Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1558 - Kliimaministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna jalgrattateede investeeringuteks perioodil 2021–2027“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16dbebb4-58f2-4a25-8772-66fddceba84b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16dbebb4-58f2-4a25-8772-66fddceba84b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium 27.11.2023 nr 1-4/23/5589 Kliimaministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna jalgrattateede investeeringuteks perioodil 2021–2027“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud ministrid ja koostööpartnerid Käesolevalt esitame teile kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna jalgrattateede investeeringuteks perioodil 2021–2027“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Määruse eelnõu riskide analüüs Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Kultuuriministeerium, perioodi 2021–2027 seirekomisjon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Euroopa Komisjon Ursula Sarnet, 715 3404 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 24.11.23 MÄÄRUS Tallinn Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna jalgrattateede investeeringuteks perioodil 2021–2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“ meetme „Transpordi konkurentsivõime“ programmi tegevuse „Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond“ eesmärkide saavutamiseks toetuse andmist kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava). (2) Määruse alusel rahastatakse rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO 2 -neutraalsele majandusele“ meetme nr 21.2.5.1 „Transpordi konkurentsivõime“ (edaspidi meede) sekkumise nr 21.2.5.11 „Jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine“ eesmärkide elluviimist Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas. (3) Transpordi tulemusvaldkond ja määruse alusel toetatavad projektid panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ja arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“.  EELNÕU 24.11.23 (4) Lõikes 3 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ olevate transpordiga seotud eesmärkide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajatega: 1) ühissõidukiga, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO 2 ekvivalenttonnides; 3) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus; 4) ligipääsetavuse näitaja. (5) Meetme sihtpiirkond on Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad , v.a Tallinna, Tartu ja Pärnu keskuslinnad. (6) Tallinna linnapiirkonnana käsitatakse käesoleva määruse tähenduses Maardu linna, Viimsi valda, Saue valla Laagri alevikku, Alliku küla, Koidu küla, Saue linna, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevikku, Järveküla, Jüri alevikku, Karla küla, Lagedi alevikku, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevikku ja Harku alevikku, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla, Loo alevikku, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevikku, Üksnurme küla, Kiisa alevikku, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevikku, Luige alevikku, Kiili alevit, Vaela küla, Keila linna ja Lääne-Harju valla Kulna küla. (7) Tartu linnapiirkonnana käsitatakse Tartu linna Märja alevikku, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku ning Tartu valla Raadi alevit. (8) Pärnu linnapiirkonnana käsitatakse Pärnu linna Paikuse alevit, Silla küla ning Tori valla Sauga alevikku, Sindi linna ja Tammiste küla. (9) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet, kulu- ja muid dokumente ning aruandeid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). (10) Toetuse taotlemisele, taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja ja partneri kohustustele ning kõigele muule määruses sätestatule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. (11) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.  EELNÕU 24.11.23 § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on edendada säästvaid liikumisviise läbi mugavate ja turvaliste terviklike jalgrattateede põhivõrkudes seni puuduolevate, kuid oluliste lülide ehitamisega, sealhulgas jalgrattateede või jalg- ja jalgrattateede rajamisega ühistranspordipeatuste või -sõlmpunktide juurde ning jalgrattarattaparkimisvõimaluste parandamisega Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas. (2) Toetuse andmine panustab järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad; 2) toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu. (3) Toetuse andmine panustab tulemusnäitaja „Sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv“ sihttaseme saavutamisse. (4) Iga rahastatud projekt panustab nii väljund- kui ka tulemusnäitaja saavutamisesse. § 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium. (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevustega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames tehakse vähemalt ühte järgmistest tegevustest: 1) uue jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee rajamine, mille raames luuakse juurdepääs teenustele või töökohtadele ja mis aitab kaasa tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustiku loomisele; 2) olemasoleva jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee nõuetele vastavaks kohandamine arvestades tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustikuga; 3) ristmike, tänavate ja teede kohandamine jalgrattaga ja säästvaid liikumisviise toetavaks liikumiseks; 4) avaliku ruumi kujundamine säästvaid liikumisviise toetavaks, keskendudes liikuvuse sõlmaladele, sealhulgas jalgrattaparkimisvõimaluste rajamine. (2) Lõike 1 punki 1 puhul toetatakse liiklusseaduse mõistes jalgratta- ja jalgtee, mis on mõeldud segaliikluseks, või jalgrattatee ehitust. (3) Jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee tuleb projekteerida ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga ning järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ja § 99 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid ning universaalse disaini põhimõtteid. Eeldatakse, et tiheasustusalal paiknev jalgratta- või jalgtee vastab nõuetele, kui lisaks õigusaktidele on järgitud „Tallinna rattastrateegia 2018– 2028“ või „Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud I–II osa“ (Artes Terrae, 2021) dokumentides esitatud juhiseid või muid juhendmaterjale, millega luuakse tingimused aktiivsete liikumisviiside soodustamiseks ja ohutuks liiklemiseks.  EELNÕU 24.11.23 (4) Ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tagatakse kliimakindlus taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat. (5) Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. (6) Toetatakse tegevust, mis vastab keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte). (7) Toetatakse selliste jalgratta- ja jalgteede või jalgrattateede teelõikude ehitamist, kus on potentsiaal saavutada sada ja enam kasutuskorda päevas ja need moodustavad tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustiku. (8) Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised §-s 4 sätestatud tegevuste kulud vastavalt §-s 7 sätestatud piirsummadele: 1) jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee taristu rajamise kulud ja sellega seotud kulud keskkonnasäästliku tänavavalgustuse rajamiseks, sõidutee asendamiseks jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee taristuga või jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee sildade ja tunnelite rajamise kulud; 2) omanikujärelevalve kulud; 3) sõidutee katendi rajamise ja asendamise kulud, kui need on tekkinud tänava ümberjagamisel jalgratta- ja jalgteeks või jalgrattateeks; 4) jalgrataste ja kergliikurite ilmastikukindlate parkimisvõimaluste rajamise kulud; 5) nutikate lahenduste kasutamise kulud loodaval taristul; 6) jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee ääres asuva iseteenindusliku ja tasuta jalgrataste, lapsevankrite või kergliikurite remondipunkti rajamise kulud; 7) turvapiirete, pinkide, prügikastide, lemmikloomade järel koristamiseks mõeldud prügikonteineri ja puhaste kilekottide hoidik, arhitektuuriliste väikevormide ostu ja paigaldamise kulud; 8) jalgratturite ja jalakäijate loendurite ostu või rendi ning paigaldamise kulud; 9) rajatavate objektide ja nende kõigi osade kõigile kasutajagruppidele ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; 10) rajatava objektile funktsionaalselt seotud haljastuse ja maastikukujundamise kulud; 11) rajatava objektile funktsionaalselt seotud sademevee äravoolu rajamise kulud; 12) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamise kulud; 13) kohustusliku teavitamistegevuse kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) §-le 2;  EELNÕU 24.11.23 14) kliimakindluse analüüsi koostamise kulud, kui analüüs hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjuga kohanemist ning neid kulusid ei tehta keskkonnamõjude hindamise raames; 15) muud sobivad, vajalikud ja tõhusad kulud. (3) Abikõlbmatud on järgmised kulud: 1) projektijuhtimis- ja personalikulud; 2) projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvate uuringute, ekspertiiside, analüüside ning detail- ja teemaplaneeringute koostamise või keskkonnamõju hindamise kulud; 3) projekti eelprojekti koostamise ja projekteerimise kulud; 4) rajatava jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee taristu alla jäävate tehniliste maa-aluste kommunikatsioonide ehitamise, uuendamise, parendamise või asendamise kulud, kui need ei ole funktsionaalselt seotud rajatava objektiga. Tehnilised maa-alused kommunikatsioonid on kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorud ja drenaažid, sademevee- ja muud kollektorid, side- ja elektrikaablid ja liinid, kambrid, kaevud, tunnuspostid, tunnelid, truubid ja nendega seotud tehnorajatised; 5) rajatava jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee taristu alla jäävate vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorustike uuendamise, parendamise või asendamise kulud; 6) maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulud ; 7) kasutatud masinate ja seadmete soetamise kulud; 8) veeremi ja sõidukite soetamise kulud; 9) tulumaksuseaduse mõistes seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud; 10) ainult jalgtee ehitamisega seotud kulud, kui projekti raames ei ehitata jalg- ja jalgrattateed ega jalgrattateed. (4) Käibemaks on abikõlblik, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata muul viisil. Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada abikõlbmatu kuluna. (5) Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2023. a kuni 31. oktoober 2029. a. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab projekti esimese hankelepingu sõlmimise või taotluse esitamisega, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, ja see sätestatakse projekti abikõlblikkuse alguskuupäevana taotluse rahuldamise otsuses. (3) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa meetme abikõlblikkuse perioodi. (4) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus kinnitab lõpparuande ja teeb toetuse saajale lõppmakse.  EELNÕU 24.11.23 § 7. Toetuse osakaal ja piirsumma (1) Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 70 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. (2) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 500 000 eurot projekti kohta. (3) Taotletava toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot projekti kohta. (4) Omafinantseeringu osakaal kohalikul omavalitsusel või partneril on kokku vähemalt 30 protsenti teostatava projekti tegevuste abikõlblike kulude kogumaksumusest. (5) Kui taotleja on projektile või projekti osale taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja sellest rakendusüksust teavitama toetuse taotluse esitamisel. (6) Projekti maksumuse suurenemisel katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. (7) Omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 8. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Meetme raames saab taotlejaks olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Partnerina projekti võib kaasata juriidilise isiku, riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või asutuse, kes osaleb projekti tegevuses ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest. (3) Lisaks ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele, peavad taotlejal ja partneril olema omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkus. (4) Lõikes 3 sätestatud nõuet kontrollib rakendusüksus taotlemisel ja uuesti projekti mahu muutumisel või projekti kallinemisel. § 9. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama ühendmääruse §-s 4 nõuetele ning sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni ja dokumente: 1) rajatava jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee asukohavaliku põhjendus teenustele või töökohtadele ligipääsetavuse tagamise ning lähima jalgratta- ja jalgtee või jalgrattateede võrgustikuga ühenduvuse ja terviklikkuse ehk tervikteekonna kohta; 2) selgitus, kas ja mil viisil paraneb projekti tulemusel liiklusohutus; 3) selgitus, kas ja mil viisil arvestatakse projektis potentsiaalsete kasutajarühmade erinevaid vajadusi ja liikumisteekondi; 4) rajatava jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee potentsiaalne kasutatavus päevas ja aastas koos põhjendusega;  EELNÕU 24.11.23 5) rajatava jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee pikkus kilomeetrites; 6) projekti eelarve projekti tegevuste ja tulemuste lõikes; 7) projekti ajakava; 8) vähemalt eelprojekti staadiumis kehtivatele planeeringutele vastav tee-ehitusprojekt ehitusseadustiku tähenduses; 9) ehitusluba ja ehitusprojekti kehtivad kooskõlastused; 10) dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena valmiva investeeringuobjekti aluse maa omandit või kasutusõigust vähemalt investeeringuobjekti amortisatsiooni lõpuni või riigivara valitseja kirjalik nõusolek riigi omandis oleva maa või objekti puhul; 11) kinnitus projekti omafinantseeringu olemasolu kohta, sealhulgas toetusest mittehüvitatavate kulude katmiseks; 12) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ning avaliku kasutuse taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viis aastat projekti lõppmakse tegemisest arvates; 13) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt; 14) linnas, alevis või alevikus kavandatava kõnnitee puhul tõend selle kohta, et kõnniteega külgneva maatüki omanikku, kes ei ole taotleja ega partner, on teavitatud kavandatavast teest ning sellega seotud kohustustest tulenevalt ehitusseadustiku § 97 lõikest 6; 15) kinnitus, et projektis järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet; 16) kliimakindluse tagamise analüüs, mis sisaldab teavet CO 2 jalajälje ning kliimamuutustega kohanemise kohta, välja arvatud juhul, kui see analüüs tehakse koos keskkonnamõjude hingamisega; 17) kinnitus, et taotleja tagab ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega arvestamise, mis hõlmab liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, ajutise iseloomuga erivajadusi ning on elukaareülese mõjuga, arvestades kõigi vanuserühmadega; 18) selgitus, kuidas on projektis arvestatud kvaliteetse ruumi ja „Uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetega. „Uus Euroopa Bauhaus“ on algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, milleks on ruumikogemuse kvaliteet, kestlikkus ja kliimakindlus ning kaasamine; 19) selgitus projekti panustamise kohta strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse; 20) volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument; 21) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 22) jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee tervikteekonna kaart antud piirkonnas või avalik viide sellele või muu samaväärne dokument; 23) projekti tegevused on kajastatud taotleja valdkondlikes arengustrateegiates ja investeeringu prioriteetides ning teemakohastes analüüsides ning projekt on kooskõlas linnapiirkonna strateegias nimetatud arendus- või tegevussuunaga; 24) projekti kulude loetelu ning kalkulatsioon või hinnapakkumus, mis selgitab ja tõendab projekti eelarve kujunemist, kui projekti kogumaksumus ületab 200 000 eurot; 25) projekti kulude loetelu ning vähemalt kolm hinnapakkumust, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot; 26) muud rakendusüksuse nõutavad lisadokumendid. (2) Lõike 1 punktis 8 nimetatud projektiga seotud pooleliolev menetlus, kolmanda isiku nõude või muu asjaolu ei tohi takistada taotluse menetlemist. (3) Taotluses nimetatud investeeringu tulemusena valmiv jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee peab olema ligipääsetav ja kasutatav kõigile kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil vastavalt lõike 1 punktis 17 nimetatud põhimõtetele.  EELNÕU 24.11.23 4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine § 10. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja nõuetele vastavuse kontroll (1) Taotlusvooru eelarve määrab rakendusasutuse juht. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlusvooru tähtajast teavitab rakendusüksus kohaliku omavalitsuse üksusi e-posti kaudu ja rakendusüksuse veebilehel. (3) Igal taotlejal on õigus esitada taotlusvoorus kuni kaks taotlust. (4) Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu toetuse taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. (5) Rakendusüksus avab taotlemise võimaluse e-toetuses hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. (6) Taotluse menetlemine koosneb taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (7) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva taotluse esitamisest alates. (8) Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja määratakse kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. Puudusteks ei loeta § 9 lõike 1 punktides 9, 10 ja 16 nimetatud dokumentide puudumist taotlemisel. Taotlejal tuleb taotlemisel rakendusüksusele esitada ajakava eelnimetatud dokumentide esitamise kohta. (9) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (10) Kui taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 11. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele mitte vastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele. § 12. Taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja projektide valikumetoodika (1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. Hindamiskomisjoni teenindab rakendusüksus.  EELNÕU 24.11.23 (2) Nõuetele vastavate taotluste hindamise aluseks on projektide hindamismetoodika, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Projektide hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 4 sätestatud projektide valikukriteeriumidest ja lõigetes 5–10 sätestatud arvutus- ja menetluspõhimõtetest. Rakendusüksus avalikustab projektide hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (3) Hindamiskomisjoni liikmed peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest taandama; 3) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. (4) Projektide valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7. Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hindab hindamiskomisjon valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 40 protsenti; 2) projekti põhjendatus – 25 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus – 20 protsenti; 4) taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia – 10 protsenti; 5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 5 protsenti. (5) Taotlust hinnatakse skaalal 0–3, millest kõrgeim hinne on 3 ja madalaim 0. Lõikes 4 sätestatud iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguväärtuste keskmisest. (6) Taotluse koondhinne moodustub järgmiselt: hindamiskomisjoni liikmete igale kriteeriumile antud hinnanguväärtuste keskmised korrutatakse läbi hindamiskriteeriumi osakaaluga, hindamiskriteeriumide hinded liidetakse. (7) Kui hindamiskomisjoni liikmetel tekib hindamise käigus taotluse kohta küsimusi, annab rakendusüksus taotlejale küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (8) Kui hindamiskomisjoni liikmete ühe kriteeriumi hinne erineb kahe punkti võrra, vaadatakse kriteeriumi hinded ja põhjendused hindamiskomisjoni liikmete poolt ühiselt üle ja vajadusel korrigeeritakse. (9) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks, kui kõikide lõikes 4 sätestatud kriteeriumite keskmine on võrdne 1,25-ga või sellest väiksem. Muudel juhtudel loetakse hinnang taotlusele positiivseks.  EELNÕU 24.11.23 (10) Positiivse hinnangu saanud kõigi linnapiirkondade taotlused järjestatakse pingeritta alates enim punkte saanud taotlusest. Kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said lõike 4 punktis 1 kõrgemad punktid. Kui ka seejärel on tulemuste koondsumma võrdne, eelistatakse projekte, mille kohaliku omavalitsuse omafinantseering on kogusummas suurem. § 13. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldatakse kõik nõuetele vastavaks tunnistatud ja pingereas olevad taotlused kuni eelarvevahendite lõppemiseni. (2) Kui lõike 1 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on rakendusüksusel õigus pidada järgneva pingereas oleva taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume vastavalt § 12 lõikes 12 sätestatule. (3) Lõike 2 kohaste läbirääkimiste ebaõnnestumisel alustab rakendusüksus läbirääkimisi omakorda järgneva pingereas oleva taotlejaga. (4) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse kasutamise tingimusi. (5) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave ning lisaks järgmine informatsioon: 1) aruannete esitamise tähtajad ja tingimused; 2) toetuse tagasinõudmise alused; 3) toetusest teavitamise kord; 4) rajatava objekti asukoht; 5) rajatava jalgratta- ja jalgtee- või jalgrattateelõigu pikkus kilomeetrites; 6) muud vajalikud kõrvaltingimused. (6) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. (7) Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise aluseks taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud § 9 lõike 1 punktis 25 nimetatud hinnapakkumuste keskmise hinnana. (8) Kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud väljundnäitaja saavutusmäär kilomeetrites taotluses määratud sihtotstarbelise jalgrattataristu lõikudes. (9) Lõikes 8 nimetatud tulemus loetakse saavutatuks ka juhul, kui on saavutatud 100 protsenti väljundnäitaja saavutusmäärast. (10) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu osa.  EELNÕU 24.11.23 (11) Taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejale teatavaks viivitamata e-toetuse kaudu. § 14. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus, taotleja või partner ei vasta ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ning käesoleva määruse nõuetele, kui taotlus vastavalt § 12 lõikes 10 sätestatule sai negatiivse hinnangu või vahendite lõppemisel. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale teatavaks viivitamata e-toetuse kaudu. § 15. Taotluse kõrvaltingimusega ja osaline rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. (2) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. (3) Õigus toetuse maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui rakendusüksusel on teavet võimalik saada infosüsteemist või muust andmeallikast. (4) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse kooskõlas § 14 lõigetega 2 ja 3 positiivse hinnangu saanud taotluse kohta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru läbiviimiseks ette nähtud eelarvevahendite lõppemise tõttu või kui taotletud toetuse summa või projekti tegevused ja kulud on projekti eesmärkide või indikaatorite seisukohast osaliselt põhjendatud. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning vajadusel § 12 lõikes 4 sätestatud projektide hindamiskriteeriumidele vastavust, kaasates vajadusel hindamiskomisjoni. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega; 3) soovitav muudatus seab kahtluse alla § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud indikaatori taotluse rahuldamise otsuses nimetatud sihttaseme saavutamise, välja arvatud juhul, kui muudatus on tingitud ehitusprojekteerimishanke tulemusest; 4) taotlusega muudetakse § 12 sätestatud hindamiskriteeriume puudutavat ning uuel kujul muutub taotlus eelnimetatud hindamiskriteeriumides nõrgemaks;  EELNÕU 24.11.23 5) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ega eesmärkidega; 6) muudatust ei loeta põhjendatuks. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (6) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks: 1) vastavalt ühendmääruse § 14 või § 37 lõikele 8; 2) kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimused ei ole täidetud või täidetavad. (7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise, osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (8) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise, osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise otsus tehakse taotlejale teatavaks viivitamata e-toetuse kaudu. 6. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 17. Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja ning partneri kohustustega. (2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 nimetatule kohustatud: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) tagama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste täitmise; 3) teavitama kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes; 4) edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda; 5) vajaduse korral muutma objekti lahendust, sealhulgas projekteerima selle ümber, et saavutada oodatav tulemus; 6) tagama ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmiseks viis aastat projektile lõppmakse tegemisest alates; 7) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ja projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 8) tagama projekti elluviimisesse kaasatud partneritega sõlmitud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt; 9) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa;  EELNÕU 24.11.23 10) täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele; 11) mõõtma ehitatud jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee tegelike kasutajate arvu (loendurite või muu metoodikaga) ning esitama seda oma järelaruandes 1 aasta pärast jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee liiklemise avamist; 12) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. (4) Võimalusel tuleb riigihanke korraldamisel kasutada kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ja keskkonnasäästlikke lahendusi. § 18. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksus lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatud ülesannetele: 1) teeb koostööd kõigi osapooltega selle nimel, et §-s 2 sätestatud eesmärgid ja tulemused saaksid saavutatud abikõlblikkuse perioodil vähima võimaliku finantsmõjuga riigieelarvele; 2) teeb vajaduse korral asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides muudatusi, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane täitmine; 3) teeb seiret projektide tulemuste üle ning sisestab projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 4) seirab meetmete rahalisi jääke ja vajaduse korral esitab rakendusasutusele ülevaateid meetme rahaliste jääkide ja tegevuste elluviimise kohta; 5) menetleb toetuse kasutamise aruandeid, vaatab läbi toetuse saaja koostatud projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande, vajaduse korral täiendab seda ja kooskõlastab toetuse saajaga ning edastab kinnitatud aruande rakendusasutusele; 6) nõustab vajadusel toetuse saajat riigihangete läbiviimisel ja toetuse kasutamisega seotud küsimustes; 7) esitab toetuse saajale arvamuse riigihanke alusdokumentide eelnõu, selle muudatuste ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta; 8) koostab ja avalikustab oma veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 9) teavitab rakendusasutust projekti elluviimise takistustest; 10) kontrollib toetuse väljamaksmise aluseks olevaid arveid valimi alusel vastavalt projekti riskiastmele; 11) teeb valimi alusel projektide järelkontrolli hiljemalt viis aastat pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimisega soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt; 12) teeb kontrolle toetuse saaja juures vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 26; 13) nõustab taotlejat § 9 sätestatud andmete esitamisel; 14) kaasab vajaduse korral eksperdi või hindaja projekti aruannete kinnitamisse ja eelarve kasutuse või projektis valminud väljundite vastavuse hindamisse; 15) küsib Rahandusministeeriumi seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 6; 16) kontrollib taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist; 17) teavitab vajadusel toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. (2) Rakendusüksusel on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamisega seotud ja tööde käigus koostatavate ning koostatud dokumentidega;  EELNÕU 24.11.23 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja - dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisega; 6) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu; 7) tutvuda kohapeal toetuse abil loodud objektiga, pildistada või muul viisil jäädvustada territooriumi, ehitisi ja esemeid. 7. peatükk Aruannete esitamine § 19. Toetuse kasutamisega seotud aruannete ja järelaruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril või rakendusüksuse nõudmisel tihedamini või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aegadel. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta; 2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 3) andmed projekti progressi kohta ja projekti seisu kirjeldus aruandeperioodi kohta; 4) teave §-s 2 nimetatud väljundnäitajate ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti raames täiendavate näitajate saavutamise kohta; 5) teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete põhimõtete edendamisse ja ligipääsetavuse parandamisse; 6) teave selle kohta, kuidas on rakendatud „Uut Euroopa Bauhausi“; 7) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (3) Toetuse saaja esitab projekti järelaruande §-s 2 nimetatud tulemusnäitaja saavutamise kohta ühe aasta jooksul pärast projekti lõppu. (4) Projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks rakendusüksus. (5) Rakendusüksus kinnitab projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuse e-toetuste keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.  EELNÕU 24.11.23 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja kord § 20. Toetuse maksmise tingimused ja kord (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustel, kui projekti kogumaksumus on üle 200 000 euro. (2) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, lähtutakse toetuse maksmisel ühendmääruse § 28 lõikest 2. Sellisel juhul makstakse taotluse rahuldamise otsuse alusel toetust kindlasummalise maksena. Toetuse saaja esitab siis maksetaotluse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega: 1) tööde üleandmise-vastuvõtmise akt; 2) kasutusluba või kasutusteatis; 3) teostusmõõdistuse dokumendid § 4 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuse korral; 4) projekti lõpparuanne. (3) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (4) Rakendusüksus maksab toetuse välja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt e-toetuse kaudu esitatud maksetaotluse alusel pärast taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimuste täitmise kontrolli. Maksetaotlus peab sisaldama kokkulepitud tingimuste täitmist tõendavat teavet ja nõutud dokumente vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. (5) Toetuse väljamakse tegemise eeldus ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel on, et taotluse rahuldamise otsuses ja toetuse andmise tingimustes toodud tingimuste täitmine on rakendusüksusele tõendatud. (6) Toetuse väljamakse tegemise eeldus ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel on: 1) projekti kulude tekkimine ja maksmine; 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele; 3) rakendusüksuse nõudmisel käesoleva määruse § 19 lõikes 1 nimetatud aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse poolt. (7) Kui osa taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustest ei ole objektiivsete ja toetuse saajast sõltumata asjaolude tõttu täidetud, võib rakendusüksus jätta toetuse osaliselt välja maksmata. Kui osa taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustest ei ole täidetud muudel asjaoludel või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustest ei ole täidetud ühtki, jäetakse toetus välja maksmata. (8) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (9) Makse saamise aluseks nõutud dokumente ja tõendeid ei esitata tihedamini kui kord kvartalis.  EELNÕU 24.11.23 § 21. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 9. peatükk Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine ning vaide menetlemine § 22. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse § 34–38 sätestatule. (2) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist vastavalt ühendmääruse §-s 30 sätestatule. § 23. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Keit Kasemets Kliimaminister Kantsler  24.11.2023 Kliimaministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna jalgrattateede investeeringuteks perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse1 (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määrusega reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“2 meetme „Transpordi konkurentsivõime“ programmi tegevuse „Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond“ eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimusi kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“3 (edaspidi rakenduskava). Määruse alusel rahastatakse rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO 2 -neutraalsele majandusele“ meetme nr 21.2.5.1 „Transpordi konkurentsivõime“ (edaspidi meede) sekkumise nr 21.2.5.11 „Jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine“ eesmärkide elluviimist. Rahastamisele võivad tulla näiteks meetme piirkonnas olevad jalgrattateed, jalgratta- ja jalgteed, jalgrattaparklad, jalgratta parkimismajad. Meetme sihtpiirkond on Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad (v.a Tallinna, Tartu ja Pärnu keskuslinnad) vastavalt Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodika“-le4 ja „Harju maakonna arengustrateegia 2040+“5 -s määratletule. Keskuslinnadele on kehtestatud eraldi toetuse andmise tingimused kliimaministri 17. augusti 2023. a määrusega nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“6 (edaspidi ka linnade määrus). Lisaks on riigihalduse minister kinnitanud määruse „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“7 ning koostamisel on regionaalministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse““ eelnõu. Tallinna linnapiirkonnana käsitatakse käesoleva määruse tähenduses Maardu linna, Viimsi valda, Saue valla Laagri alevikku, Alliku küla, Koidu küla, Saue linna, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevikku, Järveküla, Jüri alevikku, Karla küla, Lagedi alevikku, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032022001 2 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 3 https://pilv.rtk.ee/s/6nBxRwrmjfwNgzL 4 https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Asustuspiirkond_1.pdf 5 https://www.hol.ee/docs/file/HMAS_26_04_2023.pdf 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/122082023001 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/115072023035?leiaKehtiv Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevikku ja Harku alevikku, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla, Loo alevikku, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevikku, Üksnurme küla, Kiisa alevikku, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevikku, Luige alevikku, Kiili alevit, Vaela küla, Keila linna ja Lääne-Harju valla Kulna küla. See tähendab, et Tallinna (keskus)linn jääb taotlejate ringist välja. Tartu linnapiirkonnana käsitatakse Tartu linna Märja alevikku, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku ning Tartu valla Raadi alevit. See tähendab, et Tartu (keskus)linn jääb taotlejate ringist välja. Pärnu linnapiirkonnana käsitatakse Pärnu linna Paikuse alevit, Silla küla ning Tori valla Sauga alevikku, Sindi linna ja Tammiste küla. See tähendab, et Pärnu (keskus)linn jääb taotlejate ringist välja. Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet, kulu- ja muid dokumente ning aruandeid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna. Toetuse taotlemisele, taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja ja partneri kohustustele ning kõigele muule määruses sätestatule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Toetuse taotlejateks on omavalitsused, kes täidavad jalgratta- ja jalgteede ehitamisel ja korrashoidmisel oma seadusjärgset ülesannet. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse8 § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada muu hulgas ka valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. Ehitatavate jalgratta- või jalgteede puhul ei ole tegemist majandustegevusega. Otsesteks kasusaajateks on füüsilised isikud (omavalitsusüksuse elanikud). „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035" põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks. Säästvuse seisukohalt on olulisimad ühistransport ja jalgrattaga ning jalgsi liikumine (kõndimine, jalgrattasõit, tõukeratta või rulaga sõit jne). Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest. Oluline on, et sellesse panustataks ka kohalikul tasandil. Meetme vahenditest tehtavad investeeringud aitavad kaasa regionaalarengule ja vähendavad CO 2 heidet, võimaldades teha igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga. Paremad ühendused ühistranspordiga aitavad samuti suurendada säästvate transpordiliikide, sealhulgas kombineeritud liikumisviiside üldist kasutamist. Üheks hoovaks, mis kohaliku omavalitsuse üksustel selleks on, on jalgrattaga ja jalgsi liikumist soodustavad tegevused, sh jalgratta- ja/või jalgteede rajamine teenuste, sh ühistranspordi, ja töökohtadega paremat ühendust tagavatele teelõikudele. Jalgratta- ja/või jalgteede arendamine väljaspool suuremaid linnapiirkondi aitab parandada kõigi kasutajagruppide, sealhulgas liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimesed, ajutise erivajadusega inimesed, lapsed ja eakad, ligipääsetavust teenustele ja töökohtadele, võimendab keskkonnasõbralikust raudteeühendusest, sh Rail Balticust, saadavat positiivset mõju ning kaitseb liikluses haavatavamaid sihtgruppe, tagades neile autoliiklusest eraldatud liikumisvõimaluse. Investeeringud aitavad suurendada liiklejate ohutust ning vähendada inimkahjudega liiklusõnnetuste arvu. Ohutu alternatiivi olemasolu autoliiklusele tõstab piirkondade üleüldist elukeskkonna kvaliteeti ning elanike rahulolu oma elukeskkonnaga. Seeläbi väheneb surve väljarändele maapiirkondadest. Transpordi tulemusvaldkond määruse mõistes panustab arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärkide ja mõõdikute „ligipääsetavuse näitaja9 “, „kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ ning „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ saavutamisse, ja arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021008?leiaKehtiv 9 Rajatav taristu parandab muuhulgas ligipääsetavust erivajadustega inimestele. „Eesti 2035“ tegevuskavas ligipääsetavuse näitaja, lk 9: https://valitsus.ee/media/3956/download Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus)10 , artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid ning üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“. Toetatavad tegevused arvestavad muu hulgas kvaliteetse ruumi11 ning algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“12 aluspõhimõtetega. Määrusega kavandatud meetmete panus „Eesti 2035“ sihtidesse ning kooskõla ühissätete määruse artikliga 9 on toodud seletuskirja lisas 1. Täpsem põhiõiguste harta13 ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga 14 arvestamise kontroll on seletuskirja lisas 2. Eestis ja ka mujal Euroopa Liidus pööratakse viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile. „Uus Euroopa Bauhaus“ toob välja ka sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme. Meetme eelnõus arvestatakse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete, sh universaalse disaini põhimõtete ja kliimakindlusega. Riigihangete korraldamisel lähtutakse keskkonnahoidliku hankimise kriteeriumitest15 . Strateegias „Eesti 2035“ on märgitud kitsaskoht, et ühissõidukite kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on Eestis viimastel aastatel vähenenud (2018. aastal vastavalt 20,7%; 15,1% ja 2,7%). Näiteks Soome ja Taani on tuntud väga populaarse ja nutika rattakasutuse poolest. Eesti suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks linnades välja arendatud eeskujulikud rattateede võrgustikud, Eesti linnades jagub neile veel arenguruumi. Ühissõidukite kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaalu vähenemise trendi murdmiseks on vaja soodustada ühis- ja jagatud transpordi kasutamist ning tervislikku ja säästlikku liikumisviisi. „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035“ on seatud eesmärgiks kasvatada aastaks 2035 ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijate osakaalu 38 protsendilt 55–60 protsendini. Ühtlasi on transpordi tulemusvaldkonna üks olulisim mõõdetav eesmärk vähendada transpordi CO 2 -heidet 1700 kilotonnini (kt) ehk 669,05 kt võrra võrreldes 2019. aastaga. Fit for 55 paketi16 vastuvõtmisel võib see eesmärk olla veelgi ambitsioonikam. „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärke 2030. ja 2050. aastaks. Säästvuse seisukohalt on väiksemate või keskmise pikkusega vahemaade läbimisel jalgrattaga liikumine kui efektiivne, keskkonnasõbralik ning kasutajale taskukohane liikumisviis (sh jalgrattasõit, tõukeratta või rulaga sõit jne), aga ka jalgsi liikumine ning ühistransport. Suuremates linnades võib lühemate vahemaade läbimiseks jalgrattaga liiklemine olla konkurentsivõimelisem ja kiirem transpordiviis kui autoga sõites. Autoga liikumise osakaalu vähendades suureneb liiklusohutus ja tõuseb ka inimeste füüsiline aktiivsus, mis on tervisele kasulik. 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R1060&from=ET#d1e4469-159-1 11 https://www.kul.ee/media/60/download 12 COM(2021)_573_ET_ACT.PDF (europa.eu) 13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 15 https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked 16 https://www.consilium.europa.eu/et/policies/green-deal/fit-for-55-the-eu-plan-for-a-green-transition/ Suurimat mõju määruse raames toetatavate tegevustega on võimalik saavutada Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas. Tallinna linnapiirkonnas elab ligi pool Eesti elanikkonnast ning selles on suurim transpordikoormus ja kõige ulatuslikum pendelränne naaberomavalitsustest. Pool Eesti transpordi CO 2 heitkogusest tuleb Tallinna linnapiirkonnast – 1 400 000 t CO 2 aastas (eesmärk 2030. aastaks 930 000 t). Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad ei ole jalgratta kasutamine igapäevase liikumisviisina oma potentsiaali saavutanud. Jalgrattateede pikkus ja võrkude terviklikkus nendes linnapiirkondades on ebapiisav, jalgrattamarsruudid ei ole sageli omavahel ühendatud ning on sagedaste katkestustega või ohtlikud, samuti on puudulikud hoiustamis- ja parkimisvõimalused. Rakenduskava eesmärkide täitmiseks PO2 meetme nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine“ raames on planeeritud 96 miljonit eurot, millest kõnesoleva määruse raames rahastatakse nimetatud prioriteete Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) toel kokku 4 miljoni euro ulatuses. Kuna enamus meetme vahenditest (92 miljonit eurot) on jagatud linnade määruse alusel ning 4 miljonit eurot on suhteliselt väike summa, et seda kolme linnapiirkonna vahel diferentseerida, siis kõnesoleva määruse alusel piirkonniti kohalike omavalitsuste lõikes raha ei jagata ning kõik omavalitsused kandideerivad toetuse eelarvele võrdsetel alustel tulenevalt määruses sätestatud tingimustest. Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad ei ole jalgratta kasutamine igapäevase liikumisviisina oma potentsiaali saavutanud. Autostumisest tingitud ummikud on suurim probleem linnades, eriti Tallinnas, Tartus ja Pärnus ja nende linnapiirkondades, kus autokasutus on suurim ning välisõhu saastatus kõrgeim. Rakenduskava planeeriti selliselt, et säästva liikuvuse toetuse saavad Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad, kus on ülekaalukalt suuremad ja jõukamad KOVid, kellel on suurem haldussuutlikkus võrreldes ülejäänud Eesti piirkondadega ja ka taotluste kirjutamise kogemus. Seetõttu ei ole siin mõttekas diferentseerida suurlinnade lähivaldade toetusi ning määruse raames on toetuse maksimaalne määr 70% ja taotleja omaosalus vähemalt 30%. Niisamuti võib eeldada trendi, et mida suurema rahvaarvuga omavalitus, seda suuremad probleemid neil liikuvusprobleemide lahendamisel on. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on määruse rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (seletuskirja lisa 4). Määruse eelnõu koostamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) märkustest ja kommentaaridest. Sekkumiste väljatöötamise protsessi nii transpordi ja liikuvuse arengukava kui ka rakenduskava koostamisel kaasati laiapõhjaliselt asjaomaseid huvirühmi (arengukava väljatöötamisel nt ministeeriumid, Riigikantselei, riigiasutused, asjaomased riigi äriühingud, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda jt) eri kaasamisvormides17 . Määrus jõustub üldises korras. Määruse alusel hakatakse projekte rakendama 1. jaanuarist 2023. a kuna selliselt võivad KOVid taotleda rahastust ka juba projektidele, mille rakendamist nad on alustanud omal riisikol, kuid millele nad on eeldanud SF toetust saada. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (tel 715 3404, [email protected]) ja sama osakonna endine ekspert Liis Spiegelberg (tel 5436 0337). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis KLIM riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (tel 639 7618, [email protected]) ja KLIM õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 9 peatükist ja 23 paragrahvist. Peatükid on järgmised: 1. Üldsätted; 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4. Taotluse esitamine ja menetlemine; 5. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 6. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused; 7. Aruannete esitamine; 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord; 9. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine ning vaide menetlemine. Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärgid ja tulemused ning rakendusüksus ja rakendusasutus. Määruse § 1 lõigete 1–11 sisu tuleneb enamjaolt ühendmääruse §-dest 41 ja 49 ning eelkõige läbivast nõudest seostada toetuse andmine riigi pikaajalise arengustrateegia, valdkondliku arengukava või strateegiaga (sh tegevuspõhise programmi) kui ka Euroopa Liidu vastavate strateegiliste dokumentide, eesmärkide ja mõõdikutega. Määruse § 1 Lõike 1 kohaselt reguleeritakse määrusega transpordi tulemusvaldkonna „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“ meetme „Transpordi konkurentsivõime“ programmi tegevuse 1.5. „Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond“ eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimusi kooskõlas rakenduskavaga. 17 Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel ning edaspidisel rakendamisel on seatud oluliseks eri tasandite partnerite osalus, tagamaks, et olukorra analüüs, seatavad eesmärgid ja kavandavad lahendused oleksid maksimaalselt asjakohased ja mõjusad. Partnerlus toimib mitmetasandilise valitsemise põhimõttega alt üles lähenemisviisiga, seda koordineerivad Rahandusministeerium ja Riigikantselei koostöös ministeeriumidega. Kaasamine oli kolmes etapis: • „Eesti 2035“ strateegia ühisloome 2018–2020, • valdkondlikud konsultatsioonid ning arutelud partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel 2020– 2021, • rakenduskava elluviimisega seotud koostöö alates 2022. Riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohaselt on programm strateegiline arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava, ning see on aluseks ka toetuste andmisel. Lõike 2 kohaselt rahastatakse määruse alusel rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO 2 -neutraalsele majandusele“ meetme nr 21.2.5.1 eesmärkide elluviimist järgmiste sekkumisega nr 21.2.5.11 „Jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine“. Lõike 3 kohaselt panustavad transpordi tulemusvaldkond käesoleva määruse mõistes ja toetatavad projektid pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja arvestavad sealjuures ühissätete määruse artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid ning üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“. Lõike 4 kohaselt on määruse § 1 lõikes 3 nimetatud, et aluspõhimõtete hoidmist ja pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ olevate transpordiga seotud eesmärkide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajatega: 1) ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO 2 ekvivalenttonnides; 3) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus; 4) ligipääsetavuse näitaja. Toetatavate tegevustega ei panustata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamisse, kuna toetatakse taristute rajamist, mis põhinevad varem tehtud kasutaja liikumisteekondade uuringutel ja sotsiaalse mõju analüüsidel ning nende alusel koostatud planeeringutel. Lahendustes kasutatakse universaaldisaini ning järgitakse „Uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtteid (taotlusega koos tuleb rakendusüksusele esitada teave, kuidas „Uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtteid arvestatakse). Taristu tuleb planeerida ja ehitada selliselt, et see oleks inimestele kättesaadav eneseteostuseks terve elukaare ulatuses. Lahendus peab olema ligipääsetav nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis- intellekti- ja kuulmispuue) inimestele, eakatele, lastele ja lapsevankriga liikujatele. Lõigetes 5–8 sätestatakse meetme sihtpiirkond, milleks on Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad, v.a keskuslinnad. Linnapiirkondade määratlemisel lähtutakse Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikast“. Lõike 9 kohaselt toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet, kulu- ja muid dokumente ning aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Nimetatud lõige määruse reguleerimisala paragrahvis aitab õigusaktis edaspidi vähendada viitamisi e-toetuse keskkonnale, mis on põhiliseks suhtlusviisiks taotleja / toetuse saaja ja rakendusüksuse vahel. Dokumente, mida tehnilistel põhjustel vmt e-toetuse keskkonna vahendusel esitada ei saa, võib esitada elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Lõike 10 kohaselt rakendatakse selles sätestatule Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Nimetatud lõige määruse reguleerimisala paragrahvis aitab õigusaktis edaspidi vähendada viitamisi ühendmäärusele, kuna kogu toetuse andmise ja kasutamisega seotud tegevus peab nii ehk teisiti olema ühendmäärusega kooskõlas. Lõikega 11 sätestatakse, et määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Toetuse taotlejateks on omavalitsused, kes täidavad jalgratta- ja jalgteede ehitamisel ja korrashoidmisel oma seadusjärgset ülesannet. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse18 § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada muu hulgas ka valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. Ehitatavate jalgratta- või jalgteede puhul ei ole tegemist majandustegevusega. Otsesteks kasusaajateks on füüsilised isikud (omavalitsusüksuse elanikud). Määruse § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemused. Lõige 1 sätestab, et toetuse andmise eesmärk on edendada säästvaid liikumisviise läbi mugavate ja turvaliste terviklike jalgrattateede põhivõrkudes19 seni puuduolevate, kuid oluliste lülide ehitamisega, sealhulgas jalgrattateede või jalg- ja jalgrattateede rajamisega ühistranspordipeatuste või -sõlmpunktide juurde ning rattaparkimisvõimaluste parandamisega Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas. Lõige 2 sätestab, et toetuse andmine panustab rakenduskavaga kinnitatud väljundnäitajate saavutamisse, nagu: 1) toetatud kolm integreeritud territoriaalse arengu strateegiat ja 2) 10 km sihtotstarbelise jalgrattataristu ehitamine. Toetatud integreeritud territoriaalse arengu strateegia (kood PO2 SO8 RCO75). Panused integreeritud territoriaalse arengu strateegiate elluviimiseks erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuskeskkonna edendamine osana üleminekust CO 2 -neutraalsele majandusele“ tasandil, mida rakendatakse kooskõlas ühissätete määruse artikli 28 punktidega a ja c. Näitaja mõõdab erieesmärgi tasandil rahaliste panuste arvu territoriaalsete strateegiate elluviimisesse. Topelt lugemine välistatakse erieesmärgi tasandil, kuna loetakse panust strateegiatesse sõltumata sellest, kui mitu projekti konkreetsesse strateegiasse panustab ehk siis selle näitaja kohta esitatakse Euroopa Komisjonile erieesmärgi tasandil unikaalsete strateegiate arv, millesse projektid panustavad. Täitmist saab ette kanda, kui esimene arengustrateegia alusel rahastatud projekt on lõpetatud ja väljund saavutatud. Ehk siis jalgrattateede põhivõrkude rajamine peab olema kooskõlas linnalise ja kohaliku liikumiskeskkonna strateegiatega. Iga projekt, mis toetab rahaliselt territoriaalstrateegiate tegevusi, loetakse indikaatorisse panustajaks ja sellele omistatakse väärtus üks. Näitaja on küll käesolevas määruses nimetatud, kuid Euroopa Komisjoni seireks seda SFOSi projektide põhjal kokku ei liideta, rakendusüksus esitab Rahandusministeeriumile toetatud 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021008?leiaKehtiv 19 Terviklikud jalgrattateede põhivõrgud on taotleja enda defineerida. Ideaalis on terviklike jalgrattateede põhivõrgud kajastatud jalgrattastrateegias, kuid viimase väiksema detailsuse korral või puudumisel võib taotleja selle ise sisustada – põhjendades skemaatiliselt ära, kuidas moodustub ühtne tervik. unikaalsete strateegiate arvu eraldi. Maksimaalne arv saab olla vaid kolm ehk kolme linnapiirkonna (Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna) strateegiad. Toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu (kood PO2 SO8 RCO58), „10 km aastaks 2029“. See eesmärk saavutatakse koosmõjus Tallinna, Tartu ja Pärnu linnade määrusega (92 miljonit eurot), mille kohta on kinnitatud eraldi toetusmeede (see ei sisaldu kõnesoleva määruse eelnõus). Sekkumise fookus on suuremate linnapiirkondade tervikliku jalgrattataristu põhivõrgu väljaarendamise toetamine (sh parkimisvõimaluste loomine). Sekkumine soodustab aktiivsete liikumisviiside kasutust, tõstab jalgratta konkurentsivõimet liikumisviisina ning võimaldab nii eri vanuse- kui ka ühiskonnagruppidel mugavalt ja ohutult rattaga liigelda ning igapäevatoimetusi teha. Jalakäijatest ja sõiduteest eraldatud sihtotstarbeline rattataristu Eesti suuremates linnapiirkondades praktiliselt puudub. Koos rattataristu rajamisega on vaja seega lahendada ka turvalised ristmike ületused, kujundada linnaruum ümber, nii et see oleks ohutu nii ratturitele kui ka jalakäijatele ning et moodustuks terviklik rattateede võrgustik ja toimivad teekonnad. Rattataristu maksumuse hindamisel tuleb eristada taristut, mida ehitatakse näiteks olemasoleva tee kõrvale, kus ruumi on piisavalt, või linnalisse keskkonda, mille terviklik ümberkujundamine on märksa keerukam. Lõige 3 sätestab, et toetuse andmine panustab rakenduskavaga kinnitatud tulemusnäitaja „Sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv“ sihttaseme saavutamisse. Sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv (kood PO2 SO8 RCR64) on tulemusnäitaja, mida saab mõõta pärast projektide elluviimist. Eeldatud on, et erinevate säästva liikuvuse fookusega taristusekkumiste (nt rattateede ehitus) tulemusel suureneb inimeste liikuvus, paraneb ligipääs teenustele ning kokkuvõttes kasvab aktiivsete liikumisviiside kasutajate arv. 2029. aasta sihttasemeks on seatud kokku 720 000 aastast kasutajat (sisuliselt kasutuskorrad, mitte unikaalsed kasutajad) uutel jalgrattateedel. Vastav eesmärk on seatud linnade ja linnapiirkondade projektide peale kokku. Kõnesoleva määruse eesmärk on kavandada selliste rattateelõikude ehitamist, kus on potentsiaal saavutada vähemalt 100 kasutust ööpäevas (linnade määruse puhul on eeldus vähemalt 1000 inimest päevas ja selle aluseks on kahe olemasoleva loenduri andmed, mis võiksid olla võrreldava liiklussagedusega – hetkel Pärnu sillal ja Tallinnas Reidi teel olevad ). Planeeritavate rattateede kasutust saab toetuse saaja prognoosida nt loendurite, statistilise loenduse, Transpordiameti kergliikluse mudeli20 või muu toetuse saajale sobiliku lahendusega. Kuna eelduslikult on omavalitsustel kõrgema kasutuste potentsiaaliga lõigud juba varasemalt endal välja ehitatud, siis võimaldab kõnesolev määrus kõrvaldada ka madalama kasutuse potentsiaaliga jalgrattatee lõikude ehitamise eeldusega, et ehitatakse välja mõni puuduolev tervikteekonna lüli ja jalgrattatee kasutuspotentsiaal on tulevikus loodetavalt veelgi kõrgem. Saavutatud väärtust raporteeritakse tagantjärele rattateede kasutajate arvuna sekkumiste füüsilisele lõpetamisele järgneval aastal. 20 Transpordiameti kergliikluse mudel: https://www.transpordiamet.ee/kergliiklejate-arv-riigiteede-aares NB! Rakenduse eesmärk on kuvada võimalikku kergliiklejate arvu üle Eesti ühtsel alusel ning aidata kaasa kergliiklusteede planeerimisele. Rakendus ei ole täiuslik: see ei arvesta kõiki igapäevaseid ega vabaaja liikumisi, mistõttu see ei näita tegelikku kergliiklejate arvu (näitab pigem vähem) ning seda ei tohi seetõttu kasutada automaatsete otsuste alusena. Transpordiamet on kergliikluse mudelit uuendamas (valmib eelduslikult 2024. a201). Määruse § 3 Lõige 1 sätestab, et rakendusasutus on Kliimaministeerium kui tulemusvaldkonna vastutaja. Lõige 2 sätestab, et rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK) sarnaselt EL 2014–2020 finantsperioodiga. Määruse 2. peatükis sätestatakse projekti raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja piirsumma. Määruse § 4 Lõige 1 sätestab, et toetust antakse projektile, mille tegevustega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames tehakse vähemalt ühte järgmistest tegevustest: 1) uue jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee rajamine, mille raames luuakse juurdepääs teenustele või töökohtadele ja mis aitab kaasa tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustiku loomisele; 2) olemasoleva jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee nõuetele vastavaks kohandamine arvestades tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustikuga; 3) ristmike, tänavate ja teede kohandamine jalgrattaga säästvaid liikumisviise toetavaks liikumiseks; 4) avaliku ruumi kujundamine säästvaid liikumisviise toetavaks, keskendudes liikuvuse sõlmaladele, sealhulgas jalgrattaparkimisvõimaluste rajamine. § 2 lõike 1 järgi on üheks meetme eesmärgiks rattaparkimisvõimaluste parandamine. § 4 lõikes 1 toodud tegevused siin eraldi rattaparkimisvõimaluste (jalgrattaparklad, jalgratta parkimismajad) ehitamist ei maini kuna rattaparkimisvõimaluste rajamine läheb § 4 lg 1 p 4 alla. Lõige 2 sätestab, et lõike 1 punki 1 puhul toetatakse liiklusseaduse mõistes jalgratta- ja jalgtee, mis on mõeldud segaliikluseks, või jalgrattatee ehitust. Liiklusseaduse mõistete järgi toetatakse käesoleva määrusega kas jalgratta- ja jalgtee (segaliiklus, mis asulavälisel alal on tavaline ja jalgratturid pole jalakäijatest enamasti eraldatud, võib ka jalgratturid eraldada, aga siis peab jalg- ja jalgrattatee olema vähemalt 4 m lai) või jalgrattatee ehitust. Põhivõrkudes peaks rattaga liikujal olema igal pool oma jagamatu ruum ehk siis ainult jalgrattatee. Lõikega 3 sätestatakse, et jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee tuleb projekteerida ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga ning järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ja § 99 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid ning universaalse disaini põhimõtteid. Eeldatakse, et tiheasustusalal paiknev jalgratta- või jalgtee vastab nõuetele, kui lisaks õigusaktidele on järgitud „Tallinna rattastrateegia 2018– 2028“ või „Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud I–II osa“ (Artes Terrae, 2021) dokumentides esitatud juhiseid või muid juhendmaterjale, millega luuakse tingimused aktiivsete liikumisviiside soodustamiseks ja ohutuks liiklemiseks. Projekti raames rajatav jalgrattataristu ja pealisehitised (ning taristul pakutavad teenused) peavad vastama universaalse disaini põhimõtetele järgides vastavust puudega inimeste erivajadusest tulenevatele nõuetele kooskõlas ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusega nr 28. Võimalusel tuleb arvestada ka vastavaid Eestis olemasolevaid häid kogemusi ja juhendmaterjale nagu näiteks „Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019“ 21 , Eesti Pimedate Liidu projekteerimisjuhendit 22 „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele“, „jalgrattaliikluse planeerimise ja edendamise käsiraamatut“23 , Transpordiameti juhendeid „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ 24 või ”Jalakäijate- ja jalgrattateede projekteerimine“25 , Euroopa Liidu keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumeid teede projekteerimise, ehitamise ja hoolduse valdkonnas26 , ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumeid teevalgustuse ja fooride kohta27 jt. Kõnesolev määrus keskendub tiheasustuse aladele, tänavatele, linnalistele piirkondadele. Vastavalt hajaasustuse programmi28 mõistele on hajaasustusega piirkond selline piirkond, mille hulka ei kuulu linnad asustusüksustena ega ka alevid, siis antud kontekstis seatakse määrusega nõuded projekteerimisnormidele ainult tiheasustuses. Hajaasustuses kehtivad asulaväliste teede projekteerimisnormid. Lõige 4 sätestab, et ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tagatakse kliimakindlus taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat. Lõige 5 selgitab eelkõige taotlejale, et kliimakindluse tagamine on (CPR art 2 p 42 kohaselt) protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Lõige 7 sätestab, et toetatakse selliste jalgratta- ja jalgteede või jalgrattateede teelõikude ehitamist, kus on potentsiaal saavutada sada ja enam kasutuskorda päevas ja need moodustavad tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustiku. Määruse § 5 Lõige 1 sätestab, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõige 2 sätestab projektiga seotud sobivad, vajalikud ja tõhusad abikõlblikud, määruse §-s 4 nimetatud tegevuste kulud vastavalt määruse §-s 7 sätestatud piirmääradele. Tuleb rõhutada, et toetust antakse eelkõige jalgrattateede võrgustiku arendamiseks. Kui jalgrattatee on funktsionaalselt seotud jalgteega, siis on need kulud projekti raames abikõlblikud. Juhul kui taotleja soovib projektiga rajada vaid jalgteed, millel ei arvestata jalgratturite vajadustega, siis need kulud ei ole abikõlblikud. Abikõlblikud on: 1) jalgratta- ja jalgtee taristu või jalgrattateede rajamise kulud ja sellega seotud kulud keskkonnasäästliku tänavavalgustuse rajamiseks, sõidutee asendamiseks jalgratta- ja jalgtee või jalgrattateede taristuga või jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee sildade ja tunnelite rajamise kulud; 21 https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu%20jalgrattaliikluse%20strateegiline%20tegevusk ava_Final_22042019.pdf 22 https://pimedateliit.ee/projekteerimisjuhend/ 23 https://bef.ee/wp-content/uploads/2014/04/K%c3%a4siraamat.pdf 24 https://www.transpordiamet.ee/media/15114/download 25 https://www.transpordiamet.ee/media/2784/download 26 https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/toolkit/roads/ET.pdf 27 https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/toolkit/traffic/ET.pdf 28 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022018007?leiaKehtiv Eesmärk on toetada kulusid, mis aitavad otseselt saavutada meetme eesmärke. Seetõttu on abikõlblikud ka kulutused, mis ei ole otseselt pealisehitisega seotud, kuid on funktsionaalselt vajalikud taristu kasutusele võtmiseks. Abikõlblikud on keskkonnasäästlike valgustite ja elektriliitumise kulud. Projektide puhul, millega rajatakse ka muud taristut, nt autoteed, on abikõlblik vaid see osa taristust, mis teenindab säästvaid liikumisviise (st kui rajatakse sõidutee, siis see pole abikõlblik). Samuti on abikõlblikud ülejäänud kulud, mis on sätestatud käesolevas lõikes. 2) omanikujärelevalve kulud; 3) sõidutee katendi rajamise ja asendamise kulud, kui need on tekkinud tänava ümberjagamisel jalgratta- ja jalgteeks või jalgrattateeks; Tänava ümberjagamisel tehtavad kulud on abikõlblikud, kuna nende tegemisel asendatakse sõidutee säästvamale alternatiivile suunatud taristuga ehk kulutused aitavad meetme eesmärke saavutada. 4) jalgrataste ja kergliikurite ilmastikukindlate parkimisvõimaluste rajamise kulud; Aktiivsete liikumisviiside kasutamise soodustamiseks on oluline teha igakülgseid parendusi nende igapäevaseks kasutamiseks. Jalgrataste ja kergliikurite kasutamise atraktiivsuseks on oluline muuta nende kasutus mugavamaks, nt arvestada, et jalgratast võttes ei oleks selle iste märg. 5) nutikate lahenduste kasutamise kulud loodaval taristul; Näiteks nutikad sensorlahendustega ülekäigurajad, valgusfoorid, muutuvteabega liiklusmärgid ratturitele või radarid-kaamerad, mis suudavad reaalajas tuvastada erinevaid sõidukeid, neid loendada jpm. 6) jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee ääres asuva iseteenindusliku ja tasuta jalgrataste, lapsevankrite või kergliikurite remondipunkti rajamise kulud; 7) turvapiirete, pinkide, prügikastide, lemmikloomade järel koristamiseks mõeldud prügikonteineri ja puhaste kilekottide hoidik, arhitektuuriliste väikevormide ostu ja paigaldamise kulud; Siinkohal tuleks taotlejal planeerida, et jalgrattateede äärde paigaldatavatesse prügikastidesse tuleks jäätmed liigiti koguda ja ühtlasi tuleks vältida nende jäätmete hilisemat ladestamist või põletamist. 8) jalgratturite ja jalakäijate loendurite ostu või rendi ning paigaldamise kulud; 9) jalgratta- või jalgtee kõigile kasutajagruppidele ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; 10) rajatava objektile funktsionaalselt seotud haljastuse ja maastikukujundamise kulud; Haljastuse puhul võiks eelistada võimalusel kõrghaljastust, mis pakub varju ja võimaldab vältida ülekuumenemist suvisel perioodil. 11) rajatava objektile funktsionaalselt seotud sademevee äravoolu rajamise kulud; Sademevee äravool on vajalik, et rajatav taristu saaks toimida, et vesi ei koguneks sinna, kus see põhjustaks probleeme. Abikõlblik on ainult rajatava objektiga funktsionaalselt seotud sademevee äravoolu rajamine , mitte üldine teede, tänavate, hoovide jm sademevee äravoolu rajamine. Soovitusi sademevee lahenduste kavandamiseks leiab Keskkonna Investeeringute Keskuse kombineeritud sademevee strateegia projektist29 . 12) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamise kulud; Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseaduse §-s 221 sätestatud jäätmehierarhia põhimõtetest. Jäätmeseaduse § 15 lõike 1 kohaselt on jäätmete taaskasutamine jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et need asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või 29 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/02/Sademevesi_L%C3%B5pparuann_KEM.pdf jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Projekti rakendamise tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamisega seotud kulud on näiteks freespuru taaskasutamine jalgrattateede rajamisel või rekonstrueerimisel. 13) kohustusliku teavitamistegevuse kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) §-le 2; Abikõlblikud on projektiga seotud teavituskulud (tavapäraselt kleeps, plakat, tahvel jmt). Ehk siis investeeringuobjekt tuleb märgistada tänutahvliga igal juhul, sõltumata sellest, kas see on üle või alla kümne miljoni eurot maksev, kas on strateegilise tähtsusega või mitte. Teavitusega seotud kulud peavad olema planeeritud projekti kogumaksumuse sisse. 14) kliimakindluse analüüsi koostamise kulud, kui analüüs hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjuga kohanemist ning neid kulusid ei tehta keskkonnamõjude hindamise raames; Kliimamuutuste leevendamise juures tuleb esitada muuhulgas teave CO 2 jalajälje kohta. 15) muud sobivad, vajalikud ja tõhusad kulud. Sobivad ja vajalikud kulud on need kulud, mis aitavad saavutada määruses sätestatud eesmärke, aga ka panustavad horisontaalsetesse näitajatesse (nt ligipääsetavus, keskkonna- ja kliimaeesmärgid, Bauhaus jmt). Tõhusad kulud on kulud, mille tegemine annab otsest majanduslikku efekti. Nimetatud punkt on määruses seetõttu, et lõikes 1 sätestatud kulude nimekiri ei ole lõplik. Kui rakendusüksusel tekib kahtlus muu kulu vajalikkuses või mõistlikkuses, siis küsib ta hinnangut Kliimaministeeriumilt kui transpordi valdkonna vastutajalt ja selle spetsiifika eksperdilt. Lõige 3 sätestab abikõlbmatud kulud lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele. Abikõlbmatud kulud kõnesoleva määruse raames on: 1) projektijuhtimis- ja personalikulud; Kuna projekti raames toetatakse peamiselt infrastruktuuri arendustegevusi, siis projekti üld - ja personalikulud, sh esinduskulud jm „pehmete tegevustega“ seotud kulud on abikõlbmatud. 2) projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvate uuringute, ekspertiiside, analüüside ning detail- ja teemaplaneeringute koostamise või keskkonnamõju hindamise kulud; Abikõlbmatud on projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvad kulud ning toetuse saaja on kohustatud ise kandma kõik uuringute, ekspertiiside, analüüside, detail- ja teemaplaneeringute läbiviimisega seotud kulud. 3) projekti eelprojekti koostamise ja projekteerimise kulud; Abikõlbmatud on ka projekti eelprojekti koostamise ja projekteerimisega seonduvad kulud ning toetuse saaja on kohustatud ise kandma kõik eelprojekti koostamise ning projekteerimisega (eraldi ehitusest) seotud kulud. 4) rajatava jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee taristu alla jäävate tehniliste maa-aluste kommunikatsioonide ehitamise, uuendamise, parendamise või asendamise kulud, kui need ei ole funktsionaalselt seotud rajatava objektiga. Tehnilised maa-alused kommunikatsioonid on kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorud ja drenaažid, sademevee- ja muud kollektorid, side- ja elektrikaablid ja liinid, kambrid, kaevud, tunnuspostid, tunnelid, truubid ja nendega seotud tehnorajatised; Lõige 4 täpsustab (kuna määruses pole teadlikult terminite paragrahvi ning määruses ühekordselt mainitavad mõisted on toodud sisuteema paragrahvi), mis on tehnilised maa- alused kommunikatsioonid – need on näiteks kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorud ja drenaažid, sademevee- ja muud kollektorid, side- ja elektrikaablid ja liinid, kambrid, kaevud, tunnuspostid, tunnelid, truubid ja muud tehnorajatised. Põhimõtteliselt maa-aluste kommunikatsioonidega seotud tööd ei ole abikõlblikud. Tehniliste maa-aluste kommunikatsioonidega seotud abikõlblikud tegevused või kulud saavad olla seotud vaid pealisehitisega, näiteks tõukside laadimistaristu või tee valgustusega seotud elektrikaablid, vajadusel (nt joogiveekraan rattateel) liitumine joogiveetorustikuga (aga mitte veetorude vahetus kogu lõigu ulatuses), paikne sademevee äravool tänavalt (aga mitte terve uue sademevee süsteemi ehitus) jne. Omavalitsuste hallatav informatsioon olemasolevate maa- aluste ehitiste, kommunikatsioonide jm objektide kohta säästab oluliselt ressursse. Kui omavalitsusel on teada, et projekti teostamise piirkonnas leidub amortiseerunud (või peatselt amortiseeruvaid) maa-aluseid kommunikatsioone, peab toetuse saaja teavitama aegsasti nende valdajat, et ta saaks projekti elluviimisega samal ajal kooskõlastatult toetuse saajaga oma kommunikatsioonid uuendada (selleks riigiabi ega struktuuritoetust ei eraldata). Nimetatud tegevus on vajalik, et vältida lähiaastatel projekti raames ehitatud uue taristu lahtikaevamist, et (peatselt) amortiseerunud maa-aluseid kommunikatsioone parandada. 5) rajatava jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee taristu alla jäävate vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorustike uuendamise, parendamise või asendamise kulud; Põhimõtteliselt maa-aluste kommunikatsioonidega seotud tööd ei ole abikõlblikud, eriti mis puudutab võimalikku projekti maksumust märgatavalt tõstvaid töid kommunikatsioonidega, nagu vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorustike (mis on tihti amortiseerunud või eluea lõpus) uuendamine, parendamine või asendamine. 6) maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulud; Sekkumiste raames toetatakse peamiselt infrastruktuuri arendus- ja ehitustegevusi, et maksimaalselt täita rakenduskavaga seatud eesmärke. Kinnisvara ja maa soetamise ning omandamisega seotud kulusid sekkumiste raames ei rahastata. 7) kasutatud masinate ja seadmete soetamise kulud; Efektiivsem on soetada tänapäevaseid ning mitte kasutatud masinaid ja seadmeid. Eelkõige puudutab see määruse § 6 lõike 2 punktis 5 nimetatud nutikaid seadmeid. Eelduslikult on uute seadmete korral ka järelteenindus ning garantiiajal väljavahetamise võimalus. Soetatavad seadmed peavad toimima vähemalt viis aastat pärast projekti lõppemist, võimaluse korral kauemgi. 8) veeremi ja sõidukite soetamise kulud; Määrusega ei toetata ühistranspordi veeremi, sealhulgas trolli, trammi, bussi jmt sõiduki soetamist. Veeremi soetust toetatakse teistest meetmetest. Näiteks on KIK läbi viinud elektribusside ja vastava tankimistaristu toetusvooru, mille tulemusel hakkab Tallinnas sõitma 15 elektribussi ning nende jaoks rajatakse ka laadimistaristu. Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 on plaanis toetada niisamuti säästvat linnalist transporti (nt bussid, trammid) ca 15 miljoni euroga, kuid seni pole toetusmeetmeid täpsemalt disainitud. 9) tulumaksuseaduse mõistes seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud; 10) ainult jalgtee ehitamisega seotud kulud, kui projekti raames ei ehitata jalgrattateed. Lõige 4 sätestab, et käibemaks on abikõlblik, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata muul viisil. Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada abikõlbmatu kuluna. Lõige 5 sätestab, et abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril. Määruse § 6 Lõige 1 sätestab, et projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2023. a kuni 31. oktoober 2029. a. Enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2023. See tähendab, et enne taotluse rahuldamise otsust tehtud projekti rakendamisega seotud kulusid võib hüvitada tagantjärele alates 1. jaanuarist 2023. a juhul, kui projekti taotlus rahuldatakse ja nende kulude hüvitamine on rahastamisotsuses ette nähtud. Kui projekti taotlust ei rahuldata, siis projekti kulusid ei hüvitata. Lõige 2 sätestab, et projekti abikõlblikkuse periood algab projekti esimese hankelepingu sõlmimise või taotluse esitamisega, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, ja see sätestatakse projekti abikõlblikkuse alguskuupäevana taotluse rahuldamise otsuses. Lõige 3 sätestab, et projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa meetme abikõlblikkuse perioodi. Lõige 4 sätestab, et projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus kinnitab lõpparuande ja teeb toetuse saajale lõppmakse. Määruse § 7 Lõige 1 sätestab toetuse maksimaalse osakaalu, mis on kuni 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. Rakenduskava eesmärkide täitmiseks PO2 meetme nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine“ raames on planeeritud 96 miljonit eurot, millest kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ raames rahastatakse nimetatud prioriteete Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) toel kokku 92 miljoni euro ulatuses. Kõnesoleva määruse alusel rahastatakse kolme linnapiirkonna projekte 4 miljoni euro ulatuses. Kuna PO2 meetme eelarve jaotus on suures ulatuses eelnevalt kokku lepitud, ning taotlejad ja kasusaajad on rakenduskava tasandil nimetatud, siis ei ole mõistlik sellises piiratud mahus (4 miljonit eurot) toetuse eelarvet eelnevalt kuidagi linnapiirkondade vahel jagada, vaid kehtestada avatud taotlusvoor printsiibiga – „kes ees, see mees“, kus iga KOV saab esitada kuni kaks toetuse taotlust. Kuna rahastamise poliitikaeesmärk on „Rohelisem Eesti“ ja erieesmärk „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2 - neutraalsele majandusele“, siis suunatakse käesoleva määrusega põhirõhk liikuvusega seotud probleemide kõrvaldamisele – CO 2 -heitmete, negatiivsete keskkonnatingimuste jmt vähendamisele ning säästvate liikumisviiside kasutuse suurendamisele. Kuna rahastamismeetmel on puutumus regionaalse arenguga, siis algselt kaaluti ka rahastamise diferentseerimist seoses regionaalse arenguga ning võimalusega arvestada muuhulgas piirkondlike arenguerinevustega meetme valdkonnas. Ja kuigi printiibis väiksema rahvaarvuga piirkonnas ei ole alati võimalik saavutada sama kuluefektiivset lahendust proportsionaalselt toetus / elanike arv, ning ideaalis tuleks regionaalse tasakaalu leidmiseks linnapiirkonna toetuse suuruse arvestamisel anda eelis väiksema rahvaarvuga KOVidele, siis kõnesoleva määrusega toetuse osakaalu ei diferentseerita just „Rohelisem Eesti“ eesmärgist ning hetkeolukorrast tulenevalt (näiteks on Tallinna linnapiirkonnas heitmete olukord halvim – kui Tallinna linnapiirkonna toetuse määra vähendada näiteks 55%ni, siis suurima heitmete probleemiga piirkonnal oleks väiksem huvi toetust taotleda). Vastavalt EKUKi 2021. a koostatud uuringule30 on sõidukite CO 2 -heitmed suurimad Tallinna linnapiirkonnas, moodustades 85,76% kolme linnapiirkonna sõidukite heitmetest. Tartu sõidukite CO 2-heitmed moodustavad 10,58% ja Pärnu sõidukite CO 2-heitmed 3,66% kolme linnapiirkonna vastavatest näitajatest. Kolme linnapiirkonna sõidukite CO 2 -heitmed moodustavad kokku ligi 67% kogu Eesti näitajast. Kõnesoleva määruse raames antakse kõigile taotlejatele ühtmoodi eelis projektide valikul sellega, et kõrgema omaosalusega KOV saab boonuspunkte ning seeläbi parema koha projektide pingereas ning võimaliku rahastuse kui tema projekt jääb toetuse eelarve sisse. Seetõttu, tulenevalt meetme piiratud eelarvest (4 miljonit eurot) ja oodatavatest tulemustest, ei ole võimalik linnapiirkondade toetuse proportsioone korrigeerida üles-alla ning asjakohane on kehtestada kõigile ühetaoline toetuse määr proportsioonis 70% / 30%. Lõige 2 sätestab, et taotletava toetuse maksimaalne summa on 500 000 eurot projekti kohta. Lõige 3 sätestab, et taotletava toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot projekti kohta. Lõige 4 sätestab, et omafinantseeringu osakaal kohalikul omavalitsusel või partneril on kokku vähemalt 30 protsenti teostatava projekti tegevuste abikõlblike kulude kogumaksumusest. Lõige 5 sätestab, et kui taotleja on projektile või projekti osale taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja sellest rakendusüksust teavitama toetuse taotluse esitamisel. Lõige 6 sätestab, et projekti maksumuse suurenemisel katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. Lõige 7 sätestab, et taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise. Määruse 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele. Määruse § 8 Lõige 1 sätestab, et meetme raames saab taotlejaks olla üksnes KOVi üksus. Võimalikud taotlejad (meetme sihtpiirkond) on loetletud määruse §1 lõigetes 5—8. Lõige 2 sätestab, et taotleja võib partnerina projekti kaasata juriidilise isiku, riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või asutuse, kes osaleb projekti tegevuses ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest. Kokkuvõtvalt võib projekti partnerina olla projekti seisukohast loogiline 30 “Riiklikud 2019 a. KHG heitkogused kohalike omavalitsuste kaupa, 2021”, leitav: https://kliimaministeerium.ee/rohereform/toetavad-materjalid/kliimavaldkonna-uuringud, otselink alla laaditavale dokumendile on: https://kliimaministeerium.ee/media/4418/download juriidiline isik olenemata, kas tegemist on avaliku või erasektori organisatsiooniga, et vältida täiendavate kunstlike juriidiliste isikute või kokkulepete loomist. Määruse andja näeb, et projekti partnerina võib osaleda näiteks teine kohalik omavalitsusüksus (näiteks juhul, kui jalgrattatee või jalg- ja jalgrattatee rajatakse mitme abikõlbliku omavalitsuse maale) või korteriühistu (näiteks jalgrattaparkimismaja rajamiseks kortermaja juurde kohas, kus KOV rajab ka jalgrattateed või jalg- ja jalgrattateed). Lõiked 3 ja 4 sätestavad, et lisaks ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele, peavad taotlejal ja partneril olema omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkus. Ning neid nõudeid kontrollib rakendusüksus. Määruse § 9 sätestab taotlusele esitatavaid nõudeid. Lõige 1 sätestab, et taotlus peab vastama ühendmääruse §-s 4 nõuetele. Sätestatakse ka minimaalsed nõuded informatsioonile, mida tuleb esitada taotluses. Osa nõudeid vajavad täiendavat selgitamist allpool. Lõike 1 punktiga 3 selgitus, kas ja mil viisil arvestatakse projektis potentsiaalsete kasutajarühmade erinevaid vajadusi ja liikumisteekondi; mõeldakse potentsiaalsete kasutajarühmade all näiteks lapsi, lapsevankriga liikujaid, eakaid ja erivajadusega inimesi. Lõike 1 punkt 4 „rajatava jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee potentsiaalne kasutatavus päevas ja aastas koos põhjendusega;“ Siinkohal peab taotleja ise kirjeldama metoodika, kuidas ta jalgratta- või jalgtee potentsiaalne kasutatavust prognoosib kuna ühest metoodikat ei ole võimalik määruse andjal välja tuua kuna kõik oleneb konkreetsest haldusüksusest, selle populatsioonist, tähtsate teenuste ja objektide ruumilisest paiknemisest jmt. Täpsem taristu kasutajate arvestamise metoodika on toodud seletuskirja lisas 3. Lõike 1 punktiga 10 „dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena valmiva investeeringuobjekti aluse maa omandit või kasutusõigust vähemalt investeeringuobjekti amortisatsiooni lõpuni või riigivara valitseja kirjalik nõusolek riigi omandis oleva maa või objekti puhul“ mõeldakse, et investeeringuobjekti alune maa peab olema KOVi omandis (sellisel juhul keeluga seda võõrandada kuni amortisatsiooni lõpuni) või sellel on kasutusleping (näiteks rendileping) mis on tähtajaga vähemalt amortisatsiooni lõpuni. Tähtajatuid lepinguid ei saa üldse kasutada, sest neid saab korraliselt suhteliselt lühikeses ajaraamis üles öelda. Kui omand või kasutamine on kindlustatud kuni amortisatsiooni lõpuni, siis ei ole probleemi selles, kellele omand või kasutusõigus pärast viie aasta tingimust jääb. Kui kasutada lühemat tähtaega võib juhtuda olukord, kus avaliku rahaga ehitatakse midagi, mida saab hiljem veel kasu teenimisel kasutada ja see oleks siis kohe riigiabi. Lõike 1 punkti 15 „kinnitus, et projektis järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet“ juures täpsustame, et nimetatud kinnituse andmisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). Selle all mõeldakse, et ükski investeering ei tohi kahjustada oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist. Keskkonnaeesmärgid on järgmised: a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Hindamise võib viia läbi keskkonnaalase hariduse või töökogemusega spetsialist. Rakenduskava DNSH analüüs on erieesmärgi „(viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO 2 -neutraalsele majandusele“ suhtes tehtud hindamine. Olulisi keskkonnariske selles ei tuvastatud. Kuigi rakenduskava DNSH analüüs pole väga detailne, siis jalgrattateede rajamisel on keskkonnaeesmärkidele siiski pigem positiivne mõju. Määruses on nimetatud kriteeriumid, nt keskkonnahoidlike riigihangete rakendamine, nõuded ringmajandusega arvestamiseks, energiasäästlike lahenduste kasutamiseks, kliimamuutustega kohanemiseks, siis on tegevused kooskõlas "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega. Lõike 1 punkti 16 „kliimakindluse tagamise analüüs, mis sisaldab teavet CO 2 jalajälje ning kliimamuutustega kohanemise kohta, välja arvatud juhul, kui see analüüs tehakse koos keskkonnamõjude hingamisega;“ juures täpsustame, et kliimakindluse tagamise hinnang koostatakse lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ja Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021– 2027“ (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92). Kui see analüüs tehakse koos keskkonnamõjude hindamisega (KMH), siis seda analüüsi ei pea eraldi esitama ning KMH kulud on antud meetme puhul abikõlbmatud. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks viiakse läbi kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“31 (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92) ning RTK veebilehel avaldatavast juhendist, mis selgitab ning sisaldab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks. Samuti on tehnilistes suunistes rõhutatud, et alates kuupäevast (s.o. 16.09.2021), mil Euroopa Komisjon käesolevad suunised avaldab, tuleks neid aastate 2021–2027 taristuprojektide ettevalmistamisel ja kliimakindluse tagamisel arvesse võtta. Kõnesoleva määruse mõistes tuleb kliimakindlus tagada kogu toetusega rajatavale füüsilisele taristule, v.a loendurid jmt paigaldatavad seadmed. Euroopa Komisjoni üldine soovitus on ka, et kus võimalik, peaks kasutama keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume. Kriteeriumid sisaldavad tehnilisi lahendusi, mida saab võrdlusena kasutada kas projekteerimisel, ehitustööde läbiviimisel või hoolduse korraldamisel. Transpordi 31 Tehnilised suunised kliimakindluse hindamiseks: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03) valdkonnaga seoses on kehtestatud mitmeid valdkondlikke kriteeriume, mis on kõik leitavad Euroopa Komisjoni vastavasisuliselt lehelt32 . Täpsemalt puudutab see: 1) teede projekteerimist, ehitamist ja hooldust; 2) teevalgustust ja foore; 3) maanteetransporti; 4) teekattemärgistust (ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid värvide, lakkide ja teekattemärgistuse jaoks)33 . Lõike 1 punkti 18 „selgitus, kuidas on projektis arvestatud kvaliteetse ruumi ja „Uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetega. „Uus Euroopa Bauhaus“ on algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, milleks on ruumikogemuse kvaliteet, kestlikkus ja kliimakindlus ning kaasamine;“ juures selgitame, et Euroopa uus algatus Bauhaus toob pildile ka sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme. Meetme eelnõus arvestatakse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sh universaalse disaini põhimõtete ja kliimakindlusega. Riigihangete korraldamisel lähtutakse keskkonnahoidliku hankimise kriteeriumitest 34 . Uue Euroopa Bauhausi eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes (põhiväärtused): 1. ruumikogemuse kvaliteet, sealhulgas disain ja esteetika, tervislik ja ohutu elukeskkond; 2. kestlikkus ja kliimakindlus, sealhulgas ringmajandus, looduslik mitmekesisus ja kliimaneutraalsus; 3. kaasamine, sealhulgas ligipääsetavus ja taskukohasus. Elukeskkonna kvaliteet on Euroopa Liidus üha kesksem teema. Ka viimaste aastate tervisekriisi kogemus näitas, kui tähtis oli ühtäkki eluaseme ruumiline kvaliteet ning ligipääs heale avalikule ruumile ja looduslikele puhkealadele. Kui rohepöörde renoveerimislaine, ringmajanduse ning liikuvuse strateegiad on seni kandnud peamiselt kestlikkuse vaadet, siis Euroopa uus Bauhaus toob pildile ka sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme. Algatuse mõte ongi kiirendada Euroopa roheleppe elluviimist, muuta lahendusi sotsiaalselt sidusamaks, köitvamaks ja kättesaadavamaks. Euroopa uue Bauhausi (Komisjoni teatis COM(2021) 573) algatuse kohaselt ei saa käsitleda ehitatud keskkonna säästlikkuse aspekte eraldiseisvalt, vaid neid tuleb vaadata terviklikult üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektidega. EL Nõukogu järeldused (2021)35 juhivad tähelepanu elukeskkonna tervikkäsitluse vajalikkusele ja annavad konkreetseid soovitusi Davosi kvaliteedisüsteemi rakendamiseks liikmesriikide ruumiloomes. Taotlejatel soovitatakse täita enesekontrolliks Davosi tööleht, et paremini hinnata Euroopa Uue Bauhausi põhiväärtuste järgimist. Vastava kontroll-lehe saab taotleja rakendusüksuse käest. Lõike 1 punkti 19 „selgitus projekti panustamise kohta strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse“ juures täpsustame, et transpordi tulemusvaldkond panustab kõnesoleva määrusega arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärkide ja mõõdikute „ligipääsetavuse näitaja36 “, „kasvuhoonegaaside netoheide CO 2 ekvivalenttonnides“, „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ ning „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate 32 https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm 33 https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/criteria_for_paints_varnishes_and_road_marking_et.pdf 34 https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked 35 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14534-2021-INIT/en/pdf 36 Rajatav taristu parandab muuhulgas ligipääsetavust erivajadustega inimestele. „Eesti 2035“ tegevuskavas ligipääsetavus e näitaja, lk 9: https://valitsus.ee/media/3956/download inimeste osakaal“ saavutamisse. Toetatavad tegevused peavad arvestama muuhulgas ka kvaliteetse ruumi37 ning Euroopa uue algatuse Bauhausi38 aluspõhimõtetega. Taotlejal tuleb panus strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse enda projekti põhjal lahti selgitada. Lõike 1 punkti 22 „jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee tervikteekonna kaart antud piirkonnas või avalik viide sellele või muu samaväärne dokument“ juures täpsustame, et kuna meetme eesmärk on edendada säästva liikumisviisi mugavat ja turvalist kasutamist terviklike jalgrattateede põhivõrkudes oluliste puuduolevate lülide ehitamisega, sealhulgas ühistranspordile juurdepääsu parandamine koos rattaparkimisvõimaluste loomisega, siis selleks peab taotlejal olema oma piirkonna kohta vastav jalgrattatee tervikteekondade kaart, mis näitab ära, kus on olemasolevad rattateed, kus on kitsaskohad, millised on taotleja omavalitsuse plaanitavad arendused rattateede rajamisel. Lõige 2 sätestab, et lõike 1 punktis 8 nimetatud projektiga seotud pooleliolev menetlus (eelprojekti staadiumis kehtivatele planeeringutele vastav tee-ehitusprojekt ehitusseadustiku tähenduses), kolmanda isiku nõude või muu asjaolu ei tohi takistada taotluse menetlemist. Lõige 3 sätestab, et taotluses nimetatud investeeringu tulemusena valmiv jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee peab olema ligipääsetav ja kasutatav kõigile kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil vastavalt lõike 1 punktis 17 nimetatud põhimõtetele. Määruse 4. peatükis sätestatakse taotluse esitamine ja menetlemine. Määruse § 10 sätestab taotlusvooru avamise, taotluse esitamise ja nõuetele vastavuse kontrolli. Lõige 1 sätestab, et taotlusvooru eelarve määrab rakendusasutuse juht. Meetme eelarve on 4 miljonit eurot ning see on täpsemalt lahti kirjeldatud seletuskirja sissejuhatuses. Lõige 2 sätestab, et taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlusvooru tähtajast teavitab rakendusüksus kohaliku omavalitsuse üksusi e-posti kaudu ja rakendusüksuse veebilehel. Lõige 3 sätestab, et igal taotlejal on õigus esitada taotlusvoorus kuni kaks taotlust. See on oluline piirang, et vähendada rakendusüksuse halduskoormust kuna potentsiaalseid taotlejaid on piisavalt palju, kuid eelarve samas vaid 4 mln eurot. Lõige 4 sätestab, et taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu toetuse taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. Lõige 5 sätestab, et rakendusüksus avab taotlemise võimaluse e-toetuses hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. Lõige 6 sätestab, et taotluse menetlemine koosneb taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. 37 https://www.kul.ee/media/60/download 38 COM(2021)_573_ET_ACT.PDF (europa.eu) Lõige 7 sätestab, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva taotluse esitamisest alates. Lõige 8 sätestab, et kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja määratakse kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. Puudusteks ei loeta § 9 lõike 1 punktides 9, 10 ja 16 nimetatud dokumentide puudumist taotlemisel. Taotlejal tuleb taotlemisel rakendusüksusele esitada ajakava eelnimetatud dokumentide esitamise kohta. Rakendusasutuse seisukohalt ei tohiks selle piirangu alla minna ehitusluba või ehitusprojekti kehtivad kooskõlastused, dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena investeeringuobjekti omandi- või kasutusõigust või valdust ega ka projekti kliimakindluse tagamise hinnang, mille saamine eeldab nii aja- kui ka rahalist ressurssi. Siiski on oluline, et taotleja esitab taotlemisel ajakava, mis tähtajaks vastavad eeldused saabuvad . Puuduolevate dokumentide tähtaeg võiks jääda 6 kuu kuni 1 aasta perioodi sisse eeldusel, et projekt suudetakse ellu viia abikõlblikkuse tähtaja jooksul. Kuna maa omandamine või kasutusõiguse seadmine ja kokkulepete tegemine on ajamahukas protsess, siis on oluline, et see oleks taotlemise hetkeks kas läbitud või on teada kindel lõpptärmin, millal vastav eeldus saabub. Arvestada tuleb, et kogu rajatav taristu peab valmima käesoleval programmperioodil, ehk hiljemalt 31.10.2029. Asjakohaseim säte on ühendmääruse § 3 lg 2 p 8 – projekti elluviimiseks peab olema õiguslik eeldus, st taotlejal/partneril peab olema õiguslik alus seda tegevust teha ehk ta peab omama võimu asja üle. Nõue on oluline ka kestvuse nõude täitmise aspektist39 . Kui valminud objekti valdus on mõne muu isiku käes, siis võib see uus isik saada põhjendamatu eelise või võivad seeläbi oluliselt kahjustuda algse projekti eesmärgid. See on aga kestvusnõudega vastuolus. Seega selleks, et rajada jalgratta- või jalgtee füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku kinnistule, peab taotleja või partneri kasuks olema seatud isiklik servituut, kinnistu koormatud reaalkoormatisega või olema sõlmitud notariaalne kasutusleping vähemalt kuni rajatise amortiseerumiseni enne meetmesse toetuse taotluse esitamist. Jalgratta- või jalgtee rajamiseks riigi omandis olevale maale peab riigivara valitseja või volitatud asutus taotleja või partneri taotluse alusel olema oma otsusega andnud selleks vajaliku suurusega maaüksuse kasutusse ning vastavalt riigivaraseaduses toodule olema sõlminud notariaalse kasutuslepingu tähtajatult või kuni rajatise amortiseerumiseni enne meetmesse toetuse taotluse esitamist. Mõlemal juhul peab maa omaniku ja taotleja või partneri vahel sõlmitud leping sisaldama ka kokkulepet trammi-, jalgratta- või jalgtee edasise hoolduse kohta. Meetme seisukohast on oluline fakt, et maa, kuhu jalgratta- või jalgteed rajada soovitakse, on taotleja kontrolli all ja on olemas kindlus, et taotleja tohib sinna maale vastava taristu rajada. Juhul kui taotlema tulemise hetkeks ei ole taotlejal kõiki vajalikke dokumente, on rakendusüksusel kaalutlusõigus teha taotluse rahuldamise otsus kõrvaltingimusega ning seada mõistlik tähtaeg kõrvaltingimuse täitmiseks. Toetuse väljamakseid saab sellisel juhul teostada pärast kõrvaltingimuse täitmist. 39 Ühissätete määruse artikkel 65 lg 1 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R1060&from=EN#d1e3309-159-1 Lõige 9 sätestab, et rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Lõige 10 sätestab, et kui taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. Määruse § 11 sätestab, et rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele ning nõuetele mittevastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele. Määruse § 12 Lõige 1 sätestab, et nõuetele vastavaid taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. Hindamiskomisjoni teenindab rakendusüksus. Hindamiskomisjoni tuleb kaasata ka piirkonna maakondlikud arendusorganisatsioonid või Eesti Linnade ja Valdade Liit, et toetatavate tegevuste valikus katta ära linnapiirkondade osalus. Lõige 2 sätestab, et nõuetele vastavate taotluste hindamise aluseks on projektide hindamismetoodika, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Projektide hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 4 sätestatud valikukriteeriumidest ja lõigetes 5–10 sätestatud arvutus- ja menetluspõhimõtetest. Rakendusüksus avalikustab projektide valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Lõige 3 sätestab, et hindamiskomisjoni liikmed peavad vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele, deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest taandama; ning tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. Lõige 4 sätestab, et projektide valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7. Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hindab hindamiskomisjon valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 40 protsenti. Selle kriteeriumi raames hinnatakse projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse, positiivne mõju ühistranspordi kättesaadavuse ja koostoimivuse paranemisele jalgrattaga, jalgsi, ratastooli või muu abivahendiga liiklejatele ning kuidas projekti raames võetakse arvesse Uue Euroopa Bauhausi väärtusi; 2) projekti põhjendatus – 25 protsenti. Selle kriteeriumi raames hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus ja innovaatilisi lahendusi soosivad ning milline on nende sidusus eesmärkidega, ning kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 3) projekti kuluefektiivsus – 20 protsenti. Selle kriteeriumi puhul hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja projektilahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks ning kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas taotleja võimekus projektile järgnevate püsikulude rahastamiseks; 4) taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia – 10 protsenti. Selle kriteeriumi raames kontrollitakse, kas taotlejal ja partneritel kokku on kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse ning edasised tegevus- ja hoolduskulud; 5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 5 protsenti. Selle kriteeriumi raames hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ja aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. Hindamismetoodika peab hõlmama ka kliimakindluse hindamist. Tuleb hinnata kliimakindluse tagamise hinnangust lähtuvalt panust CO 2 vähendamisse, eelistades neid projekte, mis vähendavad kõige enam CO 2 heidet. Kliimakindluse hindamise teine osa on kohanemine kliimamuutustega. Kuna tegemist on sisulise hindamisega (kas hinnang on läbi viidud metoodika kohaselt ja kas järelduste alusel saab veenduda projekti kliimakindluses), siis peaks hindamiskomisjon ka seda aspekti analüüsima. Lõige 5 sätestab, et taotlust hinnatakse skaalal 0–3, millest kõrgeim hinne on 3 ja madalaim 0. Lõikes 4 sätestatud iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguväärtuste keskmisest. Lõige 6 sätestab, et taotluse koondhinne moodustub järgmiselt: hindamiskomisjoni liikmete igale kriteeriumile antud hinnanguväärtuste keskmised korrutatakse läbi hindamiskriteeriumi osakaaluga, hindamiskriteeriumide hinded liidetakse. Lõige 7 sätestab, et kui hindamiskomisjoni liikmetel tekib hindamise käigus taotluse kohta küsimusi, annab rakendusüksus taotlejale küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg veelgi. See tähtaeg tuleb lisaks taotluse läbivaatamisel puuduste kõrvaldamise tähtajale. Lõige 8 sätestab, et kui hindamiskomisjoni liikmete ühe kriteeriumi hinne erineb kahe punkti võrra, vaadatakse kriteeriumi hinded ja põhjendused hindamiskomisjoni liikmete poolt ühiselt üle ja vajadusel korrigeeritakse. Lõige 9 sätestab, et hinnang taotlusele loetakse negatiivseks, kui kõikide lõikes 4 sätestatud kriteeriumite keskmine on võrdne 1,25-ga või sellest väiksem. Muudel juhtudel loetakse hinnang taotlusele positiivseks. Lõige 10 sätestab, et Positiivse hinnangu saanudkõigi linnapiirkondade taotlused järjestatakse pingeritta. Kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said lõike 4 punktis 1 kõrgemad punktid. Kui ka seejärel on tulemuste koondsumma võrdne, eelistatakse projekte, mille kohaliku omavalitsuse omafinantseering on kogusummas suurem. Määruse § 13 Lõige 1 sätestab, et rahuldatakse kõik nõuetele vastavaks tunnistatud ja pingereas olevad taotlused kuni eelarvevahendite lõppemiseni. Lõige 2 sätestab, et kui lõike 1 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on rakendusüksusel õigus pidada järgneva pingereas oleva taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume vastavalt § 12 lõikes 12 sätestatule. Lõige 3 sätestab, et lõike 2 kohaste läbirääkimiste ebaõnnestumisel alustab rakendusüksus läbirääkimisi omakorda järgneva pingereas oleva taotlejaga. Jne. Lõige 4 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse kasutamise tingimusi. Lõige 5 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave ning lisaks järgmine informatsioon: 1) aruannete esitamise tähtajad ja tingimused; 2) toetuse tagasinõudmise alused; 3) toetusest teavitamise kord; 4) rajatava objekti asukoht; 5) rajatava jalgratta- ja jalgtee- või jalgrattateelõigu pikkus kilomeetrites; 6) muud vajalikud kõrvaltingimused. Lõige 6 sätestab, et kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Euroopa Komisjoni prioriteet on, et kulude lihtsustatud hüvitamisviise kasutataks üha rohkem ja seetõttu on kehtestatud summaline piirmäär, millest allapoole jäävate projektide puhul on kohustuslik toetus anda lihtsustatud kuluhüvitamisviiside alusel. ÜSM artikkel 53 lõike 2 kohaselt, kui ERF projekti kogukulud ei ületa 200 000 eurot, peab toetuse saajale makstav toetus olema välja arvestatud ühikuhindade, kindlasummaliste maksete või ühtsete määrade standardiseeritud astmiku alusel. Hinnang lihtsustatud kuluhüvitamisviiside kohustusliku kohaldumise kohta tuleb rakendusüksusel anda toetuse rahuldamise otsuse tegemise ajal. Kui lihtsustatud kuluhüvitamisviiside kasutamine on kohustuslik, siis tuleb neid rakendada projekti kõikidele abikõlblikele kuludele. Ühtse määra rakendamisel võib tegelike kulude alusel hüvitada vaid ühtse määra arvestamise aluseks olevaid kulusid. Lõige 7 sätestab, et kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise aluseks taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud § 9 lõike 1 punktis 25 nimetatud hinnapakkumuste keskmise hinnana. Lõige 8 sätestab, et kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud väljundnäitaja saavutusmäär kilomeetrites taotluses määratud sihtotstarbelise jalgrattataristu lõikudes. Lõige 9 sätestab, et lõikes 8 nimetatud tulemus loetakse saavutatuks ka juhul, kui on saavutatud 100 protsenti väljundnäitaja saavutusmäärast. Lõige 10 sätestab, et taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu osa. Lõige 11 sätestab, et taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejale teatavaks viivitamata e-toetuse kaudu. Määruse § 14 Lõiked 1 ja 2 sätestavad, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus, taotleja või partner ei vasta ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ning käesoleva määruse nõuetele, kui taotlus vastavalt käesoleva määruse § 12 lõikes 10 sätestatule sai negatiivse hinnangu või vahendite lõppemisel. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale teatavaks viivitamata e-toetuse kaudu. Määruse § 15 Lõige 1 sätestab, et taotluse võib rahuldada kõrvaltingimusega kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse seadmine võib olla vajalik näiteks investeeringuobjekti omandi- või kasutusõiguse dokumentide esitamiseks kui nimetatud dokumendid on taotlemisel puudu. Lõige 2 sätestab, et kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. See tähendab, et toetuse saaja teeb kõik projektiga seotud abikõlblikud kulud oma vahenditest kuni kõrvaltingimuse täitmiseni. Lõige 3 sätestab, et õigus toetuse maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui rakendusüksusel on teavet võimalik saada infosüsteemist või muust andmeallikast. Lõige 4 sätestab, et taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse kooskõlas § 14 lõigetega 2 ja 3 positiivse hinnangu saanud taotluse kohta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru läbiviimiseks ette nähtud eelarvevahendite lõppemise tõttu või kui taotletud toetuse summa või projekti tegevused ja kulud on projekti eesmärkide või indikaatorite seisukohast osaliselt põhjendatud. Määruse 5. peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Määruse § 16 Lõige 1 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Lõige 2 sätestab, et kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning vajadusel § 12 lõikes 4 sätestatud projektide valikukriteeriumidele vastavust, kaasates vajadusel hindamiskomisjoni. Lõige 3 sätestab tingimused, millal on rakendusüksusel õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Lõige 4 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. Lõige 5 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta ka tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjend atud. Nimetatud säte on varem praktikas osutunud vajalikuks projekti edukaks elluviimiseks ning finantskorrektsioonide vältimiseks. Lõige 6 sätestab tingimused, millal taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks. Lõige 7 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse muutmise, osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Lõige 8 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse muutmise, osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise otsus tehakse taotlejale teatavaks viivitamata e-toetuse kaudu. Määruse 6. peatükis sätestatakse toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Määruse § 17 Lõige 1 sätestab, et toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja ning partneri kohustustega. Lõige 2 sätestab toetuse saaja kohustused lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 nimetatule. Lõige 3 sätestab, et partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi, sealhulgas täitma teavitamisnõudeid ning on kohustatud tagama projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu, tagama ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmise viis aastat projektile lõppmakse tegemisest alates. Lõige 4 sätestab, et võimalusel tuleb riigihanke korraldamisel kasutada kriteeriume 40 , mis eelistavad keskkonnahoidu ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Asjakohased on järgmised keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid: 1) ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid värvide, lakkide ja teekattemärgistuse jaoks; 2) ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid teede projekteerimise, ehitamise ja hoolduse valdkonnas; 3) ELi keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid teevalgustuse ja fooride kohta. 40 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked Määruse § 18 Lõige 1 sätestab rakendusüksuse ülesanded lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatud ülesannetele. Lõige 2 sätestab rakendusüksuse õigused. Määruse 7. peatükis sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Määruse § 19 Lõige 1 sätestab, et toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril või rakendusüksuse nõudmisel tihedamini või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aegadel. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Lõikes 2 sätestatakse teave, mida tuleb toetuse saajal kajastada projekti vahe- ja lõpparuandes. Nõuded projekti panuse seiramisele „Eesti 2035“ sihtide ja horisontaalsete põhimõtete, sh ligipääsetavuse tagamise osas, tulenevad ühissätete määrusest. Järgnevalt on toodud järgmised raporteerimise erisused näitajate kaupa: • vahe- ja lõpparuandes on võimalik näitajate vaates raporteerida vaid määruse § 2 väljundnäitajaid; • § 2 tulemusnäitajate raporteerimise reeglid näevad kõik ette raporteerimist üks aasta pärast vastava taristu valmimist, seega neid näitajad saab ju raporteerida vaid järelaruandega; • „Eesti 2035“ näitajaid ning panust horisontaalsetesse põhimõtetesse ja ligipääsetavuse parandamisse tuleb analüüsida vähemalt lõpparuandega. Lõige 3 sätestab, et toetuse saaja esitab projekti järelaruande §-s 2 nimetatud tulemusnäitaja saavutamise kohta ühe aasta jooksul pärast projekti lõppu. Lõige 4 sätestab, et projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks rakendusüksus. Lõige 5 sätestab, et rakendusüksus kinnitab projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuse e-toetuste keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Määruse 8. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Määruse § 20 Lõige 1 sätestab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustel, kui projekti kogumaksumus on üle 200 000 euro. Lõige 2 sätestab, et kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, lähtutakse toetuse maksmisel ühendmääruse § 28 lõikest 2. Sellisel juhul makstakse taotluse rahuldamise otsuse alusel toetust kindlasummalise maksena. Toetuse saaja esitab siis maksetaotluse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega: 1) tööde üleandmise-vastuvõtmise akt; 2) kasutusluba või kasutusteatis; 3) teostusmõõdistuse dokumendid § 4 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuse korral; 4) projekti lõpparuanne. Lõige 3 sätestab, et toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. Lõige 4 sätestab, et rakendusüksus maksab toetuse välja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt e-toetuse kaudu esitatud maksetaotluse alusel pärast taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimuste täitmise kontrolli. Maksetaotlus peab sisaldama kokkulepitud tingimuste täitmist tõendavat teavet ja nõutud dokumente vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. Lõige 5 sätestab, et toetuse väljamakse tegemise eeldus ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel on, et taotluse rahuldamise otsuses ja toetuse andmise tingimustes toodud tingimuste täitmine on rakendusüksusele tõendatud. Lõige 6 sätestab toetuse väljamakse tegemise eeldused. Lõige 7 sätestab, et kui osa taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustest ei ole objektiivsete ja toetuse saajast sõltumata asjaolude tõttu täidetud, võib rakendusüksus jätta toetuse osaliselt välja maksmata. Kui osa taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustest ei ole täidetud muudel asjaoludel või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustest ei ole täidetud ühtki, jäetakse toetus välja maksmata. Lõige 8 sätestab, et toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Lõige 9 sätestab, et makse saamise aluseks nõutud dokumente ja tõendeid ei esitata tihedamini kui kord kvartalis. Määruse § 21 sätestab, et rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. Määruse 9. peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine ning vaide menetlemine. Määruse § 22 Lõige 1 sätestab, et finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse § 34–38 sätestatule. Lõige 2 sätestab, et kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist vastavalt ühendmääruse §-s 30 sätestatule. Määruse § 23 sätestab, et rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. 3. Määruse terminoloogia Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendite andmise ja kasutamisega seonduvat on Eesti õigusaktidega reguleeritud vastavalt programmperioodidele, s.o perioodide 2004–2006, 2007–2013 ja 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega. Terminid on nendes seadustes ja käesolevas määruses põhimõtteliselt samasisulised, mistõttu määruses kasutatud terminid ei ole enam võõrad. Määruses on seniseid termineid siiski mõnevõrra muudetud. Peamine muudatus võrreldes varasemate perioodide rakendamisega seisneb „struktuuritoetuse“ kasutamisest loobumises, selle asemel kasutatakse sõna „toetus“, mis katab ka muud Euroopa Liidu eelarve eesmärkide vahendid, mille kasutamist reguleerib ühissätete määrus. Tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 lõikest 2 ei tule Euroopa Liidu õiguses nimetatud termineid riigisiseselt uuesti määratleda. Määruses on viidatud ühissätete määrusele, kui termin tuleneb sellest määrusest. 4. Määruse vastavus ELi õigusele Kõnesoleva määruse aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev määrus on kooskõlas järgmiste (EL) määrustega: • ühissätete määrus; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu määruses nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades määruses ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Määruses on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 5. Määruse mõjud Määruse eelnõu mõjutab otseselt ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO 2 -neutraalsele majandusele“ eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Määrus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalselt ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Sotsiaalministeeriumiga konsulteerides jõuti järeldusele, et toetatavatel tegevustel on neutraalne mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsele kohtlemisele, kuid on eeldatav positiivne mõju ligipääsetavusele. Toetatavate tegevuste kavandamisel arvestatakse „Uue Euroopa Bauhausi“ väärtusi ning ligipääsetavuse/universaalse disaini põhimõtteid ja seatakse eesmärgiks lahenduste loomine, mis on kättesaadavad kõigile kasutajarühmadele ning arvestavad nende vajaduste ja ruumi eripäraga, võimendamata sealjuures elanike segregatsiooni. Määrus on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse andmise ja kasutamise korralduslikku poolt jalgrattaliikluse arendamisel Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas. Rakenduskava tulemuste saavutamisega aitab määrus eelkõige kaasa Eesti suuremate linnapiirkondade keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Määrus ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhtlemist. Määruses kehtestatakse meetmete rakendamisega seotud osapooled, nende kohustused ja vastutus, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesanded. Lisaks reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist, kirjeldatakse riigihangete teostamise, aruandluse esitamise, toetuse maksmise, tagasinõuete ja vaidemenetluse korda. Rakendamisega seotud asutuste (KLIMi ja RTK) ülesannete täitmisega seotud kulude katmiseks (nt toetuse andmise tingimuste ettevalmistamiseks, investeeringute kava koostamiseks, teavitamiseks, kontrollide läbiviimiseks, seireks, hindamiseks, väljamaksete tegemiseks jm) on ette nähtud tehnilise abi eelarve. Tegemist on mitmendat perioodi sarnaste põhimõtete ja rakendussüsteemi alusel antava toetusega, mistõttu on rakendamisega seotud asutustel olemas toimivad ja auditeeritud juhtimis- ja kontrollisüsteemid (tööprotseduuride asjakohasust kontrollib korraldusasutus) ning valdavalt ka vajalik personal. Kahe perioodi kattumisest tingitult võib esineda ajutist lisakoormust. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Perioodil 2021–2027 on KLIM elluviidavatesse transpordi valdkonna rakenduskava poliitikaeesmärkide 2 ja 3 raames võimalik saada ühtekuuluvuspoliitika fondidest ligikaudu 608,578 miljonit eurot, millest kõnesoleva määruse rakendamiseks kulub Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid 4 miljonit eurot, eeldatava toetuse määraga 70%. Toetuse saajate omafinantseering moodustab vähemalt 30% projektide abikõlblikust kogumaksumusest. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal endal katta. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Määruse eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Kultuuriministeeriumi, perioodi 2021–2027 seirekomisjoni, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Euroopa Komisjoniga. Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise/ mittearvestamise tabel tuuakse seletuskirja lisas. Kristen Michal Keit Kasemets Kliimaminister Kantsler  Seletuskirja lisa 1 „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist „Eesti 2035“ Ühissätete määruse artiklid 9 ja 73 siht Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise Ligipääsetavus vältimine) ja sooline võrdõiguslikkus Toetatavatel tegevustel puudub puutumus soolise Ligipääsetavuse tagamine on meetmes läbiv põhimõte. Rajatav taristu peab olema ligipääsetav võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kõikidele ühiskonna liikmetele kogu elukaare vältel. Taristu planeerimisel ja ehitamisel arvestatakse edendamisega. Toetusskeem ei sisalda paljude erinevate sihtrühmade vajadustega, (nt lapsed, väikelaste vanemad, eakad, erivajadusega või transporditaristu kasutajate liikumisteekondade ajutise vigastusega inimesed) ja tagatakse kõigile liikuvuspõhine võimalus iseseisvalt ühiskonnaelus analüüsi ja rajatavate teede trasside planeerimist. osalemiseks. Taristu objektide planeerimisel ja ehitamisel Määruse sätetes on viidatud, et ligipääsetavust tagavad miinimumstandardid õigusaktide järgimise „Kõigi rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid. Taristu kaudu: määruse § 4 lõike 2 järgi tuleb jalgratta- või jalgtee projekteerida ja ehitada kooskõlas vajadusi projekteeritakse ja ehitatakse selliselt, et see arvestaks ehitusseadustikuga ning järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste arvestav, kõigi ühiskonnaliikmete vajadustega terve elukaare erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele. Eeldatakse, et tiheasustusalal paiknev jalgratta - või jalgtee turvaline ja ulatuses. Vastavate põhimõtetega arvestamist vastab nõuetele, kui lisaks õigusaktidele on järgitud Eesti standardit EVS 843 (või samaväärset). kvaliteetne jälgitakse „Eesti 2035“ näitajaga „Ligipääsetavuse Vastava sätte seletuskirjas on viited täiendavatele juhendmaterjalidele, mis on taotlejale abiks nõuete elukeskkond“ näitaja“. Detailsem analüüs asub pealkirja täitmisel. „Ligipääsetavus“ all. Transporditaristu kavandamisel pööratakse läbivalt tähelepanu kvaliteetse ruumi ja kaasava disaini põhimõtetele (sh „Uue Euroopa Bauhausi“ põhiväärtustele 41 ), et avalik ruum ja teenused oleksid kõikidele inimestele olenemata vanusest ja füüsilistest eripäradest ligipääsetavad (sh teed ja tänavad, ühistranspordipeatused ja sõlmpunktid, [ühistranspordi] sõiduvahendid, teekonnad peatuseni). Soodustatakse uuenduslike tehnoloogiate kasutust ja looduslähedasi lahendusi, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna. Tänav, teeületuskohad, jalg- ja jalgrattateed on kõigile ligipääsetavad. 41 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XG1213(03)  Määruse raames toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikusse „Ligipääsetavuse näitaja“ ning panustavad kaudselt ka „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse“ (Taristu lahendused sobivad 8–80-aastastele). Regionaalne tasakaalustatus (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus) ja KOVide haldus- ja arendusvõimekus ning autonoomia Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest. Oluline on, et sellesse panustataks ka kohalikul tasandil. Viimase paarikümne aastaga on üle-eestiliselt toimunud üldise trendina autostumine, st autoga tööle või kooli liikumise osakaalult on autoga liikumine kasvanud (s.o säästvate liikumisviiside arvelt). Nt Tallinnas liikus 2000. aastal autoga tööle 35% inimestest, 2020. aastal aga 47%. Üle-eestiliselt liikus 2000. aastal tööle autoga 33% ja 2020. aastal 57% inimesi. Trend on veelgi problemaatilisem, mis puudutab linnalähipiirkonna elanik ke – sealt liikus tööle autoga 2020. aastal suisa 69% inimestest. Meetmega kavandatud investeeringute abil parandatakse linnapiirkondade jalgratta- ja jalgsiteekondade kvaliteeti, et soodustada jalgsi ja jalgrattaga liikumist ning vähendada autostumist. Meetme tulemuslikkuse hindamiseks on välja töötatud ka tulemusnäitajad, millega seiratakse mh säästvate liikumisviiside kasutamise osakaalu. Eesmärk toetab „Eesti 2035“ ning Transpordi ja Liikuvuse arengukava eesmärke kasvatada ühistranspordiga ja jalgsi n ing jalgrattaga liikujate osakaalu 55%-ni, linnades sh 60%-ni. Realistlikuks sihiks sh on jalgrattaga liikumise osakaalu kasv 5 –7% (2021. a 3,2%). Helsingis on vastav näitaja 11%. Varasemate toetusmeetmete (regionaalsed jalgrattateed) mõju on jäänud pigem tagasihoidlikuks, sest need olid suunatud liiga palju keskustest välja ning rahastus oli fragmenteeritud. Käesoleva meetmega on plaanis suunata rohkem vahendeid tiheasustusse – sinna, kus ühtepidi on suurim probleem, aga ka suurim saavutatav efekt. Meetmega on siiski silmas peetud ka regionaalset tasakaalustatust, planeerides eelarvet suurematele linna piirkondadele (v.a Narva, kuhu suunatakse taasterahastu vahendeid) vastavalt nende elanike arvule. Konkreetsed rahastusotsused tehakse sealjuures aga vastav alt projektide sisule (vt seletuskirjas sissejuhatus valiku põhjendusega ja § 12 valikukriteeriumidega). Kogu Eestil on probleeme ühissõiduki, jalgratta ja jala tööl käivate inimeste osakaalu vähenemisega, mille trend oleks vaja s aada kasvavaks. Autostumisest tingitud ummikud on suurim probleem linnades, eriti Tallinnas, Tartus ja Pärnus ja linnapiirkondades, kus autokasutus on suurim ning välisõhu saastatus kõrgeim. Seetõttu on toetusmeetmed kavandatud justnimelt nende linna piirkondade arendamiseks eesmärgiga edendada säästvate liikumisviiside mugavat ja turvalist kasutamist, aidates kaasa terviklike teekondade ning seeläbi vähendada autokasutust. Investeeringud aitavad suurendada jalgrattaga ja jalgsi liiklejate ohutust ning vähendada inimkahjudega liiklusõnnetuste arvu. Ohutu alternatiivi olemasolu autoliiklusele suurendab linnapiirkondade üleüldist elukeskkonna kvaliteeti ning elanike rahulolu oma elukeskkonnaga. Meetme eesmärgiks on suurendada kohalike omavalitsusüksuste motivatsiooni leida lahendus liiklusohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgsi ja jalgrattaga liikumist, ning tagada  teenuste, sh ühistranspordi, samuti töökohtade parem kättesaadavus jalgrattaga ja jalgsi liikujatele suuremates linnapiirkond ades. Toetusmeetme elluviimise tulemusel väheneb transpordisektori keskkonnamõju, samuti suureneb toetatud piirkonnas inimeste aktiivne liikumine. Hästi läbimõeldud liikumise teekonnad võimaldavad tõhusat ligipääsu tööturule ja avalikele teenustele, toetavad turismi ning aitavad kiirendada kaubaliiklust linnades. Määrus ei panusta KOVide haldus- ja arendusvõimekuse suurendamisse. Sekkumine on tasakaalustatud riigihalduse ministri 07. veebruari 2022. a määruse nr 5 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ tegevustega, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF). Selle meetme sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud kõnesolevas määruses nimetatud Tallinna, Tartu ja Pärnu linn apiirkonnad. Kliimaminister on 17. augusti 2023. a määrusega nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendami seks perioodil 2021–2027“ kinnitanud ka eraldi toetuse andmise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu keskuslinnale, mis pole käesoleva määrusega kaetud. Lisaks on rattateede arendamine Ida-Viru linnapiirkondades poliitikaeesmärgi nr 5 raames samuti rahastamiskõlblik. Panus „Eesti 2035“ mõõdikusse: „Ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ ning „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ (kuna loodava taristuga lähtutakse „Uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetest). Ühtlasi saab jooksvalt jälgida Transpordiameti kogutavaid liikuvusandmeid 42 ja hinnata meetmete tõhusust. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ja keskkonnahoid Määruse alusel rakendatav toetusmeede panustab otseselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele eelkõige läbi säästvate liikumisviiside kasutajate arvu suurendamise ja autostumise kasvu pidurdamise. Meetme raames toetatakse jalgrattateede ehitamist juurdepääsuna teenustele ja töökohtadele Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas. Meetmest kavandatud investeeringud aitavad kaasa CO 2 heidete vähendamisele, võimaldades teha igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga. Investeeringud suurendavad ohutust, vähendavad ruumilisi vahemaid, muudavad tööle ja kooli mineku lihtsama ks ning vähendavad pendelrännet ja sõidule kuluvat aega. Investeeringute toetus antakse tagastamatu abi vormis. Kooskõla ei kahjusta oluliselt põhimõttega ehk negatiivse tervikmõju vältimise põhimõtte järgimine rahastatavate projektide puhul on tagatud Ees tis kehtivate valdkonnaga seotud õigusaktide järgimise kaudu (nt keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, planeerimis seadus). Põhimõtte järgimata jätmise või osalise järgimise riske maandab ka rahastatavate investeeringute olemus – rahastatakse investeeringuid säästva transpordi arendamiseks. Panus „Eesti 2035“ mõõdikusse: kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides. 42 https://public.tableau.com/app/profile/ylle.valgma/viz/LiikuvusAasta_16342783762160/Liikuvuseindikaatorid  Seletuskirja lisa 2 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht Puuetega inimeste õiguste Põhiõiguste harta konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/ https://www.riigiteataja.ee/akt/20 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?le täiendav analüüs ja TXT&from=ET 4042012006 iaKehtiv täiendavad nõuded Põhiõigus Harta PIK Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste TATis te harta artikk artikke konventsiooni artiklid on kaetud muu hulgas jaotis Põhiküsimused el l Põhiküsimused põhiseaduse ja allpool loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse korral programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (ELi harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse ekspluateerimise, I jaotis – vägivalla ja PS §-s 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete on "Väärikus Inimväärikus 1 16 väärkohtlemise eest üks Eesti Vabariigi põhiseaduse alusprintsiipidest Kontroll/ " kinnitus, et nõuet (artiklid Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17. Igaühel on õigus elule. ei rikuta 1–5) Vabadus- ja PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja Õigus isikupuutumatusele 3 14 isikupuutumatus isikupuutumatusele.  Kaitse piinamise ja julma, Piinamise ning ebainimliku või ebainimliku või alandava inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise kohtlemise ja karistamise PS § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või keeld 4 15 eest väärikust alandavalt kohelda. PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, Kaitse ekspluateerimise, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, Orjapidamise ja vägivalla ja mida seaduse alusel ja korras peab tegema sunniviisilise töö keeld 5 16 väärkohtlemise eest süüdimõistetu. Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest II jaotis Õigus vabadusele ja Artikkel 17 – PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadus turvalisusele 6 16, 17 Isikupuutumatuse kaitse isikupuutumatusele. Kontroll/ ed” Era- ja perekonnaelu PS § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu kinnitus (artiklid austamine 7 22 Eraelu puutumatus puutumatusele. 6–19) 1. PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. 2. Isikuandmete kaitse seadus – Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011  PS § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua Kodu ja perekonna PS § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise perekond 9 23 austamine ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. PS § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma Mõtte-, südametunnistuse- arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi ja usuvabadus 10 sundida neid muutma. PS § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus PS § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, ning juurdepääs arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni Sõna- ja teabevabadus 11 21 informatsioonile sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja PS § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata ühinemisvabadus 12 rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. PS § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Kunsti ja Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus 13 ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus PS § 37. Igaühel on õigus haridusele. Kutsevabadus ja õigus PS § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida teha tööd 15 27 Töö ja tööhõive tegevusala, elukutset ja töökohta. PS § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega  PS § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, väljasaatmise või Liikumisvabadus ja PS § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist väljaandmise korral; 19 18 kodakondsus välja saata ega takistada Eestisse asumast. PS § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse Kontroll/ seisundi või muude asjaolude tõttu. kinnitus Võrdse kohtlemise seadus – III jaotis Võrdne tunnustamine https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?le „Võrdsus Võrdsus seaduse ees 20 12 seaduse ees iaKehtiv – ” ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, Analüüs esitatud (artiklid nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, seletuskirja lisa 1 20–26) Võrdsus ja vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. tabelis: „Eesti Võrdse 2035“ näitajad, Diskrimineerimiskeeld 21 5 mittediskrimineerimine kohtlemise põhimõte tähendab, et mis Kultuuriline, usuline ja diskrimineerimist ei toimu. iseloomustavad keeleline mitmekesisus 22 horisontaalsete Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste põhimõtete Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja edenemist võrdõiguslikkus 23 6 Puudega naised erivajadustega inimeste ligipääsetavuse korral  Lapse õigused 24 7 Puudega lapsed programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis. Eakate õigused 25 Artikkel 3 – Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: Artikkel 3 – (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, Üldpõhimõtted individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse Artikkel 4 – ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; Üldkohustused (b) mittediskrimineerimine ; Artikkel 8 – Teadlikkuse (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus suurendamine ühiskonnas; Artikkel 9 – (d) austus erinevuste vastu ning puudega inimeste Juurdepääsetavus tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja Artikkel 19 – Iseseisev elu inimkonna osana; ja kogukonda kaasamine (e) võrdsed võimalused; Artikkel 20 – Isiklik (f) juurdepääsetavus; liikumisvõime (g) meeste ja naiste võrdsus; Artikkel 30 – Osalemine (h) austus puudega laste arenevate võimete vastu kultuurielus, vabaaja-, ning austus puudega laste õiguse vastu säilitada Puudega inimeste puhke- ja oma identiteet. integreerimine 26 30 sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku IV jaotis seadus „Solidaar (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaKe Kontroll/ sus” Töötajate õigus olla htiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku kinnitus (artiklid ettevõttes informeeritud ja tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike 27–38) ära kuulatud 27 esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.  PS § 29. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste Kontroll/ Kollektiivläbirääkimiste ja ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida kinnitus kollektiivse tegutsemise seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise õigus 28 tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada PS § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Kontroll/ tööhõiveteenuseid 29 tegevusala, elukutset ja töökohta. kinnitus Kaitse põhjendamatu PS § 29. Töötingimused on riigi kontrolli all. Kontroll/ vallandamise korral 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. kinnitus Head ja õiglased PS § 29. Töötingimused on riigi kontrolli all. Kontroll/ töötingimused 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. kinnitus PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Kontroll/ Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad kinnitus vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema Keeld või tööinspektori luba. kasutada laste tööjõudu ja (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte- noorte töötajate kaitse tööl 32 %C3%B5igused-ja-kohustused)  PS § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Kontroll/ tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei kinnitus sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul Perekonna- ja tööelu 33 ja kodakondsuseta isikul. PS § 28. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kontroll/ Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse kinnitus hoolekannet. Sotsiaalkindlustus ja Küllaldane elatustase ja Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja sotsiaalabi 34 28 sotsiaalne kaitse kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Kontroll/ Tervishoid 35 25 Tervishoid PS § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. kinnitus Võimalus kasutada üldist Ohuolukorrad ja Kontroll/ majandushuvi pakkuvaid humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - kinnitus teenuseid 36 11 eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 DNSH ja kliimakindluse ning „Eesti 2035“ PS § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja raames RTK looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on konsultatsioon on keskkonnale tekitanud. läbitud. Nõuded toetuse Keskkonnakaitse 37 taotlejale / saajale  on kirjeldatud määruses ja analüüs esitatud seletuskirja lisa 1 tabelis. Tarbijakaitseseadus - Kontroll/ Tarbijakaitse 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS kinnitus Õigus hääletada ja Kontroll/ kandideerida Euroopa Osalemine poliitilises ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kinnitus Parlamendi valimistel 39 29 avalikus elus https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas V jaotis hääleõiguslike kodanike kaudu: „Kodanik Õigus hääletada ja 1) Riigikogu valimisega; Kontroll/ e kandideerida kohalikel 2) rahvahääletusega. kinnitus õigused” valimistel kohalikel Osalemine poliitilises ja PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on (artiklid valimistel 40 29 avalikus elus saanud kaheksateist aastat vanaks. 39–46) HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid Kontroll/ kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kinnitus Osalemine poliitilises ja kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette Õigus heale haldusele 41 29 avalikus elus nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.  PS § 44. Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes Kontroll/ ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides kinnitus hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1: igaühel on Sõna ja arvamusvabadus õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda Õigus ning juurdepääs haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate tutvuda dokumentidega 42 21 informatsioonile dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa Juurdepääs Kontroll/ ombudsmani poole 43 12 õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv kinnitus PS § 46. Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike Kontroll/ Juurdepääs omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. kinnitus Õigus esitada petitsioone 44 12 õigusemõistmisele Vastamise korra sätestab seadus. Liikumis- ja elukoha PS § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, Kontroll/ valiku vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. kinnitus Kontroll/ Diplomaatilisele ja Juurdepääs PS § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. kinnitus konsulaarkaitsele 46 13 õigusemõistmisele Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.  PS § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kontroll/ PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja kinnitus isikupuutumatusele. Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja PS § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi õiglasele kohtulikule Juurdepääs olevana enne, kui tema kohta on jõustunud arutamisele 47 13 õigusemõistmisele süüdimõistev kohtuotsus. PS § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi VI jaotis Kontroll/ Süütuse presumptsioon ja Juurdepääs olevana enne, kui tema kohta on jõustunud „Õigusem kinnitus kaitseõigus 48 13 õigusemõistmisele süüdimõistev kohtuotsus. õistmine” (artiklid PS § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes 47–50) põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult Kontroll/ kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad kinnitus olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja PS § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi proportsionaalsuse Juurdepääs olevana enne, kui tema kohta on jõustunud põhimõte 49 13 õigusemõistmisele süüdimõistev kohtuotsus. Mitmekordse kohtumõistmise ja PS § 23. Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda Kontroll/ karistamise Juurdepääs ega karistada teo eest, milles teda vastavalt kinnitus keeld 50 13 õigusemõistmisele seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.  Seletuskirja lisa 3 Kasutajate arvestamise metoodika Rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO 2 -neutraalsele majandusele“ meetme nr 21.2.5.1 „Transpordi konkurentsivõime“ § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk edendada säästvaid liikumisviise läbi mugavate ja turvaliste terviklike jalgrattateede põhivõrkudes seni puuduolevate, kuid oluliste lülide ehitamisega, sealhulgas jalgrattateede või jalg- ja jalgrattateede rajamisega ühistranspordipeatuste või -sõlmpunktide juurde ning jalgrattarattaparkimisvõimaluste parandamisega Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas. Meede toetab ka strateegia „Eesti 2035“ transpordiga seotud eesmärkide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajatega: 1) ühissõidukiga, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO 2 ekvivalenttonnides; 3) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus; 4) ligipääsetavuse näitaja. Tulenevalt meetme eesmärgist peab projekti üldiseks eesmärgiks olema ka suurendada ühissõiduki, jalgrattaga ja jalgsi liikujate osakaalu. Projekti raames peab leidma lahenduse teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgrattaga liikumist, et tagada teenustele parem ligipääs. Tulenevalt eesmärgist on kasutajaks füüsiline isik, kes reaalselt rajatud jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed igapäevaselt kasutaks enda igapäevaeluliste tegevuste täitmiseks. Kuna eesmärgiks ei ole üleüldine liiklusohutuse suurendamine (kuid siin võiks olenevalt projektist vajadusel paraneda ka liiklusohutus) või sportimisvõimaluste parandamine, siis sõltub potentsiaalsete kasutajate arv projekti otsesest eesmärgist. Tulenevalt programmi eesmärgist ei arvestata eraldi teenuste kasutajate hulka: - üldiselt kõiki piirkonna elanikke (nt kogu valla või linna elanike), - turiste, kes ei liigu konkreetsete teenuste vahel, - võistlustel ja üritustel osalejaid, - sportlasi ja tervisesportlasi (nt rulluisuajad, rullsuustajad jms), - ja teisi, kes kasutavad jalg- ja jalgrattateed või jalgrattateed muuks kui teenusteni ja töökohtadeni jõudmiseks. Kuna kõik jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee vahetus läheduses elavad või selle lähedal teenuseid kasutavad inimesed ei liikle jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga, siis ei ole kasutajateks kõik elanikud ja teenuste kasutajad, vaid 27% nendest. Osakaalu arvestamisel on arvesse võetud Statistikaameti aruannet TT23 ja Eesti õpilaste kasvu seire 2018/19. õppeaasta uuringu raportit. Projekti potentsiaalsed kasusaajad arvestatakse järgmise valemi järgi: Elanike arv = elanike arv 1 kilomeetri kaugusel jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee igast punktist (https://storymaps.arcgis.com/stories/0c3f940a39454a5396432d666e79006e) Juhendi, kuidas elaniku arvu kaardirakenduselt lugeda saab, on siin: elanike arvu lugemise juhend kaardirakenduselt.docx Teenuste kasutajate arv = jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee igast punktist 1 kilomeetri kaugusel asuvate teenuste kasutajate ja tööl käijate ööpäevane arv (elanike arv + teenuste kasutajate arv)*0,27 = potentsiaalsete kasutajate arv (vastus ümardatakse täisarvuni). Näide: (elanike arv 1100 + teenuste kasutajate arv 150) 0,27 = projekti ööpäevane kasutajate arv 338 inimest ning aastane 338*356 = 120 328. Ühe kuu kasutajate arv on vastavalt 338*30 = 10 140. Kui teenus ei ole kättesaadav aastaringselt (nt rannakohvik), siis ööpäevane kasutajate arv korrutatakse selle arvuga, kui paljudel päevadel on teenus kätte saadav. Potentsiaalsete teenuste kasutajate arvud arvestatakse iga teenuse või töökoha/tööandja puhul eraldi. Siia on toodud välja mõned näited: • Koolimajast kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajateks on ainult selle kooli õpilased, õpetajad ja muu kooli personal. Lapsevanemaid siin kasutajate hulka ei arvestata. • Lasteaiast kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajateks on lasteaia personal ning lapsed ja üks vanem/eestkostja iga lapse kohta. Lasteaia puhul arvestame kasutajana ka ühte lapsevanemat iga lapse kohta, kuna üldjuhul ei käia kasteaialapsed üksi. • Asutustest/töökohtadest (nt tootmishooned, tehased, büroohooned jms) kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajateks on ainult nende konkreetsete asutuste töötajaid, mille 500m lähedusse jalgratta- ja jalgtee rajatakse. Kui asutuses käiakse tööl vahetustega, siis arvestatakse ööpäeva jooksul vahetusetes käivate töötajate arvu. • Sotsiaalkeskustest (nt vanurite, puuetega inimeste päevakeskused) kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajateks on keskuse töötajad ja kliendid (va füüsiliste puuetega inimeste keskused, kus kliendid tuuakse kohale kas era- või ühise transpordiga). Sõltuvalt keskustest läheb arvesse ka päevane keskuse külastajate arv (huvikeskuse sarnane) või regulaarselt külastavate klientide arv (nt päevakeskuse puhul). • Hooldekodust kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajateks on keskuse töötajad ja elanike külastajate keskmine päevane arv. • Ühiselamust (sh lastekodust ja eakate pansionaadist) kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajateks on töötajad ja elanikud juhul kui nende liiklumine teenusteni on vaba. • Tervisekeskustest (nt perearstikeskus, hambaravikabinet jne) kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajateks on samuti keskuse töötajad ja kliendid. Arvesse läheb päeva keskmine klientide arv, mitte näiteks kogu perearstikeskuse nimistus olevate patsientide arv. • Huvikeskusest (sh noortekeskusest) kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajateks on samuti keskuse töötajad ja külastajad/huviringides/treeningutel osalejad. Arvesse läheb külastajate päevane arv. Arvesse ei võeta kogu vanusegruppi, kellele teenust pakutakse ega ka üksikutel üritustel osalejate arvu või võistlustel osalejate arvu. • Kultuurikeskusest (sh rahvamajast, spordikeskusest) kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajateks on igapäevased töötajad ning keskust regulaarselt külastavad inimesed (ringides osalejad jms). Arvesse läheb külastajate päevane arv. Siin ei arvestata kasutajate hulka kõik piirkonna elanike, kes aegajalt osalevad mõnel üritusel. • Raamatukogust kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajateks on igapäevased töötajad ning keskust regulaarselt külastavad inimesed (ringides osalejad jms). Arvesse läheb külastajate päevane arv. Siia alla ei arvestata kõiki raamatukogu nimekirjas olevaid külastajaid. • Kaupluse (-te) (sh toitlustusasutusest) kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajateks on töötajad ja kliendid. Arvesse läheb klientide keskmine arv päevas. Kuna üldjuhul kauplused külastavaid kliente ei loenda, siis arvestatakse ostu sooritanud klientide arvu. • Muudest teenuskeskustest (nt iluteenuse, postkontor, ametiasutused) kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajateks on samuti keskuse töötajad ja kliendid, kusjuures klientide arv on reaalne päevane külastuste arv. • Ühistranspordipeatusest kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajate arv on konkreetsest peatusest ühistranspordi kasutajate päevane arv. • Külastusobjektidest (sh muuseumid, majutusasutused jms) kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajate arv on töötajad ja külastajad. • Vabaõhuobjektidest (nt mänguväljakud, park, mänguväljak, ranna- ja suplusala jm vabaõhuobjekt, mis pole aiaga piiratud) kuni 1 km kaugusele rajatava jalg- ja jalgrattatee või jalgrattatee kasutajateks on elanikud ning neid eraldi teenuste kasutajatena ei arvestata. NB! ✓ Ööpäevane kasutajate arv on soovitatav arvestada kas nädala või kuus kasutajate arvu pealt. ✓ Hooajaliste teenuste kasutajaid peab arvestama nii madal- kui ka kõrghooaja keskmisena. ✓ Väikeste üheliigiliste teenuste (väikeärid) kohta ei pea välja kirjutama kõiki ärisid eraldi, vaid võid kajastada koondina töötajate ja külastajate arvu. ✓ Kui metoodika ei kajasta mõnda teenust, siis tuleb aluseks võtta sarnase iseloomuga teenus. ✓ Kõiki prognoose peab põhjendama ja selgitama.