Vastus

Mart Võrklaev Teie 10.11.2023 nr 1.1-10.1/6816-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 23.11.2023 nr 1-12/1603-2 Arvamus avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimuste ja korra kohta Austatud rahandusminister Kultuuriministeerium tutvus rahandusministri määruse „Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“1 eelnõu ja seletuskirjaga. Esitame nende kohta järgmised märkused. 1. Määruse § 9 lg 4 p 1 järgi peab energiaaudit sisaldama hoone köetava pinna ruutmeetrite arvu ehitisregistri või kultuurimälestiste registri andmetel. Seda sätet ei saa rakendada, sest kultuurimälestiste registris ei ole hoonete pindalasid antud. Seega tuleb sätte teine pool eemaldada. Palume sama teha ka lisa 1 p-s 4.1. 2. Eelnõu lk 17 eelviimasest punktist tuleks eemaldada lauseosa „muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud“ ja kasutada läbivalt terminit „kultuuriväärtuslik hoone“. 3. Muuta tuleks hindamiskomisjoni p 13.1, lähtudes seletuskirjas varem kokku lepitust – hoone kultuurilist, arhitektuurilist, ajaloolist väärtust ja algupäraselt säilinud tarindite ulatust hindab vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille koosseisu tuleb kaasata vähemalt üks Muinsuskaitseameti pädev ametnik. Praegune sõnastus vaid soovitab Muinsuskaitseameti pädeva ametniku hindamisse kaasamist. 4. Eelnõu § 6 – tulenevalt ehitushindade kallinemisest ja kultuuriväärtuslike hoonete keskmise hoone pinna suurusest (kultuuriväärtuslikud hooned võivad olla võrdlemisi väikese pindalaga), teeme ettepaneku tõsta toetuse maksimaalne suurus 1000 eurot köetava kasuliku üldpõrandapinna ühe ruutmeetri kohta. 5. Eelnõu § 7 lg 1 järgi on toetuse taotleja hoone või hoonestusõiguse omanikuks olev kohaliku omavalitsuse üksus, temast sõltuv üksus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 p 9 tähenduses, kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi ametiasutus või hallatav asutus, riigi äriühing või riigi asutatud sihtasutus. Eelnõu § 2 lg 2 järgi menetleb toetuse taotlusi, teeb toetatavatele projektidele väljamakseid ja projektide üle järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). Eelnõu § 13 1 Eelnõu toimiku number: 23-1463: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3505c28c-7510-4794-b9c1- 4b35d11b3654 Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 lg 3 järgi otsustab RTK ka taotluse rahuldada või rahuldamata jätta. Eelnõu § 24 järgi võib RTK otsuse või toimingu peale esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab RTK. Seega tehakse taotlusvoor haldusmenetluse seaduse alusel ja sellest lähtudes, sh andes taotlejatele kõik haldusvälisele isikule omased ja nende õiguskaitseks vajalikud menetlusõigused; seda kuni vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseni välja. Leiame, et sellist lahendust ei ole õige kohaldada juhul, kui taotleja on riigi ametiasutus või hallatav asutus. Nii RTK taotlusvooru elluviijana kui ka riigi ametiasutus või hallatav asutus on ühe ja sama avaliku halduse kandja erinevad organid. Sellises olukorras ei ole olemas haldusõigussuhtele omaseid pooli, kellest üks on halduses otsustaja ja teine haldusväline isik. Sisuliselt taotleb samas eelarvestamise süsteemis asuv riigi keskvõimu esindaja teiselt rahalisi vahendeid ning mittesaamisel viib vaidluse halduskohtusse. Halduskohus ei ole mõeldud ühe halduse kandja siseste vaidluste lahendamiseks (nt määruse § 22 toetuse tagasinõudmise või vähendamise vaidlused), riigi keskvõimu sisesed vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse järgi. Pealegi ei ole riigiasutusel ega hallataval asutusel haldusvälise isikuga võrreldavaid põhiõiguseid ja vabadusi ega ka menetlusõigusi, mis võivad osaliselt olemas olla nendel avaliku halduse asutustel ja isikutel, kes ei asu otsustajaga sama haldusekandja sees (ülejäänud § 3 lg 2 p-s 2 nimetatud). Teeme ettepaneku muuta määrust ja luua n-ö taotlevate riigi ametiasutuse ja hallatava asutuse jaoks ülejäänutega võrreldes põhimõtteliselt lihtsam haldusmenetlusvabam korraldus, samuti välistada nende puhul vaidemenetlus ja halduskohtumenetlus. Lahendusena võib määruses olla norm, milles on loeteluna kirjas need haldusvälise isiku õiguskaitseks vajalikud normid, mis riigi ametiasutusele ja hallatavale asutusele ei kohaldu. 6. Eelnõu § 16 lg 1 p 1 – teeme ettepaneku lisada sättesse, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on teadvalt esitatud valeandmeid. Kohtupraktikas on olnud juhtumeid, mil valeandmeteks on loetud ka arvutusvead või eksimused, mida taotleja tegelikult ei soovinud. Kui õigusakt kehtestab imperatiivselt, et sellisel juhul jäetakse (st tuleb jätta) taotlus rahuldamata, ei saa haldusorgan jätta negatiivset otsust tegemata ka siis, kui ta ise tegelikult mõistab, et vigu ei tehtud teadlikult. Praeguse taotlusvooru puhul ei taotleta toetust n-ö iseenda huviks ja heaoluks, vaid avalikus huvis oleva kultuuripärandi kaitseks. Seetõttu võib § 16 lg 1 p 1 kahjustada taotlusvooru peaeesmärgi saavutamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Helen Kranich 628 2231, [email protected] Reesi Sild 628 2381, [email protected] Kärt Kallion 628 2248, [email protected]