Taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodika kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 16.10.2023 nr 216 Taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodika kinnitamine Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 5 ning kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 5 „Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõike 21 alusel: 1) Kinnitan taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodika (lisatud). 2) Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170 kinnitatud taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodika. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 216 Lisa Taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodika 1. KOMISJONI TÖÖKORD JA TAOTLUSTE HINDAMINE 1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon (edaspidi komisjon) punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite ja osakaalude alusel ning lähtudes käesolevast komisjoni töökorrast. Taotlusvoorus ei kohaldata kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse menetlemise korda“. 1.2. 1. Komisjon on kuni 7-liikmeline ning moodustatakse laiapinnaliselt valdkonna ekspertidest ja Kultuuriministeeriumi esindaja(te)st. 1.3. Komisjoni liikmed nimetatakse maksimaalselt kolmeks järjestikuseks aastaks. 1.4. Komisjoni liikme määramise ettepaneku esitab ministrile kantsler kunstide osakonna ettepanekul. 1.5. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka e-koosolekuna. Koosoleku kutsub kokku ja seda juhib komisjoni esimees. 1.6. Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest (sh komisjoni esimees või tema asendaja). 1.7. Komisjoni liikmed kinnitavad enne hindamist oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest, allkirjastades vastava deklaratsiooni. Seotuse olemasolu fikseeritakse ning komisjoni liige taandab end otsustusprotsessist sh ei hinda taotlust ning lahkub ruumist, kui arutatakse temaga seotud taotlust. 1.8. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui taotlejalt hindamise käigus täiendavalt küsitud lisateave, samuti muud komisjoni liikmetele ning kaasatud ekspertidele teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud. 1.9. Komisjoni hindab taotlusi punktiskaalal täisarvudes (1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne, mille kirjeldus vastab kõige enam taotluses nimetatud asjaoludele. Hindeid „1“, „3“ ja „5“ tuleb põhjendada. 1.10. Hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.11. Taotluse koondhinne moodustub punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. 1.12. Taotluste hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit, kus igale hindamiskriteeriumile on seatud suhteline osakaal (punktid 15-40), maksimaalselt on võimalik ühel taotlusel saada kokku 100 punkti. 1.13. Maksimaalse väärtuspunktide arvu saanud taotlusele omistatakse vastavalt hindamiskriteeriumile maksimumpunktid. Teised taotlused saavad punkte proportsionaalselt vähem. 1.14. Suhteline osakaal arvutatakse järgmise valemiga: „hindamiskriteeriumi maksimaalne punktide arv x hindajate hinne ja/või hindajate aritmeetiline keskmine / kõige kõrgem võimalik hinne taotluses“. 1.15. Aritmeetiliselt liidetakse kõikide hindamiskriteeriumite alusel saadavad punktid. Taotluse rahastamise kaalutlemiseks peab taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100st. 1.16. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5 või on hindamiskriteeriumeid 1 ja 3 hinnatud hindega 1. 1.17. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse väärtuspunktide alusel pingeritta. Juhul, kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse taotlusi, mis said hindamiskriteeriumite 1 ja 3 eest kokku kõrgema hinde.  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 216 1.18. Kultuuriminister teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlusvooru määruse alusel ja lähtudes komisjoni tehtud ettepanekutest. 1.19. Pingereas olevate taotluse osas kaalutakse rahastamist järgmiselt: a) kui taotlus on saanud väärtuspunkte 95,00 ja enam, rahastatakse taotlust 76% kuni 100% ulatuses; b) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 80,00 kuni 94,99 rahastatakse taotlus 51% kuni 75% ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest; c) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 65,00 kuni 79,99 rahastatakse taotlus kuni 50% ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest; 1.20. Alla 65 punkti saanud taotlus ja/või juhul kui taotlusvooru vahendid on eelmiste taotlustega lõppenud, teeb kultuuriminister taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 1.21. Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse toetuste menetlemise keskkonnas. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll edastatakse toetuste menetlemise keskkonna kaudu kõigile komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest. 1.22. Koosoleku protokolli märgitakse järgmised andmed: 1.22.1. koosoleku toimumise aeg ja koht; 1.22.2. koosolekul osalenud isikute nimed; 1.22.3. koosoleku juhataja ja protokollija nimed ja allkirjad; 1.22.4. komisjoni ettepanekud, koondhinded ja põhjendused; 1.22.5. eriarvamused nende olemasolul. 1.23. teave komisjoni liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolul viide konkreetsele taotlejale ja taotlusele; 1.23.1. e-koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete e-kirjad. 1.24. Komisjoni teenindab ministeeriumi kunstide osakond. 1.25. Komisjoni koosolekul osaleb ministeeriumi töötaja, kes nõustab komisjoni finantsküsimustes. 1.26. Komisjoni liikmete tasustamine sätestatakse kantsleri käskkirjaga. 2. HINDAMISKKRITEERIUMID JA NENDE KIRJELDUSED, SKAALAD, OSAKAALUD 2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes): 1 – nõrk; 3 - rahuldav; 5 - väga hea. 2.2. Hindamiskriteeriumid ja osakaalud on lähtudes kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 5 „Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõikest 2 järgmised: 1. Projekti mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele – osakaal 40% Hinnang antakse vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele ja projekti eesmärkidele, hinnates sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust. Hinnatakse projekti põhjendatust ja mõjukust eesti rahvuskultuuri seisukohalt, selle ühiskondlikku tähendust ja tulevikku suunatud mõõdet. Hinnang lähtub uue heliloomingu puhul helilooja senise tegevuse mõjukusest ja haardest ning taotleja kogemusest ja kvaliteedist projekti elluviimisel, et uue heliteose väärtused tuleksid esile. Käsikirja puhul hinnatakse püstitatud teema või käsitletava persooni olulisust Eesti kultuuriloos, selle teose haaret ja mõju tänapäeval ning tuleviku kultuuriloo perspektiivis. Noodimaterjali puhul hinnatakse heliteose esituspotentsiaali ja kirjastaja aktiivsust eesti heliloojate teoste levitamisel.  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 216 Hinnatakse helilooja, esitaja ja korraldaja professionaalset taset nii valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana, mida kinnitavad komisjoni liikmetena valdkonna eksperdid endi kogemuste, teadmiste ja pädevuse alusel, lähtudes loovisikute ja loominguliste kollektiivide senisest professionaalsest tegevusest. Samuti hinnatakse uue repertuaari vajadust konkreetsetele instrumentidele, tüüpkooslustele või -sündmustele. Olulise aspektina hinnatakse uue heliteose perspektiivi jõuda kollektiivide kavadesse ja muusikasündmuste korraldajate huvivälja siseriiklikult ja rahvusvaheliselt. Muusikaalase väljaande puhul hinnatakse teose sisu olulisust eesti muusikaloo ja muusikahariduse seisukohast, teostuse sisulist lahendust, sihtgrupi selgust ja hulka, projekti teostajate professionaalsust ja usaldusväärsust Heliteose puhul hinnatakse projekti kunstilist kõrgetasemelisust, millega on seotud olulised siseriiklikud või rahvusvahelised partnerid. Lisaks hinnatakse nii uue heliteose kui ka muusikaalase väljaande puhul projekti aktuaalsust lähtuvalt kultuurielus tervikuna ja muusikavaldkonnas toimuvatest rahvuskultuuriliselt olulistest arengutest ja sündmustest (juubel, festival, temaatiline eriprogramm jm). Ajakriitilisuse mõõde hõlmab ka konkreetse projekti objekti seisukorda, nt halvas füüsilises olukorras kultuurilooliselt oluline käsikiri, mis vajab kohest restaureerimist ja digitaliseerimist. Hindamisel arvestatakse järgmist:  kas ja kuivõrd taotleja panustab taotlusvooru eesmärki ehk sisuline vastavus taotlusvooru eesmärgile?  kas taotleja poolt kavandatud uue heliteose või käsikirja mõju on eesti rahvuskultuuri ja muusikaelu jaoks kõrge, keskmine või madal?  kas projekti valdkondlik mõju on kõrge, keskmine või madal? Hinnete kirjeldus: 5 Taotluses olev info ja faktid on selged, sisu vastab täielikult eesmärgile. Vastab täielikult määruses toodud tingimustele, tulemused on saavutatavad. Heliloomingu puhul: Eesti heliloojaid ja heliloomingut on heal tasemel väärtustatud ning eesti muusikaelu on rikastunud hea uue heliloominguga ja/või on talletatud olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid tekste. Muusikaalaste väljaannete puhul: Käsikirjas püstitatud teema või käsitletav persoon on oluline Eesti kultuuriloos, teosel on haaret ja mõju nii tänapäeval kui ka tuleviku kultuuriloo perspektiivis; noodimaterjal - heliteosel on esituspotentsiaal. Valdkondlik mõju on kõrge; professionaalne tase on kõrge. Saavutatud on head kokkulepped ning nende mõju on kõrge; heliteos salvestatakse ning olemas on tele- ja raadioülekande võimalus hea levikuga kanalites. 3 Taotluses olev info ja faktid on rahuldaval viisil lahti kirjutatud, sisu vastab osaliselt eesmärgile; esineb vajakajäämisi määruse tingimuste täitmisega, tulemused on osaliselt saavutatavad. Heliloomingu puhul:  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 216 Eesti heliloojaid ja heliloomingut on keskmiselt väärtustatud ning eesti muusikaelu on rikastunud keskmisel tasemel uue heliloominguga ja/või on talletatud keskmiselt olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid tekste eesti rahvuskultuuri seisukohalt. Muusikaalaste väljaannete puhul: Käsikirjas püstitatud teema või käsitletav persoon on keskmiselt oluline Eesti kultuuriloos, teosel on tõenäosusega haaret ja mõju nii tänapäeval kuid tõenäoliselt vähene mõju tuleviku kultuuriloo perspektiivis; noodimaterjal - heliteosel on keskmine esituspotentsiaali. Valdkondlik mõju on keskmine; professionaalne tase on keskmine. Kokkulepped on, kuid nende mõju on keskmine; heliteos salvestatakse, aga puudub tele- ja raadioülekande võimalus ja/või toimub see vähese tähtsusega kanalites. 1 Taotluses olev info ja faktid ei ole selged, sisu ei vasta eesmärgile; ei ole piisavalt põhjalikult, läbimõeldult lahti kirjutatud ega vasta kõigile esitatud küsimustele sh määruses välja toodud tingimustele, tulemuste saavutamine ei ole realistlik. Heliloomingu puhul: Eesti heliloojaid ja heliloomingut ei ole piisavalt väärtustatud ning eesti muusikaelu ei ole rikastunud uue heliloomingu kaudu ja/või ei ole talletatud olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid tekste eesti rahvuskultuuri seisukohalt. Muusikaalaste väljaannete puhul: Käsikirjas püstitatud teema või käsitletav persoon ei ole oluline Eesti kultuuriloos, teosel ei ole haaret ja mõju nii tänapäeval kui ka tuleviku kultuuriloo perspektiivis; noodimaterjal - heliteosel ei ole suurt esituspotentsiaali. Valdkondlik mõju on alla keskmise; professionaalne tase on alla keskmise. Kokkuleppeid ei ole või on nende mõju alla keskmise; heliteost ei salvestata ning puudub tele- ja raadioülekande võimalus. 2. Taotleja meeskonna suutlikkus – osakaal 15% Hinnatakse projekti läbiviijate professionaalsust, mis väljendub taotleja eelnevas kogemuses sarnaste projektide korraldajana; haldusvõimekust, mis väljendub korraldaja pikaajalises korrektses finantskäitumises, samuti meeskonna komplekteerimise ja juhtimise võimekust. Tugistruktuuri olemasolu puhul hinnatakse taotluses kirjeldatud meeskonna võimekust ning eritüübiliste ressursside olemasolu projekti oskuslikul läbiviimisel. Hinnatakse erinevaid ressursse, nt rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs kliendibaasidele, ühistegevus, vabatahtliku töö panus jne, pakkuvate koostööpartnerite olemasolu ning projekti läbiviijaga kokku lepitud panust, partnerite professionaalsust, usaldusväärsust ja mõjukust oma valdkonnas. Professionaalsete partnerite olemasolu tugevdab projekti ja tagab erinevates aspektides oskusliku tulemuse. Partnerite panus võib olla nii rahaline kui mitterahaline. Antud määruse kontekstis ei loeta koostööpartneriks riiklike või kohalike omavalitsuste asutusi, kellelt taotletakse toetust. Hindamisel arvestatakse järgmist:  milline on taotleja meeskonna erialane kogemus ja kompetents?  kas ja milline on taotleja meeskonna juhtimisalane kogemus ja kompetents?  kas taotlejal on koostööpartnerid ja milline, kui suur on nende panus?  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 216 Hinnatakse valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana; võetakse arvesse projekti või taotleja seniste sarnase suunitlusega tegevustega seotud varasemad siseriiklikud ja rahvusvahelised tunnustused Hinnete kirjeldus: 5 Olemas pikaajaline projektide elluviimise kogemus; varasemad projektid olid edukad, pikaajaline finantskäitumine jm juhtimine on korrektne; meeskond vastab täielikult toetuse andja ootustele. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid on piisavalt sh on olemas olulised siseriiklikud ja rahvusvahelised partnerid, kollektiivi ja kontserdikorraldajaga kokkulepitud panus on paigas ja vastab täielikult toetuse andja ootustele; partnerid on professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas. 3 Teostajal on vähene eelnev kogemus; eelnevad projektid olid elluviidud, kuid pikaajalises finantskäitumises jm esineb vajakajäämisi; meeskonna võimekus on üle keskmise. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid on keskmiselt; kollektiivi ja kontserdikorraldajaga kokkulepitud panus on olemas, kuid ei vasta täielikult toetuse andja ootustele; partnerid on keskmiselt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas. 1 Teostajatel puudub eelnev piisav kogemuses sarnaste projektide korraldajana ja/või oli eelnevate projektide elluviimises puudusi nii finantskäitumises kui üldise haldusvõimekuse tagamises; meeskonna võimekus on rahuldav. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid ei ole ja/või on vähesed; kollektiivi ja kontserdikorraldajaga kokkulepitud panust ei ole võimalik hinnata ja/või on madal; partnerid ei ole piisavalt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas. 3. Projekti ettevalmistus ja läbimõeldus – osakaal 30% Hinnatakse kokkuleppeid, mida taotleja on saavutanud uue heliteose edasiseks esitamiseks erinevatel sündmustel või teosena mõne regulaarselt tegutseva kollektiivi või mitme kollektiivi püsirepertuaaris siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Projektile lisab kaalu uue heliteose salvestuse või tele- ja raadioülekande võimalus. Hinnatakse teavitustegevuste professionaalsust ja läbimõeldust teavituskanalite, teavitusmeetodite, sihtrühmade ja ajastuse aspektis. Teavitustegevused hõlmavad lisaks turundus- ja kommunikatsioonitegevustele projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud erinevate tegevustega seotud kunstiliste või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks. Teavitustegevusi ja vastavat plaani arvestatakse taotluste hindamisel oluliseks informatsiooniks, sest nende kaudu teavitatakse valdkonda ja ühiskonda avalikest tegevustest, valdkonna olulistest arengutest, uuendustest, tähelepanu väärivatest loovisikutest ja kollektiividest. Teavitustegevuste plaan võib olla esitatud enda valitud formaadis, kuid peab sisaldama eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite loetelu ning koostööpartnereid omavahelistes seostes. Hinnatakse taotluse kvaliteeti, mille puhul on olulisteks aspektideks taotluses esitatud informatsiooni ja faktide selgus ning keskendumine infole, mis on seotud konkreetse projekti elluviimisega ja oodatavate tulemustega. Oluline on, et taotleja on vastanud kõigile taotluses esitatud küsimustele ja määruses välja toodud tingimustele. Info selguse huvides võib info edastamiseks kasutada lisafaili, mille saab taotlusele lisada. Hindamisel arvestatakse järgmist:  kas heliteose võimalikud plaanitavad esitused lisaks esiettekandele ning võimekus jõuda kollektiivi püsirepertuaari on kõrge, keskmine või madal?  Kinnitatud kultuuriministri 16.10.2023 käskkirjaga nr 216  kas teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani läbimõeldus ning tegevuste omavaheline koosmõju on kõrge, keskmine või madal?  kas projekti ajakriitilisus on kõrge, keskmine või madal?  kas projekti ettevalmistamise kvaliteet (sealhulgas vajaliku sisuline ja finantsinformatsioon olemasolu) on kõrge, keskmine või madal?  kas kirjastajal on õigus kirjastada autori antud teost vastavalt autoriõiguse seadusele? Hinnete kirjeldus: 5 Info selguse huvides on info edastamiseks kasutatud lisafaili, mis on ammendav - vastab täielikult toetuse andja ootustele. Heliteos või muusikaalane väljaanne on aktuaalne ja tegemist on ajakriitilise objektiga. Meediaplaan on põhjalik, hõlmatud on lisaks projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud erinevate tegevustega seotud kunstiliste eesmärkide või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks ja tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks. 3 Info selguse huvides on info edastamiseks kasutatud lisafaili, kuid vajakajäämistega - vastab keskmiselt toetuse andja ootustele. Heliteos või muusikaalane väljaanne on keskmiselt aktuaalne ning ajakriitiline. Meediaplaanis esineb puudusi. 1 Info selguse huvides ei ole info edastamiseks kasutatud lisafaili - vastab alla keskmise toetuse andja ootustele. Heliteos või muusikaalane väljaanne ei ole aktuaalne ega ajakriitiline. Meediaplaani koostamisel ei ole arvestatud esitatud nõuetega. 4. Projekti eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus – osakaal 15% Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust lähtuvalt projektis kirjeldatuga; kaasfinantseeringu struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves kooskõlas riigiabi reeglitega Hindamisel arvestatakse järgmist:  kas projekti eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus oma finantseeringut?  kas kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud?  kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et saavutada planeeritud tulemusi?  kas publiku hulga ja piletimüügi prognoos on realistlik?  kas finantsprognoosid on realistlikud? Hinnete kirjeldus: 5 Eelarve on põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud on põhjendatud (selgub kaas- ja omafinantseeringu määr ning koostööpartnerite rahaline panus). Projekti eelarve vastab turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud. 3 Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on vaid osaliselt põhjendatud. Eelarve vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks osaliselt vajalikud ja mõistlikud, soovitud tulemus oleks saavutatav ka soodsama lahendusega või on eelarves esitatud summad alahinnatud. 1 Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole piisavalt põhjendatud. Enamus eelarves planeeritud kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või alahinnatud. Planeeritud kulud ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud.