Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium Kliimaministeerium Rahandusministeerium 12.11.2023 nr 2-1/2023/4763 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sotsiaalministeerium Ettevõtte arenguprogrammi toetuse määruse eelnõu kooskõlastamine Esitan kooskõlastamiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa 1; 4) seletuskirja lisa 2; 5) seletuskirja lisa 3; 6) seletuskirja lisa 4. Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus TAIE juhtkomisjon Euroopa Komisjon perioodi 2021-2027 seirekomisjon Kaie Nurmik 639 7651 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  07.11.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Eelnõu aitab saavutada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtja arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja arenduskeskuste toetus)“ eesmärke. Määrus kehtestab sekkumise alategevuse „Ettevõtte arenguprogramm“ (edaspidi meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra. Eelnõu eesmärk on aidata ambitsioonikatel tegutsevate ettevõtjatel muuta strateegilise planeerimise toel ärimudeleid ja -suundi ning seekaudu tõsta oma rahvusvahelist konkurentsivõimet. Eelnõu on otseselt seotud ja panustab:  riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemise stimuleerimine“ tegevuste „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ elluviimisele;  Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava1 (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse. Arvestades, et investeeringud teadus- ja arendustegevustesse (edaspidi TA tegevus) on käesolevas eelnõus toetatav tegevus, kuid mitte toetuse taotlemise eelduseks, siis panustab eelnõu kaudselt ka TAIE suuna „teadmussiire“ alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ ja tabeli 1 punktides 4–6 esitatud mõõdikute sihttasemete saavutamisele. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab Sihttase aastal Viimane teadaolev TAIE mõõdik 2035 tase ja aasta 1. Eesti tööjõu tootlikkus ELi keskmisest 110% 82,8% (2022) 43 miljardit 19 miljardit eurot 2. Kaupade ja teenuste eksport eurot (2020) 1 https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-arengukava-2021-2035 1  3. Väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku 59% 60,7% (2021) kohta EL-27 keskmisest 4. Erasektori TA kulutuste tase SKT-st 2% 0,98% (2020) 5. Ettevõtete investeeringud 2,7% (760 miljonit) mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna 6% (2019) SKP-st 6. Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris 4,53 (arv 1000 1,47 (2019) ja kasumitaotluseta erasektoris elaniku kohta) Allikas: TAIE Meetme abil toetatakse ettevõtja pikaajalise strateegilise tegevuskava elluviimisele suunatud projekte, mis panustavad nutika spetsialiseerimise fookusvaldkondade eesmärkidesse. Nutika spetsialiseerumise valdkonnad on: 1) digilahendused igas eluvaldkonnas; 2) tervisetehnoloogiad ja -teenused; 3) kohalike ressursside väärindamine; 4) nutikad ja kestlikud energialahendused. Meetme tegevused aitavad saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Määrusega kavandatud meetme panus „Eesti 2035“ sihtidesse ning kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artikliga 9 on esitatud seletuskirja lisas 1. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht on lisas 2 ja riskihindamise tabel lisas 3. Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) õigused ning kohustused. Meetme Euroopa Liidu toetuse eelarve on 27 968 000 eurot. Toetust taotletakse jooksvalt. TAIE üldeesmärk on Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajaduste saavutamiseks. Üks neljast indikaatorist, mida kasutakse TAIE üldeesmärgi mõõtmiseks, on Eesti ettevõtjate nominaalne tööjõutootlikkus, mida arvutatakse Euroopa Liidu keskmisest tööjõutootlikkusest. Nimetatud mõõdiku sihttase, mida soovitakse aastaks 2035 saavutada, on Eesti ettevõtjate keskmine majanduslik lisandväärtuse kasv 110%ni Euroopa Liidu keskmisest majanduslikust lisandväärtusest. Teisisõnu peavad Eesti ettevõtjad aastal 2035 looma keskmiselt lisandväärtust 110%, võrreldes EL-i ettevõtjatega. Võttes aluseks 2022. aasta andmed (joonis 1), peab Eesti ettevõtjate lisandväärtus kasvama 25%. Seda tingimusel, et teiste, praegu Eestist eespool olevate riikide lisandväärtus ei kasva. 2  Joonis 1. Euroopa Liidu riikide lisandväärtus töötaja kohta aastal 2022 2022 223,9 162,4 131,4 121,6 115,7 115,1 110,1 107,6 105,2 104,6 102,5 100,0 94,3 91,6 87,3 86,1 85,1 84,9 83,4 82,7 81,0 78,2 75,9 74,8 74,7 73,6 68,7 54,5 Allikas: Eurostat Eelnimetatud eesmärgi täitmine nõuab Eesti ettevõtjate tootlikkuse kasvu. Eelnõu ja ettevõtte arenguprogrammi tähenduses vaadeldakse ettevõtjate tegevust tööjõu tootlikkuse seisukohalt. Tööjõu tootlikkus võrdub lisandväärtusega ühe tööjõuühiku2 kohta. Lisandväärtust saab ettevõtja vaates lahti seletada kui müügitulu, millest on maha arvestatud kulud sisenditele. Teisisõnu peab ettevõtja teenima võimalikult suurt müügitulu võimalikult väikese sisendkuluga. Tavapäraselt arvestatakse sisendkulude hulka töötajatele makstud palgad koos maksudega, ostetud tooraine ja materjalid, toote tootmiseks või teenuse pakkumiseks vajalikud teenused, jms. Ettevõtjate sisendkulud võib jaotada ettevõtja tegevuste ja otsustega mõjutatavateks kuludeks ja sellisteks, mida ettevõtja ise muuta ei saa. Ettevõtjal on müügitulu kasvatamiseks kaks peamist võimalust: a) kasvatada olemasolevate toodete ja teenuste müügimahtu või b) müüa tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga. Siinkohal aga toome esile, et arvestades Eesti väiksust, sealhulgas lõpptarbijate ja tarnepartnerite piiratud hulka, piiratud kättesaadavat tööjõudu, geograafilist kaugusest suurematest turgudest, siis on lõpptoodete ja teenuste mahu hüppeline kasvatamine ettevõtjatele keeruline ega too kaasa loodetud majanduslikku kasu. Eesti kui väikeriigi ettevõtjate võimalus rahvusvahelises konkurentsis on pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid, rakendades kiireid ja paindlikke tootmis- ja tarneprotsesse, leides ja vallutades uusi sihtturge, kasutades sealsete klientideni jõudmiseks uusi ja nutikaid müügi- ja turunduskanaleid. Hüppeline lisandväärtuse kasvatamine on valdavalt ettevõtjapõhine ja seotud ettevõtja erinevate tegevuste uuendamise ja kõrgemale tasemele viimisega. Tavapäraselt muutub ettevõtja ärimudel või lisandub uus ja edaspidi ettevõtja tegevustes domineeriv ärisuund. Ettevõtja peamised tegevussuunad ja põhifunktisoonid, mida ärimudeli muutmisel üle vaadatakse ja edasi arendatakse, on: tooted ja teenused, toodete tootmiseks või teenuste 2 Lisandväärtus töötunni kohta või lisandväärtus töötaja kohta. 3 pakkumiseks vajalikud protsessid ja seadmed, toodete ja teenuste müük ja turundus ning tegevuste elluviimiseks vajalik personal. Uue ärimudeli või ärisuuna väljatöötamine ja rakendamine algab ettevõtja ambitsioonist ja valmisolekust võtta tuleviku äriedu nimel riske, investeerida ja teha ettevõtja praeguses äris muudatusi. Peale ambitsiooni ja muutusteks valmisoleku on vaja teadmist, millised muudatused aitavad saavutada parimaid tulemusi ja mil moel need ellu viia. Kolmanda olulise eeldusena vajavad ettevõtjad uue ärimudeli või -suuna juurutamiseks ressursse, milleks on muu hulgas investeeringuraha, muudatusi elluviivad inimesed ning aeg, mida muudatuste ettevalmistamine ja elluviimine lisaks ettevõtja igapäeva tegevuste elluviimisele nõuab. Uus ärimudel- või suund, mis ettevõtja tegevust pikaajaliselt mõjutab põhineb, kas ettevõtja uutel või oluliselt täiustatud kõrgema lisandväärtusega toodetel, teenustel või tehnoloogiatel, mida suudetakse efektiivsemalt ja tulutoovamalt toota või teenusena pakkuda ning uutele turgudele uuenduslike turundusstrateegiate abil müüa. Rõhutame, et ettevõtja lisandväärtuse kasv nõuab mitmesuguste tegevuste koosmõju. Näiteks töötab ettevõtja välja küll uue ja kõrgtehnoloogilise toote või teenuse, aga mittetoimiva tootmisprotsessi või teenuse pakkumise protsessi või turundus- ja müügiprotsessi tõttu jäävad selle toote või teenusega seotud majandustulemused saavutamata ja ettevõtja lisandväärtus ei kasva. Eeltoodust lähtudes tuleb ettevõtjal lisandväärtuse hüppeliseks kasvatamiseks ellu viia erinevate tegevuste ja protsesside suuremahulisi arendustegevusi, mis võivad toimuda nii lineaarselt kui ka paralleelselt. Näiteks uue toote või teenuse arendamise lõppfaasis algavad turundustegevused ning tootmise ja müügi planeerimine. Sealjuures on erinevad tegevused üksteisega seotud ja neist ühe tegevuse tulemus mõjutab muude tegevuste sisu, ajakava ja eelarvet. Kõik eelloetletud eesmärgid ja tegevused nende eesmärkide saavutamiseks nõuavad samaaegselt tegevuste planeerimist, nii ühekaupa kui ka tervikuna. Erinevate tegevuste, mis üksteist mõjutavad ja mis võivad kulgeda nii paralleelselt kui ka järjestikku, tervikuks kokkusidumine ja nende elluviimiseks vajamineva ressursi planeerimine nõuab esmalt strateegilist arusaama, millist muutust soovitakse ellu kutsuda – teisisõnu, täpse lõppeesmärgi sõnastamist. Järgmise sammuna tuleb lõppeesmärgi täitmiseks koostada pikemaajaline ja kõiki tegevusi hõlmav plaan. Strateegiliseks planeerimiseks nimetatakse protsessi, mille käigus määratakse sidusa tervikuna tulemusvaldkondade eesmärgid, ressursid, sealhulgas kapitali ja inimeste jaotamisel, tegevused ning seiratakse tulemusi3. Strateegilise planeerimise abil koostatakse kõiki tegevusi hõlmav pikaajaline plaan, mis tööriistana aitab nii tegevusi, nende elluviimiseks vajaminevat resurssi planeerida kui ka hiljem tegevusi ellu viia ja tulemusi hinnata, tehes seda nii tegevuste kaupa kui ka tervikut silmas pidades. Strateegiline plaan tehakse ja eesmärgid seatakse valdavalt kolmeks kuni viieks aastaks. Sealjuures on oluline strateegiline plaan koostada moel, mis võimaldab tegevuste elluviimist hinnata ning vajadusel plaani elluviimise jooksul tegevusi muuta ja ümber kujundada. 3 Rahandusministeerium. Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine. 4 Eesti ettevõtlusmaastikku kirjeldavad valdkondlikud uuringud45 on Eesti ettevõtete peamiste kitsaskohtadena, mis takistavad ettevõtjate arengut ja kõrgema lisandväärtuse saavutamist, esile toonud pikaajalise strateegilise planeerimise puudumise. See on üks kitsaskohti, miks Eesti ettevõtjate lisandväärtus on Euroopa Liidu keskmisest väiksem ja miks Eesti ettevõtjate tehtud arendustegevused jäävad täismahus rakendamata ja pahatihti ei jõua soovitud majandustulemusteni. MKM koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega tellis 2022. aastal uuringu6 ülesandega analüüsida ettevõtja pikaajaliste ja terviklike arendustegevuste elluviimise vajadust, planeerimisel esinevad takistusi ning töötada välja lahendused, mis aitaksid ettevõtjatel neid kitsaskohti ületada. Uuringu tegi Civitta Eesti AS. Uuring tõi Eesti ettevõtjate strateegilise planeerimisega seotud peamiste kitsaskohtadena esile järgmised: 1. ettevõtte juhtide vähene ambitsioonikus; 2. ettevõtjate strateegilise planeerimise alaste teadmiste ja võimekuse puudumine. Ettevõtte juhtide ja omanike vähene ambitsioonikus. Ettevõtte juhtide ja omanike vähene ambitsioonikus ehk tahe teha muutusi, investeerides selleks aega ja raha, on üks ettevõtete peamisi arengutakistusi. Ambitsioonikad juhid ja omanikud ning nende ettevõtted on tavapäraselt teerajajad, kes loovad ja juhivad väärtusahelaid ja kellel seeläbi on suurem lisandväärtus. Ettevõtjate strateegilise planeerimise alaste teadmiste ja võimekuse puudumine. Ühelt poolt ei ole ettevõtjatel teadmisi ja kogemusi, kuidas planeerida pikaajalist arendustegevust, mis haarab ettevõtte eri tegevusi ja töötajaid, ning ette valmistada selle elluviimist. Teisalt puudub ettevõtjatel aeg ja raha pikaajaliste ja suuremahuliste muutuste elluviimiseks. Ettevõtete, eriti väike- ja mikroettevõtete juhid on tihtilugu hõivatud kiirete igapäevaste tegevuste elluviimisega. Ettevõtte arenguprogramm on ettevõtjat tema planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel toetav ja ettevõtja eripärasid arvestav mudel, mis põhineb ettevõtja pikaajalise (keskmiselt 3– 5 aastat) strateegilise plaani – arenguplaani – ettevalmistamisel ja elluviimisel. Ettevõtte arenguprogramm annab ettevõtjale nii tööriistad kui ka pakub suunavat abi tema ettevõtte arendamiseks ning senisest keerukamale toimimismudelile üleviimiseks. Rakendusüksuse kliendihaldur toetab ja abistab ettevõtjat ettevõtte arenguplaani ettevalmistamisel ja elluviimisel kogu arenguprogrammi jooksul, aidates leida, valida ja vahendada ettevõtja vajadusest ja võimekusest lähtuvaid sobivaid lahendusi, tööriistu ja partnereid. Ettevõtte arenguprogramm koosneb neljast järgmisest etapist:  I etapp ‒ ettevõtja ambitsiooni ja võimekuse väljaselgitamine;  II etapp ‒ arenguplaani ettevalmistamine ja väljatöötamime;  III etapp ‒ arenguplaani elluviimine; 4 Varblane, U., Varblane, U., Pulk, K., Vissak, T., Lukason, O. (2020). Nutikate välisinvesteeringute uuring: Eestis tegutseva välisosalusega ettevõtete analüüs, et selgitada välja uute välisinvesteeringute maandamise fookus ja kriteeriumid. Tartu: Tartu Ülikooli majandusteaduskond, 2020. 5 Espenberg, S., Nõmmela, K., Karo, E., Juuse, E., Lees, K., Sepp, V., Vahaste-Pruul, S., Romanainen, J. (2018). Kasvualade edenemise uuring. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Technopolis Group Eesti OÜ. 6 Rokk, R- M., Parts, R., Treial, A., Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine Eestis 5  IV etapp ‒ arenguplaani tulemusel saavutataud majandustulemuste hindamine. Joonis 2. Ettevõtte arenguprogrammi ülesehitus I etapp ‒ ettevõtja ambitsiooni ja võimekuse väljaselgitamine, et teha ettevõttes strateegiline muutus. Ettevõtte arenguprogrammi sihtrühmaks on: a) ettevõtjad, kes soovivad välja töötada ja kasutusse võtta uue ärimudeli või -suuna ning kes pöörduvad toe saamiseks rakendusüksusesse, või b) kliendihalduri proaktiivse eeltöö tulemusel leitud ettevõtjad, kellel on vajadus ja võimekus teha oma ettevõttes strateegilisi uuendusi. Ettevõtte arenguprogrammi I etapis tutvustab ettevõtja kliendihaldurile, millist strateegilist muudatust ta oma ettevõttes teha soovib, sealhulgas, milliseid tulemusi, millal ja millist ressurssi kaasates ta soovib saavutada. Juhul kui soovitud strateegiline muudatus ja sellega seotud oodatavad tulemused ning kaasatav ressurss vastavad arenguprogrammi nõuetele, siis viib kliendihaldur koostöös ettevõtjaga läbi ettevõtte hetkeolukorra kaardistuse. Ettevõtja hetkeolukorra kaardistusega analüüsitakse ja antakse hinnang kõikidele ettevõtte olulisematele tegevustele ja protsessidele, muu hulgas ettevõtte toodetele ja tooteportfellile, tootmiskorraldus- ja tarneprotsessile, turundus- ja müügiprotsessile ning neid kõiki toetavale personaliprotsessile. Ettevõtja hetkeolukorra kaardistus viiakse läbi diagnostilise kaardistusmudeli abil. 6 Kaardistuse tulemusel saadud ülevaadet ettevõtte hetkeolukorrast võrreldakse ettevõtja kirjeldatud strateegilise eesmärgiga. Kui ettevõtte kaardistuse tulemusel selgub, et ettevõtjal on olemas soov, vajadus ja piisavad eeldused viia muudatused oma ettevõttes ellu, siis liigub ettevõtja arenguprogrammi järgmisesse ‒ arenguplaani –väljatöötamise etappi. Samas, kui ettevõtjal on olemas küll piisav ambitsioon, aga olemasolevad eeldused pole soovitud muudatuseks piisavad, siis püüab rakendusüksuse kliendihaldur ettevõtjat toetada, leides rakendusüksuse ning teiste turul olevate teenuste ja toetusmeetmete hulgast sobivaid lahendusi, mille kaasabil puudujäävat osa järele aidata. Ettevõtjal on võimalus pärast vajalike eelduste loomist ettevõtte arenguprogrammiga uuesti liituda. II etapp ‒ arenguplaani väljatöötamine. Ettevõtte arenguprogrammi II etapis koostab ettevõtja oma soovitud muudatuste tegemiseks vajaliku tervikliku tegevuskava – arenguplaani. Olemuselt on arenguplaan ettevõtja strateegiliste muudatuste tegevuskava, kus on esitatud: ettevõtja pea- ehk strateegiline eesmärk, a) üksiktegevuste lühikirjeldused koos oodatavate tulemustega, b) tegevuste rahaline maht ja nende rahastamise allikas, c) tegevuste elluviimise tähtaeg ning d) üksiktegevuste seos teiste arenguplaani tegevustega. Vormilt on ettevõtja arenguplaan etapiline tegevuskava, kus iga etapi lõpus hindab ettevõtja koos kliendihalduriga antud etapis ellu viidud tegevusi ja saavutatud tulemusi võrreldes planeerituga. Kui saavutatud tulemused erinevad esialgu planeeritust, näiteks arendustegevuse käigus selgus, et arendustegevuse tulemuse juurutamine nõuab lisaaega või -tegevusi, mida arenguplaanis ei olnud või vastupidi, arendustegevuse tulemusel selgub, et kõiki esialgu plaanitud tegevusi ei ole tarvis ellu viia, saab ettevõtja oma arenguplaani muuta. Ettevõtjat toetab arenguplaani koostamisel rakendusüksuse kliendihaldur, kes vajaduse korral abistab ettevõtjat arenguplaani koostamist hõlbustavate tugiteenuste leidmisel ja kasutamisel. Kliendihaldur aitab ettevõtjal leida talle sobiva tööriistakasti, sealhulgas tutvustab kliendihaldur kliendi vajadustele vastavaid mitmesuguseid toetusmeetmeid ja -instrumente ning eraturul olevaid teenuseid. Näiteks hõlbustab arenguplaani koostamist ettevõtteväliste ja rahvusvahelise kogemusega nõustajate ehk coach’ide ja mentorite kaasamine. Kui ettevõtte hetkeolukorra kaardistusel selgub ettevõtte protsessides või põhitegevustes mõni kitsaskoht või arenguvõimalus, mille kohta on lisaks vaja süvitsiminevat teadmist, võiks ettevõtja võimalusel tellida valdkondlikke diagnostikaid, sealhulgas tootmiskoralduse, tooteportfelli ja kindla toote tehnoloogilist diagnostikat, või osaleda koolitus- ja nõustamisprogrammides. Teise etapi lõpuks valmib ettevõtja koostatud pikaajaline strateegiline arenguplaan. III etapp ‒ arenguplaani elluviimine Rakendusüksuse kliendihaldur jälgib ja toetab ettevõtja arenguplaani elluviimist, sealhulgas nõustab jooksvates küsimustes. Kuna arenguplaan on pikajaline arendustegevuse kava, annab arenguplaani etappideks jaotamine võimaluse iga etapi lõpus hinnata arenguplaanis märgitud tegevusi saavutatud tulemuste ja hetkeolukorraga ning vajadusel neid muuta või korrigeerida. Sellest lähtudes hindavad ettevõtja ja kliendihaldur iga arenguplaani etapi lõpus arenguplaani ja tegevuste tulemusi ning vajadusel muudetakse arenguplaani, sealhulgas tegevusi, nende mahtu, elluviimise aega ja elluviimiseks vajalikku ressurssi. Samas säilib ettevõtja arenguplaanile seatud strateegiline eesmärk. Lisaks hindavad ettevõtja ja kliendihaldur 7 eelnevalt kokkulepitud tähtaegadel, näiteks kord aastas, aastaintervjuu vormis ettevõtja üldist seisu ja muid arenguvajadusi. IV etapp ‒ arenguplaani tulemusel saavutatud majandustulemuste hindamine Ettevõte arenguprogrammi IV etapp on programmi toel saavutatud majandustulemuste hindamine. Majandustulemusi hinnatakse kaks aasta pärast ettevõtte arenguplaani lõppemist. Kuna ettevõtte arenguplaan on ettevõtja individuaalne arendustegevuste kava, hinnatakse ettevõtja müügitulu ja lisandväärtuse kasvu, võrreldes sama tegevusala ettevõtjate müügitulu ja lisandväärtuse kasvuga. Teisisõnu peab ettevõtja lisandväärtuse ja müügitulu kasv olema suurem kui sama tegevusala vastavad keskmine kasv. Kasvu eesmärgid arvutatakse aastase liitkasvumäära alusel. Tulemuste arvutamisel võetakse baasaastaks arenguplaanile eelnev majandusaasta. Ettevõtte lisandväärtuse ja müügitulu kasvu arvutamine algab arenguplaani kolmandast aastast ja lõpeb kaks aastat pärast arenguplaani lõppemist. Seega, mida lühema perioodiga suudab ettevõtja oma arendustegevused ellu viia, seda väiksem on ettevõtja arenguplaani lisandväärtuse ja müügitulu kasvu eesmärk. Ettevõtja müügitulu ja ekspordi kasvu arvutamismetoodika koos selgitavate näidetega on esitatud seletuskirjas eelnõu § 6 selgitavas osas. Ettevõtte arenguprogramm 2015-2022 kokkuvõte Ettevõtte arenguprogrammi 2015–2022 sihtrühmaks oli Eestis tegutsev ambitsioonikas ja ambitsiooni realiseerimiseks ressursse omav ettevõtja, kes strateegilise planeerimise toel kasvatab võrreldes teiste sama sektori ettevõtjatega hüppeliselt oma majandustulemusi. Täpsemalt oli ettevõtte arenguprogrammi sihtrühmaks sõnastatud Eesti äriregistrisse kantud kaheksa või enama töötajaga äriühing, mis on tegutsenud vähemalt kolm aastat ning mis: 1) on teeninud arenguplaani elluviimisele eelneval majandusaastal ekspordi müügitulu või 2) on kasvatanud arenguplaani elluviimisele eelneva viimase kolme majandusaasta jooksul müügikäivet igal majandusaastal keskmiselt 10%. Lisaks oli arenguprogramm suunatud tööstusettevõtetele (EMTAK jaod B, C, D, E) ja ettevõtetele, kelle arenguplaani tegevused panustasid nutika spetsialiseerumise kasvualade7 eesmärkide täitmisesse. Programmis osalevale ettevõtjale seati eesmärgiks kasvatada arenguplaani kolmandast aastast alates kuni kaks majandusaastat pärast arenguplaani lõppemist: 1) oma müügitulu aastas keskmiselt 10% võrra rohkem kui vastava sektori müügitulu; 2) oma lisandväärtust töötaja kohta aastas keskmiselt 10% võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta. Ettevõtte arenguprogrammi 2015‒2022 sihtrühmas oli 2757 ettevõtjat. Ettevõtte arenguprogrammis 2015‒2022 osales kokku 209 ettevõtjat. Tabel 2. Ettevõtte arenguprogrammis osalenud ettevõtete valdkondlik jaotus EMTAK tegevusala Ettevõtjate arv 08 Muu kaevandamine 2 10 Toiduainete tootmine 8 7 Nutika spetsialiseerumise kasvualad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine horisontaalselt teiste sektorites, tervisetehnoloogiates ja -teenustes ning ressursside efektiivsem kasutamine 8  11 Joogitootmine 2 13 Tekstiilitootmine 1 14 Rõivatootmine 3 15 Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 3 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja 17 punumismaterjalist toodete tootmine 17 Paberi ja pabertoodete tootmine 1 18 Trükindus ja salvestiste paljundus 4 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 4 21 Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine 1 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine 8 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 6 24 Metallitootmine 1 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed 31 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 3 27 Elektriseadmete tootmine 5 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine 18 29 Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine 8 30 Muude transpordivahendite tootmine 7 31 Mööblitootmine 11 32 Muu tootmine 9 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus 4 41 Hoonete ehitus 1 43 Eriehitustööd 1 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont 1 46 Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 2 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 1 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad 3 58 Kirjastamine 3 59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika 2 kirjastamine 61 Elektroonilise side teenus 1 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused 23 63 Infoalane tegevus 3 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine 2 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs 3 72 Teadus- ja arendustegevus 2 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 2 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused 1 81 Hoonete ja maastike hooldus 1 KOKKU 209 Allikas: rakendusüksus Tabel 3. Ettevõtte arenguprogrammis 2015‒2022 osalenud ettevõtete regionaalne paiknemine Maakond Kõik sihtrühma ettevõtjad Ettevõtjate Ettevõtjate regionaalne regionaalne paiknemine paiknemine äriregistri põhiselt 9  arenguplaani elluviimise põhiselt arv osakaal arv osakaal arv osakaal Harju 1545 56% 131 63% 142 68% Hiiu 16 0% 1 0% 1 0% Ida-Viru 162 6% 4 2% 5 2% Jõgeva 46 2% 2 1% 2 1% Järva 53 2% 3 1% 4 2% Lääne 39 1% 1 0% 1 0% Lääne- 105 4% 3 1% 3 1% Viru Põlva 31 1% 1 0% 1 0% Pärnu 149 5% 4 2% 4 2% Rapla 65 2% 3 1% 3 1% Saare 51 2% 5 2% 5 2% Tartu 293 11% 22 11% 28 13% Valga 47 2% 0 0% 0 0% Viljandi 80 3% 2 4% 8 4% Võru 75 3% 9 1% 2 1% Üle- 0 0% 18 9% 0 0% eestiline KOKKU 2757 100,00% 209 100% 209 100% Allikas: rakendusüksus Kuna enamikul arenguprogrammis osalenud ettevõtjatel arenguplaani tegevuste elluviimine alles kestab või on ettevõtjate arenguplaani lõppemisest möödunud vähem kui kaks aastat, seisab ettevõtte arenguprogrammi ja seal osalenud ettevõtjate majandusliku mõju analüüsimine veel ees. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi rakendusasutus) majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik ([email protected], 639 7651), rakendusüksuse klienditeeninduse ja -halduse osakonna juht Eero Liivandi ([email protected], 627 9501), toetuste osakonna juht Monica Hankov ([email protected], 627 9786), toetuste keskuse toetuste osakonna valdkonnajuht Erki Varbola ([email protected], 6627 9704). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule rakendusasutuse strateegilise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa ([email protected], 631 3609). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 30 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale ja taotlusele; 4) toetuse taotlemine; 10 5) taotluse menetlemine; 6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine; 7) aruannete esitamine; 8) toetuse maksmise tingimused; 9) toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused; 10) finantskorrektsioonid ja vaided. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise seos strateegiliste arengudokumentidega, toetuse andmise riigiabi põhimõtted, määruses kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti määratakse rakendusasutus ja - üksus. Lisaks selgitatakse 1. peatükis millistele sisu- ja vormitingimustele peab ettevõtja arenguplaan vastama. Eelnõu § 1 sätestab eelnõu reguleerimisala, tuues esile, kuidas eelnõu on seotud ja aitab täita Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 eesmärke. Lisaks sõnastatakse selles paragrahvis, et eelnõu panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse. Eelnõu § 1 lõikes 3 nähakse ette Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud tegevusvaldkonnad, mille projektidele määrust ei kohaldata. Eelnõu kohaselt ei saa toetust taotleda tegevusalad, mis on: 1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava alusel toetust saavad valdkonnad, sealhulhas põllumajandus, kalapüük; 2. Eesti siseturule suunatud valdkonnad, sealhulgas kinnisvaraalane tegevus, hulgi- ja jaekaubandus, reklaamindus, juriidilised toimingud, rentimine ja kasutusrent; 3. fossiilsel toorainel põhinevad ja CO2 emmisiooni suurendavad valdkonnad: 4. ühiskonnale laiemalt kahju ja täiendavaid kulusid tekitavad valdkonnad, sealhulgas tubakatootmine, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine. Lõikega 4 nähakse ette, et toetusega seotud info- ja teabevahetus taotleja, toetuse saaja ja rakendusüksuse vahel toimub e-toetuse keskkonnas. E-toetuse keskkonnas toimub nii toetuse taotlemine kui ka toetuse kasutamine, sealhulgas taotlemise ja toetuse kasutamisega seotud teabe vahetamine. Näiteks esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu kuludokumendid ja aruanded ning sellele eelnevalt teeb rakendusüksus samal platvormil kättesaadavaks taotlus- ja aruandevormid ning juhised. Eelnõu lõige 5 sätestab, et toetuse taotlemisele, taotleja ja taotlusele esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja kehtetuks tunnistamise otsuste tegemisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele ja tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele, aruandlusele, toetuse saaja kohustustele ja muus osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) eelnõus sätestatud erisustega. Sellest lähtudes järgib eelnõu kõiki ühendmääruses sätestatud tingimusi. 11 Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise seotus strateegiliste arengudokumentidega. Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigi andmise regulatsioon. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Toetuse andmisel lähtutakse riigiabi või vähese tähtsuse abi tingimustest, milles muu hulgas määratakse abikõlblikud tegevused, abikõlblikud kulud ning toetusmäär. Toetusmäär lähtub sellest, kas toetust saav ettevõtja on väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja. Eelnõu § 3 lõikes 3 tuuakse esile riigiabist lähtuvad tingimused, mille esinemisel toetust ei anta. Näiteks ei anta toetust ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata. Paragrahvis 3 sätestatakse ka vähese tähtsuse abi summad ja abi kumuleerimisreeglid kontserni kuuluvate ettevõtjate puhul. Siia kuuluvad juhud, kui ettevõtja kas kuulub teisele ettevõtjale või ettevõtja otsusi saab teine ettevõtja valitseva mõju tõttu, hääleõiguse või ametisse nimetamiste kaudu mõjutada. Eelnõu §-s 4 on selgitatud olulisemad eelnõus kasutatavad terminid, mille defineerimisel on lähtutud üldise grupierandi määrusest ja TAIEst. Vastavalt § 9 lõike 3 punktis 3 esitatud tingimustele saab ettevõtja protsessiarendustegevuse raames taotleda toetust, et palgata ja rakendada uut arengutöötajat või töölepingu alusel töötavat uut juhti, kui nad on seotud arenguplaani elluviimisega ja selle tulemuste rakendamisega. Terminiga arendustöötaja selgitatakse arendustöötaja töötamise õiguslikud alused ja kirjeldatakse tööülesanded, mille täitmisega arendustöötaja tegeleb. Eelnõu tähenduses on arendustöötaja ettevõtjas töötaja või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, kelle tööks on uute toote-, teenuse-, protsesside- ning müügi- ja turundustegevuse arendamisega seotud aluspõhimõtete, strateegiate ja nendega seotud tegevuskavade ning üksiktegevuste väljatöötamine ja ettevõtja äripraktikas rakendamine. TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. TAIE fookusvaldkondadele on iseloomulik keskmisest kõrgem arengupotentsiaal ja teadus- ja arendustegevuse koostööst tekkiv lisandväärtus. TAIE fookusvaldkondi (joonis 1), millest 4 esimest on ühtlasi ka Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad, on 5, mis tähendab, et nende valdkondade puhul on ennekõike oluline majanduslik ja ettevõtluspotentsiaal ‒ kõrge äriline potentsiaal, lisandväärtuse loomine, skaleeritavus Eestist väljapoole, võimalik globaalne mõju. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika eksperimenteerimist ja pidevat otsinguprotsessi toetava kohapõhise lähenemisega välja selgitatud ettevõtlusvaldkonnad, millel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning võimekus TA tegevuse investeeringute kaasabil saavutada suurem regionaalne konkurentsieelis. Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad on: 1. digilahendused igas eluvaldkonnas; 12  2. tervisetehnoloogiad ja -teenused; 3. kohalike ressursside (toit, puit, maapõue ressurss, teisene toore ja jäätmed) väärindamine; 4. nutikad ja kestlikud energialahendused. Joonis 3. TAIE fookusvaldkonnad ja nutika spetsialiseerumise valdkonnad. Allikas: TAIE Rakenduskavas on sätestatud, et poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ kõik tegevused peavad panustama nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesse. Eeltoodut arvesse võttes peab ka ettevõtte arenguprogramm ja selle toetusmeede aitama saavutada nutika spetsialiseerumise valdkondade eesmärke. Ettevõtte arenguprogrammi ja selle elluviimiseks rahastavate projektidele seatud eesmärgid saavutatakse arenguplaani elluviimise tulemusel. Eelnõu § 5 lõige 4 toob välja, et ettevõtja arenguplaan on ettevõtja etappideks jaotatud erinevate arendustegevuste kava, mis sisaldab informatsiooni kõikide ettevõtja arengut mõjutavate tegevuste, eesmärkide ja nende elluviimiseks vajaminevate vahendite kohta. Meetmest rahastatav projekt on omakorda ühe arenguplaani etapi toetusega elluviidavate tegevuste kogum. Teisisõnu tuleb ettevõtja arenguplaani vaadelda kui tervikut, kus ühe etapi tegevused loovad eeldusi või aitavad rakendada muude etappide läbi viidud arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi. Seega peab ettevõtja arenguplaan panustatama vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärgi elluviimisesse. 13 Ettevõtja saab alustada arenguplaani tegevuste elluviimist ja sealhulgas toetuse taotlemist pärast seda, kui rakendusüksus on ettevõtja arenguplaani heaks kiitnud. Arenguplaani ja selle iga järgmise etapi heakskiitmisel hindab rakendusüksus muu hulgas ka seda, kas arenguplaan panustab vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärgi elluviimisesse. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärgid on leitavad TAIE fookusvaldkondade teemalehtedelt.8 Siinkohal tuleb välja tuua, et kuna nutika spetsialiseerumine põhineb pideval otsinguprotsessil, mille abil püütakse leida suurima kasvupotentsiaaliga lisandväärtust loovaid valdkondi, siis ei pruugi nutika spetsialiseerumise valdkonnad ja nende eesmärgid kogu struktuuritoetuste perioodil 2021–2027 olla ühed ja samad. Ettevõtja strateegiliste muutuste tegemine, sealhulgas ettevõtja arenguplaani elluviimine vältab keskmiselt kolm aastat. Ettevõtja, kelle arenguplaan aitab saavutada arenguplaani heakskiitmisel kokku lepitud lisandväärtuse ja müügitulu kasvu eesmärke, ei pea nutika spetsialiseerumise valdkondade või nende eesmärkide muutumisel oma arenguplaani uute nutika spetsialiseerumise valdkondadega alusel muutma või täiendama, vaid saab jätkata olemasoleva arenguplaani elluviimist ja kokku lepitud eesmärkide saavutamist. Tabel 4. Nutika spetsialiseerumise valdkonnad ja nende eesmärgid, mille elluviimisesse ettevõtte arenguprogramm enim panustab Nutika Nutika spetsiseerumise valdkonna eesmärk spetsialiseerumise valdkond 1. Digilahendused igas 1.1. TA ja innovatsiooni toel luuakse, pakutakse ja kasutatakse eluvaldkonnas digilahendusi igas eluvaldkonnas 1.2. TA ja innovatsiooni toel kasutatakse andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks 1.3. TA ja innovatsiooni toel kindlustatakse turvaline küberruum 2. 2.1. TA ja innovatsiooni toel arendatakse ja pakutakse Tervisetehnoloogiad mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid; ja -teenused 2.2. TA ja innovatsiooni toel suurendatakse tervishoiu ekspordipotentsiaali 2.3. TA ja innovatsiooni toel panustatakse patsiendikesksema ja tõenduspõhisema ravi ja ennetustöö pakkumisse, arendatakse personaalseid terviseteenuseid 3. Kohalike 3.1. TA ja innovatsiooni toel väärindatakse kohalikke ressursse ressursside kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, väärindamine keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust 4. Nutikad ja kestlikud 4.1. TA ja innovatsiooni toel toodab Eesti energiat energialahendused kliimaneutraalselt 4.2. TA ja innovatsiooni toel muutub Eesti energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks 8 https://taie.ee/taie-arengukava-tutvustus 14  4.3. TA ja innovatsiooni toel panustatakse energia varustuskindluse tagamisse Allikas: TAIE Ettevõtte arenguprogramm aitab ettevõtjal strateegilise planeerimise abil välja töötada ja arenduse- ning innovatsioonitegevuse toel ellu viia ettevõtja ärimudeli muutust või uue ärisuuna rakendamist. Nii ärimudeli muutmine kui ka uue ärisuuna juurutamine on ettevõttepõhine ja ettevõtte erinevaid tegevusi ning funktsioone hõlmav strateegiline muutus, mille käigus muu hulgas arendatakse välja uusi tooteid, teenuseid, tehnoloogiad, digitaliseeritakse protsesse, sealhulgas tarne- ja müügiprotsesse võetakse kasutusele, leitakse uusi müügikanaleid ja ehitatakse üles uusi müügivõrke, arendatakse olemasolevaid ja palgatakse juurde uusi arenguplaani ellu viivaid töötajaid. Sellest lähtudes võib ettevõtja, kes osaleb arenguprogrammis, panustada erinevate nutika spetsialiseerumise valdkondade eesmärkide saavutamisesse. Samas peab ettevõtte arenguprogrammis osaleva ja arenguprogrammi kaudu rahastatava arenguplaanil olema mõõdetav või ühemõtteliselt hinnatav panus vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärgi elluviimisesse. Ja vastupidi, nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärki panustamine peab aitama ettevõtjal saavutada ettevõtja arenguplaani lisandväärtuse ja müügitulu kasvu eesmärke. Näide 1. Info- ja kommunikatsiooni valdkonna ettevõtja töötab välja ja juurutab arenguprogrammi toel uue ärisuuna – nutika energiatarbimise juhtimise digilahenduse. Ettevõtja arenguplaani tegevusteks, mis kas otseselt või kaudselt aitavad uut ärimudelit välja töötada ja kasutusele võtta on: kodumajapidamise energiatarbimise juhtimise digilahenduse väljaarendamine, selleks uue energeetika hariduse ja töökogemusega arendustöötaja palkamine, ettevõtja uue ärisuuna sidumine muude ettevõtja protsessidega ja vastavad protsessiarendused, ettevõtja müügi- ja ekspordistrateegia uuendamine ja uue ärisuunaga sidumine. Ettevõtja arenguplaan panustab kahe nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärkide täitmisesse ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Ettevõtja ja arenguplaani vaates saavutatakse olulisem mõju läbi nutika spetsialiseerumise valdkonna ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas. Seega kuulub eeltoodud ettevõtja arenguplaan nutika spetsialiseerumise valdkonda ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas. Näide 2. Metalli- ja masinatööstuse valdkonna ettevõtja uuendab arenguprogrammi toel oma ärimudelit, laienedes metallkomponentide tootjast sõidukite lõpptootena müüdava lisavarustuse tootjaks. Ettevõtja arenguplaani tegevused on uue digilahenduse abil teljekoormust ja kütusekulu reguleeriva järelkärude tootesarja väljatöötamine. Ettevõtja arenguplaani tegevusteks, mis otseselt või kaudselt aitavad uue ärimudeli välja töötada ja kasutusele võtta on: uute inseneride ja arendustöötjate palkamine, uue toote välja arendamine, uue toote tootmiseks tootmise ümberkujundamine ja selleks digitaalse kaksiku (Digital Twins) mudeli loomine, ettevõtte tootmis- ja tarneprotsesside digitaalse kaksiku alusel digitaliseerimine, ettevõtte ressursikasutuse optimeerimine, sealhulgas metalljäätmete taaskasutus ja jääksoojuse kasutamine tootmisprotsessides. Põhjamaades paiknevale lõppkliendile suunatud müügi- ja ekspordistrateegia tegevuskava väljatöötamine koos selleks vajaliku ESG- strateegia väljatöötamise ja juurutamisega. Ettevõtja arenguplaan panustab järgmistesse nutika spetsialiseerumise valdkondade eesmärkide täitmisesse - digilahendused igas eluvaldkonnas (digilahendusel töötav uus toode, digitaalne kaksik), kohalike ressursside 15 väärindamine (teisene toore ja jäätmed) ja nutikad ja kestlikud energia lahendused (jääksoojuse kasutamine). Ettevõtja ja arenguplaani vaates saavutatakse olulisem mõju uue digilahendusel põhineva toote väljatöötamise, nutika spetsialiseerumise valdkonna ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas, kaudu. Seega kuulub eeltoodud ettevõtja arenguplaan nutika spetsialiseerumise valdkonda ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas. Eelnõu § 5 selgitab ettevõtja arenguprogrammi ja arenguplaani sisu ja vormi tingimusi. Lõigetes 1 ja 2 sõnastab eelnõu, et ettevõtja arenguprogramm on on ettevõtjat tema planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel toetav ja ettevõtja eripärasid arvestav mudel, mis põhineb ettevõtja strateegilise plaani ettevalmistamisel ja elluviimisel. Lisaks tuuakse välja, et arenguprogramm koosneb neljast etapist: 1)ettevõtja ambitsiooni ja võimekuse väljaselgitamine; 2) arenguplaani ettevalmistamine ja väljatöötamime; 3) arenguplaani elluviimine; 4) arenguplaani tulemusel saavutataud majandustulemuste hindamine. Lõikega 3 sätestatakse, et arenguprogrammi algab arenguplaani elluviimisest. Seega hakatakes § 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud arenguprogrammi tulemusi mõõtma alates arenguplaani elluviimisese etapist. Lõikes 4 sätestab eelnõu, et ettevõtja arenguplaan on ettevõtja koostatud etappideks jaotatud arendustegevuste kava, mis sisaldab informatsiooni kõikide ettevõtja arengut mõjutavate tegevuste, eesmärkide ja nende elluviimiseks vajaminevate vahendite, sealhulgas ettevõtja omavahendid, pangalaenud, käeoleva määruse alusel taotletav toetus ja muud avaliku sektori vahendid, kohta. Teisisõnu on ettevõtja arenguplaan ettevõtja arendustegevuste tegevuskava, mis tööriistana aitab ettevõtjal ette valmistada ja läbi viia ärimudeli muutus või juurutada uus ärisuund. Lõige 6 kirjeldab, millist teavet peab ettevõtja arenguplaan sisaldama. Arenguplaanis peab olema välja toodud mõõdetav strateegiline eesmärk, mida ettevõtja arenguplaani elluviimise tulemusel soovib saavutada. Arenguplaan sisaldab ka tegevusi koos lühikirjeldusega, mille abil strateegiline eesmärk plaanitakse saavutada. Kuna arenguplaan on erinevate, aga üksteist mõjutatavate tegevuste tegevuskava, kus ühe tegevuse tulemusest võib sõltuda järgmise tegevuse täpne sisu ja ajakava, siis erinevate tegevuste vaheliste seoste väljatoomine on oluline juba arenguplaani koostamisel. Näiteks ettevõtja arendab välja, tootestab ja digitaliseerib arenguplaani toel uue toote või teenuse. Kui tootearenduse käigus lõpptoote omadused ei vasta algselt kavandatule tuleb ka tootmisprotsess vastavalt ümber kujundada, mis omakorda võib tähendada ka teistsuguseid nõudeid protsesside digitaliseerimisel ja sellega kaasnevat täiendavat aja- ja rahaliste vahendite kulu. Sellest lähtudes peab arenguplaanis olema toodud seosed arenguplaani erinevate tegevuste vahel, kirjeldades tegevuste ajalist järjestust, tegevuse elluviimise faasi, mil alustatakse järgmist tegevust, ja elluviidud tegevuse mõju järgmise tegevuse sisule. Lisaks on arenguplaanis toodud arenguplaani kestus ja planeeritav eelarve tegevuste lõikes. 16 Arenguplaan on ettevõtja pikaajaline ja etappideks jagatud plaan, mille erinevad etapid ja neis planeeritud tegevused ning nende tulemused üldjuhul mõjutavad üksteist. Sellest lähtudes on oluline, et arenguplaan oleks paindlik ja võimaldaks teha muudatusi, muutes nii elluviidavaid tegevusi, ajakava, eelarvet, üksiktegevuste oodatavaid tulemusi, jne. Ainus, mida arenguplaani elluviimisel muuta ei saa, on ettevõtja mõõdetav strateegiline eesmärk. Sellest lähtudes nähakse lõikega 7 ette kohustus, et lisaks lõikes 6 sätestatud arenguplaani üldinfole tuleb ettevõtjal esitada detailne info elluviidava etappi kohta, milleks on elluviidava etappi oodatav tulemus, eelarve ja rahastamisallikas, elluviimise alguse ja lõpu kuupäev, tegevuste eest vastutaja ning tegevuste seosed teiste arenguplaani tegevustega. Eelnõu lõikega 8 nähakse ette, et ettevõtte arenguprogrammi kohustuslik osa on ettevõtja hetkeolukorra kaardistus, mille kaudu selgitatakse välja, kas ettevõtja võimekus ja ressursid on strateegilise muutuse tegemiseks piisavad või peab ettevõtja tegema eelnevalt ettevalmistavaid lisategevusi, mis aitavad ettevõtjat olla arenguplaani väljatöötamisel, elluviimisel ja tulemuste rakendamisel edukas. Lõikes 9 sätestatakse, et enne arenguplaani elluviimist ja sealhulgas arenguplaani tegevustele toetuse taotlemist peab rakendusüksus ettevõtja arenguplaani heaks kiitma. Lisaks sätestatakse selles lõikes tingimused, mille täitmise korral rakendusüksus arenguplaani heaks kiidab. Ettevõtja arenguplaani heaks kiitmine allub haldusmenetluse reeglitele ja seda on rakendatud eelmine periood ilma tagasilöökideta. Eelnõu §-s 6 on toodud ettevõtte arenguprogrammi toetuse eesmärgi ja oodatatavad tulemused. Ettevõtte arenguprogrammi ja selle tegevuste rahastamiseks välja töötatud meetme eesmärk on aidata ettevõtjal pikaajalise strateegilise planeerimise toel muuta oma ärimudelilt või lisada olemasolevale ärile juurde uus keerukam ja tulevikkus tulutoovam ärisuund, mille tulemusel pareneb ettevõtja rahvusvaheline konkurentsivõime ja kasvab majanduslik tulu. Sellest lähtudes on toetuse andmise eesmärgid sõnastatud järgmiselt: 1) ettevõtja pikaajalisel strateegilisel planeerimisel põhinev rahvusvahelise konkurentsivõime kasv, mis panustab vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärki; 2) ettevõtja üleminek senisest kõrgemat lisandväärtust loovatele tegevustele ja sellega kaasnev majandustulemuste paranemine. Lisaks aitab ettevõtte arenguprogramm ettevõtjal läbi viia digi-, rohe- ja innovatsioonipööret. Sellest lähtudes on toetuse alaeesmärkideks sõnastatud järgmised eesmärgid: 1) ettevõtja senisest kõrgemat lisandväärtust loova ja keskkonna- ning kliimaeesmärke arvestava ärimudeli rakendamine; 2) ettevõtja uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamine ja turule viimine; 3) ettevõtja senisest kõrgema lisandväärtusega toote või teenusega seotud protsesside, sealhulgas personaliarendus-, müügi- ja turundus-, tootmis- ning teenindusprotsesside digitaliseerimine. Ettevõtte arenguprogramm ja seal koostatav ning elluviidav ettevõtja arenguplaan peab olema suunatud vähemalt ühe alameesmärgi täitmisele. Teisisõnu peab ettevõtja, kes arenguprogrammis osaleb, ettevõttes läbiviidava strateegilise muutuse ning lisandväärtuse ja müügitulu kasvu siduma, kas ettevõtja keskkonna- ja kliimaeesmärkide või toote, teenuse või tehnoloogia arendamise ja turule viimise või protsesside arendamise ning digitaliseerimise 17 eesmärkide elluviimisega. Ettevõtja sõnastab arenguplaani koostamisel nii arenguplaani üld- ehk strateegilise eesmärgi ja vähemalt ühe alameesmärgi, millesse arenguplaan panustab. Lisaks peab ettevõtja arenguplaanis ära näitama kuidas elluviidavad tegevused aitavad neid eesmärke täita. Eelnõu lõiked 3 ja 4 kehtestavad, et arenguplaani ja sellega seotud toetuste oodatavate tulemustena lisandväärtuse ja müügitulu kasvumäärad koos metoodikaga, kuidas neid kasve arvutatakse. Kuna kõrgema lisandväärtuse ja müügituluga ettevõtjal on protsentuaalselt keerulisem kasvada, siis eelnõu sätestab erinevad kasvumäärad ettevõtjatele, kelle müügitulu on kuni 10 000 000 eurot ja ettevõtjatele, kelle müügitulu on suurem kui 10 000 000 eurot. Eelnõu lõige 3 sätestab, et toetuse andmise ja ettevõtja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab ettevõtjal, kelle arenguprogrammi eelse majandusaasta müügitulu on mitte suurem kui 10 000 000 eurot, arenguplaaniga liitumisest kuni kaks majandusaastat peale arenguplaani elluviimise lõppemist: 1. müügitulu aastas keskmiselt 6 protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori müügitulu; 2. lisandväärtus töötaja kohta aastas keskmiselt 3 protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta. Eelnõu lõige 4 sätestab, et toetuse andmise ja ettevõtja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab ettevõttel, mille arenguprogrammi eelse majandusaasta müügitulu on suurem kui 10 mln eurot, arenguplaaniga liitumisest kuni kaks majandusaastat peale arenguplaani lõppemist: 1. müügitulu aastas keskmiselt 3 protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori müügitulu; 2. lisandväärtus töötaja kohta aastas keskmiselt 3 protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta. Seega koosneb ettevõtja kasvueesmärk kahest komponendist: 1. ettevõtte keskmine aastase kasvu eesmärk; 2. sektori keskmine aastane kasv. Ettevõtte arenguprogrammi kasvu eesmärkide arvutusmetoodika Müügitulu ja lisandväärtuse kasvu arvutatamiseks kasutatakse aastase liitkasvumäära metoodikat (Compound Annual Growth Rate ehk CAGR). Ettevõtja keskmine aastase majandustulemuste kasvu eesmärgid on: 1. Müügitulu kasv: <10 mln eurot 6%, ≥10 mln eurot 3%; 2. Lisandväärtuse kasv töötaja kohta: 3%. Tabel 5. Ettevõtja majandustulemuste kasvu eesmärk võrreldes baasaastaga, ilma sektori kasvuta Arenguplaani <10M€ müügitulu ≥10M€ müügitulu/ lisandväärtus pikkus töötaja kohta 1a 19% 9% 2a 26% 13% 3a 34% 16% 4a 42% 19% 5a 50% 23% 18 Tabel 6. Ettevõte, kelle müügitulu on < 10 000 000 eurot arenguprogrammi kolmeaastase arenguplaani kasvu protsentides. Arenguplaani elluviimine Mõõtmisaasta Arenguplaani aasta 1. 2. 3. 4. 5. Müügitulu eesmärk 6% 6% 6% 6% 6% Lisandväärtuse eesmärk 3% 3% 3% 3% 3% 1. sektori keskmine aastane müügitulu ja lisandväärtuse kasv. Sektori kasvu arvutused tehakse arenguprogrammis osaleva EMTAK tähe tasandil. 1 lõppaasta (aastate arv) sektori aastane liitkasvumäär = [( ) − 1] × 100 baasaasta Baasaasta – arenguprogrammis osaleva ettevõtja EMTAK tähe tasandil arvutatav sektori keskmine müügitulu või lisandväärtus aasta enne ettevõtja arenguplaani elluviimisega alustamist Lõppaasta – arenguprogrammis osaleva ettevõtja EMTAK tähe tasandil arvutatav sektori keskmine müügitulu või lisandväärtus kahe viimase aasta keskmine väärtus. Metoodika näeb ette, et võrreldakse baasaasta tulemusi arenguplaani elluviimise lõppemisele järgneva kahe aasta keskmise tulemusega, kuna see vähendab ettevõtjast ja tema tegevusest mittesõltuvat välismõju, mis võivad ühe majandusaasta tulemusi oluliselt mõjutada. Sektori keskmise kasvu leidmiseks kasutatakse Statistikaameti poolt avaldatavaid andmeid aruandes: EM001: ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi9. Sektori müügitulu puhul kasutatakse andmeid: müügitulu ettevõtja kohta, mida arvutatakse: müügitulu jagatud ettevõtete arv. Sektori lisandväärtuse puhul kasutatakse andmeid: lisandväärtus töötaja kohta, mida arvutatakse: lisandväärtus jagatud töötajate aastakeskmine arv. Näide 1: toiduaine tööstuse ettevõte liitus ettevõtte alustas arenguplaani elluviimisega aastal 2016 ja lõpetas programmi 2018, st ettevõtte baasaasta on 2015 ja lõppaasta 2020. Ettevõttel on alates baasaastast aega kasvada 5 aastat, kuid kuna lõppaasta arvestatakse kahe viimase aasta keskmisena, siis arvestatakse aastate arvuks 4,5. Ettevõte tegeleb toiduainete tootmisega (EMTAK C10). Tabel 7. Töötleva tööstuse sektori keskmise müügitulu andmed 2015-2020.a, mille alusel arvutatakse aastane liitkasvumäär C Töötlev Tegevusala nimetus tööstus 9 EM001: ETTEVÕTETE MAJANDUSNÄITAJAD TEGEVUSALA JA TÖÖGA HÕIVATUD ISIKUTE ARVU JÄRGI. Statistika andmebaas 19  2015 Müügitulu, tuhat eurot 11 649 299 2015 Ettevõtete arv 7 053 2019 Müügitulu, tuhat eurot 13 786 579 2019 Ettevõtete arv 7 787 2020 Müügitulu, tuhat eurot 13 326 795 2020 Ettevõtete arv 7 981 2015 Müügitulu ettevõtte kohta 1 651 680 2019 Müügitulu ettevõtte kohta 1 770 461 2020 Müügitulu ettevõtte kohta 1 669 815 2019- Keskmine müügitulu ettevõtte 2020 kohta 1 720 138 Aastate arv 4,5 Aastane liitkasvumäär 0,9% Ettevõtja müügitulu kasvueesmärk on 6% + 0,9% = 6,9% keskmiselt aastas. Tabel 8. Töötleva tööstuse sektori keskmise lisandväärtuse andmed 2015-2020.a, mille alusel arvutatakse aastane liitkasvumäär C Töötlev Tegevusala nimetus tööstus 2015 Lisandväärtus, tuhat eurot 2 693 631 2015 Töötajate aastakeskmine arv 108 309 2019 Lisandväärtus, tuhat eurot 3 425 251 2019 Töötajate aastakeskmine arv 108 739 2020 Lisandväärtus, tuhat eurot 3 454 959 2020 Töötajate aastakeskmine arv 106 329 2015 Lisandväärtus töötaja kohta 24 870 2019 Lisandväärtus töötaja kohta 31 500 2020 Lisandväärtus töötaja kohta 32 493 2019- Keskmine müügitulu ettevõtte 2020 kohta 31 996 Aastate arv 4,5 Aastane liitkasvumäär 5,8% Ettevõtja lisandväärtus töötaja kohta kasvueesmärk on 3% + 5,8% = 8,8% keskmiselt aastas. 2. Ettevõtte tegeliku müügitulu ja lisandväärtuse kasvu arvutamine 1 lõppaasta (aastate arv) aastane liitkasvumäär = [( ) − 1] × 100 baasaasta Baasaasta – ettevõtja müügitulu või lisandväärus aasta enne arenguplaani elluviimisega alustamist 20 Lõppaasta – ettevõtja müügitulu või lisandväärtus kaks aastat pärast arenguplaani elluviimise lõpetamist, kahe viimase aasta keskmine väärtus Metoodika järgi võivad ettevõtja tulemused üksikutel arenguplaani elluviimise aastatel erineda, näiteks võib ettevõte arenguplaani esimestes etappides, kus viiakse ellu tootearendustegevusi, tehakse investeeringuid tootmisprotsesside uuendamisesse, jne ehk kasvada aeglasemalt või näidata võrreldes arenguprogrammi eelsete aastatega suisa kehvemaid majandustulemusi. Kasvades investeeringute lõppemisel ja arenduste valmimisel sellevõrra kiiremini ja seda kuni mõõtmisperioodi lõpuni, mil saavutatakse tase, mis vastab aastase liitkasvu eesmärgile. Näide 1 jätkub: vastavalt näitele 1 peab ettevõtja müügitulu eesmärgi saavutamiseks kasvama keskmiselt 6,9% aastas. Kui ettevõtte müügitulu baastase aastal 2015 on 100 000 eurot, siis kolmeaastase arenguplaani elluviimise tulemusel peab ettevõtja aastaks 2020 kahe viimase aasta keskmine müügitulu olema vähemalt 135 000 eurot. Tabel 9. näites 1 toodud ettevõtja müügitulu kasv aastase liitkasvumäära alusel 2 viimase Aastane Plaani Baas 201 201 202 aasta A liitkasvu- pikkus 2015 2016 2017 8 9 2020 1 2022 keskmine arv määr 1a 100 107 114 122 118 2,5 6,9% 2a 100 107 114 122 131 126 3,5 6,9% 3a 100 107 114 122 131 140 135 4,5 6,9% 4a 100 107 114 122 131 140 149 144 5,5 6,9% 5a 100 107 114 122 131 140 149 160 154 6,5 6,9% Vastavalt näitele 1 peab ettevõtja lisandväärtuse eesmärgi saavutamiseks kasvatama lisandväärtust töötaja kohta keskmiselt aastas 8,8%. Kui ettevõtte baastase on 25 000 eurot, siis peab ta kolmeaastase arenguplaani lõpetamise järel teiseks ehk 2020. aastaks saavutama viimase kahe aasta keskmise lisandväärtuse töötaja kohta taseme 37 000 eurot. Tabel 10. näites 1 toodud ettevõtja lisandväärtuse kasv aastase liitkasvumäära alusel 2 viimase Aastane Plaani Baas aasta A liitkasvu pikkus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 keskmine arv -määr 1a 25 27 30 32 31 2,5 8,8% 2a 25 27 30 32 35 34 3,5 8,8% 3a 25 27 30 32 35 38 37 4,5 8,8% 4a 25 27 30 32 35 38 41 40 5,5 8,8% 5a 25 27 30 32 35 38 41 45 43 6,5 8,8% Eelnõu § 7 lõiked 1 ja 2 sätestavad meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajad, mille saavutamisesse toetuse andmine panustab. Meetme väljund- ja tulemusnäitajad on kohustuslikud ja kehtestatud Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirja alusel10. Eelnõu panustab järgmistesse rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajatesse: 10 Vabariigi Valitsuse kehtestatud 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri . 21 Tabel 11. Rakenduskava väljundnäitajad. Väljundnäitaja Ühik Algtase Sihttase Sihttase Andme- Mõõtmis- 2023 2024 2029 allikas sagedus Toetatavad SFOS, Üks kord ettevõtjad projekti- projekti (millest: mikro-, aruanded jooksul ettevõtjate väikesed ja 0 5 70 arv keskmise suurusega ettevõtjad)* Toetustega SFOS, Üks kord ettevõtjate toetatavad 0 5 70 projekti- projekti arv ettevõtjad aruanded jooksul * St peetakse eraldi arvestust mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate üle. Tabel 12. Rakenduskava tulemusnäitajad. Tulemusnäitaja Ühik Algtase Sihttase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- 2023 2024 2029 sagedus Erasektori investeeringud, Iga kahe aasta mis täiendavad euro 0 2 500 38 600 000 Eurostat tagant avaliku sektori 000 toetus Ettevõttesisese innovatsiooniga ettevõtjate Üks kord tegelevad väike- arv 0 5 60 SFOS/SIS, projekti ja keskmise projektiaruanded, jooksul suurusega Äriregister ettevõtjad Väike- ja SFOS/SIS, 2 aastat pärast keskmise projektiaruanded, arenguplaani suurusega ettevõtjate 0 5 60 Äriregister lõppemist. ettevõtjatel on arv Tulemusnäitaja suurem andmeid lisandväärtus analüüsib töötaja kohta Äriregistri andmete alusel ja sisestab SFOSi projekti andmetesse rakendusüksus. Tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021−2027 näitajate metoodikas. Vastavas dokumendis on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu erinevat sekkumist, siis on toodud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik. 22 Lõike 3 kohaselt toetavad projektid strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonnaeesmärke toetaval moel. Seda mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest; 2) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest; 3) TA-tegevuse kulud erasektoris; 4) ressursitootlikkus; 5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 6) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 7) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 8) ligipääsetavuse näitaja. Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmise ja sihtide saavutamisesse panustamist hinnatakse projektipõhiselt toetuse taotlemisel ja lõpparuande esitamisel. Toetuse saaja märgib toetuse taotlemisel ära need strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtted ja sihid, mille täitmisesse toetuse saamine panustab. Projekti panust strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisesse hinnatakse taotlemise käigus eraldi hindamiskriteeriumiga ‒ arenguplaani kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 7 lõikes 3 loetletud näitajate saavutamisse eesmärkidesse ‒ osakaal koondhindest 5 protsenti. Täpsem teave, kuidas hinnatakse projekti panust strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisesse, on esitatud seletuskirja § 18 selgituste juures ja seletuskirja mõjude analüüsi osas. Pärast projekti lõppu esitab toetuse saaja lõpparuande, milles ta muu hulgas annab hinnangu projekti mõjule ja panusele strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisse. Eelnõu § 8 nimetab meetme rakendusasutuse ja rakendusüksuse. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, toetuse maksimaalse summa ja osakaalu ning nendega seotud tingimused, projekti abikõlblikkuse perioodi. Eelnõu § 9 sõnastab eelnõu raames toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada eelnõu §-s 6 toodud eesmärgi ja tulemused. Lähtudes ettevõtte arenguprogrammi eesmärgist aidata ettevõtjal strateegilise planeerimise ja arendustegevuste toel teha arenguhüpe, toetatakse ettevõtja toimimise viie põhisuuna ‒ töötajad ja nende teadmised, oskused; protsessid; tooted ja teenused; turundus ja müük; tootmine ja teenuse pakkumine – arendustegevusi ja arendustegevuse tulemuste rakendamist. Eeltoodust tulenevalt on eelnõu toetatavad tegevused: 23 1. personali arendustegevus; 2. protsesside arendustegevus; 3. toote ja teenuse arendustegevus; 4. turundus- ja müügitegevus ja selle arendustegevus; 5. uue toote valmistamiseks ja uue teenuse pakkumiseks vajamineva vara ja selle efektiivseks kasutamiseks vajamineva IT-lahenduste soetamine. Nimetatud viis tegevust jaotatud omakorda alategevusteks. Ettevõtja personali arendustegevus. Ettevõtja personali arendustegevus on ettevõtte arenguplaani elluviimisega ja arenguplaani tulemuste rakendamisega seotud töötajate koolitustegevus. Toetakse koolituste sisseostmist, mis aitavad ettevõtjal läbi viia uute toodete ja teenuste arendustegevust, näiteks arendustegevuse ettevalmistamist toetavad koolitused, tehnoloogiaalased koolitused. Uute toodete ja teenuste lisandumisel võib tekkida vajadus muuta ettevõttesiseseid protsesse ja töökorraldust, sealhulgas tootmis-, tarne-, personali puudutavaid või turundusprotsess. Ettevõtjal võib uue toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamise järgselt tekkida äriline vajadus kaitsta oma intellektuaalomand, näiteks patendi või kaubamärgiga. Uue toote või teenuse pakkumisega võib tekkida vajadus täiendada oma tootmisliine kõrgtehnoloogiliste seadmete, millega töötamine on tehnoloogiliselt keerukas. Kõigi nimetatud koolituste sisseostmine on eelnõu kohaselt toetatav tegevus. Lisaks kuuluvad toetatavate tegevuste hulka ka nende koolituste sisseostmine, mis aitab tõsta ettevõtte töötajate teadmisi ja oskusi uute toode ja teenuste turuletoomisega seotud tegevustes. Ettevõtja protsesside arendustegevus. Ettevõtjate protsessid on seotud peamiselt ettevõtte töö korraldamise ja juhtimisega. Võttes kasutusse eelpool kirjeldatud ettevõtete põhitegevuste viieosalise jaotuse, saab sarnasel põhimõttel protsessiarenduse liigitada järgmiselt ‒ tootmisprotsesside, sealhulgas tarneprotsessid, toote- ja teenusearenduse protsesside, müügi- ja turundusprotsesside kui ka personali- ja organisatsioonijuhtimise protsesside väljatöötamine ja edasiarendamine. Tootmiskorralduse protsesside arendustegevuse hulka kuuluvad muu hulgas tööjõu, materjalide, laovarude ja seadmete töö planeerimine ning ressursiplaneerimise ning – juhtimisega seotud tarkvara lahenduste arendamine, sisseostmine ja juurutamine. Protsesside arendamine ei ole tavapäraselt ettevõtjate põhitegevus, millega ettevõtjad igapäevaselt tegelevad, vaid protsessid arendatakse välja ja võetakse teatud perioodiks kasutusele. Seetõttu vajab ettevõtja protsesside arendamise juures tihtipeale ettevõttevälist teadmist. Sellest lähtudes on toetusmeetme toel ettevõtjal ka võimalus sisse osta protsesside arendamisega seotud nõustamisteenust. Üks eraldiseisev ettevõtja protsessi arendustegevus on ettevõtte kui organisatsiooni protsesside arendamine. Siin on toetatavaks tegevuseks arenguplaani elluviimiseks ja arenguplaani tulemuste rakendamiseks uute arendustöötajate ja uute juhtide palkamine. Ettevõtja võib palgata arendustöötaja toote- või teenus-, protsesside ning müügi- ja turundustegevuse arendamisega seotud tööülesannete täitmiseks. Ettevõtetes strateegiliste muudatuste tegemisel ja arenguplaani elluviimisel on ettevõtte juhtidel ning nende teadmistel, oskustel ja eelneval kogemusel kriitiline roll. Sellest tulenevalt on üheks toetatavaks tegevuseks uute juhtide palkamine ja tööle rakendamine. Uute juhtide 24 hulka kuuluvad nii ettevõtte üldjuhtimisega seotud olevad juhid kui ka ettevõtte eraldiseisva põhitegevustega seotud juhid, näiteks ekspordi- või arendusjuhid. Siinkohal tuleb välja tuua, et toetatakse ainult töölepingu alusel töötavate uute juhtide palkamist ja rakendamist. Lisaks toetatakse üksnes neid uue juhi tegevusi, mis on otseselt seotud arenguplaani elluviimisega. Teisisõnu, kui uuel juhil on peale arenguplaani elluviimisega seotud tööülesannete veel muid tööülesandeid, siis viimased ei kuulu toetatavate tegevuste hulka. Tööle asuv uus arendustöötaja või uus juht ei tohi olla taotlejaks olevas ettevõtjas töötanud ühe aasta jooksul enne projekti algust. Juhti ja arendustöötajat loetakse uueks juhiks ja arendustöötajaks arenguplaani mõistes. See tähendab, et ühe ettevõtja arenguplaani elluviiv või tulemusi rakendav uus juht ja arendustöötja on toetusega rahastatav sõltumata sellest, mitmest etapist või meetmest rahastavast projektist arenguplaan koosneb. Juhul kui see aitab saavutada arenguprogrammi eesmärke võib ettevõtja näiteks eelnõust rahastatava toetusega kaasata sama arendustöötaja oma arenguplaani I ja III etappi elluviimisesse. Ettevõtja uue või täiustatud toote ja teenuse arendustegevus. Ettevõtjate uue toote ja teenuse arendustegevus hõlmab nii uue toote ja teenuste väljaarendamist kui ka juba ettevõtja toote- või teenusepotfellis olevate toodete ja teenuste edasiarendamist, parandamist või lisafunktsionaalsusega täiendamist. Sealhulgas kuulub toote- ja teenusearendamise hulka ka arendustöö ettevalmistamine, näiteks eel- ja tehnilise teostatavuse uuringute läbiviimine. Eel- ja tehnilise teostatavuse uuringud peavad andma vastuse, kas kavandatav uus toode või teenus on majanduslikult põhjendatud. Seda lähtudes turunõudlusest (kas nimetatud tootele või teenusele eksisteerib klientidepoolne nõudlus), turutrenditest ja regulatiivsetest muutustest (ringmajanduse ja tooteohutuse põhimõtete rakendamine). Sama oluline on ka, kas uue toote või teenuse lõpphind vastab klientide ootustele, sealhulgas kas uue toote tootmise või uue teenuse pakkumisega seotud kulud mõjutavad lõpptoote või -teenuse konkurentsieeliseid. Lisaks on eel- ja tehnilise teostatavuse uuringu roll välja selgitada, kas soovitav uus toode või teenus on tehniliselt ja tehnoloogiliselt teostatav. Toote ja teenuse arendamise hulka kuulub kogu arendustsükkel, sealhulgas nii toote ja teenuse disain, otseselt uue toote või teenuse arendamisega seotud ja rakendusuuringuna teostatavad uuringud kui ka kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi tingimustega vajadusel proovipartiide toomine. Lisaks kuuluvad uute toodete ja teenuste arendustegevuse sekka ka nimetatud tegevuse nõuandeteenuste sisseostmine ja tugiteenuste läbiviimine. Nõuandeteenustena käsitletakse siinkohal nõustamisteenuseid, kuidas kasutada ja hankida ettevõtteväliseid tehnoloogiaid ja tehnoloogialaseid teadmisi. Samuti kuidas kasutada ja kaitsta oma loodud uut teadmist. Teisisõnu, kõik intellektuaalomandiga seotud teemad. Eraldi tuleb välja tuua ka patentide esmakordse kaitsmisega seotud tegevused, mille toetamine on oluline kui ettevõtjal puuduvad eelnevad kogemused kas ja kuidas oma loodud uut teadmist äriliselt kaitsa. Lisaks kuuluvad selle tegevuse alla ka uue toote ja teenuse vastavuskatsetuse ja sertifitseerimisteenuste sisseostmine ja läbiviimine ning teised sellelaadsed tegevused, mille abil tõendatakse uue toote või teenuse vastavust kindlatele tingimuste või ettenähtud normidele. Ettevõtja uute ja kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste müügi- ja turundustegevuste arendamine ja läbiviimine. 25 Ettevõtja kõrge lisandväärtusega uute ja täistatud toodete ja teenuste müügi- ja turundustegevus on suunatud peamiselt ettevõtja müügi- ja turundusvaldkonna arendustegevustele. Täpsemalt tegevustele, mis aitavad planeerida ja üles ehitada müügi- ja turundustegevusi ning tegevustele, mis on vajalikud uue toote või teenusega turule või kõrge lisandväärtusega toote või teenusega uuele turule sisenemiseks. Sealjuures on rõhk ettevõttesse uute teadmiste toomisel. Müügi- ja turundustegevuse ettevalmistavate tegevuste hulka kuuluvad järgmised tegevused: detailse müügi- ja turundusstrateegia koos vastava tegevuskavaga sisseostmine ja müügi- ja turundustegevuse arendusega seotud nõustamisteenuste, sealhulgas sihtturu nõustamisteenuste, sisseostmine. Lisaks kuuluvad eelnõu käesolevas paragrahvis sätestatud personaliarendustegevuste alla ka uute toodete ja teenuste müügi- ja turundusprotsesside koolitused, mis on otseselt seotud nimetatud tegevuse ettevalmistamise ja uute valdkonda puudutavate teadmiste loomisega. Lisaks toetatakse uute toodete ja teenuste turuletoomisega või kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste uuele turule viimisega seotult ka nende välismessidel või -näitustel tutvustamist ning nimetatud toodete ja teenuste tutvustamiseks vajamineva tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamist. Uue toote valmistamiseks ja uue teenuse pakkumiseks vajamineva vara ja selle efektiivseks kasutamiseks vajamineva IT-lahenduste soetamine. Ettevõtete arenguprogramm üheks eesmärgiks on ettevõtete tänaste tegevuste keerukamaks muutmine ja seeläbi majandustulemuste parandamine. Teisisõnu, ettevõtete arenguprogramm toetab ettevõtjate poolt tehtavaid tegevusi, mis aitavad ettevõtetel tõusta väärtusahelas. Sellest põhimõttest lähtudes toetatakse eelnõuga üksnes uue ja kõrge lisandväärtusega toote valmistamisega või uue ja kõrge lisandväärtusega teenuse pakkumisega seotud masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara soetamist, sealhulgas tootmisjuhtimise tarkvaralahendused, tootmisautomaatika lahendused, asjade interneti põhised tootmiskorralduse lahendused ja küberturbe lahendused. Toetuse andmisel lähtutakse riigiabi reeglitega sätestatud tingimustest. Toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuse ja tugiteenuse, sealhulgas vastavuskatsetuste ja sertifitseerimistegevuse, sisseostmiseks ja läbiviimiseks ning kõrge lisandväärtusega toote või teenuse välismessil või -näitusel tutvustamiseks ette nähtud riigiabi saab anda üksnes VKEle. Juhul kui suurettevõtja soovib nimetatud tegevusteks arenguprogrammi elluviimisel toetust saada, käsitletakse neid tegevusi riigiabi vaates vähese tähtsusega abina ja nende toetamisel peab lähtuma VTA määruse tingimustest. Eelnõu § 11 määratleb toetatavate tegevuste lõikes abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et ettevõtja peab abikõlbliku kulu hiljemalt 31. detsembril 2029. a. Eelnõu on koostatud nii, et projekti abikõlblikud kulud on esitatud toetatavate tegevuste põhiselt, tuues abikõlblikud kulud välja iga tegevuse lõikes eraldi. Ettevõtja personaliarendustegevuse raames on abikõlblikud arenguplaani elluviimisega seotud töötajate sisseostetavate koolituste koolituskulud, mille hulka kuuluvad koolitajate personali- ja transpordikulu koolituskohta ning koolituse läbiviimiseks vajalike materjalide ja tarvikute kulud. 26 Ettevõtja protsesside arendustegevuse abikõlblikud kulud on: nõustamisteenuse sisseostmiskulud ja töökorralduse parendamisega seotud kulud, sealhulgas tootlikkuse tõstmiseks vajamineva immateriaalse vara soetamise ja arendamisega seotud tegevuste kulud. Viimaste hulka loetakse protsesside, sealhulgas tootmisprotsesside juhtimise tarkvara lahenduste ja litsentside kulud ning kulud, mis on seotud nimetatud lahenduste ettevõtjate vajadustele sobivaks arendamisega. Eelloetletud kulud võivad olla tekkinud nii ettevõtja enda tegevuste tulemusel kui ka olla sisseostetud teenuste kulud. Lõige 3 näeb ette, et uue või täiustatud kõrge lisandväärtusega toote valmistamiseks, uue või täiustatud kõrge lisandväärtusega teenuse pakkumiseks vajalikke masinate, seadmete ja immateriaalse vara ostmisel on abikõlblikud masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara, sealhulgas litsentside kulud. Lisaks ostmisele võib ettevõtja masinad ja seadmed soetada kapitalirendi liisingulepinguga. Sellisel juhul on abikõlblik kulu abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed, mis vastab käesoleva määruse §-s 13 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Lisaks on abikõlblikud organisatsiooni protsessi arendamiskulude seas uute arenguplaani elluviimisega seotud arendustöötajate ning uute töölepingu alusel töötavate juhtide personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud tingimustele. Vastavalt eelnõu § 9 lõikes 6 kehtestatud tingimusele vaadeldakse uut juhti ja uut arendustöötajat arenguprogrammi mõistes. Seega on abikõlblikud uue juhi ja arendustöötaja kulud ka siis, kui uue juhi või arendustöötaja kulusid on sama arenguplaani mõne eelneva etappiga seotud projektis juba abikõlblike kuludena välja makstud. Abikõlbmatud on ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 3, 6 ja 7 sätestatud personalikulud. Ettevõtja toote või teenuse arendamisel on abikõlblikud:  arendustöö läbiviimisega seotud töötajate personalikulud;  arendustööks vajamineva ettevõttevälise teadmise sisseostmise kulud. Nimetatud kulude hulka kuuluvad näiteks patentide sisseostmise ja litsentseerimiskulud, uuringute ning nõustamisteenuste kulud;  materjalide ja tarvikute kulud;  uute toodete, teenuste ja protsesside seotud nõuandeteenuse sisseostmise ja tugiteenuste kulud, sealhulgas vastavuskatsetuste ja sertifitseerimistegevuse, sisseostmine ja läbiviimine;  patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud;  projekti jaoks kasutatavate vahendite ja seadmete rentimise ja omandamise kulud. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus. Kui projekti arendustegevuste elluviimiseks vahendeid ja seadmeid renditakse, siis on abikõlblik kulu rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Eelnõu §-s 12 nähakse ette projekti abikõlblikkuse periood ehk ajavahemik, millal toetuse saaja saab projekti elluviimiseks toetust kasutada. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Kõige hilisem kuupäev, millal saab projekti elluviimiseks toetust kasutada, on 31. august 2029. a. 27 Lõige 5 toob välja projekti maksimaalse pikkuse ning võimaluse, et toetuse saaja saab mõjuval põhjusel ja tingimusel, et projektiga kokkulepitud tulemus saavutatakse, taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisel tuleb projekti tegevused samuti ellu viia hiljemalt 31. augustil 2029. Ettevõtja viib arenguplaani ellu etapiviisiliselt. Projekt on arenguplaani ühe etapi osa, mille tegevusi rahastatakse antud eelnõu toel. Ühe projekti pikkus on maksimaalselt 18 kuud. Etappideks jaotatud arenguplaan kirjeldab ära kõik tegevused koos oodatavate tulemustega ja toob välja tegevuste omavahelise seosed. Projekt seevastu koosneb nendest tegevustest koos alategevustega, mida nimetatud etapil antud toetusmeetmest rahastatakse. Sellest tulenevalt ei reguleerita käesoleva eelnõuga mitu korda võib äriühing toetust taotleda, vaid on kehtestatud maksimaalne toetussumma ühe ettevõtja kohta. Lühike projekt võimaldab ettevõtjal olla paindlik ja teha vajadusel muutusi. Juhul kui ühe etapi ja sealhulgas projekti tulemused on esialgselt planeeritutest kas paremad või halvemad ning esineb vajadus arenguplaani muuta, siis ei kaasne sellega kogu haldusmenetluse protsessi, mis on vältimatu juba tehtud rahastusotsuste muutmisel. Seevastu olukorras, kus on oluline projekti pikendada, tuleb projekti pikendamisel arenguplaan üle vaadata, tehes vajadusel muudatusi. Eelnõu §-s 13 määratakse toetuse maksimaalne summa ja osakaal. Lõigetes 1 ja 2 tuuakse välja, et maksimaalne toetussumma ühe ettevõtja kohta on 500 000 ja uue ning kõrge lisandväärtusega toote või teenuse pakkumiseks vajalike masinate ja seadmete ning immateriaalse vara ostmisel on maksimaalne toetussumma 200 000 eurot. Lõikes 3 sätestatakse, et ettevõtja organisatsiooni ja protsessiarendustegevuse ning kõrge lisandväärtusega toote või teenuse välismessil või -näitusel tutvustamisel on toetuse maksimaalne summa ühe suurettevõtja kohta 200 000 eurot. Lähtudes riigiabi reeglitest on suurettevõtjate nimetatud tegevuste abimäär väiksem kui teiste määrusest toetatavate tegevuste korral või kehtivad suurettevõtjatele riigiabist muud riigiabi reeglitest tulenevad piirangud. Sellest tulenevalt rakendatakse suurettevõtjate eeltoodud tegevuste toetamisel VTA määrust. Ettevõtja viib oma arenguplaani ellu etapiviisiliselt ja seetõttu on maksimaalne toetussumma sätestatud ettevõtjapõhiselt. Teisisõnu ei ole eelnõuga reguleeritud toetuse taotlemise arv ja millises arenguplaani etapis võib ettevõtja toetust taotleda, vaid maksimaalne toetussumma ühe ettevõtja kohta. Sellest tulenevalt saab ettevõtja taotleda toetust vastavalt arenguplaanile erinevates arenguplaani etappides, arvestades ettevõtjapõhist maksimaalset piirsummat. Tegevuste toetuse maksimaalse osakaalu määramisel on lähtutud üldise grupierandi määrusega sätestatud määradest. Arenguplaani elluviimine võib eeldada mitmete paralleelsete tegevuste samaaegset teostamist. Seetõttu võib eelnõu alusel rahastatav projekt sisaldada erinevaid tegevusi. Käesolev eelnõu koosneb koos alamtegevustega kuueteistkümnest erinevast tegevust ja seitsmest erinevast riigiabi liigist. Et lihtsustada ettevõtjatele ja rakendusüksusele toetuse taotlemise, elluviimise ja aruandluse seotud tegevusi ja vähendada bürokraatiat, on eelnõus toetusmääraks kehtestatud kõrgeim võimalik määr kõikide riigiabi liikide lõikes. Sellest tulenevalt sõltub toetuse maksimaalne osakaal üksnes ettevõtja 28 suurusest, lähtudes sealjuures Euroopa Liidu riigiabi poliitikast, mille alusel on väikeettevõtjatel investeeringute tegemisel kõrgemad barjäärid kui suurettevõtjatel. Lõige 4 sätestab toetuse maksimaalse osakaaludeks: 1) väikeettevõtjast toetuse saajal 45 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 35 protsenti; 3) suurettevõtjast toetuse saajal 25 protsenti. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele Peatükis kirjeldatakse nõudeid taotlejale ja taotlusele. Eelnõu §-s 14 sätestatakse nõuded taotlejale. Ettevõtete arenguprogramm on ellu kutsutud, et aidata tegutsevaid ettevõtjaid muuta oma tänast äritegevust keerukamaks, nutikamaks ja targemaks ning selle kaudu saavutada paremaid majandustulemusi. Ühelt poolt eeldab soovitud muutuste tegemine ettevõtjalt muu hulgas eelnevat kogemust ja edukust oma senise äriplaani ja selle tegevuste elluviimisel. Ettevõtja eeldusi ja võimekust oma senistes tegevustes edukas olla näitab tema võime oma tooteid ja teenuseid eksportida ja oma äri kasvatada. Teisalt eeldab ettevõttes muudatuste tegemine ressursse, näiteks piisavat hulka teadmiste ja oskustega töötajaid, kelle abil kavandatud muutusi teha. Tulenevalt eeltoodust on eelnõu sihtrühmaks Eesti äriregistrisse kantud kaheksa või enama töötajaga äriühing, kelle majandustegevus on kestnud vähemalt kaks aastat ja: 1) kes on teeninud ühes majandusaastas vähemalt 50 000 eurot ekspordi müügitulu või 2) kelle müügitulu on viimasel kahel majandusaastal kasvanud keskmiselt vähemalt 5%. Ettevõtte arenguprogrammi 2023+ aasta 2020 majandustulemuste põhjal on 4712 ettevõtjat. Tabel 13. Ettevõtte arenguprogrammi 2023+ sihtrühma regionaalne jaotus. Maakond Sihtrühma suurus (arv) Osakaal sihtrühmas (%) Harju maakond 2808 60% Hiiu maakond 27 1% Ida-Viru maakond 209 4% Jõgeva maakond 69 1% Järva maakond 83 2% Lääne maakond 49 1% Lääne-Viru maakond 156 3% Põlva maakond 47 1% Pärnu maakond 265 6% Rapla maakond 94 2% Saare maakond 91 2% Tartu maakond 541 11% Valga maakond 59 1% Viljandi maakond 114 2% Võru maakond 100 2% 29  KOKKU 4712 100% Allikas: rakendusüksus Eelnõu §-s 15 on loetletud taotlusele esitatavad nõuded. Lõikes 1 on toodud nimekiri, milliseid dokumente, andmeid ja kinnitusi peab taotlus sisaldama. Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele ja olema esitatud ettenähtud korras ja vormis. Samas eelnõu on osa ettevõtte arenguprogrammist ja toetuse taotlemisele eelneb rakendusüksuse ja ettevõtja tihe koostöö arenguplaani ettevalmistamisel ja koostamisel. Nimetatud koostöö tulemusel omab rakendusüksus toetuse taotlemise hetkeks juba nimetamisväärsel kogusel eelinformatsiooni ettevõtja tänaste tugevuste ja tulevikuplaanide kohta. Mistõttu puudub rakendusüksusel vajadus küsida tavapärases mahus informatsiooni. Arenguplaani teostav ettevõtja viib arenguplaani tegevusi ellu etapiviisi. Lähtudes eelnõu § 5 lõikes 5 loetletud tingimustest, peab ettevõtja esitama rakendusüksusele heaks kiitmiseks arenguplaani, mille elluviidav etapp on kirjeldatud detailselt ja arenguplaani järgnete etappide kohta on esitatud üksnes elluviidavad tegevused, nende ligikaudne eelarve, tähtaeg ja seos teiste arenguplaani tegevustega. Projekt on arenguplaani etapi see osa, millele saadakse antud toetusmeetmest toetust. Teisisõnu, need tegevused, mida viiakse ellu ühes arenguplaani etapis antud toetusmeetme toel, moodustavad ühe projekti. Tavapäraselt on ühe arenguplaani etapiga seotud üks projekt, mis koosneb erinevatest tegevustest. Ainult erandkorras ja kooskõlas arenguplaaniga võib taotleja ühes etapis esitada uue projekti taotluse enne eelneva projekti lõppemist. Lähtudes eelnevast peab ettevõtja enne ükskõik millisele arenguprogrammi etapile toetuse taotlemist esitama arenguplaani, mis sisaldab detailselt infot selle etappi kohta ja mille on rakendusüksus eelnevalt heaks kiitnud. Lõike 1 punkt 11 sätestab, et taotluses kirjeldatud projekt peab ettevõtja arenguplaani elluviimise tulemusel panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärgi elluviimisesse. Seletuskirja eelnõu §-i 4 tutvustav osa selgitab, mil moel ettevõtja arenguplaani panust nutika spetsialiseerumise valdkondade eesmärkide täitmisesse hinnatakse. Lõike 1 punkti 19 kohaselt peab projekt vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mis tähendab seda, et ettevõte peab dokumenteeritult tõendama, et kavandatav investeering ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198/13, 18.06.2020, lk 1–31), artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile11. Kinnituse andmisel vastavusele põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ tuleb lähtuda lõikes 2 määratust. Lihtsustamaks taotleja poolse dokumentatsiooni ettevalmistamist, et tõendada projekti vastavust lõike 1 punktis 19 nõutule, lisab rakendusüksus oma veebilehele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta selgitava teabelehe. 4. peatükk Toetuse taotlemine 11 Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 30 Peatükis esitatakse toetuse taotlemise tingimused. Eelnõu § 16 kohaselt toimub toetuse taotlemine jooksvalt. Vastavalt eelnõu lõigetele 2 ja 3 saab ettevõtja toetust taotleda arenguplaani eri etappide elluviimiseks. Ühes arenguplaani etapis võib ettevõtja ellu viia ettevõtte kõigi viie põhisuuna tegevusi. Igas arenguprogrammi etapis saab ettevõtja üldjuhul ellu viia ühe eelnõust rahastatava projekti. Näiteks, arenguplaani I etapis teeb ettevõtja arenguplaaniga arendatava uue toote turu-uuringu ja sõlmib tooteturustamiseks eelkokkulepped, alustab uue toote tootmisesse viimiseks vajalikku tootmisprotsesside uuendamist. Seega, ka arenguplaani projekt, mida eelnõuga rahastatakse, koosneb § 9 lõikes 2 loetletud eri tegevustest, mis toimuvad paralleelselt. Arenguplaan kui pikaajaline ja eri valdkondi haarav arendustegevuste elluviimise tegevuskava peab olema paindliku ülesehitusega ja võimaldama ettevõtjal seda muuta. Lisaks arenguplaani paindlikule ülesehitusele on oluline, et arenguplaani elluviimine oleks sujuv, sealhulgas, et toetuse taotlemise ja kasutamisega ei kaasneks tahtmatuid pause, mis takistavad või lükkavad arenguplaani tegevusi edasi. Sellest tulenevalt sätestatakse eelnõuga tingimused, mille alusel saab ettevõtja arenguplaani järgmiseks etapiks toetust taotleda säilitades sealjuures võimaluse vajadusel arenguplaani muuta. Lühidalt kokkvõtteks, enne, kui hakata taotlema arenguplaani etapi mistahes järgmisele projektile toetust, peab rakendusüksus olema heaks kiitnud: a) arenguplaani eelmise etapi projekti tegevuste elluviimise kirjelduse, milles on näidatud tulemused, kuhu on projekti ja arenguplaani elluviimisega jõutud, ja b) arenguplaani etapi, mida hakatakse järgmisena ellu viima ja mis vastab § 5 lõikes 7 esitatud tingimustele. Kui arenguplaani eelmise etapi elluviimisel on mõni arendustegevus andnud plaanitust teise tulemuse, saab enne uue etapi algust arenguplaani ja tema tegevusi muuta ja täpsustada, esitades rakendusüksusele heakskiitmiseks arenguplaani, mis vastab § 5 lõikes 10 esitatud tingimustele. Lõikes 5 nähakse ette, et kõik toetuse taotlemisega seotud info, sealhulgas kuupäevad, millal hakatakse taotlusi vastu võtma, millal toetuste taotlemine peatatakse ja millal taotlemine lõpetatakse, on kättesaadavad rakendusüksuse kodulehel. 5. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis sõnastatakse taotluse menetlemise üldpõhimõtted ja etapid, milleks on taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine, projektide hindamine ja selleks hindamiskomisjoni moodustamine ning ekspertide kaasamine, taotluste rahuldamine, taotluste rahuldamata jätmine, taotluste osaline ja kõrvaltingimustega rahuldamine. Eelnõu §-s 17 sätestatakse menetlemistähtajad. Taotluse menetlemise tähtaeg 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest. Lõike 3 kohaselt teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole rakendusüksuse poolt määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. 31 Eelnõu §-s 18 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavus. Rakendusüksus hindab taotleja ja taotluse vastavust määruse nõuetele, kuid selle kohta eraldi haldusakti ei koostata. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotlus või taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele. Eelnõu §-s 19 kirjeldatakse valikukomisjoni moodustamise ja ekspertide hindamisprotsessi kaasamise põhimõtteid. Lõigete 1 ja 2 kohaselt moodustab rakendusüksus taotluste hindamiseks valikukomisjoni, kooskõlastades selle koosseisu eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusüksus kaasab taotluste hindamise läbiviimisse eksperte. Valikukomisjoni koosseis tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. Lõikes 3 nähakse ette nõuded valikukomisjoni liikmetele ja ekspertidele. Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid, kes on seotud projekti või taotlejaga ei osale vastava projekti hindamisel. Lisaks ei osale projekti hindamisel valikukomisjoni liikmed ja eksperdid, kellel on projektis läbiviidava tegevusega seotud ärihuvid. Eelnõu §-s 20 on toodud taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika, mis lähtuvad perioodi 2021–2027 seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Määratud vastavus- ja hindamiskriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse12 nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, millega:  võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat13;  võetakse arvesse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas Artiklis 9 toodud nõudeid ligipääsetavusele;  võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist;  tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;  toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke;  tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele;  rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Tabel 14. Projektide valikukriteeriumid Osakaal Valikukriteeriumid koondhindest 1. projekti mõju valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi, meetme ja arenguplaani eesmärkide saavutamisele, 35% mille raames hinnatakse arenguplaani alusel ettevõtja tegevustes ja ärimudelis tehtavate muudatuste ulatust ja keerukust arenguplaani 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk. 159–706) 13 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF 32  eeldatavat mõju ettevõtja tulevastele majandustulemustele, arenguplaani panust nutika spetsialiseerumise valdkondade eesmärkide täitmisesesse, kas ja kuidas on projekt suunatud rakenduskava 2021–2027 meetme eesmärkide täitmisele. 2. projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse projekti kooskõla arenguplaani etapiga ja panust selle elluviimisesse, projektis läbi 20% viidavate üksiktegevuste põhjendatust ja kooskõla, projekti tegevuste ja eesmärkide määratlust ja selgust. 3. projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud 15% väljundite ja tulemuste saavutamiseks ning kas planeeritud eelarve on realistlik. 4. taotleja suutlikkus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse, kas taotleja on jätkusuutlik ja kas tal on vajaminevad teadmised, oskused, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnika- ning 20% tehnoloogiaalased eeldused projekti kavandatud viisil elluviimiseks, taotleja võimekust kaasata projekti elluviimisesse erainvestorite investeeringuid. 5. arenguplaani panus ettevõtja kestlikkuse eesmärkide elluviimisesse ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 7 lõikes 8 toodud näitajate saavutamisse, mille raames hinnatakse , kas ettevõtja arenguplaan aitab ettevõtjal püstitada või edasi arendada 10% ettevõtte kestlikkuse eesmärke, kuidas ettevõtja arenguplaan aitab ettevõtjal kestlikkuse eesmärke ellu viia ja nendega seotud tegevusi ettevõtja tegevustesse rakendada ning kas ettevõtja arenguplaan ja selle projekt on kooskõlas ja panustab Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ning aitab saavutada sellega seotud eesmärke. Projekti mõju strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele hindamine. Arenguplaani mõju strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele hindamine on väljatöötatud kooskõlas Riigi Tugiteenuste Keskuse välja toodud põhimõtetega. Taotleja toob taotluses välja, millisesse strateegia „Eesti 2035” sihi saavutamisesse ja kuidas arenguplaan panustab. Taotluses esitatud info järgi hinnatakse arenguplaani mõju § 7 lõikes 3 nimetatud strateegia „Eesti 2035” iga sihi kohta eraldi. Arenguplaani tulemuste hindamisel hindab toetuse saaja arenguplaani panust nimetatud näitajate saavutamisesse lõpparuandes. Lõpparuandes analüüsib toetuse saaja, kas ja kuidas ellu viidud tegevused panustasid strateegia „Eesti 2035” sihi saavutamisesse. Regionaalarengu, kliima ja keskkonnahoiu ning võrdsete võimaluste valdkondadesse panustamist hinnatakse järgmiste mõõdikutega: 1. Regionaalne areng: 1.1. väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta EL 27 keskmisest. 2. Kliima ja keskkonnahoid: 2.1. ressursitootlikkus; 2.2. kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides. 33 3. Võrdsed võimalused: 3.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3.2. hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3.3. ligipääsetavuse näitaja. Ettevõtja arenguplaan võib panustada eeltoodud valdkondadesse otseselt või kaudselt. Kuna määrusega toetatakse nii ettevõtte enda toimimisprotsesse, sealhulgas personali ja ressursikasutusega seotud protsesse kui ka ettevõtte uusi tooteid ja teenuseid puudutavaid TA-tegevusi, siis ka kaudne panus võib olla väga oluline. Samas, kaudset panust ei pruugi olla võimalik mõõta numbriliste näitajatega või see võib ilmneda alles pärast projekti jätkutegevuste elluviimist. Samas, kui eeldust loovaid tegevusi ellu ei viidaks, jääksid ka jätkutegevused teostamata ja seeläbi ka positiivsed muutused toodud valdkondades saavutamata. Lõikega 2 nähakse ette, et taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite alusel skaalal 0 kuni 4 punkti. Detailne hindamisprotsess reguleeritakse hindamismetoodikaga. Enne taotlusvooru avamist kooskõlastab rakendusüksus hindamismetoodika rakendusasutusega ja teeb hindamismetoodika kättesaadavaks oma veebilehel. Lisaks kooskõlastatakse hindamismetoodika nende rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt nende vastutusvaldkondadele. Hindamismetoodika avalikustamine aitab ettevõtjatel ette valmistada arenguplaani elluviimisega seotud projekte, sealhulgas planeerida ajaliselt tegevuskava ning ajastada muude arenguplaani elluviimiseks vajalike finantseerimise allikate kaasamist. Lisaks tagab hindamismetoodika avalikustamine läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise kõikidele taotlejatele. Seetõttu on oluline, et hindamismetoodika oleks kättesaadav enne taotlusvooru avamist ja kõikidele potentsiaalsetele taotlejatele sarnasel moel. Eelnõu §-s 21 sätestatakse taotluste rahuldamise tingimused ja kord. Lõige 1 toob välja, et rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis on määruse § 20 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja mis ei ole määruse § 20 lõikes 1 toodud valikukriteeriumite lõikes hinnatud hindega alla 2,0. Lisaks sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse muu hulgas toetuse saaja õigused ja kohustused, toetuse tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. Eelnõu §-s 22 on toodud taotluste rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Vastavalt lõikele 1 võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta. Sätestatakse, millist teavet peab taotluse rahuldamata jätmise otsus sisaldama. Eelnõu §-s 23 sätestatakse, kuidas toimub taotluste osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. 34 Lõike 1 kohaselt peab taotleja olema nõus rakendusüksuse poolt taotlusele tehtud muudatusettepanekutega, vastasel juhul teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Juhul kui rakendusüksus teeb taotluserahuldamise otsuse kõrvaltingimusega, siis toetust makstakse pärast kõrvaltingimuse täitmist, saades selleks rakendusüksuselt kinnituse. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine Peatükkiga sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused. Eelnõu §-s 24 sätestatakse, kuidas toimub taotluste rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse suurendamine. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Lõige 2 täpsustab, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. Lõike 3 kohaselt otsustab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning võib lõike 4 alusel lubada muutmist ka tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ka põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et muudatus aitab kaasa projekti tulemuste ja eesmärkide saavutamisele, ka tagasiulatuvalt. 7. peatükk Aruannete esitamine Peatükis kehtestatakse toetusega seotud aruannete esitamise tingimused. Eelnõu §-s 25 on sätestatud aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded. Lõiked 1 ja 2 näevad ette, et toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksuse vormidel. Vahe- ja lõpparuande esitamise kuupäevad ja vahearuande esitamise periood sätestatakse taotluste rahuldamise otsuses. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud või projekti kestvus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. Lõigete 3 ja 4 kohaselt peab vahearuanne sisaldama ellu viidud tegevuste kirjeldust, võrrelduna projekti taotlusega, koos saavutatud tulemustega ning lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta ning kirjeldust ja hinnangut strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta. Vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks võib rakendusüksus kaasata hindamiskomisjoni või eksperte. 35 Lõike 6 kohaselt rakendusüksus, kas kinnitab või lükkab vahe- või lõpparuande tagasi 30 tööpäeva jooksul alates selle registreerimisest. Lõige 7 näeb ette, et rakendusüksusel või rakendusasutusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Järelaruande eesmärk on korjata teavet, et hinnata toetusmeetme laiemat ja pikemajalist mõju. Järelaruande vormi, küsimused valmistab ette rakendusüksus. Järelaruannetega kogutud teabe analüüsimise tulemusi kasutatakse uute toetusmeetmete väljatöötamisel. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-s 26 on toodud toetuse maksmise tingimused. Eelnõu sätestab, et toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõigete 1 ja 2 alusel. Toetust makstakse toetuse saajale tegelike kulude alusel. Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tegemine ning rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Lisaks nähakse ka ette võimalus maksta toetus välja otse arve väljastajale, kes võib olla nii tarnija kui ka töövõtja. Sellisel juhul peab toetuse saaja olema sellist soovi avaldanud ja rakendusüksusel arve väljastajalt kinnitus, et ta on sellest teadlik ja nõustub sellise arveldamise viisiga. Rakendusüksuse õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda seejuures toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud. Rakendusüksus teeb seejuures nimetatud makseid tingimusel, et rakendusüksusel on võimalik menetleda maksetaotlust arvel märgitud maksetähtajaks. Lõikes 2 sätestatakse, et läbipaistvuse suurendamiseks ning menetluse, sealhulgas järelkontrolli lihtsustamiseks peavad kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega. Viimati nimetatud nõue ei kehti, uue toote või teenuse arendamiseks kasutatavate vahendite ja seadmete kasutuskulude, mille kasutusiga on pikem kui projekt, puhul või vahendite ja seadmete maksegraafiku alusel tasutava rentimise korral. Juhul kui projekti elluviimiseks vajalikke vahendite ja seadmete kasutusiga on pikem kui projekti kestus, siis nende kulu arvustatakse toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjades sätestatud amortisatsiooniarvestuse alusel. Riigiabi andmisel tuleb amortisatsioonikulude puhul lähtuda üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustest ja raamatupidamise heast tavast. Toetuse saaja esitab lõike 4 kohaselt maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega rakendusüksusele mitte tihedamini kui kord kvartalis. Lähtudes rakendusüksuse kogemustest ja soovist vähendada aruannete koostamise ja kontrollimisega seotud halduskoormust ettevõtjale ja rakendusüksusele, seatakse kuludokumendi abikõlblike kulude summa alampiir. Sellest tulenevalt peab kuludokumendi abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta olema vähemalt 100 eurot. Valitud alampiir 36 lähtub rakendusüksuse eelnevast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimise rahastamisel ja kuludokumentide menetlemisel. 37 9. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused Peatükis nähakse ette toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused. Eelnõu § 27 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja täiendavalt tagama, et materiaalse vara asendamisel enne kolme aasta möödumist arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest sama funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on purunenud või aegunud, säilib ettevõttes majandustegevus vahetatud vara abil vähemalt kolme aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Suurettevõtjast toetuse saaja korral kohaldub käesoleva sätte rakendamisel kolme aasta asemel viie aasta pikkune periood. Eelnõu §-s 28 loetletakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Peatükk toob välja finantskorrektsioonide tegemise, toetuse tagastamise ja vaide menetluse läbiviimise tingimused. Eelnõu § 29 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse 34–38 sätestatule. Eelnõu § 30 sätestab vaide esitamine korra. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määrusega (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;  Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. Eelnõu mõjud Eelnõu eesmärk on aidata ettevõtjal strateegilise planeerimise toel välja töötada ja rakendada kõrgemat lisandväärtust loov ärimudel või -suund ja selle tulemusel saavutada paremaid majandustulemusi. Seega on eelnõul otsene mõju majandusele. 38 Ettevõtja üleminek kõrgema lisandväärtusega ärimudelile toob tavapäraselt kaasa suurema müügikäibe ja ettevõtja töötajate palgakasvu. See omakorda kasvatab riigi maksutulusid, millega omakorda kaasneb üldine heaolu kasv ja paremad riigi teenused oma kodanikele ja ettevõtetele. Uuele ja kõrgemat lisandväärtust loovale ärimudelile üleminek toob kaasa ka tehnoloogilise hüppe, millega kaasneb tavapäraselt ka otsene mõju keskkonnale: 1. arenguplaani toel arendatakse välja uued tooted ja teenused ‒ uue põlvkonna toodete ja teenuste keskkonna mõju on väiksem kui eelmise põlvkonna toodetel ja teenustel; kasutatakse materjalide korduvkasutuse ja ringmajanduse põhimõtteid; uue tooted ja teenused on ressursi, sealhulgas energiat, vett vähem tarbivad; 2. arenguplaani toel arendatakse välja ja võetakse kasutusele uued ja digiteeritud protsessid ‒ digiteeritud protsessid aitavad kaasa ressursi paremale kasutusele, sealhulgas vähendavad jääke, aitavad korraldada tarneid ja ettevõttesiseseid tegevusi ressurssi säästval moel, võimaldavad kasutusele võtta ettevõtte kestlike toimemudeleid. 3. arenguprogrammi toel soetatakse uue toote või teenuse pakkumiseks uued ja keskkonda säästvamad masinad ja seadmed. Eeltoodust lähtudes on ettevõtte arenguprogrammil ja tema toetusmeetmel otsene mõju looduskeskkonnale. 5. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Toetuse andmise rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks TAIE juhtkomisjonile. Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs. Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs Lisa 3. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht. Lisa 4. Riskihindamise tabel. 39  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …määruse nr… eelnõu „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ seletuskirja Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Uuringud14 kinnitavad, et sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtted, kes lähtuvad organisatsiooni juhtimises muu hulgas mitmekesisuse, võrdse kohtlemise ja kaasatuse põhimõttest on äriliselt edukamad kui homogeensed, leiavad probleemidele loovamad ja innovaatilisemad lahendused ja on konkurentsivõimelisemad. Ettevõtjad panustavad võrdsete võimaluste edendamisse organisatsiooni juhtimises ja töökeskkonnas vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamisega väärtustades mitmekesisust, tagades võrdse kohtlemise ja kaasatuse ning edendades töö- ja pereelu ühitamist. Eelnõu tasemel otsene seos puudub. Eelnõu toetab ühiskonna kõikidesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi, sealhulgas võimalusi nii tööandaja kui töövõtjana tegeleda huvipakkuvate tööülesannetega ja saada selle eest väärilist tasu. Arenguprogrammi ja selle toetusmeetme tulemusena töötab ettevõtja välja ja rakendab tööle uue ärimudeli või -suuna. Selle tulemusena Eesti majandus on paraneb ettevõtja rahvusvaheline konkurentsivõime ja kasvab uuendusmeelne ja ettevõtja lisandväärtus ja müügitulu. Ettevõtte töötajatele võimaldab teaduspõhine kõrge lisandväärtusega ärimudeleile üleminek tegeleda eneseteostust pakkuvate tööülesannetega. Selle eelduseks on täiend- ja ümberõpe. Ettevõtte töötajate täiend- ja ümberõpe, mis toetab ettevõtte üleminekut kõrgema lisandväärtusega ärimudelile, on toetusmeetmes toetatav tegevus. Meetme tasemel tagatakse läbi teavitustöö kõikide huvigruppide ning kõikide taotlejate võrdne kohtlemine. Toetuse taotlemisel näitab taotleja, kelle arenguplaan ja selle elluviimist rahastav projekt panustab „Eesti 2035“ sihi saavutamisel võrdsete võimaluste põhimõtete rakendamisesse, kuidas ettevõtte töökeskkonnas ja juhtimises rakendatakse vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, sealhulgas võetakse arvesse ja rakendatakse mitmekesisust, võrdset kohtlemist ja kaasatust. „Eesti 2035“ hindamiskriteeriumi all antakse sellele enne rahastamist hinnang. 14 https://www.bcg.com/publications/2018/how-diverse-leadership-teams-boost-innovation; https://www.deloitte.com/content/dam/Deloitte/au/Documents/human-capital/deloitte-au-hc-diversity-inclusion-soup- 0513.pdf; https://www.gartner.com/smarterwithgartner/diversity-and-inclusion-build-high-performance-teams 40 Kaks aastat peale arenguprogrammi lõppu hinnatakse ettevõtja arenguplaaniga seatud eesmärkide, „Eesti 2035“ eesmärkide täitmist. Eelnõu panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik. Sooline võrdõiguslikkus Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et kõikidest Eesti ettevõtetest on naiste loodud ja juhitud vähesed ettevõtted. Naiste ja naisettevõtjate osatähtsus võrreldes meestega on madalam nendes valdkondades, mis tegelevad tehnoloogiate arendamise ja rakendamisega ja mis nõuavad insenertehnilist haridust ja tippjuhi töökogemust Naisettevõtjatel on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali kaasamisel. Samuti on naisettevõtjad vähem riskijulged, mis takistavad neid iseseisvalt ambitsioonikate ja suuri investeeringuid nõudvate äriliste muutuste tegemist. Ettevõtja arenguprogramm ja selle toel valmiv arenguplaan on kõikides oma etappides rakendusüksuse poolt toetatud. Rakendusüksuse kliendihaldur toetab ja suunab ettevõtjaid, sh naisettevõtjaid oma arenguplaani ettevalmistamisel ja elluviimisel, leides ja pakkudes just ettevõtja vajadusest ja võimekusest lähtuvaid tööriistu. Ettevõtte arenguprogramm ja selle toetus on suunatud kõikidele Eesti äriregistris registreeritud ettevõtjatele, kes soovivad arendada uusi tooteid või teenuseid, aga kes näevad nendes tegevustes suurt riski ning kellel pole selleks piisavat kapitali. Lähtudes ettevõtte arenguprogrammi ettevõtjakesksest ülesehitusest, võib ta sobida ka naisettevõtjatele, kellel on küll ambitsioon ja tahe tulevikkus kasvada, aga kellel puuduvad riskijulgus ja teadmine, kuidas uut ärimudelit välja töötada ja rakendada. Ettevõtte arenguprogrammil ja tema toetusmeetmel puudub otsene mõju soolise võrdõiguslikkuse väljakutse ‒ Eestis on vähe naiste loodud ettevõtteid lahendamisele, kuna toetuse sihtrühm on tegutsevad ettevõtjad. Toetusmeetmega ei toetata uute ettevõtete loomist. Samas võib meetmele olla otsene mõju teise soolise võrdõiguslikku väljakutse ‒ Eestis on vähe naisjuhte lahendamisele. Toetusmeetmega toetatakse ettevõtte arenguplaani väljatöötamise, läbiviimise ja tulemuste rakendamisega seotud juhtide palkamist, sealhulgas naisjuhtide palkamist. Toetuse taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel tema projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse tagamisse. „Eesti 2035“ hindamiskriteeriumi all antakse sellele enne rahastamist hinnang. Kaks aastat peale arenguprogrammi lõppu hinnatakse ettevõtja arenguplaaniga seatud eesmärkide, „Eesti 2035“ eesmärkide täitmist. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus 41 Ettevõtte arenguprogrammil ja tema toetusmeetmel võib ligipääsetavusele olla mõju: 1. uue ärisuuna või -mudeli alusel välja töötavate toodete ja teenuste kaudu; 2. arenguprogrammis osaleva ettevõttesiseste protsesside ümberkorraldamise kaudu, mis võimaldab ettevõtjal palgata erivajadustega töötajaid. Ettevõtja protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine nõuab ettevõtjalt teist liiki töökohtade loomist, näiteks kaovad ära füüsilist tööd nõudvad ametid ja asenduvad töökohtadega, mida võivad täita ka puudega, näiteks piiratud liikumisvõimega inimesed; 3. arenguprogrammis osaleva ettevõtja müügi- ja turundustegevuse arendamine ja läbiviimise kaudu, sealhulgas välismessidel ja/või näitustel osalemise ning tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamise kaudu. Kuna ettevõtte arenguprogramm on individuaalne instrument ettevõtja konkurentsivõime kasvatamiseks, siis toetusmeetme tasemel ei ole võimalik seda teemat analüüsida ega võimalikke lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Seetõttu antakse hinnang puutumuse kohta projekti tasemel taotleja poolt taotluses. Toetuse taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel tema projekt panustab ligipääsetavuse tagamisse. „Eesti 2035“ hindamiskriteeriumi all antakse sellele enne rahastamist hinnang. Kaks aastat peale arenguprogrammi lõppu hinnatakse ettevõtja arenguplaaniga seatud eesmärkide, „Eesti 2035“ eesmärkide täitmist. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus Toetav mõju – ettevõtja arenguprogrammi kutsumisel ja arenguplaani ettevalmistamisel ja toetusmeetmest tegevuste elluviimisel pööratakse tähelepane piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisele. Ettevõtte arenguprogramm on suunatud tegutsevale ettevõtjale, kes on ambitsioonikas ja soovib hüppeliselt kasvada. Ettevõtte arenguprogrammi 2015–2022 regionaalne jaotust näeb seletuskirja tabelis 3 ,,Ettevõtte arenguprogrammis 2015‒2022 osalenud ettevõtete regionaalne paiknemine“. Analüüsides eelmise perioodi tulemusi toome esile, et üksnes Viljandi maakonna ettevõtete osakaal ületab esialgu prognoositud tulemust (peamiselt ettevõtja paiknemise aadressi andmete põhjal äriregistri järgi). Kaheksast Viljandimaal regitreeritud ettevõttest on kuus oma arenguplaani ellu viinud väljaspool Viljandimaad. Võttes aluseks eelmise struktuuritoetuste perioodi kogemused, otsustati uue perioodi väljatöötamisel ettevõtte arenguprogrammi rakendamine jaotada kaheks: 42  1. Ettevõtte arenguprogramm – ambitsioonikatele ettevõtetele, kellel on ressursse ja soovi kasvada hüppeliselt rohkem kui sama valdkonna teised ettevõtted. Ettevõtte arenguprogramm on üle-eestiline meede. 2. Väikse ja keskmise suurusega arenguprogrammi toetusmeede – meetmest toetakse üksnes piirkondlikke ettevõtteid, mis asuvad väljaspool Harjumaad (sh Tallinn) ning Tartu linna. Piirkondlike kasvuambitsioonidega ettevõtjate peamised takistused võrreldes Tallinna, Harjumaa ja Tartu ning Tartumaaga on: 1. kehvem ligipääs investeeringuteks vajalikule kapitalile; 2. oskustööjõu puudus; 3. mittepiisavad liikumisvõimalused ja transpordiühendused teiste Eesti piirkondade töötajate piirkondlikku ettevõttesse tööle asumiseks; 4. kehvem ligipääs kiirele internetile, mis ei võimalda teha investeeringuid kõrget lisandväärust loovatesse tootmisseadmetesse ja -protsessidesse; 5. kohalike kogukondade vastuseis ettevõtete, eriti uute tootmiseettevõtete rajamisele ja olemasolevate laienemisele15, välja arvatud Ida-Virumaa; 6. kohalike omavalitsuste võimekus ettevõtja investeeringuteks vajalike menetluste läbiviimisel. Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede panustab teataval määral esimesse ja teisse punkti, kuna toetusmeetme abil saab ettevõtja ellu viia oma arenguplaani teatud tegevusi, vajadusel kaasates selleks arendustöötajaid ja juhte. Punktides 3‒6 on esitatud peamised takistused ei ole lahendatavad ettevõtte arenguprogrammi toel. Samas võib nendel takistustel olla piirkondliku ettevõtja investeeringute tegemisel kaalukas mõju, mille tõttu ta jätab piirkondlik ettevõtja investeeringud tegemata ning ei soovi ta seega liituda ka ettevõtte arenguprogrammiga. Esimesed neli takistust on ka regionaalse arengu tegevuskavas toodud juurprobleemid. Ettevõtjate piirkondlikud investeeringud ja piirkondlikke ettevõtjate kasvamine vajavad komplekslahendusi, rakendades selleks strateegiliselt läbi mõeldult erinevaid tegevusi. Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetmest saab toetust taotleda juhul, kui ettevõtjal on ambitsioon muuta oma senist ärimudelit või välja töötada uus ärisuund ja ta on selle eesmärgiga koostanud arenguplaani. Teisisõnu peab regionaalsel ettevõtja olema võimalus oma või mõnes muus Eesti piirkonnas kasvada. See omakorda nõuab läbimõeldud piirkondlikku ettevõtluspoliitikat, mida veavad eest maakondlikud arenduskeskused ja teised arendusorganisatsioonid. Piirkondlike ettevõtete kaasamiseks ettevõtte arenguprogrammi lepitakse kokku, millist sisulist tuge, tutvustusüritused, materjalid 15 https://arileht.delfi.ee/artikkel/93298465/vineeritehase-laienemine-arritab-otepaa-elanikke-meil-on-siin- ikkagi-otepaa-mitte-kehra 43 vajavad piirkondlikud arenduskeskused ettevõtte arenguprogrammi oma piirkonnas tutvustamiseks ja kuidas piirkondlikud ettevõtted liiguvad rakendusüksuse kliendihalduri portfelli. Lähtudes eeltoodud takistustest ja nende koosmõjust langetab ettevõtja valiku, kus piirkonnas areneda ja kasvada. Ettevõtte arenguprogrammi ja tema toetusmeetme regionaalseid erisusi vähendavate sekkumisvõimaluste analüüs: 1. Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – Rakendusüksus ja koostöös teiste osapooltega, sh maakondlikud arenduskeskused, erialaliidud ja ettevõtluse katusorganisatsioonid, teevad fookusseeritult informatsioonijagamist ja nõustamist väiksema ettevõtlusaktiivsusega piirkondadesse ehk väljapool Harju ja Tartu maakonda. 2. Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – Ettevõtte arenguprogrammi II etapis, kus ettevõtja valmistab ette arenguplaani, saab ettevõtja kliendihalduri suunaval toel kasutada erinevaid rakendusüksuse ja teisi riiklike toetusmeetmeid. 3. Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – Ettevõtte arenguprogrammi läbimise üheks eelduseks on juba tegutseva ettevõtja ambitsioon ehk tahe ja valmisolek kasvada ning teha oma majandustulemustes hüppeline kasv. Tegutseva ettevõtja ärimudeli muutus eeldab ühelt poolt lisaks ettevõtja võimekust paralleelselt arendustegevusega jätkata igapäeva tegevust. Teisalt peab ettevõtjal olema võimekus, sh piisavad ressursid, teadmised, oskuksed, kogemused, et muutus läbi viia. Sellest lähtudes on arenguprogrammi ettevõtetele seatud järgmised tingimused:  vähemalt 8 töötjat;  tegutsenud vähemalt 2 aastat;  ekspordimüügi tulu aastas vähemalt 50 000 eurot või viimase 2 majandusaasta müügitulu kasvu vähemalt 5%. Kuna eelmainitud tingimuste täitmine ei ole seotud sellega, kas ettevõte on piirkondlik ja tegutseb ühes kindlas piirkonnas, on arenguprogramm ehitatud üles universaalsena. Kõikidel eeltingimusi täitnud ettevõtjatel on võrdsed võimalused arenguprogrammi kanditeerida. 4. Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – probleem, mida meede lahendab – ettevõtja ärimudeli muutus ja selle kaasnev hüppeline majandustulemuste kasv, on üle-eestiline igas piirkonnas sama. Seega ei ole õigustatud piirkondlik kavandamine. 5. Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on üle-eestiline. Eesti ettevõtted ei tegele strateegilise planeerimisega piisaval määral ega võta ette suuremahulisi arendustegevusi. 6. Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – Ettevõtte arenguprogrammi ja tema toetusmeetmega ei toetata investeeringuid ega eriprojekte. 7. Toetusskeemi katsetamine teatud piirkonnas – 44 Ettevõtte arenguprogramm loodi 2015. a. Uuel SFi rahastusperioodil ei tehta ettevõtte arenguprogrammi ja tema toetusmeetmesse põhimõttelisi muudatusi, seega ei ole toetusskeemi vaja katsetada. 8. Piirkonniti erinevad toetusmäärad – toetusmäärade seadmisel lähtuti riigiabi reeglitest. Kuna ettevõtte arenguprogrammis toetatakse 16 tegevust, millele rakendatakse 7 riigiabi liiki, on halduskoormuse vähendamiseks valitud abimääraks kõikide tegevuste ühtne kõrgeim määr, milleks on: väikeettevõtetel –45%, keskmise suurusega ettevõtetel –35%, suurettevõtetel –25%. Kui ei ole tegemist regionaalabiga, siis riigiabiga lubatust kõrgemaid toetusmäärasid ühelegi piirkonnale rakendada ei saa. Samas on arenguprogrammi eesmärgid krõbedad. Kusjuures ettevõtja peab liitkasvus arvestatuna oma valdkonnast märkimisväärselt rohkem. Vastu nii kõrgeid eesmärke pole kindlale piirkonnale õigustatud madalama toetusmäära seadmine. 9. Teatud piirkondadele reserveeritud toetusvahendid – Taotlemine toimub jooksva taotlusvooruna ja varasem kogemus on näidanud, et planeeritud eelarve on piisav, et taotlusvooru suurema osa struktuurivahendite perioodist avatuna hoida. Kuna toetust ei anta pingerea alusel, vaid neile, kes ületavad lävendi, ei ole ohtu, et ükski sobiv ettevõtte ja projekt jääks rahastamata. Küll on aga oluline toetuse andmisel seirata toetuse piirkondlikku jagunemist ning rakendusüksuse ja tema koostööpartnerite fokusseeritud tegevus piirkondlike ettevõtete ja üle-eestiliste ettevõtete, kellel on oluline piirkondlik mõju, leidmiseks ja programmiga liitmiseks. 10. Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – Ettevõtte arenguprogrammi toetust saab taotleda alles peale seda kui kasvuambitsiooniga ettevõtja on ettevõtte arenguprogrammi kahes esimeses etapis arenguplaani välja töötanud ja rakendusüksus selle heaks kiitnud. Kuna arenguplaani tegevusi, sh. eelnõuga rahastatavaid tegevusi saab ettevõtja muuta, siis piirkondlikel boonuspunktidel puudub eelistusi loov mõju. 11. Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – Ettevõtte arenguprogramm on tulemuspõhine toetusinstrument, kus arenguplaani heakskiitmisel fikseeritakse ettevõtja lisandväärtuse ja müügitulu kasvumäär. Samas saab ettevõtja kokku lepitud tulemuse saavutamiseks ise valida sobivad tegevused ning ka selle, milliseid tegevusi ta viib ellu ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetmega, millistele kasutab teisi riiklike või eraturu vahendeid. Lähtudes ettevõtte arenguprogrammi loogikast ei saa toetusmeetmes teha tegevuste põhiseid erisusi. Kokkuvõtteks: meetmes puuduvad tingimused, mis takistaksid vähemarenenud piirkondade ettevõtetel ettevõtte arenguprogrammiga liitumast ja selle kaudu antud toetust taotlemast. Samas on oluline, et Eestis oleks läbimõeldud regionaalne ettevõtluspoliitika, mis hõlmaks erinevaid üksteist toetavaid tegevusi, sealhulgas kohalik huvi ja initsiatiiv kohalikke ettevõtjate ja uute investeeringute toetamiseks. 45 Ettevõtte arenguprogrammiga liitumine ja ettevõtte arenguprogrammi tingimused täitnud ettevõtjatele on toetuse taotlemine on pidevalt avatud ning toetust antakse rakendusüksuse poolt heaks kiidetud arenguplaani projektidele mitte pingerea vaid lävendi ületamise (st kvaliteedi) alusel, siis tõenäoliselt ei ole enamikel sekkumisvõimalustel ette näha otsest mõju toetatud projektide suhtarvu kasvule väljaspool Harju- ja Tartumaad. Küll aga omab selget potentsiaalset mõju regionaalsete erinevuste vähendamisele kasvuambitsioonidega ettevõtjate täiendav informeerimine ja nõustamine väiksema taotlemisaktiivsusega piirkondades, kaasates selleks läbi mõeldud maakondlikud arenduskeskused ja teised maakondlikud arendusorganisatsioonid. Selle eelduseks on rakendusüksuse ja maakondlike arendusorganisatsioonide tööjaotuse kokku leppimine. Lisaks peab rakendusüksus läbi koolituse ja nõustamistegevuse toetama maakondlike arendusorganisatsioone nende rolli täitmisel. Selleks on plaanitud järgmised tegevused: - Rakendusüksus korraldab toetusmeetmete infoseminari eri piirkondades või tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele võrdse ligipääsu, kasutades selleks erinevaid digilahendusi. - Tõhustakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, et tagada parem regionaalne kaetus ning informeeritus ja ligipääsetavus teenustele igas maakonnas. Vajaduse korral nõustatakse maakondlikke arenduskeskusi toetuste osas eraldi. - Jagatakse informatsiooni maakondlikele arendusorganisatsioonidele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. - Rakendusüksus või -asutus tutvustab meedet Rahandusministeeriumi korraldatud maakondlikel infopäevadel ja seminaridel ning jagab informatsiooni läbi asjakohaste uudiskirjade. - Ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkirja tegevuste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevuste osaluses regionaalset tasakaalustamatust, siis võtab elluviija selle leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi. Lisaks hinnatakse ettevõtja arenguplaani ja selle panust toetuse taotlemisel eraldiseisva hindamiskriteeriumiga. Toetuse taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel tema projekt panustab regionaalne tasakaalustatuse tagamisse. „Eesti 2035“ hindamiskriteeriumi all antakse sellele enne rahastamist hinnang. Kaks aastat pärast arenguprogrammi lõppu hinnatakse ettevõtja arenguplaaniga seatud eesmärkide, „Eesti 2035“ eesmärkide täitmist. Toetuse andmisega seotud põhilisi indikaatoreid (kvantitatiivseid, näiteks toetuse taotlemise üldine aktiivsus, projektide maht, regionaalne jaotus, teenusepakkujate jaotus ning kvalitatiivseid, näiteks taotlejate tagasiside toetuse tingimuste, toetuse mahu ja 46 teenusepakkujate osas) seiratakse regulaarselt ning juhul, kui tuvastatakse toetuse andmisega seotud kitsaskohti (näiteks madal taotlemisaktiivsus, suurenenud regionaalsed erinevused, toetuse eesmärkide saavutamist takistavad toetuse tingimused), viiakse toetuse tingimustesse sisse vajalikud muudatused või kavandatakse täiendavaid teavitus- ja nõustamistegevusi. Samuti võetakse arvesse rakenduskava vahehindamise ning „Eesti 2035“ sihtidesse panustamise hindamiste tulemusi. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest. Keskkond/Kliima Ettevõtte arenguprogrammil ja tema toetusmeetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Meetme raames toetatakse projekte, mis vastavad nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast fookusvaldkonnast kolm ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused panustavad kas otseselt või kaudselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ning panustada energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate ja komponentide ning digitaliseeritud energiasüsteemide arendamist. Lisaks toetatakse lahendusi, mis aitavad energiat säästa, näiteks energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja säästlike transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide ning -süsteemide optimeerimine. Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära toormeid ning tootmises tekkivaid jäätmeid. Samuti on olulisel kohal tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning tootmiskõrvalsaadusi- ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka 47 keskkonnasõbralike toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide tootmist. Fookusvaldkonna „Digilahendused igas valdkonnas“ üldine eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua, pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada turvaline küberruum. Selles fookusvaldkonnas toetatakse muu hulgas projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada elukeskkonda ja vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks intelligentsed transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside parem kasutamine), intelligentsed tänavavalgustused, robotiseerimine ja automatiseerimine, arukad energiavõrgud. Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid. Lisaks on ettevõtte arenguprogrammi ja selle toetusmeetme üks alaeesmärke aidata ettevõtjal oma ambitsioonika arenguplaani elluviimise kaasabil rakendada senisest kõrgemat lisandväärtust loovat ning keskkonna- ja kliimaeesmärke arvestavat ärimudelit. Nimetatud alameesmärk on seotud eraldiseisva hindamiskriteeriumiga, kus hinnatakse arenguplaani panust ettevõtja kestlikkuse eesmärkide saavutamisesse. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: 1) ressursitootlikkus; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides. 48  Majandus- ja infotehnoloogiaministri …määruse nr… „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ seletuskirja lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt (DNSH) analüüs Rakenduskava DNSH analüüsi (lk 15–16)3 järeldus oli, et meetmel 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist. Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH analüüs on lisaks esitatud järgmises tabelis: Kas meede võib Jah Ei Põhjendus potentsiaalselt oluliselt kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke Kliimamuutuste × Otsene negatiivne mõju puudub. Uute leevendamine teenuste ja toodete arendamine võib teatud määral tuua kaasa kasvuhoonegaaside heite tõusu, mis tuleneb kohapeal uute toodete tootmisest või teenuse kasutamisest. Samas, nagu lisas 1 on esitatud, toetab enamik nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondi selliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamist, mille eesmärk on vähendada majandustegevuse põhjustatud kasvuhoonegaaside heidet. Kliimamuutustega × Otsene negatiivne mõju puudub. Uute kohanemine toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamine, uute protsesside arendamine ja kasutuselevõtt aitab arvestada kliimamuutustega kaasnevate muutustega juba arendustöö käigus, arendades välja ja võttes kasutusele juba sellised tooted, teenused, tehnoloogiad ja protsessid, mis on arendatud kliimamuutusi arvestavateks. Lisaks on ettevõtte arenguprogrammi üks alaeesmärk aidata ettevõtjatel välja töötada ja tööle rakendada lisandväärtust loov ja keskkonna eesmärke arvetav ärimudel. Kliimamuutused ja nendest lähtuvad muutused mõjutavad nii ettevõtete kui ka nende valdkondade toimimis- ja tegevusmudeleid. Vee- ja mereressursside × Otsene negatiivne mõju puudub. Uute säästev kasutamine ja teenuste ja toodete arendamine lähtub kaitse ressursisäästlikkusest. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades on samuti välja toodud, et läbivalt toetatakse 49  tegevusi, mis aitavad kaasa ressursside säästlikumale kasutamisele. Ringmajandus, sh × Meetmel on otsene positiivne mõju jäätmetekke vältimine ja ringmajandusele ning jäätmetekke kaitse vältimisele ja kaitsele. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna ressursside väärindamise üheks alamtegevuseks on teisese toorme ja jäätmete väärindamine. Alamtegevuse eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Reostuse vältimine ja × Otsene negatiivne mõju puudub. Uute kontroll (õhk, vesi ja toodete ja teenuste arendamine aitab maapind) vähendada reostuse võimalusi, samuti on fookusvaldkondade teekaartide koostamisel välja toodud ühe fookusteemana tehnoloogiate arendamine, mida kasutatakse õhu, vee ja maapinna seiramiseks. Bioloogilise × Otsene negatiivne mõju puudub. Nutika mitmekesisuse ja spetsialiseerumise fookusvaldkondade ökosüsteemide kaitse ning eesmärkide ja toetavate tegevuste valimisel taastamine lähtud on põhimõtetest, et loodavad tehnoloogiad, tooted ja teenused peavad toetama bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteemi kaitset ja taastamist. Kokkuvõtteks, DNSH ja kliimakindlus on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames tehtud analüüs põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta, et meede põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused pigem arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Selle tõttu puudub vajadus kehtestada täiendavaid leevendusmeetmeid. 50  EELNÕU 07.11.2023 MÄÄRUS 12.11.2023 nr 2-1/2023/4763 Ettevõtte arenguprogrammi toetus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” (edaspidi meede) sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Arenduskeskuste toetus)“ alategevuse „Ettevõtte arenguprogramm“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. (3) Määrust ei kohaldata justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka digireklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 7) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782); 8) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 20008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). (4) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. (5) Toetuse taotlemisele, taotleja ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele ja tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Toetuse andmise seos strateegiliste arengudokumentidega (1) Määrus on suunatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele ning toetab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ teadmussiirde programmi tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni- , digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide saavutamist. (2) Toetatavad tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse. § 3. Riigiabi (1) Määruse alusel antakse riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus) sätestatud abina kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §- s 342 sätestatut. (2) Toetust antakse järgmiselt: 1) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 2) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 3) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi; 4) paragrahvi 9 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 5) paragrahvi 9 lõike 4 punktis 3 nimetatud tegevusteks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 6) paragrahvi 9 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi; 7) paragrahvi 9 lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 tähenduses või vähese tähtsusega abi. (3) Toetust ei anta: 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) VTA määruse alusel abi taotlemisel VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 3) üldise grupierandi määruse alusel abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses raskustes olevale ettevõtjale; 4) üldise grupierandi määruse alusel abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel. (4) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. (5) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) arendustöötaja on ettevõtjas töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, kelle tööks on uute toote-, teenuse-, protsesside- ning müügi- ja turundustegevuse arendamisega seotud aluspõhimõtete, strateegiate ja nendega seotud tegevuskavade ning üksiktegevuste väljatöötamine ja ettevõtja äripraktikas rakendamine; 2) ettevõtja on äriühing äriseadustiku tähenduses; 3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 1 sätestatule; 4) nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused; 5) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatule; 6) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 2 sätestatule. § 5. Ettevõtja arenguprogramm ja arenguplaan (1) Ettevõtja arenguprogramm on ettevõtjat tema planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel toetav ja ettevõtja eripärasid arvestav mudel, mis põhineb ettevõtja strateegilise plaani ettevalmistamisel ja elluviimisel. (2) Ettevõtja arenguprogramm koosneb neljast etapist: 1) ettevõtja ambitsiooni ja võimekuse väljaselgitamine; 2) arenguplaani ettevalmistamine ja väljatöötamime; 3) arenguplaani elluviimine; 4) arenguplaani tulemusel saavutataud majandustulemuste hindamine. (3) Ettevõtja arenguprogrammi algab arenguplaani elluviimise etapist. (4) Ettevõtja strateegiline plaan (edaspidi arenguplaan) on ettevõtja koostatud arendustegevuste etappideks jaotatud kava, mis sisaldab infot kõikide ettevõtja arengut mõjutavate tegevuste, eesmärkide ja nende elluviimiseks vajaminevate vahendite, sellega seotud ettevõtja omavahendite, pangalaenude, määruse alusel taotletava toetuse ja teiste avaliku sektori vahendite kohta. (5) Ettevõtja esitab rakendusüksusele heakskiitmiseks arenguplaani, mis vastab lõikes 6 toodud tingimustele ja mille elluviidav etapp on kirjeldatud vastavalt lõikele 7. (6) Arenguplaan sisaldab järgmist teavet: 1) arenguplaani mõõdetav strateegiline eesmärk; 2) arenguplaani elluviimise kestus; 3) arenguplaani elluviidavate tegevuste lühikirjeldus koos põhjendusega, kuidas valitud tegevus aitab strateegilist eesmärki saavutada; 4) seos arenguplaani tegevuste vahel, tuues esile tegevuste ajalise järjestuse, tegevuse elluviimise faasi, mil alustatakse järgmist tegevust, ja elluviidud tegevuse mõju järgmise tegevuse sisule; 5) arenguplaani planeeritav eelarve tegevuste lõikes. (7) Arenguplaani elluviidav etapp sisaldab tegevuste kohta järgmist teavet: 1) oodatav tulemus; 2) eelarve ja rahastamisallikas; 3) elluviimise alguse ja lõpu kuupäev; 4) elluviimise eest vastutaja; 5) seos teiste arenguplaani tegevustega. (8) Arenguplaani heakskiitmisele eelnevad rakendusüksuse koostatud ettevõtja hetkeolukorra kaardistus, teised ettevõtja vajadusi arvestavad ja arenguplaani koostamist ettevalmistavad ning toetavad tegevused. (9) Rakendusüksus kiidab ettevõtja arenguplaani heaks, kui selle elluviimisel saavutatakse § 6 lõigetes 3 või 4 nimetatud tulemused. (10) Arenguplaani muutmisel esitab ettevõtja rakendusüksusele heakskiitmiseks lõike 6 punktides 2‒5 toodud tingimustele vastava arenguplaani. Arenguplaani muutmisel ei muutu lõike 6 punktis 1 nimetatud arenguplaani strateegiline eesmärk. § 6. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärgid on: 1) ettevõtja pikaajalisel strateegilisel planeerimisel põhinev rahvusvahelise konkurentsivõime kasv, mis panustab vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärki; 2) ettevõtja üleminek senisest kõrgemat lisandväärtust loovatele tegevustele ja sellega kaasnev majandustulemuste paranemine. (2) Toetuse andmise alaeesmärkideks on ettevõtja ambitsioonika arenguplaani elluviimise kaasabil: 1) ettevõtja senisest kõrgemat lisandväärtust loova ning keskkonna- ja kliimaeesmärke arvestava ärimudeli rakendamine; 2) ettevõtja uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamine ja turule viimine; 3) ettevõtja senisest kõrgema lisandväärtusega toote või teenusega seotud protsesside, personaliarendus-, müügi- ja turundus-, tootmis- ning teenindusprotsesside digitaliseerimine. (3) Toetuse andmise ja ettevõtja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab ettevõtjal, kelle arenguprogrammi algusele eelneva majandusaasta müügitulu on mitte suurem kui 10 000 000 eurot, alates arenguprogrammi algusest kuni kaks majandusaastat pärast arenguprogrammi lõppemist: 1) müügitulu aastas keskmiselt kuue protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine müügitulu; 2) lisandväärtus töötaja kohta aastas keskmiselt kolme protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta. (4) Toetuse andmise ja ettevõtja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab ettevõtjal, kelle arenguprogrammi algusele eelneva majandusaasta müügitulu on suurem kui 10 000 000 eurot, alates arenguprogrammi algusest kuni kaks majandusaastat pärast arenguplaani lõppemist: 1) müügitulu aastas keskmiselt kolme protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine müügitulu; 2) lisandväärtus töötaja kohta aastas keskmiselt kolme protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta. (5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud perioodi mõõtmisel on baasaastaks arenguprogrammi algusele eelnenud majandusaasta müügitulu või lisandväärtus töötaja kohta ning lõppaastaks arenguprogrammi lõppemisele järgneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu või lisandväärtus töötaja kohta. § 7. Toetuse andmise panustamine näitajatesse (1) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitajate „Toetatavad ettevõtjad“ (millest: mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad)“ ja „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ saavutamisse. Väljundnäitajas „Toetatavad ettevõtjad“ peetakse arvestust mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate kaupa. Mikroettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 3 sätestatule. (2) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitajate saavutamisse: 1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust; 2) ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad VKEd; 3) VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta. (3) „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmise üle otsustamisel järgmiste näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud selgitavast juhisest: 1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest; 2) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 3) TA tegevuse kulud erasektoris; 4) ressursitootlikkus; 5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 6) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 7) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 8) ligipääsetavuse näitaja. § 8. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 9. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 6 sätestatud eesmärkide ja tulemuste ning §-s 7 sätestatud väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse. (2) Toetust antakse järgmistele arenguplaani elluviimisega seotud tegevustele: 1) ettevõtja kõrge lisandväärtusega uue või täiustatud toote või teenuse arendamiseks, tootmisesse viimiseks või teenuse pakkumisega alustamiseks ja turule toomiseks vajamineva personali arendustegevuse elluviimine; 2) ettevõtja organisatsiooni- ja protsessiarendustegevuse elluviimine; 3) ettevõtja toote või teenuse arendustegevuse elluviimine; 4) ettevõtja kõrge lisandväärtusega uue või täiustatud toote või teenuse müügi- ja turundustegevuse arendamine ja elluviimine; 5) ettevõtja kõrge lisandväärtusega uue või täiustatud toote valmistamiseks, uue või kõrge lisandväärtusega teenuse pakkumiseks vajalike masinate ja seadmete ning immateriaalse vara ostmine. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest tegevustest: 1) ettevõtja töökorralduse arendamine, personali, materjalide, laovarude ja seadmete töö planeerimine ning ressursiplaneerimise ja -juhtimisega seotud tarkvaralahenduste ostmine, arendamine ja juurutamine; 2) protsessiarendamise nõustamise teenuse sisseostmine; 3) arenguplaani elluviimisega ja arenguplaani tulemuste rakendamisega seotud uue arendustöötaja või töölepingu alusel töötava uue juhi palkamine ja rakendamine. (4) Lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest tegevustest: 1) tehnilise teostatavuse ja majandusliku otstarbekusega seotud eeluuringu ja sellega seotud turu-uuringu tegemine; 2) rakendusuuringu ja tootearenduse tegemine; 3) toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuse ja tugiteenuse, sellega seotud vastavuskatsetuste, sertifitseerimistegevuse ning patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja kaitsmise sisseostmine ja elluviimine. (5) Lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest tegevustest: 1) müügi- ja turundusstrateegia koos vastava tegevuskavaga sisseostmine; 2) müügi- ja turundustegevuse arendusega seotud nõustamisteenuse, sellega seotud sihtturu nõustamisteenuse sisseostmine; 3) kõrge lisandväärtusega toote või teenuse välismessil või -näitusel tutvustamine; 4) kõrge lisandväärtusega toote või teenuse tutvustamiseks tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamine. (6) Lõike 3 punktis 3 nimetatud uus arendustöötaja ja töölepingu alusel töötav uus juht ei tohi olla taotleja juures töötanud ega võlaõigusliku lepingu alusel tegutsenud ühe aasta jooksul enne arenguprogrammi elluviimise algust. § 10. Mittetoetatavad tegevused (1) Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L, 30.06.2021, lk 60–93) artikli 7 lõikes 1 loetletud tegevustele. (2) Toetust ei anta tegevustele, millega tekitatakse olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. § 11. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlbliku kulu eest tasutakse mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. (2) Abikõlblikud on järgmised § 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse kulud : 1) koolitajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1 ja 4; 2) koolitatava personali otseselt koolitusprojektiga seotud lähetuse transpordikulud ühendmääruse § 16 lõike 1 punkti 5 kohaselt; 3) materjalide, tarvikute, töövahendite kulud ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projektiga seotud tegevuste elluviimiseks. (3) Abikõlblikud on § 9 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara, sellega seotud litsentside ostmise kulud või kapitalirendi tüüpi liisingulepingu alusel abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed. (4) Abikõlblikud on § 9 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud järgmised kulud: 1) protsessiarendamise nõustamise teenuse sisseostmise kulud; 2) töökorralduse parendamiseks vajaliku immateriaalse vara ostmise, arendamise ja juurutamisega seotud sisseostetud teenuse kulud; 3) uue arendustöötaja ja töölepingu alusel töötava uue juhi personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1, 2, 4 ja 5. (5) Abikõlblikud on § 9 lõikes 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud järgmised kulud: 1) toote või teenuse arendamisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1, 2, 4 ja 5; 2) turutingimustel ja välisallikatest ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; 3) toote, teenuse või protsessi arendamisega otseselt seotud materjali ja tarvikute kulud; 4) toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuste ja tugiteenuste, sealhulgas vastavuskatsetuste ja sertifitseerimistegevuse sisseostmine ja nende elluviimisega seotud kulud; 5) patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud; 6) vahendite ja seadmete rentimise ja omandamise kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. (6) Abikõlblikud on § 9 lõikes 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud järgmised kulud: 1) müügi- ja turundusstrateegia ning asjakohase tegevuskava sisseostmise kulud; 2) müügi- ja turundustegevuse arendamise nõustamisteenuse sisseostmise kulud; 3) välismessil ja -näitusel osalemisega seotud väljapanekukoha üürimise ning väljapaneku ülesseadmise ja haldamise kulud; 4) kõrge lisandväärtusega uue ja või täiustatud toote või teenuse tutvustamiseks vajaminevate tootenäidiste ja turundusmaterjalide valmistamisega seotud ühekordne materjali ja sisseostetavate teenuste kulu. (7) Kui lõike 5 punktis 6 nimetatud vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt. (8) Abikõlbmatud on ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 3, 6 ja 7 sätestatud kulud. § 12. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. (3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (4) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 18 kuud. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkide ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustil. Projekti pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. § 13. Toetuse maksimaalne summa ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne summa ühe ettevõtja kohta on 500 000 eurot. (2) Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 2 ja lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevuse toetuse maksimaalne summa ühe suurettevõtja kohta on 200 000 eurot. (3) Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuse toetuse maksimaalne summa ühe ettevõtja kohta on 200 000 eurot. (4) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest on: 1) väikeettevõtjast toetuse saajal 45 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 35 protsenti; 3) suurettevõtjast toetuse saajal 25 protsenti. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 14. Nõuded taotlejale Toetuse taotleja on Eesti äriregistrisse kantud kaheksa või enama töötajaga ettevõtja, kel on majandustegevus kestnud vähemalt kaks aastat ja kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) on teeninud arenguplaani elluviimisele eelnenud majandusaastal vähemalt 50 000 eurot ekspordi müügitulu; 2) müügitulu on arenguplaani elluviimisele eelnenud kahe majandusaasta kohta kasvanud keskmiselt vähemalt viis protsenti. § 15. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmiseid dokumente, andmeid ja kinnitusi: 1) vastavalt § 5 lõigetes 6 ja 7 toodud tingimustele rakendusüksuse poolt heakskiidetud arenguplaan; 2) taotluses kirjeldatud projekt peab ettevõtja arenguplaani elluviimise tulemusel panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärki; 3) taotluses sisalduv projekt on ettevõtja arenguplaani toetuse abil elluviidava etapi tegevuste kogum; 4) projekti tegevuste kirjeldus peab olema kooskõlas toetuse abil elluviidava arenguplaani etapiga ja sisaldama tegevuskava, eesmärke ja mõõdetavaid tulemusi; 5) taotleja ärinimi, äriregistri kood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress; 6) teave, kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 7) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega; 8) projekti nimi, taotletava toetuse summa, projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused; 9) projekti eelarve; 10) projekti algus- ja lõppkuupäev; 11) tegevused, millega panustatakse „Eesti 2035“ näitajatesse ja millega aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele, juhul kui projektil on tuvastatud nendega puutumus; 12) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 14 sätestatud nõuetele; 13) taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole kättesaadav äriregistris; 14) kasumiaruanne ja bilanss jooksva aasta viimase kvartali seisuga; 15) teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest; 16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 17) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 18) kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas esitatud põhiõiguseid; 19) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” ja taotleja kinnitus, et on nimetatud põhimõtte rakendumisest teadlik. (2) Lõike 1 punktis 19 nimetatud kinnituse andmisel projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud teabelehest, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1– 30).  4. peatükk Toetuse taotlemine § 16. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Toetust saab taotleda arenguplaani ühe etapi tegevuste kaupa. Toetust võib taotleda arenguplaani erinevate etappide elluviimiseks. (3) Arenguplaani iga järgmise etapi projektile toetuse taotlemise eelduseks on rakendusüksuse heakskiit arenguplaani eelmise etapi projekti tegevuste elluviimise ja § 5 lõikes 7 esitatud tingimustele vastava arenguplaani järgmise etapi tegevustele. (4) Arenguplaani muutmisel on järgmise etapi projektile toetuse taotlemise eelduseks § 5 lõikes 10 sätestatud tingimustel muudetud arenguplaani heakskiitmine rakendusüksuse poolt. (5) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (6) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise. (7) Eelarve täitumisel menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 17. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest. (2) Taotluse menetlemise aega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhtudel pikendada kuni kümne tööpäeva võrra. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 18. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele. § 19. Valikukomisjoni moodustamine ja ekspertide kaasamine hindamisprotsessi (1) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega ning komisjoni liikmete nimed avaldatakse hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval rakendusüksuse veebilehel. (2) Rakendusüksus võib kaasata hindamisprotsessi eksperte. (3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. § 20. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab valikukomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille osakaal koondhindest on järgmine: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi, meetme ja arenguplaani eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse arenguplaani alusel ettevõtja tegevustes ja ärimudelis tehtavate muudatuste ulatust ja keerukust arenguplaani eeldatavat mõju ettevõtja tulevastele majandustulemustele, arenguplaani panust nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesesse, kas ja kuidas on projekt suunatud rakenduskava meetme eesmärkide ja näitajate täitmisele ‒ osakaal koondhindest 35 protsenti; 2) projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse projekti kooskõla arenguplaani etapiga ja panust selle elluviimisesse, projektis elluviidavate üksiktegevuste põhjendatust ja kooskõla, projekti tegevuste ja eesmärkide kindlaks määratust ja selgust ‒ osakaal koondhindest 20 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks ning kas planeeritud eelarve on realistlik ‒ osakaal koondhindest 15 protsenti; 4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia, mille raames hinnatakse , kas taotleja on jätkusuutlik ja kas tal on vajalikud teadmised, oskused, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnika- ning tehnoloogiaalased eeldused projekt kavandatud viisil ellu viia, samuti hinnatakse taotleja võimekust kaasata projekti elluviimisesse erainvestorite investeeringuid ‒ osakaal koondhindest 20 protsenti; 5) arenguplaani panus ettevõtja kestlikkuse eesmärkide elluviimisesse ja projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 7 lõikes 3 esitatud näitajate saavutamisse ‒ osakaal koondhindest 10 protsenti. (2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (3) Hindamine viiakse ellu rakendusüksuse koostatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest ja kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist ühendmääruse § 48 lõike 1 kohaselt korraldusasutuse ja Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. (4) Valikumetoodika avalikustatakse enne taotluste vastuvõtmise alustamist rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel. § 21. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis: 1) on § 20 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide eest saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) ei ole § 20 lõikes 1 sätestatud üheski valikukriteeriumis saanud madalamat hinnet kui 2,00. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord; 3) toetuse saaja õigused. § 22. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse võib jätta rahuldamata juhul, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta või taotlus või taotleja ei vasta käesoleva määruse nõudele. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) projekti nimetus ja number; 5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 7) otsuse vaidlustamise alus ja tähtaeg. § 23. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse rahuldamisel kõrvaltingimusega ei teki toetuse saajal tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tingimuse täitmise tuvastanud. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine § 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajadusel ka § 20 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ning muudatus on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi tingimustega. 7. peatükk Aruannete esitamine § 25. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimisel järgmised aruanded: 1) vahearuanne; 2) lõpparuanne. (2) Aruanded esitatakse taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel rakendusüksuse kehtestatud vormidel. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on lühem kui kuus kuud või projekti kestus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. (3) Vahearuanne sisaldab elluviidud tegevuste kirjeldust koos saavutatud tulemustega. (4) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldus; 2) teave projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta; 3) kirjeldus ja hinnang „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta. (5) Rakendusüksus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni või eksperte. (6) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. (7) Määruse mõju hindamiseks võib koguda infot ja teavet projektide järelaruannete kaudu. Järelaruande vormi ja küsimused koostab ning edastab toetuse saajale rakendusüksus. Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.  8. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 26. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse toetuse saajale ühendmääruse § 27 lõike 1 kohaselt või otse tarnijale või töövõtjale taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 27 lõike 2 kohaselt sätestatud tingimustel. (2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokument) alusel ja pangaülekande teel tasutud kulusid, välja arvatud § 11 lõike 5 punktis 6 nimetatud vahendite ja seadmete kasutuskulud, mille suurus arvutatakse amortisatsiooniarvestuse kaudu. (3) Toetuse maksmise eelduseks on vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja kinnitamine rakendusüksuse poolt. (4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis. (5) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab käibemaksuta olema vähemalt 100 eurot. 9. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused § 27. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuste VKEst toetuse saaja tagab, et materiaalse vara asendamise korral säilib ettevõtjas majandustegevus kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates, ning suurettevõtjast toetuse saaja tagab, et materiaalse vara asendamisel säilib ettevõtjas majandustegevus viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõike rakendamisel lähtub toetuse saaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 65 sätestatud tingimustest. § 28. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni; 5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud. (2) Rakendusüksus kohustub: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; 2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse; 3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 2 kohaselt avaldamisele kuuluv teave; 4) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümme aastat taotluse rahuldamise otsusest arvates; 5) edastama §-des 21–23 ja § 29 lõikes 1 nimetatud otsus taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 29. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, samuti vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist ning tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut. § 30. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler