Kiri

Margot Endjärv Teie 09.10.2023 nr 10.1-7/6406 Välisministeerium [email protected] Meie 08.11.2023 nr 11-2/1457-2 ÜRO inimõiguste perioodilise ülevaatuse vahearuanne Lugupeetud Margot Endjärv Saadame Kultuuriministeeriumi sisendi ÜRO inimõiguste perioodilise ülevaatuse vahearuandesse. Täiendav ülevaade on lisatud Eestile antud soovituste lühivastustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Alliksaar kantsler Lisa: Kultuuriministeeriumi sisend 6 lehel Mall Saul 628 2261 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  LISA Kultuuriministeeriumi sisend ÜRO inimõiguste perioodilise ülevaatuse vahearuandesse 137.94 Amend the Equal Treatment Act so that discrimination is prohibited on all grounds in all spheres of society (Iceland); Source of Position: A/HRC/48/7/Add.1 KuM rahvuse alusel diskrimineerimine on võrdse kohtlemise seadusega keelustatud igakülgselt. KuM seisukohalt täidetud. 137.123 Launch a public debate on issues concerning ethnic and cultural diversity aimed at promoting tolerance towards different cultures, religions and sexual orientations within Estonian society (Netherlands); Source of Position: A/HRC/48/7/Add.1 Ühtekuuluvust toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine on üks kuuest Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 lõimumis- ja kohanemisvaldkonna tegevussuundadest. Riik ja kohalikud omavalitsused toetavad regulaarselt kultuurilist mitmekesisust ja soodustavad rahvusvähemuskultuuride ja eesti kultuuriorganisatsioonide koostööd. Alates 2000. aastast on Kultuuriministeerium korraldanud teema-aastaid, mis tõstavad esile erinevaid kultuurivaldkondi. 2024. aasta on kuulutatud kultuuririkkuse aastaks, mis aitab teadvustada ja väärtustada Eesti riigi mitmekesist kultuuriruumi ja Eesti oma unikaalseid kultuuriruume. 137.60 Pursue ongoing efforts in order to strengthen economic, social and cultural rights (Turkmenistan); Source of Position: A/HRC/48/7/Add.1 Eesti kultuur on elujõuline. Vaatamata eesti keele- ja kultuuriruumi väiksusele on Eesti kultuurimaastik mitmekülgne ja kõrgetasemeline. Kultuur on Eesti inimestele oluline, kultuuris osalemise näitajate poolest on Eesti Euroopa võrdluses kõrgel kohal. Eesti Statistikaameti andmetel osales 2020. a Eesti kultuurielus 73,8% elanikest. Tervise Arengu Instituudi andmetel tegeles samal aastal 44,8% elanikest liikumisharrastusega regulaarselt (2 x nädalas 30 min, vanuserühmas 16-64). Eesti kultuuri arengukava 2021-2030 üldeesmärk on järgmine: Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus. Arengukava alaeesmärgid on tugev ja toimiv kultuurielu, hoitud ja hinnatud kultuurimälu, kultuuri ja loovuse rolli väärtustatus Eesti ühiskonnaelus. Sidusa Eesti arengukava 2021-2023 oluliseks tegevussuunaks on Eesti kultuuriruumi arendamine, keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse toetamine ning omakultuuri säilitamine ja arendamine. Selleks jätkatakse rahvuskultuuri seltside ja kultuuriomavalitsuste toetamist ning toetatakse ei töökeelega rahvusseltside ja kultuuriorganisatsioonide koostööd aga ka vähemuskeelseid teatreid, muuseume ja meediat. 137.29 ja 137.20 Ratify the Optional Protocol to the International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights (Portugal); Source of Position: A/HRC/48/7/Add.1 noted Raske on näha antud protokolli ratifitseerimise sisulist vajadust. Lühike ülevaade riikide esitatud soovitusi puudutavate valdkondade arengust 1. 137.123 Kultuurilise mitmekesisuse edendamine https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/kultuuriministeerium/strateegilised- alusdokumendid, „Sidus ühiskond“ 2022 a. tulemusaruanne. Riik jätkab rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamist vähemusrahvuskultuuride säilitamisel, arendamisel ja laiemal tutvustamisel. Peamised toetusmeetmed rahvusvähemuste kultuurühendustele jagunevad kolmeks: rahvusvähemuste katusorganisatsioonide ja kultuuriseltside toetusmeetmed ning vähemusrahvuste kultuuriautonoomia taotlusvoor. Vähemusrahvuste kultuuriseltsid on koondunud 17 katusorganisatsiooni, kes saavad riigieelarvest tegevustoetust. Integratsiooni Sihtasutus toetab rahvusvähemuste katusorganisatsioone kolmeaastaste raamlepingute alusel. Riigieelarvelise toetusmeetme maht on pidevalt kasvanud, kui 2014. aastal oli see 320 000, siis 2022. aastal tõusis see 502 700 euroni. Tegevustoetust said kõik 17 katusorganisatsiooni (ja nende kaudu 258 kultuuriseltsi). Endiselt toetavad vähemusrahvuste kultuuritegevusi riigieelarvelistest vahenditest projektitoetustega Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskus ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamist ja arendamist toetavad regulaarsete taotlusvoorude kaudu ka kohalikud omavalitsused. Samuti toetavad rahvusvähemuste kultuuritegevusi erafondid ja suursaatkonnad. Kultuuriministeerium toetab vähemusrahvuse kaht kultuuriomavalitsust vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusest tulenevate kultuuriomavalitsuse eesmärkide täitmiseks (rahvusvähemuse kultuuri edendamine ja emakeelse õppe korraldamine). 2023. a eraldati kultuuriomavalitsustele 151 598 eurot. Eesti ajaloolised saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvused, samuti nende rahvuste esindajad, kelle arv on suurem kui 3000, võivad moodustada vähemusrahvuste kultuuriautonoomiaid. Kultuuriomavalitsused lähtuvad oma ülesannetes vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduses kirjeldatud tegevustest, milleks on: emakeelse õppe korraldamine, vähemusrahvuse kultuuriasutuse moodustamine, kultuuriürituste korraldamine, vähemusrahvuse kultuuri ja haridust edendavate fondide, stipendiumide ja preemiate asutamine. Toetus kõigiks neiks tegevustest on samavõrdselt kättesaadavad ka neile rahvusvähemustele, kellel kultuuriautonoomia puudub või kellele kultuuriautonoomia seadus ei kohaldu. Kultuuriautonoomia on kultuurilise enesemääratlemise täiendavaks võimaluseks. Eestis on kultuuriautonoomia soomlastel ja rootslastel, kuid see on kättesaadav kõigile rahvusvähemustele, kes seaduses sätestatud tingimustele vastavad. Alates 2022. a veebruarist toetab Kultuuriministeerium Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik siin kiiresti kohaneda ja ise oma eluga hakkama saada, kuni tekib võimalus kodumaale naasta. 2023. aasta algusest käivitus toetusmeede tagamaks noortele Ukraina sõjapõgenikele võimalust hoida sidet oma keele- ja kultuuriruumiga. Rahvusidentiteedi säilitamine on oluline igal juhul, nii ukraina noorte kohanemiseks Eestis kui ka kodumaale tagasipöördumiseks. 2023. aastal eraldati selleks 200 000 eurot. Rahvusvähemuste kultuuriseltside roll ei piirdu ainult kultuuritegevuse korraldamisega. Näiteks eraldas Kultuuriministeerium 2022. ja 2023. aastal kummagile Ukraina seltside katusorganisatsioonile 10 000 eurot tegevustoetust Ukraina sõjapõgenike kaasamiseks kogukondlikesse tegevustesse ja sõjapõgenike nõustamiseks. Katusorganisatsioonid on olnud kaasatud ukrainlaste vastuvõtu korraldamisse algusest peale. Kultuuriministeerium jätkas 2023. aastani Euroopa Komisjoni toetatud romade lõimumisprojekti ESTROM 3 elluviimist, et võimestada romasid kodanikuühiskonas osalemiseks ning edendada lõimumise sidusrühmade, romade, KOV-ide ja riigiinstitutsioonide koostööd. Projekti perioodi vältel, 2021-2023. aastal korraldati 17 koolitust, aga viidi ka koostöös romade organisatsiooniga läbi roma genotsiidiohvrite mälestuspäeva üritused ning igal aastal roma kultuuri festivalid Tallinnas ja Valgas. Mõlemad üritused on omandanud kindla koha Eesti romade kultuuris. Romade tantsukultuur on Eesti ühiskonnas väga populaarne. Riigieelarvelisel toel tegutseb kaks roma tantsuansamblit, üks Tallinna Roma Kultuurikeskuse juures, teine Valga Roma Noortekeskuses. Mõlemas ansamblis on rühmad eri vanustes roma lastele ja noortele aga ka täiskasvanutele. Roma tantsu harrastatakse Eestis laialdaselt mitteromade seas. Jätkatakse hõimurahvastele suunatud kultuurikoostöö toetamist, hõimuliikumise arendamist nii Eestis kui ka soome-ugri riikide vahel ning Fenno-Ugria Asutuse tegevust. Iga aasta oktoobri lõpus tähistatakse hõimupäevi, mille raames toimuvad konverentsid, kontserdid, näitused, töötoad ja filmiprogrammid. Kultuuriministeerium kujundab rahvus- ja lõimumispoliitikat koostöös nõuandvate kogude, rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga. Kultuurinõukoja liikmeteks on ka kultuuriomavalitsuste ja roma organisatsiooni esindajad. Nende kogude pädevus ei ole piiratud kultuuritegevusega ei põhikirjas ega tegelikkuses. Nõukoda ja ümarlaud arutavad ja annavad oma arvamusi kõigis lõimumist ja rahvusvähemuskultuure puudutavates küsimustes aga ka muudes aktuaalsetes teemades, näiteks Ukraina sõjapõgenike abistamine, arengukavade ja programmide koostamine või uuendamine jm. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks tegutseb Kultuuriministeeriumi juures edasi romade lõimumise nõukoda, kes on kaasatud romade lõimumisstrateegia ja seda toetava programmi (tegevuskava) välja töötamisse ja uuendamisse. Nõukotta kuuluvad eri ministeeriumide esindajad, mistõttu on nõukojal laiapõhjaline kompetents romade lõimumisküsimuste käsitlemiseks. Eesti Vabaõhumuuseumi paljurahvuselise Eesti keskus tegeleb Eestis elavate erinevate rahvusvähemuste kultuuri, ajaloo ja kunsti tutvustamisega. Keskuses tähistatakse erinevate rahvuste rahvakalendri tähtpäevi, korraldatakse erinevaid kultuure tutvustavaid teemapäevi, õpitubasid, laatasid jne. Lõimumisalaseid koostöötegevusi koordineerib ka Eesti Folkloorinõukogu. Kultuuriministeerium toetab jätkuvalt rahvusvähemuste professionaalseid ja harrastusteatreid, kontserdikorraldajaid, muuseume, kirjastamisprojekte, samuti rahvusvähemuste kirjandusürituste, festivalide jt kultuuriürituste korraldamist Eestis. Kaunite kunstide valdkonnas on riigieelarvest enim toetatud venekeelne teatritegevus. Rahvusvähemuste kultuuri tutvustavad kogu Eesti elanikkonnale mitmed muusikafestivalid. Tegutsevad eestivene kunstnike ühendused Tallinnas ja Ida-Virumaal. Tallinnas tegutsevad jätkuvalt Vene Muuseum, Vene Kultuurikeskus, Ukraina Kultuurikeskus ja Eesti Juudi Muuseum. Lisaks alustas tegevust Roma Kultuurikeskus. Peipsiäärsetes omavalitsustes asuvad mitmed vanausuliste ajalugu ja kultuuri tutvustavad muuseumid ja külastuskeskused, Haapsalus tegutseb rannarootsi kultuuripärandit tutvustav Rannarootsi Muuseum ja Tallinnas EELK Rootsi-Mihkli kirikus Eestirootslaste Kirikumuuseum. Baltisaksa kultuuripärand on esindatud üha suurema hulga renoveeritud ja taastatud mõisahoonete näol, millest paljud tegutsevad turismikeskuste ja koolidena. Igal aastal toimuvad Eestis mitmed rahvusvähemuste kultuuri tutvustavad festivalid, näitused, käsitöölaadad, kirjandusüritused, mis leiavad laialdast külastamist ning kajastust ka meedias. Iga aasta 24. septembril tähistatakse Eestis traditsiooniliselt rahvuste päeva, mis meenutab Eestimaa Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal ning on pühendatud kõigile Eestimaal elavatele rahvustele. 24. septembril 1988. aastal toimunud I Eestimaa Rahvuste Foorum deklareeris eri rahvuste valmisolekut toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus. Eesti eri paikades toimuvad alates 2005. a rahvuste päevale pühendatud kontserdid, näitused, loengud ja töötoad, kus tutvustatakse erinevate rahvuste kultuuripärandit. Tallinnas toimub alates 2014. aastast rahvuskultuuride nädal, Jõhvis rahvuskultuuride festival Loomepada. Rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatele korraldatakse ümarlaudu ja seminare, koolitus- ja nõustamistegevusi, soodustatakse koostööd teiste osalisriigi kodanikeühendustega. Näiteks korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostööpäevakuid vähemuskultuuride ühingutele ja eesti kultuuriühingutele. Koostöövõrgustike loomine rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside vahel on üks eesmärkidest nii rahvusvähemuste kultuuriseltside kui ka katusorganisatsioonide toetusmeetmes ning see on ka üks taotluste hindamiskriteeriumitest. Uue teenusena pakub Kultuuriministeerium rahvusvähemustele digikoolitusi. Näiteks 2022. a toimus rahvusvähemustele mõeldud kultuuri digihäkaton, kus rahvusvähemuste organisatsioonid ja vabaühendused otsisid üksteiselt inspiratsiooni ja mooduseid, kuidas oma rahvuskultuuri digitaliseerida. Parimaid projekte premeeriti rahaliselt. Mitmed rahvusvähemuste traditsioonilised kultuurifestivalid on aastate jooksul kinnistunud Eesti kultuurimaastikul nagu vene kultuuri festival „Slaavi Pärg“, festival „Rahvuskultuuride loomepada“, rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival Credo, juutide foorum Jahad, ukraina noorte kultuurifestival Kvity Ukrainy. Riigi toel antakse välja rahvusvähemuste rahvuskultuuriseltside omakeelseid ajalehti ja ajakirju, näiteks soomekeelne Inkeri, rootsikeelne Estlandssvensk, Ukraina kultuuriselts Vodograi annab välja igakuist elektroonilist väljaannet Ridna Hata jt. Eri rahvustest inimeste omavaheliste kontaktide tihendamiseks on avatud vastavad taotlusvoorud spordi ja kultuuri valdkonnas. Integratsiooni SA toetab kultuuri- ja spordivaldkonna koostööprojekte, mis aitavad luua eri kultuuritaustaga inimeste igapäevaseid kontakte, soodustada omavahelist suhtlust ning suurendada eesti kultuurist ja inforuumist osasaamist. Sündmusteks on publikuprogrammid, kontserdi- ja kultuurisarjad, filmifestivalid, näitused, kirjandussündmused, spordivõistlused ja liikumisharrastust toetavad tegevused. Taotlusvooru eelarve on 1 miljon eurot, 2022. a sai toetust 11 projekti. Kultuuriministeerium koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega valmistas 2022. aastal ette kultuurharidusliku kultuurisaadiku programmi, mille raames hakati pakkuma Ida-Virumaa koolide 6.-12. klasside õpilastele ja nende õpetajatele eesti kultuurist osasaamise võimalusi Eestimaa eri paigus. Kultuurisaadiku programm võimaldas Ida-Virumaa koolide õpilastele näha mitmekesist Eestit ja kultuuri laiemalt ning sealjuures innustas ka teisi maakonna elanikke põnevaid Eestimaa paiku avastama. Programm aitas kaasa eesti kultuuri mõistmisele ja mõtestamisele ning ühise ajaloo- ja ühiskonnatunnetuse otsimisele. Kogu tegevus toetab samuti eesti keelsele õppele üleminekut üldhariduskoolides. Ida-Virumaa Loomefond on Kultuuriministeeriumi poolt algatatud pilootprojekt, mida korraldab SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Projekti eesmärk on käivitada Ida-Viru Loomefondi tegevus, mis suurendaks Ida-Virumaal ühiskondlikku sidusust, tugevdaks kogukondi, elavdaks kultuurielu ning kasvataks piirkonna kultuuri- ja loomesektori ettevõtlusaktiivsust, kaasates selleks lisavahendeid ka erasektorist. Erasponsorite kaasamine piirkonna loomemajanduse, kultuuri ja spordielu toetamisse loob täiendavaid võimalusi avaliku ja erasektori koostöö laiapindseks käivitamiseks ning kultuurivaldkonna rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Ida-Viru Loomefondi asutamiseks eraldati 2023. aastal ühekordne riigipoolne toetus 100 000 eurot, millega tagatakse fondi jätkusuutlik tegevus järgnevatel aastatel. Loomefondi tegevus käivitatakse 2023. aasta lõpuks. Integratsiooni SA uuring „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile“ (2017) näitas, et rahvusvähemuste seltside tegevustes osalejatest 84% omab selgelt väljakujunenud rahvusidentiteeti, 62% emakeeleoskus on vähemalt B1 tasemel ning 90% liikmetel on kasvanud huvi oma päritolukultuuri vastu. Sidusa Eesti arengukava 2030 üks olulistest tegevussuundadest on kohalikul tasandil toimuvate algatuste avatuse (st ühisloome ja osalusvõimalused) suurendamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele. Alates 2000. aastast on Kultuuriministeerium korraldanud teema-aastaid, mis tõstavad esile erinevaid kultuurivaldkondi. 2024. aasta on kuulutatud kultuuririkkuse aastaks, eesmärgiga teadvustada ja väärtustada Eesti riigi mitmekesist kultuuriruumi. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 211 eri rahvuse esindajad, kes räägivad emakeelena 243 erinevat keelt. Teema-aasta raames pööratakse tähelepanu nii Eestis elavate eri rahvuste mitmekesisele kultuurile ja traditsioonidele, kui ka Eesti oma unikaalsetele kultuuriruumidele ja -kogukondadele. Teema-aasta paneb märkama kultuurilist mitmekesisust nii harjumuspärases igapäevaelus kui ka tähtpäevadel ja olulistel sündmustel, hõlmates rahvusvahelisi suurüritusi nagu Pimedate Ööde Filmivestival ning Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024. Teema-aastat aitab sisustada Kultuuriministeeriumi juures tegutsev rahvusvähemuste kultuurinõukoda ning seda korraldab Integratsiooni Sihtasutus. Sel aastal heidetakse pilk ajalikku, et näha, kui palju on erinevate rahvaste kultuurid mõjutanud üksteist ja Eesti riiki ajaloo vältel. Kultuuririkkuse aastal ärgitame eri rahvaid oma kultuurist ja oma identiteedist rääkima ning ka teisi kultuure avastama ja nautima. Toome esile Eesti erinevaid kultuurikogukondi ning kutsume üles neid veelgi rohkem märkama ja hindama. Teema-aasta pakub head platvormi ja ristturunduse võimalust erinevatele koostööpartneritele. Samuti püüab teema-aasta ellu äratada uusi algatusi ja traditsioone ning üritusi, mis aitavad mitmekesist ja sidusat ühiskonda hoida ja säilitada. 2. 137.160 Kultuuriliste õiguste jätkuv tugevdamine Vt https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja- kontakt/kultuuriministeerium/strateegilised-alusdokumendid Tulemusaruanded. Kultuur ja sport 2022. a tulemusaruanne.