjutusi kasutades erinevaid lähteasendeid ja vahendeid  sooritab tuttavaid harjutusi iseseisvalt/abiga, paaris või rühmas  osaleb erinevates võistlusmängudes; järgib kokkulepitud mängureegleid  oskab erinevates tegevustes arvestada teistega  teab soojendus- ja venitusharjutuste tähtsust vigastuste vältimiseks  tajub kehalise harjutamise tervistavat mõju organismile  teab õpitu piires tervise- ja võistlusspordi võimalusi  võimalusel osaleb sportlikel üritustel III ÕPPEKAVA KOOSTAJAD Kaire Lattik – eripedagoog, sotsiaalset toimetulekut toetava õppesuuna juht Lehte Meristo – matemaatika õpetaja Raido Sirvi – arvutiõpetuse õpetaja Ilme Vannas – kunsti- ja keraamika õpetaja Kristi Moosus - kunstiõpetaja Liisbet Tern – igapäevaeluoskuste treeningu õpetaja Sirje Vaus – tekstiilitöö õpetaja Marje Tust – kangakudumise õpetaja Tea Vallimäe – toitlustuse õppesuuna juht ja pagaritöö õpetaja Kadri Joost– füsioterapeut 21 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Aadress: Astangu 27 13519 TALLINN Tel: 687 7231 E-post: [email protected] Õppekava nimetus: KOHANEMISKURSUS KE II Õppekava maht: tundi Õppekeel: eesti keel Õppevorm: päevane Kursuse õppegrupi suurus: kuni 6 õppijat Keskuse direktori kinnitus: Kinnitan: MARI RULL…………………………………………….…………….( allkiri) “28” oktoober 2015.a. käskkiri nr 4.1-1/49 õ 1 SISUKORD I ÜLDOSA ................................................................................................................................................ 3 1. Õppekava koostamise alus .................................................................................................................. 3 2. Kursuse eesmärk ................................................................................................................................. 3 3. Sihtgrupp.............................................................................................................................................. 3 4. Õppekava struktuur, valikõpingute valiku võimalused ja tingimused ................................................... 3 5. Moodulite nimetused ja mahud ............................................................................................................ 4 6. Üldised hindamise põhimõtted ............................................................................................................. 5 7. Õpingute lõpetamine ............................................................................................................................ 5 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ........................................................................................... 6 SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID .................................................... 6 1. Matemaatika (105 tundi) ...................................................................................................................... 6 2. Praktiline eesti keel (suhtluskeel) 70 tundi ........................................................................................... 7 3. Arvutiõpetus (70 tundi) ......................................................................................................................... 9 PRAKTILISE TEGEVUSE JA TÖÖAINETE MOODULID ....................................................................... 11 4. Igapäevaeluoskuste treening (280 tundi) ........................................................................................... 11 5. Puidutöö (120 tundi) .......................................................................................................................... 13 6. Pagaritöö (60 tundi)............................................................................................................................ 14 7. Kangastelgedel kudumine (80 tundi) .................................................................................................. 15 8. Kunstiõpetus ja keraamika (60 tundi) ................................................................................................. 16 9. Kunstiõpetus (70 tundi) ...................................................................................................................... 18 10. Tööharjutus töötoas ......................................................................................................................... 19 III ÕPPEKAVA KOOSTAJAD ................................................................................................................ 22 2  Kohanemiskursuse KE II õppekava I ÜLDOSA 1. Õppekava koostamise alus Õppekava koostamise aluseks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 9, lg 2, pt 6. Õppesisu väljatöötamisel on arvestatud Keskuse õppijate hariduslike erivajadustega. Iga õppija õpib käesoleva õppekava alusel vastavalt oma võimetele ning õpetajal/juhendajal on õigus õppesisu vastavalt kohandada. Igale õppijale koostatakse tegevuskava, mis on tema õpingute kohandamise alusdokumendiks. Õppija õpitulemused kajastuvad väljastataval õiendil ning üleminekuplaanis. 2. Kursuse eesmärk Kohanemiskursus KE II on kohanemiskursus, mille eesmärgiks on:  toetada õppijat endale sobiva eriala ja/või õppesuuna valikul edasiseks kutseõppeks kaasava hariduse põhimõtteid rakendavas kutseõppeasutuses/Keskuse tööõppekursustel;  valmistada õppija ette tööleasumiseks avatud tööturul (toetatud töölerakendamise meetodil) või tööalaseks tegevuseks päevakeskuses, kaitstud töö või mõnes muus jõukohases töötamise vormis;  toetada õppijat töö- ja igapäevaeluks oluliste sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel ja arendamisel;  kujundada õppija õpioskusi ja õpivalmidust. Kohanemiskursusel KE II õppides on õppijal võimalik osaleda puidutöö, pagaritöö ja igapäevaelu oskuste treeningu tundides, et leida enda jaoks sobivaim väljund. 3. Sihtgrupp Kohanemiskursusele KE II on oodatud puudest tingitud erivajadusega tööealised inimesed, kelle haridusvajadus (huvid, soovid ja võimed) vastab kohanemiskursuse KE II õppekava eesmärkidele. Õppima asumise eelduseks on vastav soovitus Keskuse vastuvõtukomisjonilt. Õppijate vastuvõtt kohanemiskursusele KE II toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppijate vastuvõtukorrale. 4. Õppekava struktuur, valikõpingute valiku võimalused ja tingimused Kohanemiskursuse KE II õppekava maht on 35 õppetöö nädalat, mis jagunevad ühele õppeaastale. Üks õppetöö nädal sisaldab 32 akadeemilist tundi auditoorset ja praktilist õppetööd. Käesolevas 3  õppekavas on õppenädala 32 tundi jagatud praktilisete tegevuste ja tööainete mooduliteks ning sotsiaalset toimetulekut toetavate ainete õppeks. Õpingute ajastruktuur: õppeaasta jaguneb 2 õppesemestriks: sügissemestriks (15 õppenädalat) ja kevadsemestriks (20 õppenädalat). Õppeaasta sisaldab 3 vaheaega: sügisvaheaeg (1 nädal), jõuluvaheaeg (2 nädalat) ja kevadvaheaeg (1 nädal). 5. Moodulite nimetused ja mahud Mooduli nimetus Maht Tunniplaanis tundides tunde kokku nädalas Sotsiaalset toimetulekut toetavate 245 ainete moodulid 1. Matemaatika 105 3 2. Praktiline eesti keel (suhtluskeel) 70 2 3. Arvutiõpetus 70 2 Praktilise tegevuse ja tööainete moodulid 766 4. Igapäevaeluoskuste treening 280 8 5. Puidutöö 120 6 (II pa) 6. Pagaritöö 60 4 (I pa) 7. Kangastelgedel kudumine 80 tsükkel 8. Kunstiõpetus ja keraamika 60 3 (II pa) 9. Kunstiõpetus 70 2 10. Tööharjutus töötoas 96 4 Kehaline arendamine 70 2 KOKKU ÕPINGUD 1081 Õppija arengut ja õppimist toetavad rehabilitatsioonitegevused viiakse läbi vastavalt isiklikule rehabilitatsiooniplaanile ja õppija haridusvajadusele. Õppija koormus nädalas (auditoorsed tunnid, praktiline töö, rehabilitatsioonitegevused ja muud arendavad tegevused) ei ületa 40 tunni piiri. Toetava tegevusena pakutakse igale õppijale karjäärinõustamist. Nõustamine toimub vastavalt rühma ja õppija vajadustele. Tegevusi viiakse läbi rühmatööna ja individuaalselt. Karjäärinõustamise eesmärgiks on aidata õppijal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. Karjäärinõustamine sisaldab:  õppija huvide, oskuste ja võimete analüüsimist  erinevate erialade ja õppimisvõimaluste tutvustamist 4   erinevate töötamise võimaluste tutvustamist  arutelu õppimise ja töötamisega seotud teemadel  töökatsete ja/või praktikate läbiviimist lähtudes õppija vajadustest  ettevõttekülastusi  toetust oma eesmärkide püstitamisel ja edasiste tegevusvõimaluste leidmisel Nõustamise tulemusena tunneb õppija paremini oma huvisid, võimeid ning tegevusvõimalusi ja on vähese toega võimeline tegema omale sobiliku valiku edasiõppimiseks, töötamiseks või muuks aktiivseks tegevuseks. 6. Üldised hindamise põhimõtted Õppijate õpitulemuste hindamine toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemis- ja tööõppekursuste hindamisjuhendile (kinnitatud direktori 14.09.2015 käskkirjaga nr 4.1-1/38õ). 7. Õpingute lõpetamine Õpingud loetakse lõpetatuks:  pärast kursuse õppekava või kursuse õppekava alusel koostatud individuaalse arengukava läbimist õppijale võimetekohases mahus ja kursuse õppekavas või arengukavas määratletud õpitulemuste saavutamist. Kursuse lõppedes saab õppija õpingute sisu, mahtu ja tulemust kajastava Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tunnistuse või õiendi kohanemiskursuse KE II läbimise kohta ja üleminekuplaani, mis sisaldab informatsiooni ja nõuandeid edasise tegevuse toetamise eesmärgil. 5 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID 1. Matemaatika (105 tundi) Kohanemiskursuse matemaatika ainemoodul on korrektsioonilise suunitlusega, mis realiseerub aine õpetamise spetsiifiliste metoodiliste võtete kaudu. See on praktilist rakendust võimaldav ja töökursuseks valmisolekut kujundav sotsiaalset toimetulekut toetav ainemoodul. Ootused õpitulemuste suhtes on paindlikud. Õpetaja teeb ainemoodulist vastavalt kursuse iseloomule ja haridusvajadusele valikud mooduli õppesisu kohta. Nimetatud valikud kajastuvad õpetaja tööplaanis. Õppe-eesmärgid Toetada õppuri isiksuse arengut, arvestamaks tema individuaalseid iseärasusi ja võimeid. Arendada praktilise tegevuse potentsiaali õppematerjali sisu õige valiku, töölaadi, -tempo ja näitlikustamise kaudu. Õppijal on võimalus  arendada psüühilisi protsesse (tähelepanu, mälu, ruumi- ja ajataju) asjade maailma kvantitatiivsete tunnuste esiletoomise kaudu;  süvendada naturaal-ja murdarvu mõistetest arusaamist;  täpsustada kujutlust mõõtmise ühikutest ja nendevahelistest suhetest;  süvendada mõõteriistade kasutamise oskusi;  arendada arvu mõiste rakendamise oskust suuruste mõõtmisel;  täpsustada kujutlust geomeetrilistest kujunditest;  kujundada oskusi kasutada matemaatilisi teadmisi praktilises töös;  viia matemaatiline sõnavara oma kõnesse;  arendada igapäevaeluks vajalikke õpioskusi matemaatika valdkonnas, õppida iseseisvalt elama. Õppesisu Täisarvude matemaatika. Arvude tähistamise kümnendsüsteem. Aritmeetilised tehted. Murdude matemaatika. Osa ja terviku mõiste .Harilik ja kümnendmurd, nendevahelised seosed. Rahaühikud, väärtuse mõiste. Teisendused rahaga. Suurused ja mõõtühikud. Mõõtmine. Geomeetria mõisted. Lõigud ja jooned (sirg-, kõver- ja murdjoon). Nurgad. Nurkade liigid. Kraadi mõiste. Nurga mõõtmine. Tasandilised kujundid, nende kirjeldamiseks vajalikud mõisted. Praktilisest elust lähtuvad sotsiaal- ja majandusmatemaatika ülesanded, nende lahendusplaanide koostamine. Õpitulemused Oskuste tasemel  teab numbri ja arvu mõistet;  järjestab ja võrdleb suuliselt ja kirjalikult naturaalarve;  loeb ja kirjutab naturaal- ja murdarve; 6   teab tehete järjekorda ja matemaatilisi põhitehteid, arvutab peast, kirjalikult või kalkulaatori abil;  teab suurust kui mõõtmise tulemust, mõõdab, teisendab mõõtühikuid;  eristab ja määratleb lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid;  rühmitab ja samastab kujundeid ühiste tunnuste järgi;  võrdleb kujundite hulki üks-ühese vastavuse seose alusel;  teab suurus-, asendi- ja ajamõisteid;  kasutab kujundi-, suurus-, asendi- ja ajamõisteid ümbritseva tegelikkuse kirjeldamisel;  joonestab joonestusvahendite (sirkli,joonlaua,malli) abil tasapinnalisi kujundeid;  rakendab matemaatilisi oskusi erinevate lihtsate töö- või olmeülesannete (probleemide) lahendamisel, koostab ja lahendab neid (vajadusel abiga);  rakendab võimalikult iseseisvalt ainetunnis õpitut isikliku elu majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamisel (vajadusel abiga). Teadmise tasemel  püüab oma matemaatilisi võimeid teadlikult arendada;  eristab ja määratleb lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid;  teab suurus-, asendi- ja ajamõisteid;  teab punkti, kiirt, kõverjoont, sirget, sirglõiku, murdjoont, ringjoont, kolmnurka, ruutu, ristkülikut, ringi ning nendevahelisi seoseid. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 2. Praktiline eesti keel (suhtluskeel) 70 tundi Õppe-eesmärgid  arendada "mina"-pildi teadlikkust ja oma võimete adekvaatse hindamise oskust ning aidata kutsevaliku tegemisel;  keeleliste oskuste arendamine töö- ja igapäevaelus, tõsta suhtlemisvalmidust ja õppida tundma efektiivseid suhtlemisstiile;  valmisolek, soov ja oskused oma arvamuse avaldamiseks ja põhjendamiseks;  omandada planeerimisoskus;  rikastada oma sõnavara ja õppida seda kasutama praktikas;  kinnistada kaasinimese kõne kuulamise harjumust ja harjutada saadud teabekohast käitumist;  õppida oma mõtteid arusaadavalt ja selgelt väljendama; Õppesisu  Edukaks suhtlemiseks vajaminevate reeglite paikapanek. Üksteisega tutvumine. 7   Oma „MINA“ tundma õppimine ja teistele tutvustamine; tulevikuvaated; välimuse kirjeldamine, iseloomuomadused, erinevad antavad hinnangud – enda iseloomustuse kirjutamine.  Olmevestlused erinevate partnerite vahel erinevates situatsioonides. Suhtlemine  Suhtlemine ja vajadused; suhtlemiskomponendid: verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine; enese väärtustamine suhtlemises; kuulmine-kuulamine; vaatamine-nägemine. Sotsiaalsed oskused  Vestluse alustamine ja vestlemine; küsimuste edastamine ja tänamine; enese tutvustamine erinevatele isikutele ja teiste tutvustamine; kõlblusnormid ja käitumine; juhiste andmine ja järgimine; abi palumine, teiste abistamine; enese tunnete teadvustamine ja väljendamine. Stressiga toimetuleku oskused  Erinevustega arvestamine, eelarvamused; teiste tunnete mõistmine, toimetulek kellegi vihaga; toimetulek hirmuga; vabandamine; loa küsimine; läbirääkimine, enesekontrolli kasutamine; reageerimine narrimisele, pahanduste vältimine; sõbra eest seismine; reageerimine ebaõnnestumisele. Erinevad suhted  Suhete erinevad tasandid: võõras (eakaaslane/ametiisik), tuttav, sõber, armastatu, pereliige; komplimendi tegemine; sümpaatia väljendamine. Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija:  kuulata kaasvestlejat;  oma mõtteid edasi anda, püüab arvestada kõne eesmärki, adressaati ja olukorda;  oma seisukohti võimete piires põhjendada ja näiteid tuua;  suhteliselt iseseisvalt leida vajalikku teavet, seda kasutada ja edastada;  abiga loetut ja kuuldut kokkuvõtlikult üles märkida, väljendada selle kohta oma arvamust;  vestlust alustada, vestelda ja kaasvestlejat kuulata;  arvestada erinevaid suhtlemissituatsioone, püüab tulemuslikult kõnelda pingeolukorras;  sõlmida lihtsamaid kokkuleppeid, koostöö ja -elu reegleid ja püüab käituda sõnastatud reeglite järgi;  osaleda olmeteemalistes vestlustes;  arutleda oma tegevuse eesmärkide ja tulemuste üle;  koostada lihtsa tegevuse kava. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang 8 3. Arvutiõpetus (70 tundi) Käesolev ainemoodul on oma olemuselt sissejuhatus arvutiõpetuse kursusele mahuga 70 tundi ühel õppeaastal. Tähelepanu pööratakse sellele, et arvutiga töötamine kujutab endast dialoogi koolitatava ja arvuti vahel ja suhtlusoskusele internetis, mis on samuti dialoog koolitatava ja sageli anonüümseks jääva partneri vahel. Samuti pööratakse tähelepanu eesti keele arvutialase sõnavara omandamisele. Olulisel kohal on loovuse arendamine. Ainemoodulis pakutud valikut võiks õpetaja kohandada vastavalt kasutusel olevale riistvarale ja tarkvarale ja konkreetse rühma suutlikkusele. Õppe-eesmärk Õppijal on võimalus:  võimetekohaselt omandada aktiivne arvutikasutamise oskus  arendada tänapäevase infoühiskonna suhtlusoskust  õppida pilditööd  õppida tekstitööd  katsetada arvutamist ja tabelite koostamist  tugevdada õpitahet ja eneseusku. Õppesisu Õppesisu jaguneb 8 teemaks.  Sissejuhatuses käsitletakse arvutiklassis töötamise reegleid ja tervislikku arvutikasutust  Riistvara teemas tutvustatakse arvuti põhikomponente ja lisaseadmeid, vastavaid eestikeelseid termineid ja võrreldakse arvuti ja inimese toimimist. Tutvutakse veebilehega http://www.hinnavaatlus.ee  Tarkvara teemas tutvustatakse programmide olemust ja nende kasutamist kõige üldisemalt. Räägitakse operatsioonisüsteemist ja kontoritarkvarast, viirustõrjest, litsentsiga programmidest ja vabavarast. Õpilased tutvuvad programmidega Internet Explorer, Paint, Picasa PowerPoint, eelkõige praktiliselt järgnevate teemade läbimisel  Interneti teemas tutvustatakse internetisuhtluse eripära ja reegleid (netikett), mänge lehelt http://ferryhalim.com/orisinal , optimaalse marsruudi otsingut, otsitakse enda kohta käivat infot, liikuvaid pilte, samuti proovitakse arvuti-teemalist otsingut ja e-kirjavahetust, kasutades Internet Explorerit, Google keskkonda ja otsingumootorit  Tekstitöö teema raames õpitakse tekstitöö reegleid praktiliselt programmis PowerPoint arvutikasutusega seotud tekste sisestades, kuni 50 sõna korraga  Pilditöö teemas vaadatakse ja töödeldakse fotosid programmiga Picasa, joonistatakse programmis Paint, tehakse õnnitluskaarte ja e-kaarte programmiga PowerPoint. Kasutatakse omajoonistatud pilte, lõikepilte ja liikuvaid pilte. Proovitakse fotoalbumi tegemist programmiga Picasa või Jalbum, kasutades fotosid lehelt http://tinna.jalbum.net  Arvutuste ja tabelite teemas lahendatakse hulkade võrdlemise ülesandeid ja tehakse aritmeetilisi tehteid, kasutatakse veebilehe http://www.aaamath.com materjale. Proovitakse tabeli koostamist programmis Word ja Excel.  Moodul lõpetatakse oma (tulevase) arvuti kirjeldamisega Õpitulemused Ainemooduli tulemuslikult läbinud õppija  teab arvutiklassi kasutamise reegleid ja tervisliku arvutikasutuse nõudeid 9   oskab arvutit sisse ja välja lülitada, töölauale sisse ja sealt välja logida, kasutada hiirt ja klaviatuuri, printida  oskab (iseseisvalt või abiga) käivitada ja sulgeda programme  oskab (iseseisvalt või abiga) dokumenti luua, salvestada ja printida  oskab teksti sisestada  teab, mis on e-kiri ning oskab seda (iseseisvalt või abiga) koostada ja saata  teab ja püüab järgida head suhtlustava elektroonilises keskkonnas (netikett) Selle sotsiaalset toimetulekut toetava mooduli omandamine annab koolitatavale peale algtaseme arvutioskuse üldisi oskusi ühiskonnas toimetulekuks ja on baasiks arvutiõpetuse kursusele kutseõppes. Need oskused toetavad töö- ja kutseoskuste, samuti sotsiaalsete oskuste omandamist ja soodustavad isiksuse arenemist. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 10 PRAKTILISE TEGEVUSE JA TÖÖAINETE MOODULID 4. Igapäevaeluoskuste treening (280 tundi) Õppe-eesmärgid Võimaldada õppijal:  luua valmisolek ja eeldusoskused iseseisvaks eluks;  tunnetada, et ta on täiskasvanud inimene ning tal on omad kohustused ja vastutus oma käitumise eest;  saavutada oma tegevuste ja elukorralduse planeerimise oskused;  omandada oskused ja kujundada vajadus oma hügieeni eest hoolitsemiseks;  kujundada arusaam oma ümbruse ja iseenda korrashoiu vajadusest;  omandada oskus märgata enda ümber korrastamist/puhastamist vajavat ning oskus mustus eemaldada;  kujundada vajadus ja oskus hoolitseda oma riiete puhtuse ja korrasoleku eest;  saada ettekujutus köögis kasutatavatest töövahenditest ja kodumasinatest;  kujundada vajadus endale toitu valmistada;  omandada oskus lihtsamaid retsepte lugeda ja nende järgi toitu valmistada;  õppida toiduvalmistamisel kasutama erinevaid mõõtmisviise;  saada täiskasvanueluks esmased majandamise algoskused. Õppesisu Üldosa  Mooduli sisu tutvustus, kodukord ja õppimisega seotud reeglid,  Praktiliste oskuste loeteluga tutvumine ja selle järgi oma võimete, eelduste ja oskuste määratlemine.  Eesmärgid elus. Soovid, vajadused ja tegelikkus.  Individuaalsed erinevused. Soolised erinevused. Erivajadustega inimesed. Isiklik hügieen ja sotsiaalne toimetulek:  Naha hooldus, hammaste hooldus, juuste hooldus, küünte hooldus, riietus (puhtus, sobivus olukorra, ilmastiku ning isikuga); hügieenitarbed (seebid, šampoonid, hambapastad, kammid, deodorandid jne.),  Abi saamise võimalused erinevate probleemide tekkimisel- toetused, asutused/ inimesed kelle poole pöörduda.  Kiindumussuhete teke ja areng. Armastus, vastutus lähedastes inimsuhetes. Rasestumisvastased vahendid. Toiduvalmistamine  Toiduvalmistamine kui vajalik tegevus. Isikliku hügieeni nõuded ja ohutusnõuete järgimine toiduvalmistamisel. Toiduained, pooltooted ja valmistoidud, nende ostmine kaubandusest ja säilitamine.  Töövahendid toiduvalmistamisel. Põhilised töövõtted toidu valmistamisel. Ratsionaalsete ja ohutute töövõtete omandamine toiduvalmistamisel. Toiduainete hulga mõõtmine (kaal, maht). Retseptis antavate koguste muutmine.  Tervislik eluviis ja toitumine. Menüü koostamine. Töö planeerimine ja korraldamine. Poes sisseostude tegemine. Säästlikkus. Toiduvalmistamine juhendamisel. Retsepti järgi toitude valmistamine. 11   Laua katmine vastavalt toidukorrale. Perekondlikud tähtpäevad, nendeks valmistumine. Külaliste vastuvõtmine.  Koristamine pärast toiduvalmistamist. Puhtuse ja korra tagamine köögis: puhastusvahendid, - meetodid.  Valitud toidu hinna prognoosimine. Toiduainete valimine poes, hinna ja kvaliteedisuhte määramine. Hinnad erinevates toidupoodides. Toidu maksumuse arvutamine. Olmetööd  Kodu korrashoid. Koristustööde vajalikkuse ja ulatuse märkamine. Igapäevane, -nädalane koduhooldus (koristustööde planeerimine). Tööplaan.  Erinevad mustuse liigid ja puhastusmeetodid. Ratsionaalsete töövõtete omandamine ja kasutamine. Tolmuimeja kasutamine.  Tavalisemad puhastusained. Pakendil oleva etiketiga tutvumine. Puhastusaine doseerimine.  Rõivaste ja jalatsite hooldus. Pesumasina kasutamine, pesu sorteerimine, hooldusmärgid, kuivatamine, triikimine ja kokkupanek. Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija:  teab, et temal, kui täiskasvanul, on omad võimetekohased kohustused, mille eest ta vastutama peab;  oskab teha vahet soovide ja võimaluste vahel oma elu korraldamisel;  oskab oma igapäevaseid tegevusi ja tulemusi hinnata, (vajadusel abiga) planeerida;  püüab oma võimeid adekvaatselt hinnata;  oskab hoolitseda iseenda hügieeni eest;  oskab võimalikult iseseisvalt endale igapäevaselt süüa valmistada;  püüab majandada säästlikult ja järgida hea käitumise tavasid igapäevastes olukordades;  oskab hoida oma tervist; hoida lähema ümbruse puhtana;  tuleb võimalikult iseseisvalt toime oma igapäevaeluga kodus;  kasutab omandatud praktilisi oskusi igapäevaelus. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad jooksvate hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 12 5. Puidutöö (120 tundi) Õppe-eesmärk Õppijal on võimalus:  omandada algteadmised sisekorrast ja tööohutuse nõuetest puidutöökojas ja neid nõudeid täita;  omandada esmane ettekujutus puitmaterjalidest ja nende töötlemise tehnoloogiatest;  omandada puidutöö alaseid algteadmisi ja - oskusi;  katsetada oma tegevuseeldusi ja sobivust puidutööks;  arendada iseseisvust ja koostöövalmidust tööks kollektiivis;  kujundada heaperemehelik suhtumine töö- ja looduskeskkonda. Õppesisu Puidutöökoja sisekord ja tööohutuse nõuded. Puit kui looduslik ja inimsõbralik materjal. Eestis enamkasutatavad puu liigid: kuusk, mänd, kask, haab, lepp. Lihtsate kavandite joonistamine. Lihtsa ristprojektsioonis tööjoonisega tutvumine. Mõisted: põhimõisted puidust kui materjalist (puitmaterjalidest), puidu töötlemiseks vajalikest tööriistadest. Puitdetailide valmistamine käsitööriistadega, kasutades järgmisi oskusi: mõõtmine, märkimine, saagimine, hööveldamine, vestmine, raspeldamine, puurimine, peiteldamine. Puidu viimistlemine: panustamise ja põletustehnikaga kaunistamine, värvimine, lakkimine, õlitamine. Puidu töötlemine lõikepinkidel: lihvimine, puurimine, saagimine, hööveldamine, freesimine. Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija:  teab puidu töötlemisel kehtivaid sisekorra eeskirju ja ohutusnõudeid;  oskab ohutult ja õigesti käsitseda lihtsamaid käsi-ja elektrilisi tööriistu;  teab tähtsamaid puuliike (okaspuu, lehtpuu);  oskab valida lihtsa eseme jaoks sobivat puitmaterjali;  on võimeline kirjeldama oma tegevust (nii tehnoloogilist järjestust kui oma töö tulemuslikust) toote valmistamisel;  oskab valida, vastavalt oma võimalustele, lihtsa või ühest detailist koosneva eseme valmistamiseks sobivad töövahendid ja tööjärjekorra;  suudab hinnata oma oskusi ja teadmisi;  tunnetab huvi või selle puudumist puidutöö vastu. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 13 6. Pagaritöö (60 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  omandada ettekujutus pagaritöö olemusest ja töötingimustest;  õppida tundma pagaritöö tooraineid, nende hoidmise ja kasutamise nõudeid;  saada pagaritöö kogemusi;  üldjoontes tundma õppida pagaritoodete põhisortimenti;  tutvuda tooraine ja taigna kaalu- ning mahuühikutega;  tutvuda pärmitaignast toodetega, retseptuuri, toorainete ettevalmistamise ja taigna segamisega käsitsi ning taignamasinas;  töödelda pärmitaigent ja vormida sellest pagaritooteid käsitsi ja masinal;  kergitada, küpsetada, viimistleda ja pakendada pagaritooteid;  tunnetada oma huvi (või selle puudumist) pagaritöö vastu. Õppesisu Pagari isiklik hügieen, oma ja teiste tervise väärtustamine. Pagaritöökoja sisekord, tööhügieeni ja tööohutusnõuded seadmetega töötamisel. Pagaritöös kasutatavad toorained. Toodete retseptuur; toorainete kaalumine. Taignad. Pärmitaigen. Taignamasin, selle käsitsemine ja tööohutusnõuded. Pärmitaigna töötlemine ja vormimine. Pagaritoodete kergitamine ja küpsetamine. Toodete jahutamine, lõpp-viimistlus, pakendamine. Toodete realiseerimine. Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija:  teab ja järgib pagaritöökoja sisekorra eeskirju;  järgib isikliku ja pagari kutseala tööhügieeni nõudeid;  teab ja tunneb pagaritoodete valmistamisel kasutatavaid põhilisi tooraineid;  oskab kasutada lihtsamaid pagaritoodete retsepte;  oskab segada, kaaluda ja vormida pärmitaigent;  oskab valida leiva- ja saiatoodetele sobivat kergitus- ja küpsetusžiimi;  on suuteline valmistama lihtsaid pagaritooteid kodustes tingimustes;  tunneb ära kvaliteetse toodangu;  on teadlik oma huvist ja eeldustest või nende puudumisest pagaritöö vastu. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 14 7. Kangastelgedel kudumine (80 tundi) Õppe-eesmärk Õppijal on võimalus:  õppida tundma kangakudumise tavasid ja traditsioone;  arendada ilumeelt, värvitaju, loovust;  saada eneseväljenduse ja eneseteostuse kogemus loova töö kaudu, kogeda töörõõmu;  õppida tundma kangaste kudumiseks sobivaid materjale, neid valima ja tööks ette valmistama;  tutvuda kangastelgede ehituse ja kangakudumise tehnoloogiaga;  õppida kuduma labast-, toimset- ja põimkangast (rüiu, pärlpõime);  omandada huvi ja elementaarsed oskused vaba aja loovaks ja viljakaks sisustamiseks;  hinnata oma võimeid ja eeldusi telgedel kudumise kaudu. Õppesisu Kangakudumise koht ajaloos ja tänapäeval. Kavand. Värvide valik, värvid looduses. Kangakudumise materjalid. Kangakudumise eeltööd ja töövahendid. Lõngade kerimine. Kangasteljed ja nende üksikosade otstarve. Lõime käärimine ja kangastelgedele panek. Labase lihtkanga kudumine. Toimses koes kudumine. Rüiutehnikas või pärlpõimes kanga kudumine. Kanga mahavõtmine telgedelt ja viimistlemine. Näitus kui suhtlemisvorm. Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija:  teab kangakudumise osatähtsust tekstiilesemete tootmisel ajaloos ja tänapäeval;  tunneb kangaste kudumiseks sobivaid materjale ja oskab neid tööks ette valmistada;  väärtustab eneseteostamise võimalusi loova töö kaudu;  tahab ja suudab valida eneseväljendusvahendiks värve ja materjale;  näeb ja väärtustab ilu enda ümber ning suudab seda võimetekohaselt väljendada joonistustel ja kavanditel, vaipades;  tunneb üldjoontes kangastelgede ehitust ja nende üksikosade otstarvet;  oskab (vajadusel abiga) kududa labast-, toimset- ja põimkangast (rüiu, pärlpõime);  tunnetab oma huvi (või selle puudumist) kangakudumise vastu ja suudab selle tööga leida lisateenistust. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõttev hinnang moodustub arvestuslike hinnangute põhjal mooduli lõppedes. 15 8. Kunstiõpetus ja keraamika (60 tundi) Õppe-eesmärk Kunstiõpetuse mooduliga taotletakse, et õpilane:  õpib märkama ja hoidma ilu enda ümber;  arendab oma vaatlusoskust ja nägemisvõimet;  arendab kujundilist ja ruumilist mõtlemist, kujutlusvõimet;  arendab mälu, sensomotoorset koordinatsiooni, motoorikat;  saab kogemuse ja õpib kunsti kaudu väljendama oma tundeid, mõtteid, arendades nõnda loovust ja fantaasiat;  rikastab oma tundevaldkonda, arendab ja süvendab eneseusku oma võimetesse;  õpib kasutama ohutuid ja otstarbekaid töövõtteid, säästlikku materjalikasutust ning arendab oma töökultuuri; Õppesisu Kujutamis- ja vormiõpetus Eluslooduse (loomad, linnud, putukad jne iseloomulikus asendis ja liikumises), eluta looduse (kivid, vesi jne) ja tehisvormide kujutamine joone ja silueti abil. Ruumilisus. Tutvumine geomeetriliste põhivormidega seoses igapäevaesemetega (ruumiliselt voolimisel keraamikatundides ja meisterdamisel ning tasapinnaliselt joonistamisel ja maalimisel figuuride ülesehitamise ühe võttena). Läbiv teema keskkond ja säästev areng, turvalisus. Seos eesti keelega- muinasjutud, muistendid, mõistatused; matemaatikaga- geomeetrilised kujundid, loetlemine jne ; loodusõpetusega- elus ja eluta loodus, koduloomad, metsloomad jne. Värvi-, kompositsiooni – ja perspektiiviõpetus Põhivärvid (kollane, punane, sinine) ja nende segamisel saadavad II astme värvid (oranž, roheline, violett). Külmad ja soojad toonid. Meeleolu väljendamine värvidega. Pildi pinna organiseerimine (kujutatava suuruse ja paberiformaadi erinevad suhted). Pea- ja kõrvalelemendid ning taust. Pildi üksikosade tasakaal. Rütm. Suuruse vähenemine kauguses. Läbiv teema turvalisus,keskkond ja säästev areng. Seos eesti keelega- luuletused, mõistatused; loodusõpetusega- elus ja eluta loodus, loodusnähtused; matemaatikaga- joonlauaga mõõtmine. Disaini- ja kirjaõpetus, meisterdamine Meisterdamine, lähtudes otstarbest, materjalist ja võimalustest ning vajadustest (kaardid, pakendid, ruumikaunistused, maskid, muusikariistad (kõristid) vms. looduslikest ja tehismaterjalidest). Rütmiharjutused ja mängud kirjaelementide (oma nime kujutamine, plakat vms) ja tähtedega (joonistatult, maalitult, rebitult, volditult). Läbiv teema keskkond, taaskasutus, info edastamine. Seos eesti keelega- luuletused, informatiivne tekst; muusikaga – rütmi ja kõla tekitamine erinevate materjalidega. Vestlused kunstist Kunst (arhitektuur, skulptuur(keraamika, pisiplastika), maal, graafika) ümbritsevas keskkonnas. Kaaslaste tööde analüüs, tolerantne suhtumine kaasõpilaste töödesse – loomingulise eneseväljenduse mitmekesisus ja erilisus. Läbiv teema kultuuri väljendusvahendid meie ümber. 16 Seos emakeelega , ajalooga - tutvumine rahvakunsti ja Eesti kunsti varamuga, külaskäik muuseumi või näitusele. Tehnikad ja materjalid Keraamika. Voolimine savist. Pisiplastika. Savi rullimine, veeretamine, detailide ühendamine ja dekoori kujundamine. Pintselglasuurid. Graafika. Joonistamine pliiatsi, värvi- ja viltpliiatsitega, markeritega. Punkti ja joone kasutamine faktuuri loomiseks. Maal. Kattevärvidega (guašš jt) maalimine spontaanselt ja läbimõeldult. Maalilise pinna saamine kriidi- ja õlipastellidega. Töötamine klaasivärvidega – vitraaž, klaasesemete kaunistamine. Meisterdamine loodus- ja tehismaterjalist (pakendid, plastid, tekstiil, makulatuur jne). Voltimine: kaardid, pakendid jne; Kollaaž. Läbiv teema keskkond ja säästev areng. Õpitulemused Õppija :  oskab märgata ilu enda ümber ja püüab seda väljendada oma loomingu kaudu;  omab ettekujutust erinevatest kunstitehnikatest ja on suuteline vastavalt võimetele end kunstiliselt väljendama lihtsamates tehnikates;  omab ettekujutust keraamika põhilistest töövõtetest, on suuteline juhendamisel voolima lihtsamat tarbeeset või pisiplastikat vastavalt oma fantaasiale;  on tutvunud põhiliste kompositsioonivõtetega, värviõpetuse alustega;  oskab kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada;  on tunnetanud ja teab kunstilise eneseväljenduse positiivset mõju inimese enesetundele, väärtushinnagutele;  väärtustab enda ja teiste kunstilist loomingut;  oskab ohutult kasutada kunstitööks vajalikke materjale, töövahendeid; Hindamine Õppija tegevuse ning toimetuleku kohta antakse hinnangut pidevalt õppeprotsessi jooksul eelkõige läbi positiivse tunnustuse, arvestades individuaalset võimekust, püüdlikkust ja motivatsiooni. Võimaluse korral toimub tunni lõpus kunstitööde ühine vaatlus, arutelu ning arvamuste avaldamine. Hinnatakse:  õppeprotsessis aktiivset osalemist vastavalt võimetele, praktiliste ülesannete teostamist;  originaalsust ja enesealgatust;  töödistsipliini ja korrektsust;  töökoha ja töövahendite korrashoidu ja tööohutusnõuete täitmist. Hindamine: arvestatud  kui õppur töötab aktiivselt ja püüdlikult kaasa vastavalt oma võimetele,  on osalenud vähemalt 1/2 õppetundides,  ning valmistanud vastavalt oma võimetele vähemalt 3 õppetööd poolaasta jooksul. mittearvestatud  kui õppur pole osalenud õppetundides - puudunud mõjuva põhjuseta rohkem kui 1/2 ettenähtud tundidest,  ning ei ole võimeline esitama vähemalt 3 õppetööd poolaasta jooksul. 17 9. Kunstiõpetus (70 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  õppida märkama ja hoidma ilu enda ümber  arendada oma vaatlusoskust ja nägemisvõimet  arendada kujundilist ja ruumilist mõtlemist, kujutlusvõimet  arendada mälu, sensomotoorset koordinatsiooni, motoorikat  saada kogemuse ja õppida kunsti kaudu väljendama oma tundeid, mõtteid, arendades nõnda loovust ja fantaasiat  rikastada oma tundevaldkonda, arendab ja süvendab eneseusku oma võimetesse  õpib praktiliselt tundma erinevaid jõukohaseid kunstitehnikaid  saada võimalus arendada oma eneseväljendamise meisterlikkust kunstilise ja käelise tegevuse kaudu  õppida kasutama ohutuid ja otstarbekaid töövõtteid, säästlikku materjalikasutust ning arendada oma töökultuuri  püüda edaspidi omandatud oskusi rakendada oma igapäevaelus Õppesisu Kultuuri ja kunsti mõiste Kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid. Kunsti liigid. Näituste, muuseumide külastused. Kompositsiooniõpetus Pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi muutujad – kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus. Kompositsiooni väljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutused. Eluslooduse (loomad, linnud, putukad jne iseloomulikus asendis ja liikumises), eluta looduse (kivid, vesi jne) ja tehisvormide kujutamine ja kasutamine. Ruumilisus. Pildi pinna organiseerimine (kujutatava suuruse ja paberiformaadi erinevad suhted). Pea- ja kõrvalelemendid ning taust. Pildi üksikosade tasakaal. Rütm. Suuruse vähenemine kauguses. Värviõpetus Värvide segamine ja segunemine, kontrastid, kooskõlad ja harmoonia. Põhivärvid, sekundaarvärvid, helestamine, tumestamine, vastandvärvid. Kunstitehnikad – graafika, maal. Joonistamine – grafiitpliiats, värvipliiats, pastapliiats, kriidid. Maalimine – akvarelltehnika, guašš- või akrüülmaal, pastelltehnika. Meisterdamine loodus- ja tehismaterjalist (pakendid, plastid, tekstiil, makulatuur jne). Voltimine: kaardid, pakendid jne; Kollaaž. Läbiv teema keskkond ja säästev areng. Taaskasutus. Õpitulemused Õppija: 18   oskab märgata ilu enda ümber ja püüab seda väljendada oma loomingu kaudu  omab mõningast ettekujutust erinevatest kunsti- ja käsitöö tehnikatest ja on suuteline vastavalt võimetele end väljendama lihtsamates tehnikates  on tutvunud põhiliste kompositsioonialustega, värviõpetusega ja käsitöö võtetega  väärtustab enda ja teiste loomingut  märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas  oskab ohutult kasutada tööks vajalikke materjale, töövahendeid  oskab juhendamise abil kasutada lihtsamaid käsitöö tehnikaid ja valmistada väikeesemeid Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Hindamisel võetakse arvesse õppija individuaalseid võimeid. Õppija tegevuse ning toimetuleku kohta antakse pidevalt hinnanguid õppeprotsessi jooksul eelkõige läbi positiivse tunnustuse, arvestades individuaalset võimekust, püüdlikkust ja motivatsiooni. Võimaluse korral toimub tunni lõpus kunstitööde ühine vaatlus, arutelu ning arvamuste avaldamine. Hinnatakse:  õppeprotsessis aktiivset osalemist vastavalt võimetele, praktiliste ülesannete teostamist  originaalsust ja enesealgatust  töödistsipliini ja korrektsust  töökoha ja töövahendite korrashoiu ja tööohutusnõuete täitmist 10. Tööharjutus töötoas Õppe-eesmärgid  Töö ja töötamise tähtsuse mõistmine.  Esmase töölkäimise ja töötamise harjumuse/kogemuse omandamine.  Tõsta õppija valmisolekut tööle rakendumiseks.  Kursuslase eneseusu tõstmine tööga toimetulekuks.  Õppija võimete ja eelistuste väljaselgitamine. Õppesisu Õppija:  Õpib töölkäimise rutiine- kellaaegadest kinnipidamine; töötamine kollektiivis; juhendite järgmine; nõuetest kinnipidamine; töötempo arendamine.  Õpib paremini tundma iseenda võimeid (käeline osavus, töötempo jm) ja tööalaseid eelistusi.  Tutvub kaitstud töö kui ühe töötamise vormiga erivajadustega inimestele.  Arendab, läbi erinevate praktiliste ülesannete, oma käelist osavust. Õpitulemused Õppija:  Teab, mida tähendab tööl käimine ning oskab kinni pidada töökohas kehtestatud reeglitest. 19   Omab paremat ülevaadet oma võimetest ja tööalastest eelistustest.  Käeline osavus on paranenud, saab iseseisvalt hakkama lihtsamate pakendamis- ja komplekteerimistöödega.  Paranenud on ülevaade erinevatest töötamise vormidest ja võimalustest erivajadustega inimestele. Hindamine Hindamisel kasutatakse hinnanguid arvestatud ning mittearvestatud. Hinnatakse kursuslase motiveeritust, töötoa reeglitest kinnipidamist ning töötoas kohalkäimist. KEHALINE ARENDAMINE (70 tundi) Õppe-eesmärk Liikumine tugevdab tervist, parandab üldmotoorikat ja koordinatsiooni, toetab ja arendab eneseteenindus- ja suhtlemisoskust, stimuleerib kujutlusvõimet. Füüsiliste harjutuste sooritamine annab õppijale rahuldustunnet saavutatust ja enesekindlust, mis on omakorda aluseks julgusele iseseisvalt tegutseda. Kehalises arendamises on oluline füsioterapeudi individuaalne lähenemine vastavalt õpperühmale ja õppija füüsilisele tasemele. Seda arvesse võttes on oluline füsioterapeudi oskus valida jõukohaseid ja arusaadavaid harjutusi ja õppekavasse loovalt suhtuda. Sobiv harjutuste valik võimaldab õpetada õppijaid liikumisest rõõmu tundma. Võimaluse korral osalevad õppijad loovteraapiates (loovtants, muusikateraapia jmt). Kehalise arendamise eesmärgiks on:  Kehaliste võimete - vastupidavuse, kiiruse, koordinatsiooni, tasakaalu, lihasjõu, painduvuse arendamine  Erinevate liikumisharrastuste tutvustamine  Tahteomaduste - sihikindluse, püsivuse, visaduse, otsustavuse, julguse, initsiatiivi, iseseisvuse, enesevalitsemise, kannatlikkuse arendamine  Kuulamis- ja jälgimisoskuse kujundamine; korralduste täitmise ja meeskonnatöö oskuse arendamine  Enesekindluse ja iseseisva toimetuleku parandamine  Teadlikkuse tõstmine õigetest asendites liikumisel ja töötamisel, spordi tegemisel  Hügieeniharjumuste kujundamine Õppesisu Erineva pikkuse, koormuse, kiiruse ja iseloomuga kõndimis- ja võimalusel jooksuharjutused. Harjutused erinevates asendites, hüppe- ja hüplemisharjutused. Jõu, osavuse ja koordinatsiooniharjutused erinevate vahenditega. Venitusharjutused painduvuse arendamiseks. Harjutused ja mängud basseinis, ujumine. Võimalusel suusatamine. Rühiharjutused, kerelihaste treening erinevates asendites abivahenditega. Kombineeritud rühi- koordinatsiooni ja tasakaaluharjutused. Vajadusel harjutused individuaalse harjutuskava alusel rühi 20 parandamiseks. Tasakaalu arendamiseks kõnd erinevatel vahenditel (bosu, tasakaalupadi, poom, köis). Mängud rühi ja tasakaalu arendamiseks (üksteise matkimine, käest kinni liikumine). Virgutusvõimlemine ja lõdvestusharjutused. Kehatunnetusharjutused. Lihtsate korralduste alusel ja eeskuju järgi erinevate liigutuste sooritamine. Tähelepanu juhtimine kehaosade erinevatele liigutuste sooritamise võimalustele. Harjutused erinevate tasandite ja kehaasendite tajumiseks: istudes, põlvitades, neljakäpukil liikumine, rullimine, roomamine. Matkimine- tegevused, loomad jmt. Harjutused keharaskuse ülekandmiseks ühelt kehapoolelt teisele. Kehapiiride tajumine, kujutlusmatk läbi keha. Kõnd erinevatel viisidel (tagurpidi, kandadel, käpuli, pausidega jm). Kehatunnetus ja ruumitaju kombineeritud harjutused (liikumine paarilisega, rühmaga ühes tempos, üksteise peegeldamine, imiteerimine). Tantsu ja rütmiharjutused. Harjutused enda energiavaru hindamiseks ja säästmiseks. Liikumisharjutused ja seltskonna- ning võistlusmängud paaris või rühmas. Järjekorra pidamine, kokkulepete (lihtsate reeglite) täitmine. Võitmine ja kaotamine, jagatud emotsioonid (kehakeel ja häälekas ning kohane eneseväljendus). Ilmale ja tegevusele vastava riietuse valik, hügieenitoimingud kehalise arendamise järgselt. Hindamine Arvestatud tulemuseks loetakse õppeaasta jooksul vähemalt 50% osavõttu kehalise arendamise tundidest. Õpitulemusi hinnatakse vastavalt õppija võimetele:  oskab valida tegevusele ja ilmastikule vastavat riietust ning peseb end kehalise arendamise järgselt  kuulab, jälgib, täidab korraldusi, reageerib keelule ja suudab viia lõpuni alustatud tegevuse  osaleb tunnis aktiivselt  suudab liikuda võimetekohases tempos ja viisil erinevatel maastikel ja erineva pikkusega distantsidel  sooritab harjutusi kasutades erinevaid lähteasendeid ja vahendeid  sooritab tuttavaid harjutusi iseseisvalt/abiga, paaris või rühmas  osaleb erinevates võistlusmängudes; järgib kokkulepitud mängureegleid  oskab erinevates tegevustes arvestada teistega  teab soojendus- ja venitusharjutuste tähtsust vigastuste vältimiseks  tajub kehalise harjutamise tervistavat mõju organismile  teab õpitu piires tervise- ja võistlusspordi võimalusi  võimalusel osaleb sportlikel üritustel 21 III ÕPPEKAVA KOOSTAJAD Kaire Lattik – eripedagoog, sotsiaalset toimetulekut toetava õppesuuna juht Lehte Meristo – matemaatika õpetaja Raido Sirvi – arvutiõpetuse õpetaja Ilme Vannas – kunstiõpetuse õpetaja Liisbet Tern – toiduvalmistamise ja olmetööde õpetaja Kristi Moosus – kunstiõpetus Marje Tust – kangakudumise õpetaja Tea Vallimäe – toitlustuse õppesuuna juht ja pagaritöö õpetaja Kadri Joost - füsioterapeut 22 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Aadress: Astangu 27 13519 TALLINN Tel: 687 7231 E-post: [email protected] Õppekava nimetus: KOHANEMISKURSUS KT Õppekava maht: 1160 tundi Õppekeel: eesti keel Õppevorm: päevane Kursuse õppegrupi suurus: kuni 6 õppijat Keskuse direktori kinnitus: Kinnitan: MARI RULL…………………………………………….…………….( allkiri) “28” oktoober 2015.a. käskkiri nr 4.1-1/49 õ SISUKORD I ÜLDOSA ................................................................................................................................................................. 3 1. Õppekava koostamise alus ...................................................................................................................................... 3 2. Kursuse eesmärk ................................................................................................................................................... 3 3. Sihtgrupp ............................................................................................................................................................... 3 4. Õppekava struktuur, valikõpingute valiku võimalused ja tingimused ............................................................................ 4 5. Moodulite nimetused ja mahud ................................................................................................................................ 4 6. Üldised hindamise põhimõtted ................................................................................................................................. 5 7. Õpingute lõpetamine ............................................................................................................................................... 5 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ................................................................................................................ 6 SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID ............................................................................. 6 1. Matemaatika (105 tundi) .......................................................................................................................................... 6 2. Eesti keel (70 tundi) ............................................................................................................................................... 7 3. Arvutiõpetus (30 tundi) ............................................................................................................................................ 8 PRAKTILISE TEGEVUSE JA TÖÖAINETE MOODULID .............................................................................................. 10 4. Igapäevaeluoskuste treening (455 tundi) ................................................................................................................. 10 5. Puidutöö (45 tundi) ............................................................................................................................................... 12 6. Kangastelgedel kudumine (210 tundi) ..................................................................................................................... 13 7. Käsitöö ja kunstiõpetus (kokku 105 tundi) ............................................................................................................... 14 Käsitöö (45 tundi) ..................................................................................................................................................... 14 Kunstiõpetus (60 tundi) ............................................................................................................................................. 15 Kehaline arendamine (70 tundi) ................................................................................................................................. 17 III ÕPPEKAVA KOOSTAJAD .................................................................................................................................... 19 2  Kohanemiskursuse KT õppekava I ÜLDOSA 1. Õppekava koostamise alus Õppekava koostamise aluseks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 9, lg 2, pt 6. Õppesisu väljatöötamisel on arvestatud Keskuse õppijate hariduslike erivajadustega. Iga õppija õpib käesoleva õppekava alusel vastavalt oma võimetele ning õpetajal/juhendajal on õigus õppesisu vastavalt kohandada. Igale õppijale koostatakse tegevuskava, mis on tema õpingute kohandamise alusdokumendiks. Õppija õpitulemused kajastuvad väljastataval õiendil ning üleminekuplaanis. 2. Kursuse eesmärk Kohanemiskursus KT on kohanemiskursus, mille eesmärgiks on:  toetada õppijat töö- ja igapäevaeluks oluliste sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel ja arendamisel;  kujundada õppija õpioskusi ja õpivalmidust.  toetada õppijat endale sobiva eriala ja/või õppesuuna valikul edasiseks kutseõppeks kaasava hariduse põhimõtteid rakendavas kutseõppeasutuses/Keskuse tööõppekursustel;  valmistada õppija ette tööalaseks tegevuseks päevakeskuses, kaitstud töö või mõnes muus jõukohases töötamise vormis; Kohanemiskursusel KT õppides on õppijal võimalik osaleda käsitöö, puidutöö ja igapäevaeluoskuste treeningu tundides, et omandada igapäevaelus vajaminevaid oskusi ning leida enda jaoks sobivaim väljund. 3. Sihtgrupp Kohanemiskursusele KT on oodatud puudest tingitud erivajadusega tööealised inimesed, kes on lõpetanud põhikooli toimetuleku riikliku õppekava alusel ja/või kelle haridusvajadus (huvid, soovid ja võimed) vastab kohanemiskursuse KT õppekava eesmärkidele. Õppima asumise eelduseks on vastav soovitus Keskuse vastuvõtukomisjonilt. Õppijate vastuvõtt kohanemiskursusele KT toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppijate vastuvõtu korrale. 3  4. Õppekava struktuur, valikõpingute valiku võimalused ja tingimused Kohanemiskursuse KT õppekava maht on 35 õppetöö nädalat, mis jagunevad ühele õppeaastale. Üks õppetöö nädal sisaldab keskmiselt 32 akadeemilist tundi auditoorset ja/või praktilist õppetööd. Käesolevas õppekavas on õppenädala 32 tundi jagatud praktilisete tegevuste ja tööainete mooduliteks ning sotsiaalset toimetulekut toetavate ainete õppeks. Lisaks osalevad õppijad kehalise arendamise tundides ja loovteraapias. Õpingute ajastruktuur: õppeaasta jaguneb 2 õppesemestriks: sügissemestriks (15 õppenädalat) ja kevadsemestriks (20 õppenädalat). Õppeaasta sisaldab 3 vaheaega: sügisvaheaeg (1 nädal), jõuluvaheaeg (2 nädalat) ja kevadvaheaeg (1 nädal). 5. Moodulite nimetused ja mahud Mooduli nimetus Maht Tunniplaanis tundides tunde kokku nädalas Sotsiaalset toimetulekut toetavate 310 ainete moodulid 1. Matemaatika 105 3 2. Eesti keel 70 2 3. Arvutiõpetus (I poolaastal) 30 2 4. Käsitöö ja kunstiõpetus (sh keraamika) 105 3 Praktilise tegevuse ja tööainete moodulid 710 5. Igapäevaeluoskuste treening (sh.tööharjutus) 455 8-18 nädalas 6. Puidutöö 45 tsükkel 7. Kangastelgedel kudumine 210 tsükkel Kehaline arendamine 70 2 KOKKU ÕPINGUD 1160 Õppija arengut ja õppimist toetavad rehabilitatsioonitegevused viiakse läbi vastavalt õppija individuaalsele rehabilitatsiooniplaanile või tegevuskavas kokkulepitule. Õppija koormus nädalas (auditoorsed tunnid, praktiline töö, rehabilitatsioonitegevused ja muud arendavad tegevused) ei ületa 40 tunni piiri. Toetava tegevusena pakutakse loovteraapiat rühmas ja karjäärinõustamist. Loovteraapia sisaldab muusikateraapiat ja loovliikumist. Karjäärinõustamine toimub vastavalt rühma ja õppijate vajadustele. Karjäärinõustamise eesmärgiks on aidata õppijal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. 4 Karjäärinõustamine sisaldab:  õppija huvide, oskuste ja võimete analüüsimist  erinevate erialade ja õppimisvõimaluste tutvustamist  erinevate töötamise võimaluste tutvustamist  arutelu õppimise ja töötamisega seotud teemadel  töökatsete ja/või praktikate läbiviimist lähtudes õppija vajadustest  ettevõttekülastusi  toetust oma eesmärkide püstitamisel ja edasiste tegevusvõimaluste leidmisel Nõustamise tulemusena tunneb õppija paremini oma huvisid, võimeid ning tegevusvõimalusi ja on vähese toega võimeline tegema omale sobiliku valiku edasiõppimiseks, töötamiseks või muuks aktiivseks tegevuseks. 6. Üldised hindamise põhimõtted Õppijate õpitulemuste hindamine toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendile ((kinnitatud direktori 14.09.2015 käskkirjaga nr 4.1-1/38õ). 7. Õpingute lõpetamine Õpingud loetakse lõpetatuks:  pärast kursuse õppekava ja koostatud individuaalse tegevuskava läbimist õppijale võimetekohases mahus ja kursuse õppekavas või tegevuskavas määratletud õpiväljundite saavutamist. Kursuse lõppedes saab õppija õpingute sisu, mahtu ja tulemust kajastava Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tunnistuse või õiendi kohanemiskursuse KT läbimise kohta ja üleminekuplaani, mis sisaldab informatsiooni ja nõuandeid edasise tegevuse toetamise eesmärgil. 5 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID 1. Matemaatika (105 tundi) Mooduli eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada praktilised teadmised hulga-, aja-, ruumi- ja arvusuhetest, mis aitavad orienteeruda igapäevaelus. Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus  arendada hulga-, arvu-, aja-, ja ruumisuhete mõistmist, toetudes ülesannetele ümbritsevast elust;  õppida tegema vahet olulise ja ebaolulise vahel;  arendada kontrolli - ja enesekontrolli oskust;  täpsustada matemaatilisi mõisteid;  kinnistada oskusi põhitehetes arvudega (liitmine – lahutamine, korrutamine – jagamine). Õppesisu Matemaatiliste mõistete täpsustamine. Numeratsioon. Orienteerumine hulga-, arvu-, aja- ja ruumisuhetes. Aja mõiste ja ajaühikud. Pikkusmõõdud. Raskusmõõdud. Mahuühikud. Tehted arvudega (liitmine – lahutamine, korrutamine – jagamine) võimalusel 1000 – ni. Geomeetrilised kujundid. Mõisted: pikkus, laius, kõrgus; nende leidmine ja mõõtmine. Pindala. Silmamõõt. Raha. Arveldused. Pere eelarve. Kalkulaatori kasutamine. Harilik murd, lihtsamad tehted harilike murdudega. Protsendi mõiste. Õpitulemused Õppija: oskab  loendada arve;  kasutada kalkulaatorit.  tunneb ajaühikuid, tunneb kella;  tunneb pikkuse, mahu ja raskuse mõõtmise ühikuid, oskab neid lihtsamate praktiliste ülesannet lahendamisel kasutada;  arveldada rahaga, võrrelda hindu; saab aru  pere eelarve koostamise vajalikkusest; mõistab  täpse arvutamise vajadust igapäevaelus;  silmamõõdu arendamise vajadust;  matemaatiliste oskuste tähtsat rolli igapäevaelu korraldamisel. 6 Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 2. Eesti keel (70 tundi) Emakeele mõistmine ja kasutamine nii suulises kui ka kirjalikus vormis suhtluskeele tasandil on sotsiaalsete praktiliste oskuste kujundamise üks olulisemaid eeldusi. Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus  arendada keelelise suhtlemise erinevaid osaoskusi igapäevaelu ja võimetekohase õppetöö vajadusi arvestades;  kinnistada kaasinimese kõne kuulamise harjumust ja harjutada saadud teabekohast käitumist;  harjutada oma mõtete arusaadavat sõnalist väljendamist;  rikastada oma kõnet erinevate keelenditega praktilisel tasemel;  harjutada lugemist ja kirjutamist. Õppesisu Teadliku sihipärase kuulamise ja kaaskõneleja suulise teksti sisu mõistmise harjutamine. Erinevate partnerite (arst, õpetaja, kaasõpilane) kuulamine ja mõistmine; mõistetu edastamine teistele. Olustikulise kõne stereotüüpsete väljendite (tervitamine, vabandamine, tänamine, enesetutvustus jne) omandamine. Oma soovi väljendamine. Korralduse ja nõu andmine. Olukorra või kellegi/millegi lühikirjeldus. Tee juhatamine kaaslasele, võõrale. Oma seisukoha kaitsmine. Kõnelemine telefoniga- info ja abi küsimine, telefoni teel registreerimine arsti juurde. Nimesiltide, ajalehtede – ajakirjade pealkirjade, artiklite juhtkirjade, reklaami, kuulutuste, teadete, sõiduplaani jne lugemine, kirjutamine. Oma nime ja teiste nimede kirjutamine. Allkirja andmine. Oluliste dokumentide (avaldus, volitus) tundmine. Teate, kutse, õnnesoovi vormistamine. Aadressi kirjutamine, märkmete tegemine, lihtsa tööjuhendi ärakirjutamine, toiduretsepti ülesmärkimine, kirja ja lihtsa CV koostamine. Erinevate keelendite praktiline kasutamine kõnes (aja-ja ruumisuhted, põhjus- tagajärgsuhteid väljendavad keelendid). Ainsus – mitmus, omadus ja võrdlus. Info leidmine. Töö otsimine. Töövestlus. Õpitulemused Õppija oskab  kaaslast teadlikult kuulata ja kuuldut edasi anda;  avaldada oma soovi ja kaitsta oma seisukohta;  kirjeldada isikut või olukorda;  kasutada igapäevakõne stereotüüpseid väljendeid;  lugeda ja kirjutada ärakirjas lihtsamaid tekste;  lugeda teateid, retsepte, sõiduplaane; 7   kõnelda telefoniga, saab aru  lihtsast tööjuhendist ja toimib vastavalt sellele;  vajadusest omandada viisakaks suhtlemiseks vajalik sõnavara; mõistab  vajadust osata suhelda kiirabi, tuletõrje, politseiga;  vajadust omandada tööolukorras vajalik sõnavara. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang 3. Arvutiõpetus (30 tundi) Käesolev ainemoodul on oma olemuselt sissejuhatus arvutiõpetuse kursusele mahuga 35 tundi ühel õppeaastal. Tähelepanu pööratakse sellele, et arvutiga töötamine kujutab endast dialoogi koolitatava ja arvuti vahel ja suhtlusoskusele internetis, mis on samuti dialoog koolitatava ja sageli anonüümseks jääva partneri vahel. Samuti pööratakse tähelepanu eesti keele arvutialase sõnavara omandamisele. Olulisel kohal on loovuse arendamine. Ainemoodulis pakutud valikut võiks õpetaja kohandada vastavalt kasutusel olevale riistvarale ja tarkvarale ja konkreetse rühma suutlikkusele. Õppe-eesmärk Õppijal on võimalus:  võimetekohaselt omandada aktiivne arvutikasutamise oskus  arendada tänapäevase infoühiskonna suhtlusoskust  õppida algtasemel pilditööd  õppida algtasemel tekstitööd  katsetada algtasemel arvutamist  tugevdada õpitahet ja eneseusku. Õppesisu Õppesisu jaguneb 8 teemaks.  Sissejuhatuses käsitletakse arvutiklassis töötamise reegleid ja tervislikku arvutikasutust  Riistvara teemas tutvustatakse arvuti põhikomponente ja lisaseadmeid, vastavaid eestikeelseid termineid ja võrreldakse arvuti ja inimese toimimist  Tarkvara teemas tutvustatakse programmide olemust ja nende kasutamist kõige üldisemalt. Õpilased tutvuvad programmidega Paint, PowerPoint, Internet Explorer, Picasa eelkõige praktiliselt järgnevate teemade raames  Interneti teemas tutvustatakse internetisuhtluse eripära, mänge lehelt 8  http://ferryhalim.com/orisinal , optimaalse marsruudi otsingut, otsitakse enda kohta käivat infot, liikuvaid pilte, samuti proovitakse arvuti-teemalist otsingut ja e-kirjavahetust, kasutades Internet Explorerit, Google keskkonda ja otsingumootorit  Tekstitöö teema raames õpitakse tekstitöö reegleid praktiliselt programmis PowerPoint arvutikasutusega seotud tekste sisestades, umbes 30 sõna korraga  Pilditöö teemas vaadatakse ja töödeldakse fotosid programmiga Picasa, joonistatakse programmis Paint, tehakse õnnitluskaarte ja e-kaarte programmiga PowerPoint. Kasutatakse omajoonistatud pilte, lõikepilte ja liikuvaid pilte  Arvutuste teemas lahendatakse hulkade võrdlemise ülesandeid ja tehakse aritmeetilisi tehteid, kasutatakse veebilehe http://www.aaamath.com materjale  Moodul lõpetatakse oma (tulevase) arvuti kirjeldamisega Õpitulemused Ainemooduli tulemuslikult läbinud õppija  teab arvuti(klassi) kasutamise reegleid ja tervisliku arvutikasutuse nõudeid  oskab arvutit sisse ja välja lülitada, töölauale sisse ja sealt välja logida, kasutada hiirt ja klaviatuuri, printida  oskab (iseseisvalt või abiga) käivitada ja sulgeda programme  oskab (iseseisvalt või abiga) dokumenti luua, salvestada ja printida  oskab teksti sisestada  teab, mis on e-kiri ning oskab seda (iseseisvalt või abiga) koostada ja saata  teab ja püüab järgida head suhtlustava elektroonilises keskkonnas (netikett) Selle sotsiaalset toimetulekut toetava mooduli omandamine annab koolitatavale peale algtaseme arvutioskuse üldisi oskusi ühiskonnas toimetulekuks. Need on oskused, mis toetavad töö- ja kutseoskuste, samuti sotsiaalsete oskuste omandamist ja soodustavad isiksuse arenemist. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 9 PRAKTILISE TEGEVUSE JA TÖÖAINETE MOODULID 4. Igapäevaeluoskuste treening (455 tundi) Õppe-eesmärgid Võimaldada õppijal:  teadvustada end kui täiskasvanud inimest, kellel on omad kohustused ja vastutus;  õppida enda eest hoolitsema tervena ja haigena;  omandada oskused hoolitseda oma hügieeni, kodu ning riiete sobivuse, puhtuse ja korrasoleku eest;  arendada oskust oma töid planeerida ja lõpuni viia;  saada ettekujutus kodus kasutatavatest puhastusvahenditest ja kodumasinatest;  omandada lihtsamate toitude valmistamisoskus;  õppida toiduvalmistamisel kasutama lihtsamaid mõõtmisviise;  saada iseseisvaks eluks vajalikke majandamise algoskusi. Õppesisu Üldosa  Mooduli sisu tutvustus, kodukord ja õppimisega seotud reeglid.  Praktiliste oskuste loeteluga tutvumine ja selle järgi oma võimete, eelduste ja oskuste määratlemine.  Eesmärgid elus. Soovid, vajadused ja tegelikkus. Tugevad ja arendamist vajavad omadused.  Individuaalsed erinevused. Õppija kodukoht, kodumaakond. Elutingimused erinevates kodudes. Soolised erinevused. Erivajadustega inimesed. Oma tervisliku seisundi hindamine. Isiklik hügieen ja sotsiaalne toimetulek  Naha hooldus, hammaste hooldus, juuste hooldus, küünte hooldus, riietus (puhtus, sobivus olukorra, ilmastiku ning isikuga); hügieenitarbed (seebid, šampoonid, hambapastad, kammid, deodorandid jne.),  Abi saamise võimalused erinevate probleemide tekkimisel- toetused, asutused/ inimesed kelle poole pöörduda (polikliinik, perearst, apteek, politsei, hädaabi, sotsiaaltöötaja jne.)  Sõprus. Kiindumussuhete teke ja areng. Armastus, vastutus lähedastes inimsuhetes. Rasestumisvastased vahendid. Toiduvalmistamine  Hügieen ja ohutusnõuete järgimine toiduvalmistamisel.  Töövahendid toiduvalmistamisel. Elekter ja tehnika köögis. Köögiriistad: potid, pannid, kastrulid jne. kasutusala ja nende otstarbekas paigutus. Toiduained, pooltooted ja valmistoidud, pakendiinfo ja säilitamine.  Tervislik toitumine. Terviseohutus toiduainete säilitamisel. Toiduring. Menüü. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök.  Poeskäigud, hindade võrdlemine. Valitud toidu hinna prognoosimine. Hinnad erinevates toidupoodides. Toiduainete valimine hinna ja kvaliteedisuhte järgi. Toidu maksumuse arvutamine. Säästlikkus. Päeva-ja igakuise toiduraha arvestus.  Tööde planeerimine köögis. Töökoha korraldamine, tööde järjestamine ning ajastamine. Põhilised töövõtted toidu valmistamisel. Ratsionaalsete ja ohutute töövõtete omandamine toiduvalmistamisel. Retsepti järgi toitude valmistamine. Toiduainete hulga mõõtmine (kaal, maht). Pudru keetmine juhendamisel. Kohvi, tee, morsi valmistamine. Toorsalatite valmistamine. Võileivad. Pasta keetmine. Muna keetmine ja praadimine. Köögiviljade tükeldamine supiks, ühepajatoiduks. Kartulite keetmine ja praadimine. Toidud lihast, kanast, 10  kalast. Koogid, kringel, muffinid. Lihtsa magustoidu tegemine ja serveerimine. Puuviljade ettevalmistamine , puuviljade tükeldamine, serveerimine.  Laua katmine vastavalt toidukorrale. Lauakombed. Perekondlikud tähtpäevad, nendeks valmistumine. Külaliste vastuvõtmine.  Koristamine pärast toiduvalmistamist. Puhtuse ja korra tagamine köögis: puhastusvahendid ja - meetodid. Taara- ja jäätmemajandus. Olmetööd  Kodu korrashoid. Koristustööde vajalikkuse ja ulatuse märkamine. Igapäevane, -nädalane koduhooldus (koristustööde planeerimine). Tööplaan.  Erinevad mustuse liigid ja puhastusmeetodid. Ratsionaalsete töövõtete omandamine ja kasutamine. Tolmuimeja kasutamine. Erinevatelt pindadelt tolmu võtmine. Põrandate pühkimine, mopiga pesemine. Voodi korrastamine, voodipesu vahetus. Vannitoa, WC puhastus. Peeglite puhastamine.  Kodused puhastusvahendid ja- ained. Pakendil oleva etiketiga tutvumine. Puhastusaine doseerimine.  Ilma jälgimine ja sellele vastav riietumine. Enda mõõtmine riiete ja jalatsite ostmiseks. Rõivaste ja jalatsite hooldus. Pesumasina kasutamine, pesu sorteerimine, plekkide eemaldamine, hooldusmärgid, kuivatamine, triikimine ja kokkupanek.  Taimede eest hoolitsemine. Maitsetaimede kasvatamine potis. Õpitulemused Mooduli edukalt läbinud õppija:  teab, et temal, kui täiskasvanul, on omad võimetekohased kohustused, mille eest ta vastutama peab;  oskab teha vahet soovide ja võimaluste vahel oma elu korraldamisel;  oskab oma igapäevaseid tegevusi ja tulemusi hinnata, (vajadusel abiga) planeerida;  püüab oma võimeid adekvaatselt hinnata;  oskab hoolitseda iseenda hügieeni eest;  oskab võimalikult iseseisvalt endale igapäevaselt süüa valmistada;  püüab majandada säästlikult ja järgida hea käitumise tavasid igapäevastes olukordades;  oskab hoida oma tervist; hoida lähema ümbruse puhtana;  tuleb võimalikult iseseisvalt toime oma igapäevaeluga kodus;  kasutab omandatud praktilisi oskusi igapäevaelus. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 11 5. Puidutöö (45 tundi) Selle ainemooduli õpetamisel taotletakse lihtsamate praktiliste tööoskuste ja ilumeele arendamist igapäevaelu vajadustest lähtuvalt. Arendatakse püsivust ja tööoskust. Tutvutakse põhiliste puit- materjalide ja puidu töötlemise lihtsamate tehnikatega. Arendatakse loovust, käelist tegevust, maitset, vormitunnetust, proportsiooni- ja kompositsioonitaju, kunsti ja kultuuri mõistmist. Omandatakse teadmised töövahendite ohutul käsitsemisel. Selles moodulis antakse võimalus katsetada oma tegevuseeldusi ja sobivust puidutööks. Arendatakse iseseisvust ja koostöövalmidust ning kujundatakse heaperemehelik suhtumine töö- ja looduskeskkonda. Õppe-eesmärgid  tutvuda puidutöökoja sisekorra eeskirjade ja tervisekaitsenõuetega;  õppida järgima töökeskkonna säilivuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid;  õppida väärtustama tervislikke eluviise, hoiduma teadlikult ohust töö- ja olmekeskkonnas  tekitada julgus, tahtmine ja oskus ise puidust midagi teha/valmistada;  arendada käelist tegevust ja ruumitaju,  õppida tundma lihtsaid puidu töötlemise töövõtteid ja tööriistu;  õppida valmistama lihtsat puiteset;  kujundada puitmaterjalide üldist kasutamisoskust;  õppima hindama oma võimeid ja võimalusi;  kavandada ja planeerida endale võimekohast tegevust;  anda oskused teha koduseid pisiparandustöid (mööbli parandamine, pildi riputamine seinale, jm)  anda võimalus teha rühmatööd ja saada aru selle eelistest. Õppesisu  puit kui looduslik ja inimsõbralik materjal. Eestis enamkasutatavad puiduliigid: kuusk, mänd, kask, haab, lepp.  puidu töötlemiseks vajalikud tööriistad (saag, puur, peitel, haamer, nuga jm);  puitdetailide ja esemete valmistamine käsitööriistadega. Mõõtmine, märkimine, saagimine, hööveldamine, vestmine, raspeldamine, puurimine, peiteldamine, lihvimine, liimimine jm;  puidu viimistlemine: panustamise ja põletustehnikaga kaunistamine, värvimine, peitsimine, lakkimine, õlitamine;  puidu töötlemine lõikepinkidel: lihvimine, puurimine, saagimine;  šabloonide kasutamine;  kodused pisiparandustööd, liistud, naelad, kruvid.  ehitusmaterjalide poe külastus. Õpitulemused õppija oskab  järgida puidu töötlemisel kehtivaid sisekorra eeskirju ja ohutusnõudeid;  ohutult ja õigesti käsitseda lihtsamaid käsi-ja elektrilisi tööriistu;  valida lihtsa töö tarvis sobivat puitmaterjali;  kavandada ja planeerida endale võimekohast tegevust;  planeeritu järgi eset valmistada; 12   teha koostööd teiste inimestega;  olla võimalikult hoolas ja täpne oma töö teostamisel; teab ja tunneb, et  tema tegevusus on kasulik ja vajalik;  puutöö on üks erialavaliku võimalus;  see tegevus võib olla ka meeldivaks ja kasulikuks hobiks;  iga ilusa ja kasuliku eseme valmistamine eeldab pingutust, kuid valmistab ka sama võrra rahuldust;  omavalmistatud tootega saab teha endale ja teistele inimestele rõõmu. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. 6. Kangastelgedel kudumine (210 tundi) Õppe-eesmärgid Võimaldada õppijal  õppida tundma tööd kangastelgedel;  arendada püsivust ja tööoskusi;  õppida kavandama eset, tööd kavandi järgi tegema ja lõpule viima. Õppesisu Tutvumine kangastelgedega. Kavand ja töö planeerimine. Värviring, heledad, tumedad toonid. Labane sidus. Lõime liikumine. Oma kavandi järgi kudumine. Skeemi lugemise oskus. Mõõdud. Töö lõpuleviimine, viimistlemine. Õpitulemused õppija oskab  teha lihtsamat töökavandit;  oma töökavandi järgi kudumit valmistada;  telgedel kudumise lihtsamaid töövõtteid; saab aru,  et telgedel kudumine nõuab kannatlikkust ja püsivust; teab, et  see töö on üks erialavaliku võimalus;  see tegevus võib olla ka meeldivaks ja kasulikuks hobiks. 13 Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõttev hinnang moodustub arvestuslike hinnangute põhjal mooduli lõppedes. 7. Käsitöö ja kunstiõpetus (kokku 105 tundi) Käsitöö (45 tundi) Selle ainemooduli õpetamisel taotletakse lihtsamate praktiliste tööoskuste ja ilumeele arendamist igapäevaelu vajadustest lähtuvalt. Õppe-eesmärgid võimaldada  isiksusel areneda loomingulise tegevuse kaudu;  arendada käelist tegevusosavust;  õppida lihtsaid töövõtteid;  omandada tuntumate lihtsamate töövahendite kasutamisoskus;  eneseteostus oma lähima ümbruse kujundamise kaudu;  erinevate materjalide kasutamisoskuse kujundamine;  tööohutus mitmesuguste materjalide, tööriistade, masinate kasutamisel. Õppesisu Paberi- kartongitööd (mõõtmine, voltimine, lõikamine, kleepimine). Tekstiilitööd (punumine), tekstiilivärvide kasutamine, õmblemine käsitsi ja masinaga, tööohutus. Heegeldamine (kett -ja kinnissilmused). Viltimine (kuiv ja märg töötlus). Kunst (värvi-, vilt-, geelpliiatsite, pastellide, rasvakriitide, guaššide kasutamine). Erinevad trükivõimalused. Õpitulemused Õppija oskab  näha ja hoida ilu oma ümber;  ise midagi ilusat ja samas praktilist luua;  käsitseda ohutult tavalisemaid kodus kasutatavaid töövahendeid;  üldjoontes oma tööd planeerida;  teha koostööd teise inimesega;  kasutada erinevaid materjale kodukaunistamise eesmärgil;  hoida korras enamkasutatavaid kodutekstiile;  teha oma rõivaste juures lihtsamaid parandustöid; saab aru 14   vajadusest hoida puhtust ja korda;  vajadusest olla võimalikult täpne oma töö teostamisel;  et omatehtu võib teha kodu hubaseks; teab, et  ilu loomine nõuab tööd ja pingutust;  omavalmistatud kingitustega saab teha teistele inimestele rõõmu. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja õppeaasta kokkuvõttev hinnang. Kunstiõpetus (60 tundi) Õppe-eesmärk Kunstiõpetuse mooduliga taotletakse, et õpilane:  õpib märkama ja hoidma ilu enda ümber;  arendab oma vaatlusoskust ja nägemisvõimet;  arendab kujundilist ja ruumilist mõtlemist, kujutlusvõimet;  arendab mälu, sensormotoorset koordinatsiooni, motoorikat;  saab kogemuse ja õpib kunsti kaudu väljendama oma tundeid, mõtteid, arendades nõnda loovust ja fantaasiat;  rikastab oma tundevaldkonda, arendab ja süvendab eneseusku oma võimetesse;  õpib praktiliselt tundma erinevaid jõukohaseid kunstitehnikaid;  saab võimaluse arendada oma eneseväljendamise meisterlikkust kunstilise (käelise) tegevuse kaudu;  õpib kasutama ohutuid ja otstarbekaid töövõtteid, säästlikku materjalikasutust ning arendab oma töökultuuri;  õpib vaatlema kunstiteoseid, arendades nii oma kunstimaitset ja arusaamist ümbritsevasse;  püüab edaspidi omandatud oskusi rakendada oma igapäevaelus. Õppesisu Kujutamis- ja vormiõpetus Eluslooduse (loomad, linnud, putukad jne iseloomulikus asendis ja liikumises), eluta looduse (kivid, vesi jne) ja tehisvormide kujutamine joone ja silueti abil. Ruumilisus. Tutvumine geomeetriliste põhivormidega seoses igapäevaesemetega (ruumiliselt voolimisel keraamikatundides ja meisterdamisel ning tasapinnaliselt joonistamisel ja maalimisel figuuride ülesehitamise ühe võttena). Värvi-, kompositsiooni – ja perspektiiviõpetus Põhivärvid (kollane, punane, sinine) ja nende segamisel saadavad II astme värvid (oranž, roheline, violett). Külmad ja soojad värvid. Meeleolu väljendamine värvidega. Pildi pinna organiseerimine (kujutatava suuruse ja paberiformaadi erinevad suhted). Pea- ja kõrvalelemendid ning taust. Pildi 15 üksikosade tasakaal. Rütm. Suuruse vähenemine kauguses - perspektiiv. Läbiv teema turvalisus, keskkond ja säästev areng. Disaini- ja kirjaõpetus, meisterdamine Meisterdamine, lähtudes otstarbest, materjalist ja võimalustest ning vajadustest (kaardid, pakendid, ruumikaunistused, maskid, muusikariistad (kõristid) vms. looduslikest ja tehismaterjalidest). Rütmiharjutused ja mängud kirjaelementide (oma nime kujutamine, plakat vms) ja tähtedega (joonistatult, maalitult, rebitult, volditult). Seos eesti keelega- luuletused, informatiivne tekst; muusikaga – rütmi ja kõla tekitamine erinevate materjalidega. Vestlused kunstist Kunst (arhitektuur, skulptuur(keraamika, pisiplastika), maal, graafika) ümbritsevas keskkonnas. Oma kodulinna, kodumaja/korteri või toa kujundus. Tarbekunst ja selle liigid. Teater, muusika, kino – seos kujutava kunstiga. Kaaslaste tööde analüüs, tolerantne suhtumine kaasõpilaste töödesse – loomingulise eneseväljenduse mitmekesisus ja erilisus. Tehnikad ja materjalid Keraamika. Voolimine savist. Pisiplastika. Savi rullimine, veeretamine, detailide ühendamine ja dekoori kujundamine. Pintselglasuurid. Graafika. Joonistamine pliiatsi, värvi- ja viltpliiatsitega, markeritega. Punkti ja joone kasutamine faktuuri loomiseks. Paljundusgraafika: natuur-, papi- ja materjalitrükk guaššiga. Maal. Kattevärvidega (guašš jt) maalimine spontaanselt või läbimõeldult. Maalilise pinna saamine kriidi- ja õlipastellidega. Töötamine klaasivärvidega – vitraaž, klaasesemete kaunistamine. Meisterdamine loodus- ja tehismaterjalist (pakendid, plastid, tekstiil, makulatuur jne). Voltimine: kaardid, pakendid jne; Kollaaž rebituna värvipaberitest ja/või makulatuurist, täiendatud erinevate materjalidega – nn. „prügikastikunst“. Läbiv teema keskkond ja säästev areng. Õpitulemused Õppija:  oskab ohutult kasutada kunstitööks vajalikke töömaterjale, -vahendeid;  oskab märgata ilu enda ümber ja püüab seda väljendada oma loomingu kaudu;  omab ettekujutust erinevatest kunstitehnikatest ja on suuteline vastavalt võimetele end kunstiliselt väljendama lihtsamates tehnikates;  omab ettekujutust keraamika põhilistest töövõtetest ja oskab lihtsamaid tehnikaid, on suuteline juhendamisel voolima pisiplastikat jms. vastavalt oma fantaasiale;  on tutvunud põhiliste kompositsioonialustega, värviõpetusega;  oskab kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada;  on tunnetanud ja teab kunstilise eneseväljenduse positiivset mõju inimese enesetundele, väärtushinnangutele;  väärtustab enda ja teiste kunstilist loomingut;  märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas. 16 Hindamine Õppija tegevuse ning toimetuleku kohta antakse hinnangut pidevalt õppeprotsessi jooksul eelkõige läbi positiivse tunnustuse, arvestades individuaalset võimekust, püüdlikkust ja motivatsiooni. Võimaluse korral toimub tunni lõpus kunstitööde ühine vaatlus, arutelu ning arvamuste avaldamine. Hinnatakse:  õppeprotsessis aktiivset osalemist vastavalt võimetele, praktiliste ülesannete teostamist;  originaalsust ja enesealgatust;  töödistsipliini ja korrektsust;  töökoha ja töövahendite korrashoidu ja tööohutusnõuete täitmist. Hindamine: arvestatud  kui õppur töötab aktiivselt ja püüdlikult kaasa vastavalt oma võimetele,  on osalenud vähemalt 1/2 õppetundides,  ning valmistanud vastavalt oma võimetele vähemalt 3 õppetööd poolaasta jooksul. mittearvestatud  kui õppur pole osalenud õppetundides - puudunud mõjuva põhjuseta rohkem kui 1/2 ettenähtud tundidest,  ning ei ole võimeline esitama vähemalt 3 õppetööd poolaasta jooksul. Kehaline arendamine (70 tundi) Õppe-eesmärk Liikumine tugevdab tervist, parandab üldmotoorikat ja koordinatsiooni, toetab ja arendab eneseteenindus- ja suhtlemisoskust, stimuleerib kujutlusvõimet. Füüsiliste harjutuste sooritamine annab õppijale rahuldustunnet saavutatust ja enesekindlust, mis on omakorda aluseks julgusele iseseisvalt tegutseda. Kehalises arendamises on oluline füsioterapeudi individuaalne lähenemine vastavalt õpperühmale ja õppija füüsilisele tasemele. Seda arvesse võttes on oluline füsioterapeudi oskus valida jõukohaseid ja arusaadavaid harjutusi ja õppekavasse loovalt suhtuda. Sobiv harjutuste valik võimaldab õpetada õppijaid liikumisest rõõmu tundma. Võimaluse korral osalevad õppijad loovteraapiates (loovtants, muusikateraapia jmt). Kehalise arendamise eesmärgiks on:  Kehaliste võimete - vastupidavuse, kiiruse, koordinatsiooni, tasakaalu, lihasjõu, painduvuse arendamine  Erinevate liikumisharrastuste tutvustamine  Tahteomaduste - sihikindluse, püsivuse, visaduse, otsustavuse, julguse, initsiatiivi, iseseisvuse, enesevalitsemise, kannatlikkuse arendamine  Kuulamis- ja jälgimisoskuse kujundamine; korralduste täitmise ja meeskonnatöö oskuse arendamine  Enesekindluse ja iseseisva toimetuleku parandamine  Teadlikkuse tõstmine õigetest asendites liikumisel ja töötamisel, spordi tegemisel  Hügieeniharjumuste kujundamine 17 Õppesisu Erineva pikkuse, koormuse, kiiruse ja iseloomuga kõndimis- ja võimalusel jooksuharjutused. Harjutused erinevates asendites, hüppe- ja hüplemisharjutused. Jõu, osavuse ja koordinatsiooniharjutused erinevate vahenditega. Venitusharjutused painduvuse arendamiseks. Harjutused ja mängud basseinis, ujumine. Võimalusel suusatamine. Rühiharjutused, kerelihaste treening erinevates asendites abivahenditega. Kombineeritud rühi- koordinatsiooni ja tasakaaluharjutused. Vajadusel harjutused individuaalse harjutuskava alusel rühi parandamiseks. Tasakaalu arendamiseks kõnd erinevatel vahenditel (bosu, tasakaalupadi, poom, köis). Mängud rühi ja tasakaalu arendamiseks (üksteise matkimine, käest kinni liikumine). Virgutusvõimlemine ja lõdvestusharjutused. Kehatunnetusharjutused. Lihtsate korralduste alusel ja eeskuju järgi erinevate liigutuste sooritamine. Tähelepanu juhtimine kehaosade erinevatele liigutuste sooritamise võimalustele. Harjutused erinevate tasandite ja kehaasendite tajumiseks: istudes, põlvitades, neljakäpukil liikumine, rullimine, roomamine. Matkimine- tegevused, loomad jmt. Harjutused keharaskuse ülekandmiseks ühelt kehapoolelt teisele. Kehapiiride tajumine, kujutlusmatk läbi keha. Kõnd erinevatel viisidel (tagurpidi, kandadel, käpuli, pausidega jm). Kehatunnetus ja ruumitaju kombineeritud harjutused (liikumine paarilisega, rühmaga ühes tempos, üksteise peegeldamine, imiteerimine). Tantsu ja rütmiharjutused. Harjutused enda energiavaru hindamiseks ja säästmiseks. Liikumisharjutused ja seltskonna- ning võistlusmängud paaris või rühmas. Järjekorra pidamine, kokkulepete (lihtsate reeglite) täitmine. Võitmine ja kaotamine, jagatud emotsioonid (kehakeel ja häälekas ning kohane eneseväljendus). Ilmale ja tegevusele vastava riietuse valik, hügieenitoimingud kehalise arendamise järgselt. Hindamine Arvestatud tulemuseks loetakse õppeaasta jooksul vähemalt 50% osavõttu kehalise arendamise tundidest. Õpitulemusi hinnatakse vastavalt õppija võimetele:  oskab valida tegevusele ja ilmastikule vastavat riietust ning peseb end kehalise arendamise järgselt  kuulab, jälgib, täidab korraldusi, reageerib keelule ja suudab viia lõpuni alustatud tegevuse  osaleb tunnis aktiivselt 18 III ÕPPEKAVA KOOSTAJAD Kaire Lattik – eripedagoog, sotsiaalset toimetulekut toetava õppe õppesuuna juht Raido Sirvi – arvutiõpetuse õpetaja Ilme Vannas – kunstiõpetuse õpetaja Marje Tust – käsitöö õpetaja; kangakudumise õpetaja Tarmo Kalmann – puiduüksuse juht ja õpetaja Kadri Joost– füsioterapeut 19 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Aadress: Astangu 27 13519 TALLINN Tel: 687 7231 E-post: [email protected] Toiduainetetöötluse ja tootmise valdkond Õppekava nimetus: PAGARITÖÖ (BAKER) Õppekava maht: 2352 tundi Õppekeel: eesti keel Õppevorm: päevane Kursuse õppegrupi suurus: kuni 6 õppijat Keskuse direktori kinnitus: Kinnitan: MARI RULL…………………………………………….…………….( allkiri) “28” oktoober 2015.a. käskkiri nr 4.1-1/49 õ Sisukord I ÜLDOSA ........................................................................................... 3 1. Õppekava koostamise alus ...................................................................... 3 2. Kursuse eesmärk ................................................................................ 3 3. Sihtgrupp......................................................................................... 3 4. Õppekava struktuur, praktikakorraldus, valikõpingute võimalused ja tingimused. ............ 4 6. Üldised hindamise põhimõtted .................................................................. 6 7. Õpingute lõpetamine (sh lõpueksam) ........................................................... 7 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ......................................................... 8 TEOREETILIS-PRAKTILISED TÖÖÕPPE MOODULID .............................................. 8 1. Hügieen ja ohutustehnika........................................................................ 8 2.Toorained ja toiduhügieen ....................................................................... 9 3. Pärmitaigna valmistamine, töötlemine ja vormimine ........................................... 10 4.Täidised pagari – ja kondiitritoodetele ......................................................... 12 5. Plaadikoogid ja pirukad, rasvküpsetised ....................................................... 13 6. Toodete kergitamine, viimistlemine ja küpsetamine ........................................... 14 8. Pärmita taignad. Leib ........................................................................... 16 9. Küpsised ........................................................................................ 17 10. Koogid ......................................................................................... 18 11. Toodete lõppviimistlus ja kvaliteedinõuded .................................................. 19 12. Tellitud tooted ................................................................................. 20 13. Klienditeenindus ............................................................................... 21 SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID .............................. 22 14. Eesti keel ja matemaatika ...................................................................... 22 15. Inimeseõpetus ................................................................................. 28 16. Arvutiõpetus ja eesti keel...................................................................... 29 17. Kunstiõpetus .................................................................................. 31 18.Kehaline arendamine ........................................................................... 33 PRAKTIKA ......................................................................................... 35 IV ÕPPEKAVA KOOSTAJAD ...................................................................... 37 2 Pagaritöö kursuse õppekava I ÜLDOSA 1. Õppekava koostamise alus Õppekava koostamise aluseks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 9, lg 2, pt 6. Õppesisu väljatöötamisel on arvestatud Keskuse õppijate hariduslike erivajadustega. Õppija õpib käesoleva õppekava alusel vastavalt oma võimetele ning õpetajal/juhendajal on õigus õppesisu vastavalt kohandada. Igale õppijale koostatakse kursuse õppekava alusel tegevuskava, mis on tema õpingute kohandamise alusdokumendiks. Õppija õpitulemused kajastuvad tunnistuse lisana väljastataval õiendil ning üleminekuplaanis. 2. Kursuse eesmärk Pagaritöö kursus on tööõppe kursus, mille eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada võimalikult iseseisvaks toimetulekuks ja töötamiseks vajalikud teadmised ja oskused; luua baas positiivseks ellusuhtumiseks ning jätkuvaks õpivalmiduseks. Pagaritöö kursusel õppides on õppijal võimalik omandada tööoskused töötamiseks avatud tööturul, kaitstud töö või muudes töö vormides vastavalt oma võimetele. 3. Sihtgrupp Pagaritöö kursusele on oodatud puudest tingitud erivajadusega tööealised inimesed, kelle haridusvajadus (huvid, soovid ja võimed) vastab pagaritöö kursuse õppekava eesmärkidele ning kelle tervislik seisund võimaldab töötada pagari erialal. Õppima asumise eelduseks on vastav soovitus Keskuse vastuvõtukomisjonilt. Õppijate vastuvõtt pagaritöö kursusele toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppijate vastuvõtukorrale. 3 4. Õppekava struktuur, praktikakorraldus, valikõpingute võimalused ja tingimused. Pagaritöö kursuse õppekava maht on 70 õppetöö nädalat, mis jagunevad kahele õppeaastale. Üks õppeaasta sisaldab 28 auditoorse ja praktilise töö nädalat ning 7 praktika nädalat. Üks õppetöö nädal sisaldab 32 akadeemilist tundi õppetööd. Üks praktika nädal sisaldab 40 akadeemilist tundi tööd. Käesolevas õppekavas on õppenädala 32 tundi jagatud teoreetilis-praktiliseks tööõppeks ning sotsiaalset toimetulekut toetavate ainete õppeks. Valikõpinguid käesolevas õppekavas ei ole. Juhul, kui õppija ei läbi õppekava täies mahus või osaleb täiendavalt mõne mooduli õppetöös, kajastub see õppija tegevuskavas. Praktika maht on 7 õppetöö nädalat, mis sisaldab 280 akadeemilist tundi tööd praktikaettevõttes. Praktika sooritavad õppijad kahes osas: 3 nädalat sügisel või talvel ja 4 nädalat kevadel. Õpingute ajastruktuur: õppeaasta jaguneb 2 õppesemestriks: sügissemestriks (15 õppenädalat) ja kevadsemestriks (20 õppenädalat). Õppeaasta sisaldab 4 vaheaega: sügisvaheaeg (1 nädal), jõuluvaheaeg (2 nädalat), kevadvaheaeg (1 nädal) ja suvevaheaeg (13 nädalat). 4 5. Moodulite nimetused ja mahud Jrk Moodulite nimetused Kogu- Maht 1. õppeaastal Maht 2. õppeaastal nr maht Auditoorne ja Auditoorne ja tundide praktiline töö akad. praktiline töö akad. s tundides nädalas tundides nädalas I pa II pa I pa II pa I Teoreetilis-praktilised tööõppe 1344 24 24 24 24 moodulid 1. Hügieen ja ohutustehnika 1 1 1 1 2. Toorained ja toiduhügieen 1 1 1 1 3. Pärmitaigna valmistamine, töötlemine ja 5 4 4 4 vormimine 4. Täidised pagari- ja kondiitritoodetele 2 2 2 2 5. Plaadikoogid ja pirukad, rasvküpsetised 2 2 1 1 6. Toodete kergitamine, viimistlemine ja 4 4 3 3 küpsetamine 7. Pärmi-lehttaigna valmistamine - 2 1 1 8. Pärmita taignad. Leib 1 1 1 1 9. Küpsised 1 1 2 2 10. Koogid 1 1 2 2 11. Toodete lõppviimistlus ja 2 1 1 1 kvaliteedinõuded 12 Tellitud tooted 1 1 2 2 13. Klienditeenindus 3 3 3 3 II Sotsiaalset toimetulekut toetavad 448 8 8 8 8 ained 14. Eesti keel ja matemaatika 112 2 2 2 2 15. Inimeseõpetus 60 2 - 2 - 16. Arvutiõpetus ja eesti keel 112 2 2 2 2 17. Kunstiõpetus 52 - 2 - 2 18. Kehaline arendamine 112 2 2 2 2 IV Praktika 560 KOKKU 2352 32 32 32 32 5 Õppija arengut ja õppimist toetavad rehabilitatsioonitegevused viiakse läbi vastavalt isiklikule rehabilitatsiooniplaanile ja õppija haridusvajadusele. Õppija koormus nädalas (auditoorsed tunnid, praktiline töö, rehabilitatsioonitegevused ja muud arendavad tegevused) ei ületa 40 tunni piiri. Toetava tegevusena pakutakse igale õppijale karjäärinõustamist. Nõustamine toimub vastavalt rühma ja õppija vajadustele. Tegevusi viiakse läbi rühmatööna ja individuaalselt. Karjäärinõustamise eesmärgiks on aidata õppijal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. Karjäärinõustamine sisaldab:  õppija huvide, oskuste ja võimete analüüsimist  erinevate töötamise võimaluste tutvustamist  arutelu õppimise ja töötamisega seotud teemadel  töökatsete ja/või praktikate läbiviimist lähtudes õppija vajadustest  ettevõttekülastusi  toetust oma eesmärkide püstitamisel ja edasiste tegevusvõimaluste leidmisel Nõustamise tulemusena tunneb õppija paremini oma huvisid, võimeid ning tegevusvõimalusi ja on vähese toega võimeline tegema omale sobiliku valiku edasiõppimiseks, töötamiseks või muuks aktiivseks tegevuseks. 6. Üldised hindamise põhimõtted Õppijate õpitulemuste hindamine toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemis- ja tööõppekursuste hindamisjuhendile (kinnitatud direktori “14” septembri 2015.a käskkirjaga nr 4.1- 1/38õ). Vähemalt kahel korral aastas toimuvad õppijaga arenguvestlused, kus arutletakse õppija arenguga seotud küsimusi ning seatakse eesmärke järgmiseks õppeperioodiks. 6 7. Õpingute lõpetamine (sh lõpueksam) Esimese kursuse lõpus sooritavad õppijad teoreetilis-praktilise üleminekueksami ja teise kursuse lõppedes lõpueksami. Õppija teeb eksamil hindamiseks praktilise töö ning kommenteerib seda komisjoni ees (vastavalt individuaalsetele vajadustele kas suuliselt, kirjalikult või teisel alternatiivsel viisil - viipekeeles, graafiliselt jmt). Õppija poolt saavutatud pädevuste taset hindab Keskuse direktori käskkirjaga kinnitatud komisjon. Komisjon hindab tehtud praktilist tööd, selle töö kommenteerimist ja vajadusel ka kutsealase raudvaraga seotud küsimustele vastamist või ülesannete lahendamist. Lõpueksami teemade valikul lähtutakse kursuse õppekavast. Õpingud loetakse lõpetatuks:  pärast kursuse õppekava või kursuse õppekava alusel koostatud individuaalse tegevuskava läbimist õppijale võimetekohases mahus ja kursuse õppekavas või individuaalses õppekavas määratletud õpitulemuste saavutamist ning lõpueksami sooritamist positiivsele hindele; Kursuse õppekava või individuaalse tegevuskava täies (aja-)mahus läbinud ja lõpueksami sooritanud õppijad saavad õpingute sisu, mahtu ja tulemust kajastava Keskuse tunnistuse või õiendi pagaritöö kursusel osalemise kohta. Lisaks väljastatakse igale õppijale üleminkuplaan, mis sisaldab informatsiooni ja nõuandeid edasise tegevuse toetamise eesmärgil. 7 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED TEOREETILIS-PRAKTILISED TÖÖÕPPE MOODULID 1. Hügieen ja ohutustehnika (56 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  tutvuda pagari – kondiitritöökoja sisekorraeeskirjade ja tervisekaitsenõuetega;  õppida järgima isikliku hügieeni ja tööhügieeni nõudeid;  omandada piisav teoreetiline ja praktiline ettevalmistus tööohutuse nõuetest kinnipidamiseks pagaritoodete tootmisel;  õppida järgima töökeskkonna säilimise, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid;  õppida tundma pagaritöödeks kasutatavate seadmetega töötamise üldiseid ja spetsiifilisi ohutusnõudeid;  õppida väärtustama tervislikke eluviise, hoiduma teadlikult ohust töö- ja olmekeskkonnas. Õppesisu Tutvumine töökodade sisekorraeeskirjadega. Töökodade mikrokliima ja selle mõju tervisele. Tervislikud vastunäidustused pagari ja kondiitri erialal töötamiseks. Tööriietus. Isikliku hügieeni nõuded. Tööhügieeni nõuded (nõutav isiklik hügieen, töövahendite ja töökoha puhtus). Elektriseadmed ja elektriohutus. Tuleohutuse nõuete järgimine pagaritöökojas. Ohutusnõuded töötamisel pagaritöökoja seadmetega (kaalud, taignasegamismasin, taignarullimismasin, taigna tükeldusmasin, kergitus- ja küpsetusahi, fritüür, vahustamismasina tööks vajalikud väikevahendid). Tööseadusandlus. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldamine pagaritöökojas. Isiklikud töökaitsevahendid. Perioodiline tervisekontroll ja kutsehaiguste ennetamine. Esmaabi töötraumade korral. Adekvaatne tegutsemine ohu olukorras või õnnetusjuhtumi puhul. Õpitulemused Õppija teab:  pagaritöökodades enimkasutatavaid seadmeid, nende otstarvet ning ohutusnõudeid töötamiseks nendega.  Õppija oskab:  järgida isikliku hügieeni, tööhügieeni ja töötervishoiu nõudeid. Hindamine  Lähtuvalt tööohutuse ja tervisekaitse seisukohtadest hinnatakse:  õppija praktilist tegevust seadmete tööks ettevalmistamisel ja nendega töötamisel;  oskust täita ohutustehnika nõudeid; oskust täita isikliku tööhügieeni nõudeid. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Mooduli õpitulemusi hinnatakse protsessihinnangutena kogu õppeperioodi jooksul. Protsessihinnanguid arvestatakse mooduli kokkuvõtva hinnangu väljapanemisel. 8 2.Toorained ja toiduhügieen (56 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus õppida:  tundma erinevaid tooraineid (põhi- ja abitooraineid), nende koostist, omadusi (kvaliteet, toiteväärtus, maitseomadused jm) ning kasutamise võimalusi;  ette valmistama erinevaid tooraineid;  tundma toorainete säilitamist ja toorainete kvaliteedi hindamist;  tundma toiduseaduse üldnõudeid, toiduhügieeni üldeeskirju;  tundma toiduhügieeni rikkumise tagajärgi;  tagama toiduohutust. Õppesisu Põhi- ja abitoorainete, valmistoodangu õige kasutamine, säilitamine, pakendamine ja kaubastamine. Õpitulemused Õppija teab:  toorainete säilitamis- ja realiseerimistingimusi;  toiduseaduse üldnõudeid, toiduhügieeni üldeeskirju;  toiduhügieeni rikkumise tagajärgi. Õppija tunneb:  põhi- ja abitooraineid ning nende kasutamist;  enamkasutatavaid mahu- ja massiühikuid. Õppija oskab:  säilitada ja kasutada õigesti põhi- ja abitooraineid;  ära hoida toorainete saastumist;  kasutada toorainete õigete koguste määramiseks kaalu. Hindamine Hinnatakse:  toiduseaduse üldnõuetest kinnipidamist;  toorainete ja toodete õiget kasutamist, säilitamist; Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Mooduli õpitulemusi hinnatakse protsessihinnangutena kogu õppeperioodi jooksul. Protsessihinnanguid arvestatakse mooduli kokkuvõtva hinnangu väljapanemisel. 9 3. Pärmitaigna valmistamine, töötlemine ja vormimine (239 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  omandada põhiteadmised pärmitaigna valmistamise tehnoloogiast;  omandada teadmisi pärmitaigna moodustumisest ja käärimisprotsessidest;  õppida määrama taigna valmidust;  õppida arvutama taigna väljatulekut.  õppida tundma erinevate kaalude tööpõhimõtet ja kasutamist;  õppida kasutama tükeldus- ja vormimismasinaid;  õppida kasutama tööks vajalikke väikevahendeid (taignarullid, lõikekettad jm);  omandada taigna töötlemis- ja vormimisoskused;  omandada pärmitaignast lihttoodete valmistamise oskus. Õppesisu Pärmitaigna valmistamise tehnoloogia. Taignasegamismasina tööpõhimõte. Taignate valmistamiseks vajaliku vedeliku arvestus. Taigna temperatuur. Taigna segamiskestvus. Taigna konsistentsi määramine. Taigna valmiduse määramine. Erinevad kaalud, nende kasutamine. Tükeldus- ja vormimismasinate tööpõhimõte ja ohutustehnika nõuded. Pärmitaigna töötlemine ja vormimine käsitsi ja masinaga. Pärmitaignast lihttoodete valmistamine (näiteks kaneelirull, kuklid, batoonisaiad jm). Õpitulemused Õppija oskab:  käsitseda taignasegamismasinat;  valmistada pärmitaignat;  arvestada vee kogust ja valida taigna temperatuuri;  määrata taigna valmidust  kasutada erinevaid lauakaalusid;  kasutada tükeldus- ja vormimismasinaid;  töödelda taignat;  vormida ja valmistada pärmitaignast lihttooteid (näiteks kaneelirull, kuklid, batoonisaiad jm). Õppija teab:  pärmitaigna valmistamiseks kasutatavaid tooraineid;  pärmitaigna valmistamiseks kasutatavaid tehnoloogiaid. Hindamine Hinnatakse:  toorainete tundmist ja kasutamist;  oskust käsitseda taignasegamismasinat;  oskust kasutada pärmitaigna valmistamise tehnoloogiat;  valmis taigna kvaliteeti.  pärmitaigna töötlemisoskust ja õigeid töövõtteid;  seadmete kasutamise oskust ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamist; 10   valmistoodangu kvaliteeti. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Moodulis kirjeldatud õpitulemuste kohta saab õppija kokkuvõtva hinnangu. 11 4.Täidised pagari – ja kondiitritoodetele (112 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus õppida:  valmistama erinevaid soolaseid ja magusaid täidiseid;  toidu kvaliteedi tagamise aluseid;  täidiste kasutamise ja säilitamise tingimusi;  hindama täidiste maitseomadusi;  valmistama erinevatest taignaliikidest tooteid. Õppesisu Erinevad toorained ja nende ette valmistamine. Kuumtöötlusviisid. Ohutustehnika nõuetest kinnipidamine kuumtöötlemisel. Täidiste valmistamise tehnoloogiad (näiteks kohupiimatäidis, õunatäidis, lihatäidis jm). Täidiste kasutamine. Kvaliteedinõuded täidistele. Pulbriliste täidiste ,küpsetuskindlate täidiste, puistete valmistamine ja kasutamine. Erinevate –st taignaliikidest toodete valmistamine. Õpitulemused Õppija teab:  täidiste säilitus- ja kvaliteedinõudeid. Õppija tunneb:  kuumtöötlemise tehnoloogiaid (keetmine, hautamine jne);  erinevate pirukate ja plaadikookide valmistamise tehnoloogiaid. Õppija oskab:  valmistada erinevaid täidiseid ja puisteid (näiteks kohupiimatäidis, õunatäidis, streisel jm);  kinni pidada ohutustehnika nõuetest kuumtöötlemisel;  valmistada erinevate täidistega pirukaid ja plaadikooke. Hindamine Hinnatakse:  täidiste valmistamise oskust;  töös vajalike seadmete ja töövahendite ohutut kasutamist;  maitseainete õiget kasutamist;  valmistoodete kvaliteeti. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Moodulis kirjeldatud õpitulemuste kohta saab õppija kokkuvõtva hinnangu. 12 5. Plaadikoogid ja pirukad, rasvküpsetised (84 tundi) Õppe-eesmärk Õppijal on võimalus õppida:  valmistama pärmitaignast pirukaid ja plaadikooke  omandada teadmisi rasvküpsetiste valmistamiseks kasutatavatest toorainetest;  omandada teadmisi rasvküpsetiste valmistamise tehnoloogiast;  omandada teadmisi rasvküpsetiste valmistamiseks kasutatavatest seadmetest ja nende ohutust kasutamisest;  õppida valmistama rasvküpsetisi. Õppesisu Erinevate pirukate ja plaadikookide valmistamine. Rasvküpsetiste toorained. Rasvküpsetiste valmistamiseks kasutatavad seadmed (taignamasin, fritüür, keediseprits jm). Erinevate täidiste valmistamine ja kasutamine. Ohutustehnika nõuded rasvküpsetiste valmistamisel. Erinevate rasvküpsetiste valmistamine. Rasvküpsetiste lõppviimistlus. Õpitulemused Õppija teab  lihtpärmitaigna valmistamise tehnoloogiat Õppija tunneb  kuumtöötlemise tehnoloogiaid  erinevate pirukate ja plaadikookide tehnoloogiaid  rasvküpsetiste valmistamiseks kasutatavaid tehnoloogiaid. Õppija oskab  valmistada erinevate täidistega pirukaid ja plaadikooke  ohutult käsitseda rasvküpsetiste valmistamiseks kasutatavaid seadmeid;  valmistada erinevaid rasvküpsetisi (näiteks moosipallid). Hindamine Hinnatakse  täidiste valmistamise oskust  tööks vajalike seadmete ja töövahendite ohutut kasutamist  maitseainete õiget kasutamist  valmistoodete kvaliteeti Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Moodulis kirjeldatud õpitulemuste kohta saab õppija kokkuvõtva hinnangu. 13 6. Toodete kergitamine, viimistlemine ja küpsetamine (196 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus õppida:  hindama pärmitaignast toodete kerke tähtsust;  kasutama erinevaid viimistlusviise.  tundma küpsetusahju tööpõhimõtet ja ohunõudeid töötamiseks küpsetusahjuga.  valima erinevaid küpsetusrežiime. Õppesisu Kerkimisel toimuvad protsessid. Kerkeks vajalike tingimuste loomine. Kerke kindlaksmääramise tunnused. Kerke katkestus. Kerke kestvus. Erinevad viimistlusviisid. Küpsetusahjude kasutamine erinevatele toodetele. Õige küpsetusrežiimi valik. Toodete küpsuse kindlaksmääramine. Küpsemisel toimuvad protsessid. Küpsemiskadu, selle arvutamine. Õpitulemused Õppija oskab:  planeerida ja järjestada töölõike;  kasutada kerkekappi;  määrata toodete kerkevalmidust;  teha valikuid erinevate viimistlusviiside vahel;  käsitseda viimistluseks vajalikke seadmed ja töövahendeid.  kasutada küpsetusahju ja valida erinevaid küpsetusrežiime;  määrata toodete valmidust;  arvutada küpsemiskadu;  küpsetada väikesaiu, plaadikooke, pirukaid, batoonisaiu. Õppija teab:  ohutusnõudeid töötamisel küpsetusahjuga. Hindamine Hinnatakse:  oskust planeerida tööd;  oskust otsustada pagaritoodete kerke valmiduse üle;  oskust valida õige viimistlusviis ja töövahendid selleks  oskust valida küpsetusahju õiget töörežiimi;  oskust määrata toote valmidust;  valmistoodete kvaliteeti. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Mooduli õpitulemusi hinnatakse protsessihinnangutena kogu õppeperioodi jooksul. Protsessihinnanguid arvestatakse mooduli kokkuvõtva hinnangu väljapanemisel. 14 7. Pärmi-lehttaigna valmistamine (54 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  omandada teadmisi pärmi-lehttaigna valmistamisel kasutatavatest toormaterjalidest;  omandada teadmisi pärmi-lehttaigna valmistamise tehnoloogiast;  õppida valmistama pärmi-lehttaignast tooteid. Õppesisu Pärmi-lehttaigna valmistamisel kasutatavad seadmed (taignamasin, rullimismasin, taignarullid jm). Pärmi-lehttaigna valmistamise tehnoloogia (taigna valmistamine, taigna kihistamine). Taigna vormimine. Erinevate töötlemis-, kerke- ja küpsetusrežiimide valik. Toodete valmistamine. Toodete viimistlemine enne ja peale küpsetamist. Õpitulemused Õppija teab:  pärmi-lehttaigna valmistamisel kasutatavaid tooraineid, seadmeid, abivahendeid;  pärmi-lehttaigna valmistamise tehnoloogiat. Õppija oskab:  valmistada erinevaid pärmi-lehttaignast tooteid (näiteks croissant, viini saiad). Hindamine Arvestuslikult hinnatakse:  toorainete tundmist;  toodete valmistamiseks kasutatavate seadmete tundmist;  toodete valmistamiseks kasutatavate tehnoloogiliste režiimide tundmist;  toodete viimistlemist;  valmistoodangu kvaliteeti. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Moodulis kirjeldatud õpitulemuste kohta saab õppija kokkuvõtva hinnangu. 15 8. Pärmita taignad. Leib (56 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  omandada põhiteadmised leiva valmistamiseks kasutavatest toorainetest ja tehnoloogiatest  omandada põhiteadmised pärmita taignatest pooltoodete valmistamise tehnoloogiatest;  õppida valmistama liiva- ja muretaignat, lehttaignat, võibiskviittaignat, beseetaignat, keedutaignat, piparkoogitaignat jt taignaliike.  õppida kasutama taignasegusid;  õppida määrama taigna valmidust;  õppida erinevate taignate valmistamist käsitsi ja masinaga. Õppesisu Erinevate pärmita taignate ja taignasegude valmistamise tehnoloogiad. Pärmita taignate ja taignasegude valmistamiseks kasutatavad seadmed, nende üldised tööpõhimõtted. Leivataigna, liivataigna, muretaigna, biskviittaigna, võibiskviittaigna, bežeetaigna, keedutaigna ja lehttaigna valmistamine. Õigete töövahendite valik. Valminud taignate kvaliteedi hindamine. Õpitulemused Õppija teab:  Erinevate pärmita taignate valmistamise tooraineid ja tehnoloogiaid. Õppija oskab:  käsitseda pärmita taignate valmistamiseks vajalikke seadmeid ja töövahendeid;  valmistada erinevaid pärmita taignaid (leivataigen, liivataigen, muretaigen, biskviittaigen, võibiskviittaigen, bežeetaigen ja lehttaigen, keedutaigen);  hinnata valmis taigna ning toote kvaliteeti. Hindamine Arvestuslikult hinnatakse:  oskust käsitseda pärmita taignate valmistamiseks vajalikke seadmeid;  oskust valida õiged töövahendid;  oskust kasutada pärmita taignate valmistamiseks õigeid tehnoloogiaid;  pooltoodete (liivataigen, muretaigen, biskviittaigen, võibiskviittaigen, bezeetaigen ja lehttaigen, keedutaigen) kvaliteeti. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Mooduli õpitulemusi hinnatakse protsessihinnangutena kogu õppeperioodi jooksul. Protsessihinnanguid arvestatakse mooduli kokkuvõtva hinnangu väljapanemisel. 16 9. Küpsised (84 tundi) Õppe- eesmärgid Õppijal on võimalus:  omandada põhiteadmised erinevatest taignatest (liiva- ja muretaigen, võibiskviittaigen, beseetaigen) küpsiste valmistamise tehnoloogiatest;  süvendada erinevate taignate vormimise oskusi;  omandada tööks vajalike väikevahendite kasutamise oskusi;  süvendada erinevate viimistlusviiside kasutamise oskusi;  omandada erinevate küpsetusrežiimide kasutamise oskusi. Õppesisu Töö planeerimine. Taigna vormimise põhimõtted sõltuvalt toote liigist. Õigete töövahendite valik. Erinevate küpsiste valmistamise tehnoloogiad. Erinevate küpsiste valmistamine (näiteks „Liiva” küpsis, juustuküpsis, „Valeri” küpsis, küpsis „Keeleke”, küpsis „Kevadlill”). Toodete viimistlemine enne ja peale küpsetamist. Küpsetusrežiimi valik erinevatele toodetele. Valminud toodete kvaliteedi hindamine. Õpitulemused Õppija teab:  erinevate küpsiste valmistamise tehnoloogiaid. Õppija oskab:  kasutada erinevaid taignate vormimisviise;  valmistada erinevaid küpsiseid (näiteks „Liiva” , „Juustuküpsis“ , „Valeri ”, „Keeleke”, „Kevadlill”);  ohutult kasutada tööks vajalikke seadmeid ja väikevahendeid. Hindamine Arvestuslikult hinnatakse:  oskust kasutada erinevate taignate vormimisviise;  oskust kasutada tööks vajalikke seadmeid ja väikevahendeid;  oskust valmistada erinevatest taignatest küpsiseid;  oskust hinnata valmistoodete kvaliteeti. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Moodulis kirjeldatud õpitulemuste kohta saab õppija kokkuvõtva hinnangu. 17 10. Koogid ( 84 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  õppida kookide tegemisel kasutatavate erinevate pooltoodete valmistamist ja kasutamist (siirupid, vahukreemid, võikreemid, munavalgekreemid, želeed );  õppida kookide tegemisel kasutatavate erinevate kaunistuste valmistamist ja kasutamist (puistelised kaunistused, želeest kaunistused, šokolaadist kaunistused, glasuurid );  saada teada erinevate pooltoodete ning kookide kvaliteedi- ja realiseerimisnõudeid. Õppesisu Kookide valmistamiseks vajalike seadmete ja töövahendite valik ning kasutamine. Ohunõuded kookide valmistamiseks kasutatavate seadmete käsitsemisel. Tööhügieen, toiduhügieen. Erinevate kaunistuste valmistamine. Erinevatest taignaliikidest kookide valmistamine - liivataignast, biskviittaignast, keedutaignast, võibiskviittaignast keeksid (näiteks liivarõngas, liivariba, rullkoogid, kohupiimatasku, õuna- ja rabarberikoogid). Õpitulemused Õppija teab:  pooltoodete ja kookide kvaliteedi- ja realiseerimisnõudeid. Õppija oskab:  valmistada kooke erinevatest taignatest - liivataignast, biskviittaignast, keedutaignast, võibiskviittaignast keeksid (näiteks liivarõngas, liivariba, rullkoogid, kohupiimatasku, õuna- ja rabarberi koogid). Hindamine Arvestuslikult hinnatakse:  oskust kasutada kookide valmistamisel õigeid tehnoloogiaid;  oskust kasutada kookide kokkupanekul tööoperatsioonide õiget järjestust;  kaunistusmaterjalide õiget valikut ja kasutamist,  oskust hinnata toodete lõppkvaliteeti. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Moodulis kirjeldatud õpitulemuste kohta saab õppija kokkuvõtva hinnangu. 18 11. Toodete lõppviimistlus ja kvaliteedinõuded (71 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  süvendada teadmisi erinevatest kaunistusmaterjalidest ja lõppviimistlustest;  süvendada teadmisi valmistoodangu jahutamise vajalikkusest;  süvendada teadmisi toodete säilitamis-, realiseerimis- ja pakendamisnõuetest. Õppesisu Toodete jahutamise vajalikkus. Erinevate kaunistus- ja viimistlusmaterjalide kasutamine. Toodete säilitus- ja realiseerimisajad, kvaliteedinõuded. Valmistoodangu pakendamise ja väljastamise nõuded. Õpitulemused Õppija teab:  toodete jahutamise vajalikkust;  toodete kaunistus- ja viimistlusmaterjale;  toodete realiseerimisaegu ja kvaliteedinõudeid;  toodete pakendamis- ja väljastamisnõudeid. Õppija oskab:  valida ja kasutada õiget kaunistu- ja viimistlustehnoloogiat;  määrata praaktooteid;  määrata valmistoote kvaliteeti. Hindamine Arvestuslikult hinnatakse:  oskust kasutada õiget kaunistus- ja viimistlustehnoloogiat;  valmistoodete kvaliteeti;  valmistoodete väljatulekut. Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Mooduli õpitulemusi hinnatakse protsessihinnangutena kogu õppeperioodi jooksul. Protsessihinnanguid arvestatakse mooduli kokkuvõtva hinnangu väljapanemisel. 19 12. Tellitud tooted (84 tundi) Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  saada ülevaade tellitavate toodete sortimendist;  omandada teadmisi ja oskusi tellitud toodete valmistamise tehnoloogiatest; Õppesisu Tellitud toodete sortiment. Kasutatavad toorained. Erinevate viimistlusmaterjalide valik ja kasutamine. Toodete praktiline valmistamine. Valmistoodete kvaliteedinõuded. Valmistoodete kvaliteedi hindamine. Valmistoodete pakendamine ja väljastamine. Õpitulemused Õppija teab:  tellitud toodete valmistamisel kasutatavaid tooraineid;  tellitud toodete valmistamise tehnoloogiaid. Õppija oskab:  valmistada mitmesuguseid tellitavaid tooteid (näiteks küpsised ja kringlid);  viimistleda tellitavaid tooteid;  pakendada ja väljastada tellitavaid tooteid; Hindamine Arvestuslikult hinnatakse:  toorainete tundmist;  erinevate tellitud toodete valmistamise oskust; Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Mooduli õpitulemusi hinnatakse protsessihinnangutena kogu õppeperioodi jooksul. Protsessihinnanguid arvestatakse mooduli kokkuvõtva hinnangu väljapanemisel. 20 13. Klienditeenindus (168 tundi ) Õppe- eesmärgid Õppijal on võimalus:  arendada teenindamiseks vajalike suhtlemisoskuseid  saada algteadmisi klienditeenindaja rollist  õppida vastu võtma ja edastama tagasisidet  arendada meeskonnatöö oskuseid Õppesisu Klienditeeninduse põhimõisted. Teenindamise algtõed. Klientide vajadused ja ootused. Nõuded teenindajale. Meeskonnatöö. Teenindamise korraldamine. Tagasiside. Õpitulemused Õppija teab:  kes on ja kuidas käitub teenindaja  nõudeid teenindajale  töötaja on ettevõtte esindaja  meeskonnatöö tähtsust  kuidas ettevõttes teenindust korraldatakse Õppija oskab:  luua endast positiivse mulje  käituda klienditeeninduse tavasituatsioonides pädevalt  võtta vastu ja anda kliendile tagasisidet Hindamine Arvestuslikult hinnatakse:  käitumist klienditeenindajana : suhtlemisoskus, teenidusoskus, meeskonnatöö Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Mooduli õpitulemusi hinnatakse protsessihinnangutena kogu õppeperioodi jooksul. Protsessihinnanguid arvestatakse mooduli kokkuvõtva hinnangu väljapanemisel. 21 SOTSIAALSET TOIMETULEKUT TOETAVATE AINETE MOODULID 14. Eesti keel ja matemaatika (112 tundi) 1.õppeaasta ainemoodul jaguneb 3 teemamooduliks:  reaalarvud, murdarvud, protsentarv, mõõtühikute kümnendsüsteem, arvutused raha ja erinevate mõõtühikutega, majandusliku tegevuse kavandamine;  geomeetria mõisted, ruumigeomeetria;  suhtluskeel ja tarbetekstiõpetus. Arvestades õppijate tunnetuslikku individuaalsust, toimub vajalike oskuste omandamine valdavalt praktilise õpetuse kaudu. Ootused õpitulemuste suhtes on paindlikud. Teemavalik on soovituslik, jättes õpetajale võimaluse vastavalt rühma ja iga õppuri töövõimele, tasemele ja vajadusele jätta kõrvale vähem olulist või lisada täiendavaid teemasid. Keeleõpetus on rakenduslik, eesti keele praktilist tundmist arendatakse keelendite tähenduse avamisega ja kirjaliku ning suulise eneseväljenduse arendamise kaudu. Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  tunda ostu-müügi toiminguid (vajadusel abiga);  arendada suulist kõnet;  arutleda oma tegevuse eesmärkide ja tulemuste üle; arendada või luua  arvu tunnetust ja kujutlust, et mõista, mida antud mõõtarv võib reaalselt kirjeldada;  arvu mõiste rakendamise oskust suuruste mõõtmisel;  suhtlemis- ja kõnevalmidust;  kujutlust teabe küsimise ja leidmise võimalustest;  kõnevalmidust koostöö situatsioonis; valmisolekut oma seisukohti kaitsta;  loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet ja kvantitatiivsete seoste mõistmist matemaatiliste seoste kaudu;  majanduslikku mõtlemist, intuitsiooni ja loovust; omandada  arvutustehnilised vilumused peast, kirjalikult ja kalkulaatori abil arvutamiseks;  kirjaliku suhtlemise ja asjaajamise oskust; rakendada / kasutada  matemaatika-alaseid teadmisi ja oskusi kutsetöö spetsiifikast lähtuvate ülesannete lahendamiseks;  avalikus suhtlemises töö ja isikliku majandamisega seotud sõnavara ja siduskõnet võimalikult tavapärases tähenduses. 22 Õppesisu I REAALARVUD. MURDARV. PROTSENTARV. MÕÕTMINE. REAALARVUD. TÄISARVUD. Täisarvude hulga omadused. Arvu ja numbri mõiste. Arvude aritmeetiline keskmine.Ligikaudsed arvutused (ümardamine). MURDARV.Murdarv:  ühiku jaotamine võrdseteks osadeks;  mitme terviku jaotamine võrdseteks osadeks; PROTSENTARV. Protsentarv, selle rakendamine situatsioonülesannete lahendamisel(kutseala põhioskuste omandamiseks). MÕÕTMINE. Mõõtühikute kümnendsüsteem. Mõõdud ja nimega arvud. Mõõtmine, märkimine. Praktilised arvutused kutseala põhioskuste omandamiseks, arvutused raha ja erinevate mõõtühikutega . II TÖÖ SÕNAVARAGA. Sõna tähenduslik analüüs. Matemaatilise terminoloogia mõistete kirjeldus ja seosed. Erialaspetsiifikast lähtuvate mõistete kirjeldus ja nendevahelised seosed. Oma töö hindamine: hinnangu andmine tegevusele ja tulemusele, jätkuvõimaluste teadvustamine. Õpitulemused I Õppija oskab:  rakendada arvu mõistet suuruste mõõtmisel ja teostada töödes ettetulevaid arvutusi;  anda hinnangut oma tegevusele, otsustele, järeldustele;  põhjendada võimete piires oma seisukohti ja näiteid tuua,  kuulata kaasvestlejat; Õppija teab ja tunneb:  protsendi, murdarvu ja arvu astme mõistet;  kuidas leida ja kasutada vajalikke tekste ja juhendeid. II GEOMEETRIA MÕISTED. RUUMILISED KEHAD. NURGAD. NURKADE MÕÕTMINE. Nurk, nurkade liigitamine. Nurkade mõõtmine, kraad. TASANDILISED KUJUNDID. Kolmnurk, ruut, ristkülik, romb,trapets,nende kirjeldamiseks vajalikud mõisted. Tasandiliste kujundite ümbermõõdud, pindalad. RUUMILISED KEHAD. Hulktahukad, pöördkehad. Prisma, püramiid, silinder,koonus, kera. Praktilised tööd( modelleerimine, konstrueerimine). TÖÖ SÕNAVARAGA. Tasandiliste kujundite ja ruumiliste kehade kirjeldamine ja nendevahelised seosed. Õpitulemused II Õppur oskab(võimalikult iseseisvalt)  käsitseda sirklit, joonlauda ja malli konstrueerimisel ja modelleerimisel;  teostada töös ettetulevaid arvutusi, suudab hinnata tulemuste tõepärasust;  lahendada lihtsamaid kutseerialade spetsiifikast lähtuvaid ülesandeid;  teab ja tunneb 23   matemaatilisi termineid ja oskab neid kasutada;  tasandilisi ja ruumilisi kujundeid, nendevahelisi seoseid ja omadusi;  rakendab  matemaatilisi teadmisi ja oskusi kutseeriala spetsiifikast lähtuvate ülesannete lahendamisel; III MAJANDUSLIKU TEGEVUSE KAVANDAMINE MAJANDUS- JA RAHANDUSMÕISTED. Rahandus- ja majandussuhetesse kuuluvaid seoseid ja mõisteid (raha, valuuta, palk, maksud, hind, võlg, laen, hoiused). TOIDUKORVI MAKUMUS.Kulutuste analüüs (hädavajalikud, valikulised kulud). ARVEPIDAMISE ALUSED. Raamatupidamise ja eelarve mõiste. Tulude ja kulude analüüs. Teisendused rahaga. Hangitud teabe tõlgendamine, elulähedaste situatsioonülesannete lahendamine. Isikliku eelarve koostamine(vajadusel abiga). Õpitulemused III Õppija oskab (võimete piires):  planeerida oma isiklikke ja tööalaseid tegevusi ühiskonnas (vajadusel abiga);  oma seisukohti võimete piires põhjendada ja näiteid tuua;  suhteliselt iseseisvalt leida teavet, seda kasutada ja edastada;  hinnata säästliku eluviisi põhitõdesid; Õppija osaleb  erinevates olmeteemalistes situatsioonides, püüab tulemuslikult kõnelda pingeolukorras. 2. ÕPPEAASTA ainemoodul jaguneb 4 teemamooduliks:  protsentarv, mõõtühikute kümnendsüsteem, mõõtmine;  arvutused raha ja erinevate mõõtühikutega;  ressursside arvestus, hinna- ja aruandlusarvestus;  suhtlus- ja majanduskeel, tarbetekstiõpetus. Arvestades õppijate tunnetuslikku individuaalsust, toimub vajalike oskuste omandamine valdavalt praktilise õpetuse kaudu. Õpetaja teeb teemamoodulitest vastavalt kursuse iseloomule ja õppijate haridusvajadusele valikud moodulite sisu kohta, mis kajastuvad õpetaja tööplaanis. Keeleõpetus on rakenduslik, eesti keele praktilist tundmist arendatakse keelendite tähenduse avamisega ja kirjaliku ning suulise eneseväljenduse arendamise kaudu. Õppe-eesmärgid Õppija oskab  hinnata iseennast, analüüsida oma huve ja oskusi;  analüüsida sääste ja isiklikke rahajuhtimise valikuid (vajadusel abiga);  tunda ostu-müügi toiminguid (vajadusel abiga);  pidada algelist majandusarvestust;  tunda ostu-müügi toiminguid (vajadusel abiga). arendada või luua  suhtlemis- ja kõnevalmidust;  kujutlust teabe küsimise ja leidmise võimalustest; 24   kõnevalmidust koostöö situatsioonis; valmisolekut oma seisukohti kaitsta;  arvu mõiste rakendamise oskust suuruste mõõtmisel;  loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet ja kvantitatiivsete seoste mõistmist matemaatiliste seoste kaudu;  majanduslikku mõtlemist, intuitsiooni ja loovust. omandada  arvutustehnilised vilumused peast, kirjalikult ja kalkulaatori abil arvutamiseks;  kirjaliku suhtlemise ja asjaajamise oskust. kasutada  matemaatika-alaseid teadmisi ja oskusi kutsetöö spetsiifikast lähtuvate ülesannete lahendamiseks;  avalikus suhtlemises töö ja isikliku majandamisega seotud sõnavara ja siduskõnet võimalikult tavapärases tähenduses. Õppesisu I PROTSENTARV. MÕÕTÜHIKUTE KÜMNENDSÜSTEEM. MÕÕTMINE. PROTSENTARV. Protsentarv, selle rakendamine situatsioonülesannete lahendamisel (kutseala põhioskuste omandamiseks).Ligikaudsed arvutused rahaga (ümardamine), majandusülesannete lahendamine. MÕÕTMINE. Mõõtühikute kümnendsüsteem. Mõõdud ja nimega arvud. Praktilised arvutused kutseala põhioskuste omandamiseks, arvutused raha ja erinevate mõõtühikutega (aja-, massi- ja mahuühikutega). Praktilised arvutused kutseala põhioskuste omandamiseks, arvutused erinevate mõõtühikutega (aja-, massi-, mahu- ja rahaühikutega). TÖÖ SÕNAVARAGA. Sõna tähenduslik analüüs. Matemaatilise terminoloogia mõistete kirjeldus ja seosed. Erialaspetsiifikast lähtuvate mõistete kirjeldus ja nendevahelised seosed. 25 Õpitulemused I Õppija oskab  rakendada arvu mõistet suuruste(mahu, massi ja aja) mõõtmisel;  kasutada protsendi mõistet majandus- ja rahandusküsimusi kajastavates ülesannetes;  anda hinnangut oma tegevusele, otsustele, järeldustele;  põhjendada võimete piires oma seisukohti ja näiteid tuua;  kuulata kaasvestlejat; Õppija teab  protsendi mõistet;  kuidas leida ja kasutada vajalikke tekste ja juhendeid. II RESSURSSIDE ARVESTUS. HINNA KUJUNEMINE. KALKULATSIOONI KOOSTAMINE Elulähedaste ülesannete ja erialale vastavate situatsioonülesannete lahendamine(vajadusel abiga). Praktilised ülesanded tööalasest tegevusest. Materjali, tööaja, töövahendite, energia ressursside arvestused ja valikute tegemine (vajadusel abiga). Töö sõnavaraga: eriala-ja majandusalane sõnavara. Majandusmõistete kirjeldamine ja nendevahelised seosed. Õpitulemused II Õppija oskab  teha ressursiarvestusi võimalikult iseseisvalt elu- ja kutsetöö situatsioonides (vajadusel abiga);  korraldada, kavandada ja korrastada oma igapäevase ning tööalase tegevuse aruandlust,  võimetekohaselt suhelda ja asju ajada;  väljendada oma mõtteid, arvamusi, soove ja vajadusi lihtsas keelelises vormis;  ajada oma isikliku või tööeluga seotud asju; Õppija mõistab  turumajanduslikule ühiskonnale iseloomulikke majanduse ja rahandus- asjadesse kuuluvaid seoseid ja mõisteid (vajadusel abiga), kasutab avalikus suhtlemises iseseisvalt olme ja kutsetööga seotud sõnavara ning siduskõnet võimalikult tavapärases tähenduses. III HINNA- JA ARUANDLUSARVESTUS MAJANDUS- JA RAHANDUSMÕISTED. Rahandus- ja majandussuhetesse kuuluvaid seoseid ja mõisteid (raha, valuuta, palk, maksud, hind, võlg, laen, hoiused). Tuludeklaratsioon, selle täitmine. MAJANDUSLIKU TEGEVUSE KAVANDAMINE. Tulud, kulud, elulähedaste situatsioonülesannete lahendamine. Maksude arvestamine. Eluliste ülesannete lahendamine. Hangitud teabe tõlgendamine. ARUTLUS JA TEGEVUSE KAVANDAMINE. Osalus oma individuaalse arengukava õpitulemuste üldistamisel, hindamisel ja kokkuvõtte koostamisel. Hinnangu andmine tegevusele ja tulemusele; otsustused, järeldused; Õpitulemused III Õppija oskab (võimete piires)  planeerida oma isiklikke ja tööalaseid tegevusi ühiskonnas kehtivate hinna-, palga- ja maksureeglite järgi (vajadusel abiga);  koostada lihtsa tegevuse kava; 26   täita tuludeklaratsiooni (vajadusel abiga);  oskab lihtsas keelelises vormis suuliselt ja kirjalikult väljendada oma mõtteid, arvamusi, soove ja vajadusi, seisukohti ja hinnanguid iseenda, töö- ja pereelu, majandus- ning õigusküsimustes; Õppija tunneb  maksude arvestamise ja tuludeklaratsiooni täitmise oskuse vajalikkust ja teab vajaliku abi leidmise võimalusi; Õppija arvestab  avalikul suhtlemisel oma õiguste ja kohustustega seotud aspekte,  püüab järgida ühiskonnas kehtivaid suhtlemisnorme. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja kahe õppeaasta kokkuvõttev hinne. 27 15. Inimeseõpetus (60 tundi ) Õppe-eesmärgid Inimeseõpetusega taotletakse, et õppija:  mõistab iseenda ja teiste käitumist;  mõistab oma tervist ja haigusi;  tunnetab sõpruse, armastuse ja koostöö (kooselu) osa inimsuhetes;  hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest;  omab ülevaadet oma õigusest ja kohustustest täiskasvanuna. Õppesisu I. Mina- pilt. Hügieen. Tervis. Oma tervisliku seisundi hindamine: mis on haigus, mis on puue. Töövõimetuse % Arsti juurde aja kinni panemine, arsti külastus. Retsept. Apteegist ravimite ostmine. Koduapteek. Alkoholi tarvitamine. Suitsetamine. Narkootikumid. Nende mõju tervisele ja käitumisele. Abi saamise võimalused. II. Käitumisreeglid ühiskonnas. Eesti kodaniku õigused ja kohustused. Vägivald. Politsei poole pöördumine. 112 III. Sõprus. Armastus. Armukadedus. Seksuaalsuhted. Vastutus- rasestumisvastased meetodid, turvaseks. Seksuaalne ärakasutamine. Abi saamise võimalused. IV. Kodu loomine: soovid ja võimalused; üürimine, ostmine, sotsiaalkorteri taotlemine. Erinevad lepingud (telefoni, elektri, üüri jne.) Arved. Tasumine. V. Toetused. Rahaprobleemid, kiirlaenud ja võlad. Rahaline ärakasutamine. Inkasso. Abi saamise võimalused. Õppekäigud. Tervishoiumuuseumi külastamine. Vangla külastamine. Politsei külla kutsumine. Naistenõuandla. Noorte nõustamiskeskus. Internet: http://www.amor.ee/, http://www.tai.ee/, http://noorte.kliinik.ee, http://www.hiv.ee/, http://www.narko.ee/, http://www.alkoinfo.ee/kalkulaator/ Õpitulemused: Õppija oskab:  hoida oma tervist;  väärtustada tervislikke eluviise;  kasutada pereplaneerimise lihtsamaid võtteid;  teha vahet soovide ja võimaluste vahel oma elu korraldamisel;  rohkem väärtustada inimestevahelisi suhteid. Hindamine Õpitulemuse hindamine toimub tervikteemade läbimise järel vastavate praktiliste suhtlemisaktide (rollimängud, pedagoogilised draamad, simulatsioonid) või kirjalike tekstide alusel. Õppetegevuses kasutatakse protsessihindamist. Kokkuvõtva hinnangu saab mõlemal õppeaastal poolaasta lõppedes ning nende hinnangute põhjal pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinnang. 28 16. Arvutiõpetus ja eesti keel (112 tundi) Käesolev ainemoodul kujutab endast arvutiõpetuse kursust kahel õppeaastal kogumahuga 116 tundi. Tähelepanu pööratakse suhtlusoskusele internetis ja eesti keele kasutamisele. Olulisel kohal on loovuse arendamine. Kursuse põhieesmärk on aga arvuti praktiline kasutamine oma tulevases elus pagarina. Kursuse struktuur on ühesugune mõlemal õppeaastal, esimesel õppeaastal ühtlustuvad koolitatavate baasteadmised ja teisel õppeaastal on pearõhk praktilisel väljundil. Õppe-eesmärk Õppijal on võimalus:  võimetekohaselt omandada aktiivne arvutikasutamise oskus oma kutsetööks  arendada tänapäevase infoühiskonna suhtlusoskust  õppida pilditööd, sh oma pagaritoodete esitlemist arvutis  õppida tekstitööd, sh oma pagaritoodete tutvustamist arvutis  katsetada arvutamist ja tabelite koostamist kui võimalust oma pagaritoodete ja kasutatud ressursside arvestamiseks  tugevdada õpitahet ja eneseusku. Õppesisu Õppesisu jaguneb 8 teemaks.  Sissejuhatuses käsitletakse arvutiklassis töötamise reegleid ja tervislikku arvutikasutust  Riistvara teemas tutvustatakse arvuti põhikomponente ja lisaseadmeid, vastavaid eestikeelseid termineid ja võrreldakse arvuti ja inimese toimimist. Tutvutakse veebilehega http://www.hinnavaatlus.ee , et leida endale vajalikke riistu sobiva hinnaga.  Tarkvara teemas tutvustatakse programmide olemust ja nende kasutamist kõige üldisemalt. Räägitakse operatsioonisüsteemist ja kontoritarkvarast, viirustõrjest, litsentsiga programmidest ja vabavarast. Õpilased tutvuvad programmidega Internet Explorer, Paint, Picasa, PowerPoint, Word, Excel eelkõige praktiliselt järgnevate teemade läbimisel  Interneti teemas tutvustatakse internetisuhtluse eripära ja reegleid (netikett), optimaalse marsruudi otsingut, otsitakse enda kohta käivat infot, pagaritöö ja pagarite kohta käivat infot, vabu töökohti pagaritele, samuti proovitakse e-kirjavahetust ja rühmatööd, kasutades Internet Explorerit, Google keskkonda ja otsingumootorit. Katsetatakse oma veebilehe loomist programmiga Publisher ja blogimist Google keskkonnas (Blogger)  Tekstitöö teema raames õpitakse tekstitöö reegleid praktiliselt programmides PowerPoint ja Word arvutikasutuse ja pagaritööga seotud tekste sisestades, samuti koostatakse CV ja kaaskiri.  Pilditöö teemas vaadatakse ja töödeldakse fotosid programmiga Picasa, joonistatakse programmis Paint, tehakse enda ja oma tööde tutvustusi programmiga PowerPoint. Proovitakse fotoalbumi tegemist programmiga Picasa või Jalbum, kasutades fotosid lehelt http://tinna.jalbum.net , sh oma toodete fotosid  Arvutuste ja tabelite teemas lahendatakse hulkade võrdlemise ülesandeid ja tehakse aritmeetilisi tehteid, kasutatakse veebilehe http://www.aaamath.com materjale. Proovitakse tabelite koostamist programmis Word ja Excel, ka oma kulutuste registreerimist programmiga Excel, samuti koostisainete koguse arvestamist vajaliku toodete hulga jaoks  Moodul lõpetatakse oma (tulevase) arvuti kirjeldamisega 29 Õpitulemused Ainemooduli tulemuslikult läbinud õppija  teab arvuti(klassi) kasutamise reegleid ja tervisliku arvutikasutuse nõudeid  oskab arvutit sisse ja välja lülitada, töölauale sisse ja sealt välja logida, kasutada hiirt ja klaviatuuri, printida, vajalikke materjale mälupulgale salvestada ja neid sealt kasutada  oskab (iseseisvalt või abiga) luua oma tööga seotud dokumente, salvestada neid, laadida veebi ja veebist oma arvutisse  oskab koostada ja saata e-kirju, neile vastata (iseseisvalt või abiga)  oskab teksti ja fotosid sisestada, arvutis salvestada ning töödelda  teab ja püüab järgida head suhtlustava elektroonilises keskkonnas (netikett) Selle sotsiaalset toimetulekut toetava mooduli omandamine annab koolitatavale peale arvutioskuse üldisi oskusi tööalaseks toimetulekuks. Hindamine Õppekavas määratletud õpitulemuste hindamisel kasutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemiskursuste ja tööõppekursuste hindamisjuhendis kirjeldatud hindamispõhimõtteid. Kokkuvõtvad hinnangud moodustuvad arvestuslike hinnangute põhjal poolaasta ja õppeaasta lõppedes. Mooduli lõppedes pannakse õppijale välja kahe õppeaasta kokkuvõttev hinne. 30 17. Kunstiõpetus (52 tundi) Õppe-eesmärgid Kunstiõpetusega taotletakse, et õppija  omandab esmased kunstilise kujundamise oskused avardamaks erialast loomingulist võimekust;  arendab käelist osavust ning vormitunnetust;  arendab kujutlusvõimet, vaatlusvõimet ja abstraktset mõtlemist;  õpib kunstilise tegevuse kaudu väljendama oma mõtteid, tundeid, arendades nõnda loovust ja fantaasiat, usku oma võimetesse;  õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid. Õppesisu Kultuuri ja kunsti mõiste - kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid. Kunsti liigid (mõisted ja lühikirjeldus). Eesti kunsti tutvustamine. Vormiõpetus: keraamika ehk voolimine - keraamiliste esemete vormimise ja dekoreerimise põhivõtted, glasuurimine. Värviõpetus Värvide segamine ja segunemine, kontrastid, kooskõlad ja harmoonia. Põhivärvid, sekundaarvärvid, helestamine, tumestamine, vastandvärvid. Värvi funktsioonid maalis ja kunstiliselt kujundatavas keskkonnas. Vabalt valitud värviharjutus. Kompositsiooniõpetus Pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi muutujad – kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus. Kompositsiooni väljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutus. Ornament. Ornamendi ajaloost. Stiliseerimine, geometriseerimine. Ornamendi organiseerimise printsiibid. Vabalt valitud harjutused (soovitavalt erialased). Kunstitehnikad – graafika, maal. Joonistamine – grafiitpliiats, värvipliiats. Maalimine – akvarelltehnika, guašš- või akrüülmaal, pastelltehnika. Töötamine klaasivärvidega – vitraaž, klaasesemete kaunistamine. Reklaam – selle tootmine, funktsioon ja strateegia. Pildi kasutamise võimalused reklaamis. Kiri. Tarbegraafika. Reklaamplakati valmistamine (soovitavalt erialaga seotult). Õpitulemused Õppija teab:  keraamika (voolimise) põhitöövõtteid.  vormiõpetuse põhialuseid;  värvusõpetuse ja kompositsiooni põhialuseid; Õppija oskab:  oma kunstiloomingus kasutada elementaarseid töövahendeid, tehnikaid ja materjale;  Õppija oskab:  kavandada ja rakendada juhendamisel oma loomingulisi ideid;  ohutult käsitseda tavapäraseid keraamika ja kunstiõpetuse töövahendeid ja seadmeid; 31   valmistada lihtsamaid keraamilisi tarbeesemeid ja pisiplastikat vastavalt võimetele;  hinnata ja austada nii enda kui teiste loomingut ja selle ainulaadsust.  Õppija on:  tunnetanud ja teab kunstilise eneseväljenduse, käelise oskuse ja osavuse positiivset mõju oma enesetundele, väärtushinnangutele, üldisele ja erialasele toimetulekule. Hindamine Õppuri tegevuse ning toimetuleku kohta antakse hinnangut pidevalt õppeprotsessi jooksul eelkõige läbi positiivse tunnustuse, arvestades individuaalset võimekust, püüdlikkust ja motivatsiooni. Võimaluse korral toimub tunni lõpus kunstitööde ühine vaatlus, arutelu ning arvamuste avaldamine. Hinnatakse:  õppeprotsessis aktiivset osalemist vastavalt võimetele, praktiliste ülesannete teostamist;  originaalsust ja enesealgatust;  töödistsipliini ja korrektsust;  töökoha ja töövahendite korrashoidu ja tööohutusnõuete täitmist. Hindamine: arvestatud  kui õppur töötab aktiivselt ja püüdlikult kaasa vastavalt oma võimetele,  on osalenud vähemalt 1/2 õppetundides,  ning valmistanud vastavalt oma võimetele vähemalt 3 õppetööd poolaasta jooksul. mittearvestatud  kui õppur pole osalenud õppetundides - puudunud mõjuva põhjuseta rohkem kui 1/2 ettenähtud tundidest,  ning ei ole võimeline esitama vähemalt 3 õppetööd poolaasta jooksul. 32 18.Kehaline arendamine (112 tundi ) Õppe-eesmärk Liikumine tugevdab tervist, parandab üldmotoorikat ja koordinatsiooni, toetab ja arendab eneseteenindus- ja suhtlemisoskust, stimuleerib kujutlusvõimet. Füüsiliste harjutuste sooritamine annab õppijale rahuldustunnet saavutatust ja enesekindlust, mis on omakorda aluseks julgusele iseseisvalt tegutseda. Kehalises arendamises on oluline füsioterapeudi individuaalne lähenemine vastavalt õpperühmale ja õppija füüsilisele tasemele. Seda arvesse võttes on oluline füsioterapeudi oskus valida jõukohaseid ja arusaadavaid harjutusi ja õppekavasse loovalt suhtuda. Sobiv harjutuste valik võimaldab õpetada õppijaid liikumisest rõõmu tundma. Võimaluse korral osalevad õppijad loovteraapiates (loovtants, muusikateraapia jmt). Kehalise arendamise eesmärgiks on:  Kehaliste võimete - vastupidavuse, kiiruse, koordinatsiooni, tasakaalu, lihasjõu, painduvuse arendamine  Erinevate liikumisharrastuste tutvustamine  Tahteomaduste - sihikindluse, püsivuse, visaduse, otsustavuse, julguse, initsiatiivi, iseseisvuse, enesevalitsemise, kannatlikkuse arendamine  Kuulamis- ja jälgimisoskuse kujundamine; korralduste täitmise ja meeskonnatöö oskuse arendamine  Enesekindluse ja iseseisva toimetuleku parandamine  Teadlikkuse tõstmine õigetest asendites liikumisel ja töötamisel, spordi tegemisel  Hügieeniharjumuste kujundamine Õppesisu Erineva pikkuse, koormuse, kiiruse ja iseloomuga kõndimis- ja võimalusel jooksuharjutused. Harjutused erinevates asendites, hüppe- ja hüplemisharjutused. Jõu, osavuse ja koordinatsiooniharjutused erinevate vahenditega. Venitusharjutused painduvuse arendamiseks. Harjutused ja mängud basseinis, ujumine. Võimalusel suusatamine. Rühiharjutused, kerelihaste treening erinevates asendites abivahenditega. Kombineeritud rühi- koordinatsiooni ja tasakaaluharjutused. Vajadusel harjutused individuaalse harjutuskava alusel rühi parandamiseks. Tasakaalu arendamiseks kõnd erinevatel vahenditel (bosu, tasakaalupadi, poom, köis). Mängud rühi ja tasakaalu arendamiseks (üksteise matkimine, käest kinni liikumine). Virgutusvõimlemine ja lõdvestusharjutused. Kehatunnetusharjutused. Lihtsate korralduste alusel ja eeskuju järgi erinevate liigutuste sooritamine. Tähelepanu juhtimine kehaosade erinevatele liigutuste sooritamise võimalustele. Harjutused erinevate tasandite ja kehaasendite tajumiseks: istudes, põlvitades, neljakäpukil liikumine, rullimine, roomamine. Matkimine- tegevused, loomad jmt. Harjutused keharaskuse ülekandmiseks ühelt kehapoolelt teisele. Kehapiiride tajumine, kujutlusmatk läbi keha. Kõnd erinevatel viisidel (tagurpidi, kandadel, käpuli, pausidega jm). Kehatunnetus ja ruumitaju kombineeritud harjutused (liikumine paarilisega, rühmaga ühes tempos, üksteise peegeldamine, imiteerimine). Tantsu ja rütmiharjutused. Harjutused enda energiavaru hindamiseks ja säästmiseks. 33 Liikumisharjutused ja seltskonna- ning võistlusmängud paaris või rühmas. Järjekorra pidamine, kokkulepete (lihtsate reeglite) täitmine. Võitmine ja kaotamine, jagatud emotsioonid (kehakeel ja häälekas ning kohane eneseväljendus). Ilmale ja tegevusele vastava riietuse valik, hügieenitoimingud kehalise arendamise järgselt. Hindamine Arvestatud tulemuseks loetakse õppeaasta jooksul vähemalt 50% osavõttu kehalise arendamise tundidest. Õpitulemusi hinnatakse vastavalt õppija võimetele:  oskab valida tegevusele ja ilmastikule vastavat riietust ning peseb end kehalise arendamise järgselt  kuulab, jälgib, täidab korraldusi, reageerib keelule ja suudab viia lõpuni alustatud tegevuse  osaleb tunnis aktiivselt  suudab liikuda võimetekohases tempos ja viisil erinevatel maastikel ja erineva pikkusega distantsidel  sooritab harjutusi kasutades erinevaid lähteasendeid ja vahendeid  sooritab tuttavaid harjutusi iseseisvalt/abiga, paaris või rühmas  osaleb erinevates võistlusmängudes; järgib kokkulepitud mängureegleid  oskab erinevates tegevustes arvestada teistega  teab soojendus- ja venitusharjutuste tähtsust vigastuste vältimiseks  tajub kehalise harjutamise tervistavat mõju organismile  teab õpitu piires tervise- ja võistlusspordi võimalusi  võimalusel osaleb sportlikel üritustel 34 PRAKTIKA (560 tundi ) Praktika ettevalmistamist ja sooritamist koordineerib tööhõivetalitus koostöös õppeosakonnaga. Praktikakoha otsimisega tegeleb (võimaluse ja suutlikkuse olemasolul) õppija iseseisvalt, kuid teda toetavad selles protsessis tööhõivetalituse spetsialistid koostöös kutseõpetajate ja rehabilitaatoritega. Praktika ajal teeb õppija jõukohast erialast tööd praktikabaasides või erandjuhtudel Keskuses. Tööhõivetalituse spetsialistid informeerivad õppijaid praktika läbiviimise korrast ja võimalustest, praktikandi õigustest ja kohustustest rühmajuhendaja tundide ajal ning individuaalselt vahetult enne praktika algust johtuvalt praktikabaasi eripärast. Keskuse kutseõpetaja täidab iga õppija Praktikakaardi B ja C osa, mida kasutatakse tööandja informeerimiseks praktikandi pädevustest. Praktikaplaani praktikanädalate lõikes (Praktikakaardi A osa) täidab praktikabaasi poolne juhendaja koostöös õppijaga. Praktika kavandamisel lähtutakse praktikandi saavutatud erialastest pädevustest, individuaalsetest omadustest ja sotsiaalsest suutlikkusest ning praktikabaasi võimalustest ja vajadustest. Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  tutvuda reaalse töökeskkonnaga ning õpitava eriala tööalaste nõudmistega reaalses töökeskkonnas;  arendada oma kutsetöö-alaseid pädevusi, luua toimetuleku alus iseseisvaks tööks;  valmistuda teadlikuks töökoha valikuks;  saada kogemus tegutsemisest töökollektiivi osana, võrrelda ennast teiste kollektiivi liikmetega, hinnata oma pädevusi;  süvendada oma arusaamist töökultuurist ja -distsipliinist: osaleda töö planeerimisel ja tööülesannete täitmisel; õppida tööaja ja –materjalide ning tööandja omandi säästlikku kasutamist;  arendada enesealgatust ning loomingulist suhtumist töösse. Õppesisu Praktika planeerimine ja valmistumine. Tutvumine töökorraldusega tootmistööl. Töökoha organiseerimine ja korrastamine. Töötamine praktikandina individuaalsel juhendamisel pagari abina. Tööülesande mõtestamine ja vajalike töövahendite ning materjalide valik. Toorainete ette valmistamine. Erinevate kaalude kasutamine. Pagaritoodete praktiline valmistamine. Pagaritoodete valmistamine kollektiivi liikmena. Masinate ja töövahendite puhastamine. Firmas välja kujunenud töökorraldusele vastavalt kindlate tööülesannete täitmine. Praktikale hinnangu andmine. Praktika õpitulemused sõltuvad õppija poolt saavutatud erialastest pädevustest, individuaalsetest omadustest ja sotsiaalsest suutlikkusest ning praktikabaasi võimalustest ja vajadustest. 35 Praktikajärgsed eeldatavad õpitulemused Õppija:  teab oma võimalustest töötada pagaritöid teostavas ettevõttes;  teab õiget käitumisstiili suhtlemises tööandjate ja töökaaslastega;  tunneb vajadust veelgi püüdlikumalt osaleda õppetöös, et tööelus edukalt toime tulla;  tunneb tootmistöö iseärasusi ja nõudeid;  oskab olla valmis tööülesannete täitmiseks, mis on seotud õppetöös omandatud teadmiste ja oskustega;  oskab järgida tootmistööl tööohutuse ja töökultuuri nõudeid;  oskab anda adekvaatse enesehinnangu oma tööalasele suutlikkusele;  püüab tegutseda ettevõttele lojaalselt. Hindamine Õppija töö hindamisel lähtutakse kõigist tööprotsessile ja valmistoodangule esitatavatest nõuetest nii kvantiteedi kui kvaliteedi osas (arvestades sealjuures õppija tööoskusi, teadmisi ja töödistsipliini). Praktika sooritatakse reeglina täies mahus vastavalt õppekavale. Praktikabaasile ja tööhõivetalituse spetsialistile ette teatamata ja/või arstitõendit esitamata puudumine loetakse põhjuseta puudumiseks. Põhjuseta puudutud praktikapäevad kuuluvad täies mahus järeletegemisele. Põhjusega puudumise korral loetakse praktika üldjuhtumil sooritatuks 75% täitmise korral praktika kogumahust. Erandjuhtumil, õppija puudest tulenevalt individuaalse arengu toetamiseks ka 50% ulatuses. Õppevõlgnevuse likvideerimiseks lepivad kokku õppeosakond, tööhõivetalitus, õppija ja praktikabaas praktika järeletegemise aja ja koha (tööandja juures või erandjuhul Keskuses). Praktika sooritamist kinnitab ja loeb lõppenuks õppija otsene praktikajuhendaja Keskuses, kandes praktikahinde õppija praktikapäevikusse ja õpperühma praktikapäevikusse. 36 IV ÕPPEKAVA KOOSTAJAD Tea Vallimäe- toitlustuse õppesuuna juht ja pagaritöö õpetaja Liivi Popenko – pagaritöö õpetaja Lehte Meristo – matemaatika ja eesti keele õpetaja Birgit Eström-Andreas – inimeseõpetuse õpetaja Ilme Vannas – kunsti ja keraamika õpetaja Raido Sirvi – arvutiõpetuse õpetaja Piret Tiits - füsioterapeut 37 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Aadress: Astangu 27 13519 TALLINN Tel: 687 7231 E-post: [email protected] Infotehnoloogia valdkond Kursuse õppekava nimetus: SISSEJUHATUS INFOTEHNOLOOGIASSE (INTRODUCTION INTO INFORMATION TECHNOLOGY) Õppekava maht: 816 tundi Õppekeel: eesti keel Õppevorm: päevane Kursuse õppegrupi suurus: 8 – 12 õppijat Keskuse direktori kinnitus: Kinnitan MARI RULL ........................................................................................ .(allkiri) “28” oktoober 2015.a. käskkiri nr 4.1-1/49 õ SISUKORD I ÜLDOSA .................................................................................................................................................. 3 1. Õppekava koostamise alus...................................................................................................................... 3 2. Kursuse eesmärk .................................................................................................................................... 3 3. Sihtgrupp ................................................................................................................................................ 3 4. Õppekava struktuur................................................................................................................................. 4 5. Moodulite nimetused ja mahud ................................................................................................................ 4 6. Üldised hindamise põhimõtted ................................................................................................................ 5 7. Õpingute lõpetamine ............................................................................................................................... 5 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ........................................................................................... 6 ARVUTIKIRI ................................................................................................................................................ 6 ARVUTI ALUSTEADMISED .......................................................................................................................... 7 TEKSTITÖÖTLUS ...................................................................................................................................... 10 ESITLUSGRAAFIKA .................................................................................................................................. 13 VEEBISIRVIMINE ....................................................................................................................................... 16 VEEBISUHTLUS ........................................................................................................................................ 19 KODULEHE SISU LOOMINE JA HALDUS ................................................................................................... 22 ARVUTUSTABELID ................................................................................................................................... 24 ANDMEBAASIDE KASUTAMINE ................................................................................................................ 27 SÜSTEEMIHOOLDUS ................................................................................................................................ 29 IT TURVALISUS ......................................................................................................................................... 30 MATEMAATIKA ......................................................................................................................................... 32 SUHTLEMISTREENING ............................................................................................................................. 33 KEHALINE ARENDAMINE ......................................................................................................................... 34 KARJÄÄRIKUJUNDAMINE ........................................................................................................................ 36 PRAKTIKA ................................................................................................................................................ 38 I ÜLDOSA 1. Õppekava koostamise alus Õppekava koostamise aluseks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 9, lg 2, pt 6. Õppekavas arvestatakse Eesti Infotehnoloogia Seltsi soovitusi Euroopa informaatika professionaalide baassertifikaadi eelõppeks (European Certificate of Informatics Professionals). Õppekava koostamisel on aluseks võetud ECDL õppekava versioon 5.0. Iga õppija õpib käesoleva õppekava alusel vastavalt oma võimetele ning õpetajal/juhendajal on õigus õppesisu vastavalt kohandada. Igale õppijale koostatakse kursuse õppekava alusel tegevuskava, mis on tema õpingute kohandamise alusdokumendiks. Õppija õpitulemused kajastuvad tunnistusel või õpitulemuste õiendil ning üleminekuplaanis. 2. Kursuse eesmärk Infotehnoloogia valdkonda kuuluva kursuse “Sissejuhatus infotehnoloogiasse” õppekava eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada arvutikasutaja algpädevus ja taotleda European Computer Driving Licence standardprofiili ning õppida tundma oma huvisid ja võimeid, et leida sobivad tegevusvõimalused edaspidiseks. I Infotehnoloogia-alaste õppemoodulite kaudu antakse õppijale võimalus:  omandada praktilisi põhioskusi laiatarbe tarkvara efektiivsel kasutamisel;  omandada infotehnoloogia-alaseid oskusi igapäevaelus kasutamiseks ja/või oma tööülesannete (erinevatel kutsealadel) täitmiseks;  mõista arvutite kasutamise eeliseid muude vahendite ees;  omandada arvutite hooldamise esmaseid võtteid;  õppida tundma enimkasutatavaid personaalarvutite lisaseadmeid jm kontoritehnikat; II Teiste õppemoodulite kaudu antakse kursuslasele võimalus õppida tundma oma võimeid ning ette valmistuda eriala valikuks või konkureerimiseks tööturul ja suhtlemiseks töökeskkonnas. Õppijal on võimalus:  analüüsida oma tegevuseeldusi eriala valikuks või töötamiseks erinevates valdkondades;  tõsta sotsiaalset valmisolekut õppimiseks või tööellu lülitumiseks;  arendada suhtlemis- ja meeskonnatööoskust. 3. Sihtgrupp Kursusele „Sissejuhatus infotehnoloogiasse” on oodatud puudest tingitud erivajadusega tööealised inimesed, kelle haridusvajadus (huvid, soovid ja võimed) vastab kursuse õppekava eesmärkidele. Kursuse õppekava eeldab põhihariduse riikliku õppekava alusel omandatud põhihariduse baasi, kuid kursuse läbimine on individuaalse lähenemise alusel võimalik ka lihtsustatud õppekava alusel põhihariduse omandanud hästi motiveeritud õppijale. Õppima asumise eelduseks on vastav soovitus Keskuse vastuvõtukomisjonilt. Õppijate vastuvõtt 3 kursusele „Sissejuhatus infotehnoloogiasse” toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppijate vastuvõtukorrale. 4. Õppekava struktuur Kursuse „Sissejuhatus infotehnoloogiasse” õppekava maht on 35 õppetöö nädalat, mis jagunevad ühele õppeaastale. Õppetöö on jagatud kolmele õppeperioodile: I periood 13 õppetöö nädalat + 2 eksamite nädalat, II periood 4 nädalat praktikat ettevõttes + 6 õppetöö nädalat, III periood 9 õppetöö nädalat + 1 eksamite nädal. Igas perioodis läbitud õppemoodulite eksamid sooritatakse vastava õppeperioodi jooksul mooduli lõppedes. Õppeaasta sisaldab 3 vaheaega: sügisvaheaeg (1 nädal), jõuluvaheaeg (2 nädalat) ja kevadvaheaeg (1 nädal). 5. Moodulite nimetused ja mahud Kokku auditoorseid ECDL Mooduli nimetus tunde EKSAMID Arvutikiri 72 Arvuti alusteadmised 60 E Suhtlemistreening 62 Tekstitöötlus 72 E Esitlusgraafika 40 E Kehaline arendamine 62 Veebisirvimine 30 E Veebisuhtlus 30 E Kodulehe loomine ja haldus 70 Arvutustabelid 66 E Andmebaaside kasutamine 60 E IT turvalisus 32 E Süsteemihooldus 40 Matemaatika 58 Karjäärikujundamine 62 Praktika 120 Kokku auditoorseid 816 tunde 4 6. Üldised hindamise põhimõtted Õppijate õpitulemuste hindamine toimub vastavalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemis- ja tööõppekursuste hindamisjuhendile. ECDL eksamite läbiviimine ja tulemuste hindamine toimub vastavalt ECDL Eesti poolt kehtestatud reeglitele. Juhul, kui õppija ECDL eksamit ei soorita, saab ta vastava mooduli kokkuvõtva hinde protsessihinnete põhjal. Vähemalt kahel korral aastas toimuvad õppijaga arenguvestlused, kus arutletakse õppija arenguga seotud küsimusi ning seatakse eesmärke edaspidiseks. 7. Õpingute lõpetamine Õpingud loetakse lõpetatuks pärast kursuse õppekava või kursuse õppekava alusel koostatud individuaalse tegevuskava läbimist õppijale võimetekohases mahus ja kursuse õppekavas või tegevuskavas määratletud õpitulemuste saavutamist. Kursuse lõppedes saab õppija õpingute sisu, mahtu ja tulemust kajastava Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tunnistuse või õiendi kursuse „Sissejuhatus infotehnoloogiasse” läbimise kohta ja üleminekuplaani, mis sisaldab informatsiooni ja nõuandeid edasise tegevuse toetamise eesmärgil. Sooritatud ECDL eksamite kohta väljastatakse õppijale Arvutikasutaja oskustunnistus (European Computer Driving Licence). ECDL eksamite sooritamine on õppijale tasuline. Õppija ei ole kohustatud sooritama ECDL eksameid. 5 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ARVUTIKIRI Õppemooduli eesmärgid Õppijal on võimalus:  omandada 10-sõrme pimesüsteem;  luua baasoskused edasiseks õppeks;  saavutada tööde vormistamisel aja märkimisväärne kokkuhoid;  arendada täpsust, korrektsust ja keskendumisvõimet. Õppemooduli sisu: Sissejuhatus kursusele - masinakirja ajalugu; kümnesõrme pimesüsteemi olemus ja vajalikkus. Arvutikirja õppimissüsteemid - arvutikiri arvutiklaviatuuril arvutiprogrammiga Keyboard Pro. Klaviatuuri õppeskeem - klaviatuuri õppeskeem; alussõrmised; sõrmede lähteasendid; õige kirjarütm; õige kehahoid ja käte asend; tööpingest vabastamise võtted. Arvutikirja omandamise põhiharjutustik - arvutikirja omandamine põhiharjutustik programmis; kirjutamine ekraanil ilmuvate tähtede ja lausete järgi; numbriharjutused; tekstiharjutused; võõrkeelsed harjutused; kiirust arendavad harjutused; kirjavahemärkide ja erinevate sümbolite kasutamine tekstis; vigade analüüs ja parandamine. Praktilised tööd - erinevad harjutused, tekstid. Õpitulemused: Kursuslane teab:  arvutikirja ajalugu;  arvukirja omandamise reegleid, võimalusi;  klaviatuuri skeemi. Kursuslane oskab:  ladina tähestiku kümnesõrme pimesüsteemi; kirjutada vigadeta 100-150 lööki minutis;  kasutada õiget käte- ja kehahoidu;  kasutada tööpingest vabastamise võtteid Hindamise alused: Õppemoodulis rakendatakse protsessihindamist, mille eesmärk on toetada iga osaleja isiklikku arengut ja õpihuvi. Protsessihindamine toimub pidevalt harjutamise käigus õigete töövõtete ja oma parima toimetulekuviisi kujundamiseks. 6  ARVUTI ALUSTEADMISED Õppemooduli eesmärgid Õppijal on võimalus omandada järgmisi teadmisi ja oskusi:  Mõistab infotehnoloogia, arvutite, vahendite ja tarkvara keskseid mõisteid;  Oskab avada ja sulgeda arvutit;  Kasutab tõhusalt töölauda (ikoone, aknaid);  Oskab kohandada peamisi op-süsteemi sätteid ja kasutada arvuti spikreid;  Oskab luua ja printida lihtsamaid dokumente;  Tunneb failihalduse keskseid mõisteid ning oskab tõhusalt hallata faile ja kaustu;  Mõistab failitalletuse keskseid mõisteid ning oskab suuri faile kokku ja lahti pakkida;  Mõistab arvutivõrgu keskseid mõisteid ning ühenduste loomise võimalusi, oskab luua ühendust arvutivõrguga;  Mõistab andmete ja vahendite kaitsmise olulisust pahavara eest ning andmete varundamise vajalikkust;  Tunneb peamisi rohelise infotehnoloogia, ligipääsetavuse ja kasutaja tervise mõisteid. Õppemooduli sisu Kursuslane teab tunneb ja oskab:  Oskab defineerida mõistet Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia (IKT)  Tunneb erinevaid IKT-teenuste ja funktsioonideliike: internetiteenused, mobiilitehnoloogia, kontorirakendused.  Oskab defineerida mõistet riistvara.  Tunneb peamisi arvutitüüpe: personaalarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti.  Tunneb peamisi vahendeid: nutitelefon, meediapleier, digitaalkaamera.  Oskab defineerida mõisteid protsessor, RAM mälu, talletamine. Mõistab nende mõju arvuti ja vahendite kasutamisele.  Tunneb peamisi integreeritud ja väliseid töövahendeid: printer, ekraan, skänner, klaviatuur, hiir, veebikaamera, kõlar, mikrofon, dokk.  Tunneb peamisi sisend-väljund-porte: USB,HDMI.  Oskab defineerida mõistet tarkvara ning eristada erinevaid tarkvaratüüpe: opsüsteemid, rakendused.  Teab, et tarkvara võib installeerida lokaalseks või kasutada internetis.  Oskab defineerida mõistet operatsioonisüsteem ning tunneb arvutite ja mobiiliseadete peamisi opsüsteeme.  Tunneb peamisi rakendusi: kontorirakendused, suhtluskanalid, sotsiaalvõrgustik, meedia, kujundus, mobiilirakendused.  Oskab defineerida mõistet Lõppkasutaja litsentsileping (EULA). Teab, et tarkvara kasutamiseks on vaja seda litsentsi.  Tunneb tarkvaralitsentside liike: omanduslik tarkvara, vabavara, prooviversioon, jaosvara.  Oskab arvutit turvaliselt käivitada ning kasutajanime ja salasõnaga sisse logida.  Oskab arvutist välja logida, arvutit sulgeda ja taaskäivitada vastava protseduuri järgi.  Tunneb töölaua ja tegumirea funktsioone.  Tunneb peamisi ikoone, mis tähistavad faile, kaustu, rakendusi, printerit, kettaseadmeid, otseteid/aliasi, prügikasti.  Oskab ikoone selekteerida ja liigutada. 7  Oskab otseteid luua, ümber nimetada, liigutada ja kustutada.  Tunneb akende erinevaid osi: tiitliriba, menüüriba, tööriistariba, olekuriba, kerimisriba.  Oskab kuvaakent avada, laiendada, maksimeerida, minimeerida, liigutada, sulgeda.  Oskab liikuda erinevate avatud akende vahel.  Oskab kasutada olemasolevaid spikrifunktsioone.  Oskab vaadata arvuti põhilist süsteemiinfot: opsüsteemi nimi ja versiooni number, installeeritud RAM.  Oskab muuta töölaua konfiguratsioonisätteid: aeg ja kuupäev, helitugevus, taust, resolutsioon.  Oskab muuta, lisada, eemaldada klaviatuuri keelt.  Oskab sulgeda mittetoimiva rakenduse.  Oskab rakendusi installeerida ja deinstalleerida.  Oskab ühendada arvutit väliste vahenditega (USB, digitaalkaamera, meediapleier). Oskab turvaliselt ka neid lahti ühendada.  Oskab teha ekraanipilti kogu ekraanist või aktiivsest aknast.  Oskab avada ja sulgeda tekstitöötlusrakendust ja faile.  Oskab dokumenti lisada teksti.  Oskab kopeerida ja lõigata teksti dokumendi sees ning eri dokumentide vahel.  Oskab kleepida ekraanitõmmist dokumenti.  Oskab dokumenti salvestada ja sellele nime anda.  Oskab printerit installeerida ja deinstalleerida ning testlehekülge printida.  Oskab installeeritud printerite seast määratleda vaikimisi printerit.  Oskab printida tekstitöötlusrakenduse dokumenti.  Oskab vaadata, peatada, taaskäivitada ja tühistada printimiskäsklust.  Mõistab, kuidas operatsioonisüsteem kettaseadmeid, kaustu ja faile hierarhiliselt organiseerib. Oskab navigeerida ketaste, kaustade, alamkaustade ja failide vahel.  Oskab kuvada faili ja kausta atribuute: nimi, maht, asukoht.  Oskab muuta faili ja kausta kuvamist ikoonidena, nimekirjana, detailide järgi.  Tunneb peamisi failitüüpe: tekstitöötlusfail, arvutustabel, esitlus, pdf-fail, pildi-, audio- ja videofail, kompresseeritud fail, täitefail.  Oskab faili, kausta või kettaseadet avada.  Tunneb kaustade ja failide nimetamise häid tavasid: tähenduslike nimede kasutus, mis toetab failihaldust ja otsingut.  Oskab luua kaustu.  Oskab faili ja kausta ümber nimetada.  Oskab otsida faile atribuutide järgi: sisu, muutmiskuupäeva või osalise/kogu failinime järgi  Oskab vaadata viimati kasutatud failide nimekirja.  Oskab selekteerida eraldiseisvaid ning kõrvuti/üksteisest kaugel asetsevaid faile ja kaustu.  Oskab sorteerida faile kahanevas või kasvavas järjekorras nime, mahu, tüübi ja muutmiskuupäeva järgi.  Oskab kopeerida ja liigutada faile ja kaustu kettaseadete ja kaustade vahel.  Oskab faile ja kaustu kustutada/ tõsta prügikasti ning taastada algse asukoha.  Oskab prügikasti tühjendada.  Tunneb peamisi salvestusvahendeid: integreeritud kõvaketas, väline kõvaketas, võrguketas, CD, DVD, Blue-Ray plaat, USB, mälukaart, veebisalvestus.  Tunneb faili, kausta ja salvestusmahu mõõtühikuid: KB, MG, GB, TB  Oskab vaadata talletusvahendi vaba ruumi. 8   Mõistab faili või kausta kompresseerimise funktsiooni.  Oskab kompresseerida kaustu ja faile.  Oskab kompresseeritud faile ja kaustu lahti pakkida lokaalsele kettale.  Oskab defineerida mõistet arvutivõrk. Oskab kirjeldada arvutivõrgu funktsioone andmete ja töövahendite turvaliseks jagamiseks ja neile ligipääsuks.  Oskab defineerida mõistet internet ja tunneb selle peamisi kasutusvõimalusi: globaalne infoteenus WWW, VoIP, e-post, IM.  Oskab defineerida mõisteid intranet, virtuaalne privaatvõrk (VPN) ning nende peamisi kasutusvõimalusi.  Mõistab mõistet ülekandekiirus ja selle mõõtmisviise: bitti sekundis (bps), kilobitti sekundis (kbps), megabitti sekundis (mbps) ja gigabitti sekundis (gbps).  Mõistab arvutivõrgust allalaadimise ja sinna üleslaadimise mõisteid.  Tunneb peamisi internetiühenduse loomise võimalusi: telefoniliin, mobiiltelefon, kaabel, traadita internet, wi-max, satelliitside.  Oskab defineerida mõistet internetiteenuse pakkuja (ISP). Tunneb peamisi kriteeriume internetiteenuse tellimisel: üleslaadimise ja allalaadimise kiirus, mahud, tasu.  Teab traadita interneti staatusi: kaitstud/turvaline, vabakasutus.  Oskab luua ühendust traadita internetiga.  Tunneb häid salasõnakasutuse tavasid: piisavalt pikk, erinevad sümbolid, turvalisus, regulaarne vahetus.  Oskab defineerida tulemüüri mõistet ja selle peamisi funktsioone.  Tunneb regulaarse andmete varukoopia tegemise vajadust.  Tunneb tarkvara regulaarse uuendamise vajadust: viirustõrje, rakendused, op-süsteemi tarkvara.  Tunneb mõistet pahavara ja selle peamisi vorme: viirus, ussviirus, troojalane, nuhkvara.  On teadlik, kuidas pahavara võib arvutit või töövahendit nakatada.  Oskab kasutada antiviirustarkvara.  Teab viise, kuidas kaitsta arvutikasutaja tervist: teha regulaarseid pause, tagada sobiv valgustus ja kehahoiak.  Tunneb arvuti energiasäästuprogramme: automaatne sulgemine, taustavalgus, unerežiim.  Teab, et arvuteid, töövahendeid, akusid, printeri toonereid ja paberit tuleb taaskasutada.  Tunneb ligipääsetavuse suurendamise võimalusi: hääletuvastustarkvara, ekraanilugeja, ekraanisuurendus, ekraani klaviatuur, tugev kontrast. Õpitulemused: Õppemooduli läbimise tulemusena on kursuslane võimeline sooritama ECDL eksamit ja kasutama oma igapäevases töös personaalarvutit ja selle operatsioonisüsteemi põhilisi funktsioone. Hindamise alused: Õppemoodulis rakendatakse protsessihindamist, mille eesmärk on toetada iga osaleja isiklikku arengut ja õpihuvi. Selline hindamine toimub pidevalt õppeprotsessi vältel individuaalselt või rühmatöös suuliste või kirjalike hinnangutena. Õpitulemuse hindamiseks, iga tervikteema läbimise järel rakendatakse eelkõige, praktiliste oskuste arvestuslikku hindamist. Moodul lõpeb ECDL eksamiga. 9  TEKSTITÖÖTLUS Õppemooduli eesmärgid Õppijal on võimalus omandada järgmisi oskusi:  Töö dokumentidega ja nende salvestamine eri failivormingutes.  Sisseehitatud suvandite, näiteks spikrifunktsioonide valimine tööviljakuse tõstmiseks.  Väikesemahuliste tekstitöötlusdokumentide loomine ja redigeerimine, mis on valmis levitamiseks ja ühiskasutuseks.  Erinevate vormingute rakendamine dokumendile nende parandamiseks enne levitamist, head tavad sobivate vormindussuvandite valimisel.  Tabelite, piltide ja jooniste lisamine dokumentidesse.  Dokumentide ettevalmistamine kirjakoostetoimingute jaoks.  Dokumendi lehesätete kohandamine ning õigekirja kontroll ja vigade parandamine enne dokumendi lõplikku printimist. Õppemooduli sisu:  Tekstitöötlusrakenduse avamine ja sulgemine.  Dokumendi avamine ja sulgemine.  Uue dokumendi loomine vaikemalli alusel, muud saadaolevad mallid (memo, faks, päevakava).  Dokumendi salvestamine asukohta draivil. Dokumendi salvestamine teise nime all.  Dokumendi salvestamine mõne muu failitüübina: tekstifail, RTF-fail, mall, tarkvarapõhine faililaiend, varasem versioon.  Liikumine avatud dokumentide vahel.  Põhiliste suvandite ja eelistuste seadmine rakenduses: kasutajanimi, vaikekaust dokumentide avamiseks ja salvestamiseks.  Saadaolevate spikrifunktsioonide kasutamine.  Suurendus- ja suumitööriistade kasutamine.  Sisseehitatud tööriistaribade kuvamine ja peitmine. Lindi minimeerimine ja taastamine.  Liikumine lehevaaterežiimide vahel.  Teksti sisestamine dokumenti.  Sümbolite ja erimärkide (©, ®, ™) lisamine.  Mitteprinditavate vormindusmärkide kuvamine ja peitmine: tühikud, lõigumärgid, käsitsi sisestatavad reavahetusmärgid, tabeldusmärgid.  Märgi, sõna, rea, lause, lõigu ja kogu kehateksti valimine.  Sisu redigeerimine: märkide ja sõnade lisamine olemasolevasse teksti ja sealt kustutamine, olemasoleva teksti asendamine ülekirjutamise teel.  Käsu Otsi kasutamine kindla sõna või fraasi leidmiseks.  Käsu Asenda kasutamine kindla sõna või fraasi puhul.  Teksti kopeerimine ja teisaldamine dokumendi piires ning ühest avatud dokumendist teise.  Teksti kustutamine.  Käskude Võta tagasi ja Tee uuesti kasutamine.  Tekstivormingu muutmine: fondi suurus, fondi tüüp.  Tekstivormingu rakendamine: paks, kursiiv, allakriipsutus.  Tekstivormingu rakendamine: allindeks, ülaindeks. 10  Eri värvide rakendamine tekstile.  Teksti tõstu muutmine: suur- ja väiketähed.  Automaatpoolituse kasutamine.  Lõigu (lõikude) loomine ja mestimine.  Ujuva reavahetuse lisamine ja eemaldamine.  Head töövõtted teksti joondamisel: joondamis-, taande-ja tabeldustööriistade kasutamine tühikute lisamise asemel.  Teksti joondamine: vasak-, kesk-, parem- ja rööpjoondus.  Lõikude taandamine: vasak-, parem- ja esireataane.  Tabelduskohtade seadmine, eemaldamine ja kasutamine: vasak-, kesk-, parem- ja kümnend-tabelduskoht.  Head töövõtted lõiguvahe seadmisel: vahe kohandamine lõikude vahel ENTER-klahvi kasutamise asemel.  Vahe seadmine enne ja pärast lõiku. Reavahe muutmine lõigu sees: ühekordne, 1,5- kordne ja kahekordne reavahe.  Täppide ja numbrite lisamine ühetasemelises loendis. Erinevate täpi- ja numbrilaadide kasutamine ühetasemelises loendis.  Äärise ja varjustuse või taustavärvi lisamine lõigule.  Valmis märgilaadi rakendamine valitud tekstile.  Valmis lõigulaadi rakendamine ühele või mitmele lõigule.  Vormingu kopeerimise tööriista kasutamine.  Andmete sisestamiseks valmis tabeli loomine.  Andmete sisestamine ja redigeerimine tabelis. Ridade, veergude, lahtrite või kogu tabeli valimine. Ridade ja veergude lisamine või kustutamine. Veeru laiuse ja rea kõrguse muutmine.  Lahtri äärejoone laadi, paksuse ja värvi muutmine. Varjustuse või taustavärvi lisamine lahtritele.  Objekti (pildi, kujutise, diagrammi, joonistuse) lisamine dokumendi kindlasse kohta. Objekti valimine. Objekti kopeerimine ja teisaldamine dokumendis ning ühest avatud dokumendist teise. Objekti suuruse muutmine ja objekti kustutamine.  Dokumendi avamine ja ettevalmistamine kirjakooste põhidokumendina. Postiloendi (muu andmefaili) valimine kirjakoostes kasutamiseks. Andmeväljade lisamine kirjakooste põhidokumenti (nt kiri, aadressisildid). Postiloendi ühendamine kirja või sildidokumendiga uue faili või prindiväljundina. Kirjakooste väljundite printimine: kirjad, sildid.  Dokumendi suuna muutmine: püstpaigutus, rõhtpaigutus. Kogu dokumendi veeriste muutmine: üleval, all, vasakul, paremal.  Head töövõtted uute lehekülgede lisamisel: lehepiiri kasutamine ENTER-klahvi asemel. Lehepiiri lisamine ja kustutamine dokumendis.  Teksti lisamine ning redigeerimine päises ja jaluses.  Väljade lisamine päisesse ja jalusesse: kuupäev, lehenumbriteave, failinimi. Automaatse leheküljenummerduse rakendamine dokumendile.  Dokumendi õigekirjakontroll ja muudatuste tegemine: õigekirjavigade parandamine, korduvate sõnade kustutamine. Sõnade lisamine kohandatud sõnastikule õigekirjakontrolli abil.  Dokumendi eelvaade. Dokumendi printimine installitud printeril mitmesuguste väljastussuvandite abil: kogu dokument, kindlad leheküljed, eksemplaride arv. 11 Õpitulemused: Õppemooduli läbimise tulemusena on kursuslane võimeline sooritama ECDL eksamit ja oma igapäevases töös praktiliselt kasutama põhioperatsioone, mis on seotud teksti loomise, kujundamise ja viimistlemisega ning kõige sinna juurde kuuluvaga. Hindamise alused: Õppemoodulis rakendatakse protsessihindamist, mille eesmärk on toetada iga osaleja isiklikku arengut ja õpihuvi. Selline hindamine toimub pidevalt õppeprotsessi vältel individuaalselt või rühmatöös suuliste või kirjalike hinnangutena. Õpitulemuse hindamiseks, iga tervikteema läbimise järel rakendatakse ka eelkõige, praktiliste oskuste arvestuslikku hindamist. Moodul lõpeb ECDL eksamiga. 12  ESITLUSGRAAFIKA Õppemooduli eesmärgid Õppijal on võimalus omandada järgmisi oskusi:  Töö esitlustega ja nende salvestamine eri failivormingutes.  Sisseehitatud suvandite, näiteks spikrifunktsiooni valimine rakenduses tööviljakuse tõstmiseks.  Erinevate esitlusvaadete ja nende kasutusvõimaluste tundmine, mitmesuguste slaidipaigutuste ja kujunduste valik.  Teksti sisestamine, redigeerimine ja vormindamine esitlustes. Head töövõtted ainulaadsete tiitlite rakendamisel slaididele.  Diagrammide valimine, loomine ja vormindamine teabe edastamiseks mõttekal viisil.  Piltide, kujutiste ja joonistatud objektide lisamine ja redigeerimine.  Animatsiooni- ja siirdeefektide rakendamine esitlustele ning esitluse sisu kontrollimine ja parandamine enne lõplikku printimist ja esitluse ettekandmist. Õppemooduli sisu:  Esitlusrakenduse avamine ja sulgemine. Esitluste avamine ja sulgemine.  Uue esitluse loomine vaikemalli põhjal.  Esitluse salvestamine asukohta draivil. Esitluse salvestamine mõne muu nime all.  Esitluse salvestamine mõne muu failitüübina: rtf-fail, mall, seanss, pildifailivorming, varasem versioon.  Liikumine avatud esitluste vahel.  Kasutajaeelistuste seadmine rakenduses: kasutajanimi, vaikekaust failide avamiseks ja salvestamiseks.  Saadaolevate spikrifunktsioonide kasutamine.  Suurendus- ja suumitööriistade kasutamine.  Sisseehitatud tööriistaribade kuvamine ja peitmine. Lindi minimeerimine ja taastamine.  Erinevate esitlusvaaterežiimide otstarve: normaalvaade, slaidisortimisvaade, liigendusvaade ja slaidiseansivaade.  Head töövõtted slaiditiitlite lisamisel: eri tiitli kasutamine iga slaidi jaoks slaidide eristamiseks liigendusvaatel, et slaidiseansivaatel mugavamalt navigeerida.  Liikumine esitlusvaaterežiimide vahel: normaalvaade, slaidisortimisvaade ja slaidiseansivaade  Erinevate sisseehitatud paigutuste kasutamine slaidil.  Saadaoleva kujundusmalli rakendamine esitlusele.  Kindla(te) slaidi(de) või kõigi slaidide taustavärvi muutmine.  Uue slaidi lisamine kindla paigutusega: tiitlislaid, diagramm ja tekst, täpploend, tabel/arvutustabel.  Slaidide kopeerimine ja teisaldamine esitluses ning avatud esitluste vahel. Slaidi(de) kustutamine.  Graafikaobjekti (pildi, kujutise, joonistatud objekti) lisamine juhtslaidile. Graafikaobjekti eemaldamine juhtslaidilt.  Teksti sisestamine esitluse kindla slaidi või kõigi slaidide jalusesse.  Slaidide automaatnummerduse, automaatselt värskendatava kuupäeva või mitteautomaatse kuupäeva rakendamine esitluse kindlate slaidide või kõigi slaidide jalusele. 13  Head töövõtted slaidisisu loomisel: lühikesed selged fraasid, täpp- ja numberloendid.  Teksti sisestamine kohatäitesse standard- või liigendusvaatel.  Teksti redigeerimine esitluses.  Teksti kopeerimine ja teisaldamine esitluses või esitluste vahel.  Teksti kustutamine.  Käskude Võta tagasi ja Tee uuesti kasutamine.  Tekstivormingu muutmine: fondi suurus, fondi tüüp.  Tekstivormingu rakendamine: paks, kursiiv, allakriipsutus, vari.  Eri värvide rakendamine tekstile.  Teksti tõstu rakendamine.  Teksti joondamine: vasak-, kesk- ja paremjoondus tekstiraamis.  Täpploendi teksti taandamine. Taande eemaldamine täpploendi tekstilt.  Reavahe kohandamine enne ja pärast täpp- või numberloendit.  Liikumine täppide ja numbrite eri laadide vahel loendis.  Teksti sisestamine ja redigeerimine slaidile lisatud tabelis.  Ridade, veergude ja kogu tabeli valimine.  Ridade ja veergude lisamine või kustutamine.  Veerulaiuse ja reakõrguse muutmine.  Andmete sisestamine sisseehitatud diagrammi loomiseks esitluses: tulpdiagramm, lintdiagramm, joondiagramm ja sektordiagramm.  Diagrammi valimine.  Diagrammi tüübi muutmine.  Diagrammi tiitli lisamine, eemaldamine ja redigeerimine.  Diagrammile andmesiltide lisamine: väärtused/arvud, protsendimäärad.  Diagrammi taustavärvi muutmine.  Veergude, lintide, joonte ja sektorite värvi muutmine diagrammis.  Märgistatud hierarhiaga organisatsiooniskeemi loomine sisseehitatud organisatsiooniskeemifunktsiooni abil.  Organisatsiooniskeemi hierarhilise struktuuri muutmine.  Kaastöötajate ja alluvate lisamine ning eemaldamine organisatsiooniskeemis.  Graafikaobjekti (pildi, kujutise, joonistatud objekti) lisamine slaidile.  Graafikaobjekti valimine.  Graafikaobjekti ja diagrammi kopeerimine või teisaldamine esitluse piires ning avatud esitluste vahel.  Graafikaobjektide suuruse muutmine ja kustutamine esitluses.  Graafikaobjekti pööramine ja ümberpööramine.  Graafikaobjekti joondamine slaidi suhtes: vasakule, paremale, üles, alla.  Eri tüüpi joonistatud objektide lisamine slaidile: joon, nool, suurnool, ristkülik, ruut, ovaal, ring, tekstiboks.  Teksti sisestamine tekstiboksi, suurnoolde, ristkülikusse, ruutu, ovaali ja ringi.  Joonistatud objekti taustavärvi, joone värvi, jämeduse ja laadi muutmine.  Noole alguse ja lõpu laadi muutmine.  Varju lisamine joonistatud objektile.  Joonistatud objektide rühmitamine slaidil ja rühmitamise tühistamine.  Joonistatud objekti ühe sammu võrra ettepoole toomine, ühe sammu võrra tahapoole viimine, kõige ette toomine ja teiste joonistatud objektide taha viimine.  Siirdeefektide lisamine ja eemaldamine slaidide vahel.  Eelmääratletud animatsiooniefektide lisamine ja eemaldamine eri slaidielementide puhul. 14   Esineja märkmete lisamine slaididele.  Sobiva väljundvormingu valimine slaidiesitlusele: grafoprojektor, jaotusmaterjal või slaidiseanss.  Slaidide peitmine ja kuvamine.  Esitluse õigekirja kontrollimine ja paranduste tegemine: õigekirjavigade parandamine, korduvate sõnade kustutamine.  Slaidi häälestuse ja slaidi suuna (vertikaalne, horisontaalne) muutmine. Paberi formaadi muutmine.  Kogu esitluse, kindlate slaidide, jaotusmaterjalide, märkmelehekülgede ja slaidide liigendusvaate printimine; esitluse eksemplaride arv.  Slaidiseansi käivitamine alates esimesest slaidist või praegusest slaidist.  Navigeerimine slaidiseansi ajal järgmisele slaidile, eelmisele slaidile või kindlale slaidile. Õpitulemused: Õppemooduli läbimise tulemusena on kursuslane võimeline sooritama ECDL eksamit ja kasutama mitmekülgselt esitlustarkvara, levitama ja esitama seda oma igapäevases töös. Hindamise alused Õppemoodulis rakendatakse protsessihindamist, mille eesmärk on toetada iga osaleja isiklikku arengut ja õpihuvi. Selline hindamine toimub pidevalt õppeprotsessi vältel individuaalselt või rühmatöös suuliste või kirjalike hinnangutena. Õpitulemuse hindamiseks, iga tervikteema läbimise järel rakendatakse eelkõige, praktiliste oskuste arvestuslikku hindamist. Moodul lõpeb ECDL eksamiga. 15  VEEBISIRVIMINE Õppemooduli eesmärgid Õppijal on võimalus omandada järgmisi teadmisi ja oskusi:  Oskab kasutada veebilehitsejat ja hallata selle sätteid, järjehoidjaid, veebiväljundeid;  Oskab tõhusalt kasutada ning kriitiliselt hinnata internetis asuvat informatsiooni;  Mõistab keskseid autoriõiguse ja andmekaitsega seotud aspekte;  Mõistab veebikogukondade, kommunikatsiooni ja elektronposti keskseid mõisteid;  Oskab saata ja vastu võtta e-kirju ning hallata e-kirjade sätteid;  Oskab e-kirju organiseerida ja teha otsinguid, oskab kasutada kalendreid. Õppemooduli sisu: Kursuslane teab tunneb ja oskab:  Tunneb mõisteid: internet, WWW, universaalne ressursilokaator URL, hüperlink.  Mõistab veebiaadressi struktuuri.  Tunneb peamisi domeenitüüpe: geograafiline, organisatsioonipõhine (.org, .edu, .com, .gov).  Oskab defineerida veebilehitseja mõistet.  Tunneb peamisi veebilehitsemisprogramme.  Oskab kirjeldada erinevaid veebitegevusi: infootsing, internetikaubandus, veebiõpikeskkonnad, veebikirjastamine, e-pangandus, avalikud teenused, meelelahutus, kommunikatsioon.  Tunneb peamisi võimalusi end veebis kaitsta: ostlemine vaid turvalistelt veebilehtedelt, mittevajalike isikuandmete ja finantsteabe avaldamine, veebilehtedelt välja logimine.  Oskab defineerida mõistet krüpteerimine.  Tunneb ära turvalised veebilehed: https, lukusümbol.  Oskab defineerida mõistet digitaalne sertifitseerimine.  Tunneb võimalusi internetikasutuse piiramiseks: jälgimine, veebilehitsemise piirangud, allalaadimispiirangud.  Oskab avada ja sulgeda veebilehitsejat.  Oskab sisestada veebiaadressi (URL) aadressireale ning minna vastavale veebilehele.  Oskab veebilehte värskendada ja allalaadimist peatada.  Oskab aktiveerida hüperlinki.  Oskab avada veebilehte uues sakis või aknas.  Oskab aknaid ja sakke avada ja sulgeda.  Oskab liikuda akende ja sakkide vahel.  Oskab navigeerida veebilehtedel: edasi, tagasi, esilehele.  Oskab lehitsemisajaloo kaudu liikuda eelnevalt külastatud veebilehele.  Oskab täita ja esitada veebipõhist ankeeti.  Oskab kasutada veebilehe või teksti tõlkimiseks vastavat veebitööriista.  Oskab seada veebilehitsejale kodulehte.  Mõistab mõistet hüpikaken. Oskab neid lubada ja blokeerida.  Mõistab mõistet küpsis. Oskab neid lubada ja blokeerida.  Oskab kasutada olemasolevaid abispikreid  Oskab kuvada ja peita, taastada ja minimeerida tööriistaribasid,.  Oskab kustutada lehitsemisajalugu, ajutisi veebifaile ja salvestatud ankeediandmeid. 16  Oskab järjehoidjaid/lemmikuid lisada ja kustutada.  Oskab järjehoidjaid/lemmikuid kuvada.  Oskab luua ja kustutada järjehoidjate/lemmikute kausta.  Oskab lisada veebilehti antud kausta.  Oskab faile alla laadida ja mälupessa salvestada.  Oskab kopeerida teksti, pilti või veebiaadressi teise mälupessa, näiteks dokumenti või e-kirja.  Oskab luua eelvaadet veebilehest ja seda printida.  Oskab printimiseks selekteerida osa veebilehest.  Oskab defineerida mõistet otsingumootor ning nimetada peamisi näiteid.  Oskab teostada otsingut märksõna ja fraasi järgi.  Oskab otsingut täpsustada lisaomaduste järgi: täpne fraas, kuupäev, keel, meediatüüp.  Oskab otsida veebientsüklopeediatest ja sõnastikest.  Mõistab veebiandmete kriitilise hindamise olulisust.  Mõistab erinevate veebilehtede eesmärke: infoedastus, meelelahutus, arvamusavaldus, kaubandus.  Oskab kirjeldada faktoreid, mis määratlevad veebilehe usaldusväärsuse: autor, viited, aktuaalne/uuendatud sisu.  Tunneb ära veebilehe informatsiooni sobivuse konkreetsele sihtgrupile.  Tunneb mõisteid autoriõigus, intellektuaalomand.  Mõistab allikate nimetamise ja/või vajadusel kasutusloa olulisust.  Mõistab (virtuaalse) veebikogukonna mõistet.  Oskab määratleda näiteks sotsiaalvõrgustike veebilehti, internetifoorumeid, veebikonverentsi, jututube, interneti arvutimänge.  Oskab kirjeldada veebisisu kirjastamise ja jagamise viise: blogid, mikroblogid, taskuhääling (podcast), pildid, audio- ja videoklipid.  Tunneb erinevaid viise, kuidas end veebikogukondades kaitsta: sobivate privaatsussätete kasutamine, isikuandmete avaldamise piiramine, privaatsõnumite kasutamine, asukohainfo varjamine, teadmata kasutajate blokeerimine ja nendest teavitamine.  Oskab defineerida mõistet kiirsuhtlus(IM).  Oskab defineerida mõisteid mobiilisõnum (SMS), multimeediasõnum (MMS)  Oskab defineerida mõistet internetitelefon (VoIP),  Tunneb elektrooniliste sidevahendite häid tavasid: selgus ja lakoonilisus, selged pealkirjad, isikuandmete mitteavaldamine, ebasobiva sisu mitteedastamine, õigekirjakontroll.  Oskab defineerida mõistet e-post ja kirjeldada selle peamisi funktsioone.  Oskab määratleda e-postiaadressi struktuuri.  Teab manuse saatmise võimalikke probleeme: mahupiirang, failitüübipiirangud.  Oskab kirjeldada väljade Kellele (To), Koopia (Copy, Cc), Pimekoopia (Blindcopy, Bcc) erinevusi ja oskab neid kohaselt kasutada.  On teadlik petu- ja soovimatutest e-kirjadest.  On teadlik, et e-kirjad võivad arvutit nakatada.  Oskab defineerida mõistet andmepüük (phishing).  Omab ligipääsu elektronpostikontole.  Oskab kirjeldada tavapäraste postkasti kaustade funktsioone: Inbox, Outbox, Sent, Deleted / Trash Items, Draft, Spam/Junk  Oskab luua e-kirja.  Oskab lisada ühe või enam e-kirjaaadressi või meililisti väljadele Kellele (To), Koopia 17  (Copy, Cc), Pimekoopia (Blind copy, Bcc).  Oskab lisada e-kirjale sobiva pealkirja ning kirjutada või kopeerida tekstiosa.  Oskab lisada või eemaldada manuse.  Oskab saata prioriteet-märgistusega ekirja.  Oskab avada ja sulgeda e-kirja.  Oskab kasutada Vasta (Reply) ja Vasta kõigile (Reply all) funktsioone ning teab, millal neid kasutada.  Oskab e-kirja edastada.  Oskab manust avada ja salvestada.  Oskab vaadata kirja eelvaadet ning seda olemasolevate vahenditega printida.  Oskab kasutada olemasolevaid abispikreid.  Oskab kuvada ja peita, maksimeerida ja minimeerida tööriistaribasid.  Oskab luua ja lisada e-kirja allkirjateksti.  Oskab automaatvastust sisse ja välja lülitada.  Tunneb staatusmärke nagu loetud (read), lugemata (unread) ja oskab  kirju vastavalt märgistada.  Oskab seada kirja prioriteet-märgistust.  Oskab luua, kustutada ja uuendada kontakte ja meililiste.  Oskab lisada ja kustutada postkasti päiseid: saatja, pealkiri, kuupäev.  Oskab teostada otsingut e-kirja saatja, pealkirja ja sisu järgi.  Oskan sorteerida e-kirju kuupäeva ja mahu järgi.  Oskab luua ja kustutada kaustu ning tõsta e-kirju vastavasse kausta.  Oskab kustutada e-kirju ja taastada kustutatud e-kirju.  Oskab tühjendada e-kirjade prügikasti/kustutatud e-kirjade kausta.  Oskab suunata kirju rämpspostikausta ja sealt välja.  Oskab luua, tühistada ja uuendada kalendris nõupidamisi.  Oskab kalendrisse lisada nõupidamisele kutsutuid ja materjale.  Oskab neid sealt eemaldada.  Oskab kutseid vastu võtta või neist ära öelda. Õpitulemused: Õppemooduli läbimise tulemusena on kursuslane võimeline sooritama ECDL eksamit ja oskab oma igapäevases töös kasutada tänapäevase laivõrgu põhilisi rakendusi. Hindamise alused: Õppemoodulis rakendatakse protsessihindamist, mille eesmärk on toetada iga osaleja isiklikku arengut ja õpihuvi. Selline hindamine toimub pidevalt õppeprotsessi vältel individuaalselt või rühmatöös suuliste või kirjalike hinnangutena. Õpitulemuse hindamiseks, iga tervikteema läbimise järel rakendatakse eelkõige, praktiliste oskuste arvestuslikku hindamist.Moodul lõpeb ECDL eksamiga. 18  VEEBISUHTLUS Õppemooduli eesmärgid Õppijal on võimalus omandada järgmisi teadmisi ja oskusi:  Mõistab veebikoostöö ja pilvandmetöötluse keskseid mõisteid;  Oskab luua veebikoostööks vajalikke kontosid;  Oskab kasutada koostööks vajalikke veebipõhiseid talletusvahendeid ja rakendusi;  Oskab kasutada veebi- ja mobiilipõhist kalendrit tegevuste haldamiseks ja kavandamiseks;  Oskab teha koostööd ja suhelda sotsiaalvõrgustike, blogide ja wikide kaudu;  Oskab planeerida ja läbi viia internetipõhiseid nõupidamisi ning kasutada internetis õpikeskkondi;  Mõistab mobiilitehnoloogia keskseid mõisteid ning oskab kasutada näiteks elektronkirju, rakendusi ja sünkroniseeritud arvuti võimalusi. Õppemooduli sisu: Kursuslane teab tunneb ja oskab:  Mõistab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib veebipõhist koostööd toetada ja edendada.  Oskab määratleda veebipõhist koostööd toetavad peamisi teenuseid: pilveandmetöötlus, mobiilitehnoloogia.  Määratleb veebipõhist koostööd toetavad peamised vahendid: rakendused, sotsiaalmeedia, veebikalendrid, veebinõupidamised, internet õpikeskkond.  Oskab määratleda veebipõhise koostöö vahendite peamiseid omadusi: mitu kasutajat, toimub reaalajas, globaalne haare, samaaegne ligipääs.  Oskab kirjeldada veebipõhise koostöö vahendite kasutamise kasutegurit: kalendri ja failide jagamine, vähenevad reisikulud, kommunikatsiooni lihtsus, parem meeskonnatöö, globaalne ligipääs.  On teadlik veebipõhise koostöö vahendite riskidest: kolmandate isikute ligipääs jagatud failidele, ebapiisav versioonihaldus, pahavara, identiteedi- või andmevargus, teenuse katkestused.  Teab intellektuaalomandiõiguse olulisust ning sisu sobivat kasutust veebipõhise koostöö vahendites.  Mõistab eri viise, kuidas pilvetehnoloogia hõlbustab veebi- ja mobiilipõhist koostööd: jagatud dokumentide ja failide talletamine, ligipääs erinevatele veebirakendustele ja töövahenditele.  Oskab kirjeldada pilvetehnoloogia kasutegureid: vähenenud kulud, suurenenud mobiilsus, skaleeruvus, automaatsed uuendused.  Oskab kirjeldada pilvetehnoloogia riske: sõltuvus teenuse osutajast, andmekaitse, võimalikud privaatsusprobleemid.  Mõistab, et teatud veebikoostöövahendite kasutamiseks tuleb installeerida lisarakendusi või –mooduleid.  Tunneb veebikoostööd toetavaid vahendeid: veebikaamera, mikrofon, kõlarid.  Teab, et tulemüüri piirangud võivad takistada ligipääsu koostöövahendile.  Laadib alla veebikoostöövahendeid toetava tarkvara: internetitelefon (VOIP), IM, faili jagamine  Registreerib ja/või loob veebikoostöövahendi kasutajakonto.  Deaktiveerib, kustutab/sulgeb kasutajakonto.  Veebikoostöövahendite kasutamine  Mõistab interneti andmesalvestuslahenduste keskseid mõisteid ja teab peamisi 19  näiteid.  Teab interneti andmesalvestuse piiranguid: mahu- ja ajapiirang, jagamise piirang.  Failide ja kaustade üles- ja allalaadimine, kustutamine veebis.  Mõistab, et peamistele töövahenditele on ligipääs internetis.  Tunneb peamisi veebipõhiseid rakendusi: tekstitöötlus, arvutustabelid, ettekanded.  Teab veebipõhiste töövahendite omadusi: reaalajas saab faile korraga uuendada mitu kasutajat, faile saab jagada.  Oskab luua, muuta ja salvestada faile internetis.  Oskab jagada faile ja kaustu teistega, et nad saaksid neid vaadata ja muuta.  Samuti piirata nende jagamist.  Oskab vaadata ja taastada faili eelnevaid versioone.  Anda õigusi jagatud kalendri vaatamiseks ja muutmiseks.  Näitab või peidab jagatud kalendrit.  Kasutab jagatud kalendrit ürituste ja korduvate ürituste loomiseks.  Seadistab ürituse meeldetuletuse.  Kutsub osalejaid üritusele ja kustutab kutseid.  Kutse vastu võtmine või tagasi lükkamine.  Muudab ja tühistab olemasolevaid üritusi.  Tunneb veebikoostööd toetavaid sotsiaalmeediavahendeid: sotsiaalvõrgustikud, wikid, foorumid ja grupid, blogid, mikroblogid, sisu jagamise kogukonnad.  Võimalike õiguste ja privaatsussätete määratlemine ja muutmine: lugemise, kirjutamise ja kutsete saatmise õigus  Sotsiaalmeediakasutajate ja –gruppide leidmine ja ühenduste loomine/kustutamine.  Sotsiaalmeediavahendite kasutamine kommentaari või lingi lisamiseks.  Sotsiaalmeediavahendite kasutamine kommentaarile vastamiseks või selle edastamiseks.  Sotsiaalmeediavahendite kasutamine sisu, näiteks piltide, videote, dokumentide laadimiseks  Postituste kustutamine sotsiaalmeedias.  Teadlikkus postituste ja fotode täieliku kustutamise keerukusest.  Wiki kasutamine teatud teema lisamiseks või uuendamiseks.  Nõupidamisrakenduse avamine ja nõupidamised sulgemine.  Nõupidamise loomine: aeg, teema.  Nõupidamise tühistamine.  Osalejate kutsumine, kutse tühistamine.  Ligipääsuõiguste määratlemine.  Nõupidamise alustamine ja lõpetamine.  Dokumentide ja failide jagamine online nõupidamisel.  Olemasolevate vestlusvahendite kasutamine online-nõupidamisel.  Video- ja audiovõimaluste kasutamine online-nõupidamisel  Mõistab interneti õpikeskkonna keskset mõistet.  Tunneb veebipõhiseid õpikeskkondi: virtuaalsed õpikeskkonnad (VLE) ja õpihaldussüsteemid (LMS)  Mõistab õpikeskkonnas olemasolevate funktsioonide omadusi: kalender, hindamine, vestlusvahendid, teated.  Ligipääs kursusele veebipõhises õpikeskkonnas.  Faili üles- ja allalaadimine veebipõhises õpikeskkonnas.  Ülesannete kasutamine kursusel: küsitlus, foorum.  Tunneb mobiilseid vahendeid: nutitelefon ja tahvelarvuti. 20   Mõistab, et mobiilsed vahendid kasutavad operatiivisüsteemi.  Tunneb peamisi mobiilsete vahendite op-süsteeme.  Tunneb mõistet Bluetooth ja selle kasutusvõimalusi.  Tunneb mobiilsete vahendite internetiühenduse võimalusi: traadita internet (WLAN), mobiilne internet (3G, 4G).  Tunneb antud võimaluste omadusi: kiirus, maksuvus, kättesaadavus.  Tunneb mobiilsete vahendite turvalisuse aspekte: PIN-koodi kasutus, varundamine, traadita interneti/Bluetoothi sisse ja välja lülitamine.  Turvalise traadita interneti ühenduse loomine mobiiltehnoloogiaga.  Veebiotsingud.  E-kirjade saatmine, vastuvõtmine.  Kalendriürituse lisamine, muutmine, kustutamine.  Fotode ja videote jagamine e-kirja, sõnumi, sotsiaalmeedia või Bluetoothi  vahendusel.  Tunneb peamisi rakendusi: uudised, sotsiaalmeedia, kaardid, mängud, eraamatud.  Teab, et rakendusi saab rakenduste poodidest.  Tunneb mobiiliseadmete peamisi rakendusi.  Mobiiliseade rakenduste otsimine rakenduste poest.  Teab, et sellega võivad kasutajale kaasneda tasu ja kulutused.  Rakenduse installeerimine mobiiliseadmele ja deinstalleerimine.  Mobiiliseade rakenduste uuendamine.  Mobiiliseade rakenduste kasutamine: audio- või videokommunikatsioon, sotsiaalmeedia, kaart.  Tunneb sisu sünkroniseerimise funktsiooni.  Tunneb sünkroniseerimise seadistusi.  Sünkroniseerib mobiilsed ja teised vahendid elektronposti ja kalendriga. Õpitulemused: Õppemooduli läbimise tulemusena on kursuslane võimeline sooritama ECDL eksamit ja oskab oma igapäevases töös kasutada tänapäevase laivõrgu põhilisi rakendusi. Hindamise alused: Õppemoodulis rakendatakse protsessihindamist, mille eesmärk on toetada iga osaleja isiklikku arengut ja õpihuvi. Selline hindamine toimub pidevalt õppeprotsessi vältel individuaalselt või rühmatöös suuliste või kirjalike hinnangutena. Õpitulemuse hindamiseks, iga tervikteema läbimise järel rakendatakse eelkõige, praktiliste oskuste arvestuslikku hindamist. Moodul lõpeb ECDL eksamiga. 21  KODULEHE SISU LOOMINE JA HALDUS Õppemooduli eesmärgid Õppijal on võimalus:  õppida tundma veebilehe struktuuri;  õppida iseseisvalt looma ning haldama veebipõhist kodulehte;  omandada läbi praktilise tegevuse pilditöötluse peamised põhitõed;  omandada oskus kasutada veebipõhise kodulehe sisuhalduse lisavõimalusi;  omandada oskus luua ning kasutada ajaveebi võimalusi. Õppemooduli sisu: Kursuslane teab tunneb ja oskab:  Erinevate veebilehtede sisu ja ülesehituse võrdlus lähtuvalt veebilehe otstarbest;  Veebilehe loomise põhimõtted – milline on loodava veebilehe eesmärk ja sihtgrupp;  Kasutajatunnuste loomine veebipõhisesse (nt. Weebly) keskkonda ja kasutajaliideste tutvustus;  Veebipõhise kodulehe erinevad kujundused, sobiva kujunduse valik lähtuvalt veebilehe otstarbest ja info paigutus veebilehel;  Veebilehe menüüsse uue kirje lisamine, alamenüüde loomine ning ümberpaigutamine;  Sisupaketi struktuuri muutmine (lehe toimetamine, ümberpaigutamine, vormi lisamine ja muutmine);  Veebipõhise kodulehe disaini muutmine (päise muutmine, tekstide ja tausta värvi muutmine);  Kodulehe sisu lisamine ja ümberpaigutamine (tekstid, tekstilingid, tabelid, graafikud, pildid jne.);  Pildigaleriide lisamine ja haldamine (piltide kuju ning suuruse muutmine; pildigalerii lisamine ja üksikute piltide üleslaadimine);  Failihoidla keskkonda failide laadimine ning linkimine enda veebikeskkonda;  Pilditöötlus GIMP programmiga – piltide lõikamine, suuruse muutmine, efektide lisamine jne; Õpitulemused Õppemooduli edukalt läbinud kursuslane on:  saanud ülevaate veebilehtede ülesehitusest ja põhimõtetest;  omandanud oskuse luua ning hallata veebipõhist kodulehte;  omandanud peamised pilditöötluse põhimõtted;  omandanud oskuse faile hoida veebipõhises failihoidlas ja linkida veebilehele;  koostatud iseseisvalt kodulehekülje, mida saab edaspidi iseseisvalt täiendada ja hallata; Hindamise alused: Õppemoodulis rakendatakse protsessihindamist, mille eesmärk on toetada iga osaleja isiklikku arengut ja õpihuvi. Selline hindamine toimub pidevalt õppeprotsessi vältel individuaalselt või rühmatöös suuliste või kirjalike hinnangutena. Õpitulemuse hindamiseks, iga tervikteema läbimise järel rakendatakse ka eelkõige, praktiliste 22 oskuste arvestuslikku hindamist. Mooduli lõppedes pannakse õppijale arvestuslike hinnete põhjal kujunev kokkuvõttev hinne. 23  ARVUTUSTABELID Õppemooduli eesmärgid Õppijal on võimalus omandada järgmisi oskusi:  Töö arvutustabelitega ja nende salvestamine eri failivormingutes.  Sisseehitatud suvandite, näiteks spikrifunktsioonide valimine rakenduses tööviljakuse tõstmiseks.  Andmete sisestamine lahtritesse ja head töövõtted loendite loomisel. Andmete valimine, sortimine ja kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine.  Ridade ja veergude redigeerimine töölehel. Töölehtede kopeerimine, teisaldamine, kustutamine ja sobiv ümbernimetamine.  Matemaatiliste ja loogiliste valemite loomine standardsete tabelitöötlusfunktsioonide abil. Head töövõtted valemite loomisel, vigaste väärtuste leidmine valemites.  Arvude ja tekstisisu vormindamine arvutustabelis.  Diagrammide valimine, loomine ja vormindamine teabe mõistlikuks edastamiseks.  Arvutustabeli leheküljesätete kohandamine ning arvutustabeli sisu kontrollimine ja parandamine enne tabeli lõplikku printimist. Õppemooduli sisu:  Tabelitöötlusrakenduse avamine ja sulgemine. Arvutustabelite avamine ja sulgemine. Uue arvutustabeli loomine vaikemalli alusel.  Arvutustabeli salvestamine asukohta draivil. Arvutustabeli salvestamine mõne muu nime all. Arvutustabeli salvestamine mõne muu failitüübina: mall, tekstifail, tarkvarapõhine faililaiend, varasem versioon.  Liikumine avatud arvutustabelite vahel.  Põhisuvandite ja -eelistuste seadmine rakenduses: kasutajanimi, vaikekaust arvutustabelite avamiseks ja salvestamiseks.  Saadaolevate spikrifunktsioonide kasutamine.  Suurendus- ja suumitööriistade kasutamine.  Sisseehitatud tööriistaribade kuvamine ja peitmine. Lindi minimeerimine ja taastamine.  Arusaamine, et töölehe lahtris võib sisalduda ainult üks andmeelement (näiteks eesnimi ühes lahtris, perekonnanimi naaberlahtris).  Head töövõtted loendite loomisel: tühjade ridade ja veergude vältimine loendi põhikehas, tühja rea lisamine enne summarida, loendi ääristamine tühjade lahtritega.  Arvu, kuupäeva või teksti sisestamine lahtrisse.  Lahtri, naaberlahtrite ploki, eraldi paiknevate lahtrite ploki ja kogu töölehe valimine.  Lahtri sisu redigeerimine, olemasoleva lahtri sisu muutmine.  Käskude Võta tagasi ja Tee uuesti kasutamine.  Käsu Otsi kasutamine kindla sisu leidmiseks töölehel.  Käsu Asenda kasutamine töölehe kindla sisu puhul.  Lahtriploki sortimine ühe kriteeriumi järgi: tõusev või laskuv arvjärjestus, tõusev või laskuv tähestikjärjestus.  Lahtri sisu ja lahtriploki kopeerimine töölehe piires, ühelt töölehelt teisele, ühest avatud arvutustabelist teise.  Automaattäite/täitepideme kasutamine andmeüksuste kopeerimiseks ja lisamiseks.  Lahtri sisu ja lahtriploki teisaldamine töölehe piires, ühelt töölehelt teisele, ühest avatud arvutustabelist teise.  Lahtrite sisu kustutamine. 24  Ühe rea, kõrvuti asuvate ridade rühma ja eraldi asuvate ridade rühma valimine. Ühe veeru, kõrvuti asuvate veergude rühma ja eraldi asuvate veergude rühma valimine. Ridade ning veergude lisamine ja kustutamine.  Veerulaiuse muutmine, kindla reakõrguse seadmine, optimaalse veerulaiuse või reakõrguse seadmine.  Paanide külmutamine/vabastamine ridade ja/või veergude lukustamiseks/vabastamiseks.  Liikumine töölehtede vahel. Uue töölehe lisamine, töölehe kustutamine.  Head tavad töölehtede nimede kasutamisel – pigem tähendusrikkad nimed kui vaikenimedega nõustumine.  Töölehe kopeerimine, teisaldamine ja ümbernimetamine arvutustabelis.  Head töövõtted valemite loomisel: lahtriviidete kasutamine arvude valemisse tippimise asemel.  Valemite loomine lahtriviidete ja aritmeetikatehete (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine) abil.  Valemite kasutamisega seotud standardsete veaväärtuste tundmine ja mõistmine: #NAME?, #DIV/0!, #REF!.  Suht- ja absoluutviidete tundmine ja valemites kasutamine.  Funktsioonide kasutamine: SUM (summa), AVERAGE (keskmine), MIN (miinimum), MAX (maksimum), COUNT (arve sisaldavate lahtrite loendamine), COUNTA (mittetühjade lahtrite loendamine), ROUND (ümardamine).  Loogikafunktsiooni IF kasutamine (ühe väärtuse tagastamine kahest kindlast väärtusest) koos võrdlustehtega: =, >, <.  Lahtrite vormindamine: arvude kuvamine kindla kümnendkohtade arvuga pärast koma, arvude kuvamine koos tuhandelisi eraldava komaga või ilma.  Lahtrite vormindamine: kuupäeva laadi kuvamine, valuutasümboli kuvamine.  Lahtrite vormindamine: arvude kuvamine protsendimäära abil.  Lahtri sisu ilme muutmine: fondi suurus, fondi tüüp. Vormingu rakendamine lahtrisisule: paks, kursiiv, allakriipsutus, kahekordne allakriipsutus.  Eri värvide rakendamine lahtri sisule ja taustale.  Lahtri või lahtriploki vormingu kopeerimine mõnele teisele lahtrile või lahtriplokile. Teksti mähkimise rakendamine lahtri või lahtriploki sisule.  Lahtrisisude joondus: horisontaalne, vertikaalne. Lahtrisisu suuna kohandamine. Lahtrite ühendamine ja ühendatud lahtri tiitli keskele joondamine.  Ääriseefektide lisamine lahtrile või lahtriplokile: jooned, värvid.  Eri tüüpi diagrammide loomine töölehe andmete põhjal: tulpdiagramm, lintdiagramm, joondiagramm, sektordiagramm.  Diagrammi valimine. Diagrammi tüübi muutmine.  Diagrammi teisaldamine, suuruse muutmine ja kustutamine  Diagrammi tiitli lisamine, eemaldamine ja redigeerimine.  Andmesiltide lisamine diagrammile: väärtused/arvud, protsendimäärad.  Diagrammi taustavärvi ja legendi täitevärvi muutmine. Diagrammi tulpade, lintide, joonte ja sektorite värvi muutmine. Fondi suuruse ja värvi muutmine diagrammi tiitlis, teljetiitlis või legendi tekstis.  Töölehe veeriste muutmine: ülaveeris, alaveeris, vasakveeris, paremveeris.  Töölehe suuna muutmine: vertikaalpaigutus ja horisontaalpaigutus. Paberi formaadi muutmine.  Lehekülje häälestuse kohandamine töölehe sisu sobitamiseks kindla lehekülgede arvuga.  Teksti lisamine, redigeerimine ja kustutamine töölehe päistes ja jalustes. 25   Väljade lisamine ja kustutamine päistes ja jalustes: leheküljenummerdus, kuupäev, kellaaeg, failinimi ja töölehe nimi.  Arvutustabeli arvutuste ja teksti kontrollimine ning parandamine.  Ruudujoonte kuvamine ja peitmine, rea- ja veerupäiste kuvamine printimisel. Tiitlirea(-ridade) automaatse printimise rakendamine prinditava töölehe igale leheküljele. Töölehe eelvaade. Töölehe valitud lahtriploki, kogu töölehe, töölehe kindla eksemplaride arvu, kogu arvutustabeli ja valitud diagrammi printimine. Õpitulemused: Õppemooduli läbimise tulemusena on kursuslane võimeline sooritama ECDL eksamit ja praktiliselt kasutama oma igapäevases töös põhioperatsioone, mis on seotud tabeli loomise, kujundamise ja viimistlemisega ning kõige sinna juurde kuuluvaga. Hindamise alused: Õppemoodulis rakendatakse protsessihindamist, mille eesmärk on toetada iga osaleja isiklikku arengut ja õpihuvi. Selline hindamine toimub pidevalt õppeprotsessi vältel individuaalselt või rühmatöös suuliste või kirjalike hinnangutena. Õpitulemuse hindamiseks, iga tervikteema läbimise järel rakendatakse ka eelkõige, praktiliste oskuste arvestuslikku hindamist. Moodul lõpeb ECDL eksamiga. 26  ANDMEBAASIDE KASUTAMINE Õppemooduli eesmärgid Õppijal on võimalus:  omandada AO 5. Õppemooduli eksamil nõutav;  omandada teadmised andmebaaside ülesehitusest ja oskus nende kasutamiseks;  omandada oskused lihtsate andmebaaside koostamiseks ja muutmiseks;  omandada oskused olemasoleva andmebaasi andmete korrastamiseks, sorteerimiseks ja päringute koostamiseks;  õppida koostama ja vormiliselt kujundama aruannet. Õppemooduli sisu: 1. Alustamine 1.1 Esimesed sammud töötamisel andmebaasiga Rakendusprogrammi käivitamine Olemasoleva andmebaasi avamine Kirje muutmine ja andmebaasi salvestamine Andmebaasi salvestamine kettale Andmebaasi sulgemine Abiteabe kasutamine 1.2 Põhimäärangute korrastamine Vaaterežiimi muutmine Tööriistariba muutmine 2. Andmebaasi loomine 2.1 Põhilised tegevused Andmebaasi projekteerimine ja koostamine Tabeli koostamine (väljanimi, väljatüüp, kirjeldus) Töö tabeliga Andmete sisestamine tabelisse 2.2 Võtmete defineerimine Primaarvõtme defineerimine Indeksi loomine 2.3 Tabeli kujundamine Tabeli omaduste muutmine Välja omaduste muutmine 2.4 Andmebaasi uuendamine Tabelis andmete muutmine Tabelis andmete kustutamine Kirjete lisamine tabelisse Kirjete eemaldamine tabelist 3. Vormi kasutamine 3.1 Vormi loomine Lihtsa vormi loomine (n. Form Wizard abil) Andmete sisestamine andmebaasi vormi abil 27  3.2 Vormi kujunduse muutmine Teksti kujundamine Vormi tausta muutmine Pildi või graafilise objekti lisamine vormi Objektide järjestuse muutmine vormis 4. Informatsiooni otsimine 4.1 Põhilised tegevused Olemasoleva andmebaasi laadimine Etteantud tingimust rahuldava kirje otsimine Lihtsa päringu koostamine Mitme tingimusega päringu koostamine Tabelite seostamine, andmete valik mitmest tabelist Päringu salvestamine. Filtri lisamine Filtri eemaldamine 4.2 Päringu muutmine Väljade lisamine päringusse Väljade eemaldamine päringust Päringu salvestamine uue nimega. 4.3 Valimine ja sorteerimine Andmete sorteerimine (järjestamine) etteantud tingimuse järgi Andmete sorteerimine loogilisi operaatoreid kasutades 5. Aruanded 5.1 Aruande koostamine Valitud andmete esitamine teatud järjekorras ekraanil ja aruandes (Report Wizard kasutamine) Aruande muutmine (elementide paigutus ja pikkus, äärised ja paberi suund) Lehekülje (ka aruande) päise ja jaluse koostamine ning kohandamine Andmete rühmitamine, lõpp- ja vahekokkuvõtete tegemine jne. Aruande (aruande osa) trükkimine. Õpitulemused: Õppemooduli läbimise tulemusena on õppija võimeline sooritama ECDL eksamit ja kasutama andmebaase oma igapäevases töös. Hindamise alused: Õppemoodulis rakendatakse protsessihindamist, mille eesmärk on toetada iga osaleja isiklikku arengut ja õpihuvi. Selline hindamine toimub pidevalt õppeprotsessi vältel individuaalselt või rühmatöös suuliste või kirjalike hinnangutena. Õpitulemuse hindamiseks, iga tervikteema läbimise järel rakendatakse eelkõige, praktiliste oskuste arvestuslikku hindamist. Moodul lõpeb eksamiga. 28  SÜSTEEMIHOOLDUS Mooduli praktikumi efektiivseks läbiviimiseks jaotatakse kursuse õpilased vajadusel kahte gruppi. Ühel õppetöökohal praktiseerib maksimaalselt 2 õppijat. Õppemooduli eesmärgid Õppijal on võimalus:  saada läbi praktilise tegevuse ettekujutus arvutisüsteemide hooldamisest;  omandada operatsioonisüsteemi konfigureerimise oskus;  omandada arvutite riistvara hooldamise oskus;  omandada üldkasutatavate lisaseadmete konfigureerimise ja kasutamise oskus;  igapäevaste arvutihoolduse oskuste/harjumuste omandamiseks; Õppemooduli sisu:  Riistvara lühikirjeldus - komponentide otstarve, uuendamise võimalused;  Riistvara komponentide hooldamine – toiteplokk, kõvaketas, CD/DVD rom, mälud, helikaart, graafikakaart, võrgukaart;  Arvuti lisaseadmete konfigureerimine – printer, skänner, UPS;  Operatsioonisüsteemi konfigureerimine;  Hooldamine – arvuti hooldamiseks loodud programmide kasutamine sh: o Antiviiruse programmide tööpõhimõtted, konfigureerimine ja kasutamine; o arvuti puhastamine nuhkvarast; o varukoopia loomine ja taastamine varukoopiast; o ettekujutus töötamisest partitsioonidega, NTFS, FAT, FAT32; o defragmentimine jmt. Õpitulemused Õppemooduli edukalt läbinud kursuslane on:  saanud praktilise tegevuse kaudu ettekujutuse arvutisüsteemide hooldamisest;  omandanud põhiliste arvuti hooldamiseks loodud programmide kasutamise oskuse;  omandanud üldkasutatavate lisaseadmete konfigureerimise ja kasutamise oskused; Hindamise alused: Õppemoodulis rakendatakse protsessihindamist, mille eesmärk on toetada iga osaleja isiklikku arengut ja õpihuvi. Selline hindamine toimub pidevalt õppeprotsessi vältel individuaalselt või rühmatöös suuliste või kirjalike hinnangutena. Õpitulemuse hindamiseks, iga tervikteema läbimise järel rakendatakse ka eelkõige, praktiliste oskuste arvestuslikku hindamist. Mooduli lõppedes pannakse õppijale arvestuslike hinnete põhjal kujunev kokkuvõttev hinne. 29  IT TURVALISUS Mooduli eesmärgid  anda õppijale üldine arusaamine IKT turvalise kasutamise põhimõtetest igapäevaelus  õpetada kasutama sobivaid võtteid ja rakendusi võrguühenduste turvamiseks,  õpetada õppijat kasutama Internetti kaitstult ja turvaliselt, ja haldama andmeid ja teavet asjakohaselt.  õpetada maandama enamlevinud turvariske IKT kasutamisel. Mooduli sisu  Turvalisuse põhimõisted: küberkuritegevus, häkkimine, vääramatu jõud, isikuandmed; tundlik äriteave.  Meetmed volitamatu juurdepääsu vältimiseks  Infoturbe põhiterminid: terviklikkus, konfidentsiaalsus, käideldavus.  Peamised andmete ja eraelu puutumatuse kaitse nõuded Eestis.  Instruktsioonid ja reeglid IKT kasutamisel  Social engineering ja selle mõju  Identiteedivargus ja selle mõju  Makrode turvaseaded  Failide paroolide määramine  Krüpteerimine  Õelvara, selle tüübid ja varjamise võimalused.  Andmevargus ja selle tüübid  Viirustõrje ja selle kasutamine  Arvutivõrgu mõiste ja tüübid  Võrguadministraatori roll võrgus  Tulemüür  Võrku ühendamine ja sellega kaasnevad ohud  Traadita võrk ja turvalisuse kaitse protokollid  Võrgukonto, paroolid ja biomeetrilise turvalisuse võtted  Mõisted: turvaline veebisait, cookie, digitaalne sertifikaat, pharming  Isiklike andmete kustutamine veebis  Sisukontrolli tarkvara ja selle funktsioonid  Võrgusuhtlus ja sellega kaasnevad ohud  Krüptitud ja krüptimata e-post  Digitaalallkiri ja selle kasutamine  Andmepüük  Sõnumivahetus (IM) ja selle kasutusviisid  Füüsilise turvalisuse tagamine seadmetele  Andmete varundus- ja taastamisvõtted  Andmete kustutamine ja jäädavalt hävitamine. Õpitulemused Mooduli läbinud õppija:  mõistab tähtsamaid info turvamise, andmete füüsilise turvalisuse, privaatsuse ja identiteedi vargusega seotud põhimõisteid ning side, sealhulgas e-posti ja sõnumivahetuse turvaküsimusi. 30   suudab kaitsta arvutit, seadet või võrku õelvara ja loata juurdepääsu eest  tunneb võrkude tüüpe, ühenduste tüüpe ja võrguspetsiifilisi probleeme, sealhulgas tulemüüre  oskab sirvida World Wide Web’is, suhelda internetis turvaliselt ning varundada ja taastada andmeid sobival viisil ja ja turvaliselt ja ohutult hävitada mittevajalikke andmeid ja utiliseerida seadmeid Hindamise alused Moodulis rakendatakse protsessihindamist, mille eesmärk on toetada iga osaleja isiklikku arengut ja õpihuvi. Selline hindamine toimub pidevalt õppeprotsessi vältel individuaalselt või rühmatöös suuliste või kirjalike hinnangutena. Õpitulemuse hindamiseks, iga tervikteema läbimise järel rakendatakse ka praktiliste oskuste arvestuslikku hindamist. Moodul lõpeb ECDL eksamiga või arvestuslike hinnete põhjal kujuneva kokkuvõtva hindega. 31  MATEMAATIKA Õppemooduli eesmärgid  omandada käsitletavate teemade põhitõed ja õppida neid rakendama nii õppeülesannete kui praktilise sisuga ülesannete lahendamisel;  arendada metakognitiivseid oskusi iseseisvaks tööks matemaatika-alaste teadmiste omandamisel;  luua matemaatilise aparatuuri näol alus teiste ainete omandamiseks. Õppemooduli sisu: Astme mõiste üldistamine. Murruline ja negatiivne astendaja Tehted juurtega Hulkliikme teguriteks lahutamine Tehted algebraliste murdudega Võrrandid, lineaarvõrrand, ruutvõrrand Lineaarsed võrrandisüsteemid, determinandid, Grameri valemid Lineaarvõrratused ja kõrgema astme võrratused Lihtsamad funktsioonid ja nende graafikud Piirväärtus Funktsiooni tuletis Funktsioonide kasvamine, kahanemine ja ekstreemumid Jadad (aritmeetiline, geomeetriline ja hääbuv jada) Trigonomeetrilised funktsioonid Stereomeetria Õpitulemused Õppija oskab:  oskab vabalt opereerida piirväärtuse, tuletise ja integraali mõistetega ja oskab neid kasutada teistes ainetes;  oskab hinnata ja kontrollida saadud tulemuste õigsust;  oskab lahendada diferentsiaalvõrrandeid Õppija tunneb:  tunneb kompleksarve;  ridade teooriat. Hindamine: Mooduli õpitulemuste hindamisel kasutame protsessihindamist ja arvestuslikku hindamist. Protsessihindamisel hindame õpitaset, õpitulemit, oskusi (mõelda, valikuid teha), arengut, suhtumist, õpivalmidust. Kokkuvõttev hinne kujuneb arvestuslike hinnete alusel. 32  SUHTLEMISTREENING Õppemooduli eesmärgid Õppijal on võimalus:  omandada esmaseid teadmisi suhtlemispsühholoogiast, saada ülevaade peamistest suhtlemisoskustest ja rakendusvõimalustest  parandada oma suhtlemisoskusi läbi praktiliste ülesannete ja enesetunnetuse ning parandada eneseväljendusoskuseid  tõsta suhtlemisvalmidust ja õppida tundma efektiivseid suhtlemisstiile  mõista suhtlemisel toimuvaid protsesse ja enda rolli nendes protsessides  omada teadmisi konflikti olemusest, selle juhtimisest ning hakkamasaamisest pingelistes olukordades  õppida toime tulema tööpinge ja stressiga  omandada üldiseid arusaamu tööotsimisoskustest  kujundada läbi vastastikuse suhtlemise ja koostöö grupi sisekliimat Õppemooduli sisu  suhtlemise olemus ja efektiivsed suhtlemisstiilid; erinevad tasandid ja rollid suhtlemisel  esmamulje ja kontaktiloomine; aktiivne kuulamine ja tagasiside  enamlevinud suhtlemistakistused ja tabud  mitteverbaalne suhtlemine  enesekehtestamise alused; konfliktilahenduse ja läbirääkimise oskused  identiteet, enesehinnang, isiksustüübid ja temperament; sotsiaalsete rollide olemus, vajadused-väärtused-hoiakud  enda suhtlemisstiili teadvustamine; suhtleja isik ja roll  avalik esinemine  kirjalik eneseväljendus  tööotsimisoskused  stress ja stressiga toimetulek  suhtlemine grupis, meeskonnatöö  elutee planeerimine Õpitulemused:  teadlikkus efektiivsest ja partnerit austavast suhtlemisest, inimeste individuaalsetest erinevustest, oma suhtlemisstiilist;  oskus mitmekülgsemalt ja konstruktiivsemalt hinnata oma füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid ressursse;  valmidus ja oskus oma võimeid käsutada ja arendada; parenenud kohanemisvõime muutunud sotsiaalses võrgustikus  positiivne hoiak eneseteostuseks. Hindamise alused Hindamiskriteeriumid täpsustatakse õppetöö käigus. Enamasti toimub protsessi hindamine läbi arutluste, praktiliste ülesannete ja ühise ning individuaalse tagasiside kujul. Protsessihindamine aitab paremini teadvustada oma suhtlusviisi, seda analüüsida, hinnata ja korrigeerida. Kokkuvõttev hinne pannakse välja hinnangutena „arvestatud” või „mittearvestatud”. Hinnangu arvestatud saamiseks peab õppija üldjuhul õppetöös osalema vähemalt 75% ulatuses. 33  KEHALINE ARENDAMINE Õppe-eesmärk Liikumine tugevdab tervist, parandab üldmotoorikat ja koordinatsiooni, toetab ja arendab eneseteenindus- ja suhtlemisoskust, stimuleerib kujutlusvõimet. Füüsiliste harjutuste sooritamine annab õppijale rahuldustunnet saavutatust ja enesekindlust, mis on omakorda aluseks julgusele iseseisvalt tegutseda. Kehalises arendamises on oluline füsioterapeudi individuaalne lähenemine vastavalt õpperühmale ja õppija füüsilisele tasemele. Seda arvesse võttes on oluline füsioterapeudi oskus valida jõukohaseid ja arusaadavaid harjutusi ja õppekavasse loovalt suhtuda. Sobiv harjutuste valik võimaldab õpetada õppijaid liikumisest rõõmu tundma. Võimaluse korral osalevad õppijad loovteraapiates (loovtants, muusikateraapia jmt). Kehalise arendamise eesmärgiks on:  Kehaliste võimete - vastupidavuse, kiiruse, koordinatsiooni, tasakaalu, lihasjõu, painduvuse arendamine  Erinevate liikumisharrastuste tutvustamine  Tahteomaduste - sihikindluse, püsivuse, visaduse, otsustavuse, julguse, initsiatiivi, iseseisvuse, enesevalitsemise, kannatlikkuse arendamine  Kuulamis- ja jälgimisoskuse kujundamine; korralduste täitmise ja meeskonnatöö oskuse arendamine  Enesekindluse ja iseseisva toimetuleku parandamine  Teadlikkuse tõstmine õigetest asendites liikumisel ja töötamisel, spordi tegemisel  Hügieeniharjumuste kujundamine Õppesisu Erineva pikkuse, koormuse, kiiruse ja iseloomuga kõndimis- ja võimalusel jooksuharjutused. Harjutused erinevates asendites, hüppe- ja hüplemisharjutused. Jõu, osavuse ja koordinatsiooniharjutused erinevate vahenditega. Venitusharjutused painduvuse arendamiseks. Harjutused ja mängud basseinis, ujumine. Võimalusel suusatamine. Rühiharjutused, kerelihaste treening erinevates asendites abivahenditega. Kombineeritud rühi- koordinatsiooni ja tasakaaluharjutused. Vajadusel harjutused individuaalse harjutuskava alusel rühi parandamiseks. Tasakaalu arendamiseks kõnd erinevatel vahenditel (bosu, tasakaalupadi, poom, köis). Mängud rühi ja tasakaalu arendamiseks (üksteise matkimine, käest kinni liikumine). Virgutusvõimlemine ja lõdvestusharjutused. Kehatunnetusharjutused. Lihtsate korralduste alusel ja eeskuju järgi erinevate liigutuste sooritamine. Tähelepanu juhtimine kehaosade erinevatele liigutuste sooritamise võimalustele. Harjutused erinevate tasandite ja kehaasendite tajumiseks: istudes, põlvitades, neljakäpukil liikumine, rullimine, roomamine. Matkimine- tegevused, loomad jmt. Harjutused keharaskuse ülekandmiseks ühelt kehapoolelt teisele. Kehapiiride tajumine, kujutlusmatk läbi keha. Kõnd erinevatel viisidel (tagurpidi, kandadel, käpuli, pausidega jm). Kehatunnetus ja ruumitaju kombineeritud harjutused (liikumine paarilisega, rühmaga ühes tempos, üksteise peegeldamine, imiteerimine). Tantsu ja rütmiharjutused. Harjutused enda energiavaru hindamiseks ja säästmiseks. Liikumisharjutused ja seltskonna- ning võistlusmängud paaris või rühmas. Järjekorra pidamine, 34 kokkulepete (lihtsate reeglite) täitmine. Võitmine ja kaotamine, jagatud emotsioonid (kehakeel ja häälekas ning kohane eneseväljendus). Ilmale ja tegevusele vastava riietuse valik, hügieenitoimingud kehalise arendamise järgselt. Hindamine Arvestatud tulemuseks loetakse õppeaasta jooksul vähemalt 50% osavõttu kehalise arendamise tundidest. Õpitulemusi hinnatakse vastavalt õppija võimetele:  oskab valida tegevusele ja ilmastikule vastavat riietust ning peseb end kehalise arendamise järgselt  kuulab, jälgib, täidab korraldusi, reageerib keelule ja suudab viia lõpuni alustatud tegevuse  osaleb tunnis aktiivselt  suudab liikuda võimetekohases tempos ja viisil erinevatel maastikel ja erineva pikkusega distantsidel  sooritab harjutusi kasutades erinevaid lähteasendeid ja vahendeid  sooritab tuttavaid harjutusi iseseisvalt/abiga, paaris või rühmas  osaleb erinevates võistlusmängudes; järgib kokkulepitud mängureegleid  oskab erinevates tegevustes arvestada teistega  teab soojendus- ja venitusharjutuste tähtsust vigastuste vältimiseks  tajub kehalise harjutamise tervistavat mõju organismile  teab õpitu piires tervise- ja võistlusspordi võimalusi  võimalusel osaleb sportlikel üritustel 35  KARJÄÄRIKUJUNDAMINE Õppe-eesmärgid  Õppija enda oskuste ning võimaluste (sh. erialase sobivuse) tundmaõppimine.  Töö ja töötamise tähtsuse mõistmine.  Kursuslase motivatsiooni tõstmine töö leidmiseks.  Kursuslase eneseusu tõstmine tööga toimetulekuks. Õppesisu Õpe toimub valdavalt individuaalse tööna õppija ja õpetaja vahel, eesmärgiks on läbida tegevused/tööd, et aidata õppijal paremini oma eesmärke saavutada - paremini end tundma õppida, saada infot tööturu kohta, töötamise võimaluste kohta, edasiõppimise võimaluste kohta, töö otsimise ja tööle minemise kohta, erinevad võimalused enesearenguks peale kursuse lõpetamist. Erinevad tegevused:  AO õppekava tutvustamine, moodulite kirjeldamine  AO eksamite sooritamine ja korraldus  Õppetöö korralduse tutvustamine  Kutserehabilitatsiooniprotsessi tutvustamine, õppimisvõimalustega tutvumine Astangu Kesksuses  Eneseanalüüsi harjutused (esseed ja rühmatööd- varasematest kogemustest ja tulevikuplaanidest)  Suhtlustreening (mängud ja erinevate ülesannet lahendamine ja situatsioonide läbi mängimine, kursusekaaslastele esinemine)  Unistuste töö/kooli/tegevuse kirjeldamine  Erinevate ametite ja ametijuhendite tutvustamine  Õppimisvõimalustega kutsekoolides  Tööotsimisoskuste omandamine (CV koostamine, tööpakkumiste otsimine, tööandjaga suhtlemine, tööintervjuuks valmistumine jne.)  Töödistsipliin ja käitumine töökohal  Tööseadusandluse tutvustamine (töölepinguseadus, tööturuteenuste ja - toetuste seadus jne)  Individuaalne nõustamine  Tundide vaatlus teiste õpperühmade juures  Töövarju päev (Astangul keskusest sobiva inimese leidmine, põhjendamine ja kokkuvõtte kirjutamine pärast päeva toimumist)  Töökatsetel osalemine  Rehabilitatsiooniprogrammides osalemine (Toega tööle)  Ettevõttekülastused Õpitulemused Õppija:  Tunneb paremini iseennast, oma huvisid, võimeid ja väärtushinnanguid.  Oskab kirjeldada ja analüüsida oma seniseid töökogemusi.  Suudab vastu võtta eriala valikuga seonduvaid otsuseid.  Oskab sõnastada lähemaid ja kaugemaid eesmärke.  Saab aru tööotsimise ja töötamisega seotud mõistetest.  Tunneb paremini tööturu võimalusi.  Oskab ise tööd otsida. 36 Hindamine Hindamisel kasutatakse hinnanguid arvestatud ning mittearvestatud. Hinnatakse kursuslase motiveeritust ja soovi karjääriteemadega tegeleda, valmisolekut arutleda, analüüsida ja teha järeldusi. 37  PRAKTIKA Õppe-eesmärgid Õppijal on võimalus:  tutvuda reaalse töökeskkonnaga ja tööalaste nõudmistega reaalses töökeskkonnas;  arendada oma tööalaseid pädevusi, luua toimetuleku alus iseseisvaks tööks;  valmistuda teadlikuks töökoha valikuks;  saada kogemus tegutsemisest töökollektiivi osana, võrrelda ennast teiste kollektiivi liikmetega, hinnata oma pädevusi;  süvendada oma arusaamist töökultuurist ja -distsipliinist: osaleda töö planeerimisel ja tööülesannete täitmisel; õppida tööaja ja –materjalide ning tööandja omandi säästlikku kasutamist;  arendada enesealgatust ning loomingulist suhtumist töösse. Õppesisu Praktika planeerimine ja valmistumine. Tutvumine töökorraldusega. Töökoha organiseerimine ja korrastamine. Töötamine praktikandina individuaalsel juhendamisel. Tööülesande mõtestamine ja vajalike töövahendite ning materjalide valik. Firmas välja kujunenud töökorraldusele vastavalt kindlate tööülesannete täitmine. Praktikale hinnangu andmine. Praktika õpitulemused sõltuvad õppija poolt saavutatud pädevustest, individuaalsetest omadustest ja sotsiaalsest suutlikkusest ning praktikabaasi võimalustest ja vajadustest. 38 Praktikajärgsed eeldatavad õpitulemused Õppija:  on saanud teadlikumaks enda soovidest asuda tööle  teab õiget käitumisstiili suhtlemises tööandjate ja töökaaslastega;  tunneb vajadust veelgi püüdlikumalt osaleda õppetöös, et tööelus edukalt toime tulla;  oskab olla valmis tööülesannete täitmiseks, mis on seotud õppetöös omandatud teadmiste ja oskustega;  oskab järgida tööohutuse ja töökultuuri nõudeid;  oskab anda adekvaatse enesehinnangu oma tööalasele suutlikkusele; Hindamine Õppija töö hindamisel lähtutakse praktika sooritusest. Praktika sooritamist kinnitab ja loeb lõppenuks õppija otsene praktikajuhendaja Keskuses, kandes praktikahinde õppija praktikapäevikusse ja õpperühma praktikapäevikusse. 39