Ohutusjuhendite kinnitamine

KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 TÖÖOHUTUSJUHEND BUSSIJUHILE ÜLDNÕUDED  Bussijuhi töö on seotud suurema ohuga, seepärast lubatakse bussi juhtida isikuid, kes on vähemalt 18 aastased, kes on arstlikult läbi vaadatud, spetsiaalselt välja õpetatud ja omavad tunnistust, mis annab neile õiguse töötada juhina.  Bussijuht peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töö sisekorra eeskirju.  Alkoholijoobes töötamine, töökohal alkoholi tarvitamine on keelatud.  Märgates ohutuseeskirjade rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu lähedalolijaile, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutuse kindlustamiseks ning juhtunust teatama töölõigu juhatajale.  Kui bussijuhil tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava tööohutusjuhendi järgi.  Bussijuht on vastutav ohutusnõuete täitmise eest kõigi isikute poolt, kes asuvad bussis. Ta peab nõudma ohutustehnika nõuete täitmist isikutelt, kes on seotud bussi tööga ja teenindamisega.  Kui bussis viibivate inimeste elule ja tervisele tekib mingi tööga seotud oht, peab bussijuht otsekohe töö lõpetama.  Töö ajal tuleb olla tähelepanelik ja hoolas, mitte tegeleda kõrvaliste asjadega.  Iga bussijuht peab hästi tundma ja rangelt täitma kõiki käesolevas juhendis toodud nõudeid. Ettevõtte administratsioon on kohustatud looma tööks normaalsed tingimused, et busside ohutus oleks tagatud nii remondil kui sõidul.  Bussijuht peab jälgima liikluseeskirju.  Bussijuht, abistades bussist väljuda ratastoolis olevat inimest, peab kasutama kaldteid. ENNE TÖÖD  Enne väljasõitu peab bussijuht kontrollima bussi tehnilist seisukorda. Erilist tähelepanu tuleb pöörata pidurisüsteemile, helisignaalile, roolimehhanismile, valgustussüsteemile, klaasipuhastajatele, akumulaatori seisukorrale, kindlustustrosside olemasolule. Tuleb veenduda, et õlitus-, jahutus- ja toitesüsteemis ei esine lekkimist. Kontrollida õhurõhku rehvides.  Kontrollimata ja mittekorras oleva bussiga on sõitmine kategooriliselt keelatud.  Kontrollida, kas bussil on tööriista komplekt ja kas see on korras; ilma selleta mitte sõita tööle. Tööriistu hoida töökastis või -paunas. Kontrollida varuratta, esmaabi- ja tulekustutusvahendite olemasolu ja komplekteeritust.  Esiaknaklaas, esi- ja tagatuled ning tahavaatepeeglid peavad olema puhtad.  Kui bussi tehnilise seisukorra kontrollimisel on ilmsiks tulnud rikkeid, teatada sellest viivitamatult töölõigu juhile ja mitte alustada tööd enne kui rikked on kõrvaldatud. TÖÖ AJAL  Reisijate (inimeste) vedu kabiinis üle ettenähtud arvu on keelatud.  Mitte koormata bussi üle ettenähtud kandejõu.  Täitma liikluseeskirju. PÄRAST TÖÖD  Korrastada buss.  Keskusele kuuluvaid transpordivahendeid võib paigutada ainult selleks ettenähtud kohtadesse (parkimisplatsid, garaažid jms). KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND FREESIJALE  Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.  Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.  Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud.  Freesijana lubatakse tööle isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse.  Töövahendid, seadmed, kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsi-tööriistad, tooted, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus.  Töökohad peavad olema hästi valgustatud, kohtvalgustuse lambid ei tohi pimestada töötaja silmi.  Üld- ja kohtvalgustites võib kasutada vaid sellise võimsusega hõõglampe, millele valgustid on arvestatud.  Tööruum (-koht) peab kahjulike ainete olemasolul olema varustatud ventilatsiooni- süsteemiga, mis tagab sanitaarnormidele vastava õhuvahetuse ja kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist  Elektriseadmete ekspluatatsioon peab toimuma kooskõlas kehtivate Tee ja TEO eeskirjadega. Kaitsmete sulavpanused peavad vastama nominaalvoolu väärtustele.  Freesija peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorra eeskirju.  Freespingil töötaja on kohustatud kandma normidega ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid.  Töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja poole selgituse saamiseks.  Alkoholijoobes töötamine, töökohal alkoholi tarvitamine või kaasavõtmine on keelatud  Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.  Märgates ohutiseeskirjade rikkumist teise töötajate poolt või ohtu lähedal olijaile, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutus kindlustamiseks ning juhtunust teatama töölõigu juhatajale.  Kui töötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava töökaitsejuhendi järgi.  Suruõhutööriistade ja elektrimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat vastavate juhendite järgi.  Käesoleva juhendi nõuete mittetäitmises süüdiolev tööline võetakse vastutusele sealhulgas ettenähtud korras. ENNE TÖÖ ALGUST  Esmalt tuleb korrastada tööriietus ja isikukaitsevahendid.  Töökoha korrastamisel tuleb eemaldada töökohalt ja läbikäikudest segavad esemed ning kontrollida, kas valgustus on nõuetekohane.  Töödeldavad detailid ja rakised tuleb (eriti kokku puuduvad alus- ja keevituspinnad) laastudest ja õlist puhastada.  Kasutada tohib ainult töökorras freespinke ja freese. Enne freesi ülesseadmist tuleb pinki kontrollida: - kas freesihambad ja kõvasulamplaadid on tugevasti kinni; - kas kõvasulamplaadid on terved ja õigesti teritatud;  - kas kõvasulamplaatidel pole pragusid, mõranenud või sisse põlenud kohti; kulunud või mõranenud lõikeservadega frees tuleb vahetada uue vastu; - kas freesil on kaitsekate. Kui kaitsekate puudub, tohib töötada ainult kaitseprillidega. TÖÖ AJAL  Detail tuleb pinki kinnitada õigesti ja tugevasti, et see ei tuleks lahti. Kinnituskohal tuleks võtta töödeldavale pinnale võimalikult lähedale.  Detaili kinnitamiseks tuleb kasutada raidega kinnituspakkidega kruustange või rakiseid.  Kui detail kinnitatakse kas pneumo-, hüdro- või elektrimagnetilise rakise abil, tuleb olla tähelepanelik, et ei vigastaks rakise vedeliku- ja õhutoitetorusid või elektrijuhtmeid.  Detail võib freesile lähendada alles pärast seda, kui frees on saanud töökiiruse.  Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia.  Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni või kinnitus-klambrite vahelt tuleb pink peatada ja lõikeriist eemaldada.  Freeside komplekt tuleb paigutada nii, et hambad asetseksid omavahel malekorras.  Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt, mehaaniline ettenihe tuleb sisse lülitada enne freesi kokkupuudet detailiga. Käsiettenihke korral ei tohi ettenihke kiirust ja lõikesügavust järsult suurendada.  Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni.  Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile ja freesitornile.  Sitkest terasest detaili töötlemisel tuleb kasutada laastumurdikuga freese.  Freesi väljalöömisel spindlist ei tohi freesi hoida käega, vaid kasutada selleks elastset vahetükki.  Laaste võib pöörleva freesi lähedusest eemaldada üksnes harjaga, millel on vähemalt 250 mm pikkune vars.  Tuleb kontrollida ülesseatud ja kinnitatud freesi viskumist. Freesi radiaal- ja külgviskumine ei tohi olla rohkem kui 0,1 mm.  Üle 16 kg massiga detaile tuleb paigaldada tõsteseadmetega (kaasa arvatud freespingi töölaud). Vähem kui 16 kg massiga freese võib paigaldada pinki ja sealt maha võtta käsitsi, kindad käes.  Spindlile tuleb freesitorn või freesi koonussaba kinnitada ainult võtmega, lülitades seejuures spindli pöördumise vältimiseks sisse vaheülekande.  Freeside pinki panekul ja sealt mahavõtmisel tuleb hoida end lõikeservade vastu vigastamast.  Spindliava, freesitorni või freesisaba ja vahekoonuse pindadelt tuleb enne spindlile panekut täkked hoolikalt eemaldada ja piinad puhtaks pühkida. Lõikeriista saba ja spindlile panekul tuleb veenduda, et see istub avas tihedalt ja lõtkult.  Freesi ei tohi kinnitada ega lahti keerata elektrimootori sisse lülitamise abil.  Vahekoonuse, freesitorni või freesi spindlilt eemaldamiseks tuleb kasutada selle otstarbelist torni, pannes eelnevalt pingi töölauale puidust tugiklotsi.  Pinke ei tohi pidurdada käesurvega pingi detailidele, sest käsi võib sattuda freesi alla.  Pärast freesi või freesitorni paigaldamist ei tohi võtit paigutuspoldile jätta.  Pingi seiskamisel tuleb välja lülitada ettenihe, seejärel eemaldada freesi töödeldavalt detaililt ja lülitada välja freesi (spindli) pöörlemine.  Pingi töötamise ajal ei tohi avada või maha võtta piirdeid ja kaitseseadiseid. AVARIIOLUKORRAS  Pink tuleb vooluvõrgust välja lülitada kohe, kui: - on elektrikatkestus; - metallosad on pinge all;  - elektrimootor töötab kahel faasil (undab); - maandusjuhe on katki; - on tekkinud vibratsioon;,  Elektriseadmete rikete korral tuleb välja kutsuda elektrik, ise ei tohi rikkeid kõrvaldada.  Kõigist avariidest, õnnetusjuhtumistest tööl tuleb koheselt teatada töölõigu juhile.  Kannatanule osutada vajalikku esmaabi, vajadusel toimetada ta traumapunkti.  Kuni vastava komisjoni kohale jõudmiseni tuleb töökoht säilitada sellisena nagu ta oli õnnetusjuhtumi momendil (kui see ei põhjusta ohtu kaastöötajatele).  Tulekahju korral kutsuda kohale tuletõrje, nimetades aadressi, kus põleb ja kes teatas. Kuni tuletõrje kohale jõudmiseni tegutseda vastavalt olukorrale, alustada tule kustutamist olemasolevate kustutusvahenditega (vesi, liiv, tulekustuti jms.). PÄRAST TÖÖD  Kui töö valmis, tuleb: - korrastada töökoht: puhastada tööpink, tööriistad ja abivahendid ning panna need selleks ettenähtud kohale; - Korrastada tööriided ja isikukaitsevahendid ning panna need selleks ette nähtud kohale; - pesta käed ja nägu ja käia dušši all.  Kõikidest tööajal esinenud puudustest ja riketest teatada töölõigu juhatajale. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND MOOTORSAEGA TÖÖTAMISEKS ÜLDNÕUDED  Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.  Mitte kasutada töövahendit, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.  Ilma kutsealase ja töötervishoiu- ning tööohutusalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud.  Tööle mootorsaega lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad.  Töötaja peab enne tööle asumist läbima arstliku kontrolli töötervishoiuarsti juures ja kutsealase väljaõppe.  Puukensefaliidi ohtlikes piirkondades töötamiseks peab töötaja läbima vastavad kaitsepookimised.  Töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju.  Töötaja on kohustatud kandma ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid.  Töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja poole selgituse saamiseks.  Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.  Märgates ohutuseeskirjade rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu lähedalolijaile, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutuse kindlustamiseks ning juhtunust teatama töölõigu juhatajale.  Töötajal peavad kaasas olema esmaabivahendid.  Käesoleva juhendi nõuete mittetäitmises süüdiolev tööline võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras. ENNE TÖÖD  Riietu ettenähtud tööriietesse. Tööks mootorkettsaega on ette nähtud kaitsekihiga kindad, kaitsekihiga püksid, kaitsekihiga saapad, millel on terasest varbakaitsed ja libisemiskindlad alustallad, kiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid või näokaitse. Tööriided peavad olema liibuvad, kuid ei tohi piirata liikumisvabadust.  Suurem osa õnnetusi kettsaagidega juhtub seetõttu, et kett riivab operaatorit. Seepärast kasuta saega töötades alati ettenähtud kaitsevarustust. See ei välista õnnetuse riski, kuid vähendab vigastuse astet.  Töötades raielangil peab eririietus omama demaskeerivat värvingut. Enne töö alustamist kontrolli, et :  töötsoonis ei viibiks kõrvalisis isikuid;  töötsoonis ei ole muid takistusi.  Puhasta puude ümbrus segavatest okstest, prahist ja muudest segavatest esemetest.  Kontrolli sae töötavate osade korrasolekut, vajalike kaitsekatete kohal- ja korrasolekut ketipidur ja turvakäepide, gaasihoovastiku sulgur, ketipüüdja, parema käe kaitse, stopp-lüliti, vibratsioonisummutussüsteem, summuti, lõikeseade), kütte piisavust paagis.  Kuni 50 m kauguseni puude langetamise kohast on ohtlik tsoon, milline tähistatakse ohumärkidega. Märkide ümberpaigutamise eest vastutab langetaja.  Raielangile, kus toimub langetamine, suunduvad teed ja rajad märgistatakse samuti ohumärkidega 50 m kaugusel raielangi piirist.  Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitseid. Töökindad peavad olema vibratsiooni vastased.  Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetuslabidas, langetushark, pööramishaak, käsivints jm.  Ära mingil juhul muuda kettsae algupärast konstruktsiooni ilma tootja loata. Kasuta alati originaalosi. Lubamatud muudatused ja varuosad võivad põhjustada raskeid, isegi eluohtlike kehavigastusi operaatorile ja teistele. TÖÖ AJAL  Mootorsae edasitoimetamise ajal kasuta alati saelati kaitset.  Sae transportimise ajaks seisata mootor ning pidurdada saekett ketipiduri abil juhusliku käivitumise vältimiseks.  Enne mootori käivitamist aseta saag stabiilsele alusele või hoia seda kindlalt. Saelati ja –keti piirkond peab olema takistustest vaba.  Saagi hoida tugevasti mõlema käega.  Okste saagimisel kasutada saelati keskosa, mitte selle otsa. Olla eriti ettevaatlik pinges okste saagimisel.  Vältida heitgaaside sissehingamist, eriti juhul kui saagi kasutatakse kinnistes ruumides. Viimasel juhul töötada korraliku ventilatsiooni tingimustes.  Igasugusel, ka lühiajalisel sae kasutamise lõpetamisel või peatamise seisata mootor.  Keelatud on saeketi reguleerimine, vahetus või puhastamine töötava mootori korral.  Töötada sobivas, ohutut tööd tagavas tööriietuses. Kasutada töökindaid ja – jalatseid, mis ei takista töötamist või vabalt liikumist, vastavad mootorsaega töötamise töötervishoiunõuete tingimustele.  Enne kütteaine lisamist seisata mootor. Kütte lisamise ajal on keelatud suitsetada ja kasutada lahtist tuld. Kütusepaagi kork avada ettevaatlikult, et surve vaikselt kaoks. Sae käivitamiseks viia ta tankimiskohast eemale. Ära käivita saagi, kui:  kütust on sattunud saele, pühi see ära;  kütust või ketiõli on sattunud kehale või riietele, vaheta riided;   kütust lekib saest, kütusepaagi korgi vahelt või voolikust.  Mootorsaega töötada ainult tööasendis, mis tagab seismise kindluse, komistamise ja kukkumise vältimise.  Jälgi, et saega töötamise ajal ei viibiks ohtlikus kauguses kolleege või kõrvalisi isikuid.  Puu langetamisel hoidu okste võimaliku paindumise ja pealekukkumise võimaluse tekkimisest.  Töötades raielangil seisa metsapoolses küljes ja saetava puu kõrval.  Saagimisel jäta piisav langetusvaru ja võta kasutusele meetmed puu langetamiseks soovitud suunas.  Keelatud on kasutada teraskiilu puu langetamise ajal.  Keelatud on muuta sae algupärast konstruktsiooni. Osade vahetamisel kasutada ainult originaalosi. Ära kasuta saagi mille ehitust on muudetud.  Järgi sae kasutamisel alati konkreetse mootorsae tootja kasutusjuhendis toodud saagimisõpetust ja ohutusnõudeid. PÄRAST TÖÖD  Puhastada saag, korjata kokku kõik kasutusel olnud abivahendid, kütte ja õlinõud ning viia need selleks ettenähtud hoiukohta.  Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse.  Pesta end sooja vee ja seebiga  Kõigist töö ajal esinenud puudustest teatada töölõigu juhile. ERGONOOMIA Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND ARVUTIGA TÖÖTAJALE NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga. Harjutusi vali soovi kohaselt kas üks või kaks, varieeri neid päeva jooksul. Harjutus  Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.  Vaadates ninaotsale loenda arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.  Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi üles- paremale-alla-vasakule ning vastassuunas üles-vasakule-alla-paremale. Seejärel vaata kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.  Pead liigutamata suuna pilk üles, samal ajal loenda arve 1-4; suuna pilk otse, loenda arve 1-6. Seda harjutust tee samalaadselt ka alla-otse, paremale-otse ja vasakule-otse.  Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. Harjutus  Pilguta silmi silmalihaseid pingutamata, loendades arve 10-15.  Pead pööramata vaata suletud silmadega paremale, loendades arve 1 kuni 4, seejärel otse, loendades arve 1-6; seejärel samalaadselt vasakule-otse, alla- otse, üles-otse. Tee seda 4-5 korda.  Vaata silmadest 20-30 cm kaugusele sirutatud nimetissõrmele, loendades arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.  Tee avatud silmadega keskmises tempos 3-4 ringliigutust ja kinnita pilgu suund paremale; tee ringliigutusi vastassuunas ja kinnita pilgu suund vasakule, seejärel lõõgasta silmalihaseid vaatega kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 2-3 korda. Harjutus  Mõlema käe nimetissõrmega masseeri ringjate liigutustega silmade ümbrust kulmude kohalt meelekohale ja sealt õrnemate liigutustega piki alalaugu sisemise silmanurgani.  Vaata 40 cm kauguselt sõrmeotsale, seejärel lähenda sõrm silmadele, sõrme pidevalt jälgides. Korda 5-6 korda.  Vaata aknast kaugusse, seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 5-6 korda.  Vaata vaheldumisi üles-alla, paremale-vasakule. Tee seda 5-6 korda.   Tee silmadega ringliigutusi. Tee seda 6-7 korda.  Sule silmad, kattes need 10 sekundiks peopesaga. Tee seda 3-4 korda.  Pane suletud silmadele jahe või külm kompress 2-3 minutiks.  Masseeri õrnalt meelekohti 10 sekundit. ARVUTIGA TÖÖTAJA KEHAASEND JA NÄIDISHARJUTUSED KÄTELE, ÕLAVÖÖTMELE JA SELJALE Õige kehaasend istudes  reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt;  istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem;  käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°;  selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°);  jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90°;  mõtteline joon, mis ühendab kahte õlga, peab olema paralleelne pealaetasandiga. Täiendavad nõuded kehaasendile  töötajale sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama töötaja kasvule;  kuvari ekraani vertikaalasendi puhul peab töötaja silmade tase olema ekraani keskpunktis või 2/3 selle kõrgusest;  pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle hälve võib olla +10°;  kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgusuuna mõttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45°. Näidisharjutused  Tee u 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ette-taha, ringita õlgu.  Tee 3-4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul tee harjutusi istudes: o tõsta õlgu ja langeta neid, ringita; o käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otseasendisse; lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole; o siruta sirged käed külgedel alla põranda suunas, siruta kaela ette ja üles, hoia asendit ja pinguta hetkeks ning lõtvu; o tõsta käed küljelt üles, samaaegselt sügavalt sisse hingates (pea jäta käte vahele), hoia hetkeks asendit ja lõdvestu – langeta käed ja pea;  o toeta küünarnukk lauale, suru otsmik tugevasti vastu peopesa, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu; seejärel otseasendist toeta käsi vastu kõrva, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu ning korda sama teise käega. NÕUDED TÖÖKESKKONNALE (MÜRA, KIIRGUS, VALGUSTUS) Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist. Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirguse nähtav osa, tuleb vähendada tasemeni, mis tagab töötaja ohutuse. Töötamiskoht tuleb kujundada selliselt, et valgusallikad – aknad ja katuseaknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad – ei asetse töötaja otseses vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate. Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud. Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele. KAHJULIKUD MÕJURID TÖÖTAMISEL ARVUTIGA Arvutiga töötajatele mõjuvad järgmised töökeskkonna kahjulikud faktorid  raadiosageduslikud elektromagnetväljad;  staatiline elekter;  müra;  puudulik valgustus;  psühhoemotsionaalne pinge. Kuvar genereerib mitut liiki kiirgust, sealhulgas röntgen-, raadiosageduslikku-, nähtavat ja ultraviolettkiirgust. Nende nivood on suhteliselt madalad ja ei ületa norme. Samal ajal tekib anoodi pingel 20-22 kV pehme röntgenkiirgus. Koos kõrgepingega kutsub see esile õhu ionisatsiooni (moodustuvad positiivsed ioonid),mida loetakse inimese tervisele ebasoodsaks. Samuti tekitavad õhu ionisatsiooni paljundusseadmed. Pikaajalisel tööl kuvari ekraani taga võib tekkida silmade pinge, peavalu, närvilisus, unehäired, väsimus ja valud silmades, ristluudes, kaelas ja kätes. Kuvari operaatori nägemisväljas peab olema kindlustatud vastav valguse jaotus. Kuvari ekraani heleduse ja ümbritsevate pindade heleduse suhe on soovitavalt 3:1. Tööruumis staatilise elektri tekkimise välistamiseks ja kaitseks selle vastu on vaja kasutada ionisaatoreid ja niisuteid. Hea on aeg ajalt ruumi tuulutada. Põrandad peavad olema antistaatilisest materjalist. Pikaajalisel kuvari taga töötamisel on vajalik kasutada kaitseekraani, mis nõrgendab elektristaatilist välja, välistab sädeluse ja parandab kujutise kvaliteeti. ERGONOOMIA Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. Töölaud ja –tool peavad olema konstrueeritud selliselt, et tööpind oleks peaaegu küünarvartega ühel kõrgusel, selg sirge ja õlad lõdvestatud asendis. TÖÖREŽIIM Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. ELEKTRIOHUTUS 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutule ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südame töö ebareeglipärasust aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Seepärast peab arvestama:  elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud;  enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi;  pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides;  kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud;  tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga;  tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud;  kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama;  enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada;  elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses;  kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 Ohutusnõuded keraamikaklassis töötamisel Keraamikatöökojas puututakse kokku niiskuse, tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad põhjustada allergiat jm. tervisehäireid. Kasutusel on erinevad elektrilised seadmed: föön, suruõhukompressor, põletusahjud jne. Töö nõuab tööohutusnõuete ranget täitmist ning vajadusel vastavate kaitsevahendite kasutamist.  Kasuta tööriideid: põlle.  Tolmu pühi alati niiske lapiga!  Tolmu ei tohi puhuda ega lennutada laiali!  Glasuure kasuta ainult õpetaja juhendamisel ja loal.  Elektrilisi seadmeid - fööni savi kuivatamiseks - kasuta ainult õpetaja loal.  Kui tööprotsess nõuab, tuleb kasutada kummikindaid ja vajadusel ka tolmumaski.  Keraamikatöökojas ei tohi süüa ega hoida lahtiselt toiduaineid.  Jälgida, et ruumis töötamisel oleks tagatud piisav ventilatsioon.  Õpilastel ja kõrvalistel isikutel on ilma õpetaja loata keelatud minna keraamika põletusahjude ruumi. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND PUUSEPA TÖÖKS PUIDUTÖÖTLEMISEL VALITSEVAD OHUD Õnnetusjuhtumid ja traumad:  kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.)  kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes;  elektrišokk, kontaktist vooluga;  mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt;  lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi:  puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi;  füüsiliselt koormav raskuste käsitsi teisaldamine;  ebasoodne mikrokliima;  puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. ÜLDNÕUDED  Tööülesannet asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.  Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.  Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud.  Kontrollida käsitööriistade: höövlite, peitlite, haamrite, lõiketööriistade jne. olemasolu ja nende korrasolekut. ENNE TÖÖD  Tuleb kanda ettenähtud töörõivaid ja panna nööbid korralikult kinni.  Käsisaed peavad olema teravad ja korralikult räsatud.  Saetav puit tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada.  Haamri vars peab olema kõvast puust ja ovaalne. Haamer peab olema tugevasti otsa kiilutud. Vars peab vaba otsa poole jämenema, et haamer seisaks paremini peos.  Kontrollida, et peitli käepide oleks sile ega anna pinde. Puitkäepideme otsa tuleb lüüa metallrõngas. TÖÖ AJAL  Käsitsi saagimisel ei tohi sõrmi hoida saehammaste lähedal.  Saetav puit tuleb kinnitada kindlalt. Materjali saagimine põlvel ja mistahes juhuslikel esemetel on ohtlik. Läbisaagimisel tuleb saetavat otsa käega toetada.  Hööveldamisel hoitagu höövlit õigesti.   Laudu ja prusse ärgu hööveldatagu kiududele vastassuunas.  Töödeldav toorik tuleb kindlalt kinnitada.  Höövlist ei tohi laasta välja võtta sõrmega, vaid laastuava puhastada puitkiiluga.  Peitliga ei tohi lõigata toorikut hoidva käe suunas. Aukude, pesade ja soonte õõnestamisel peab peitlit hoidma õigesti.  Materjali puurimisel tööpingil kasutatagu kelku.  Pikamõõtmeliste esemete kokkupanekul tööpingil ja töötlemisel kasutatagu tööpingi pikendit.  Pindade lihvimisel liivapaberiga tuleb viimane kinnitada klotsile.  Aknaraamide paigaldamisel kõrgel peavad olema üles seatud kaitsesirmid.  Puidutöötlemismasinatel ei tohi töötada ilma loata, vajalike kogemusteta ja tööohutust tundmata.  Vältimaks tööõnnetusi, tuleb täita järgmisi nõudeid:  töötada ainult töövahendiga, millel on ohutust tagavad kaitseseadised ja need on õigesti reguleeritud;  asendada rikutud tööriist korrasolevaga;  hoia oma töökoht ja selle ümbrus korras.  Tooteid ei tohi virnastada liiga kõrgelt, tooted tuleb virnastada nii, et oleks välistatud toodete allakukkumine ja virnade ümberminek.  Elektrilisi käsitööriistu kasutades tuleb eelnevalt tutvuda vastavate ohutusjuhenditega. PÄRAST TÖÖD  Tööpaik koristada.  Tööriistad, -riided ja isikukaitsevahendid üle vaadata ning panna oma kohale.  Täita isikliku hügieeni nõudeid. ERGONOOMIA Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis, näiteks mingit kindlat tüüpi tööpingi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. Töölaud ja –tool peavad olema konstrueeritud selliselt, et tööpind oleks peaaegu küünarvartega ühel kõrgusel, selg sirge ja õlad lõdvestatud asendis. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND ADMINISTRAATORILE ADMINISTRAATORI TÖÖS ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad:  liikumistee eritasapinnalisus (oht komistada, kukkuda);  libastumine või kukkumine määrdunud või märjal põrandal;  elektrilöök (kasutatavatelt elektriseadmetelt).  lõike- ja põletushaavad (teravad paberi ääred, käärid ning kuuma tee ning kohviga ja vastavate seadmete kasutamisel)  vägivald Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi:  psühholoogiline vägivald ebameeldivate klientide tõttu  kontakt kolleegide ja klientidega suurendab infektsiooni ohtu  une- ja tervisehäired öötööst tingituna. ÜLDNÕUDED  Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.  Mitte kasutada töövahendeid ja seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.  Töövahendid, seadmed jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus.  Töökohad peavad olema hästi valgustatud, kohtvalgustuse lambid ei tohi pimestada töötaja silmi.  Elektriseadmete ekspluatatsioon peab toimuma kooskõlas kehtivate elektriohutuse eeskirjadega.  Suitsetada tohib ainult selleks ettenähtud kohas. ELEKTRIOHUTUS 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutule ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südame töö ebereeglipärasust aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Seepärast peab arvestama:  elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud;  enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi;  pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides;  kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud;  tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga;  tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud;  kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama;  enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada;  elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses;  kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja. TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud:  teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava  telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;  hoiatama ohtu sattunud inimesi;  sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;  võimaluse piires asuma tuld kustutama. Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:  tulekahju tekkekohast ja ulatusest;  võimalikust ohust inimestele;  muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms). ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult:  püüda välja selgitada kannatanu seisukord;  raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;  olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi;  vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND PAKSUSHÖÖVELMASINAL TÖÖTAMISEKS PUIDUTÖÖTLEMISEL VALITSEVAD OHUD Õnnetusjuhtumid ja traumad:  kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.);  kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes;  elektrišokk, kontaktist vooluga;  mehaanilised traumad, saaduna töövahendi pöörlevatelt osadelt;  lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi:  puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi;  puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke;  müra. ÜLDNÕUDED  Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.  Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.  Käsietteandega höövelmasinate noavõllid peavad olema silindrilise kujuga ja tasakaalustatud.  Sissepandavad laastumurdjad peavad tihedalt liibuma nugade pealispinnale kogu nende pikkuses, olema ühesuguse kujuga, ja hoolikalt tasakaalustatud ning neil ei tohi olla väljalöödud kilde ega täkestatud kohti.  Höövlinoad peavad olema paigaldatud selliselt, et nad oleksid omavahel paralleelsed ning et nende lõiketerad joonistaksid ühesuguse läbimõõduga ringjoone. Höövlinoa tera ei tohi ulatuda üle laastumurdja rohkem kui 1,5 mm.  Etteandemehhanism peab olema noavõllidega blokeeritud nii, et ükskõik, millise noavõlli peatamine kutsub esile etteande seiskumise.  Hööveldatud detailide pikkus ei tohi olla väiksem kui eesmine ja tagumine etteandevaltsi telgede vahe pluss 100 mm. ENNE TÖÖD  Vaata üle paksusmasin - enne puuduste ja rikete kõrvaldamist ära asu masinal tööle.  Puhasta ja korrasta töökoht ja veendu, et sellel oleks küllalaselt valgust.  Kontrolli vajalike instrumentide olemasolu ja veendu nende korrasolekus.   Vaata põhjalikult üle ja veendu, et noavõll on täielikus korras, noad õigesti teritatud, rihitud ja kindlalt kinnitatud, võll pole paindunud, on tasakaalustatud, võlli kael istub tihedalt kuullaagreis, laastumurdja ääred on sirgjoonelised, ilma rämmete, kõveruste ja mõradeta, rihveldatud etteandmise valtsid on pragudeta ja kulunud pinnata, etteandmismehhanismi kaitsesõrmedel pole katkiseid hambaid.  Vaata tähelepanelikult üle ja veendu kaitsekatete ja ohutusseadeldiste korrasolekus, nagu kaitsesõlmed, kaitsemantel, erišabloonid lühikeste detailide läbilaskmiseks, hammasrataste, rihmülekande ja rihmseibi kaitsed.  Vaata üle ja õlita võlli etteandmisvaltside laagrid ning etteandmismehhanismide hammasrattad.  Masina käikulaskmisest hoiata lähedalolevaid isikuid.  Kahe või rohkema erisuguse paksusega detaili üheaegne hööveldamine on lubatud ainult tingimusel, et igaüks neist surutakse etteandevaltsidega kindlalt vastu masinalauda.  Tagasilöögikaitsed, olenemata sektsioonsete etteandevaltside olemasolust, peavad olema üles seatud kõikidele masinatele. Masinalaua esiotsa peab täiendavalt olema üles seatud kate kiikuvatest tagasilöögiplaatidest.  Rihvelvõllidel ei tohi olla pragusid, väljalöödud ribisid ega kulunud pindu. TÖÖ AJAL  Kasuta kaitsekatteid ja -vahendeid.  Töödeldava materjali etteandmisel asu alati küljel.  Ära teosta käigu ajal masina puhastamist, õlitamist, remonti ja masina kaitsekatete ja -vahendite ülevaatamist.  Hoia töökoht alati korras ja liikumiseks vaba.  Kasuta masina ees ja taga erilisi tugialuseid, kui detail on pikem kui 1,5 m ja rullidega laudu kui detaili pikkus on üle 3 m.  Hööveldatavate detailide pikkus ei tohi olla väiksem, kui esimese ja tagumise etteandevaltside telgede vahe pluss 100 mm.  Ära lase üheaegselt läbi detaile, millede paksuse vahe on üle 1,5 mm.  Etteandmisel ära hoia käega detaili pärast seda, kui see on haaratud etteandmisvaltsidest.  Ära teosta detaili töötlemist, kui see on külmunud või jäätunud olekus.  Kinnita noad võllile nii, et tera ei ulatuks välja üle 3 mm.  Ära korista masinal laaste, saepuru ja tolmu kätega, vaid kasuta selleks harja ja teisi abivahendeid.  Paksushöövelpingil töötades mitte seada laastu paksust üle 5 mm.  Mitte seista hööveldatava laua otsa kohal, sellega väldite vigastusi võimalikust tagasilöögist.  Veenduda, et hööveldatavas puidus ei oleks naelu, kilde ega muid metallesemeid.  Seisatada höövelpink kohe kui noavõll hakkab lõikama ebaühtlaselt või kui märkate noavõllil vibreerimist.  Jälgi, et abitööline võtaks detaili vastu vaid siis, kui see on läbinud tagumise valtsi, laoks korralikult töödeldud detailid virnadesse, vagonetile, ei loobiks neid tööpingi lähedusse ega tõkestaks sellega vaba liikumist masina ümber, teostataks õigeaegselt töökoha koristamist, annaks õigeaegselt ette töödeldavaid detaile.  Mitte võtta maha ohutustehnilisi kaitseid. TÖÖ LÕPETAMISEL  Korrastada töökoht, kasutusel olnud tööriistad ja rakised panna neile ettenähtud kohtadesse.  Puhastada tööpink ja põrand töökoha vahetus läheduses, kasutades ettenähtud harju.  Lülitada välja kõik elektritarbijad, valgustus jne.  Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse (kappi).  Kõigist ilmnenud riketest ja puudustest teatada töölõigu juhile. ERGONOOMIA Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis, näiteks mingit kindlat tüüpi tööpingi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND HÖÖVELPINGILE TÖÖTAMISEKS  Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.  Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.  Käsietteandega höövelmasinate noavõllid peavad olema silindrilise kujuga ja tasakaalustatud.  Sisse pandavad laastumurdjad peavad tihedalt liibuma nugade pealispinnale kogu nende pikkuses, olema ühesuguse kujuga ja hoolikalt tasakaalustatud ning neil ei tohi olla väljalöödud kilde ega täkestatud kohti.  Höövlinoad peavad olema paigaldatud selliselt, et nad oleksid omavahel paralleelsed ning et nende lõiketerad joonistaksid ühesuguse läbimõõduga ringjoone. Höövlinoa tera ei tohi ulatuda üle laastumurdja rohkem kui 1,5 mm.  Etteandemehhanism peab olema noavõllidega blokeeritud nii, et ükskõik, millise noavõlli peatamine kutsub esile etteande seiskumise.  Hööveldatud detailide pikkus ei tohi olla väiksem kui eesmine ja tagumine etteandevaltsi telgede vahe pluss 100 mm. ENNE TÖÖD  RIHTHÖÖVELMASINAD  Automaatsöösturiga pinkidel peab noavõlli töötav osa olema kaetud isesulguva kaitsekattega, mis avab noavõlli ainult töödeldava detaili laiuselt.  Noavõlli töövaba osa suundlati taga peab olema täielikult kaetud suundlati igas asendis.  Suundlati ei tohi kinnitada pitskruvidega.  Seade suundlatt ja liikuv töölaud võetava laastu mõõdule ja kontrollida töölaudade paralleelsust.  Enne pingi käivitumist pöörake nugade võlli käsitsi ja veenduge, et ta ei puuduta töölauda.  Kui noavõlli kate puudub või on korrast ära, on pingil töötamine keelatud.  Noavõlli pilu masina töölauas tuleb ääristada masina lauaga kinnitatud teravate terasest katteliistudega. Vahemaa katteliistudega servade ja nugade lõiketerade poolt joonistatud pinna vahe ei tohi olla üle 3 mm. Katteliistude servad peavad olema tasased, neil ei tohi olla täkkeid ega hambaid.  Masinalaudade ja suundlattide pealispinnad peavad olema tasased ja siledad.  Noavõlli laagrid ei tohi masinalaudade peale välja ulatuda.  400 mm-st lühemaid või 50 mm-st kitsamaid või 30 mm-st õhemaid toordetaile võib käsietteande puhul hööveldada ainult spetsiaalsete tõukeklotside abil.  Õhukesi ja lühikesi detaile võib üheaegselt pakkidena hööveldada ainult kinnitusvormide abil.  Profiilne, kõverjooneline hööveldamine ilma spetsiaalse šabloonita on keelatud.  Etteandmismehhanismiga varustatud rihthöövelmasinaga kahe või rohkem erisuguse paksusega detaili hööveldamine on lubatud ainult tingimused, et igaüks neist surutakse kindlalt vastu masinalauda. PAKSUHÖÖVELMASINAD  Kahe või rohkem esisuguse paksusega detaili üheaegne hööveldamine on lubatud ainult tingimusel, et igaüks neist surutakse etteandevaltsidega kindlalt vastu masinalauda.  Tagasilöögikaitsed, olenemata sektsioonsete etteandevaltside olemasolust, peavad olema üles seatud kõikidele masinatele. Masinalaua esiotsa peab täiendavalt olema üles seatud kate kiikuvatest tagasilöögiplaatidest.  Rihvelvõllidel ei tohi olla pragusid, väljalöödud ribisid ega kulunud pindu. MITMEKÜLJELISEDHÖÖVELMASINAD  Masinate etteandeseadmete ette tuleb seada masinast läbilastavate materjalide ristlõikepiirajad.  Masinatel, millel freesipind ja etteandemehhanism on varustatud individuaalelektri- ajamitega peab olema seadis kõikide elektrimootorite üheaegseks väljalülitamiseks.  Alumiste noavõllide töövaba osa tuleb katta töödeldava materjali laiuse järgi kinnita- tava väljatõmmatava kaitsega. TÖÖ AJAL  Mitte võtta maha ohutustehnilisi kaitseid.  Paksushöövelpingil töötades mitte seada laastu paksust üle 5 mm.  Mitte seista hööveldatava laua otsa kohal, sellega väldite vigastusi võimalikust tagasilöögist.  Mitte hööveldada jäätunud puitu.  Veenduda, et hööveldatavas puidus ei oleks naelu, kilde ega muid metallesemeid.  Seisatada höövelpink kohe kui noavõll hakkab lõikama ebaühtlaselt või kui märkate noavõllil vibreerimist. PÄRAST TÖÖD  Lülitada elektrimootor välja.  Puhastada tööpink ja töökoht.  Tööpingi riketest teatada töölõigu juhile. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND LINTSAEL TÖÖTAMISEKS ENNE TÖÖ ALGUST  Kontrollida visuaalselt tööpingi üldist korrasolekut.  Veenduda, et saelindi juhtsõrmed puudutaksid saelinti kahelt poolt ainult kergelt.  Kontrollida saelindi tugiratta asendit.  Seadistada tööpink nii, et saelindi nähtav osa ulatuks võimalikult vähe toorikust välja.  Käivitada tööpink hetkeks tühikäigul veendumaks, et saelint on terve ja jookseb vabalt. Viga nähes või võõrast heli kuuldes kohe seisata.  Korrastada töörõivad, vajadusel vabastada tööpingi ümbrus segavatest esemetest. TÖÖ AJAL  Tuleb kanda kaitseprille, pikkade juuste puhul ka mütsi.  Saagimisel tuleb jälgida, et kõverjoone väikeste raadiuste puhul ei tehtaks liiga järske pöördeid toorikuga. Saelindi terveks jäämine tuleb tagada õigeid töövõtteid kasutades, Jälgida saagi.  Hoida sõrmi sattumast töötava sae ette.  Igasugused seadistamistööd, samuti tööpingi puhastamine töötava pingi puhul on keelatud.  Enne pingi juurest eemaldumist tuleb pink tingimata seisata. PÄRAST TÖÖ LÕPPU  Tööpink käsiharjaga puhastada.  Anda töökoht õpetajale üle. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND NURKLIHVIJAGA TÖÖTAMISEKS NURKLIHVIJAGA TÖÖTAMISEL VALITSEVAD OHUD Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi:  nurklihvijaga töötamine on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi;  tolm;  vibratsioonist tingitud vibratsioontõbi;  mürast tingitud vaegkuulmine. Tegurid, mis võivad põhjustada tööõnnetusi:  kukkumine kõrgustest (redelite kasutamine);  raskeid õnnetusjuhtmeid võivad põhjustada mitmesugused kukkuvad esemed (tegemist on kaalult raskete esemetega);  elektrilöögi saamise võimalus. ÜLDNÕUDED  Nurklihvijaga lubatakse töötada vähemalt 18-aastaseid, mitmesugustel kutsealadel või ametikohtadel töötavaid isikuid, kes on saanud erialase väljaõppe ja selleks on teada ohutud töövõtted.  Töötaja peab kinni pidama töösisekorraeeskirjadest. Suitsetada tohib ainult selleks eraldatud kohas.  Elektrikäsimasinat tohib kasutada ainult valmistajatehase juhendis näidatud tööde tegemiseks.  Plahvatusohtlikes tingimustes ja keemiliselt aktiivses keskkonnas, mille toime kahjustab metalli või isolatsiooni, on masinate kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud.  Pritsmete ja tilkade mõjupiirkonnas, lume- ja vihmasajus (kui need masinad ei ole veekindlad ja neil puuduvad veekindlust tähistavad märgid) on masinate kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud.  Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud. ENNE TÖÖ ALGUST  Panna selga ettenähtud tööriietus (kinnitada lahtised rõivaosad, panna peakate, kinnitada korralikult nööbid).  Üle vaadata töökoht, vabastada läbikäigud mittevajalikest esemetest. Kui põrand on libe (saastatud õli või muu libeda ainega), tuleb see ära puhastada.  Tööpaigas peab olema korras pistikupesa elektrikäsimasina vooluvõrku lülitamiseks. Vajaduse korral kasutada koos masinaga ka isoleerivaid isikukaitsevahendeid (kindad, kummisaapad, kummimatt jm.).   Enne seadme kasutuselevõtmist tuleb võrrelda, kas seadme andmeplaadil esitatud võrgupinge ja –sagedus vastavad elektritoitevõrgu vastavatele näitajatele. TÖÖ AJAL  Nurklihvijaga töötamisel tuleb alati kanda kaitseprille, töökindaid, kuulmekaitsevahendeid (ülenormatiivse müra korral) ja turvajalatseid!  Töötades tuleb tööriista alati mõlema käega toetada.  Tööriista tuleb kinni hoida selleks ette nähtud isoleeritud pindadest.  Alati tuleb kasutada lihvketta jaoks sobivat kaitsekatet. Kate on vajalik seadme kasutaja kaitsmiseks ketta purunemisel tekkivate kildude eest.  Töötlemisel tekkiv tolm võib paljudel juhtudel olla tervistkahjustav: näiteks tamme- või pöögipuit, kivitolm, värvipinnad, seal sisalduda võiva tina vms. kahjuliku aine tõttu. Hoiduda tuleb selle tolmu sissehingamisest: kasutada tolmu äratõmbevarustust ja kanda asjakohast tolmurespiraatorit. Kogunenud tolm tuleb korralikult eemaldada nt. vastava tolmuimeja abil.  Materjale, mis töötlemisel eraldavad tervisele ohtlikku tolmu või aure (nt. asbest), ei tohi töödelda.  Kui tolmu eraldub suurel määral, tuleb seadet lühema aja tagant puhastada ja /või paigaldada elektritoitejuhtmele rikkevoolukaitselüliti (FI). Kui see kaitselüliti seadme välja lülitab, tuleb seade üle kontrollida ja puhastada.  Jälgida, kuhu lendavad sädemed. Ohtlikud piirkonnad tuleb katta rasksüttivate katetega. Tuleohtlike kohtade juures töötades tuleb käepärast hoida vastavad kustutusvahendid. Kasutatavad töötlemistarvikud peavad alati vastama järgmistele nõuetele:  Kasutada tuleb selliseid töötlemistarvikuid, mis on ette nähtud vähemalt selle pöörete arvu jaoks, mis on näidatud tööriista andmeplaadil. Kui lihvkettaid või teisi töötlemistarvikuid kasutatakse nende nominaalnäitajast suurema pöörete arvuga, võivad need välja lennates kahju tekitada.  Arvesse tuleb võtta lihvketta jaoks maksimaalsena lubatud läbimõõtu.  Lihvketta keskmeava peab tugiäärikuga sobima ilma lõtkuta. Kasutada ei tohi mitte mingeid ülemineku- ega ahendusdetaile.  Pärast töötlemistarviku vahetamist tuleb iga kord lasta nurklihvimisseadmel prooviks umbes 30 sekundit pöörelda. Seejuures tuleb nurklihvimisseadet mõlema käega tugevasti kinni hoida ja iseenda kehast võimalikult kaugel hoida. Jälgida, et keegi ei viibiks ohtlikus läheduses. Pärast nurklihvimisseadme väljalülitamist jätkab see enne peatumist veel u. 10sekundi jooksul pöörlemist.  Lihvkettaid tuleb hoida määrdeainetega määrdumise ja löökide eest!  Kahjustatud ja vibreerivaid töötlemistarvikuid ei tohi kasutada.  Mitte kunagi ei tohi abrasiivlõikekettaid kasutada jämelihvimiseks! Lõikeketastel ei tohi rakendada külgsurvet.  Mitte kunagi ei tohi puudutada pöörlevat töötlemistarvikut, sest see tekitab vigastuste ohu!  Vältida tuleb gaasi- ja veetorustiku, samuti elektrijuhtmestiku ja kandvate konstruktsioonide kahjustamist.  Elektritööriista kasutamiseks välistingimustes tuleb elektritoitejuhtmetele paigaldada rikkevoolukaitselüliti (FI) maksimaalse rakendumisvooluga (30 mA).   Kui nurklihvimisseadet kasutatakse pidevrežiimil, tuleb see töölüliti tahtmatu sisselülitumise vältimiseks alati lukustusest vabastada, kui pistik ühendatakse pistikupesast lahti või kui on esinenud voolukatkestus.  Enne mistahes hooldetööde alustamist tuleb toitekaabli pistik pistikupesast lahti ühendada!  Elektrilisi tööriistu tohivad parandada ainult vastava kvalifikatsiooniga elektrispetsialistid! 5. PÄRAST TÖÖD  Lülitada välja töövahend ja ühendada see lahti vooluvõrgust.  Puhastada töövahend, korrastada tööpaik ja koristada ära tootmisjäägid.  Töö käigus täheldatud puudustest informeerida töölõigu juhti. ERGONOOMIA Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis, näiteks mingit kindlat tüüpi töövahendi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. Töölaud ja –tool peavad olema konstrueeritud selliselt, et tööpind oleks peaaegu küünarvartega ühel kõrgusel, selg sirge ja õlad lõdvestatud asendis. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND PESUMASINAGA TÖÖTAMISEKS  Ei tohi käsitleda pistikut niiskete kätega.  Kontrollida pesu enne trumlisse panekut, et taskud oleksid tühjad.  Ei tohi toetuda pesumasina avatud luugile.  Kasutada pesupulbrit, mis on sildistatud anumas.  Avada pesusahtel siis, kui masin veel ei tööta.  Ei tohi panna käsi trumlisse, kui see pöörleb.  Avada trummel masina seiskumisel.  Kui pesumasinast tuleb töötamise ajal vett või ilmneb mingi muu rike, siis lülitada masin kohe välja ja eemalda vooluvõrgust kuiva käega.  Juhtme seinakontaktist väljatõmbamisel tuleb hoida kinni pistikust, aga mitte elektrijuhtmest. PÄRAST TÖÖD  Lülitada pesumasin vooluvõrgust välja. TÖÖTAV SEADE TULEB SEISATA  Avarii või õnnetusjuhtumi korral.  Kui seade vajab remonti.  Juhtmete, maanduse mittekorrasolekul.  Seadme täitmisel või selle puhastamisel. KEELATUD ON  Iseseisvalt seadet remontida. Hooldustöid võib teha ainult oma kompetentsi ja kohustuste piires.  Jätta töötavat seadet järelvalveta. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND SOTSIAALHOOLDAJALE SOTSIAALHOOLDAJA TÖÖS VALITSEVAD RISKID TEGURID, MIS VÕIVAD PÕHJUSTADA KUTSEHAIGUSI  kemikaalidest tingitud allergiad  ülekoormushaigused;  AIDS ja B-hepatiit;  psühholoogiline stress;  öötöö. TEGURID, MIS VÕIVAD PÕHJUSTADA TÖÖÕNNETUSI  kukkumine klientide transpordil;  libastumine või kukkumine määrdunud või märjal põrandal;  elektrilöök (kasutatavatelt elektriseadmetelt);  pletushaavad kontaktist kuumade pindadega;  lõikehaavad terariistade kasutamisel. ÜLDNÕUDED  Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.  Mitte kasutada tööriistu ja seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.  Töövahendid, seadmed, tööriistad jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus.  Töökohad peavad olema hästi valgustatud, kohtvalgustuse lambid ei tohi pimestada töötaja silmi.  Suitsetada tohib ainult selleks ettenähtud kohas.  Töötaja on kohustatud kandma ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid. ENNE TÖÖ ALGUST  Panna selga ettenähtud eririietus, jalga madala kontsaga mugavad jalatsid.  Veenduda, et on olemas kõik vajalikud isikukaitsevahendid – kummikindad, vajadusel näo- või suu-nina kaitse, põll jms. Eririietust hoida isiklikest rõivastest eraldi.  Kontrollida töökoha puhtust ja valgustatust, selle piisavust tehtava töö iseloomule.  Kontrollida ventilatsioonisüsteemi korrasolekut.  Kontrollida vajalike tööriistade ja seadmete korrasolekut, tööks vajalike materjalide olemasolu.   Kui töötajal on käte nahahaigusi on töö tegemine reeglina keelatud. Erandjuhul, kui on tegemist mittenakkusliku vigastusega võib töötada kummikinnastes.  Enne töö algust peab töötaja kontrollima kõiki tema tööga seoses olevaid seadmeid, abivahendeid jm. ning veenduma nende korrasolekus. Ohutusnõuetele mittevastava töövahendiga on töötamine keelatud!  Pesta ja desinfitseerida käed. TÖÖ AJAL  Enne iga kliendi teenindamist pesta ja desinfitseerida käed.  Võimaliku verega kontakti ja muude kontaktnakkuslike olukordade korral töötada ainult kummikinnastes.  Olla töös tähelepanelik, mitte tegeleda kõrvaliste asjadega.  Keelatud on käia ringi lahtiste lõike- või torkevahenditega, hoida neid kitli taskus.  Töötades elektriliste töövahendite ja seadmetega, veenduda nende vastavust ekspluateerimiseeskirjade nõuetele. Puuduste leidmisel katkestada kohe töö ja teatada riketest tööandjale.  Elektriaparatuuri ei tohi kasutusele võtta järgmiste puuduste avastamisel: - pistiku, kaabli või selle kaitsevooliku vigastus; - lüliti ebakindlus; - aparatuuri suitsemine või kuumale isolatsioonile iseloomuliku lõhna eritumine; - ebanormaalne müra, vibratsioon või kloppimine; - kereosade või käepidemete murdumine või pragunemine.  Töövahendite kasutamisel tuleb täita kõiki töövahendi kasutamisjuhendites antud nõudeid. Töövahendeid tuleb hoida löökide, ülekoormuse, saastumise ja teiste faktorite eest, mis võiksid seadmeid kahjustada.  Juhusliku seiskumise (toitepinge kadumine, liikuvdetailide kinnikiilumine jms.) korral tuleb kasutatav töövahend vooluvõrgust välja lülitada. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND KETASSAEL TÖÖTAMISEKS  Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.  Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.  Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud.  Ketassael lubatakse töötada isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse.  Töövahendid, seadmed, kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsi-tööriistad, tooted, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus.  Töökohad peavad olema hästi valgustatud, kohtvalgustuse lambid ei tohi pimestada töötaja silmi.  Üld- ja kohtvalgustites võib kasutada vaid sellise võimsusega hõõglampe, millele valgustid on arvestatud.  Tööruum (-koht) peab kahjulike ainete olemasolul olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis tagab sanitaarnormidele vastava õhuvahetuse ja kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist.  Elektriseadmete ekspluatatsioon peab toimuma kooskõlas kehtivate TEE ja TEO eeskirjadega. Kaitsmete sulavpanused peavad vastama nominaalvoolu väärtustele.  Ketassael töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töö sisekorra eeskirju.  Ketassael töötaja on kohustatud kandma normidega ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid.  Ketassael töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja poole selgituse saamiseks.  Alkoholijoobes töötamine, töökohal alkoholi tarvitamine või kaasavõtmine on keelatud.  Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.  Märgates ohutuseeskirjade rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu lähedalolijaile, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutuse kindlustamiseks ning juhtunust teatama töölõigu juhatajale.  Kui töötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava töökaitsejuhendi järgi.  Suruõhutööriistade ja elektrimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat vastavate juhendite järgi.  Käesoleva juhendi nõuete mittetäitmises süüdiolev tööline võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras.  Töökoht peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekututusvahenditega. ENNE TÖÖ ALGUST  Enne töötamse algust tuleb ketassaag hoolikalt üle vaadata ja teda üksikasjalikult kontrollida (saeketta kinnituse kindlus ja tugevus, hammaste teritus ja räsamine, hõõrduvate osade määrimine).  Kõiki pinke peavad käivitama ja teenindama ainult need isikud, kellele nad on kinnistatud. Pinkide juurde tuleb üles panna vastutavate isikute perekonnanimed.   Igasugusel, isegi lühiajalisel töövaheajal tuleb pink välja lülitada.  Pingi väljalülitamine on kohustuslik: töötlemisinstrumendi vahetamisel, kinnitamisel ja mahavõtmisel, pingi remontimisel, puhastamisel ja määrimisel, laastude ja puru koristamisel. Pinge väljalülitamisel elektrivõrgust tuleb pink otsekohe välja lülitada.  Tuleb kanda ettenähtuderirõivaid ja panna nööbid korralikult kinni.  Saetav pult tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada.  Töökoht ketassae juures peab olema hästi valgustatud. Saeraamil ei tohi hoida mingeid kõrvalisi esemeid, tööriistu, naelu, lauajuppe ega laaste. Põrand tööpingi kõrval peab olema puhas ega tohi olla täis kuhjatud.  Tuleb kontrollida, et saepuru, laastude ja tükkjäätmete eemaldamise mehhanismid oleksid töökorras.  Töötaja on enne tööd kohustatud kontrollima, et ettenähtud ventilatsioonisüsteemid oleksid töökorras. TÖÖ AJAL  Töö alguses tuleb ketassaag tühikäigul sisse lülitama ning alustada saagimist, kui saeketas pöörleb normaalse kiirusega.  Saetavast puidust tuleb enne tööpingile asetamist kõrvaldada naelad, mustus, mört jm.  On keelatud töötada, kui rõivaste nööbid pole kinni, paelad ripuvad jne.  Saagides peab tööline asuma tööpingist veidi eemal, et vältida lööke puidu tagasipaiskumisel.  Töötades ei tohi lubada elektrimootori ja saevõlli laagrite ülekoormust ega kuumenemist.  Saeketas peab olema kaitstud kaitsekestaga, ketta taha peab olema paigaldatud kiil.  Kiilu terava osa ja saeketta tagumiste vahekaugus ei tohi olla üle 10 mm. Kiil peab ulatuma üle saeketta ülemiste hammaste.  Ketta ees ja taga peavad asetsema kaitsepiirded.  Saeketta alumisel, mittetöötaval osal peab olema põhjata lauspiire.  Saeketta ülemised hambad peavad ulatuma üle saetava puidu pinna vähemalt 50mm.  Töövaheajal ning elektrivoolu puudumisel tuleb kõigepealt välja lülitada elektrimootor.  Puhastada, pühkida ja saepuru koristada tohib ainult siis, kui mootor on välja lülitatud ja saag seiskunud.  Viskuvat mõranenud ning murdunud hammastega ketassaagi kasutada ei tohi.  Ketassaagi ei tohi kasutada töödeks, milleks ta ei ole ette nähtud.  Töödeldava saematerjali hoidmine saeraamil või piiretel on keelatud. Materjalivirnad ketassae juures peavad olema laotud stabiilse ning mitte kõrgemale kui 1,7m põrandast.  Töö tuleb katkestada, kui materjali etteandmise rullide töö on raskendatud.  Pinki ei tohi seisata, surudes vastu saeketast puutüki vm esemega. AVARIIOLUKORRAS  Töötaja peab oskama anda esmaabi.  Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi, vajadusel välja kutsuda kiirabi või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või tööandjale.  Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, nöör, puitse) kasutades, ennast ohtu seadmata.   Kuni juhtunu uurijate kohale jõudmiseni tuleb õnnetuskohal säilitada juhtumi toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavaid ohtusid.  Tulekahju korral tuleb juhtunust kohe teatada päästeteenistusele (112), öeldes oma nime, sündmuskoha aadressi ja mis põleb. Kuni tuletõrje kohale jõudmiseni tagada inimeste ohutus ja asuda tule kustutamisele esmaste kustutusvahenditega (kustutid, vesi jms.)  Tulekahju või põlengu avastanud isik on kohustatud: - Rakendama abinõud inimeste ohutuse tagamiseks ning nende väljaviimiseks tulekahju kohalt; - Teatama tulekahjust viivitamatult objekti või linna tuletõrjele; - Asuma töökohas olevate kustutusvahenditega põlemiskollet kustutama; - Rakendama abinõusid tööjuhataja, tsehhi- (jaoskonna-) juhataja või mõne teise ametiisiku kutsumiseks tulekahju korral. PÄRAST TÖÖ LÕPPU  Korrastada töökoht, kasutusel olnud tööriistad ja rakised panna neile ettenähtud kohtadesse.  Lülitada välja kõik elektritarbijad, valgustus jne.  Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse (kappi). KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND KUIVATIGA TÖÖTAMISEKS  Kuivatiga saab pesu kuivatada. Ei tohi kasutada kuivatit muuks otstarbeks.  Kuivatisse panna pesu, mille hooldusmärk lubab pesu masinas kuivatada.  Pikendusjuhtme kasutamist ei soovitata. Juhul, kui see osutub siiski vajalikuks, järgida hoolikalt pikendusjuhtme kasutamisjuhendit ja kontrollida, et pikendusjuhe vastab seadme juhtmele ja pistikule.  Võtta kuivati alati pesuga täitmisel või pesu välja võtmisel vooluvõrgust välja.  Võtta kuivati alati enne puhastamist või hooldamist vooluvõrgust välja. PÄRAST TÖÖD  Lülitada kuivati vooluvõrgust välja.  Puhastada kuivati filter tolmust. TÖÖTAV KUIVATI TULEB SEISATA  Avarii või õnnetusjuhtumi korral.  Kui seade vajab remonti.  Juhtmete, maanduse mittekorrasolekul. KEELATUD ON  Iseseisvalt kuivatit remontida.  Juhendamiseta kasutada kuivatit inimestel, kellel puuduvad piisavad kogemused ja teave.  Liigutada kuivatit ühest kohast teise seda voolujuhtmest tõmmates.  Asetada kuivati peale raskeid või tuliseid esemeid. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND ELEKTRIDRELLIGA TÖÖTAMISEL  Elektridrelliga lubatakse töötada vähemalt 18-aastaseid isikuid, kes on saanud erialase väljaõppe ja kellel on teada ohutud töövõtted .  Töötaja peab kinni pidama sisekorra eeskirjadest. Suitsetada tohib ainult selleks eraldatud kohas.  Elektridrelli tohib kasutada ainult valmistajatehase juhendis näidatud tööde tegemiseks. Masinad ja isoleerivad isikukaitsevahendid antakse töötajale välja allkirja vastu.  Plahvatusohtlikes tingimustes ja keemiliselt aktiivses keskkonnas, mille toime kahjustab metalli või isolatsiooni, on seadme kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud.  Lume- ja vihmasajus (kui drell ei ole veekindel ja puudub veekindlust tähistav märk) on seadme kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud.  Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud. ENNE TÖÖ ALGUST  Panna selga ettenähtud tööriietus (kinnitada lahtised rõivaosad, panna peakate, kinnitada korralikult nööbid).  Vaadata üle töökoht, vabastada läbikäigud mittevajalikest esemetest. Kui põrand on libe (saastatud õli või muu libeda ainega), puhastada see ära.  Tööpaigas peab olema korras pistikupesa elektrikäsimasina vooluvõrku lülitamiseks. Vajaduse korral kasutada koos masinaga ka isoleerivaid isikukaitsevahendeid (kindad, libisemiskindlad saapad, kuulmekaitsevahendid).  Enne seadme kasutuselevõtmist võrrelda, kas seadme andmeplaadil esitatud võrgupinge ja -sagedus vastab Teie elektritoitevõrgu vastavatele näitajatele.  Ohutuse tagamiseks kasutada seadet alati koos komplekti kuuluva külgkäepidemega. Selleks, avada vastupäeva pöörates külgkäepideme kinnitusvõru. Paiguta külgkäepide seadme kinnituskaela külge. Seejärel paigaldada puurimissügavuse piirik ja keerata külgkäepide kasutusvajadusele sobiva nurga all kinni. TÖÖ AJAL  Töötamiseks kõrgel kasutad treppe või lavasid. Juhuslike esemete kasutamine jalgealusena või töötamine nõjaredelil on ohtlik ja seetõttu keelatud.  Enne tööle hakkamist trepilt või töötavalt lavalt kontrolli nende seisukorda ja põrandal või maapinnal püsimist.  Ilma isikukaitsevahendideta on elektriseadme klemmide ja rikutud isolatsiooniga juhtmete puudutamine keelatud. See on eluohtlik!  Hoiada oma töökoha korras ja korista sealt ära mittevajalikud esemed, materjalid ja tootmisjäätmed.  Avastanud kas või kõige väiksema isolatsiooni läbilöögi tunnuse, mille puhul on masina kere puudutamisel tunda kerget torkimist, tuleb seade viivitamata välja  lülitada ja olukorrast teatada töölõigu juhile. Tööd tohib jätkata alles pärast rikke kõrvaldamist.  Masinat käest kätte andes tuleb seda hoida ainult käepidemest välja lülitatud seisundis. Käsitööriista käest kätte andmine üle töötavate masinate on rangelt keelatud. Keelatud on hoida tööriistast või juhtmest, see võib põhjustada ohtlikke olukordi.  Töötamisel tuleb jälgida, et toitejuhe ei keerduks ega satuks lõikeriista vastu või mõne muu purustava eseme alla või vahele. Masinate toitejuhtmed tuleb võimaluse korral üles riputada, et need ei puutuks masina töötamisel kokku kuumade, märgade või õliste pindade ega seadmetega.  Tööseisakutel masina asetamine põlvedele või enda vastu surumine võib põhjustada juhusliku (iseenesliku) sisselülitamise ja tekitada raskeid vigastusi.  Töö korral, mis annab eemalepaiskuvaid laaste, tolmu, kilde või sädemeid, tuleb kasutada kaitseprille.  Puurides detaile või konstruktsioone, mis asuvad pea kohal, tuleb kasutada kaitseprille ja kiivrit.  Juhusliku seiskumise korral tuleb masina lüliti välja lülitada.  Elektridrelli pistik tuleb võrgust välja lülitada järgmistel juhtudel: - tööriista vahetamisel või seadistamisel; - masina viimisel ühest tööpaigast teise; - töövaheajal; - töö või vahetuse lõpetamisel.  Juhul, kui seintes või lagedes on süvistatud elektrijuhtmeid, tuleb aukude puurimise ajaks neist vool välja lülitada ning rakendada meetmeid voolu juhusliku sisselülitamise vältimiseks.  Kui töötamisel on oht juhuslikult vigastada süvistatud torustikke, tuleb enne töö algust torustike kraanid kinni keerata ja torustikud tühjendada.  Vältimaks ohtlikke olukordi ja töövigastusi on keelatud: - jätta võrku lüliatud masin järelvalveta; - anda drelli üle teisele töötajale, kellel pole selleks kasutamise õigust; - töötada nõjaredelil; - rakendada juhtmetele või kaablitele tõmbepinget või riputada neile raskusi;  Töö tuleb kohe katkestada, kui drellil esineb kas või üks järgmistest riketest: - pistikühenduse, kaabli või läbiviigutoru vigastus; - harjahoidiku katte vigastus; - lüliti korrapäratu töö; - isolatsiooni põlemisele iseloomulik suits või lõhn; - mõrad keredetailides, käepidemetes, kaitsekatetes või nende purunemine; - tööriista purunemine.  Turvasiduri rakendamisel tuleb seade viivitamatult välja lülitada.  Seadme tahtmatu käivitumise vältimiseks tuleb selle töölüliti alati lukustusest vabastada, kui pistik ühendatakse pistikupesast lahti või kui on esinenud voolukatkestus.  Ohutuse tagamiseks tuleb seadet alati kasutada koos külgkäepidemega.  Mitte kunagi ei tohi puutuda veel pöörlevat puurimisotsikut!  Laaste vms. võib eemaldada vaid täielikult seiskunud tööriista küljest.  Tööriista tuleb kinni hoida selleks ette nähtud isoleeritud pindadest ja püüda hoiduda tööriista kokkupuutumisest varjatud elektrijuhtmete või selle enda toitejuhtmega, et vältida pingestatud juhtmetest seadme metallkorpuse kaudu elektrilöögi saamist. PÄRAST TÖÖD  Lülitada välja töölüliti ja ühendada see lahti vooluvõrgust.  Puhastada seade, korrasta tööpaik ja korista ära tootmisjäägid.  Töö käigus täheldatud puudustest informeerida töölõigu juhti. ERGONOOMIA Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND KUUMAÕHUPUHURIGA TÖÖTAMISEKS KUUMAÕHUPUHURIGA TÖÖTAMISEL VALITSEVAD OHUD Tegurid, mis võivad põhjustada tööõnnetusi:  mitmesugused põletushaavad, kuumakahjustused;  kukkumine kõrgustest (redelite kasutamine);  raskeid õnnetusjuhtmeid võivad põhjustada mitmesugused kukkuvad esemed;  elektrilöögi saamise võimalus töötamisel elektriseadmetega. ÜLDNÕUDED  Kuumaõhupuhuriga lubatakse töötada vähemalt 18-aastaseid, mitmesugustel kutsealadel või ametikohtadel töötavaid isikuid, kes on saanud erialase väljaõppe ja selleks on teada ohutud töövõtted.  Töötaja peab kinni pidama sisekorra eeskirjadest. Suitsetada tohib ainult selleks eraldatud kohas.  Kuumaõhupuhurit tohib kasutada ainult valmistajatehase juhendis näidatud tööde tegemiseks.  Plahvatusohtlikes tingimustes ja keemiliselt aktiivses keskkonnas, mille toime kahjustab metalli või isolatsiooni, on töövahendi kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud.  Lume- ja vihmasajus (kui need töövahendid ei ole veekindlad ja neil puuduvad veekindlust tähistavad märgid) on seadme kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud.  Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud. ENNE TÖÖ ALGUST  Panna selga ettenähtud tööriietus (kinnitada lahtised rõivaosad, panna peakate, kinnitada korralikult nööbid).  Üle vaadata töökoht, vabastada läbikäigud mittevajalikest esemetest. Kui põrand on libe (saastatud õli või muu libeda ainega), tuleb see ära puhastada.  Tööpaigas peab olema korras pistikupesa elektrikäsimasina vooluvõrku lülitamiseks. Vajaduse korral kasutada koos töövahendid ka isoleerivaid isikukaitsevahendeid (kindad, kummisaapad, kummimatt), kindlasti kasutada kaitseprille, vajadusel (kinnistes ruumides) respiraatorit.  Enne seadme esmakordset kasutamist tuleb kontrollida, et elektrivõrgu pinge ja sagedus vastaksid tööriista andmeplaadil märgitud näitajatele. TÖÖ AJAL  Mitte kunagi ei tohi vaadata puhuri väljapuhumisavasse.  Kuumaõhupuhurit ei tohi suunata kergesti süttivate materjalide poole!  Kuumaõhupuhuri hooletu kasutamise tagajärjel võib tekkida tulekahju.   Mitte kunagi ei tohi kasutada kuumapuhurit juuste kuivatamiseks.  Süttivate materjalide või plahvatusohtlike gaaside lähedal kuumaõhupuhuriga töötades tuleb olla väga ettevaatlik.  Ühte punkti võib kuumaõhupuhuri suunata vaid lühikeseks ajaks.  Pidada meeles, et kuumus võib kanduda põlevatele materjalidele väljaspool kasutaja vaatevälja.  Kuumapuhurit võib kasutada üksnes hästi ventileeritud kohtades.  Kasutamise käigus tekkivaid aure ei tohi sisse hingata.  Kasutamisel ei tohi kuumapuhurit jätta järelvalveta.  Pärast kasutamist tuleb panna kuumapuhur käest tugipindadele toetuma ning lasta sellel enne hoidmiskohta paigutamist maha jahtuda.  Põletuste oht: puhuri väljapuhumisava ei tohi katsuda.  Juhusliku seiskumise korral tuleb masina lüliti välja lülitada. Masina pistik tuleb võrgust välja lülitada järgmistel juhtudel:  tööriista vahetamisel või seadistamisel;  masina viimisel ühest tööpaigast teise;  töövaheajal;  töö või vahetuse lõpetamisel. Vältimaks ohtlikke olukordi ja töövigastusi on keelatud:  jätta võrku lülitatud masin järelvalveta;  anda masin üle teisele töötajale, kellel pole selleks kasutamise õigust;  töötada nõjaredelil;  rakendada juhtmetele või kaablitele tõmbepinget või riputada neile raskusi;  ületada masina passis lubatud vaheajata töörežiimi;  võtta masinalt maha selle juhtimise abinõusid;  masina lahtivõtmine või remontimine eriloata. Töö tuleb kohe katkestada, kui masinal esineb kas või üks järgmistest riketest:  pistikühenduse, kaabli või läbiviigutoru vigastus;  lüliti korrapäratu töö;  isolatsiooni põlemisele iseloomulik suits või lõhn;  mõrad keredetailides, käepidemetes, kaitsekatetes või nende purunemine;  tööriista purunemine. PÄRAST TÖÖD  Lülitada kuumaõhupuhur välja ja ühendada see lahti vooluvõrgust.  Puhastada seade, korrastada tööpaik ja koristada ära tootmisjäägid.  Veenduda, et ei oleks tuleohtu.  Töö käigus täheldatud puudustest informeerida töölõigu juhti. ERGONOOMIA Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND ELEKTRITRIIKRAUAGA TÖÖTAMISEKS  Triikrauaga peab töötama ettevaatlikult, vältimaks põletusi.  Triikrauda mitte üle kuumutada. Ülekuumenemisel tuleb triikraud vooluvõrgust välja lülitada ja lasta jahtuda. On keelatud triikraua jahutamist vees.  Juhtme seinakontaktist väljatõmbamisel tuleb hoida kinni pistikust, aga mitte elektrijuhtmest.  Triikraua rikete vältimiseks ja ära hoidmaks voolu juhtivate osade ühendust triikraua korpusega, tuleb triikrauda kaitsta põrutuste ja löökide eest.  Juhtme isolatsiooni vigastamise vältimiseks jälgida, et juhe ei puutuks vastu triikraua kuuma pinda.  Veepaaki valada vett enne triikraua juhtme vooluvõrku panekut. Raud peab olema külm.  Triikrauda tuleb hoida selleks ette nähtud alusel. PÄRAST TÖÖD  Lülitada triikraud vooluvõrgust välja. Sulgeda pulverisaatori veeventiil.  Tühjendada veepaak.  Jälgida, et kuum raud ei puutuks kokku süttivate ja sulavate pindadega (jälgi, et juhe ei puutuks vastu rauda).  Hoida triikrauda selleks ette nähtud alusel. TÖÖTAV SEADE TULEB SEISATA  Avarii või õnnetusjuhtumi korral.  Kui seade vajab remonti.  Juhtmete, maanduse mittekorrasolekul.  Seadme täitmisel või selle puhastamisel. KEELATUD ON  Iseseisvalt seadet remontida. Hooldustöid võib teha ainult oma kompetentsi ja kohustuste piires.  Jätta töötavat seadet järelvalveta. ERGONOOMIA Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. Töölaud ja –tool peavad olema konstrueeritud selliselt, et tööpind oleks peaaegu küünarvartega ühel kõrgusel, selg sirge ja õlad lõdvestatud asendis. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 Ohutusjuhend töötamiseks glasuuripritsiga, kasutades veeseinaga glasuurimiskappi. OÜ Kerako poolt valmistatud voolava veeseinaga glasuurimiskapp on mõeldud ainult keraamikaesemete glasuurimiseks. Enne tööle asumist  Glasuurimiseks kasutada vastavat värvipüstolit, mis töötab survekompressoriga.  Enne tööle asumist kontrollida kompressori õlitaset, vajadusel lisada õli.  Enne töö alustamist valada tõmbekapi all asuvasse veevanni ja kogumisämbrisse vajalik kogus vett.  Jälgida, et seadmed oleksid alati töökorras – glasuurimiskapp on varustatud veepumba, ventilaatori (ühendatud ventilatsioonisüsteemiga) ja valgustiga, mis lülituvad samaaegselt tööle.  Kontrollida, kas vesi tsirkuleerib ja ventilatsioon töötab.  Glasuuripritsiga töötades kanda kindlasti kaitsevahendeid: prille, maski, kaitseriietust. Töötamise ajal  Jälgida, et seadmed töötaksid korrektselt – tõrke korral lülita välja. Töö lõppedes  Lülitada kapp välja: veepump ja ventilaator seiskuvad.  Lülitada kompressor välja.  Puhastada töötamise järgselt seadmed: kapi sisemus vee ja käsnaga (võib kasutada ka pritsi), glasuuriprits voolava vee all.  Kapi tagaseinas voolav vesi on kinnises tsirkulatsioonisüsteemis ja vähemalt 1x aastas tuleb puhastada kogumisnõu ning vahetada vesi.  Kord aastas puhastada ventilatsioonisüsteem – eelnevalt kontrolli, kas seadmed on elektrivõrgust välja lülitatud! Puhastamisel kasuta kaitsevahendeid: prille, maski, kaitseriietust. Glasuuritolm lendleb ja on tervisele kahjulik!  Tõmbekappi on keelatud kasutada kõrvalistel isikutel ja muuks otstarbeks. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND PUIDULIHVIMISEKS PUIDUTÖÖTLEMISEL VALITSEVAD OHUD Õnnetusjuhtumid ja traumad:  kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.)  kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes  elektrišokk, kontaktist vooluga;  mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt;  lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi:  puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi;  puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. ÜLDNÕUDED  Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.  Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.  Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud.  Puidulihvijana lubatakse tööle isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse.  Töövahendid, seadmed, kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsi-tööriistad, tooted, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus.  Töökohad peavad olema hästi valgustatud, kohtvalgustuse lambid ei tohi pimestada töötaja silmi.  Üld-ja kohtvalgustites võib kasutada vaid sellise võimsusega hõõglampe, millele valgustid on arvestatud.  Tööruum (-koht) peab kahjulike ainete olemasolul olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis tagab sanitaarnormidele vastava õhuvahetuse ja kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist.  Elektriseadmete ekspluatatsioon peab toimuma kooskõlas kehtivate eeskirjadega.  Puidulihvija peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju.  Puidulihvija peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja poole selgituse saamiseks.  Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.  Märgates ohutuseeskirjade rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu lähedalolijaile, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutuse kindlustamiseks ning juhtunust teatama töölõigu juhile.  Tootmisruum peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega. ENNE TÖÖD  Korrastada tööriided, nööpida või siduda kätised, panna pähe peakate.  lahtiste juustega ei tohi tööpingi juures töötada.  Vaadata üle tööpink, koristada kõik liigne töökohalt ja läbikäikudest, hoolitseda, et põrand poleks libe.  Kontrollida pingi korrasolekut. Abrasiivmaterjali kandvad pingiosad peavad olema tasakaalustatud. Lihvpinkidel peavad olema tarvitusele võetud abinõud, mis väldivad staatiliste elektrilaengute tekkimist. Lihvpinkide elektriseadmed peavad vastama selle ruumi tule- ja plahvatusohtlikkuse klassile, kuhu nad on monteeritud.  Teha kindlaks kas tööpingi ettenähtud piirded ja kaitserakised on korras.  Mitte hakata tööle, kui nad pole korras.  Kontrollida ventilatsioonisüsteemide korrasolekut. TÖÖ AJAL  Mitte anda ega võtta vastu esemeid üle töötava tööpingi.  Tööpink tuleb seisata:  töökohalt ajutiselt lahkudes;  rikete ilmnemisel tööpingi juures;  elektrienergia katkemisel;  tööpingi puhastamisel.  Liikuva laua ja surveseadisega lihvpinkidel peab lihvpingi ülemine töövaba osa olema kaitsega kaetud.  Pingil peab olema lihvlindi pingutamise ja töö ajal reguleerimise seadis.  Rebenenud, ebatihedalt liimitud ja ebatasaste servadega lihvlindi kasutamine on keelatud.  Kui lindi rattad on malmist, ei tohi lihvlindi liikumiskiirus ületada 30 m/s.  Lindi ratastele panemisel peavad lindi liimimise kohad paiknema lindi käigu suunas.  Konveieretteandega laialindilistel lihvpinkidel peab lihvlint olema täielikult kaetud.  Detailide väljumise poolses otsas peab lihvpingil olema kaitse, mis takistab töölise käte sattumist lindi ja pingi kere töölaua vahele.  Pingi ketaste töövaba osa peab olema kaitstud.  Tugisuundlatt ja töölaud peavad olema kindlalt ja jäigalt kinnitatud nii, et nad ei kõiguks ega vibreeriks.  Väikeste detailide töötlemisel peab kasutama surveseadiseid, mis väldivad pingi juhi käte sattumise lihvkettale.  Kahe kettaga pingil peab ainult ühte ketast kasutades töövaba ketas olema kaetud.  Ketaste liikumiskiirus ei tohi ületada 30 m/s.  Lihvpaber tuleb kinnitada kettale tugevasti, tal ei tohi olla volte, kummis kohti ega muid vigu.  Lihvpaber peab vastama lihvketi läbimõõdule. PÄRAST TÖÖD  Puhastada ja korrastada tööpink ja töökoht.  Korrastada tööriietus ja individuaalkaitsevahendid ning paigutada need selleks ettenähtud kohta.  Teatada vahetule ülemusele kõikidest töö ajal märgatud tööpingi riketest.  Pesta nägu ja käsi, käia duši all. ERGONOOMIA Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis, näiteks mingit kindlat tüüpi tööpingi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND PUIDUPUURPINGIL TÖÖTAMISEKS  Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetus.  Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.  Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud.  Puidupuurpingil lubatakse tööle isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse.  Töövahendid, seadmed, kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsi-tööriistad, tooted, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus.  Tööruum (-koht) peab kahjulike ainete olemasolul olema varustatud ventilatsiooni- süsteemiga, mis tagab sanitaarnormidele vastava õhuvahetuse ja kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist.  Puidupuurpingil töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorra eeskirju.  Puidupuurpingil töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja poole selgituse saamiseks.  Alkoholijoobes töötamine, töökohal alkoholi tarvitamine või kaasavõtmine on keelatud.  Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.  Märgates ohutiseeskirjade rikkumist teise töötajate poolt või ohtu lähedal olijaile, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutus kindlustamiseks ning juhtunust teatama töölõigu juhatajale.  Kui puurpingil töötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava töökaitsejuhendi järgi.  Suruõhutööriistade ja elektrimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat vastavate juhendite järgi.  Käesoleva juhendi nõuete mittetäitmises süüdiolev tööline võetakse vastutusele sealhulgas ettenähtud korras. ENNE TÖÖ ALGUST  Detailide töötlemiseks peavad pinkidel olema töökindlad kinnitusrakised, mis väldivad pingitöölise käte vigastamise.  Lõikeriista kinnitus peab tagama selle täpse tsentreerimise.  Puurpingi padrunil ei tohi olla detaile, mis ulatuvad silindrilisest pealispinnast väljapoole. Puur koos padruniga peab olema kaetud.  Mitmespindlilise puurpingi puuride kaitsekate peab olema selline, et tööriista tööosa oleks nähtav.  Mitme spindliga puurmasinatel kontrollida spindlite korrasolekut ja lusikpuuride teravust.  Vertikaalpuurpinkidel kontrollida: - kas padrunist ei ulatu välja kinnituspoldid ja padruni siledust, s.t., et padrun oleks täkete ja kisadeta; - kas spindli ülal seisev lukustaja või ülal seisev viilvedru on töökorras; - kas detailide kinnitamise ja etteandmise rakised on korras; - kas rihmajamiste kaitsed on kohal.  Teostada puurpingi proovikäivitus.   Õlitada tööpink.  Lülitada sisse pneumaatiline saepurutransportöör ja kontrollida tõmbe olemasolu. TÖÖ AJAL  Mitte pühkida laaste puurmasina käigu ajal. Laastude pühkimiseks kasutada harja.  Detailide kinnitamist ja ümberseadmist teostada ainult puurpingi seisu ajal.  Vältida käte sattumist pöörleva puuri lähedale.  Töötada ainult korras ja mutri mõõtmetele vastavate võtmetega. On keelatud kasutada vahetükkidega võtmeid.  Paigaldada puuritav detail kindlalt.  Mitte anda ega vastu võtta esemeid üle töötava pingi.  Mitte hoida pingil valmistooteid, tööriistu, toorikuid ega kaltse.  Jälgida pingi pöörlevate osade tööd ning määrida neid õigeaegselt.  Mitte puurida kinnastega. AVARIIOLUKORRAS  Töötaja peab oskama anda esmaabi.  Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi, vajadusel välja kutsuda kiirabi või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatanu või pealtnägija viivitamatule teatama töölõigu juhatajale või tööandjale.  Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, nöör, puitese) kasutades, ennast ohtu seadmata.  Kuni juhtunu uurijate kohale jõudmiseni tuleb õnnetuskohal säilitada juhtumi toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavaid ohtusid.  Tulekahju korral tuleb juhtunust kohe teatada päästeteenistusele(112), öeldes oma nime, sündmuskoha aadressi ja mis põleb. Kuni tuletõrje kohale jõudmiseni tagada inimeste ohutus ja asuda tule kustutamiseks esmaste kustutusvahenditega(kustutid, vesi jms.).  Tulekahju või põlengu avastanud isik on kohustatud: - rakendama abinõud inimeste ohutuse tagamiseks ning nende väljaviimiseks tulekahju kohalt; - teatama tulekahjust viivitamatult objekti või linna tuletõrjele; - asuma töökohas olevate kustutusvahenditega põlemiskollet kustutama; - rakendama abinõusid tööjuhataja, tsehhi-(jaoskonna.) juhataja mõne teise ametiisiku kutsumiseks tulekahju kohale. PÄRAST TÖÖD  Lülitada välja elektrimootor, pühkida ja puhastada tööpink. Korrastada oma töökoht.  Anda tööpink üle vahetustöölisele ning hoiatada teda ning töölõigu juhti kõigist riketest.  Täita isikliku hügieeni reegleid. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND ELEKTRIKÄSIMASINATEGA TÖÖTAMISEKS ELEKTRIKÄSIMASINATEGA TÖÖTAMISEL VALITSEVAD OHUD Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi:  elektrikäsimasinatega töötamine on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi.  vibratsioonist tingitud vibratsioontõbi;  mürast tingitud vaegkuulmine. Tegurid, mis võivad põhjustada tööõnnetusi:  kukkumine kõrgustest (redelite jm. kasutamine);  raskeid õnnetusjuhtmeid võivad põhjustada mitmesugused kukkuvad esemed;  elektrilöögi saamise võimalus. ÜLDNÕUDED  Elektrikäsimasinatega lubatakse töötada vähemalt 18-aastaseid, mitmesugustel kutsealadel või ametikohtadel töötavaid isikuid, kes on saanud erialase väljaõppe ja selleks on teada ohutud töövõtted.  Töötaja peab kinni pidama töösisekorraeeskirjadest. Suitsetada tohib ainult selleks eraldatud kohas.  Elektrikäsimasinat tohib kasutada ainult valmistajatehase juhendis näidatud tööde tegemiseks. Masinad ja isoleerivad isikukaitsevahendid antakse töötajale välja allkirja vastu.  Plahvatusohtlikes tingimustes ja keemiliselt aktiivses keskkonnas, mille toime kahjustab metalli või isolatsiooni, on masinate kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud.  Lume- ja vihmasajus (kui need masinad ei ole veekindlad ja neil puuduvad veekindlust tähistavad märgid) on masinate kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud.  Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud. ENNE TÖÖ ALGUST  Panna selga ettenähtud tööriietus (kinnitada lahtised rõivaosad, panna peakate, kinnitada korralikult nööbid).  Üle vaadata töökoht, vabastada läbikäigud mittevajalikest esemetest. Kui põrand on libe (saastatud õli või muu libeda ainega), tuleb see ära puhastada.  Tööpaigas peab olema korras pistikupesa elektrikäsimasina vooluvõrku lülitamiseks. Vajaduse korral kasutada koos masinaga ka isoleerivaid isikukaitsevahendeid (kindad, kummisaapad, kummimatt). TÖÖ AJAL  Töötamiseks kõrgel tuleb kasutada treppe või lavasid. Juhuslike esemete kasutamine jalgealusena või töötamine nõjaredelil on ohtlik ja seetõttu keelatud.  Enne tööle hakkamist trepilt või töötavalt lavalt tuleb kontrollida nende seisukorda ja põrandal või maapinnal püsimist.  Ilma isikukaitsevahendideta on elektriseadme klemmide ja rikutud isolatsiooniga juhtmete puudutamine keelatud. See on eluohtlik!  Elektrikappe hooldada, neid avada või teha mistahes ümberlülitamisi tohib ainult erikorralduse alusel.  Töötaja peab hoidma oma töökoha korras ja koristama sealt ära mittevajalikud esemed, materjalid ja tootmisjäätmed.  Tööriistad ja -vahendid tuleb paigutada põhimõtte järgi: vasakule need, mida võetakse vasaku käega, paremale need, mida võetakse parema käega.  Isoleerimata ja kindlate kaitsepiirete või tõketeta elektriseadmete voolujuhtivate osade läheduses töötada on keelatud, see on eluohtlik.  Avastanud kas või kõige väiksema isolatsiooni läbilöögi tunnuse, mille puhul on masina kere puudutamisel tunda kerget torkimist, tuleb seade viivitamata välja lülitada ja olukorrast teatada töölõigu juhile. Tööd tohib jätkata alles pärast rikke kõrvaldamist.  Masina tohib sisse lülitada vahetult enne tööalgust.  Masinat käest kätte andes tuleb seda hoida ainult käepidemest. Keelatud on hoida tööriistast või juhtmest, see võib põhjustada ohtlikke olukordi.  Töötamisel tuleb jälgida, et toitejuhe ei keerduks ega satuks lõikeriista vastu või mõne muu purustava eseme alla või vahele. Masinate toitejuhtmed tuleb võimaluse korral üles riputada, et need ei puutuks masina töötamisel kokku kuumade, märgade või õliste pindade ega seadmetega.  Tööseisakutel masina asetamine põlvedele või enda vastu surumine võib põhjustada juhusliku (iseenesliku) sisselülitamise ja tekitada raskeid vigastusi.  Masinale tööriista kinnitades tuleb jälgida, et see oleks õiges asendis ja tugevasti kinni.  Töö korral, mis annab eemalepaiskuvaid laaste, tolmu, kilde või sädemeid, tuleb kasutada kaitseprille.  Tööriista tohib vahetada alles siis, kui masin on täielikult seiskunud ja pistik võrgust eemaldatud.  Töödeldes detaile või konstruktsioone, mis asuvad pea kohal, tuleb kasutada kaitseprille ja kiivrit.  Metallilaaste tuleb eemaldada spetsiaalse konksu või harjaga, mitte palja käega või puhumisega, sest see võib kaasa tuua raskeid vigastusi.  Masinaga töötades tuleb jälgida, et lõikeriista ette ei satuks metallesemeid, mis võivad põhjustada lõikeriista purunemise ja töötaja vigastamise.  Masinate kasutamisel tuleb täita kõiki masina kasutamisjuhendis antud nõudeid. Masinat tuleb hoida löökide, ülekoormuse, õlide ja saastumise eest.  Juhusliku seiskumise korral tuleb masina lüliti välja lülitada. Masina pistik tuleb võrgust välja lülitada järgmistel juhtudel:  tööriista vahetamisel või seadistamisel;  masina viimisel ühest tööpaigast teise;  töövaheajal;  töö või vahetuse lõpetamisel.   Juhul, kui seintes või lagedes on süvistatud elektrijuhtmeid, tuleb aukude puurimise, soonte raiumise või freesimise ajaks neist vool välja lülitada ning rakendada meetmeid voolu juhusliku sisselülitamise vältimiseks.  Kui töötamisel on oht juhuslikult vigastada süvistatud torustikke, tuleb enne töö algust torustike kraanid kinni keerata ja torustikud tühjendada. Vältimaks ohtlikke olukordi ja töövigastusi on keelatud:  jätta võrku lüliatud masin järelvalveta;  anda masin üle teisele töötajale, kellel pole selleks kasutamise õigust;  töötada nõjaredelil;  rakendada juhtmetele või kaablitele tõmbepinget või riputada neile raskusi;  ületada masina passis lubatud vaheajata töörežiimi;  masinalt maha vibratsioonikaitsevahendeid või tööriista juhtimise abinõusid;  masina lahtivõtmine või remontimine eriloata. Töö tuleb kohe katkestada, kui masinal esineb kas või üks järgmistest riketest:  pistikühenduse, kaabli või läbiviigutoru vigastus;  harjahoidiku katte vigastus;  lüliti korrapäratu töö;  harjade sädelemine, ringtuli kommutaatoril;  määrde väljatilkumine reduktorist või ventilatsiooni avade kaudu;  isolatsiooni põlemisele iseloomulik suits või lõhn;  mõrad keredetailides, käepidemetes, kaitsekatetes või nende purunemine;  tööriista purunemine. PÄRAST TÖÖD  Lülitada välja masin ja ühendada see lahti vooluvõrgust.  Puhastada masin, korrastada tööpaik ja koristada ära tootmisjäägid.  Töö käigus täheldatud puudustest informeerida töölõigu juhti. ERGONOOMIA Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND KUIVATUSKAPIGA TÖÖTAMISEKS  Kuivatuskapis saab pesu kuivatada. Ei tohi kasutada seadet muuks otstarbeks.  Pikendusjuhtme kasutamist ei soovitata. Juhul, kui see osutub siiski vajalikuks, järgida hoolikalt pikendusjuhtme kasutamisjuhendit ja kontrollida, et pikendusjuhe vastab seadme juhtmele ja pistikule.  Keerata kuivatuskapi temperatuuri- ja ajanupp alati pesu kuivama panemisel või pesu välja võtmisel algasendisse.  Võtta kuivatuskapp alati enne puhastamist või hooldamist vooluvõrgust välja. PÄRAST TÖÖD  Lülitada kuivatuskapp vooluvõrgust välja. TÖÖTAV KUIVATI TULEB SEISATA  Avarii või õnnetusjuhtumi korral.  Kui seade vajab remonti.  Juhtmete, maanduse mittekorrasolekul. KEELATUD ON  Iseseisvalt kuivatuskappi remontida.  Juhendamiseta kasutada kuivatuskappi inimestel, kellel puuduvad piisavad kogemused ja teave.  Liigutada kuivatuskappi ühest kohast teise seda voolujuhtmest tõmmates. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND METALLIDE KÄSITSI TÖÖTLEMISEKS ENNE TÖÖ ALGUST  Korrastada töörõivad (kinnitada varrukate ja rõivaste lahtised osad, asetada juuksed peakatte alla).  Metalli raiumisel kanda kaitseprille.  Kontrollida tööriistade korrasolekut ja asetada need töökohale ettenähtud korras. Mittekorras tööriistadest tuleb teatada õpetajale.  Kontrollida kruustangide seisukorda (mokad peavad olema karestatud ja korralikult kinnitatud). TÖÖ AJAL  Kinnitada töödeldav detail tugevasti kruustangide mokkade vahele.  Töötada võib ainult korras ja hästi seadistatud tööriistadega.  Traumade vältimise eesmärgil tuleb veenduda järgnevas: - vasarate löögipinnad on kidadeta ja kumerad; - tööriistadel on rõngastega varustatud mõradeta puidust käepidemed; - meislite, tornide, kärnide jms. löögipinnad on kidade ja vigastusteta; - meisli keha pikkus on 60-70 mm ja üldpikkus vähemalt 150 MM; - viilimisel toetuvad vasaku käe sõrmed viili otsale.  Viilitavat pinda ei tohi selle kvaliteedi kontrollimise eesmärgil käega puudutada.  Tuleb kasutada antud mutritele ja poldipeadele sobivaid võtmeid. Võtme pikendamine teise võtme või toru abil on keelatud.  Iga lukksepatööriista tuleb käsutada sihipäraselt.  Plekikääridega töötamisel tuleb lõigatavat lehtmetalli toorikut hoida kinnastatud käega.  Tööriistad või nende käepidemed ei tohi ulatuda üle töölaua ääre. PÄRAST TÖÖ LÕPPU  Kontrollida tööriistade seisukorda; vigastatud tööriistadest teatada õpetajale.  Korrastada tööriistad (kõrvaldada kidad vasaratelt, meislitelt, kärnidelt, tornidelt ja puhastada viilid).  Puhastada käsiharjaga töökoht, jäätmed koguda ettenähtud kasti.  Asetada tööriistad ettenähtud kohtadele.  Et mitte vigastada kruustangide mokkade karedust, jätta nende vahele 1-2 mm laiune pilu.  Pesta käed, korrastada töörõivad. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND KERAAMIKA PÕLETUSAHJU KASUTAMISEKS Eesmärk: Tutvustada põletusahjudega töötamisel esinevaid ohte ja nendest hoidumist. Vastutus: Juhendi täitmise eest vastutavad kõik põletusahjudega töötavad isikud. Üldnõuded: Tööülesannet tohib täitma asuda alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. Kasutamine:  Enne ahju kasutamist loe hoolikalt läbi ohutusjuhend. Veendu, et saad aru, mida ahjul olevad ikoonid tähendavad. Ettevaatust, mitte avada, kuumad aurud(oodake jahtumist). Ettevaatust, ohtlik pinge. Tähelepanu, lülitage enne ühenduskarbi avamist vooluvõrgust välja. Kinnitab, et tootel on GS ohutussertifikaat. Kinnitab, et EC standarditele vastavus on testitud.  Veendu, et ahi on korras.  Ära kasuta pikendusjuhtmeid.  Ahi peab asetsema tasasel pinnal, igas suunas peab vahemaa ruumi seinteni olema vähemalt 25cm. Ruumi seinad ja põrand peab olema raskestisüttivast materjalist.  Ruum peab olema hästi õhutatav, kui ei, siis tuleb ehitada ventilatsioon. Ruumi temperatuur ei tohi ületada +40ºC.  Ära aseta ahju lähedusse kergestisüttivaid materjale.  Ahi ei tohi olla kontaktis ühegi muu objektiga, ära aseta esemeid ahjule ja ahju vastu. Veendu, et kuumuse eemaldumine ei oleks blokeeritud.  Ära kunagi ava ahju enne, kui ta on täielikult jahtunud. Ahjust väljuv kuumus võib tekitada põletushaavu.  Kui kuumutate ahjus materjale, mis eraldavad mürgiseid gaase, peate kindlasti kasutama ventilatsiooni, mis viib gaasid ruumist välja.  Ärge pange ahju toiduaineid või põlevaid materjale.  Enne ahju hooldamist või remonti lülitage ahi vooluvõrgust välja.  Peale kasutamist lülitage ahi välja ja puhastage. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND PUIDUTREIPINGIL TÖÖTAMISEKS VÕIMALIKUD TRAUMAD JA NENDE PÕHJUSED  Silmade vigastamine lendavate laastude poolt.  Käte vigastamine pöörleva detaili puudutamise tagajärjel.  Käte vigastamine treipeitlite ebaõige käsitsemise tagajärjel.  Vigastused halvasti liimitud okslikum mõranenud ja keerdkasvulise puidu töötlemisel tekkivate kildude poolt. ENNE TÖÖ ALGUST  Korrastada töörõivad (kinnitada varrukate ja rõivaste lahtised osad, asetada juuksed peakatte alla).  Kontrollida rihmülekande kaitsekatte kinnitust.  Kontrollida maandusjuhi ühenduskoha seisukorda.  Koristada treipingilt kõik üleliigsed esemed; tööriistad asetada ettenähtud kohale.  Ettevalmistada ilma okste ja mõradeta vajaliku kuju ja mõõtmetega toorik; tooriku otstele märkida ja puurida tsentriavad; kinnitada toorik kindlalt treipingile.  Kinnitada tugiraud treipingi tsentrite kõrgusele ning 2-3 mm kaugusele toorikust.  Kontrollida lõikeriistade teritatust ja korrasolekut.  Kontrollida treipingi korrasolekut tühikäigul.  Pidada meeles, et täispuidust toorikute treimisel ei tohi nende joonkiirus ületada 15m/s ja liimitud toorikute puhul 10m/s. TÖÖ AJAL  Alustada treimist ainult detaili maksimaalse pöörlemiskiiruse juures. Treipeitlit tuleb detailile lähendada ettevatlikult ja sujuvalt.  Reguleerida õigeaegselt tugiraua ja töödeldava detaili vahekaugust.  Traumade vältimise eesmärgil on keelatud: - kallutada pead pöörlevate osade lähedale; - anda või vastu võtta esemeid üle töötava treipingi; - kasutada töökindaid; - mõõta töödeldavat detaili enne treipingi täielikku seiskumist; - pidurdada töödeldavat detaili ja padrunit käega; - lahkuda töötava treipingi juurest. PÄRAST TÖÖ LÕPPU  Asetada tööriistad ettenähtud kohtadele.  Puhastada treipink käsiharjaga. Lastude eemaldamine puhumise või käte abil on keelatud.  Anda treipink õpetajale üle. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND ÕMBLUSMASINAGA TÖÖTAMISEKS Õmblusmasina ohtliku osad on:  nõel;  niiditõmbaja, niidivinnak;  hooratas, rihmülekanded;  elektriseadmed; Keelatud on töötada mittekorras töövahendiga. ENNE TÖÖD  Korrastada rõivad, kinnitada rippuvad rõivaosad. Juuksed kinnitada korralikult või peita peakatte alla.  Töökohalt kõrvaldada kõik tööks mittevajalikud esemed.  Veenduda töökoha küllaldases ja otstarbekas valgustatuses.  Kontrollida elektrimootorite ja käivitusseadmete maandusjuhtmete olemasolu, nende korrasolekut ja kinnitust.  Veenduda, et töökohal ei ole isoleerimata elektrijuhtmeid ja nende ühenduskohti. Kontrollida ohutust tagavate katete olemasolu ja korrasolekut.  Teha kindlaks, et masin ja käivitusseade on töökorras ning et sõrmi kaitsev nõela- ja rihmakaitse oleksid olemas ja korras.  Nööbimasinal tööd alustades kontrollida kaitseekraani olemasolu (kui selle olemasolu on ette nähtud).  Kontrollida masina mahavõetavate katete olemasolu ja kinnitusi.  Kontrollida kääride korrasolekut ja teravust. TÖÖ AJAL  Käsitsi õmblemisel kasutada sõrmkübarat, kuna õmblusnõela torked võivad põhjustada raskeid vigastusi.  Õmblus- ja nööpnõelad tuleb panna ainult selleks määratud karpi või nõelapatja.  Töö ajal ei tegeleta kõrvaliste asjadega ega vestelda kõrvaliste isikute või töökaaslastega.  Töötamine elektriõmblusmasinaga. Elektriõmblusmasina töötamise ajal on keelatud:  kõrvaldada masinalt kaitseid ja töötada ilma kaitseteta masinal;  ära võtta ja peale panna veorihmu;  korrastada, puhastada ja õlitada masinat;  avada ohutust tagavaid katteid;  kuhjata töökohale liigseid materjale;  asetada kääre (või muid tööriistu) pöörlevate või liikuvate osade juurde;  vahetada niiti või nõela;   kummarduda madalale masina kohale;  pidurdada käega hooratast;  puudutada nõela ja muid masina liikuvaid ja pöörlevaid osi. Elektriõmblusmasina mootor tuleb välja lülitada järgmistel juhtudel:  -ajutisel lahkumisel töökohalt;  elektrivoolu katkemisel;  masina või seadme ülevaatuseks, remondiks, korrastamiseks, reguleerimiseks, puhastamiseks ja õlitamiseks;  masina rikke korral;  tuleohu tekkimisel.  Õmblemisel hoida toodet kahe käega mõlemalt poolt nõela, vältimaks nii sõrmede sattumist nõela alla. PÄRAST TÖÖD  Lülitada välja õmblusmasina mootor. Masinat puhastada ja õlitada (süstiku- ja nõelamehhanismi iga päev, üks kord nädalas põhjalikumalt; tsentraalõlituse korral kontrollida õlinivood). Nõelahoidik viia äärmisesse asendisse ja asetada presstalla alla riidetükk.  Töökoht korrastada ja puhastada. ERGONOOMIA Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis, näiteks mingit kindlat tüüpi töövahendi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. Töölaud ja –tool peavad olema konstrueeritud selliselt, et tööpind oleks peaaegu küünarvartega ühel kõrgusel, selg sirge ja õlad lõdvestatud asendis. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND PUURPINGIL TÖÖTAMISEKS VÕIMALIKUD TRAUMAD JA NENDE PÕHJUSED  Silmade vigastamine lendavate metallikildude poolt.  Käte vigastamine ebaõigesti kinnitatud detailide poolt. ENNE TÖÖ ALGUST  Korrastada töörõivad (kinnitada varrukate ja rõivaste lahtised osad, asetada juuksed peakatte alla).  Kontrollida rihmülekande kaitsekatte kinnitust.  Kontrollida maandusjuhi ühenduskoha seisukorda.  Kinnitada puur kindlalt padrunisse.  Kontrollida puurpingi korrasolekut tühikäigul.  Kinnitada detail kindlalt kruustangide vahele ja konduktorisse. Detailide hoidmine kätega on keelatud.  Kanda kaitseprille. TÖÖ AJAL  On keelatud kasutada kulunud koonilise sabaotsaga puure.  Puurimist võib alustada siis, kui puurpingi spindel pöörleb täiskiirusega. Puuri tuleb detailile lähendada ilma tõugeteta ja sujuvalt.  Metalldetailidel märgitakse puuritavate aukude tsentrit kärnimise teel, puitdetailidel aga naaskliga.  Läbiva augu puurimise lõpetamisel tuleb olla eriti tähelepanelik ja vähendada ettenihet.  Suurte puitdetailide puurimisel asetatakse detaili alla laua- või vineeritükk.  Traumade vältimise eesmärgil on keelatud: - kallutada pead puuri lähedale; - anda või vastu võtta esemeid üle töötava treipingi; - kasutada töökindaid; - mõõta töödeldavat detaili enne treipingi täielikku seiskumist; - pidurdada töödeldavat detaili ja padrunit käega; - lahkuda töötava treipingi juurest.  Kui elektrienergia andmine võrgust katkeb, tuleb puurpink viivitamatult välja lülitada.  Enne puurpingi seiskamist tuleb puur detailist eemaldada. PÄRAST TÖÖ LÕPPU  Pärast puurpingi seiskamist tuleb aluslaud puhastada laastudest ja purust harja ning metallkonksude abil. Laastude ja puru eemaldamine puhumise või käte abil on keelatud.  Võtta puur padrunist välja ja anda puurpink õpetajale üle. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 OHUTUSJUHEND TERITUSPINGIL (ELEKTRIKÄIAL) TÖÖTAMISEKS VÕIMALIKUD TRAUMAD JA NENDE PÕHJUSED  Töötamisel individuaalseid kaitsevahendeid kasutamata on võimalik: - silmade vigastused ja põletused; - rõivaste või juuste kaasahaaramine terituspingil lahtiste pöörlevate osade poolt; - näole ja kehale tekitatavad vigastused abrasiivpuru ja teritatava tööriista poolt, kui tugiraua ja abrasiivketta pealispinna vahe on õigesti reguleerimata. ENNE TÖÖ ALGUST  Korrastada töörõivad.  Kontrollida abrasiivketta kaitsekatte, töövõlli külgkatete ja kaitseekraani kinnitust.  Vaadelda abrasiivketast, avastamaks sellel mõrasid või eraldunud kildude jälgi.  Kontrollida kaitsemaanduste korrasolekut.  Kinnitada tugiraud abrasiivkettast 2-3 mm kaugusele.  Panna kaitseprillid ette või lasta kaitseekraan alla.  Kontrollida terituspingi korrasolekut tühikäigul. Kontrollimise ajal ei tohi seista abrasiivketta ees. TÖÖ AJAL  Teritatavat tööriista tuleb hoida kindlalt tugiraual, lähendades seda sujuvalt abrasiivkettale horisontaalteljest kõrgemal.  Teritamise jälgimiseks ei tohi kummarduda ette.  Traumade vältimise eesmärgil on keelatud: - kasutada teritamiseks rikutud abrasiivketast; - töötada ilma kaitseprillide või –ekraanita; - seista pöörleva abrasiivketta ees; - teritada abrasiivketta tööpinnal; - kasutada valesti reguleeritud tugirauda; - kontrollida sõrmedega teritatava tööriista teravust; - asetada esemeid terituspingi korpusele; - lahkuda töötava terituspingi juurest. PÄRAST TÖÖ LÕPPU  Seisata terituspink ja puhastada tolmust käsiharjaga.  Korrastada töörõivad ja kaitsevahendid.  Anda terituspink õpetajale üle. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse Puidutöökodade SISEKORRA EESKIRJAD 1. Puidutöökojad on ette nähtud õppe- ja kaitstudtöö läbiviimiseks. 2. Puidutöökotta siseneda ja sealt lahkuda võib ainult juhendaja, kutseõpetaja, õppemeistri (edaspidi juhendaja) loal ja/või teadmisel. 3. Puidutöökoja seadmeid on rangelt keelatud käivitada ja nendel töötada ilma juhendaja loata ja kohal viibimiseta. 4. Puidutöökojas töötavate õppijate tööd jälgib ja juhendab vastava rühma õpetaja. 5. Puidutöökoja seadmetel töötamiseks vajaliku väljaõppe koos tööohutuse ja töötervishoiu alase koolitusega viivad läbi õpetajad/juhendajad enne töö algust . 6. Puidutöökoja kasutusaeg on korraldatud õppijatel tunniplaani ja kaitstutööl tööajaplaani alusel (välja arvatud juhtudel loal). 7. Tunniplaani alusel võivad puidutöökojas töötada ka teiste õpperühmade õppijad kutseõpetaja või õppemeistri juhendamisel. Õpetaja/juhendaja peab olema kogu aeg kohal. 8. Aastaringse õppepraktika, kaitstudtöö ja juhendatud iseseisva töö ajal tehtava tootmistöö valmistab ette juhendaja või õppemeister. Tööpäeva alguses määrab juhendaja päevaks ettenähtud tööülesanded ja rakendab õppijad konkreetsele töökohale. Vajadusel viib läbi täiendava ohutusinstruktaaži. 9. Kõik puidutöökoja kasutajad (õppemeister, kutseõpetajad, juhendajad, õppijad) hoolitsevad tööpinkide, seadmete ja tööriistade ohutu, heaperemeheliku ja säästliku kasutamise eest. Rikete või kõrvalekallete puhul informeerida sellest koheselt õppemeistrit ja/või kutseõpetajat, kes kõrvaldavad rikke või kutsuvad välja hooldusmeistri. 10. .Kõik töövahendid viiakse tööpäeva lõpus tagasi oma kohtadele.Kõigi puidutöökojas teisaldavate vahendite hoidmine ja kasutamine toimub vastavalt kehtestatud korrale, mida jälgivad ja kontrollivad juhendajad 11. Üldjuhul ei viida puidutöökoja vahendeid ruumist välja. Vajadusel, informeerivad sellest õppijad juhendajat, kes kooskõlastab selle puiduüksuse juhiga. 12. Tööajal järgivad kõik töötegijad tööohutuse nõudeid, hoiavad oma töökoha korras ja töö lõpul koristavad selle (vajadusele koristatakse ka töö ajal). 13. Tööpäeva lõpul koristab kogu tsehhi seal viimasena viibinud õpperühma ja kaitstudtöö töölised, kes töökoda kasutasid. 14. Korrastatud töökohad esitatakse juhendajale ülevaatamiseks ja õppija/töötaja ei lahku enne kui on saanud selleks nõusoleku. KINNITATUD direktori 23.10.2015 käskkirjaga nr 1-3/56 ÜLDISED TÖÖOHUTUSNÕUDED MASINATE- JA TÖÖVAHENDITE KASUTAMISEL MEELESPEA 1. Hoida sõrmed, käsivarred ja käelabad eemal liikuvatest masinaosadest. 2. Mitte ronida või toetuda töötavatele seadmetele või töövahenditele. 3. Mitte küünitada ohutõkkest üle ega ümber. 4. Kontrollida enne masina, töövahendi käivitamist ohutõkete (kaitsekatete) olemasolu. 5. Veenduda, et töövahend oleks puhas liigsetest takistustest ja hoiatada läheduses viibivaid isikuid enne seadme käivitamist. 6. Lülitada enne töövahendi parandus- või puhastustööde alustamist välja kõik seadme elektritoiteallikad ning aseta lüliti juurde plakat: (MITTE LÜLITADA INIMESED TÖÖTAVAD!). Ülestõstetud materjal toesta usaldusväärselt. 7. Jälgida ettevõttes kehtestatud (sh. raskuste teisaldamine, kõrgustel töötamine) tööohutusnõudeid ning nõudeid tööriietuse ja isikukaitse vahendite (respiraatorid, kõrvaklapid, kaitseprillid, julgestusvööd jne.) kasutamise ja hooldamise kohta. 8. Hoida ümbrus puhas seadme, elektri- ja tuletõrjekapp ei või olla tööriistade ja muude esemete kogumiskohaks. HOIDA ÜMBRUS PUHAS!!!!. 9. Jälgida hoiatus, keelavaid- ja kohustavaid ohutusmärgistust, äärmiselt tähelepanelik tuleb olla keelavate ja kohustavate märgistuste korral. 10. Tähelepanematus, hooletus, kiirustamine ja tööohutusnõuete mittejälgimine võib põhjustada TÖÖÕNNETUSE.