Kiri

Lp kultuuriminister Heidy Purga Lp kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar Lp nõunik asekantsleri ülesannetes Märt Volmer 8 .11.2023 Pöördumine kavandatava Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi liitmise teemal Kavandatav Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi liitmine ühiseks sihtasutuseks on 2012. aastal alanud muuseumireformi raames sündinud idee. Selle juurde pöörduti tagasi käesoleva aasta augusti lõpus seoses muuseumijuhtide lepingute peatse lõppemisega. Aastatel 2015 ja 2019 on tellitud nimetatud plaani otstarbekuse mõistmiseks kaks analüüsi. Viimases on muuhulgas sedastatud, et „Juhul kui riigiasutuste ümberkorraldamisega ei kaasne lähiaastate perspektiivis täiendavat tuge arendustegevusteks, personali tugevdamiseks ja ruumiprobleemide lahendamiseks, tuleks kaaluda EAM ja ETDMi jätkamist eraldi sihtasutustena. Sellega välditakse muudatustega kaasnevat määramatust, täiendavat töökoormust ja alusetuid ootusi ühendasutuse eesmärkide täitmiseks“ 2019. aastal planeeris ministeerium kahe eraldi sihtasutuse loomist, mi s jäi lõpule viimata valitsuse ja kultuuri ministri vahetus e tõttu . Ennetamaks edasisi arusaamatusi, tagamaks kaasatu se ja protsessi läbipaistvuse ning mõistmaks plaani tag amaid, on muuseumide ettepanekul tänaseks toimunud kaks lai endatud kohtumist: valdkondade esindajate ning kahe muuseumi töötajatega. Peamised küsimused on puudutanud planeeritava muutuse eesmärki, mõttekust, selle mõju valdkondadele, selleni liikumise plaani ja selleks ette nähtud vahendeid aga ka seda, millist probleemi suudab ühendmuuseum paremini täita kui kaks eraldi muuseumi ja millistel arvutustel see tugineb? Põhjendusi on toodud kaks: kokkuhoiu vajadus n ing organisatsioonide väiksus. Teadmise juures, et kumbki muuseum jääb oma praegusesse asukohta, on ootustena nimetatud tekkivat sünergiat, tõhustamist, optimeerimist, efektiivsuse ja omatulu kasvu, jõulisemat sõnumi viimist suurema hulga inimesteni, ühis tegevuste lihtsamat teostamist. Need on eeldused, mille teostumiseks pole nähtud ette ühtki toetavat mehhanismi peale juhtimisvormi. Kuna ei toetuta varasemale analüüsile ja valdkondade poolt pöördumistes tehtud ettepanekuid ei ole arvestatud, jääb arusaamatuks, millele ministeeriumi plaan tugine b . Samal põhjusel, kuivõrd läbi ei ole planeeritud protsessi ja sellega kaasnevaid vajadusi, võib pidada ka ekslikuks eelduslikku 54000 euro suurust kokkuhoidu – seda raha ei eraldata loodava SA eelarvesse, vaid selle summa võrra on ühe SA loomine lihtsalt odavam . Kogu kokkuhoid tuleb töötajate struktuuri tõhustamisest, muuseumi vajaduste kohta pole ministeerium sisendit küsinud. Olem e saanud vastandlikke sõnumeid: oodatakse sünergiat sisutegevustes, s amas ühendatakse ministeeriumi nägemuses ainult administratsioon ja valdkonnad jäävad toimima senisel moel. Kogenud muuseumijuht Sirje Helme on välja toonud, et selline lootus pole õigustatud: „See on ekslik ettekujutus, et kõik läheb edasi nagu seni, et lihtsalt on paar inimest juures, kes moodustavad n-ö katuse. Selline tõsine muutus, nagu plaanitakse, eeldab – juhul kui ikka muutusi oodatakse – täiesti uut tüüpi organisatsiooni. See on paratamatu, sest toimiv organisatsioon on omaette fenomen, mitte kunstlikult kokku pandud ehitis.“ (Sirp, 27.10.2023) Peame tänaste muuseumijuhtidena problemaatiliseks, et praegune idee lähtub organisatsioonide mehaanilisest liitmisest. S elle läbimõtlemata plaaniga lõhutakse kaks toimivat organisatsiooni, mille tegevusele puuduvad etteheited ning kahest erialamuuseumist saab lihtsalt kaks kogu. Oleme mures planeeritavat muutust puudutava valdkondlikku ekspertiisi mittearvestava, pooliku planeerimise, ebajärjekindla protsessi juhtimise, ebareaalsete ootuste ja selgelt sihistamata tegevuse ning selle mõju pärast nii organisatsioonidele, töötajatele kui valdkonnale. Soovime rõhutada, et riigimuuseumid on riigi poolt ellu kutsutud institutsioonid, mille tegevus ei ole mõõdetav vaid majandusnäitajatega ning vaatamata keerulisele situatsioonile kultuuri rahastamisel ei saa väike kokkuhoid ühe asutuse adm inistratiivkuludes kaaluda üles riski valdkonna arengus ja sisulise töö kvaliteedi langemises. Muuseumi tegevuse põhieesmärgid ei tohi jääda muutuse planeerimisel argumentatsioonis ja läbimõelduses tähelepanuta. Seda on rõhutatud kõigis valdkondade poolt ministeeriumile tehtud pöördumistes. Ettepanekud: Vajalik on põhjalikum analüüs planeeritava loodava sihtasutuse vajadustest ja eelarvest. Nii valdkond kui muuseumid väärivad enamat kui kiire, läbimõtlemata, selgelt põhjendamata otsus. Luua kaks sihtasutust kuni muutus on planeeritud ja võimekus muutus ellu viia (eriti hetke kärpe- ja kokkuhoiutingimustes laiemalt) ja liikuda ühise organisatsiooni poole süsteemselt juhul , kui see on põhjendatud eesmärk. Kai Lobjakas Triin Ojari Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum