materjal EVKL kohtumiseks 18.09.15

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Arutelu Eesti Vaegkuuljate Liiduga tõlketeenuste kättesaadavusega seotud küsimustes 18. september 2015. a Astangu KRK kohustuseks on 2015. a lõpuks koostada tööealistele kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste pakkumise kontseptsioon, kaasates koostamine, sh: 1.1. Ülevaate tegemine erinevatest tõlketeenustest (viipekeeletõlge, kirjalik tõlge, kirjutustõlge, kaugtõlge) Eestis ja välisriikides 1.2. analüüs erinevate tõlketeenuste senisest kasutamisest, vajadusest, kättesaadavusest ja takistustest teenuste kasutamisel Eestis 1.3. ettepanekud teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja süsteemi korrastamiseks Alljärgnevalt on välja toodud ettepanekud, mis aitaksid kuulmispuuetega inimestel võrdväärsemalt osaleda nii igapäeva elu tegevustes kui ka tööturul. Käsitletud on probleemkohti, mille lahendamine tooks kaasa Eesti Vaegkuuljate Liidu 2014-2015 aasta plaan EVL strateegiliste tegevusvaldkondade all on väljatoodus lisaks muudele tegevustele järgnevad punktid:  Vaegkuuljatele kuulamisvõimluste tagamine ühiskondlikes hoonetes ja ruumides, selleks tagada silmusvõimendi kasutusele võtmine 2015. aastal kõikides vaegkuuljate ühingutes.  Tekstitõlketeenuse juurutamine vabariiklikel üritustel, koolitustel ja nõupidamistel. Missioon ja visioon EKVL missioon on kuulmispuudega inimestele võrdsete võimaluste ja toimetulekute tagamine vastavalt „Puuetega inimeste õiguste konventsioonile“, mis võtab kokku puudega inimeste õigused erinevatest eluvaldkondadest ja ütleb, mida peavad puudega inimeste toetamiseks võtma ette riik, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid ja teised osapooled. Konventsiooni eesmärgiks on aidata riikidel edendada ja kaitsta puuetega inimeste õiguseid ning tagada nende õiguste tegelik ellurakendumine. Visioonis lähtutakse “Eesti vabariigi invapoliitika üldkontseptsioonist”, mille standardreeglid kohustavad riike poliitiliselt ja moraalselt tegelema puuetega inimeste võimaluste võrdsustamisega. Näidatakse ära tähtsamad vastutuse, tegevuse ja koostöö põhimõtted. Need reeglid pakuvad puuetega inimestele ja nende organisatsioonidele lähtekoha, mille alusel teha poliitilisi otsuseid ja tegutseda. Konseptsiooni alla kuuluvad muu hulgas järgmised punktid:  Tuleks kasutada sobivaid tehnoloogiaid, et muuta suuline informatsioon kättesaadavaks kuulmispuuetega või kommunikatsiooniraskustega inimestele. 6.  Tuleb pöörata tähelepanu viipekeele kasutamisele kurtide laste õpetamises, nende perekondades ja kogukondades. Tuleb osutada ka viipekeele tõlketeenuseid, et hõlbustada kurtide ja kuulvate inimeste vahelist suhtlemist.  Tuleb arvestada ka teistsuguste kommunikatsiooniprobleemidega inimeste vajadustega. Kuulmisrehabilitatsiooni programm aastateks 2012-2015 Programm on koostatud kuulmispuudega inimeste organisatsioonide esindajate poolt. Programmi väljatöötamisel osalesid Eesti Kurtide Liit (EKL), Eesti Kuulmispuudega Laste vanemate Liit (EKLVL), Eesti Implantaadilaste Selts (ILS), Eesti Vaegkuuljate liit (EVL), Eesti Pimekurtide Tugiliit (EPKTL), Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing (EVKTÜ), Sotsiaalministeerium, Tallinna Heleni Kool, Tartu Hiie Kool, SA TÜK kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakond. Programmi eesmärk on teha kokkuvõtteid vahepealsetel aastatel toimunud arengutest ning seada sihte järgmiseks tööperioodiks. Programm on heaks eeskujuks puudespetsiifiliste probleemide kirjeldamisel ja valdkonna kitsaskohtade kaardistamisel. Viipekeele tõlketeenus Probleemid:  Viipekeele tõlketeenuse kvaliteet ja kättesaadavus ei ole kogu riigis ühtlane ja piisav. Viipekeele tõlketeenuse maht on regiooniti erinev, tõlketundi-de minimaalne kättesaadavus on riiklikult reguleerimata. Kuulmispuudega üliõpilastele ja kutsekoolide õpilastele ei ole tagatud tõlketeenust vajalikus mahus. Lahendusettepanekud:  Suurendada kuulmispuudega inimestele finantseeritava tõlketeenuse mahtu. Ühe võimalusena kaaluda riiklikult finantseeritavate töökohtade loomist viipekeele-tõlkidele. Uued teenused kurtidele, vaegkuuljatele ning hiliskurdistunutele Probleemid:  Puudub vajalik tehnika ja vajaliku ettevalmistusega inimesed kirjutustõlke teenuse väljaarendamiseks. Kirjutustõlge on vajalik hiliskurdistunutele ning vaegkuuljatele, kes ei valda eesti viipekeelt, kuid vajavad suhtlemisel suulise kõne vahendamist kirjalikku keelde, st kirjutustõlget.  Välja arendamata on kaugtõlke teenus. Lahendusettepanekud:  Kirjutustõlke teenuse osutajate koolitamine. Kirjutustõlkeks vajaliku tehnilise baasi loomine (programmid ja aparatuur). Kirjutustõlke teenuse rakendamine.  Töötada välja ja rakendada Eesti tingimuste jaoks sobivad kaugtõlke teenuse vormid Küsitlus Eesti Vaegkuuljate Liidu poolt läbiviidud küsitluses „Küsitlus kuulmispuudega inimetsele“ osales kokku 277 respodenti. Neist 265 inimest vastasid eesti keelsele ning 12 vene keelsele küsitlusele. Vastanutest on 27,5% inimestest vanusevahemikus 71-80, veel vanemaid 14,1%; 61-70 aastaseid 16,3%; 51-60 aastaseid 12,7%; 41-50 aastaseid 12,7%; vahemikus 31-40 vastas kokku 9,4%; 21- 30 aastaseid 5,8% ning alla selle neli inimest ehk 1,4%. Küsitluse vastajatest 27,9% elab Harjumaal; Pänumaal 12,7%; Tartumaal 9,8%; Võrumaal 9%; Jõgevamaal 6,9%; Läänemaal 6,1%; Ida-Virumaal 5,4%; Järvamaal 3,9%; Saaremaal 3,6%; Valgamaal, Raplamaal ja Põlvamaal 3,2%; Lään-Virumaal 2,9%; Kolm vastajat on Viljandimaalt kaks välismaalt ning mitte keegi osalenud Hiiumaalt. Küsitlenutest 238 (86,2%) peab end vaegkuuljaks ja 38 (13,8%) kurdiks. Kuulmislangusega inimeste hulgast 49 (17,7%) on kasutanud viipekeeletõlki ja 227 (82,2%) ei ole antud teenust vajanud. Võrreldes end vaegkuuljaks märkinud vastanute ja tõlketeenust kasutavate vastanute arvu saab oletada, et mitte ainult kurdid ei ole need kes aegajat tõlgi abi vajavad. Situatsioonid, kus tõlketeenust kasutatakse on: enamasti koosolekud ja koolitused; asjaajamised ametiasutustes; puudest tingitud, perekondlikud, teenindusega seotud või õigusalased asjaajamised; tõlkimine tervishoiuasutustes ja kultuuriüritustel. Lisaks toodi välja, et tõlki on vajatud õpingutega seotud olukordades ning koguduses. 249 vastanu hulgast 23 on vajanud telefonitõlget ja 17 kirjalikku tõlget. Küsimusele „kui tihti olete kasutanud viipekeele tõlketeenust?“ oli vastanuid kokku 49. Kuna tegemist oli avatud küsimusega, olid vastused väga erinevad ning raskemini süstematiseeritavad. Kuid respodentide hulgast umbes 13 vastas, et kasutab tõlketeenust korra või paar aastas. 14 vastajat vajab viipekeeletõlki olenevalt perioodist 1-4 korda kuus. Kolm küsitletut nentis, et teenus on väga oluline ning seda oleks hea saada nii tihti kui võimalik. Üks vastanutest ei ole tõlketeenust vajanud 14 aastat. Küsimusele „kas olete saanud viipekeele tõlketeenust vastavalt vajadusele“ vastas samuti 49 inimest. 22 respodenti on alati saanud vastavalt oma vajadusele tõlketeenust, 15 mitte alati, 5 vastanu jaoks ei ole teenus alati kättesaadav ning 2 inimest arvas, et nende vajadused teenuse osas ei ole üldse rahuldatud. Enamasti vaegkuuljatele suunatud kirjutustõlke teenust sooviks kasutada 276 kuulmispuudega inimese seast 37. Vastanute seast 143 arvas, et ei soovi teenust kasutada ning 96 inimest ei tea mis või kes on kirjutustõlk. Mari-Liis Ungerson Saatja: Karin Hanga Saatmisaeg: 10. september 2015. a. 11:41 Adressaat: [email protected] Koopia: Mari-Liis Ungerson Teema: Kohtumine tõlketeenuste kontseptsiooni koostamise küsimustes Tere Külliki, Oleme tasapisi edasiliikunud tõlketeenuste kontseptsiooni koostamisega, kogunud materjali, et kirjeldada võimalikke alternatiive viipekeeletõlketeenusele. Tuleksime Mari-Liisiga hea meelega vaegkuuljatega kohtuma, et paremini kaardistada teie vajadusi, raskuseid ja seoseid tõlketeenustega. Kas teile sobiks kohtumiseks reede, 18.09 kell 14.00 Tuleksime Toompuiesteele. Karin Karin Hanga Juhataja / Head of Department Rehabilitatsioonialane Kompetentsikeskus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus www.astangu.ee tel: 6 877 207 mob: 5516097 [email protected] 1