Kiri

Kultuuriministeerium 08.11 .2023 Era- ja munitsipaaletendusasutuste 2024. aasta tegevustoetuse taotlusvoorust (erinevast informatsioonist taotletava toetuse suuruse kohta) Austatud Kultuuriministeerium 12.-26. oktoobril 2023 oli era- ja munitsipaaletendusasutustel võimalus taotleda Kultuuriministeeriumilt tegevustoetust 2024. aastaks. Tegevustoetuse taotlemise aluseks on kultuuriministri 14.10.2022 määrus nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi Määrus ). Määruse § 7 lõike 1 kohaselt on eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse ülempiir 600 tuhat eurot. On ilmselge, et sellest sättest tulenevalt ei saaks eraetendusasutusel olla võimalik esitada taotlust suuremale summale kui 600 tuhat eurot. Sellele sai veel taotlusvooru viimasel päeval kinnituse ka taotluste esitamise infotehnoloogilisest keskkonnast, kus 2024. aasta eelarve esitamise alljaotuses oli väga selgelt esile toodud järgmine lause: „ NB! Taotletav summa ei tohi ületada eraetendusasutuste puhul 600 000 euri, munitsipaaletendusasutuste puhul 1 350 000 euri .“ Käesolevale pöördumisele on lisatud eelolevat kinnitav ekraanipilt taotluskeskkonnast, mis tehtud 26. oktoobri k.a õhtul. Samas jõudis aga Kultuuriministeeriumi teatrinõuniku poolt meile telefonitsi taotlusvooru lõppemisele eelnenud tööpäeva õhtul, 25. oktoobril kell 17.25, informatsioon, et võib taotleda ka rohkem kui 600 tuhat eurot. Sellise võimaluse kohta olevat küsinud ministeeriumilt mõned teatrid ja pärast arutelu oli ministeerium langetanud vastava otsuse. Peame tõdema, et nende kahe informatsiooni (üks taotluskeskkonnast veel taotlemise aja lõpus ning teine telefonitsi ministeeriumist päev enne taotlusvooru lõppu saadud) koostoime oli oluliselt segadust tekitav. Esmalt tuleb märkida, et taotlustingimuste muutmi st taotlusvooru ajal (antud juhul taotlusvooru sulgemisele eelneva päeva õhtul) ei saa kindlasti pidada õiguslikult korrektseks. Isegi kui ministeeriumil õnnestus see info viia kõigi potentsiaalsete taotlejateni (kuid reaalselt ei saa see ju olla teoreetiliselt võimalik, kuna ei saa ju olla ammendavalt eelnevalt teada, kes võiksid üldse tegevustoetust taotleda) , on selge, et nii olulist taotlustingimuste muutmist ei saa edastada pelgalt telefonikõnes , vaid see oleks sel puhul tulnud edastada kirjalikult/kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Kuivõrd veel taotlemise viimasel tunnil, nagu pöördumisele lisatud ekraanipilt näitab, oli taotluskeskkonnas sõnaselgelt info, et taotleda on võimalik kuni 600 tuhat eurot, mis ei olnud aga kooskõlas eelmisel õhtul telefonitsi saadud infoga , tekitas see loomulikult segadust, mille tulemusena ei olnud taotlejal enam võimalik üheselt hinnata ja otsustada, kuipalju ta tegelikult ikkagi tegevustoetust taotleda võib. Veelgi olulisem on aga sisuline vastuolu. Kuna taotluskeskkonnas tuli täita ka 2024. aasta eelarvevorm, mille eesmärk on anda informatsioon adekvaatselt kalkuleeritud tulude ja kulude kohta, siis ei saa olla kuidagi loogiline ega õiguspärane, et oleks võimalik tulude poolel reale „Taotletav toetus“ kirjutada suuremat arvu kui 600 tuhat, mis on riigi poolt eraldatava toetuse maksimummäär. Suurema toetuse sissekirjutamine annaks selgelt ebaadekvaatse pildi nii tulude kui kulude poolest , kuna reaalselt oleks see ju ülepaisutatud eelarve ning ei ole võimalik ühelgi taotlejal eelarveliselt sellise eraldisega tegelikkuses arvestada. Ka Theatrum nimetas ju enda poolt esitatud taotlusdokumentides, et planeeritav töötasufond võiks olla, silmas pidades riigi sihtasutuste puhul kohaldatavat täiskoormusega näitlejate ja tehniliste töötajate normsuhtarvu ja kultuuritöötaja miinimumpalka, oluliselt suurem, kuid just arvestades riigi tegevustoetuse ülemmäära ja kavandatavate omatulude reaalset mahtu ei ole võimalik töötasufondi niisuguses summas eelarvesse sisse kirjutada. Millised oleksid antud juhul, kus taotletava toetuse suuruse osas on tekkinud erinevad tõlgendused, juriidiliselt korrektsed ja õiglased lahendused? Kindlasti ei saaks olla õige ega õiglane, kui eelarve, milles riigi tegevustoetuse suurus on üle 600 tuhande, loetaks taotlusvooru tingimustele täielikult vastavaks. Kindlasti ei oleks õige ega õiglane ka see, kui niisugune eelarve läheb komisjoni hindamisele ning kriteeriumi 6 „Eelarve realistlikkus“ alusel saab ta lihtsalt kuigivõrd vähem punkte. Kuivõrd eraldatavate toetuste väljaarvutamisel võetakse aluseks taotletud summa, siis oleksid ebavõrdses seisus need taotlejad, kes taotlesid toetust vastavalt sellele, nagu nägi ette taotluskeskkon nas olev selge ja ühemõtteline juhis (ehk ülemmäär 600 tuhat), ja need, kes taotlesid suurema summa, mida tegelikkuses ei ole üldse võimalik eraldada. Eeltoodust lähtudes, vältimaks hilisemaid õigusvaidlusi, mis võiksid peatada otsustus- ja väljamaksete protsessi, palume ministeeriumil ja hindamiskomisjonil väljendada enne 20. novembrit, mil algavad hindamiskomisjoni kohtumised taotlejatega, väga selgelt kirjalikku seisukohta ja langetada otsused, et taotlejaid hinnataks taotletava summa osas võrdsete kriteeriumide alusel , kas siis: m ääratledes selgelt ja üheselt, et kõigi taotluste puhul, kus oli taotletud toetust enam kui 600 tuhat eurot, loetaks taotletavaks summaks 600 tuhat, lugedes kas seda ületava summa tulude poolel automaatselt taotleja omatuluks või andes taotlejale mõistliku aja viia oma taotlus sellise lähenemisega kooskõlla; t eatades kõikidele taotlejatele, kes olid taotlenud täpselt 600 tuhat eurot, kirjalikult, et soovi korral võivad nad riigilt taotletavat summat suurendada (loomulikult esitades jätkuvalt realistliku eelarve), andes selleks mõistliku aja, kusjuures ministeeriumi ja hindamiskomisjoni poolt ka põhjendades, millele selline otsustus ikkagi õiguslikult saab tugineda, kui vastavalt M äärusele tegelikkuses ei ole kellelegi võimalik nii suurt toetust riigi poolt määrata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Peterson Erik Salumäe SA THEATRUM nõukogu esimees SA THEATRUM juhatuse liige