Vastus

Kätlin Kallas Teie 18.10.2023 nr 5-12/5317-2 Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Meie 15.11.2023 nr 1-11/1420-4 Vastus Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu kohta Kultuuriministeerium kaasas teie küsimustele vastamisse ka Muinsuskaitseameti. Selgitame seisukohti järgnevalt. 1. „Eelnõust ei selgu, millistel alustel ja kuidas toimub kaitsekorraga määratud kaitsekategooriate muutmine?“ Muinsuskaitseala kaitsekorraga hoonele määratud kaitsekategooriat saab muuta kaitsekorra muutmise kaudu. Kaitsekorda ja sellega seonduvalt hoonete kaitsekategooriaid saab muuta Vabariigi Valitsuse korraldusega sarnaselt muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlusega (lähtudes muinsuskaitseseaduse §-st 19). Juhul kui kaitsekategooriaid on vaja muuta, võetakse kaitsekategooria määramisel aluseks kultuuriministri määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“1 §-s 10 kirjeldatud ehitiste väärtusklasside kriteeriumid. 2. „Vallavalitsus soovib teada, kas võib ette tulla olukord, et kaitsevööndi osa 2, Vaade 1 alal ei ole hetkel kehtiv „Lootsi tn 23, 25 ja 27 kinnistute detailplaneering“ edaspidi ellu viidav? Planeeringuga on kavandatud uue elu-, puhke- ja ärifunktsiooniga kvartal. Planeeritud on kuni 3- korruselised korterelamud.“ 3. „Samuti soovib Vallavalitsus hinnangut, kas Vaade 2 alal kehtiv „Staadioni 9 detailplaneering“ ja „Väike-Roomassaare poolsaare detailplaneering“ on edaspidi elluviidavad. Kavandatud on staadionihoone kõrgusega 11 m. Kuressaare staadionihoone on Saaremaa Vallavalitsuse poolt ka juba projekteeritud ja juhul kui rahastus leitakse, on plaan ehitama hakata.“ Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise protsessis lepiti kokku, et kaitsekorra koostamisega seoses ei tehta Saaremaa Vallavalitsusele ettepanekut kehtivate detailplaneeringute tühistamiseks. Kõik detailplaneeringud, mis asuvad praegu ja kaitsekorra kehtestamise järel muinsuskaitseala ning kaitsevööndite piirides, jäävad kehtima. Muinsuskaitseala ümbritsev kaitsevöönd ja vaatesektorid ei ole ehituskeeluala ja kaitsekorral ei ole planeeringute elluviimise takistamiseks tagasiulatuvat jõudu. Kaitsekorda koostades on arvestatud võimalusega, et kaitsevööndi osa 2 alal kehtivad detailplaneeringud viiakse ellu. Kaitsekorra koostamise protsessis leiti, et detailplaneeringute realiseerimise ehk projekteerimise faasis vaadatakse iga kord üle linnaruumiline olukord. Kavandatavale hoonestusele parima lahenduse leidmist saab suunata nii 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110112020007?leiaKehtiv Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 arhitektuurikonkursi, hoonete mahtude täpsema paiknemise, arhitektuurse lahenduse kui ka kasutatavate viimistlusmaterjalidega. Kaitsevööndisse uute ehitiste kavandamisel lähtutakse kaitsevööndi eesmärgist ja muinsuskaitseala vaadeldavusest konkreetses asukohas. Kaitsevööndi osasse 2, vaatesse 1 ja 2 jäävates planeeringutes lubatud hoonemahtude arhitektuurset lahendust kavandades on oluline arvestada merelt Kuressaare linnus-kindluse tornidele avanevate kaugvaadetega Sõrve teelt ja Kuressaare sadama juurdesõidukanalist (faarvaatrist). Lootsi tn 23, 25 ja 27 detailplaneeringu koostamisel on oluliseks peetud kaugvaateid ja vaate säilimist planeeringualalt linnusele, lahele ja jahisadamale. Sellele on viidatud ka planeeringu kehtestamise otsuses. Planeeringu heakskiitmisel on Muinsuskaitseamet viidanud, et detailplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb järgida toonase linnaarhitekti Hannes Koppeli koostatud kaugvaadete kontseptsiooni. Muinsuskaitseamet on kaitsekorda koostades arvestanud ja teadvustanud, et kavandatav hoonestus mõjutab Sõrve teelt linnusele avanevaid kaugvaateid. Staadioni tn 9 detailplaneeringus on projekteerimispõhimõtete hulgas välja toodud, et hoonestus tuleb planeerida vähedomineerivana ümbritseva keskkonna suhtes, kasutades viimistlusmaterjale ja värvitoone, mis sulandaksid hoonestuse ümbritsevasse maastikku nii vaadetes merelt Kuressaare linnus-kindluse suunas kui ka vastupidi. Väike-Roomassaare poolsaare detailplaneeringu alusel on Staadioni tn 6 kinnistule kavandatud staadionihoone. Muinsuskaitseamet on 2012. aastal andnud kooskõlastuse staadionihoone rekonstrueerimise põhiprojektile (kiri nr 5.1-1/2115), mille alusel on väike osa projektist realiseeritud. Kuna kavandatud staadionihoone osad paiknevad mere suunalt vaadates olemasolevate tribüünidega sarnaselt ühes rivis, ei muuda uue staadionihoone ehitamine oluliselt vaateid merelt linnuse suunas ja avarale ranna-alale. Planeerimisseaduse § 140 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus detailplaneering või selle osa kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Muinsuskaitseamet soovitab enne vanade detailplaneeringute elluviimist nende sisu ja lahendus üle vaadata, sest linna arengut silmas pidades võivad planeeringud olla aegunud. Kui teil on täiendavaid küsimusi, palume meiega ühendust võtta viie tööpäeva jooksul. Sellele järgnevalt suuname Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu Vabariigi Valitsusele vastu võtmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Kaevats kultuuriväärtuste osakonna juhataja Reesi Sild 628 2381 [email protected]