dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Sissetulev kiriAvalik

Sissetulev kiri

Konkurentsiamet · 15. aprill 2025
Viit
1-7/2025/25-031-2
Registreeritud
15. aprill 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Asutuse töö
Sari
1-7 Seisukohtade, arvamuste esitamine
Toimik
1-7/2025
Vastutaja
Egert Luukas (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energia- ja taristuosakond)
Lahendamise tähtaeg
16. aprill 2025

Failid

  • 📎E-kiri.eml137 KB
  • 📎Lisa 4_kaasamistabel-SPIM.docx17 KB
  • 📎SPIM seletuskiri_15.04.docx58 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Eliise Merila" <[email protected]> Teema: RE: Sisendipalve ja kutse infoseminarile: ELi süsiniku piirimeetme määruse muudatused Kuupäev: 2025-04-15 07:03 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Täname kõiki, kes edastasid ELi süsiniku piirimeetme määruse muudatuste algatuse kohta sisendi! Anname teada, et Kliimaministeeriumis on valminud ettepaneku kohta seisukoha esialgne versioon, mida nüüd teiega jagame. Lisaks leiate manusest kaasamise tabeli. Juhime tähelepanu, et tegu on esialgse seisukohaga, mis kõigi eelduste kohaselt võib veel edasise käigus ning suhtluses teiste ministeeriumitega täpsustuda. Sellest tulenevalt palume, et kui kellelgi peaks veel olema väga olulisi tähelepanekuid, mida tahaksite kindlasti välja tuua, siis palume keskenduda ennekõike neile ning edastada vastav tagasiside 16.04 hommikupoolikuks järgnevatele aadressidele: [email protected] <mailto:[email protected]> ja [email protected] <mailto:[email protected]> . Ideaalis võiks tagasiside olla konkreetsete muudatusettepanekute vormis või kommentaaridena seletuskirja faili (kasutades ’jälgi muutusi’ või track changes valikut). Pelgalt väikseid, keeletoimetuslikke muudatusi palun mitte teha, kuna tegu on seletuskirja esialgse versiooniga. Vabandan taaskord lühikese tähtaja pärast, nagu all mainitud, siis Brüsselis liigub faili menetlus kiirelt. Head! Eliise Merila Nõunik | Välissuhete osakond Adviser | Department of International Affairs +372 626 2843 | <mailto:[email protected]> [email protected] | Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti <http://www.kliimaministeerium.ee/> www.kliimaministeerium.ee From: Eliise Merila Sent: Tuesday, March 25, 2025 6:37 PM Cc: Annika Varik <[email protected]> Subject: Sisendipalve ja kutse infoseminarile: ELi süsiniku piirimeetme määruse muudatused Hea koostööpartner! Euroopa Komisjon on teinud õigusliku ettepaneku lihtsustada süsiniku piirimeetme (SPIM ehk ing k CBAM) määrust, et tagada ELi parem konkurentsivõime ning vähendada ettevõtete halduskoormust. Algatuse olulisemasteks muudatusteks on uus de minimis piirmäär SPIM toodete impordile (summaarse massiga 50 tonni aastas), täpsustatakse sertifikaatide ostmise reegleid, ühtlustatakse aruandluskohustusi ning vaadatakse üle süsteemist kõrvalehoidmise karistusmeetmed. Komisjon on hinnanud, et uute muutuste tagajärjel jääks ELis 182 000 väikest importijat määruse ulatusest edaspidi välja. See tähendab, et ligi 90% kõigist importijatest ei oleks määruse kohustustega enam hõlmatud, samal ajal jääks kohaldusalasse ikkagi 99% heitkogustest. Tegemist on puhtalt SPIM määruse lihtsustamisega. Määruse mahukam muutmine nt võimaliku laiendamise või muud sisulised küsimused analüüsib Euroopa Komisjon eraldiseisvalt läbi 2025. a lõpuks kavandatavas mõjuhinnangus. Seetõttu laiemat määruse muutmise arutelu praeguse algatusega Brüsselis ei plaanita. Ettepanekuga saab tutvuda: https://commission.europa.eu/document/download/606b4811-9842-40be-993e-179fc8ea657c_en?filename=COM_2025_87_1_EN_ACT_part1_v5.pdf Selle lisad leiab: <https://commission.europa.eu/document/download/dc72f9cb-2b58-465a-8a33-8c5d6b6efe8b_en?filename=COM_2025_87_annexes_EN.pdf> https://commission.europa.eu/document/download/dc72f9cb-2b58-465a-8a33-8c5d6b6efe8b_en?filename=COM_2025_87_annexes_EN.pdf Võimalik on tutvuda ka staff working dokumendiga, mis selgitab tuvastatud probleeme ja nendeks välja töötatud lahendusi ning mille leiab siit: <https://commission.europa.eu/document/download/b615ed29-58e2-4248-b87e-11929119f0c0_en?filename=SWD-Omnibus-87_En.pdf> https://commission.europa.eu/document/download/b615ed29-58e2-4248-b87e-11929119f0c0_en?filename=SWD-Omnibus-87_En.pdf Komisjoni pressiteate leiab: <https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_25_614> Commission simplifies rules on sustainability and EU investments Oleme koostöös teiste ministeeriumitega koostamas algatuse kohta Vabariigi Valitsuse seisukohti ning seejuures on meile väga olulised ka teie tähelepanekud – näiteks, kas peate uut de minimis piirmäära sobivaks?; kuidas mõjutavad määruse muudatused teid?; kas ja milliseid võimalikke riske näete seoses pakutud muudatustega? Kuna Brüsselis liigub algatuse menetlus väga kiiresti, palume teie sisendit tähtajaga 4. aprill aadressidele [email protected] <mailto:[email protected]> ja <mailto:[email protected]> [email protected] . Lisaks korraldame huvitatud osapooltele algatuse tutvustamiseks infoseminari 1. aprillil kell 11.30 Teamsi vahendusel. Kalendrikutse leiab manusest ning samuti on võimalik liituda järgmise lingi kaudu: <https://teams.microsoft.com/l/meetup-join/19%3ameeting_NjA2ZDdlMjYtZGQ2NS00N2I5LTkwYWItMDM5YmIxMDljYzU5%40thread.v2/0?context=%7b%22Tid%22%3a%22982d5054-1b3c-4a65-9351-3c842ea4ca12%22%2c%22Oid%22%3a%2203bb59a1-cece-491d-9dcb-3305b087a04f%22%7d> Liitu koosolekuga kohe Lugupidamisega, Eliise Merila Nõunik | Välissuhete osakond Adviser | Department of International Affairs +372 626 2843 | <mailto:[email protected]> [email protected] | Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti <http://www.kliimaministeerium.ee/> www.kliimaministeerium.ee --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. SELETUSKIRI Eesti seisukohad E uroopa P arlamendi ja n õukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2023/956 seoses süsiniku piirimeetme lihtsustamise ja tugevdamisega Ük sleht Euroopa Lii du eesmärk on saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Selle eesmärgi saavutamise ühe meetmena kehtestati süsiniku piirimee de ( edaspidi SPIM), mille eesmärk on vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist rangema kliimapoliitikaga piirkonnast leebema kliima poliitikaga piirkonda ehk nn süsinikulek et Euroopa Liidust kaubanduspartneri t e riikidesse . Selleks rakenda takse EL ühisturule imporditavatele kindlaks määratud kaupadele süsiniku heite hin d a , mis tuleb tasuda ühisturul EL tootjatega võrreldavatel alustel konkureerimiseks . SPIM kohaldub raua , terase, alumiiniumi, väetiste, tsemendi, vesiniku ja elektri importimisel kolmandatest riikidest. SPIM rakendamise esimesel pooleteisel aastal on ilmnenud, et süsteem on keerukas ning tekitab ettevõtetele ja ametiasutustele märkimisväärset halduskoormust. P robleemi lahendamiseks tegi Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) ettepaneku mitmete ks muudatuste ks SPIM alus aktis (määruses) , mis lihtsustaksid SPIM rakendamist ja vähendaksid halduskoormust ettevõtetele , säilitades samas süsteemi keskkonnaalased eesmärgid ja terviklikkuse , kuid muutes seda kasutajasõbralikumaks ning tõhusamaks. Ettepanek sisaldab kaht liiki lihtsustusi: SPIM kohustustest vabastatakse väikesemahulised importijad (enamikul juhtudel väikes e d ja keskmise suurusega ettevõt ted ( edaspidi VKEd ) ja üksikisikud), kes impordivad liitu väikestes kogustes SPIM kaupu, mille tootmise ga seonduv kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus on väga väike. lisanduvad lihtsustus ed , et hõlbustada aruandlusnõuete täitmist SPIM kaupu suuremates kogustes importivatele ettevõtjatele . Eeskätt lihtsustatakse ja ühtlustatakse riiklike pädevate asutuste ja komisjoni rakendatav a tegevusloa andmise menetlus t, kolmandate riikide tootjatelt tegevusloaga SPIM deklarantidele edastatud andmete kogumise protsess e, teatavate kaupadega seonduva heitkoguse arvutamist, heitkoguse tõendamise eeskirju, tegevusloaga SPIM deklarantide finantskohustuste arvutamist ELi importimise aastal ning tegevusloaga SPIM deklarantide taotlus t seoses süsinikuhinnaga, mis on tasutud kolmandas riigis, kus kaup on toodetud. Pakutavad m uudatus ed tugevda vad SPIM praktilist toimivust, vähenda vad SPIM tooteid ühisturule toovate ettevõtete halduskoormust ja toeta vad õiglasemat süsinikuhinna arvestust, säilitades samal ajal süsteemi keskkonnaeesmärgid ja turumoonutuste vältimise põhimõtted. Ettepaneku rakend a misega väheneb komisjoni hinnangul SPIM süsteemi mõju KHG heitele alla 1%, see tähendab, et 99% heitest jääb endiselt piirimeetme mõjualasse , kuid selle administreerimisele kuluv ettevõtete ressurss väheneb märkimisväärselt. Ettepanekud on kooskõlas Eesti üldise eesmärgiga vähendada ettevõtete, eriti VKEde , halduskoormust ning toetada Eesti majanduse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Ettepanekute rakend a mise ga kaasnev süsteemi halduskoormuse vähenemine mõjutab positiivselt vähemal määral liikmesriikide asutusi, peamiselt aga süsteemi kohaldusalasse kuuluvaid ettevõtteid ja neid ettevõtteid, kes muudatustest tulenevalt süsteemi enam ei kuulu – need on ettevõtted, kes impordivad SPIM kaupu vähem kui 50 tonni aastas . Ees ti s on 2024. aasta tolliandmete kohaselt selliseid ettevõtteid suurusjärgus ca 6 3 % nende importijate koguarvust . Eesti seisukoht SPIM muutmise ettepaneku le on toetav: Toetame süsiniku piirimeetme määruse (SPIM) rakendamise lihtsustamist, millega vabastatakse meetme kohustustest väikeses koguses m ääruse alla kuuluvate kaupade importijad ning millega vähendatakse suures koguses kaupade importija te ja riigiasutuste halduskoormus t . Toetame süsiniku piirimeetmele kaupade ko guväärtuse põhise miinimummäära asemel massipõhise miinimummäära kehtestamist. Saame toetada miinimummäära taseme vajaduspõhist muutmis t , eeldusel , et see jääb kooskõlla SPIM keskkonnaeesmärkide ga . Sissejuhatus Komisjon avaldas 26. v eebruaril 2025. a v astuseks üleskutsetele Euroopa Liidu (EL) õigusest tuleneva halduskoormuse vähend amiseks ja konkurentsivõime parandamiseks SPIM lihtsustamise ettepaneku . Selle peamised muudatused näevad ette väikesemahuliste importijate vabastamise süsiniku piirimeetme kohustustest, sh peamiselt VKE d ja eraisiku d , kes toovad maale väikestes kogustes SPIM alla kuuluvaid kaupu. Muudatus kehtestab uue aastase künnise – 50 tonni importija kohta, mis vabastab EL is ligikaudu 182 000 (90%) importijat SPIM kohustustest, kuid katab siiski üle 99% kasvuhoonegaaside (KHG) heit est . Senini kehtis imporditud toodetele rahaline piir – 150 eurot, mis aga praktikas jättis kohaldusalasse suure hulga eraisikuid ja väikesemahulisi importijaid, kelle osakaal KHG heite suurusele ja kelle halduskoormus , ning sellega seonduv kulu , ei olnud proportsionaalsed. Muudatus lihtsustab ka reegleid SPIM alla jäävatele ettevõtetele, sh muudetakse deklarantide autoriseerimist, heit e arvutamist ja vähendatakse aruandluskohustusi. Lisaks nähakse ette meetmed, mis muudavad SPIM toimimise tõhusamaks ja tugevda takse sätteid, mis aitavad vältida reeglitest kõrvalehoidmist. Koostajad Seletuskirja koostasid koostöös K liima ministeeriumi kliimaosakonna nõunik Annika Varik ( [email protected] ), välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila ( [email protected] ) . Valdkon na eest vastuta b asekantsler Kristi Klaas . Sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Lii du 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise ühe meetmena loodud süsiniku piirimeetme eesmärk on vältida KHG heite ülekandumist rangema kliimapoliitikaga piirkonnast leebema kliimapoliitikaga piirkondadesse ehk nn süsinikulekkeid . Selleks rakendatakse teatud materjalist toodetud kaupade impordi le süsinikuhinda. SPIM kohaldub raua ja terase, alumiiniumi, väetiste, tsemendi, vesiniku ja elektri importimisel kolmandatest riikidest. Mario Draghi Euroopa konkurentsivõime raportis ja EL Nõukogu Budapesti deklaratsioonis rõhutatakse vajadust luua Euroopa konkurentsivõimeks soodne ja lihtne regulatiivne keskkond, et vähendada ettevõtjate koormust. ELi riigipead on kutsunud üles lihtsustama õigusakte, et vähendada haldus- ja aruandluskoormust, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Üleskutsete vastuseks töötas k omisjon välja plaani, mis muudab ELi õigusaktid lihtsamaks ja efektiivsemaks. SPIM määrus e lihtsustamis ettepanekud vähenda vad süsteemi aruandluskoormust ning parandavad samal ajal süsteemi tõhusust ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Muudatused aitavad importijatel täita SPIM aruandekohustusi lihtsamalt, võimaldades samal ajal kvaliteetset seiret ja järelevalvet. Sellega suurendatakse komisjoni suutlikkust töödelda andmeid ja vahetada riikide ametiasutustega asjakohast teavet, et saada sidusrühmade esitatavast teabest võimalikult suurt kasu. Samuti võimaldab see komisjonil paremini tuvastada riske ning tagab riiklikele pädevatele asutustele suuremad võimalused võtta asjakohaseid meetmeid, kui see on vajalik. Ettepanek sisaldab kaht liiki lihtsustusi: Esiteks vabastatakse SPIM kohustustest väikesemahulised importijad (enamikul juhtudel VKEd ja üksikisikud), kes impordivad ELi väikestes kogustes SPIMi kaupu, millega seonduv KHG heitkogus on väga väike , kuid kelle halduskoormus on sealjuures ebaproportsionaalselt suur . Teiseks lihtsustatakse aruandlusnõuete täitmist SPIM kaupu suuremates kogustes importivatele ettevõtjatele : hõlbustatakse riiklike pädevate asutuste ja komisjoni rakendatav at tegevusloa andmise menetlus t, kolmandate riikide tootjatelt tegevusloaga SPIM deklarantidele edastatud andmete kogumise protsess e, teatavate kaupadega seonduva heitkoguse arvutami st, heitkoguse tõendamise eeskirj u, tegevusloaga SPIM deklarantide finantskohustuste arvutami st ELi importimise aastal ning tegevusloaga SPIM deklarantide taotlus t seoses süsinikuhinnaga, mis on tasutud kolmandas riigis, kus kaup on toodetud. Ettepaneku artiklite täpsemad selgitused: Artikli 1 lõikega 1 lisatakse massikünnis, mis sätestatakse SPIMi määruse uues VII lisas . Muudatusega jä etakse SPIM kohaldusalast välja ettevõtted , kes impordivad vastavaid kaupu väga väikestes kogustes. M assi künnis on 50 tonni aastas , s.t määruse nõuded kohalduvad importijale, kes toob määruse alla kuuluvaid tooteid ELi turule kumulatiivselt rohkem kui 50 tonni aastas. Senini kehtis imporditud toodetele rahaline piir – 150 eurot, mis aga praktikas jättis kohaldusalasse suure hulga eraisikuid ja väikesemahulisi importijaid, kelle osakaal heite suurusele ja kelle halduskoormus ning sellega seonduv kulu ei olnud proportsionaalsed. Artikli 1 lõikega 2 muudetakse importija ja käitaja mõistete määratlusi, et lihtsustada aruandlusnõudeid. Artikli 1 lõike 3 ja artikli 1 lõike 4 punktiga b võetakse arvesse uue massipõhise künnise mõju tegevusloa le , mille importijad peavad saama juhul kui impor divad kaupu kõnealust künnist ületavates kogustes . Samuti antakse tegevusloaga SPIM deklarantidele ( kellele jääb õiguslik vastutus oma SPIMi kohustuste täitmise eest ) võimalus SPIM registris delegeerida aruandlusnõuete tehniline täitmine kolmandatele isikutele. Artikli 1 lõike 4 punktiga a muudetakse SPIM iga-aastase deklaratsiooni esitamise täht aega , milleks on nüüd 30. august . Senini kehtis tähtajana 31. mai. Artikli 1 lõike 4 punkti c kohaselt võivad tegevusloaga SPIM deklarandid taotleda sellises kolmandas riigis tasutud süsinikuhinna arvesse võtmist, mis ei ole kauba päritoluriik. Artikli 1 lõike 4 punktiga d ja artikli 1 lõikega 6 muudetakse heitkoguse tõendamise nõudeid nii , et seonduva heitkoguse tõendamise kohustus kehtiks üksnes tegelikele väärtustele. Artikli 1 lõikega 5 muudetakse seonduva heitkoguse arvutamis e nõudeid . Artikli 1 lõikega 7 antakse tegevusloaga SPIM deklarantidele võimalus kasutada süsinikuhinna vaikeväärtusi, mille on arvutanud ja kättesaadavaks teinud komisjon sarnaste näidete /toodete toel , ning taotleda sellistes kolmandates riikides tasutud süsinikuhindade arvessevõtmist , mis ei ole kauba päritoluriik. Artikli 1 lõikega 8 hõlbustatakse aruandekohustuste täitmist, tehes mitu muudatust registris , mis on artikli 10 alusel loodud kolmandates riikides asuvate käitajate ja käitiste registreerimiseks. Artikli 1 lõikega 9 nähakse ette akrediteeritud tõendajate registreerimine, et nad saaksid juurdepääsu SPIM registrile, et hõlbustada aruandekohustuste täitmist. Artikli 1 lõikega 10 nähakse ette, et liikmesriigid peavad riiklikele pädevatele asutustele tagama volitused SPIM i ga seotud ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Artikli 1 lõigetega 11 ja 13 nähakse ette sätted, et võtta arvesse käesoleva ettepanekuga tehtavate muudatuste mõju SPIM registri, riskianalüüsi ja järelevalve suhtes kohaldatavatele nõuetele. Artikli 1 lõikega 12 muudetakse sujuvamaks teiste pädevate asutuste ja komisjoniga suhtlemine , et vähendada ülemäärast halduskoormust , sh asendatakse kohustuslik konsulteerimine vajadusepõhisega. Artikli 1 lõikega 14 määratakse SPIM sertifikaatide müügi algusajaks 2027. aasta veebruar, ning muudetakse sujuvamaks SPIM registri ja ühise keskse platvormi vaheline teabeedastus. Artikli 1 lõigetega 15 ja 18 nähakse ette sätted, et võtta arvesse mõju, mida sertifikaatide müügi algusaja edasilükkamine 2027. aastasse avaldab 2026. aasta finantsko hustuste kindlaksmääramisele. Artikli 1 lõikega 16 lihtsustatakse tegevusloaga SPIM deklarantide puhul importimise aasta oodatava finantskohustuse arvutamist alates 2027. aastast. Artikli 1 lõikega 17 muudetakse sertifikaatide tagasiostu piirangut, et hõlbustada tegevusloaga SPIM deklarandi poolset SPIM finantskohustuse haldamist, ning võetakse arvesse mõju, mida avaldab SPIM deklaratsiooni esitamise iga-aastase täht aja muutmine. Artikli 1 lõikega 19 muudetakse tolliasutuste, pädevate asutuste ja komisjoniga vahetatava teabe ulatust, võttes arvesse erandi kehtestamist. Artikli 1 lõigetega 20 ja 22 sätestatakse eeskirjad ja teabe vahetamise kohustused seoses erandi kohaldamise jälgimisega. Artikli 1 lõikega 21 nähakse pädevatele asutustele ette võimalus muuta trahvi suurust vastavalt asjaoludele ning kehtestatakse uuest erandist tulenevad sätted. Artikli 1 lõikega 23 muudetakse õigusi, mille kaasseadusandjad on komisjonile andnud, ning volitatakse komisjoni vastu võtma delegeeritud õigusakte käesoleva ettepanekuga tehtud lihtsustuste arvessevõtmiseks . Artikli 1 lõikega 24 nähakse ette, et komisjon peab kaasseadusandjatele esitatavates aruannetes täiendavalt kajastama käesoleva ettepanekuga muudetud erandi kohaldamist. Artikli 1 lõikega 25 muudetakse SPIM kaupade loetelu, et jätta välja kaltsineerimata kaoliinsavi , kuivõrd CO2 mahukad on vaid kaltsineeritud kaoliinsavid. Artikli 1 lõikega 26 lisatakse elektrienergia selliste SPIM kaupade loetellu, mille puhul võetakse seonduva heitkoguse arvutamisel arvesse ainult otseheidet. Artikli 1 lõikega 27 muudetakse määruse (EL) 2023/956 IV lisa, et jätta välja sisendmaterjalid, mis on hõlmatud ELi heitkoguste kauplemise süsteemiga (HKS) või süsiniku hinnastamise süsteemiga, mis on täielikult seotud ELi HKSiga . Artikli 1 lõikega 28 lisatakse uus VII lisa, kus sätestatakse artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud massipõhine määr . Lisad sisaldavad mitmesuguseid heitkoguse arvutamisega seotud lihtsustusi, et hõlbustada aruandekohustuste täitmist, näiteks vaikeväärtuste või ELis toodetud lähteainete korral. Eestis hakkab SPIM pädeva asutuse ülesandeid täitma Keskkonnaamet. Vastav atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatus on menetluses. Eestis deklareeritakse määruse kohaldumisalasse kuuluvad imporditud kaubad Maksu- ja Tolliam eti andmebaasides. Määruse kohustuste täitmiseks vajalike sertifikaatide ostmine käib otse ettevõtte ja komisjoni vahel. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ettepanekuga muudetakse kehtivat õigusakti ning seepärast on ettepanekul SPIM määrusega sama õiguslik alus ehk Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1, mis on seotud keskkonnakaitsega. Subsidiaarsus SPIMi määrusega loodi ühtne süsteem, mis tagab, et ELi siseturul ja impordi suhtes kehtivad süsinikuhinnastamise poliitikad oleksid kogu ühisturul ühesugused. Selle ettepaneku eesmärk on lihtsustada kehtivat määrust, et suurendada õiguskindlust ja muuta süsteem ning aruandlusnõuded lihtsamaks kogu ühisturul , mida liikmesriikide tasandil saavutada oleks oluliselt raskem . Leiame, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega . Proportsionaalsus Ettepanek keskendub vaid regulatiivse koormuse vähendamisele ja nõuete täitmise tagamise tõhustamisele ilma poliitika sisu muutmata ning säilitades lõviosa piirimeetme mõjust . Ettevõtete h alduskoormuse, sealhulgas aruandlusnõuete lihtsustamine muudab õigusraamistiku selgemaks. Kuna SPIM aruandlus on importijatele keeruline ja liikmesriikide asutustel on palju järelevalveülesandeid, kehtestatakse massi künnis, et vabastada SPIM tooteid väikeses mahus importijad SPIM nõuetest. SPIM alla kuuluvate importijate jaoks muudab ettepanek aruandlusnõudeid, mis vähenda b regulatiivset koormust ja paranda b kohustuste täitmist. Leiame, et ettepanek järgib proportsionaalsuse põhimõtet. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju elus- ja looduskeskkonnale Mõju elus- ja looduskeskkonnale on marginaalne . T egemist on kehtiva määruse muutmisega nii, et selle rakendamine oleks administratiivselt lihtsam ning samal ajal jääb üle 99% algse määruse kohaldamisala heitest endiselt piirimeetme/ süsteemi mõjualasse. Mõju majandusele Mõju majandusele on positiivne, kuna süsteemi haldus koormuse vähenemi ne mõjutab soodsalt pos i tiivselt süsteemi kohaldusalasse kuuluvaid ettevõtteid ja neid ettevõtteid, kes muudatustest tulenevalt süsteemi enam ei kuulu , vähemal määral ka liikmesriikide asutusi . Ees t is on 2024. aasta tolliandmete kohaselt selliseid ettevõtteid, kes impordivad SPIM kaupu vähem kui 50 tonni , suurusjärgus 6 3 % nende importijate koguarvust . See tähendab, et E estis jääks piirimeetme kohaldusalasse 2024 . aasta näitel ca 65 ettevõtet 173st ning piiripeal oleks 1 ettevõte. Piirimeetme haldussüsteemi käivitamise ja käigushoidmise kulu muudatus oluliselt ei mõjuta . Komisjoni eelhinnangut arvestades on tõenäoline , et ettevõtete haldus koormuse vähenemise mõju kaalub üle muudatusega süsteemi alt välja jääva heit kogus e eest saamata jää va tulu. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju riigiasutuste le , kes puutuvad SPIM rakendamisega kokku (Kes k konnaamet ning Maksu- ja Tolliamet) haldus koormuse vähenemise le on napp, kuna haldussüsteemi käivitamine ei sõltu SPIM deklarantide arvust . Kohalik u oma valitsuse asutustele mõju puudub. Mõju riigirahandusele Summaarselt on mõju riigi rahandusele vähene . Eeldatavasti jääb SPIM kohald ami salast välja jäävate väikese s mahu s SPIM toodete importijate kehtiva SPIM määruse kohaldamisalaga võrreldes osa tulust saamata . Samas võib eeldada , et saamata jäänud eelarvetulu kandub üle majandusse ja maksude suurenemisse, kuna need kohaldamisalast väljajäetavad SPIM kaubad on CO2 hinna võrra odavamad, mis kajastub kasumimarginaalides . Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Toetame süsiniku piirimeetme määruse (SPIM) rakendamise lihtsustamist, millega vabastatakse meetme kohustustest väikeses koguses määruse alla kuuluvate kaupade importijad ning millega vähendatakse suures koguses kaupade importijate ja riigiasutuste halduskoormust. Toetame süsiniku piirimeetmele kaupade koguväärtuse põhise miinimummäära asemel massipõhise miinimummäära kehtestamist. Saame toetada miinimummäära taseme vajaduspõhist muutmist, eeldusel, et see jääb kooskõlla SPIM keskkonnaeesmärkidega. Selgitus : Komisjoni ettepanek muuta SPIM määrust sisaldab mitmeid olulisi täpsustusi ja lihtsustusi, mis on suunatud rakendamise sujuvamaks muutmisele ning SPIM kaupu importivate ettevõtete halduskoormuse vähendamisele. Muudatused toovad kasu nii importijatele kui ka liikmesriikide süsteemiga seotud asutustele , vähendades piirimeetme kliima mõju samas marginaalselt (komisjoni hinnangul ca 1% võrra) . Uue massikünnise kehtestamine võimaldab vabastada SPIM kohustustest need importijad, kes toovad ELi vaid väikseid kaubakoguseid. See aitab suunata seire- ja järelevalveressursi sinna, kus keskkonnamõju on olulisem ning väldib ebaproportsionaalset koormust väikes e impordimahuga turuosalistele. Väikese mõjuga importijate ga seotud piirimeetme tegevuste ja info haldamine nõuab sama palju ressurss i kui suurte turuosaliste oma . Samal ajal on meetme rakendamine väikese s mahus SPIM toodete importijatele ebaproportsionaalselt suur halduskoormus võrreldes nende osakaaluga sektori heite koguse s. Ettepanekus on veel mitmed lihtsustamisettepanekud, mis muudavad piirimeetme kohuslaste nin g meetme seirega tegelevate asutuste halduskoormuse väiksemaks ja süsteemi rakendamise selgemaks. Need muudatused võib rühmitada nelja kategooriasse olenevalt nende lihtsustamise eesmärgist (1) deklarantidele lubade andmine, (2) heitkoguste arvutamine, (3) aruandlus ja (4) rahaline vastutus. Järgnevalt on toodud näited kõige olulisematest muudatustest, kõik ettepanekud on esitatud seletuskirja punktis “ Sisu ja võrdlev analüüs ” . Importijatele, kes impordivad kaupu üle de minimis määra (sätestatava aastase massikünnise) , muudetakse SPIM tegevusloa taotlemisega seotud menetlus sujuvamaks ning võimaldatakse SPIM deklarantidel delegeerida aruandluskohustusi kolmandale osapoolele. SPIM volitatud deklarandid vastutavad endiselt kõigi SPIM kohustuste täitmise eest , sh õige arvu sertifikaatide ostmise ja loovutamise eest, kuid arvutused teeb usaldusväärne kolmas osapool. Aastase SPIM deklaratsiooni esitamise tähtaega muudetakse hilisemaks , et anda ettevõtetele rohkem aega vajalike andmete kogumiseks ja esitamiseks. Sellega kaasnevalt muudetakse ka teisi menetlusringi kuupäevi. H eitkoguste arvutamise nõuete ühtlustamine muudab süsteemi läbipaistvamaks ja tehniliselt teostatavamaks. Deklarantidele luuakse võimalus valida vaikeväärtuse vahel. See väldib olukorda, kus komisjon peaks kehtestama kriteeriumid juhuks, kui tegelikke heitkoguseid ei ole võimalik määrata ja kus deklarandid peaksid esitama heitkoguse suuruse kohta tõendid (mis võiks nõuda ka kolmandates riikides asuvate käitajate kaasamist) ning liikmesriikide pädevad asutused peaksid ne nde tõend it e paikapidavust hindama. Samuti luuakse võimalus kehtestada alternatiivsed vaikeväärtused toodete päritolu riikide kohta, kus t andmeid muul moel ei ole võimalik saada. Vaikeväärtuseid ei pea edaspidi ka tõendama, s ee hõlbusta b vaikeväärtuste kasutamist ja vähenda b importijate kulu . Samuti annab SPIM sertifikaatide tagasiostmise piirangu te leevendamine ettevõtjatele suurema paindlikkuse oma finantskohustuste haldamisel. Lisaks väldiks see SPIM sertifikaatide üleostmist , mida mõnel juhul ei saa tagasi müüa ja mis läheksid seetõttu kaotsi, isegi kui deklareerijad olid määruse alusel sunnitud /kohustatud need ostma. Selle muudatu s ega välditakse ka juriidilisi /õiguslikke vaidlusi, mis tekiks kehtivast tagasiostulimiidist. Oluline on ka, et k ui selgub , et praegune massik ünnise tase/ piirmäär ei täida oma eesmärki piisavalt hästi või kui näiteks halduskoormus osutub siiski liiga suureks, siis on komisjonil võimalik ettepaneku järgi iga kahe aasta tagant see tase/ piirmäär üle vaadata ning seda vajadusel muuta. See tagab süsteemi sihipärasus säilimise ja kohanemisvõime muutuvas majanduskeskkonnas. Kokkuvõttes tugevdab muudatuste pakett SPIMi praktilist toimivust, vähendab SPI M tooteid importivate halduskoormust ja toetab õiglasemat süsiniku heite hinna arvestust, säilitades samal ajal süsteemi keskkonnaeesmärgid ja turumoonutuste vältimise põhimõtted. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine A lgatus ed saadeti arvamuse saamiseks lisas 4 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 4 esitatud vastavustabelis. Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Välisministeeriumiga. Lisa 4 . Märkuste tabel: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2023/956 seoses süsiniku piirimeetme lihtsustamise ja tugevdamisega Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (TTJA) SPIM määruse ning kaupade impordiga otsene kokkupuude puudub. Toetame üldiselt ettevõtete kohustuste vähendamist, kuid leiame, et kohase piirmäära osas (sh millisel määral piirmäära alandamine keskkonda ja kaupade importi mõjutab) on tagasisidestamiseks pädevamad asutused Keskkonnaamet ning Maksu- ja Tolliamet. Kommentaariga arvestatud. Rail Baltic Estonia Hetkel teadaolevalt tarnib Rail Baltic Estonia ehituseks vajalikud materjalid partneritelt, kes asuvad Euroopa Liidus või Euro majandusvööndis. Seega meid otseselt SPIM määrus ei mõjuta. Oleme tänulikud, kui hoiate meid siiski määruse muudatustega kursis. SPIM'l võib teoreetiliselt olla mõju meie toodete tarnijate/tootjate rahvusvaheliste tarneahelate kaudu, kus CO2 komponendi lisandumine võib tõsta toodete hindu senisega võrreldes. Kommentaar võetud teadmiseks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Leiame, et Euroopa Komisjoni 26.02.2025 avaldatud süsinikupiirimeetme lihtsustamise ettepanekus toodud halduskoormust vähendavate muudatuste tegemine regulatsioonides on oluline ning peame neid eesmärgipärasteks. Kommentaariga arvestatud. Välisministeerium Välisministeerium toetab Euroopa Komisjoni süsinikupiirimeetme mehhanismi (CBAM) lihtsustamise ettepanekut. Leiame, et halduskoormuse vähendamine VKE- dele ja eraisikutele on eraldiseisva eesmärgina põhjendatud, kuna ettepaneku kohaselt puudub suurem mõju heitkogustele ning CBAMi keskkonnaalased eesmärgid jäävad kehtima. Samuti toetame meetmeid, mis muudavad piirimeetme toimimise tõhusamaks. Kommentaariga arvestatud. Eesti Kauabandus -Tööstuskoda Eesti Kauabandus -Tööstuskoda tänab võimaluse eest avaldada arvamust ELi süsiniku piirimeetme määruse muudatuste kohta, mille kohaselt soovitakse kehtestada uus piirmäär SPIM toodete impordile (summaarse massiga 50 tonni aastas), täpsustatakse sertifikaatide ostmise reegleid, ühtlustatakse aruandluskohustusi ning vaadatakse üle süsteemist kõrvalehoidmise karistusmeetmed. Kaubanduskoda toetab plaanitavaid lihtsustusi, kuna need lihtsustavad ning kergendavad ettevõttetele kohalduvad nõudeid. Kommentaariga arvestatud.
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel