Kiri

Riigikantselei ministeeriumid 03.11.2023. a nr 4-10/23/101 Sisendi kogumine EL teaduskoostöö partnerluse osaluskavasse Austatud koostööpartner Palume teie sisendit Euroopa Liidu teaduskoostöö partnerluste osaluskavasse. Osaluskava on igal aastal koostatav nimekiri ELi teaduskoostöö partnerlustest, milles Eesti osaleb, koos rahastavate asutuste nimede ja eelarvetega. Osaluskava täidab kahte eesmärki: esiteks on see regulaarselt uuendatav koondülevaade partnerlustest, milles Eesti osaleb, teiseks on see aluseks partnerlustesse puutuva riikliku toetuse planeerimisele. Palume teil esitada info ministeeriumi osalemise kohta raamprogrammi Euroopa Horisont partnerlustes aastal 2024 ja järgnevatel aastatel: Juba varem osaluskavasse lisatud partnerluste osas palume eelnevateks aastateks prognoositud rahastusnumbrid viia vastavusse reaalsete kuludega ning täpsustada eelarveprognoose ka edasiste aastate lõikes. Uute teiepoolsete ettepanekute korral palume informatsiooni partnerluse nime, kestuse, 2024. aasta eelarve ja eelarve prognoosi kohta algatuse lõpuni või kuni 2026. aastani. Ootame teie vastust hiljemalt 20. novembriks 2023. a. Tagasiulatuvalt on vaja eelarveid korrigeerida selleks, et Statistikaamet saaks OECDle esitada korrektsed andmed rahvusvahelise koostöö toetamise kohta. Osaluskava hõlmab ELTL artiklil 185-l põhinevaid ühisprogramme, teadusuuringute ühise kavandamise algatusi (JPI), ühiseid tehnoloogiaalgatusi (JTI), Euroopa Tehnoloogia- ja Innovatsiooninstituudi (EIT) teadmus- ja innovatsiooni kogukondade teaduskoostööd (KIC), tuleviku ja kujunemisjärgus (FET) partnerlusi, Euroopa Teadustaristute strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava objekte (sh Euroopa teadustaristute konsortsiume (ERIC)), Euroopa innovatsioonipartnerlusi (EIT), ERA-NET ühiskonkursse ning Euroopa Horisont partnerlusi. Lisatud on ka info Eesti osaluse kohta teistes rahvusvahelistes algatustes väljaspool EL partnerlusi, eeskätt NordForski konkurssidel. Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Soola 8 Tartu 51004 Tel 730 0324 [email protected] www.etag.ee Alates sellest aastast viime osaluskava eelarve uuendamist läbi spetsiaalselt selleks loodud veebikeskkonnas https://osaluskava.etag.ee/ . Veebikeskkond võimaldab igal ministeeriumil oma infot jooksvalt uuendada ning vaadata koondtabelit läbi sobivate filtrite. Osaluskava keskkonda sisenemine on personaalne ning selleks kasutatakse Google’i autentimist. Kasutajaks registreerimiseks palume aadressile [email protected] saata oma Google’i konto (gmail) aadress ja oma asutuse nimi. Veebikeskkonna kasutamisel on põhilisteks töövahenditeks menüüd “Osaluskava” ja “Tabelid”. Menüü “Osaluskava” alt näeb osaluskava andmebaasi hetkeseisu kasutades selleks märkeruutude abil sobivaid filtreid. Oluline on kontrollida oma ministeeriumi andmestikku. Alates 2024. aastast palume sisestada andmed ministeeriumite uute nimedega. Andmebaasi väljavõtet uuendatakse automaatselt igal hommikul, kui soovite näha värskeimat seisu, saab alati ülal paremas nurgas vajutada nuppu “Uuenda”. Andmete lisamine ja muutmine käib menüü “Tabelid” kaudu. Andmebaas koosneb 16-st tabelist, partnerluste rahastamise planeerimiseks on tabel “Osaluskava”. Selles tabelis on taotlusvoorude rahastamise kanded rahastajate ja aastate lõikes, üks kanne võib sisaldada rahastusi erinevatest allikatest samal aastal. Tabeliga töötamist lihtsustab, kui rippmenüüst lülitada sisse oma ministeeriumi filter ning kontrollida, kas kõik vajalikud kanded nii toimunud kui tulevaste rahastuste kohta alates 2021. aastast on olemas. Kui mõni osaluskava kande tegemiseks vajalik taotlusvoor on puudu, palume selle lisada tabeli “Taotlusvoorud” alt või paluda seda teha Margit Suurojal ([email protected]). Muude tabelite alt saab sisestada Eesti edukate projektide andmed, mis lõpptulemusena muudab rahastuste ülevaade täpsemaks ja läbipaistvamaks. Menüü “Juhend” alt leiab lühikesed juhised keskkonna kasutamise kohta ning menüü “Struktuur” alt on näha, kuidas andmebaasi tabelid omavahel seotud on. Kõikide keskkonna kasutamisega seotud küsimustega võib julgelt pöörduda Tõnis Eelma ([email protected]) poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Noorma juhatuse esimees Lisa: Ülevaade ELi teaduskoostöö partnerluste ning Eesti osalemise kohta Maarja Adojaan, välisteaduskoostöö osakonna juhataja, ETAG +372 731 7355, [email protected] Margit Suuroja, välisteaduskoostöö osakonna vanemkonsultant, ETAG +372 731 7360, [email protected]  5186680 247650 202 4 0 9800 202 4 left 3302000 Euroopa partnerlused Riigi osalusega euroopa horisondi ja teised partnerlused: JAANUAR 2024 Eesti Teadusagentuur koostaja KOntakt: Eesti teadusagentuur, välisteaduskoostöö osakond ([email protected]) 79000 35000 Euroopa partnerlused Riigi osalusega euroopa horisondi ja teised partnerlused: JAANUAR 2024 Eesti Teadusagentuur koostaja KOntakt: Eesti teadusagentuur, välisteaduskoostöö osakond ([email protected]) sissejuhatus Raamprogrammis „Euroopa horisont“ on märkimisväärne osa tegevustest plaanitud läbi viia riikidevahelises koostöös, Euroopa partnerluste vormis. Partnerluse all mõeldakse seejuures Euroopa Liidu riikide teaduse ja innovatsioonialast koostööd nii era- kui avaliku sektori partnerite vahel (sh kaasates ettevõtteid, tööstust, teadusasutusi, kohaliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi avalikke teenuseid osutavaid asutusi või kodanikuühiskonna organisatsioone) aga ka turu, regulatsioonide või poliitikate väljatöötamist ja rakendamist kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks. Selleks, et neid eesmärke saavutada, on Euroopa horisondi strateegilise planeerimise protsessi olulise osapoolena olnud kaasatud liikmesriikide ministeeriumid: Euroopa Komisjon konsulteeris kõigi liikmesriikidega, selgitamaks välja erinevate riikide prioriteete ja valmidust kavandatavatesse partnerlustesse panustada (nii rahaliselt kui sisuliselt). Suurem osa Euroopa horisondi partnerlustest jätkab eelmises raamprogrammis Horisont 2020 või varem alanud tegevusi ning põhineb olemasolevatel võrgustikel ja koostööl. Seetõttu võivad uue raamprogrammi algusaastatel toimuvad taotlusvoorud olla veel H2020 partnerluste jä tkuks või toimida päris uutel alustel – Euroopa horisondi partnerluste eesmärkidesse panustavad need ühtviisi. Riikidel /rahastajatel tuleb jooksvalt iga-aastaselt otsustada, millistes taotlusvoorudes osaleda ja milliste summadega panustada. Allpool on toodud riigi osalemist nõudvad Euroopa partnerlused, millega ühinemise soovist Eesti konsultatsiooni käigus Euroopa Komisjonile teada andis. Eraldi on välja toodud, kui lähiajal oodatakse infot riigi osaluse kohta kavandatavas taotlusvoorus. Lisaks on toodud info muude rahvusvahelis i ühiskonkursse korraldavate partnerluste kohta, kus Eesti osaleb (CHANSE, NORDFORSK ). Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal Kestlik sinimajandus Vee turvalisuse tagamine Põllumajanduse andmed Põllumajanduse kiirendatud ülemine k : agroökoloogia eluslaborid ja teadustöö infrastruktuurid Loomade tervis ja heaolu Põllumajanduse ohutud ja jätkusuutlikud toidusüsteemid Linnakeskkonna muutuste juhtimine jätkusuutlikuks arenguks Üleminek puhtale energiale Kiipide ühisettevõte Metroloogia Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte Euroopa avatud teaduspilv Kemikaalide riskihindamine Üks tervis , a ntimikroob n e resistentsus Euroopa terviseteaduste partnerlus Pandeemiaks valmistumise partnerlus Personaalmeditsiin Harvikhaigused Tervishoiu ja hoolekande ümberkujundamise partnerlus Innovaatilised VKEd E uroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi i nnovatsioonikogukonnad ERA NET Cofund CHANSE N ORD F ORSK Järgnevatel lehekülgedel on täpsem info kõigi riigi osalust nõudvate partnerluste kaupa. Erinevate partnerluste eesmärkide, partnerite ringi ning plaanitavate tegevuste kohta on võimalik tutvuda Euroopa komisjoni veebilehel: https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-calls/horizon-europe/european-partnerships-horizon-europe_en European Partnership Rescuing biodiversity to safeguard life on Earth "Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal” TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerlus panustab Euroopa Liidu elurikkuse strateegiasse aastani 2030, aidates kaasa , et aastaks 2030 oleks elurikkuse seisund Euroopas paranemas . Luuakse üleeuroopaline strateegiline teadusuuringute töökava elurikkuse alaste uuringute läbiviimiseks. Parandatakse infovahetust riiklike ja Euroopa T&A programmide vahel ja kombineeritakse nende ressursse. Partnerluse tulemusena peaks elurikkuse seiramine Euroopas olema koordineeritud läbi vaatlusjaamade võrgustiku ning kasutajatele jagatakse elurikkuse ja ökosüsteemide teenuste infot elurikkuse teadmiste keskuse kaudu ( EU Knowedge Centre for Biodiversity ). Saadud teadmisi võetakse arvesse erinevates sektorites loodusvarade hindamisel, looduspõhiste lahenduste rakendamisel ja regulatsioonide loomisel. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 165 mln eurot (+ liikmesriikide panused) Kahe esimese aasta (2021-2023) eelarve 132 mln eurot (sh 40 mln eurot EK-lt ) Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 1 150 000 eur ot Keskkonnaministeerium /Kliimaministeerium 400 000 eur ot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 3 3 0 000 eur ot Eesti Teadusagentuur 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Kliima ministeerium : Triin Sellis ( [email protected] ); Taimo Aasma ( [email protected] ) ; Raili Allmäe ( [email protected] ) Andro Truuverk ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Kadri Just ( [email protected] ) ; Kadri Kask ( [email protected] ) Eesti Teadusagentuur : Katrin Saar ( [email protected] ); Priit Kilgas ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Looduse elurikkuse hoidmine ja looduslähedased lahendused on üks EE 2035 aluspõhimõtetest. Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Metsanduse arengukava aastani 2030 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos nelja missioonivaldkonnaga: “Kliimamuutusega kohanemine”, “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ”, “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad” , “Mulla seisund ja toit” . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud ERA - N ET võrgustikud Biodiversa , ERA-MIN , EJP Cofund on Soil, EJP One Health, SusCrop , SusAn , Core Organic , Core Organic Pleiades Network , ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EIP- Agri ja EUPHRESCO . Looduse mitmekesisuse uurimisele ja säilitamisele pühendunud koostöövõrgustik BiodivERsA toetab elurikkuse alast tippteadust ning annab suuniseid bioloogilise mitmekesisusega se o tud poliitika ja majandamise jaoks Euroopas. Eesti on osalenud kõigis Biodiversa ERA - N ET Cofund võrgustikes ( BiodivERsA3, BiodivClim , Biodivscen ja BiodivRestore ). ERA-MIN3 on maavarade teemaline võrgustik, mis algas 2020 aasta l ning millega ka ETAG on liitunud. Esime ses EK kaasrahastusega taotlusvoor us sai rahastuse 2 Eesti teadlastega projekti. 202 3 a. t aotlusvoor us sai rahastuse üks Eesti teadlastega grupp . EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega , sh u uritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumis t, t egeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning p akutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustikus osaleb Eesti Maaülikool ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. V õrgustikus osaleb Ve terinaar- ja Toidulaboratoorium alates 2018. aastast. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahastab 2 projekti , mis algasid 2020. a . ERA - N ET FACCE SusCrop eesmärk on rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kolmes taotlusvoorus ja rahastavad 4 Eesti osalusega teadusprojekti. ERA-N ET CORE Organic eesmärk on tõsta Euroopa mahetoidu ja mahepõllumajanduse teadusressursi kvaliteeti, tähtsust ja kasutust ning luua rahvusvahelise mahetoidu- ja mahepõllumajandusteaduse ühised rahastamisalused. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb võrgustiku tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-N ET Core Organic II, ERA-N ET Core Organic Plus). ERA-N ET Core Organic Cofund lõppes 31.05.2022 ning võrgustiku tegevusi jätkab Core Organic Pleiades Network, mis tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a. ERA-N ET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastab 1 Eesti teadlaste osalusega projekti . ERA-N ET SUSFOOD2 käsitleb kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatus t tagav võrgustik . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastab 1 Eesti teadlaste osaluse ga projekti . ERA-N ET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a. EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid. EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Kuni 202 4 . aasta ni toimunud tegevused Partnerluse taotlus esitati Euroopa Komisjonile (EK) 22. juulil 2021 . a . , EK-lt saadi positiivne hinnang ning p artnerlus alusta s 1. oktoobril 2021. a. Samal ajal kuulutat i välja ka esimene taotlusvoor teemal “ Supporting biodiversity and ecosystem protection across land and sea” . Taotluste hindamistulemustele tuginedes tehti ettepanek rahastada kokku 36 taotlust, neist viies osalevad ka Eesti teadlased. Septembris 202 2 . a. a vanes partnerluse 2. taotlusvoor “ Improved transnational monitoring of biodiversity and ecosystem change for science and society ( BiodivMon )“ . Taotluste hindamistulemustele tuginedes tehti ettepanek rahastada kokku 3 3 taotlust, neist viies osalevad ka Eesti teadlased. 28.03.2023 esitati EK-le partnerluse II faasi taotlus , millele saadi EK-lt positiivne hinnang. Septembris 2023. a. a vanes partnerluse 3. taotlusvoor „ Nature-based solutions for biodiversity , human well-being and transformative change ( BiodivNBS )“. Lisaks jätku sid Horisont 2020 ajal alanud ERA - N ET ide tegevused : ERA-MIN3 ERA - N ET - is viidi läbi 2023. a. ühiskonkurss , kus sai rahastuse 1 Eesti osalusega projekt. ERA - N ET SusAn -is koostati CSRIA ning ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a. ERA - N ET Core Organic 2021. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. ERA - N ET ICRAD 2022 . a. toimuva l projektikonkursi l osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti osalusega projekt . ERA - N ET Susfood2 ja FOSC ühiskonkursil ei osutunud Eesti teadlaste osalusega projektid edukaks. ERA - N ET SusCrop ja FACCE JPI ühiskonkursil 2022. a osalesid rahastajana ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kumb k i 100 000 euroga. Rahastuse sai 1 Eesti osalusega projekt, mida rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . EJP Cofund on Soil 2022 . a teisel avatud projektikonkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium , konkursi tulemused pole veel selgunud . 202 4 . aastal plaanitud tegevused Partnerluse 3. taotlusvooru “ Nature-based solutions for biodiversity , human well-being and transformative change ( BiodivNBS ) “ läbiviimine ja lõplike rahastusotsuste tegemine on plaanitud 202 4 . a. lõpuks . Eesti st osale b rahastajana ETAG eelarvega kuni 150 000 eurot . Partnerluse järgmise taotlusvooru plaanitakse teemal „ Societal Transformation “. Eesti osalus tuleb otsustada 202 4 . aasta esimeses pooles. ERA - N ET ICRAD plaanib korralda da 202 3 . a . kolmanda projektikonkursi, kus rahastajana osaleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot . EUPHRESCO algatas uue projektikonkursi, mis on avatud 202 3 . a . lõpuni. European Partnership for a climate neutral , sustainable and productive Blue Economy " Kestlik sinimajandus ” TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Sinimajanduse partnerluse eesmärk on tagada, et meil oleks terve, jätkusuutlik ja produktiivne ookeani keskkond. Peamisteks tegevusteks on kavandatud sotsiaalmajanduslike sektorite ja teaduse vahelise koostöö parandamine; teadmiste kogumine sinimajanduse roheliseks arenguks; prioriteetide ja investeeringute omavahel vastavusse viimine kogu Euroopas; ning digi- ja teadmistepõhisele kliimaneutraalsele ja säästvale sinimajandusele üleminekule kaasa aitamine. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2022-2027: 150 mln eurot (+ liikmesriikide panused) Eesti poolne eelarve (6a perioodiks): 1 350 000 eur ot Keskkonnaministeeriu m /Kliimaministeerium : 600 000 eur ot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : 300 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Kliima ministeerium : Katarina Viik ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Eve Külmallik ( [email protected] ) ; Argo Peepson ( [email protected] ) Eesti Teadusagentuur : Katrin Saar ( [email protected] ) Priit Kilgas ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga : “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ” Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlus on otseselt seotud mitmete Horisont 2020 ajal või varem alanud ERA - N ET võrgustikega. ERA - NET CoBioTech’i peamine eesmärk on aidata kaasa maailma majanduse fossiilsete toorainete sõltuvusest vabanemisele kestliku biomajanduse arendamise abil. Eesti on osalenud 3 taotlusvoorus, rahastuse on saanud 2 projekti. ERA-NET Blue Bioeconomy keskendub sini-biomajandusele ning ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus, rahastuse on saanud 5 projekti. Viima s e taotlusvoor tähtaeg oli veebruaris 202 2. a . ja tulemused selgusid juunis. ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium toetasid osalust kokku kuni 300 000 euroga. Rahastuse sai 3 Eesti osalusega projekti. “Mikroplast merekeskkonnas” oli JPI Oceans poolt 2018. a. korraldatud ühistaotlusvoor , mille eesmärk oli arendada võimalusi mikroplasti vähendamiseks ja seireks merekeskkonnas. Taotlusvooru rahastajatena osalesid K liima ministeerium ( 150 000 eurot) ja ETAG ( 150 000 eurot) . Rahastuse sai 3 Eesti teadlaste osalusega projekti. Aquatic Pollutants oli kolme JPI (JPI Water , JPI Oceans ja JPI AMR) ühiselt korraldatud taotlusvoor, mille teema oli “ Risks posed to human health and the environment by pollutants and pathogens present in water resources ”. Rahastust ei saanud ükski Eesti teadlaste osalusega projekt. ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kahes taotlusvoorus on osale nud rahastajatena ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Esimeses voorus sai r ahastuse 2 Eesti töörühma osalusega teadusprojekti. Tei ses taotlusvoor us sai samuti rahastuse 2 Eesti töörühma osalusega teadusprojekti . Kuni 202 4 . aasta ni toimunud tegevused ICT-AGRI- FOOD is viidi läbi 2022.a. taotlusvoor . Rahastajatena osale sid ETAG 150 000 euroga ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 100 000 euroga. Rahastuse sai 2 Eesti teadlaste osalusega projekti . Eesti osales partnerluse esimeses taotlusvoorus, mis avanes veebruaris 2023. Eesti osalusega esitati 5 lõpptaotlust, mille hindamistulemused selguvad 2024. a. alguses. Rahastajatena osaleb esimeses taotlusvoorus i ETAG ( 15 0 000 eurot) , Kliimaministeerium (150 000 eurot ) ja Regionaal - ja põllumajandus m inisteerium (100 000 eurot). 202 4 . aastal plaanitud tegevused Partnerluse s „ Kestlik sinimajandus “ kuuluta s välja esimene taotlusvoor u veebruari s 2023. Taotlusvooru tulemused peaksid selguma 1. kv artalis 202 4 . Partnerlus plaanib avada teise taotlusvooru 1. kv artalis 2024. Taotlusvooru teema ja tekst on koostamisel. Water4All: Water security for the planet "Vee turvalisuse tagamine” T OIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse Water4All eesmärk on tagada pikas perspektiivis veega varustatus kõigile - põllumajandusele, tööstusele, loodusele ja inimestele. Partnerlus tegeleb magevee probleemidega: vesi ringmajanduse jaoks; vesi ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks; säästev veemajandus; veekvaliteet ja inimese tervis; veetaristud; veediplomaatia; poliitika kujundamine eelnimetatud valdkondades. Partnerluses käsitletakse erinevaid mageveekogusid: siseveekogud; ülemineku- ja rannikuveed ning maa-alune vesi. Water4All kasutab süsteemset lähenemisviisi ning käsitleb kõike alates lähtest kuni mereni ja arvestab seetõttu igasuguseid mageveevoolude läbitud territooriume: nii linnapiirkondi kui ka maapiirkondi. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 126 mln eurot (+ liikmesriikide panused) Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 1 350 000 eur ot Haridus- ja Teadusministeerium 900 000 eur ot Eesti Teadusagentuur 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Haridus- ja Teadusministeerium : Julia Rosend ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Katrin Saar ( [email protected] ); Priit Kilgas ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Turvaline ja tervist toetav elukeskkond on üks EE 2035 aluspõhimõtetest. Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava EL üleujutuste direktiiv Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise 1992. a konventsioon. Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos kolme missioonivaldkonnaga: “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ”, “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad” , “Mulla seisund ja toit” . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega „Vee turvalisuse tagamine“ on seotud mitmed H2020 ajal või varem alanud ERANet võrgustikud: Kestlikele veesüsteemidele keskendunud JPI Water on loonud järjest mitu ERA - N ET Cofund’i korraldamaks teadlastele ühistaotlusvoorusid . ETAG on osalenud järgmistes: WaterWorks2014 (kaasrahastajana osales ka Keskkonnaministeerium, rahastati ü hte Eesti teadlaste osalusega projekt i ), WaterWorks2017 (rahastati 2 Eesti teadlaste osalusega projekti) ja Aquatic Pollutants ( Eesti teadlaste osalusega projektid rahastust ei saanud). Kuni 202 4 . aasta ni toimunud tegevused Partnerluse „Vee turvalisuse tagamine“ esimes ne taotlusvoor oli teemal „ Water for the future : sustainable water management “ . T äistaotluste tähtaeg o li aprill 2023. ETAG osale s esimeses taotlusvoorus ja ühte Eesti osalusega projekti summas kuni 150 000 eurot (raha oli kahe projekti rahastamiseks, aga pingereas ei saanud EE piisavalt kõrgele kohale). Partnerluse „Vee turvalisuse tagamine“ teine taotlusvoor kuuluta ti välja 2023. a. septemb ris teema l : „ Aquatic Ecosystem Services” . Taotlusvoor toimub kaheastmelisena: eeltaotluste tähtaeg on 13. n ovember 2023 ja täistaotluste tähtaeg on 29. aprill 2024. Valida saab järgnevate alateemade vahel: Mapping , monitoring , and assessment for a better understanding of ecosystem services in a context of changes , from local to global change . Understanding and predicting multiple pressures ( including anthropogenic pressures ) – impact – response relationships in ecosystem services through advanced methods and techniques . New tools and solutions for a better integration of ecosystem services into the management of water resources . 202 4 . aastal plaanitud tegevused Partnerluse „Vee turvalisuse tagamine“ teine taotlusvoor kuulutati välja septembris 2023 ja vooru teema on: „ Aquatic Ecosystem Services”. Taotlusvoor toimub kaheastmelisena: eeltaotluste tähtaeg on 13. november ja täistaotluste tähtaeg on 29. aprill 2024. ETAG plaanib taotlusvoorus osaleda ning rahastada k ahte Eesti teadlaste osalusega projekti summas kuni 300 000 eurot . Kolmanda taotlusvooru ettevalmistamist alustatakse 2024. a. teises pooles ja siis toimub ka teema valimine . ETAG plaanib taotlusvoorus osaleda ning rahastada ühte Eesti osalusega projekti summas kuni 1500 000 eurot. E uropean P artnership for Agriculture of Data "Põllumajanduse andmed” TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Põllumajanduse andmete partnerlus toetab jätkusuutliku ja säästvat põllumajandust rakendamist EL-is kasutades selle seiramiseks digi- ja andmetehnoloogiavahendeid. Partnerlus loob EL-i ülesed andme- ja teabekogud kasutades selleks erinevate ruumiandmete sh. Copernicuse prog r ammi satelliitandmete analüüsi . Uuenduslikud andmetehnoloogiad saavad pakkuda lahendusi põllumajandussektorile, et võimaldada tõhusamat, keskkonnasõbralikumat ja tulusamat tootmist ning tugevdada seiresuutlikust kõigis poliitikavaldkondades. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2023-2027: 331 mln eurot, millest 160 mln eurot liikmesriikide panusena 2023. a. plaanitud eelarve 40 mln eur ot Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eur ot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : 300 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Liis Sipelgas ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Katrin Saar ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärk on IKT valdkonna arendamine (nutikate lahenduste ja e-teenuste eksport, küberturvalisus , tehisintellekti rakendamine jms). Eesti potentsiaalina nähakse eelkõige e-lahenduste (sh suurandmelahenduste) väljatöötamist, uute tehnoloogiate juurutamist ning personaalmeditsiini arendamist ja rakendamist. Seos valdkonna arengukavadega Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Euroopa biomajanduse Strateegia Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Digital Agenda 2020 for Estonia Digiühiskonna arengukava 2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud ERA - N ET võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health, ICT-AGRI -FOOD , SusCrop , SusAn , Core Organic , Core Organic Pleiades Network, ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EIP- Agri ja EUPHRESCO. EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega, sh uuritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumist, tegeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning pakutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustikus osaleb Eesti Maaülikool ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. Võrgustikus osaleb Veterinaar- ja Toidulaboratoorium alates 2018. aastast. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahastab kahte 2020. aastal alanud projekti. ERA - N ET FACCE SusCrop eesmärk on rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kolmes taotlusvoorus ja rahastavad 4 Eesti osalusega teadusprojekti. ERA - N ET ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kahes taotlusvoorus on osalenud rahastajatena ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Esimeses voorus sai rahastuse sai 2 Eesti töörühma osalusega teadusprojekti. Teises taotlusvoor us sai samuti rahastuse 2 Eesti töörühma osalusega projekti. ERA-NET SusAn on kestlike loomakasvatussüsteemide teemaline teadusvõrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus, kuid Eesti teadlaste osalusega projekte ei ole veel rahastatud. ERA-Net SusAn lõppes 28.02.2022. a. ERA-N ET CORE Organic eesmärk on tõsta Euroopa mahetoidu ja mahepõllumajanduse teadusressursi kvaliteeti, tähtsust ja kasutust ning luua rahvusvahelise mahetoidu- ja mahepõllumajandusteaduse ühised rahastamisalused. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb võrgustiku tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-N ET Core Organic II, ERA-N ET Core Organic Plus ). ERA-N ET Core Organic Cofund lõppes 31.05.2022 ning võrgustiku tegevusi jätkab Core Organic Pleiades Network, mis tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a. ERA-N ET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastab 1 Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-N ET SUSFOOD2 käsitleb kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatust tagav võrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastab ühte Eesti teadlaste osalusega projekti . ERA-N ET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a . EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid. EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Kuni 202 4 . aastani toimunud tegevused Partnerlus esitas oma taotluse vooru tähtajaga märts 2023, kuid tagasiside EK poolt oli negatiivne ja partnerlus peab oma taotluse uuesti esitama 2024. a. Lisaks jätkusid Horisont 2020 ajal alanud ERA - N ET tide tegevused: • ERA-MIN3 ERA - N ET -s viidi läbi 2023. a. ühiskonkurss . Rahastajana osales ETAG ja r ahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt . • ERA - N ET SusAn -is koostati CSRIA . ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a . • ERA - N ET Core Organic 2021. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. • ERA - N ET ICRAD 2022. a. toimuva l projektikonkursi l osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti osalusega projekt . • EJP Cofund on Soil 2022. a teisel avatud projektikonkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium , konkursi tulemused pole veel selgunud . 202 4 . aastal plaanitud tegevused Plaanis on esitada partnerluse taotlus uuesti, võttes arvesse EK soovitusi. Taotluse esitamise tähtaeg veebruar 2024. • ERA-NET ICRAD plaanib k orralda da 2023. a. kolmanda projektikonkursi, kus rahastajana osaleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot. • EUPHRESCO algatas uue projektikonkursi, mis on avatud 2023. a. lõpuni. E uropean P artnership Accelerating Farming Systems Transition : A groecology L iving L abs and R esearch Infrastructures "Põllumajanduse kiirendatud ülemine k : agroökoloogia eluslaborid ja teadustöö infrastruktuurid” TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Agroökoloogia partnerluse eesmärk on toetada eluslaborite ja uurimisinfrastruktuuride võrgustiku loomist, et kiirendada agroökoloogiale üleminekut kogu Euroopas. See annab võimaluse katsetada pikaajaliselt, kohaspetsiifiliselt ja reaalselt agroökoloogia põhimõtteid, kaasates võimalikult palju sidusrühmi. Partnerlus pakub põllumajandustootjatele rakendamiseks kohe kasutusvalmis praktikaid, mis on vajalik positiivsete majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude saavutamiseks. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2023-2027: 300 mln eurot, millest liikmesriikide panused ca 251 mln eurot 2023. a. plaanitud eelarve 60 mln eur ot Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eur ot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : 300 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Maarja Malm ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Katrin Saar ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Euroopa biomajanduse Strateegia Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud ERA - N ET võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health, ICT-AGRI -FOOD , SusCrop , SusAn , Core Organic , Core Organic Pleiades Network, ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EIP- Agri ja EUPHRESCO. EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega, sh uuritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumist, tegeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning pakutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustikus osaleb Eesti Maaülikool ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. Võrgustikus osaleb Veterinaar- ja Toidulaboratoorium alates 2018. aastast. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahastab 2 projekti , mis 2020 a algasid . ERA - N ET FACCE SusCrop eesmärk on rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kolmes taotlusvoorus ja rahastavad nelja Eesti osalusega teadusprojekti. ERA - N ET ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kahes taotlusvoorus on osalenud rahastajatena ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Nii esimeses kui teises taotlus voorus sai rahastuse kaks Eesti töörühma osalusega teadusprojekti. ERA-NET SusAn on kestlike loomakasvatussüsteemide teemaline teadusvõrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus, kuid Eesti teadlaste osalusega projekte ei ole veel rahastatud. ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a. ERA-N ET CORE Organic eesmärk on tõsta Euroopa mahetoidu ja mahepõllumajanduse teadusressursi kvaliteeti, tähtsust ja kasutust ning luua rahvusvahelise mahetoidu- ja mahepõllumajandusteaduse ühised rahastamisalused. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb võrgustiku tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-N ET Core Organic II, ERA-N ET Core Organic Plus). ERA-N ET Core Organic Cofund lõppes 31.05.2022. a ning võrgustiku tegevusi jätkab Core Organic Pleiades Network, mis tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a. ERA-N ET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastab ühte Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-N ET SUSFOOD2 käsitleb kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatust tagav võrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastab ühte Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-N ET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a. EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid. EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Kuni 202 4 . aastani toimunud tegevused Partnerlus esitas taotluse 12. aprill il 2023. a. EK-lt saadi positiivse hinnang ja käsil on grandi- ja konsortsiumilepingu sõlmimine. Algas esimese taotlusvooru planeerimine. ETAG plaanib esimeses voorus osaleda ja rahastada ü hte Eesti osalusega proje kti summas kuni 150 000 eurot . Lisaks jätkusid Horisont 2020 ajal alanud ERA - N ET ide tegevused: • ERA-MIN3 ERA -NET - is viidi läbi 2023. a. taotlusvoor . Rahastajana osales ETAG ning r ahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. • ERA - N ET SusAn-is koostati CSRIA. ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a. • ERA - N ET Core Organic 2021. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. • ERA - N ET ICRAD 2022. a. toimuva l projektikonkursi l osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti osalusega projekt . • ERA - N ET Susfood2 ja FOSC ühiskonkursil ei osutunud Eesti teadlaste osalusega projektid edukaks. • ERA - N ET SusCrop ja FACCE JPI ühiskonkursil 2022. a osalesid rahastajana ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kumb k i 100 000 euroga. Rahastuse sai 1 Eesti osalusega projekt, mida rahastab Maaeluministeerium. EJP Cofund on Soil 2022. a. teisel avatud proj ek tikonkursil osales rahastajana Maaeluministeerium , konkursi tulemused pole veel selgunud . 202 4 . aastal plaanitud tegevused Toimu s a groökoloogia partnerlus e grandi - ja konsortsiumilepingu sõlmimine. Esimene taotlusvoor on planeeritud 2024. a. teise pool d e. Eesti osalejaid rahastab ETAG (üks p rojekt summas kuni 150 000 eurot ) ja Regionaal- ja P õllumajandusministeerium (üks projekt summas kuni 100 000 eurot ). • ERA-NET ICRAD plaanib korralda da 2023. a. kolmanda projektikonkursi, kus rahastajana osaleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot. • EUPHRESCO algatas uue projektikonkursi, mis kestab 2023. a. lõpuni. European Partnership for A nimal H ealth and W elfare “Loomade tervis ja heaolu“ TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärk on koguda olulisi teadmisi, et parandada loomade heaolu ja tõhustada nakkushaiguste tõrjet, et toetada loomakasvatust ning kaitsta inimeste tervist. Selleks on vaja tõhustada koostööd uurimis- ja rahastusasutuste, referentslaborite ja erasektori vahel. Aastaks 2030 on seatud eesmärk, et loomade tervise ja heaolu valdkonna uuringute ja innovatsioon on tõhusam, pakkudes uudseid lahendusi prioriteetsete loomataudide ennetamiseks, avastamiseks ja neile reageerimiseks, antimikroobse resistentsuse vastu võitlemiseks ning loomade heaolu parandamiseks. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2023-2027: 240 mln eurot, millest liikmesriikide panused on ca 165 mln eurot 2023. a. plaanitud eelarve 60 mln eur ot Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eur ot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : 300 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Gret-Kristel Mällo ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Priit Kilgas ( [email protected] ) , Margit Suuroja ( [email protected] ) , Katrin Saar ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Euroopa biomajanduse Strateegia Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud ERA - N ET võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health, ICT-AGRI -FOOD , SusCrop , SusAn , Core Organic , Core Organic Pleiades Network, ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EIP- Agri ja EUPHRESCO. EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega , sh u uritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumis t, t egeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning p akutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustikus osaleb Eesti Maaülikool ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. Võrgustikus osaleb Veterinaar- ja Toidulaboratoorium alates 2018. aastast. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahastab kahte 2020. aastal alanud projekti . ERA - N ET FACCE SusCrop eesmärk on rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kolmes taotlusvoorus ja rahastavad 4 Eesti osalusega teadusprojekti. ERA - N ET ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kahes taotlusvoorus on osalenud rahastajatena ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Mõlemas taotlus voorus sai rahastuse 2 Eesti töörühma osalusega teadusprojekti. ERA-NET SusAn on kestlike loomakasvatussüsteemide teemaline teadusvõrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus, kuid Eesti teadlaste osalusega projekte ei ole veel rahastatud . ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a. ERA-N ET CORE Organic eesmärk on tõsta Euroopa mahetoidu ja mahepõllumajanduse teadusressursi kvaliteeti, tähtsust ja kasutust ning luua rahvusvahelise mahetoidu- ja mahepõllumajandusteaduse ühised rahastamisalused. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb võrgustiku tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-N ET Core Organic II, ERA-N ET Core Organic Plus). ERA-N ET Core Organic Cofund lõppes 31.05.2022. a ning võrgustiku tegevusi jätkab Core Organic Pleiades Network, mis tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a. ERA-N ET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastab ühte Eesti teadlaste osalusega projekti . ERA-N ET SUSFOOD2 käsitleb kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatus t tagav võrgustik . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastab 1 Eesti teadlaste osaluse ga projekti . ERA-N ET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a. EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid. EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Kuni 202 4 . aastani toimunud tegevused 2022 . aasta s uvel (juuli-august) viidi läbi partnerluses osalemisest huvitatud asutuste küsitlus. Konsortsiumi koosseis selgus septembris. Partnerluse strateegili n e teaduse ja innovatsiooni tegevuskava (SRIA) valmi s 2023 . a. veebruariks . P artnerluse taotlus esita ti koordinaatori poolt Euroopa Komisjonile 12. aprill iks 2023 , ning see s ai ka Euroopa Komisjonilt heakskiidu . Sügisel-talvel 2023 toimub esimeste taotlusvooru teemade valimine ja nende ettevalmistamine. Sellega seoses võib olla vajadus siseriiklikuks konsultatsiooniks. Lisaks jätkusid Horisont 2020 ajal alanud ERA - N ET tide tegevused: ERA-MIN3 ERA - N ET viidi läbi 2023. a. taotlusvoor . Rahastajana osales ETAG ning r ahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. ERA - N ET SusAn -is koostati CSRIA. ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a. ERA - N ET Core Organic 2021. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. ERA - N ET ICRAD 2022. a. toimuva l projektikonkursi l osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti osalusega projekt . ERA - N ET Susfood2 ja FOSC ühiskonkursil ei osutunud Eesti teadlaste osalusega projektid edukaks. ERA - N ET SusCrop ja FACCE JPI ühiskonkursil 2022. a osalesid rahastajana ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kumbi 100 000 euroga. Rahastuse sai 1 Eesti osalusega projekt, mida rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . ERA-NET ICT-AGRI-FOOD- is viidi läbi 2022. a. t aotlusvoor. Rahastajatena osale sid ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Rahastuse sai 2 Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET ICRAD plaanib korraldada 2023. a. kolmanda projektikonkursi, kus rahastajana osaleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot. EUPHRESCO algatas uue projektikonkursi, mis kestab 2023. a. lõpuni. 202 4 . aastal plaanitud tegevused Partnerlus peaks tegevust alustama 01. jaanuaril 2024. 2024. aastal on plaanitud avanema ka esimene ühiskonkurss . European Partnership on Agriculture for Safe and Sustainable Food Systems " Põllumajanduse ohutud ja jätkusuutlikud toidusüsteemid ” TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerlus koordineerib, ühtlustab ja võimendab üleeuroopalisel ja riiklikul tasandil teadus- ja innovatsioonialaseid tegevusi, et luua jätkusuutlike ja kindlaid toidusüsteeme. Partnerlus pakub teadmistepõhiseid lahendusi toidutootjate ja kodanike vahelise koostöö edendamiseks, et toetada kohalike, riiklike, Euroopa ja ülemaailmsete toidusüsteemide ümberkujundamist. Partnerluse eesmärk on ühiselt välja töötada ja rakendada kogu EL-i hõlmav teadusuuringute ja innovatsiooni partnerlus, et kiirendada üleminekut tervislikule toitumisele, mis on ohutu ja säästvalt toodetud ning mida tarbitakse vastupidavates EL-i ja ülemaailmsetes toidusüsteemides. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2023-2027: 500 mln eurot, millest liikmesriikide panus on planeeritud 350 mln eurot 2023. a. plaanitud eelarve 45 mln eur ot Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eur ot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : 300 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Helena Pärenson ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Katrin Saar ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine “ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Euroopa biomajanduse Strateegia Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud ERA - N ET võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health, ICT-AGRI -FOOD , SusCrop , SusAn , Core Organic , Core Organic Pleiades Network, ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EIP- Agri ja EUPHRESCO. EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega , sh u uritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumis t, t egeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning p akutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustikus osaleb Eesti Maaülikool ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. Võrgustikus osaleb Veterinaar- ja Toidulaboratoorium alates 2018. aastast. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahastab kahte 2020. aastal alanud projekti . ERA - N ET FACCE SusCrop eesmärk on rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kolmes taotlusvoorus ja rahastavad n 4 Eesti osalusega teadusprojekti. ERA - N ET ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kahes taotlusvoorus on osalenud rahastajatena ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Nii e simeses kui teise taotlus voorus sai rahastuse 2 Eesti töörühma osalusega teadusprojekti. ERA-NET SusAn on kestlike loomakasvatussüsteemide teemaline teadusvõrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus, kuid Eesti teadlaste osalusega projekte ei ole veel rahastatud . ERA-N ET SusAn lõppes 28.02.2022. a. ERA-N ET CORE Organic eesmärk on tõsta Euroopa mahetoidu ja mahepõllumajanduse teadusressursi kvaliteeti, tähtsust ja kasutust ning luua rahvusvahelise mahetoidu- ja mahepõllumajandusteaduse ühised rahastamisalused . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb võrgustiku tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-N ET Core Organic II , ERA-N ET Core Organic Plus ). ERA-N ET Core Organic Cofund lõppes 31.05.2022 ning võrgustiku tegevusi jätkab Core Organic Pleiades Network , mis tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a. ERA-N ET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastab 1 Eesti teadlaste osalusega projekti . ERA-N ET SUSFOOD2 käsitleb kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatus t tagav võrgustik . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastab 1 Eesti teadlaste osaluse ga projekti . ERA-N ET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a. EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid. EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Kuni 202 4 . aastani toimunud tegevused Partnerlus esitas taotluse 12. aprill il 2023. a ning sai EK-lt positiivse otsuse . Käimas on grandi-ja konsortsiumilepingu sõlmimine. Lisaks jätkusid Horisont 2020 ajal alanud ERA - N ET tide tegevused: ERA-MIN3 ERA - N ET - is viidi läbi 2023. a. taotlusvoor . Rahastaja osales ETAG ning r ahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. ERA - N ET SusAn-is koostati CSRIA. ERA - N ET Core Organic 2021. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. ERA - N ET ICRAD 2022. a. toimuva l projektikonkursi l osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti osalusega projekt . ERA - N ET Susfood2 ja FOSC ühiskonkursil ei osutunud Eesti teadlaste osalusega projektid edukaks. ERA - N ET SusCrop ja FACCE JPI ühiskonkursil 2022. a osalesid rahastajana ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kumb k i 100 000 euroga. Rahastuse sai 1 Eesti osalusega projekt, mida rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . ERA-NET ICT-AGRI-FOOD- is viidi läbi 2022. a. taotlusvoor. Rahastajatena osale sid ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium . Rahastuse sai 2 Eesti teadlaste osalusega projekti. EJP Cofund on Soil 2022. a teisel avatud konkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium , konkursi tulemused pole veel selgunud. 202 4 . aastal plaanitud tegevused Käimas on grandi-ja konsortsiumilepingu sõlmimine. 202 4. a . esim e ses pooles algab esimese taotlusvooru ettevalmistamine ja teema valimine. Sellega seoses võib olla vajadus siseriiklikuks konsultatsiooniks. ERA-NET ICRAD plaanib korraldada 2023. a. kolmanda projektikonkursi, kus rahastajana osaleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot. • EUPHRESCO algatas uue projektikonkursi, mis kestab 2023. a. lõpuni. Driving Urban Transitions to a sustainable future (DUT) "Linnakeskkonna muutuste juhtimine jätkusuutlikuks arenguks” KLIIMA, ENERGEETIKA JA LIIKUVUS Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerlus aitab ellu viia Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi linnade tegevuskava eesmärke, aidates muuta Euroopa linnad jätkusuutlikuks ja kliimaneutraalseks. Partnerluses on kolm peamist teemat: positiivse energia piirkonnad, juurdepääsetav ja ühendatud linna liikumiskeskkond, rohelisemad linnad ja ringmajandus. Partnerluse mõjul peaks suurenema T&A panustamine ja erinevatel tasanditel koostöö linnade jätkusuutliku arengu tagamiseks. Linnade valitsemine peaks muutuma innovaatiliseks ja kaasavaks, ning linnad peaksid muutuma jätkusuutlikuks ja vähenenud ökoloogilise jalajäljega atraktiivseks elukeskkonnaks. Samuti aitab partnerlus suurendada linnade innovatsiooni võimekust ja pakub teadmisi, oskusi ja tööriistu, mis toetavad üleminekut jätkusuutlikkusele ja kliimaneutraalsusele. Partnerluse eelarve Kogueelarve 202 2 -202 8 : 130 mln eurot (+ liikmesriikide panused) Eelarve 2023 : 18,5 mln eurot Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 1 20 0 000 eur ot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /Kliimaministeerium : 7 5 0 000 eur ot Eesti Teadusagentuur : 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Kliimaministeerium : Raili Allmäe ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Priit Kilgas ( [email protected] ); Maria Habicht ( maria.habich [email protected] ), Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Seos fookusvaldkonnaga “Nutikad ja kestlikud energialahendused”. “ Eesti 2035” on identifitseerinud elukeskkonna arendamise ühe prioriteedina. Seos valdkonna arengukavadega Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “ K liimaneutraalsed ja nutikad linnad” . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud mitmed H2020 ajal või varem alanud ERA - N ET võrgustikud: ENUTC (ERA-NET Urban Transformation Capacities ) tugineb JPI Urban Europe strateegilisele kavale. 2021. a . alguses kuulutati välja ühistaotlusvoor linnade jätkusuutlikku ümberkujundamise teemal. Taotlusvoorus osales rahastajana ETAG ning rahastuse sai 2 Eesti teadlaste osalusega projekti . JPI Urban Europe ( Eesti liitunud 2018, osaleb Rahandusministeerium) on partnerlus, mis tegeleb linnade jätkusuutliku arengu toetamise ja ühistaotlusvoorude korraldamisega. Partnerlusega on seotud Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tegevused: EIT Climate -KIC, EIT Urban Mobility . Kuni 202 4 . aasta ni toimunud tegevused 2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi eestvedamisel toimus mais ja juunis riiklik konsultatsioon prioriteetsete teemade osas partnerluse kolme peamise teemavaldkonna raames. Eesti huvigruppidelt leidsid toetust kõik kolm teemavaldkonda (15-minuti linn, positiivse energia piirkonnad, linnade ringmajandused). Aasta jooksul koostatud ja viimistletud partnerluse taotlus esitati koordinaatori poolt Euroopa Komisjonile 19. oktoobril 2021. a. 2022 Partnerlus alustas tegevust 01. jaanuaril 2022, misjärel valmistati ette esimese ühistaotlusvooru (DUT Call 2022) tekst. Taotlusvoor avanes sptembris . ETAG ja MKM osalevad esimeses taotlusvoorus kumbki 150 000 euroga. 2023 18. aprilliks esitati koordinaatori poolt Euroopa Komisjonile partnerluse jätkutaotlus. Selgusid esimese ühistaotlusvooru tulemused – Eestist sai rahastuse kolm projekti, mida rahastavad ETAG, Kliimaministeerium ja Euroopa Komisjon. Grandilepingud edukate projektidega sõlmitakse sügisel 2023. Se p tembris 2023. avanes ka teine ühistaotlusvoor (DUT Call 2023) , mis jääb avatuks kuni 21. novembrini 2023. Taotlusvoorus osalevad rahastajatena ETAG ja Kliimaministeerium, kumbki 150 000 euroga. Eeltaotluste vastavuskontroll viiakse läbi detsembris. Partnerlus korraldas lisaks Euroopa Komisjoni vahenditest eraldi väiketoetuse meetme taotlusvooru ( Urban Doers Grant). Eestist sai rah a stuse üks taotlus. 202 4 . aastal plaanitud tegevused Eeltaotluste hindamine viiakse läbi veebruaris 202 4 . Edukalt hinnatud eeltaotlused kutsutakse täistaotluste faasi märtsis 202 4 . Täistaotluste esitamise tähtaeg on 30 . a prill 202 4 , misjärel viiakse läbi vastavuskontroll ja hindamine. Hindamisotsused ja rahastusotsused tehakse juulis 202 4 . Projektide algus on september 202 4 kuni jaanuar 202 5 . European Partnerhip for Clean Energy Transition "Üleminek puhtale energiale” KLIIMA, ENERGEETIKA JA LIIKUVUS Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärgiks on aidata kaasa ja kiirendada puhtale energiale ülemineku t erinevates eluvaldkondades, et muuta Euroopa kliimaneutraalseks aastaks 2050. Partnerlus hõlmab nii energiasüsteeme kui seotud tehnoloogiaid. Taotlusvoorud toimuvad aastatel 2022-2027. Viimased projektid lõpevad ilmselt 2031. aastaks. Strateegiline teadusuuringute ja innovatsioonikava, mille koostamisse panustas üle 500 inimesi, valmis 2020. a astal ning sai Euroopa Komisjoni poolse heakskiidu 2020 .a. novembris. Partnerluse fookuses on TAI tegevused , mis aitavad kohandad a süsteemid ümber piirkondlikele vajadustele vastavaks; aitavad kaasa taastuvate energiaallikate kättesaadavusele; tõenduspõhise energia- ja kliimapoliitika kujundami sel e ; hoonestatud keskkonna, transpordi, tööstuse ja muude sektorite üleminek ule puhtale, madala süsinikuheitega energiale . Eesmärgiks on puhtale energiale üleminekut toetav innovatsioonikeskkond ja panustamine ressursitõhusa energiasüsteemi loomisesse nii ökoloogilises kui ka majanduslikus mõttes; heitevaba energiasüsteemi rajamine transpordi, hoonete, tööstuse ja põllumajanduse süsinikuheite vähendamiseks Euroopas; tarbijate ja tootvate tarbijate aktiivsem osalemine nõudluspõhises süsteemis ning selle integreerimine energiasüsteemi; energiasüsteem, mis vastab kõikide ühiskonna osapoolte vajadustele nii linnas kui maal . Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 330 811 681 mln eurot , milles t 99 243 505 eurot on EK panus , 204 370 000 eurot liikmesriikide panus ja 27 198 176 eurot osalejate omavahendid. Eelarvest on 210 mln eurot ette nähtud kahe taotlusvooru läbiviimiseks aastatel 2022 ja 2023 ning iga -a astaste avatud konkursside läbiviimiseks aastatel 2022-2027. Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 1 9 50 000 eur ot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /Kliimaministeerium : 1 50 0 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Kliimaministeerium : Irje Möldre ( irje.mö[email protected] ) , Andro Truuverk ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Maria Habicht ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna “Nutikas ja kestlik energia” eesmärkide seas on nii energiatõhususe tõstmine kui vähema süsinikuheitega energiatootmise võimaluste kasutusele võtmine. Seos valdkonna arengukavadega Eesti energia arengukava 2030 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooni g a: “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad” (eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050) . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlus on seotud H2020 ajal alanud ERA - N ET iga “ Cross-thematic ERA-NET on Applied Geosciences ”, milles Eesti st osales Geoloogiateenistu s . ERA - N ET on seotud süsinikdioksiidi kinnipüüdmise , kasutamise ja ladustamise teemadega. Lisaks on partnerluse eelkäijateks „ ERA-NET Cofund actions supporting Joint Actions towards increasing energy efficiency in industry and services “ ; „ Supporting Joint Actions on demonstration and validation of innovative energy solutions “ ; „ ERA-NET Co f und Enhanced cooperation in Digitalisation of Energy Systems and Networks “ ; „ Joint Actions towards the demonstration and validation of innovative energy solutions “ ; „ Joint programming actions to foster innovative energy solutions “ ; „ Positive Energy Districts and Neighborhoods for urban energy transitions “ ; „ Supporting Joint Actions on demonstration and validation of innovative energy solutions “ , kuid nendes ERA - N ET tides Eesti ei osalenud. Kuni 202 4 . aasta ni toimunud tegevused Esimene taotlusvoor on lõppenud, taotlused on hinnatud ja rahastatavate projektide nimekiri on rahastajate poolt heaks kiidetud. Hetk e l käib konsortsiumilepingute ja rahastuslepingute ettevalmistamine. Rahastuse sai 3 Eesti teadlaste osalusega projekti. Neist ühte , Eesti partneri koordineeritavat, rahastab ETAG ja kahte Kliimaministeerium. 20. s eptembril 2024. a. avanes 2. taotlusvoor . Eeltaotluste esitamise tähtaeg on 22. n ovember . 23. märtsil esitati EK-le partnerluse jätkutaotlus, mis sai positiivse tulemuse ja rahastuse p e rioodiks 2028-2030 . 202 4 . aastal plaanitud tegevused Aasta algab hindamisprotsessi lõpetamisega 10. jaanuariks . Hindajate konsensuskoosolekud toimuvad 15-17.jaanuaril 2024. 25. ja anuari ks saadetakse osalejatele hindamistulemused ning samal päeval avaneb täistaotluste esitamise keskkond eeltaotluste faasi edukalt läbinutele , Eeltaotluste hindamist puudutavate vaiete esitamise tähtaeg on 26. veebruar. Täistaotluste esitamise tähtaeg on 23. m ärts 2024 . Juuli keskel selguvad hindamistulemused . Hindamiseks on planeeritud aeg 8 .0 4 – 13 .0 5 .202 4 . Konsensuskoosolek toimub 21-24.05.2024 . Rahastamise aluseks olev pingerida peab olemas olema 30 . maiks . 3. juu n il saadetakse rahastavatele organisatsioonidele finantseerimisettepanekud. 26 . juuniks koostatakse rahastuse saavate projektide lõplik nimekiri. Juuli keskel saadetakse taotlejatele hindamistulemused , mille kohta saab vaide esitada augusti keskpaigani. Projektid peavavad algama ajavahemikus 1. september-15. detsember 2024. Algab uue taotlusvooru ettevalmistamine. Chips Joint Undertaking ( fka Key Digital Technologies Joint Undertaking ) “ Kii pide ühisettevõte ” (end. "Võtmetähtsusega digitehnoloogiate ühisettevõte” ) DIGIVALDKOND, TÖÖSTUS JA KOSMOS Juriidiline vorm Institutsionaliseeritud partnerlus art. 187 ja EL Nõukogu määruse 2023/1782 alusel Lühikirjeldus Partnerluse eesmärgiks on saavutada suures mahus tehnoloogilis e võimekuse tõst mi st ning toetada sellega seotud teadus- ja innovatsioonitegevust kogu liidu pooljuhtide väärtusahelas, et võimaldada t ipptasemel , järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogia ja kvanttehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu ning väljakujunenud tehnoloogiate innovatsiooni ; t ugevdada kiibialgatuse raames liidu kõrgtasemel projekteerimise, süsteemide integreerimise ning kiipide tootmise võimekust, suurendades seeläbi liidu konkurentsivõimet ; samuti aidata kaasa rohe- ja digipöördele, eelkõige vähendades elektrooniliste süsteemide kliimamõju, parandades järgmise põlvkonna kiipide kestlikkust ja tugevdades ringmajanduse protsesse ; s oodustada kvaliteetsete töökohtade loomis t pooljuhiökosüsteemis ning käsitled a sisseprojekteeritud turbe põhimõtteid, mis kaitseb küberohtude eest. Teemad: tarkvara, riistvara, mikro ja nanoelektroonika , pooljuhid, kiibid, tööstus (digitaliseerimine), turvalisus, energeetika, mobiilsus, digiühiskond, süsteemide süsteemid, manustatud süsteemid, komponendid ja moodulid, protsessi tehnoloogiad, materjalid, valmistamine, AI, ühendatavus , arhitektuur ja disain, kvaliteet, korratavus, usaldusväärsus, küberturvalisus . Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: ligi 11 mld eurot Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 4 650 000 eur ot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 4 200 000 eur ot Eesti Teadusagentuur 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium : Mikk Vahtrus ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Rebekka Vedina ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus: Anna-Liisa Laarits ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärk on IKT valdkonna arendamine (nutikate lahenduste ja e-teenuste eksport, küberturvalisus , tehisintellekti rakendamine jms). Eesti potentsiaalina nähakse eelkõige e-lahenduste (sh suurandmelahenduste) väljatöötamist, uute tehnoloogiate juurutamist ning personaalmeditsiini arendamist ja rakendamist. Seos valdkonna arengukavadega Digital Agenda 2020 for Estonia Digiühiskonna arengukava 2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Otsene eellane: JTI ECSEL ( Eesti st osales Eesti st Küberneetika Instituut, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osales vaatlejana). ERA - N ET võrgustikest on partnerlusega seotud: CHIST-ERA, M-ERA.Net , QuantERA II, FLAG-ERA . M-ERA.Net on Euroopa materjaliteadust ja -tehnoloogiat rahastavate organisatsioonide ja programmide võrgustik. Praeguse M-ERA.Net3 eelnevad projektid olid M-ERA.Net ja M-ERA.Net 2 , milles kõigis ETAG on osalenud. ETAG on osalenud enamuses võrgustiku korraldatud ühistaotlusvoorudest . Kokku on rahastatud 10 Eesti teadlaste osalusega projekti. CHIST-ERA edendab läbimurdevõimelisi multidistsiplinaarseid ja rahvusvahelisi IKT-teaduse ja -tehnoloogia uuringuid. Rahastajana on osalenud ETAG ning r ahastuse on saanud kokku 5 Eesti osalusega projekt i . QuantERA II on kvantteh noloogia alane võrgustik, mille eesmärk on pikas perspektiivis jõuda transformatiivsete rakenduste ja toodeteni. Esimeses taotlusvoorus sai rahastuse 1 Eesti teadlastega projekt. Teine taotlusvoor on käimas. Mõlemas voorus osales rahastajana ETAG. FLAG-ERA eesmär giks on toetada tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatustega (FET Flagships ) seotud uuringuid . Rahastajana on osalenud ETAG. Eesti teadlaste osalusega projekte on rahastatud 4. Kuni 202 4 . aasta ni toimunud tegevused KDT JU loodi ametlikult 2021. a ning 16. detsembril avati KDT esimene (2021. a) voor. 2021. a voor koosnes kolmest paralleelsest taotlusvoorust (IA – I nnovation A ction , RIA – R esearch and I nnovation A ction ja CSA – C oordinating and S upport A ction ). IA ja RIA jagunesid omakorda avatud taotlusvooruks ja fookusteemadega taotlusvooruks . Taotlusvoorude tähtaeg oli 27. aprill 2022, kokku esitati 29 taotlust, millest rahastati 15. Ühe projektiga liitus hiljem ka Eesti s registreeritud ettevõte. Eesti esimest taotlusvooru ei rahastanud. 2022: Toimus KDT teine (2022. a) voor, mis avati 3. mail ning mille tähtaeg oli 21. septembril. 2022. a. voor koosnes kahest paralleelsest taotlusvoorust (IA ja RIA). Taotlusvoorudes esitati kokku 27 taotlust . Kokku otsustati rahastada 12 projekti: 5 IA projekti ja 7 RIA projekti. Üheski rahastatud projektis Eesti partnerit ei olnud. 2023 : Toimus KDT kolmas (2023.a) kolme paralleelse taotlusvooruga voor, mis avati 7. veebruaril ning suleti 3. mail (1 IA ja 2 CSA vooru) ja 19. septembril ( kaheetapilised IA ja RIA voorud , mis omakorda jagunesid avatud ja fookusteemadega voorudeks) . Taotlusvoorudes esitati kokku 34 taotlust, sh kaks taotlust kolme Eesti partneri ga : kaks ettevõtet ja ülikool . 21. s eptembril jõustus kiibimäärus ning ühtlasi KDT JU muutmine Chips JU-ks . Chips JU on peamine kiibimääruse rahastusmeede, millega kaasne b partnerluse rahastuse kasv ja täiendavad tegevused. EL poolne toetus suurene b 4,175 mld euroni ning lisandu vad järgmised tegevused: • integreeritud pooljuhitehnoloogiate projekteerimise kõrgetasemelise ulatusliku suutlikkuse arendamine projekteerimisplatvormi loomise kaudu ; • olemasolevate katseliinide tõhustamine ja uute täiustatud katseliinide arendamine; • kõrgtehnoloogilise ja insenertehnilise suutlikkuse arendamine, et kiirendada kvantkiipide uuenduslikku arendamist; • pädevuskeskuste võrgustiku loomine. Nende lisa tegevuste käivitamine toimub kiibialgatuse raames Digitaalse Euroopa programmi vahenditega . Euroopa horisondi vahenditega rahastatakse tavapärased avatud ja fookusteemadega taotlusvoorud, mis jagunevad kiibialgatuse voorudeks ja üldisteks voorudeks. Eesti osale s CHIST-ERA 2021. a ja 2023. a. jätkukonkurs side l . Rahastajaks o li ETAG ning 2021. a. taotlusvoorus sai rahastuse kaks Eesti teadlaste osalusega projekti. 2023. a. ta otlusvoorus edukaid Eesti osalusega projekte ei olnud. M-ERA.Net 3 esimese s taotlusvoorus sai rahastuse 1 Eesti teadlastega projekt. Teisel, 2022.a. taotlusvoorus sai rahastuse 3 Eesti teadlaste osalusega projekti. Avanes 2023.a . taotlusvoor , milles osaleb rahastajana ETAG eelarvega kuni 150 000 eurot . QuantERA II esimese s taotlusvoorus sai rahastuse 1 Eesti teadlaste osalusega projekt . Avanes 2023.a . taotlusvoor , kus ETAG osale b eelarvega kuni 150 000 eurot. Eesti on osalenud k olmes FLAG-ERA taotlusvoorus ning rahastanud kokku 4 Eesti teadlaste osalusega projekti. Viidi läbi FLAG-ERA 2023.a taotlusvoor , milles ETAG osale s eelarvega 150 000 eurot . Rahastuse sai üks Eesti teadlastega projekt. 202 4 . aastal plaanitavad tegevused Esimes t e Chips JU taotlus vooru de läbiviimine. Projekteerimisplatvormi taotlusvoor avatakse 2023.a lõpus, katseliinide esimene voor avatakse 2023.a lõpus ja teine voor 2024.a lõpus; liikmesriikide poolt eelnevalt määratud pädevuskeskuste voor avatakse 2024.a alguses. MKM plaani b taotlusvoore rahastada kuni 600 000 euroga ning ETAG 150 000 euroga . Käivad ettevalmistused M-ERA.Net3 jätkukonkursi ks , mis plaanitakse välja kuulutada 202 4 . a. märtsis . 202 4 .a. alguses peab otsustama ühiskonkursil osalemise. European Partnership on Metrology "Metroloogia” DIGIVALDKOND, TÖÖSTUS JA KOSMOS Juriidiline vorm Institutsionaliseeritud partnerlus art. 185 alusel Lühikirjeldus Partnerluse eesmärk on edendada metroloogiaalaseid teadusuuringuid ja luua Euroopa temaatilised metroloogiavõrgustikud ( European Metrology Network, EMN ). Võrgustike eesmärgiks on Euroopa metroloogiainstituutide ja –keskasutuste koostöö s erineva id valdkondi või tehnoloogiaid puudutavate küsimuste lahendami ne ühiskonna, tööstuse ja seadusloome vajadustele vastavalt. Partnerlust koordineerib EURAMET (Euroopa regionaalne metroloogiaorganisatsioon), https://metpart.eu/. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: üle 700 mln eurot , EL osalus 300 mln eurot , se llele lisandub erasektor i osalus Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 1 75 0 000 eur ot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 1 75 0 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium : Triinu Sillamaa ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Metrosert AS : Aigar Vaigu ( [email protected] ) , Mari Aru ( [email protected] ) Toomas Kübarsepp ( [email protected] ) Eesti Teadusagentuur : Rebekka Vedina ( [email protected] ); Priit Tamm ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Seotud vähemalt kahe fookusvaldkonnaga: “Digilahendused igas eluvaldkonnas” ja “Nutikad ja kestlikud energialahendused”. Metroloogilised mõõtmised panustavad erinevatesse eluvaldkondadesse- ja tehnoloogiatesse. Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus - ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203 5 Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerluse otsene eel käija on Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogramm EMPIR. Eesti st osales AS Metrosert ning assotsieerunud liikmena Tartu Ülikool. Kuni 202 4 . aasta ni toimunud tegevused Koos EURAMET-i (Euroopa Metroloogia Institutsioonide Assotsiatsioon) ja teiste riiklike metroloogiakeskustega, kelleks Eesti poolt on Metrosert AS, toimus partnerluse ettevalmistamine. F ookuses o li väliste partnerite kaasamine. Partnerluse raames on loodud 11 metroloogiavõrgustikku (EMN), millest Metrosert osaleb neljas: Climate and Ocean Observation , Quantum Technologies, Smart Electricity Grids ja Smart Specialisation in Northern Europe. 2021. aastal toimusid esimesed taotlusvoorud, milles osutus edukaks ka 1 Eesti osalusega projekt (digitaalsete alajaamade metroloogia). 2022. aastal toimus teine taotlusvoor, kus osutusid edukaks 3 Eesti osalusega projekti (kaks optika valdkonna ning üks digitaalse metroloogia valdkonna projekt). Teemade raskuskese on metroloogial tööstuse heaks, metroloogia fundamentaalalustel, teadusvõimekuse tõstmisel ja standardimistegevustesse panustamisel, lisaks võimekuse tõstmise ( capacity building ) tegevuste lisavoor, mis katab kogu partnerlust. Metrosert on osalenud kõigis senistes taotlusvoorudes, kokku on käimas 4 projekti: • Metrology for digital substation instrumentation (2021) •New Calibration Standards and Methods for Radiometry and Photometry after Phaseout of Incandescent Lamps (2022) • Fundamental principles of sensor network metrology (2022) • Self-calibrating photodiodes for UV and exploitation of induced junction technology (2022) 2023.a voorud avati 11. v eebruaril ning suletakse 2. oktoobril , tulemused selguvad novembri lõpus . Voorude maht on 51 mln eurot . 202 4 . aastal plaanitavad tegevused 2024.a voor avatakse veebruaris, maht on 51 mln eurot (KOM rahastuse osa) . Teemadeks rohepööre (30 mln eurot), digitaalne metroloogia (13 mln eurot), teadusvõimekuse tõstmine (3 mln eurot), panustamine standardimistegevustesse (5 mln eurot). Taotlusvoorude info: metpart.eu European High Performance Computing Joint Undertaking "Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte” DIGIVALDKOND, TÖÖSTUS JA KOSMOS Juriidiline vorm Institutsionaliseeritud partnerlus art. 187 alusel Lühikirjeldus Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse (nn superarvuti) võrgustiku loomine ning teadus- ja arendustegevus. Kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutatakse äärmiselt mahukate, keeruliste ja kiirete arvutuste jaoks, mida ei saa sooritada tavaarvutitega. Vastavad meetodid hõlmavad modelleerimist ja simulatsiooni, keerukat andmeanalüüsi ning visualiseerimist, mida kasutatakse paljudes teaduslikes, masinaehituslikes, tööstuslikes, ärilistes ja avaliku sektori rakendustes. Näiteks personaal- ja täppismeditsiinis, looduskatastroofide prognoosis/ennetuses, tööstuses ja ettevõtluses ning riigi julgeolekus ja kaitses. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 2,348 mld eurot 2021. aasta eelarve: hinnanguliselt 420 mln eurot 2022. aasta eelarve: 1,374 mld eurot 2023. aasta eelarve: 454 mln eurot (331,3 mln eurot - DEP; 122,8 mln eurot - HE) Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 4 150 000 eur ot Haridus- ja Teadusministeerium: 3 0 00 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 1 150 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Haridus- ja Teadusministeerium : Toivo Räim ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Ekspert: Tartu Ülikool , Ivar Koppel ( [email protected] ) Eesti Teadusagentuur : Rebekka Vedina ( [email protected] ); Priit T amm ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärk on IKT valdkonna arendamine (nutikate lahenduste ja e-teenuste eksport, küberturvalisus , tehisintellekti rakendamine jms). Seos valdkonna arengukavadega Halduspoliitika programm 2020-2023 Infoühiskonna arengukava 2020 Digiühiskonna arengukava 2030 Eesti teadus - ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203 5 Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusse on panustanud erinevad varasemad partnerlused ja tegevused: EuroHPC JU (2018) 2014-2015 ja 2016-2017 – „e- Infrastructures “ taotlusvoorud 2018-2020 – „ European Data Infrastructure “ taotlusvoorud: Pan- European High Performance Computing infrastructure and services (PRACE) HPC PPP - Centres of Excellence on HPC Support to the governance of High Performance Computing Infrastructures Centres of Excellence in exascale computing LUMI konsortsium EuroCC kompetentsikeskused Kuni 202 4 . aastani toimunud tegevused EuroHPC infrastruktuuri alased tegevused Pre-exascale superarvutid: 1. LUMI - LUMI superarvutuskeskuse töö alga s märtsis 2022. a. - LUMI-C süsteem osutab arvutusteenuseid. Installeeriti LUMI-G. LUMI Plaan on pakkuda arvutiressursse EuroHPC 2023. aasta märtsikuu esimesele nn. Extreme Scale Access konkursile. - LUMI superarvuti saavutas 14. novembril 2022 USA-s Dallases toimunud SC22 konverentsil avaldatud uues maailma kiireimate superarvutite Top500 nimekirjas kolmanda koha. LUMI on kiireim superarvuti Euroopas. - Destination Earth arendamise esimese etapiajal on LUMI üks peamisi platvorme kahe esimese digitaalse kaksiku ( Climate & Extremes DTs ) arendamiseks. 2. LEONARDO - LEONARDO arvuti inauguratsioon 24.11.2022.a Bolognas . Üldiseks kasutamiseks avat i 2023.a jaanuaris. - Eesmärk pakkuda ressursse EuroHPC Extreme Scale Access konkursile. 3. MareNostrum 5 Toimus uus hange. Arvutikeskus on valmis esimeste arvutikomponentide saadetiste vastuvõtuks. Peta- scale arvutid: Vega (Sloveenia), MeluXina (Luksemburg), Karolina (Tšehhi), Discoverer (Bulgaaria) ja Deucalion (Portugal) on hangitud ja töötavad. Keskmise tasemega superarvutid ja majutuslepingud: Call to identify hosting entities for first exascale HPC (300 mln eurot -EU) Call to identify hosting entities for mid -range HPCs (48 mln eurot -EU) Access and allocation of EuroHPC computing resources and services (5 mln eurot ) - Cancelled Call for Expression of Interest for Hosting Entities who wish to upgrade EuroHPC supercomputers . Call for expression of interest for the hosting and operation of European quantum computers integrated in EuroHPC supercomputers (52 mln eurot ) Operating Grants to cover Union’s share of energy costs on operational costs of EuroHPC Supercomputers (12 mln eurot ) European HPC Application Support service (5 mln eurot ) Federation of supercomputing and data resources (40 mln eurot -EU) Study for hyper-connectivity for HPC resources (900000 eurot ) Tehnoloogia -Teadusuuringud ja innovatsioon (R&I) Large-scale European initiative for high -end processors and/ or accelerators for High Performance Computing (HPC) based on RISC-V software and hardware ecosystem . Rahvusvaheline koostöö Development of strategic research and innovation partnerships in HPC with third countries like Japan , Brazil , USA and India. (5 mln eurot ). Rakendused ja tippkeskused CALL ON CENTRES OF EXCELLENCE FOR HPC APPLICATIONS (45 mln eurot -EU) Centres of Excellence preparing applications in the Exascale era Centres of Excellence for supporting supercomputing applications for Science and Innovation CALL - New algorithms for applications on European exascale supercomputers (5 mln eurot ) Kasutamise juhtimine ja oskused National Competence Centres for High Performance Computing (40 mln eurot ) Networking and coordination of national HPC Competence Centres and Centres of Excellence (3 mln eurot ) Development of EuroHPC Training Platform (2 mln eurot ) USER Forum Project (1 mln eurot ) 2022 .a EuroHPC JU taotlusvoorud (su lgudes on plaanitud EL panus, millele lisanduvad riikide panused; tegevused ja summad lõplikult kinnitamata): 2nd calls to identify hosting entities for a second exascale HPC and mid -range HPC-s Procurement for first exascale HPC (250 mln eurot) Procurement for peta and pre-exascale HPC-s (120 mln eurot) Procurement for quantum computers or simulators (40 mln eurot) FPA to develop the first large-scale European Open Hardware Initiative (100 mln eurot) FPA to develop the European software stack (55 mln eurot) New algorithms for applications on European exascale supercomputers (5 mln eurot) HPC training activities ( incl virtual EuroHPC Academy ) (10 mln eurot) User Forum pilot project (3 mln eurot) Connected and federated supercomputers (150 mln eurot) 2023.a alustas tegevust HPC kompetentsikeskuste jätkuprojekt, milles osaleb ETAIS. Tegemist on kõigi EuroHPC JU liikmete ühisprojektiga, milles igal riigil on oma osa ja mis kestab 3 aastat (2023-2025). Eesti tegevuste eelarve on kokku 2 mln eurot, millest 50% katab Eesti riik ise. 2023.a katab Eesti 333 333 eurot ja sama palju maksab ETAIS- ile EuroHPC JU. 2023.a toimus 9 taotlusvooru, s h tippkeskuste konkursite teemadeks olid: Personalised Medicine / Digital Twin of the human body Human Brain research & neurological disorders Energy: optimising energy consumption and supporting the transition to a reliable and low carbon and clean energy society Performance optimisation : analysis and assessment , tools and optimisation and productivity services for HPC academic and industrial code (s) ( including support to selected Centres of Excellence ). 202 4 . aastal plaanitavad tegevused 2023.a lepiti kokku, et uue superarvuti võõrustajaks saab Rootsi ning uue exascale superarvuti võõrustajaks saab Jules Verne kontsortsium Prantsusmaal. Samuti sõlmiti lepinguid kuue Euroopa asukohaga EuroHPC kvantarvutite majutamiseks ja haldamiseks. European Partnership on European Open Science Cloud "Euroopa teaduspilv” VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS Juriidiline vorm Ühise kavandamise põhimõttel loodud partnerlus Lühikirjeldus EOSC on üle- euroopaline virtuaalne tööriist, mille eesmärk on muuta teadus veelgi efektiivsemaks ja produktiivsemaks võimaldades Euroopa teadlastel jagada, analüüsida ja taaskasutada teadusandmeid usaldusväärses keskkonnas olenemata teadusvaldkondadest, tehnoloogiatest ja riigipiiridest. EOSCi loomisesse panustavad Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide kõrval ka paljud Euroopa teadustaristud ja e-infrastruktuurid. Partnerluse osapoolteks on EOSCi põhikoordinaator EOSC Assotsiatsioon, Euroopa Komisjon ja liikmesriikide esindajatest koosnev EOSC Steering Board . Liikmeskond üle 250 Euroopa organisatsiooni, Eestist osaleb HTMi volitusel TÜ (Eesti teadusarvutuste infrastruktuuri ETAIS juhtpartner). EOSC portaal: https://eosc-portal.eu/ Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 490 mln eurot (+ liikmesriikide panused) Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 140 000 eur ot Haridus- ja Teadusministeerium: 140 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Haridus- ja Teadusministeerium : Aile Tamm ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Rebekka Vedin a ( [email protected] ) ; Priit Tamm ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärk on IKT valdkonna arendamine. Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021-2035 . Kultuuri arengukava 2021-2030 , mis esitatakse lähiajal Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks . Seos Euroopa horisondi missioonidega Läbivalt toetab kõiki Euroopa horisondi missioone. Teadustaristu programmis 2021-2022 vii di läbi EOSCiga seotud taotlusvoorud, mis keskenduvad “Vähi” ja “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ” missioonidele. Teadustaristu programmis 2023-2024 plaanitakse EOSCiga seotud tegevusi, mis panustavad „Kliima“ missiooni. Nendes taotlusvoorudes riigi rahalist panust ei eeldata . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusele on eelnenud mitmed varasemad tegevused: High Performance Computing ( EuroHPC ), Horisont 2020 partnerlused Robotics ja Big Data Value ( Euroopa horisondis liideti uueks partnerluseks “ Artificial Intelligence , Data and Robotics ”). Kuni 202 4 . aasta ni toimunud tegevused Jätkus EOSC elluviimine: EOSC Assotsiatsiooni operatiivsuse suurendamine, liikmeskonna kasv. EOSCi põhifunktsionaalsuste ja autoriseerimissüsteemi väljaarendamine, teadustaristute ja e-infrastruktuuride teenuste liidestamine EOSCiga . Jätkus EOSCi arendamine erinevatel tasanditel. 2021 uuendas EOSC Assotsiatsioon EOSCi strateegilist raamistikku (SRIA), mis on aluseks 2023-2024 EOSCi tegevustele Euroopa Horisondi teadustaristu programmis. 2023. a. läbiviidud EOSC-iga seotud Euroopa Horisondi taotlusvoorud: Build on the science cluster approach to ensure the uptake of EOSC by research infrastructures and research communities (25 mln eurot) Development of community-based approaches for ensuring and improving the quality of scientific software and code (8 mln eurot) Planning , tracking , and assessing scientific knowledge production (8 mln eurot) Next generation services for operational and sustainable EOSC Core Infrastructure (10 mln eurot) EOSC Architecture and Interoperability Framework (3 mln eurot) Trusted environments for sensitive data management in EOSC (15 mln eurot) . Eesti osaleb projektis “EOSC-ENTRUST: A European Network of TRUSTed Research Envirnoments ”, partneriks TÜ ja toetuse summa on 41 875 eurot. Taotlusvoorud riigi osalust ei vaja. Hetkel on käimas 15 Euroopa Horisondi projekti (kogusummas ca 100 mln eurot ), millega EOSCi arendatakse sh : Skills4EOSC (TÜ ja TalTechi raamatukogud) – avatud teaduse ja FAIR põhimõtete toetamine, koolitused, teadlikkuse tõstmine (toetus 0,08 mln eurot ) AquaINFRA (TÜ) – FAIR põhimõtetel andmete jagamine „ Healthy oceans , seas, coastal and inland waters “ valdkonnas (toetus 0,27 mln eurot ) Euroopa Horisondist toetati 2023.a 7 uut EOSCi arendamisega seotud projekti . 202 4 . aastal plaanitavad tegevused Toimuvad arutelud EOSCi organisatsiooni vormi üle peale 2027.a, samuti arutatakse liikmemaksu mudelit; 2024.a peavad assotsiatsiooni liikmed andma ülevaate kui palju ja mis summas on EOSCi panustatud . EOSC SRIA 2025-2027 arutelud on ka sisend iks Euroopa Horisondi programmi 2025 ja 2026-2027 . Euroopa Horisondi 2024 teadustaristu tööprogrammis on EOSCiga seotud tegevustele ette nähtud 61 mln eurot (5 taotlusvooru 2024.a) HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-01: FAIR and open data sharing in support fo the mission adaption to climate change HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-02: Supporting the EOSC Partnership in further consolidating the coordination and sustainability of the EOSC ecosystem -> toetatakse EOSC sõlmpunktide ( Node ) loomist riikidesse HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-03: Enabling a network of ESOC federated and trustworthy repositories and enhanching the framework of generic and discipline specific services for data and other research digital objects HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-04: Long -term access and preservation infrastructure development for EOSC, including data quality aspects HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-05: Innovative and customizable services for EOSC Exchange European partnership for Chemicals Risk Assessment (PARC) "Kemikaalide riskihindamine” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärgiks on teaduse ja innovatsiooni abil edendada kemikaalide riskihindamist, et paremini kaitsta inimese tervist ja keskkonda, keskendudes seejuures ennetustegevustele. Eesmärgiks on vähendada kemikaalide negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele, töövahendite ja metoodika loomine, mis aitaks riske hinnata ja kemikaalide käitlemise usaldusväärsuse tõstmine. Plaanitakse luua üle- Euroopaline teadus-arendus platvorm ja võrgustik kemikaalide riskide hindamiseks. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2022-2027: 200 mln eurot EK-lt (maksimaalselt) + liikmesriikide panustena ca 200 mln eurot. Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 0 eur ot Sotsiaalministeerium: in kind panus Keskkonnaministeerium /Kliimaministeerium : in kind panus Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : in kind panus Juhtministeerium, kontaktid Sotsiaalministeerium : Marilin Lutsoja ( [email protected] ); Annemari Linno ( [email protected] ) ; Heli Laarmann ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Kliimaministeerium : Liina Tarkus ( [email protected] ) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Piret Priisalu ( [email protected] ) Haridus- ja Teadusministeerium : Julia Rosend ( [email protected] ) Veterinaar- ja Toidulaboratoorium : Toomas Kramarenko ( [email protected] ) Eesti Teadusagentuur : Argo Soon ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkonna “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv. Seos valdkonna arengukavadega Ringmajanduse strateegia Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missioonivaldkonnaga: “Vähk”, “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ”, “Mulla seisund ja toit” . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusega on seotud mitmed Horisont 2020 ajal või varem alguse saanud partnerlused ja ERA - N ET võrgustikud: Inimese biomonitooringu võrgustik ( European Joint Programme Cofund on human biomonitoring , HBM4EU ) - Eesti st on ühinenud Sotsiaalministeerium ja Terviseamet ERA - NET EuroNanoBio - Eesti selles partnerluses ei osalenud The European Partnership for Alternative Approaches to Animal Testing (EPAA) - Eesti selles partnerluses ei osalenud Kuni 202 4 . aasta ni toimunud tegevused PARC partnerluse tegevus algas ametlikult 1. mail 2022. 2021. a olid ettevalmistavateks tegevusteks strateegia ja võrgustiku aastase ning kolmeaastase tööplaani koostamine, juhtimis- ja rahastuspõhimõtete fikseerimine, partnerluse eelnõu ettevalmistamine ja esitamine Euroopa Komisjonile, konsortsiumi lepingu ja koostöölepingute ettevalmistamine ja allkirjastamine. 202 4 . aastal plaanitavad tegevused PARC partnerluse kõik tööpaketid on tegevustega tasapisi tänaseks alustanud. Eesti on praegu osaline tööpakettides 2 ja 6. Tööpaketi 2 raames asutati rahvuslik kompetentsikeskus ehk nn national hub , mille avakoosolek toimus oktoobri alguses. Praeguseks on kõik huvitatud osapooled nimetanud hubi oma liikmed ning loodud on liikmete list aadressiga [email protected] . Tööpaketi nr 2 avakoosolek toimus oktoobri keskel Thessalonikis , kus kaardistati tehtav töö ( PARCopedia ja PARCroute ). Järgmine kokkusaamine, kus arutat i ja jaotat i täpsemalt ülesandeid töörühmades, toimu s 24. novembril. 21.11.2022 toimu s PARC Governing Boardi kohtumine, kus arutat i läbi järgmise aastaga seotud üldised plaanid. Lisaks hoiame silma peal ka tööpaketil 4, kus on plaanimisel üle- euroopaline biomonitooring . Tänase seisuga on välja töötatud juba üldised uuringu põhimõtted ja ka küsitluslehed on valmimisjärgus. Proovide võtmise ja analüüsimisega plaanitakse alustada järgmi sel aasta l ning proovivõtu periood peaks kestma 2-3 aastat (lõpptähtaeg on veel selgumisel). Selles osas soovime ka ise tööpaketis osaleda ja leida võimalused biomonitooringu läbiviimiseks Eesti üldelanikkonnas . Kui PARC-i poolt on juhised ja dokumendid valmis, siis on plaanis 2023. aastal need Eesti oludele kohandada, kui see osutub vajalikuks, ning leida võimalused uuringute läbiviimise finantseerimiseks. European Partnership on One Health AMR " Üks tervis, antimikroobne resistentsus ” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärgiks on ühiste jõudude ja ressurssidega leida lahendused antimikroobse resistentsuse problemaatikale. Küsimus on aktuaalne nii meditsiinis, põllumajanduses kui ka keskkonnas. Partnerlus juhindub Euroopa Üks Tervis tegvuskavast, Maailma Terviseorganisatsiooni antimikroobse resistentsuse alasest tegevuskavast ning Euroopa Tervishoiuliste Eriolukordade Ameti (HERA) tegevuskavast. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2023-2027: Euroopa Komisjon panustab 100 mln eurot, mis kogueelarvest saab moodustada maksimaalselt 30%. Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eurot Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : 300 000 eurot Eesti Teadusagentuur : 450 000 eurot Juhtministeerium, kontaktid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Maarja Malm ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Argo Soon ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Fookusvaldkonna „tervisetehnoloogiad ja -teenused“ eesmärgiks on mõjusamate tervishoiuteenuste loomine. Fookusvaldkonna „kohalike ressursside väärindamine “ eesmärgiks on keskkonda kõige vähem koormavate ning elurikkusega arvestavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt. Seos valdkonna arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Euroopa biomajanduse Strateegia Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused ERA-NET JPIAMR-ACTION eesmärgiks on ühiskonkursside läbiviimine JPI AMRi strateegilise uurimis- ja innovatsioonikava (SRIA) kuue prioriteetse valdkonna raames. JPI AMR on partnerluse algatajaks ja eestvedajaks. Eesti on osalenud 3 taotlusvoorus ja rahastuse on saanud 4 projekt. Aquatic Pollutants oli kolme JPI (JPI Water , JPI Oceans ja JPI AMR) ühiselt korraldatud taotlusvoor, mille teema oli “ Risks posed to human health and the environment by pollutants and pathogens present in water resources ”. Rahastust ei saanud ükski Eesti teadlaste osalusega projekt. Kuni 202 4 . aastani toimunud tegevused Valminud on partnerluse alusdokument „ Research and Innovation Objectives of the One Health AMR Partnership “ ETAG osales rahastajana ka ERA-N ET JPIAMR-ACTION 2023. aasta taotlusvoorus . Rahastuse sai 3 Eesti teadlaste osalusega projekti. 202 4 . aastal plaanitavad tegevused Partnerluse taotluse, SRIA jt dokumentide koostamine; taotluse esitamise tähtaeg on 11. a prill 2024. 16 European Partnership fostering an ERA for Health research "Euroopa terviseteaduste partnerlus” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus L ühikirjeldus Eesmärgiks haiguste ja haiguskoormuse leevendamine. Plaanis on ühtse kliiniliste uuringute teadusagenda loomine, üle-euroopaliste kliiniliste uuringute korraldamine. Partnerluse eelarve Kogueelarve 202 2 -202 8 : 70+190 mln eurot liikmesriikide panusena + 30+80 mln eurot EK-lt Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 4 50 000 eur ot Sotsiaalministeerium : ei osale Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot J uhtministeerium, kontaktid Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur: Argo Soon ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Haridus- ja Teadusministeerium: Julia Rosend ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv. Seos valdkonna arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Vähk” Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerlusel on seos mitmete Horisont 2020 ajal või varem alguse saan ud ERA - N ET võrgustikega: ERA PerMed on personaalmeditsiiniteemaline ERA - N ET . Eesti on osalenud neljas taotlusvoorus, millest viimane lõppes 202 2 .a . Rahastuse on saanud 1 Eesti teadlaste töörühm. TRANSCAN-3 võrgustikuprojekti „Siirdemeditsiiniliste vähiuuringute programmide ühtlustamine ELis“ eesmärk on edendada vähktõbe puudutavat siirdemeditsiinilist teadustööd ja koostööd ning vältida sellealast duplitseerimist. TRANSCAN-2 erinevates taotlusvoorudes on rahastatud kokku 5 Eesti teadlaste töörühma. TRANSCAN-3 algas 2021 . a. ja kestab 2025. a . lõpuni. NEURON Cofundi eesmärk on edendada teaduskoostööd närvi- ja ajuhaiguste valdkonnas (välja arvatud neurodegeneratiivsed haigused). ERA-CVD temaatikaks on südame-veresoonkonna haigused. Rahastat ud on 4 Eesti partneri osalusega taotlust. ERAcoSysMed (Systems Medicine ) valdkonnaks on süsteemibioloogia rakendamine meditsiinis . Selles ERA-Netis Eesti ei osalenud. EuroNanoMed 3 - nanoteaduste rakendused meditsiinis. Eesti teadlased osalesid 3 ETAG i rahastatud projektis. Kuni 202 3 . aasta ni toimunud tegevused 2021. a . jooks ul kavandati teadusstrateegia kogu partnerluse perioodiks, lepit i kokku juhtimisstruktuurid ja põhimõtted, koostat i kliiniliste uuringute kava. Partnerluse tegevused algasid 2022. aastal. 2023. aastal viidi läbi 2 taotlusvooru, milledes Eesti rahastajad ei osalenud. Valmistati ette 2024. a . taotlusvoorude materjalid. Plaanitakse kahte taotlusvooru: “ Nano and advanced technologies for disease prevention , diagnostic and therapy (NANOTECMEC)” ja “ Modulation of brain ageing through nutrition and healthy lifestyle ” ( NutriBrain )”. 202 4 . aastal plaanitavad tegevused Viiake läbi kaks taotlusvooru: “ Nano and advanced technologies for disease prevention , diagnostic and therapy (NANOTECMEC)” ja “ Modulation of brain ageing through nutrition and healthy lifestyle ” ( NutriBrain )”. Eestist osaleb rahastajana ETAG m õ lemas taotlusvoorus kuni 150 000 euroga. 17 European Partnership on Pandemic Preparedness "Pandeemiaks valmistumise partnerlus” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav või ühisprogrammeeritav partnerlus (2023 novenbris pole veel otsustatud) Lühikirjeldus Partnerlus koordineerib teadustegevust, mis aitab valmistuda pandeemiateks. Teadusagenda hõlmab nii uute teadmiste saamist pandeemia-potentsiaaliga mikroorganismide kohta ning seeläbi leida uusi viisi haiguste ennetamiseks, raviks ja leviku tõkestamiseks. Teadustöö üheks teljeks on nakkushaiguste kliiniliste uuringute võrgustiku kujundamine koos pideva valmisolekuga erakorralisteks uuringuteks. Siiski hõlmab teadusagenda kliiniliste uuringute kõrval ka baasteadust. Oma koht on meditsiiniliste andmete haldusel ja sellel põhinevatel jälgimis- ning hoiatussüsteemidel; siin püütakse rakendada ka tehisaru. Partnerluse eelarve 100 mln eurot , millest Euroopa Komisjon on valmis panustama 30 mln eurot Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 60 0 000 eurot Sotsiaalministeerium: 150 000 eurot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot Juhtministeerium, kontaktid Sotsiaalministeerium : Kerli Reintamm ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Argo Soon ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv. Partnerlus seostub fookusvaldkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ kõigi viie eesmärgiga: Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogiad Interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus innovaatiliste tervisetehnoloogiate ja teenuste väljatöötamiseks Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda käsitlevad lahendused Teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks Seos valdkonna arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene ses puudub. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused Partnerlusel on seos mitmete Horisont 2020 ajal või varem alguse saanud ERA-NET võrgustikega: OneHealth – European Partnership: One Health Antimicrobial Resistance . 2024 taotlusvoorust rahastatav ( HORIZON-HLTH-2024-DISEASE-09 ); taotlusvoor avaneb 25. aprillil 2024 ja tähtaeg on 25. september 2024) antimikroobse resistentsuse problemaatikaga tegelev partnerlus. Antimikroobsete vahendite suhtes resistentsed mikroorganismid on suure epidemioloogilise ohu allikaks ja pandeemia potentsiaalseks tekitajaks. Partnerluse eelkäijaks ja ettevalmistajaks on JPI One Health . EDCTP3 – Aafrika-Euroopa nakkushaiguste alane partnerlus, mida rahastab Euroopa Komisjon ja mitmed osalevad riigid ning farmaatsiaettevõtted. IHI – innovaatiliste Tervisetehnoloogiate Algatus on Euroopa avaliku sektori (Euroopa Komisjon) ja erasektori (meditsiinifirmade üle- euroopalised assotsiatsioonid) partnerlus, kus rahastatavad teadusteemad hõlmavad ka nakkushaigusi. HERA – Euroopa tervishoiulisteks kriisideks valmistumise ja neile reageerimise amet (Health Emergency Preparedness and Response ). Amet on veel loomisel, kuid see hakkab koordineerima nii teadustööd kui ka tervishoiulisteks kriisideks valmistumist Euroopa Liidus. ECDC – Euroopa Terviseamet ( European Centre for Disease Prevention and Control), mis jätkuvalt hoiab pilgu peal nii nakkus- kui mittenakkushaiguste levikul Euroopas. EMA – Euroopa Ravimiamet; reguleerib EL ravimiturgu MTO – Maailma terviseorganisatsioon; paljude tegevuste seas on ka nakkushaiguste seire globaalses mastaabis Vaccelerate – Euroopa Komisjoni grandi toel loodud COVID-19 kliiniliste katsete haiglate võrgustik; rahastus on aastateks 2021-2024, kuid võrgustik saab kindlasti olme loodava partnerluse osa Ecraid – üle- euroopaline nakkushaiguste vastu võitlemise võrgustik; Euroopa Komisjoni rahastus aastateks 2021-2026. Jätkab varasemate raamprogrammi projektide COMBACTE ja PREPARE tegevusi. EU RESPONSE – veel üks COVID-19-st ajendatud kliiniliste teadusuuringute koostööplatvorm ECRIN – kliiniliste teadusuuringute üle- euroopaline taristuvõrgustik GloPID-R – globaalne nakkushaiguste teadusuuringute võrgustik (Global Research Collaboration for Infectious Disease Preparedness ); Euroopa partnerite osalemist selles võrgustikus toetab Euroopa Komisjon Kuni 202 4 . aastani toimunud tegevused Partnerluse tekst tööprogrammi jaoks on enam-vähem valmis ning programmikomiteega korduvalt läbi arutatud. CSA projekt - HORIZON-HLTH-2024-DISEASE-08-12: „ Pandemic preparedness and response : Maintaining the European partnership for pandemic preparedness “ on 2024 tööprogrammis. 2024. aastal plaanitavad tegevused Partnerlust ette valmistava CSA projekti käivitamine. Projekti raames toimub kogu edasine partnerluse ettevalmistus. Järgmisel aastal peab valmima partnerluse teadus- ja innovatsiooniagenda (SRIA). Järgmiseks sammuks on küsitlused partnerluse konsortsiumis osalemissoovi ning rahastamismehhanismide kohta. Partnerluse taotluse esitamise taotlusvoor avaneb märtsis-aprillis 2024 ja taotluse esitamise tähtaeg on oktoobris 2024. Partnerluse algusajaks on 2025 lõpp või 2026 algus . 18 European Partnership for Personalised Medicine "Personaalmeditsiin” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerlus edendab läbi teadustöö (taotlusvoorud) ja praktiliste tegevuste personaliseeritud diagnostika ja –ravi tehnoloogiaid. Selleks are ndatakse edasi seniseid saavutusi meditsiiniliste andmete halduse ja vahetuse platvorme, (rahvusvaheliste) virtuaalkiliinikute kontsept siooni ; geneetika, genoomika jt oomikateadusi , tehisaru kasutust, patsientide aktiivset kaasamist tervise hoidmisse ja ravisse. Partnerlus püüab oma tegevustesse kaasata kõik sidusrühmad - teadlased ja teadusasutused; raviasutused, poliitikakujundajad ja otsustajad, patsiendid ja nende esindsusorganisatsioonid , eetika-, õigus- ja sotsiaalteadlasi ning ka ette võtteid ja ettevõtjaid. Partnerluse eelarve 100 mln eurot , millest EK panustab 30% (30 mln eurot ) Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 60 0 000 eurot Sotsiaalministeerium: 150 000 eurot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot Juhtministeerium, kontaktid Sotsiaalministeerium : Raili Sillart ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Argo Soon ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega P artnerlus seostub fookusvaldkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ kolmanda, neljanda ja viienda eesmärgiga: Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda käsitlevad lahendused Teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks Seos valdkonna arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos kavandamisel oleva missioonivaldkonnaga: “Vähk” Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused ERA PerMed on personaalmeditsiiniteemaline ERA-NET. Eesti on osalenud neljas taotlusvoorus, millest viimane lõppes 2022.a. Rahastuse on saanud 1 Eesti teadlaste töörühm. TRANSCAN-3 võrgustikuprojekti „Siirdemeditsiiniliste vähiuuringute programmide ühtlustamine ELis“ eesmärk on edendada vähktõbe puudutavat siirdemeditsiinilist teadustööd ja koostööd ning vältida sellealast duplitseerimist. TRANSCAN-2 erinevates taotlusvoorudes on rahastatud kokku 5 Eesti teadlaste töörühma. TRANSCAN-3 algas 2021. a. ja kestab 2025. a. lõpuni . NEURON Cofundi eesmärk on edendada teaduskoostööd närvi- ja ajuhaiguste valdkonnas (välja arvatud neurodegeneratiivsed haigused). ERA-Neuron omakorda on JPI Neurodegenerative Diseases rakendusprojekt. ERA-CVD temaatikaks on südame-veresoonkonna haigused. Rahastatud on 4 Eesti partneri osalusega taotlust. ERAcoSysMed (Systems Medicine ) valdkonnaks on süsteemibioloogia rakendamine medtisiinis . Selles ERA-Netis Eesti ei osalenud. EuroNanoMed 3 - nanoteaduste rakendused meditsiinis. Eesti teadlased osalesid 3 ETAGi rahastatud projektis. Kuni 202 4 . aastani toimunud tegevused Koostati partnerluse strateegiline teadusplaan. 13.04.2023 esitati EK-le partnerluse taotlus, millele saadi heakskiit. Partnerluse alg a s 01.11.2023. Grandileping on allkirjastatud, konsortsiumleping on allkirjastamisel. On toimunud ettevalmistused esimeseks taotlusvooruks, mis plaanitakse välja kuulutada 2024. a. algusel . 2024. aastal plaanitavad tegevused Viiakse läbi partnerluse esimene taotlusvoor, milles osaleb rahastajana Eesti Teadusagentuur eelarveg a kuni 150 000 eurot. 19 European Partnership for Rare Diseases "Harvikhaigused” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Üle- euroopalise võrgustiku ja globaalse koostöö ning kaasaegsete tehnoloogiate abil püü t akse mõista harvikhaiguste olemust, et neile leida ravi. Partnerluse eelarve Eeldatavasti 150 mln eurot , millest 50 mln eurot tuleb EK-lt . Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 60 0 000 eurot Sotsiaalministeerium: 150 000 eurot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot Juhtministeerium, kontaktid Sotsiaalministeerium : Heli Paluste ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Argo Soon ( [email protected] ); Margit Suuroja ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv. Seos valdkonna arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv. Partnerlus seostub fookusvaldkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ kõigi viie eesmärgiga: Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogiad Interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus innovaatiliste tervisetehnoloogiate ja teenuste väljatöötamiseks Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda käsitlevad lahendused Teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks . Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missiooniga: “Vähk” Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused Partnerlusel on seos mitmete Horisont 2020 ajal või varem alguse saanud ERA-NET võrgustikega: ERA PerMed on personaalmeditsiiniteemaline ERA-NET. Eesti on osalenud neljas taotlusvoorus, millest viimane lõppes 2022.a. Rahastuse on saanud 1 Eesti teadlaste töörühm. TRANSCAN-3 võrgustikuprojekti „Siirdemeditsiiniliste vähiuuringute programmide ühtlustamine ELis“ eesmärk on edendada vähktõbe puudutavat siirdemeditsiinilist teadustööd ja koostööd ning vältida sellealast duplitseerimist. TRANSCAN-2 erinevates taotlusvoorudes on rahastatud kokku 5 Eesti teadlaste töörühma. TRANSCAN-3 algas 2021. a. ja kestab 2025. a. lõpuni . NEURON Cofundi eesmärk on edendada teaduskoostööd närvi- ja ajuhaiguste valdkonnas (välja arvatud neurodegeneratiivsed haigused). ERA-CVD temaatikaks on südame-veresoonkonna haigused. Rahastatud on 4 Eesti partneri osalusega taotlust. ERAcoSysMed (Systems Medicine ) valdkonnaks on süsteemibioloogia rakendamine meditsiinis . Selles ERA-Netis Eesti ei osalenud. EuroNanoMed 3 - nanoteaduste rakendused meditsiinis. Eesti teadlased osalesid 3 ETAG - i rahastatud projektis. ERA-Net E-Rare-3 (2014-2020) oli harvikhaiguste partnerluse eelkäijaks. Eesti selles ERA-Netis ei osalenud. Kuni 202 4 . aastani toimunud tegevused Koostati strateegiline teadusplaan. 19.09.2023 esitati partnerluse taotlus EK-le . 2024. aastal plaanitavad tegevused Juhul, kui taotlus kiidetakse EK poolt heaks, valmistatakse ette dokumendid, et partnerlus saaks eeldatavasti 2024. a sügisel alustada. Hakatakse ette valmistama ka esimest taotlusvooru. 20 European Partnership on Transforming Health and Care Systems " Tervishoiu ja hoolekande ümberkujundamise partnerlus ” TERVISHOID Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärk on üle- Euroopalise koostöö abil muuta tervishoiusüsteemid tõhusaks ja tõenduspõhiseks; innovatsiooni viimine praktikasse ning elanikkonna ja patsientide kaasamine tervise alasesse tegevusse. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 246 mln eurot liikmesriikide panused + 100 mln eurot EK-lt Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 60 0 000 eur ot Sotsiaalministeerium: 15 0 000 eur ot Eesti Teadusagentuur: 450 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Sotsiaalministeerium : Marion Pajumets ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Argo Soon ( [email protected] ) ; Margit Suuroja ( [email protected] ) Haridus- ja Teadusministeerium : Julia Rosend ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv. Seos valdkonna arengukavadega Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Seos missioonivaldkonnaga: “Vähk”. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused AAL2 ( Ageing Well in the Digital World), JPI MYBL ( More Years Better Lives) ja EIP AHA ( Active and Healthy Ageing ). Eesti nende partnerlustega seotud ei olnud. Kuni 202 4 . aasta ni toimunud tegevused 202 2 . a tegevusteks o li SRIA ettevalmistamine, partnerluse rakenduskava koostamine, j uhtimissüsteemi väljatöötamine , partnerluse taotluse ettevalmistamine ja esitamine hindamiseks. Partnerlus alustas 01.01.2023. Samal aastal avanes partnerluse esimene taotlusvoor. 202 4 . aastal plaanitavad tegevused Ettevalmistused partnerluse teiseks taotlusvooruks. 21 European Partnership on Innovative SME-s "Innova a ti l ised VKE-d” VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS Juriidiline vorm Ühisrahastatav partnerlus Lühikirjeldus Partnerluse eesmärk on toetada väike - ja keskmiste ettevõtete innovaatilisi teadus - ja innovatsiooniprojekte ning võimaldada neil osaleda rahvusvahelises koostöös. Partnerluse tulemusena suureneb VKEde konkurentsivõime, stimuleeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning panustatakse EL ühiskonna ja keskkonna väljakutsetesse. Fookuses on uute toodete, protsesside ja teenuste arendamine ja nende toomine turule (toetakse selgelt turule orienteeritud tegevusi). Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 738,25 mln eurot liikmesriikide panused + 250 mln eurot EK-lt . 2021. a eelarve: 3 4 , 9 9 mln eurot 2022. a eelarve: 37,89 mln eurot 2023. a eelarve: 34,54 mln eurot 2024. a eelarve: 36,58 mln euro. Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): 4 200 000 eur ot Majandus- ja K ommunikatsiooniministeerium: 4 200 000 eur ot Juhtministeerium, kontaktid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium : Mikk Vahtrus ( [email protected] ) Osalevad asutused, kontaktid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus : Tiiu Treier ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Partnerluse „Innovaatilised VKE-d“ taotlusvoorud on teemaülesed, seega võivad potentsiaalsed taotlused käsitleda kõiki TAIE fookusvaldkondi. Partnerlus toetab Eesti 2035 sihti „Majandus“, täpsemalt aitab kaasa, et Eesti majandus ja ettevõtted oleksid uuendusmeelsed ja teadmistepõhised , soodustatakse teadus- ja arendustegevus e ning innovatsioon i läbiviimist, uute tehnoloogiate ja toodete loomist ja rahvusvahelist koostööd. Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021-2035 Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub, kuna taotlusvoorud on teemaülesed. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused Partnerluse eelkäijaks on H2020 koost ööprogramm Eurostars 2 , millega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium liitus 2019. aastal esialgselt 2,5 mln eurose eelarvega. Kuni 202 4 . aasta ni toimunud tegevused 2021. a. suvel (31. augustil) esitati partnerluse taotlus Euroopa Komisjonile. Kuna partnerluse kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamise hetkest, siis kuulutas Eureka välja 2. septembril 2021 . a. partnerlus e Innovaatilised VKE-d tegevuse Eurostars 3 esimese taotlusvooru (tähtaeg 4. november). Esimeses taotlusvoorus esitati 436 taotlust, millest 158 soovitati rahastamiseks ning 110 rahastati. Kolme projekti puhul kaasrahastati Eesti s registreeritud ettevõtet. I gas taotlus voorus kandideerib ca 6-10 Eesti ettevõtet . 2022. a hinnati Eureka taotlus positiivselt ning 20. juunil allkirjastati EL ja Eureka vaheline leping Innovaatiliste VKEde partnerluse elluviimiseks. Sammuti allkirjastati EL ja Eureka vaheline ühis memorandum , et tihendada omavahelist koostööd innovatsiooni edendamisel ja Euroopa VKEde toetamisel. 2022. a avati partnerluse teine taotlusvoor 21. jaanuaril ning suleti 24. märtsil. Teise taotlusvooru esitati kokku 431 taotlust, millest 162 soovitati rahastamiseks ning rahastati 5 taotlust . Teises taotlusvoorus kaasrahastati kahte Eesti s registreeritud ettevõtet. Kolmas taotlusvoor avati 13. juuli ja suleti 15. septembril. Kolmandas taotlusvoorus ei rahastatud ühtegi Eesti ettevõtet. Lisaks Eurostars 3 taotlusvoorudele viid läbi partnerluse Innovaatilised VKEd teise toetusmeetme „ Innowwide “ taotlusvoor. Innowwide meetme eesmärk on toetada VKE-de sisenemist uutele turgutele. Toetuse suurus on 60 000 eurot, mida rahastab Euroopa Komisjon. Toetust saab kasutada erinevateks tegevusteks, mis on seotud uue ekspordituru tuvastamise, analüüsimise ja sisenemise võimaluste uurimisega. Taotlusvoor avati 5. septembril ning taotluste esitamise tähtaeg oli 15. november. Taotlusvoorus rahastatakse 50 projekti, millest 25 peavad olema suunatud mõne Aafrika riigi turule sisenemisega. Rahastati ühte Eesti ettevõtet. 2023. aastal viidi läbi kaks Eurostars 3 taotlusvooru ning üks Innowwide taotlusvoor. Täpsem info Eurostars 3 taotlusvooru ja Eesti toetuse osa on leitav siin: https://eas.ee/toetused/eurostars/ Kevadises voorus (neljas taotlusvoor) esitati 383 taotlust, kust 173 taotlust esitati rahastamiseks. Voorus kaasrahastati 1 Eestis registreeritud ettevõtet. Sügisese voorus (viies taotlusvoor) esitati 484 taotlust, kust 201 taotlust esitati rahastamiseks. Vooru tulemused saabuvad 2024. alguses. Innowwide taotlusvoor sulgus 17. Oktoober. Esitati 381 taotlust sellest 7 taotlust Eestis registreeritud ettevõtetelt. Vooru tulemused veel selgumas. 202 4 . aastal plaanitavad tegevused Kaks taotlusvooru 14. märts 2024 ja september 2024. Sügisel 2024 Innowwide III taotlusvoor. Lisainfo: Erinevalt teistest partnerlustes asub „ Innovaatiliste VKE-de “ partnerlus Euroopa horisondi III samba Euroopa i nnovatsiooni ökosüsteemide tööprogrammis. 22 EIT Knowledge and I nnovation C ommunities (KIC) " P artnerlussuhted, mis ühendavad ettevõtteid, teadusasutusi ja ülikoole ” VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS Juriidiline vorm Institutsionaalne partnerlus Lühikirjeldus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ( European Institute of Innovation & Technology – EIT) teadmis- ja innovatsioonikogukonnad ( Knowledge and Innovation Community - KIC’id ) on partnerlussuhted, mis ühendavad ettevõtteid, teadusasutusi ja ülikool e . KIC’ide tööd koordineerib EIT. KIC’ide eesmär gid : Turule tuua uuenduslikke tooteid ja teenuseid ( eri valdkondadest ) A sutada uusi ettevõtteid L uua uus põlvkond ettevõtjaid KIC’ide kaudu tugevdatakse koostööd ettevõtete (sh VKEde ), kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel . Lisaks loovad KIC’id üleeuroopalisi partnerlussuhteid ning soodsat keskkonna loominguliste mõtteprotsesside ja uuenduste arenguks . KIC’idest , siinsamas Euroopas, kerkivad esile jätkusuutlikud tooted, teenused ; arenevad ettevõtjad, insenerid, teadlased, ettevõtte d ning lisandub hulgaliselt töökohti – näited tõenäoliselt Euroopa, või isegi maailma suurimast innovatsioonivõrgustikust. KICid on juriidilised isikud, mis kujutavad endast 7–15 aastat kestvaid üle mitme finantsraamistiku ulatuvaid pikaajalisi partnerlusi. KIC juriidiline vorm , struktuur ja tööpõhimõtted on iga KIC ’ i enda kujundatud ning pigem sarnased ettevõtetele. Iga KIC koosneb viiest-kuuest koospaiknemiskeskusest ( co-location centre ehk piirkondlikust CLC ’st ), mille ümber on koondunud piirkonna valdkondlikud ettevõtted (50%), ülikoolid (30%) ja avalikõiguslikud asutused (20%). Igas CLC’s on KIC ’ i palgal kaks-kolm inimest, kes tegelevad administratiivse poolega ja organiseerivad tegevusi. Eesti s ühtegi CLC’d küll pole, kuid kuulub sellegipoolest CLC North piirkonda. Alates 20 22 . aastast on aktiivselt käivitunud üheksa erivaldkonda hõlmavat KIC’i . Kui EIT koordineerib KIC’ide tööd, siis KIC’id omakorda koordineerivad EIT RIS HUB’ide ( Regional Innovation Scheme ) tööd. RIS Hub’id on loodud eesmärgiga edendada innovatsioonitulemusi neis piirkondades, mis on innovatsiooni tulemustabeli alusel mõõduka või tagasihoidliku innovatsiooninäitajaga. EIT KICide esindatus on Eesti s olemas seitsmel KIC’il – Digital, Raw Materials , Health, Food, Manufacturing , Urban Mobility , Culture & Creativity . Eesti s puudub vaid InnoEnergy ja Climate KICide esindatus . Osalevad kontaktid ja asutused leiab alapeatükis: Osalevad asutused, kontaktid . EIT toetusvõimalused toimuvad läbi projektikonkursside nii liikmetele, kui ka avatud konkurssidena. Start- up ning laienev ettevõte võib saada EIT’st rahalist toetust või teenuste tuge (mentorlus, kliendid, juurdepääs finantsteenustele, ärimudeli are dus , koolitus ed ) Üliõpilasena võimalus osaleda magistri- või doktoriõppe programmides või koolitustel Kasu professionaalsetelt haridusprogrammidelt Teadlasena võimalus võrgustikku parandada ning tagada ligipääs teenustele EIT RIS riikidel riigispetsiifilised stipendiumid, haridusprogrammid, bootcamp ’ id . Osadele taotlusvoorudele saab kandideerida ilma liikmelisuseta. Mõnel juhul, aga peab olema liige (partner), mis juhul rakendub liikmemaks . Vastavalt asutusele ning KIC’ile võivad liikmemaksud olla 0 eurost kuni 100 000 euroni aastas. Partnerluse eelarve Kogueelarve 2021-2027: 3 miljardit eurot, Euroopa Komisjonilt läbi raamprogrammi Euroopa horisont. Eesti poolne eelarve (7a perioodiks): Erinevalt teistest partnerlustest, mis mainitud siin dokumendis, Eesti riik KIC’ide tegevustesse raha liselt ei pa nusta , vaid kogu eelarve tuleb Euroopa Komisjonilt. Juhtministeerium, kontaktid Juhtministeerium puudub Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Darja Matt ([email protected]) EIT KIC'ide alla kuuluvad regiooni põhised RIS HUBid ja esindused . Eesti s on kaetud 7 KIC’i . Digital KIC - EIT Digital: Janno Viiding ( [email protected] ) Raw Materials KIC -TalTech: Veiko Karu ( [email protected] ) Health KIC -Tartu Biotehnoloogia Park: Maris Väli-Täht ( [email protected] ) Food KIC – Tartu Biotehnoloogia Park: Maris Väli-Täht ( [email protected] ) Manufacturing KIC -Tartu Ülikool: Friedrich Kaasik ( [email protected] ) Urban Mobility KIC – Tartu Ülikool: Vallo Mulk ( [email protected] ) Culture & Creativity KIC – TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia: Eveli Kuuse ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega Partnerluse „EIT Knowledge and Innovation Communities (KIC)“ taotlusvoorud on teemaülesed, seega võivad potentsiaalsed taotlused käsitleda kõiki TAIE fookusvaldkondi. Partnerlus toetab Eesti 2035 sihti „Majandus“, täpsemalt aitab kaasa, et Eesti majandus ja ettevõtted oleksid uuendusmeelsed ja teadmistepõhised , soodustatakse teadus- ja arendustegevus e ning innovatsioon i läbiviimist, uute tehnoloogiate ja toodete loomist ja rahvusvahelist koostööd. Praegu on EIT ’s üheksa aktiivset KIC’i , mil igaühel on seos TAIE fookusvaldkonnaga, mis on alljärgnevalt väljatoodud allajoonitult . EIT Climate , mis tegeleb kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamisega seotud probleemidega. (III Kohalike ressursside väärindamine ; IV Nutikad ja kestlikud energialahendused) EIT Digital, mis juhib Euroopa üleminekut digitaaltehnoloogiale. Osaleb TalTech. (I Digilahendused igas eluvaldkonnas) EIT InnoEnergy, mis tegeleb energiasäästlikkuse saavutamisega. (IV Nutikad ja kestlikud energialahendused) EIT Raw Materials , mis tegeleb toorainete kättesaadavuse ja säästva kasutamise teemadega. Osaleb TalTech. (III Kohalike ressursside väärindamine ) EIT Health, mille eesmärk on parandada Euroopa kodanike elukvaliteeti ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide jätkusuutlikkust. Osaleb Tartu Biotehnoloogia Park. (II Tervisetehnoloogiad ja -teenused) EIT Food, mis tegutseb Euroopa toiduinnovatsiooni ja -tootmise valdkonnas. Osaleb Tartu Biotehnoloogia Park. (II Tervisetehnoloogiad ja -teenused; III Kohalike ressursside väärindamine ) EIT Manufacturing , mis tegutseb tootmistehnoloogiate valdkonnas. Tartu Ülikool osaleb alates 2020. aastast tuumikpartnerina. (III Kohalike ressursside väärindamine ) EIT Urban Mobility , mis tegeleb linnaruumi lahenduste arendamisega. Tartu Ülikool osaleb alates 2020. aastast tuumikpartnerina. Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on assotsieerunud partner. (IV Nutikad ja kestlikud energialahendused) EIT Culture & Creativity , mis tegeleb kultuuri- ja loomesektori ning -tööstuse ümberkujundamisega. Partnerina osaleb TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. (V Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum) Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021-2035. Seos Euroopa horisondi missioonidega Mitmel KIC’i l on eesmärgid seotud missioonide ga ning sellest lähtuvalt nende eesmärkidega. Seotused on järgnevad: Euroopa mullakokkulepe – EIT Food, EIT Health Ookeani ja vete hea seisundi taastamine – EIT Health Kliimamuutustega kohanemine – EIT Climate , EIT InnoEnergy Kliimaneutraalsed ja targad linnad – EIT Climate , EIT Urban Mobility , EIT Digital (eelkõige targad linnad) Vähk – EIT Health Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERANetid jt partnerlused Otsene seos puudub. Kuni 202 4 . aastani toimunud tegevused 2010 loodi EIT Climate , EIT Digital ja EIT InnoEnergy 2015 loodi EIT RawMaterials ja EIT Health 2017 loodi EIT Food 2019 loodi EIT Manufacturing ja EIT Urban Mobility 2022 loodi EIT Culture & Creativity Culture & Creativity KIC täistegevus aktiveeru s 202 3 aastal. EIT plaan on luua aastal 202 6 lisaks praegustele ka Water KIC. 202 4 . aastal plaanitavad tegevused 2023 kevadel avane sid esimesed Culture & Creativity KIC’i taotlusvoorud. Esialgu on KIC’i peamine suund loomeinkubaatoritel ning -ühisõppekavadel (magistritasemel). EIT KIC’ide tegevused ja võimalikud taotlusvoorud ilmuvad jooksvalt terve aasta jooksul. Ülevaade avatud & avanevatest voorudest on leitav: https://eit.europa.eu/our-activities/opportunities Lisainfo: Erinevalt esimesest kaheteistkümnest partnerlusest asub „14 EIT Knowledge and Innovation Communities (KIC)“ partnerlus Euroopa horisondi III samba Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogia Instituut all. 2 3 CHANSE: Collaboration of Humanities and Social Sciences in Europe HUMANITAAR- JA SOTSIAALTEADUSED Juriidiline vorm Ühisrahastatav Horisont 2020 projekt (ERA-NET Cofund ) Lühikirjeldus CHANSE ’ i eesmärk on toetada interdistsiplinaarset ja rahvusvahelist koostööd väga mitmekesistes humanitaar- ja sotsiaalteadustes. CHANSE on loodud kahe olemasoleva võrgustiku HERA ja NORFACE põhjal, mis toetavad vastavalt humanitaar- ja sotsiaalteaduste alast uurimistööd . CHANSE ’ i moodustavad 27 teadust rahastavat organisatsiooni 24 Euroopa riigist. CHANSE ’ i esimese taotlusvooru eesmärk o li uurida sotsiaalset ja kultuurilist dünaamikat digitaalajastul , aitamaks mõista, kuidas digitaalsed uuendused põhjustavad sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi ühiskonnas . T eise taotlusvooru (avane s mai 2023) eesmärgiks on keskenduda hetkelisele üleilmsele olukorrale, avades taotlusvoorud kriisi ( Crisis – Perspectives from the Humanities ) ja heaolu ( Enhancing well-being for the future ) teemadel . CHANSE toetab tugevalt ka teadmiste vahetamise ( knowledge exchange ) tegevusi, et edendada suhteid akadeemiliste ringkondade ja sidusrühmade vahel. Partnerluse eelarve Kogueelarve esimese ühiskonkursi (2021) rahastamiseks: 36 mln eurot (sh EK kaasrahastus 10 mln eurot ). 2023. a lisa konkursi eelarve ei ole veel lõplikult paigas. Eesti poolne eelarve : CHANSE 1. taotlusvoor: Eesti RE osa 4 eduka projekti rahastuses 460 000 eurot. CHANSE 2. taotlusvoor: Eesti RE osa 6 00 000 eurot (st 30 0 000 kummalegi konkursiteemale). Juhtministeerium, kontaktid Juhtministeerium puudub Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Carmen Kivistik ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „ Eesti 2035“ eesmärkidega CHANSE'i taotlusvoorude laia ja interdistsiplinaarse, võimalikult paljusid humanitaar- ja sotsiaalteaduslikke distsipliine kaasava haarde tõttu haakub CHANSE kõigi „ Eesti 2035 “ sihtidega (inimene, ühiskond, elukeskkond, majandus, riigivalitsemine). Fookusvaldkondadest seostub CHANSE otseselt „ Elujõulise Eesti ühiskonna, keele ja kultuuriruumiga “ . CHANSE'il on otsene puutumus ka fookusvaldkonnaga „ Digilahendused igas eluvaldkonnas “ . Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (2021 – 2035) eesmärk on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Eesti teadus. Kõrgel tasemel rahvusvaheliste ja erialaüleste teaduskoostööprojektide kaudu toetab CHANSE Eesti ühiskonna, keele, ajaloo ja kultuuri uurimise kõrget taset, Eesti teaduse ja teadlaste rahvusvahelist tutvustamist ning Eesti ja maailma suurte probleemide lahendamisse panustamist (konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele), humanitaar- ja sotsiaalteaduslike erialade koostööd ja seesmist mitmekesisust. Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub, sest tegemist on Horisont 2020 ERA-NET Cofund projektiga . Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA - N ET id jt partnerlused CHANSE on humanitaarteadusi rahastavate asutuste koostöövõrgustiku HERA ( Humanities in the European Research Area ) ning sotsiaalteadusi rahastavate asutuste koostöövõrgustiku NORFACE ( New Opportunities for Research Funding Agency Cooperation in Europe ) koostööprojekt. Eesti on osalenud mõlemas koostöövõrgustikus läbi mitme raamprogrammi . Horisont 2020 vältel on võrgustikud korraldanud järgmised ERA-NET Cofund ’i vormis ühiskonkursid : 2016 „ Uses of the Past “ (HERA) – rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt. 2016 „ Dynamics of Inequality Across the Life- course “ (NORFACE) – rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt. 2017 „ Public Spaces : Culture and Integration in Europe “ (HERA) – rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega (koordineeritav) projekt. 2017 „ Transformations to Sustainability “ (NORFACE) – Eesti selle l konkursi l ei osalenud. 2019 „ Democratic Governance in a Turbulent Age“ (NORFACE) – Eesti teadlaste osalusega projekt e rahastust ei pälvinud. Kuni 202 4 . aastani toimunud tegevused CHANSE I taotlusvoor avati märtsis 2021, ning lõpptulemused avaldati mais 2022. Taotlusvooru teemadeks olid „ Cultural Transformations in the Digital Age “ ja „ Digitalisation and Social Transformation “ . Rahastuse pälvis kokku 26 rahvusvahelist teaduskoostööprojekti, sh 4 projekti Eesti teadlaste osalusel. CHANSE II taotlusvoor avati 26. mail 2023. Taotlusvooru teemad olid koostatud ko ostöös HERA ja NORFACE võrgustikega - CHANSE-HERA Crisis – Perspectives from the Humanities ja CHANSE-NORFACE Enhancing well-being for the future . M õlema vooru eeltaotluste tähtaeg oli 21. s eptember. CHANSE-HERA Crisis – Perspectives from the Humanities Taotlusi kokku: 205 Eesti partneriga taotlusi : 44 HANSE-NORFACE Enhancing well-being for the future Taotlusi kokku: 159 Eesti partneriga taotlusi : 23 Eeltaotluste vastavuskontrolli läbis kokku projektitaotlus t ## (Crisis ## ja Well-being ## ). Eeltaotluste hindamine avanes 20. o ktoobril, ning täistaotluse vooru pääsevad p r ojektid selguvad detsembris 2023 . Juunis 2023 toimus Tallinnas CHANSE konverents I taotlusvoorus edukatele projektidele. Osalejaid kahepäevasel konverentsil oli ligi 200 ning esindatud olid kõik 26 r ahastatud projekti. Konverentsil keskenduti antud taotlusvooru temaatikale kohaselt digitaaliseerumise mõjule ühiskonnas. 202 4 . aastal plaanitavad tegevused CHANSE II taotlusvoor u lõpptulemused plaanitakse avaldada oktoobris /novembris 2024. Eesti osalusega projektide soovitav algusaeg on detsember 2024. 24. NORDFORSK: nordic-baltic multilateral partnership s VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS Juriidiline vorm Ühisprogramm Lühikirjeldus NordForsk on Põhjamaade (Island, Norra, Rootsi, Taani ja Soome ning autonoomsete piirkondade Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa) teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvorm, mille eesmärk on edendada Põhjamaade teaduse kvaliteeti, mõju ja kuluefektiivsust ning edendada koostööd teaduse infrastruktuuri arendamisel . NordForski ühisprogrammides osalemine aitab kaasa Eesti teaduskoostöö tihendamisele ennekõike Põhja maadega, aga järjest rohkem ka Balti riikidega. See kasvatab kohalikku kompetentsi ja võimaldab meil õppida Põhjamaade kogemusest, samuti aitavad NordForski ühisprojektid kaasa võrgustumisele ja uute kontaktide loomisele. Läbivaks kriteeriumiks NordForski ühisprogrammi loomisel on selle lisandväärtus (nn Nordic-Baltic Added Value ) ning keskendumine piirkonna jaoks oluliste ja/või eriomaste probleemide lahendamisele . Partnerluse eelarve Aastatel 2019-2023 on Eesti (ETAG + osaliselt MeM / ReM ) liitunud 5 NordForski programmiga: Avaliku sektori digitaliseerimise programm ( Joint Research and Innovation Programme for Digitalisation of Public Sector ) : eelarve 6,6 mln EUR; COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm ( Nordic Health Data Research Projects on COVID-19 ) : eelarve 10 mln EUR; J ätkusuutliku vesiviljeluse programm ( Nordic Research and Innovation Programme for Sustainable Aqua Culture) : eelarve ligi 7 mln EUR; J ätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm ( Sustainable Agriculture and Climate Change ): eelarve ligi 7 mln EUR; Rohepöörde programm ( Green Transition ): eelarve 15,6 mln EUR Eesti osaleb NordForski ühisprogrammides virtual common pot ’i rahastamisskeemi alusel. Eestipoolne eelarve : Aastatel 2019-2023 on Eesti (ETAG + osaliselt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ) liitunud 5 NordForski programmiga: Avaliku sektori digitaliseerimise programm ( Joint Research and Innovation Programme for Digitalisation of Public Sector ) : ETAGi eelarve 368 157 EUR; COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm ( Nordic Health Data Research Projects on COVID-19 ): ETAGi eelarve ligi 150 000 EUR; Jätkusuutliku vesiviljeluse programm ( Nordic Research and Innovation Programme for Sustainable Aqua Culture) : ETAGi eelarve 150 000 EUR; Jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm ( Sustainable Agriculture and Climate Change ): ETAGi eelarve 300 000 EUR (3 x 100 000) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium il 100 000 EUR; Rohepöörde programm ( Green Transition ): taotlusvoor on käimas, ETAG planeerinud algselt toetada 1 projekti eelarvega 100 000 – 150 000 EUR ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1 projekti eelarvega 100 000 EUR. Eesti osaleb NordForski ühisprogrammides virtual common pot ’i rahastamisskeemi alusel. Juhtministeerium, kontaktid Juhtministeerium puudub. Osalevad asutused, kontaktid Eesti Teadusagentuur : Katrin Piller ( [email protected] ), Katrin Saar ( [email protected] ), Katrin Kello ( [email protected] ) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium : Argo Peepson ( [email protected] ) Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega Avaliku sektori digitaliseerimise programm - fookusvaldkond „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm – fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad ja –teenused" Jätkusuutliku vesiviljeluse programm - f ookusvaldkond „Kohalike ressursside väärindamine “ Jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm - f ookusvaldkond „Kohalike ressursside väärindamine “ Rohepöörde programm - f ookusvaldkond „Kohalike ressursside väärindamine “ ja “Nutikad ja kestlikud energialahendused” Kavandamisel olev rände- ja migratsiooniprogramm – fookusvaldkond “Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum” Seos valdkonna arengukavadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” Digital Agenda 2020 for Estonia Digiühiskonna arengukava 2030 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Metsanduse arengukava aastani 2030 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Euroopa Biomajanduse Strateegia Sidus Eesti 2021-2030 Seos Euroopa horisondi missioonidega Otsene seos puudub. Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA- NETid jt partnerlused Otsene seos puudub. Kuni 2024. aastani toimunud tegevused Eesti on aastatel 2019-2023 liitunud rahastajana 5 NordForski programmiga : ( 1) avaliku sektori digitaliseerimise programm: 3 Eesti osalusega projekti; (2) COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm : 1 Eesti osalusega projekt; ( 3 ) jätkusuutliku vesiviljeluse programm: 1 Eesti osalusega projekt; ( 4 ) jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm: 4 Eesti osalusega projekti, millest 3 rahastab ETAG j a 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ; ( 5 ) rohepöörde programm (1. alateema – energiatõhusad toidusüsteemid): taotlused on veel hindamisel; ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on algselt planeerinud toetada kumbki 1 Eesti osalusega projekti . Väljatöötamisel on uus rände- ja lõimumisteemaline ühisprogramm ( Nordic-Baltic initiative for migration and integration research ) , mille avamistaotlus esitati oktoobris 2023 NordForski nõukogule. 2024. aastal plaanitavad tegevused Aasta esimeses pooles lõpevad projektid avaliku sektori digitaliseerimise programmis ning jätkusuutliku vesiviljeluse programmis. Jätkub projektide elluviimine jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programmis. Selgunud on rohepöörde programmi taotlusvooru tulemused ning algab rahastatud projektide elluviimine. Kui NordForski nõukogu kiidab heaks rände- ja lõimumisteemalise ühisprogrammi avamistaotluse, siis on plaanis avada taotlusvoor 2024 I kv ning esimesed projektid saaksid alustada 2024 IV kv.