Rahandusministeerium
[email protected] 09.10.2023 nr 1-11/1437-1
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse
nr 12 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks esitamine
Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti Olümpiakomiteele,
Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja maakonna spordiliitudele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri
21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud
vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja
määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada seitsme tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisad: 1. Eelnõu 6 lehel
2. Seletuskiri 6 lehel
3. Lisa 12 lehel
Sama:
Eesti Olümpiakomitee
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Rapla Maakonna Spordiliit
Viljandimaa Spordiliit
Harjumaa Spordiliit
Lääne Maakonna Spordiliit Läänela
Ühendus Hiiumaa Spordiliit
Saaremaa Spordiliit
Pärnumaa Spordiliit
Valgamaa Spordiliit
JÄRVAMAA SPORDILIIT
LÄÄNE-VIRUMAA SPORDILIIT
IDA-VIRUMAA SPORDILIIT
Jõgevamaa Spordiliit Kalju
Tartumaa Spordiliit
VÕRUMAA SPORDILIIT
Mari Kõrtsini 628 2254,
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
EELNÕU
25.09.2023
MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12
„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks
eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise
ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile
spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise,
taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvist 1 jäetakse välja tekstiosa „ja riigi 2021. aasta lisaeelarves“;
2) paragrahvi 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus.“;
3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) toetust olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks (Team Estonia
olümpiaettevalmistustoetus).“;
4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust kasutatakse olümpiamängude koondisesse
nimetatud või sinna pürgivatele tippsportlastele treeningettevalmistuse kulude katmiseks,
olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamiseks ja meditsiinilise
teenindamise süsteemi ning antidopingualase tegevuse toimimise tagamiseks.“;
5) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 7. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus
(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust eraldatakse eesmärgiga toetada
rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste korraldamist Eestis, et spordi kaudu aidata
kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, tagada rahvusvaheliste võistluste ja teiste
spordisündmuste kõrgetasemeline korraldamine ning aidata kaasa Eesti
spordiorganisatsioonide tegutsemisele rahvusvahelises spordiliikumises.
(2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise
aastale järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste
korraldamiseks:
1) täiskasvanute, juunioride ja noorte maailmameistrivõistlused;
2) täiskasvanute ja juunioride Euroopa meistrivõistlused;
3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või
nendega samaväärsed võistlused;
4) täiskasvanute suurekoosseisuliste rahvuskoondiste tiitlivõistluste finaalturniiri
kvalifikatsiooniturniiri üksikud kodumängud;
5) Eesti jaoks olulised vähemalt kaks järjestikust päeva kestvad sportlikult kõrgetasemelised
rahvusvahelised võistlused;
6) rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide aastakongressid ja -koosolekud.
(3) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise
aastast arvates ülejärgmise kalendriaasta esimeses kvartalis Eestis toimuvate järgmiste
rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks:
1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;
2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;
3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste ja maailmakarika etapid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud sündmuse korraldamiseks eraldatav toetus
on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L
352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses.
(5) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi kolme järjestikuse
eelarveaasta jooksul ületada 200 000 eurot.
(6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes
on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi
kumuleerimisreegleid.
(8) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümne aasta
jooksul abi andmisest arvates.“;
6) paragrahv 71 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 71. Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal
(1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu
spordiorganisatsiooni toetuse abikõlblikud kulud on toetuse kasutamise kalendriaasta
tekkepõhised kulud, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-des 3–6 sätestatuga.
(2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu
spordiorganisatsiooni toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised
investeeringud.
(3) Maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste,
nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus). Maakonna
spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui KOV-i toetus maakonna spordiliidu
tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.
(4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse abikõlblikud kulud on käesoleva
määruse paragrahvi 7 lõigetest 2 ja 3 tulenevate perioodide tekkepõhised kulud, mis on
taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti
riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad
olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks.
(5) Enne rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluse esitamist tehtud kulud
loetakse abikõlblikuks üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et need kajastuvad projekti
eelarves.
(6) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse mitteabikõlblikud kulud on:
1) taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise seisukohast
ebavajalikud ja põhjendamatud kulud;
2) taotleja regulaarsed tegevuskulud;
3) investeeringud spordirajatistesse;
4) spordirajatiste ülalpidamiskulud;
5) erisoodustusena käsitletavad kulud ja neilt tasutavad maksud;
6) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu
arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja
sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
7) rahatrahv ja rahaline karistus;
8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu.
(7) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning
koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50%
sündmuse eelarvest.“;
7) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse arv „7“ arvuga „9“;
8) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt:
㤠10. Toetuse taotlemine
(1) Spordiorganisatsioon esitab toetuse andjale toetuse eraldamiseks taotluse digitaalselt
allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotluse esitaja
turvalisel viisil tuvastada.
(2) Toetuse taotluses esitatakse eelkõige:
1) taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number ja taotluse esitamise kuupäev;
2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos taotletavaks perioodiks ja taotletav toetuse summa;
3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;
4) muud vajalikud andmed.
(3) Maakonna spordiliidu toetuse taotlusele lisatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste,
nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus, millest nähtub nende kavandatav
rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.
(4) Taotluse vormi kinnitab toetuse andja. Taotluse vorm avaldatakse toetuse andja veebilehel.
(5) Taotlus rahvusliku olümpiakomitee või muu spordiorganisatsiooni toetuse eraldamiseks
järgmisel eelarveaastal esitatakse hiljemalt jooksva eelarveaasta 31. augustil.
(6) Taotlus spordialaliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse
31. oktoobriks.
(7) Taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse
30. novembriks.
(8) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse
taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks.
(9) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse kõik ühe
taotleja kavandatud projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust.
(10) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib taotleda:
1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes
korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi;
2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv
spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse
korraldamise Eestis.
(11) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ei või taotleda äriühinguna tegutsev
spordiorganisatsioon.“;
9) paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 12 lõike 8 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõikes 6“;
11) paragrahv 13 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 41“ tekstiosaga „lõikes 7“;
12) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on rohkem
kui 85% võrra suurem käesoleva määruse § 10 lõikes 3 nimetatud kinnitusest nähtuvast KOV-i
toetusest maakonna spordiliidu tegevusse, vähendatakse toetust selliselt, et see ei oleks KOV-i
toetusest rohkem kui 85% võrra suurem.“;
13) paragrahv 131 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 131. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlejate hindamine
(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste hindamisel arvestatakse:
1) sündmuse vastavust taotlusvooru eesmärgile;
2) sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas;
3) sündmuse rahvusvahelist ja üleriigilist tähtsust ning eeldatavat valdkondlikku ja
sotsiaalmajanduslikku mõju;
4) sündmusel osalejate ja Eestisse saabuvate väliskülaliste arvu;
5) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest.
(2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse summa taotleja kohta kujundab
komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, valdkonna koguvajadust ja
riigieelarves ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
hindamiskriteeriume.“;
14) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt:
㤠14. Toetuse eraldamise ettepanek ja otsustamine
(1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee, muu
spordiorganisatsiooni ja rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste
hindamise tulemusel teeb komisjon toetuse andjale ettepaneku toetuste saajate ja summade
kohta.
(2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee, muu
spordiorganisatsiooni ja rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamise
otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga või rahvuslik olümpiakomitee
halduslepingu alusel.“;
15) paragrahvi 16 lõige 51 sõnastatakse järgmiselt:
„(51) Toetuse andja vähendab maakonna spordiliidu toetust muu hulgas juhul, kui toetuse
kasutamise kalendriaasta või toetuse kasutamise aruande menetlemise jooksul selgub, et
maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem KOV-i toetusest maakonna
spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Toetust vähendatakse ulatuses, mis
tagab käesoleva määruse § 71 lõikes 3 sätestatud tingimuse täitmise.“;
16) paragrahvi 17 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
17) peatükk 61 tunnistatakse kehtetuks;
18) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
Heidy Purga Kristiina Alliksaar
minister kantsler
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12
„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks
eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning
toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja
määramisest keeldumise tingimused ja kord”
Lisa
(kultuuriministri [...] määruse nr [...] sõnastuses)
Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja
toetuse arvutamise kord
Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel
1. Spordialaliidu tegevustoetus ja noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel
järgmiselt:
1.1. 60–65% olümpiaalade spordialaliidud;
1.2. 25–30% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
1.3. 10–15% muud spordialaliidud.
2. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse ja Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse
jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.
3. Saavutusspordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:
3.1. 45–50% olümpiaalade spordialaliidud;
3.2. 45–50% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
3.3. 5–10% muud spordialaliidud.
Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise
kord
4. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesoleva lisa
punktides 5–12 esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised:
4.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga,
arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb
vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener;
4.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise
tähtpäeva seisuga;
4.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse
esitamise tähtpäeva seisuga;
4.4. täiskasvanute sportlikud saavutused;
4.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv;
4.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus.
1
5. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides,
kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte
järgmiselt:
100–299 harrastajat 1 punkt
300–499 harrastajat 2 punkti
500–999 harrastajat 3 punkti
1000–1999 harrastajat 4 punkti
2000–2999 harrastajat 5 punkti
3000–3999 harrastajat 6 punkti
4000–4999 harrastajat 7 punkti
5000–5999 harrastajat 8 punkti
6000–6999 harrastajat 9 punkti
7000 ja enam harrastajat 10 punkti
6. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva
seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:
1–19 treenerit 1 punkt
20–49 treenerit 2 punkti
50–99 treenerit 3 punkti
100–199 treenerit 4 punkti
200 ja enam treenerit 5 punkti
7. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise
tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:
1–9 treenerit 1 punkt
10–19 treenerit 2 punkti
20–49 treenerit 3 punkti
50–99 treenerit 4 punkti
100 ja enam treenerit 5 punkti
8. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub olümpiaala spordialaliit saavutuspunkte, mille
summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 8.2.
8.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
8.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
8.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi;
8.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate
saavutuspunktidega tulemust, millest üks on:
8.1.3.1. parim tulemus OM-l;
8.1.3.2. parim tulemus muul võistlusel;
8.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
2
8.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides
8.1.6.1–8.1.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate
võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
8.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
8.1.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
8.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi
ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 8.1.6.1–
8.1.6.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult
toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM MK või MM
etapp üldvõit
1. koht 16 8 4 6 12
2. koht 14 7 2 4 8
3. koht 12 6 1 2 4
4. koht 10 5
5. koht 9 4,5
6. koht 8 4
7. koht 7 3,5
8. koht 6 3
9. koht 5 2,5
10. koht 4 2
11. koht 3 1,5
12. koht 2 1
Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest
8.2. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste
eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:
kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt
1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti
3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti
5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti
10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti
20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti
3
30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti
40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti
50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti
60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti
70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti
80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti
90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti
100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti
110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti
9. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub muu spordialaliit saavutuspunkte, mille summa
teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 9.2.
9.1. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
9.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
9.1.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik
täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;
9.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
9.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
9.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides
9.1.6.1 ja 9.1.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks
erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
9.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
9.1.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
9.1.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
9.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi
ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis 9.1.6.1
nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse
taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM MK või MM MK või MM
etapp üldvõit
1. koht 14 7 5 10
2. koht 12 6 3 5
3. koht 10 5 1 3
4. koht 8 4
5. koht 7 3,5
6. koht 6 3
7. koht 5 2,5
4
8. koht 4 2
9. koht 3 1,5
10. koht 2 1
Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest
9.2. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest
määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:
kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt
1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti
3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti
5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti
10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti
20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti
30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti
40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti
50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti
60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti
70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti
10. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal
aastal saavutatud tulemusi punktiskaalal 0–10. Erinevatel distsipliinidel saavutatud tulemuste eest
antud punktid liidetakse. Komisjon hindab tulemusi arvestades järgmisi asjaolusid:
10.1. distsipliini kuulumine OM kavasse;
10.2. kas tegemist on Euroopa meistrivõistluste, maailmameistrivõistluste või muu võistlusega;
10.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis;
10.4. võistlusel osalenud riikide arv; 10.5. koondise koht maailma edetabelis.
11. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti.
12. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu
juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamise aastale eelneval aastal:
12.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile.
Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg;
12.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees.
Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit
kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega;
12.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine ESR-le. Spordialaliit kaotab
1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei ole
andmeid õigeaegselt esitanud;
12.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses,
komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel.
Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala
rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega
samaväärses organis;
5
12.5. spordialaliidu treenerite kutsekomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse
kutsekomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui
kutsekomisjoni ei ole moodustatud, kutsekomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega
pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või kutsekomisjoni töös esineb puudusi;
12.6. liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga. Spordialaliit kaotab
1 punkti, kui ta ei ole liitunud rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga;
12.7. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga.
Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb leksikoni ja aastaraamatu koostaja, edastades selle
taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti,
kui komisjon hindab koostööd mitterahuldavaks;
12.8. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi
ja teiste spordivaldkonna konventsioonide rakendamisel ja järgimisel. Ettepaneku koostöö
hindamiseks teeb Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, edastades selle taotluste
menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui Eesti
Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus hindab spordialaliidu tegevust keelatud ainete
kasutamise, spordivõistluste manipuleerimise ja vägivalla vastases ennetustöös
mitterahuldavaks;
12.9. spordivõistlustega manipuleerimise vastaste ennetavate meetmete kasutusele võtmine ja
manipuleerimisega seotud isikute karistamise korra kinnitamine. Spordialaliit kaotab 1
punkti kui alaliidu dokumentidega ei ole reguleeritud võitlus spordivõistlustega
manipuleerimise vastu;
12.10. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala
arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit
saab 1 punkti, kui spordialaliit on osalenud vähemalt ühes Erasmus+ programmi
koostööpartnerluse projektis.
13. Spordialaliidu punktid harrastajate, treenerite, sportlike saavutuste, OM-l startinud sportlaste ja
hea juhtimistava järgimise eest liidetakse ning arvutatakse spordialaliidu punktide osakaal
vastava spordialaliitude rühma punktide üldarvust. Vastavalt punktide osakaalule arvutatakse
spordialaliidu tegevustoetus lähtuvalt käesoleva lisa punktides 1.1–1.3 sätestatust.
Spordialaliidud, kellele eraldatav toetuse summa jääb alla 5 000 euro, jäetakse toetuse saajate
hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas
punktide osakaalust lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel.
Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja noortespordi toetuse
arvutamise kord
14. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse vastavalt
käesoleva lisa punktidele 16–17, on järgmised:
14.1. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid
üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava
spordiala treenerikutsega treener;
6
14.2. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle
treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse
kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;
14.3. noorte ja juunioride sportlikud saavutused.
15. Spordialaliidu noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude vahel järgmiselt:
15.1. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.1 märgitud noorte harrastajate arvule;
15.2. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.2 märgitud noorte harrastajate arvule;
15.3. 50% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.3 märgitud sportlikele saavutustele.
16. Noorte ja juunioride sportlike saavutuste eest kogub spordialaliit saavutuspunkte.
16.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
16.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
16.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM
distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad)
tulemusi;
16.1.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside
võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud
vanuseklassidest;
16.1.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
16.1.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
16.1.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa
punktides 16.1.7.1–16.1.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
16.1.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
16.1.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.1.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.1.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.1.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25;
16.1.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,
rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;
16.1.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
16.1.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides
7
16.1.7.1–16.1.7.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud
kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM
1. koht 16 8
2. koht 14 7
3. koht 12 6
4. koht 10 5
5. koht 9 4,5
6. koht 8 4
7. koht 7 3,5
8. koht 6 3
9. koht 5 2,5
10. koht 4 2
11. koht 3 1,5
12. koht 2 1
Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest
16.2. Sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:
16.2.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
16.2.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside
võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud
vanuseklassidest;
16.2.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik
täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;
16.2.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
16.2.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
16.2.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa
punktides 16.2.7.1–16.2.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
16.2.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
16.2.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.2.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4
märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25;
16.2.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,
rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;
16.2.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
16.2.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
8
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis
16.2.7.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult
toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM
1. koht 14 7
2. koht 12 6
3. koht 10 5
4. koht 8 4
5. koht 7 3,5
6. koht 6 3
7. koht 5 2,5
8. koht 4 2
9. koht 3 1,5
10. koht 2 1
Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest
16.3. Sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas hindab
komisjon järgmiselt:
16.3.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või
samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1
saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti;
16.3.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis
16.3.1 nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse
kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes
kvalifikatsioonivõistlus.
17. Noortespordi toetuse summa spordialaliidule arvutatakse järgmiselt:
17.1. ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga
spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;
17.2. olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas liidetakse erinevate
sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid ning
arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma
saavutuspunktide üldarvust;
17.3. võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa
punkti 15.3 alusel kujunevast summast maha käesoleva lisa punkti 16.3.2 alusel eraldatav
summa, vastavalt käesoleva lisa punktile 16.3.1 määratud saavutuspunktid liidetakse ning
arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust;
17.4. käesoleva lisa punktide 1.1–1.3 ja 15.1–15.3 alusel kujunevad summad jaotatakse
spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktide 17.1–17.3 alusel arvutatud
osakaaludele.
9
Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse hindamise kriteeriumid ja toetuse
arvutamise kord
18. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suuruse määramisel lähtutakse kuni 4-aastasest
perioodist. Toetuse perioodi alguse ja lõpu määrab toetuse andja ning avalikustab selle oma
veebilehel.
19. Iga-aastase toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Eesti täiskasvanute ja noorte
meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsumma
ilma riiklike maksudeta (sh maksed) käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese
aasta toetuse taotlemisele eelnenud aastal. Perioodi lõppedes võetakse aluseks uue perioodi
esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aasta andmed. Võistkondlikke sportmänge
arendavate spordialaliitude puhul võetakse aluseks käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud
perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud täispika hooaja andmed.
20. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul arvestatakse toetuse arvutamisel
Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel
spordikohtunikele tasutud koondsummade puhul järgmisi erisusi:
20.1. meeste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kahe kõrgema liiga võistluste
korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;
20.2. naiste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kõrgeima liiga võistluste
korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;
20.3. meeste meistrivõistluste kõrgeimas liigas arvestatakse ühe spordikohtuniku
maksimaalseks tasuks ühe mängu eest summa, mis võrdub võistkondlike sportmängude
meeste meistrivõistluste kõrgeimate liigade spordikohtunike keskmise tasuga ühe mängu
eest.
21. Spordialaliitude poolt esitatud, käesoleva lisa punktis 19 nimetatud koondsummad liidetakse,
arvestades käesoleva lisa punktides 20.1–20.3 sätestatud erisusi ning arvutatakse iga
spordialaliidu osakaal üldsummast. Vastavalt osakaalule arvutatakse spordialaliidu
spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suurus lähtuvalt Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarves ettenähtud summast.
Saavutusspordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord
22. Saavutusspordi toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või võistkonnaga, kelle
võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid:
22.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;
22.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel
tiitlivõistlustel häid tulemusi;
22.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;
22.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus.
10
23. Lisaks käesoleva lisa punktides 22.1–22.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja
kandepinda Eestis ja maailmas.
24. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse
hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa
punktide 3.1–3.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või
võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt.
Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete
arendamiseks määratud summad liidetakse.
Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse
arvutamise kord
25. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab
toetuse andja igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele.
26. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused vastavalt
allolevale tabelile:
Tase Sportlik tulemus Palgafond* Ettevalmistustoetus
A+ OM ja täiskasvanute MM 1. koht Jah Jah
A OM ja täiskasvanute MM 2.-3. koht, EM 1. koht Jah Jah
B OM 4.-10. koht, täiskasvanute MM 4.-8. koht ja EM Jah Jah
2.-3. koht
C OM-kandidaadid Ei jah
C+ OM-kandidaadid Ei jah
*Palgafond on töötasu, millest vastavalt töölepingu seadusele arvestatakse maha tööandja makstavad
ja kinni peetavad maksud ja maksed (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ning töötaja
makstavad ja kinni peetavad maksud ja maksed (tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse,
kogumispensioni II sammas). Töötasu maksmiseks peab alaliit sõlmima sportlasega töölepingu.
27. C+ toetust võib määrata maailma paremikku kuuluvatele Eesti sportlastele, kes süsteemi kohaselt
peaksid saama C-taseme toetust, kuid erandkorras saavad B-taseme ettevalmistustoetust.
28. A+, A ja B taseme sportlaste toetusi makstakse kaks jooksvat aastat alates tulemuse saavutamisele
järgnevast kuust. C ja C+ taseme sportlaste nimekirja kinnitab toetuse andja maksimaalselt üheks
aastaks.
29. Kui A+, A või B kategooria sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta, säilib tema töötasu
ja ettevalmistustoetus 12 kuuks.
30. Sportlaste individuaaltreenereid toetatakse vastavalt treenitava sportlase tasemele.
C-taseme sportlaste treenerite hulgast teeb toetuse andja valiku, kes saavad igakuist toetust
vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele
11
31. Olümpiaettevalmistustoetust võib eraldada ka 14-22-aastastele noorsportlastele, kes ei saa
olümpiaettevalmistustoetust punkti 25 alusel. Kandidaate võivad esitada spordialaliidud. Toetuse
määramisel võetakse arvesse spordiala kandepinda, sportlikke saavutusi ning sportlase
potentsiaali.
32. Noorsportlaste olümpiaettevalmistustoetus makstakse välja kvartaalselt.
33. Toetuse andja vaatab toetust saavate noorsportlaste nimekirja üle suvealadel septembris ja
talialadel märtsis ning aastaringselt jooksvalt vastavalt noorsportlaste arengule ja tulemustele.
34. Noorsportlaste treeneritele toetuse andmise otsustab toetuse andja. Treenerite toetus makstakse
välja kvartaalselt.
Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks
35. Erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemise tõttu esitatud projekti- ja
tegevustoetuse ning investeeringu toetamiseks esitatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud
komisjon.
36. Nimetatud komisjon lähtub taotluste hindamisel taotletava tegevuse erandlikkusest,
erakorralisusest ja kiireloomulisust tingivatest asjaoludest, taotluse kulude realistlikkusest ning
valdkondlikust olulisusest ja mõjust.
37. Nimetatud komisjon esitab toetuse andjale ettepanekud toetuse täismahus eraldamiseks, osaliseks
rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.
12
2023
Kultuuriministri määruse „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks
eraldatud vahenditest sporditoetuste andmise kord“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.
Eelnõuga muudetakse kultuuriministri määrust „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi
toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja
hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“.
Eelnõuga lisandub spordialaliidu toetuse alaliikide hulka toetus olümpiamängude
ettevalmistuskulude katmiseks ehk Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus. Muudetakse ka
taotluste hindamiskomisjoni maksimaalset liikmete arvu ning sätteid, mis puudutavad kohaliku
omavalitsuse panuse ja maakonna spordiliidu toetuse suuruse vahelist seost. Samuti muudetakse
rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamise tingimusi ning taotlusvooru raames
toetatava sportlikult kõrgetasemelise rahvusvahelise võistluse kestmise perioodi.
Kuna enam ei eraldata rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitist, meistriliigade jätkusuutlikkuse
toetust, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetust, liikumisharrastuse edendamise toetust ega
liikumisharrastuse jätkusuutlikkuse toetust, on ka nimetatud toetusi/kahjuhüvitist puudutav
regulatsioon eelnõuga määrusest eemaldatud.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan
(
[email protected], tel 628 2328), sama osakonna nõunik Jarko Koort (
[email protected],
tel 628 2239) ja Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna jurist Mari Kõrtsini
(
[email protected], tel 628 2254).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna
sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (
[email protected], tel 628 2220).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 18 punktist ja ühest lisast.
Eelnõu punkt 1 – paragrahvist 1 jäetakse välja tekstiosa „ja riigi 2021. aasta lisaeelarves“, sest
jõustuvas redaktsioonis enam 2021. aasta lisaeelarve vahendite kasutamist ei reguleerita. Vastav
täiendus oli vajalik spordivaldkonna toetamiseks koroonakriisi ajal, kui 2021. aasta
lisaeelarvevahenditest anti rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitist, meistriliigade
jätkusuutlikkuse toetust, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetust ja liikumisharrastuse jätkusuutlikkuse
toetust.
Eelnõu punkt 2 – Kultuuriministeerium ei eralda enam rahvusvahelise spordisündmuse
kahjuhüvitist, meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetust,
1
liikumisharrastuse edendamise toetust ega liikumisharrastuse jätkusuutlikkuse toetust (edaspidi koos
kehtetud meetmed). See tähendab, et kehtiva määruse alusel antakse sihtotstarbelise toetusena vaid
rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust (kehtivas määruses rahvusvahelise
spordisündmuste läbiviimise toetus). Seetõttu eemaldatakse toetuse liikide hulgast sihtotstarbelised
toetused ning asendatakse see rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetusega.
Eelnõu punktid 3 ja 4 – paragrahvi 3 lõikesse 2 lisandub punkt 5 ning paragrahvi täiendatakse
lõikega 6. Muudatustega luuakse uus spordialaliidu toetuse alaliik olümpiamängude
ettevalmistuskulude katmiseks (Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus). Toetuse eesmärk on
olümpiamängude koondisesse nimetatud või sinna pürgivate tippsportlaste treeningettevalmistuse
kulude katmine, olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamine ning
meditsiinilise teenindamise süsteemi ja antidopingualase tegevuse toimimise tagamine. Samasisulist
toetust jagas Eesti Olümpiakomitee (edaspidi ka EOK) ka siiani vastava toetust määrava komisjoni
otsusel, kuid selguse huvides on mõistlik see toetuseliik eraldi välja tuua ka määruse tasandil.
Eelnõu punkt 5 – paragrahvist 7 jäetakse välja kehtetuid meetmeid puudutavad sätted ning paragrahv
struktureeritakse ümber nii, et sihtotstarbelise toetuse liigina jääb alles vaid rahvusvahelise
spordisündmuse korraldamise toetus (sh muudetakse sätte pealkirja). Liikumisharrastuse
edendamiseks on Kultuuriministeeriumil teised toetuste liigid ning sellenimeline eraldiseisev
taotlusvoor ei ole enam vajalik. Teised nimetatud toetused olid koroonaviirusest tingitud
spordivaldkonna abimeetmed, mida Kultuuriministeerium nüüd, peale koroonakriisi lõppemist, enam
ei eralda.
Lisaks eeltoodule muudetakse §-s 7 toodud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse
regulatsiooni. Kui varem pidi kõrgetasemelise rahvusvahelise võistluse toetamiseks kestma võistlus
vähemalt kolm järjestikust päeva, siis eelnõuga lühendatakse toimumise perioodi kahele päevale.
Võistluse kestuse nõude lühendamine kahele päevale on vajalik selleks, et meetmest oleks võimalik
toetada ka lühemat aega, kuid Eestile siiski oluliste ja kõrgetasemeliste võistluste toimumist.
Eelnõu punkt 6 – paragrahvis 71 tehakse mitmeid muudatusi.
Esiteks loetakse lõige 21 lõikeks 3 ja sõnastatakse järgmiselt: „Maakonna spordiliidu toetuse suurus
sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse
suurusest (edaspidi KOV-i toetus). Maakonna spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem
kui KOV-i toetus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.“ Kehtiva
määruse järgi on maakonna spordiliidu toetus väiksem või võrdne võrreldes KOV-i toetusega.
Muudatuse põhjus on 2024. aastast kehtima hakkav muudatus maakonna spordiliitude
rahastamismudelis, mille tulemusena maakonna spordiliidu taotlusvooru eelarve suureneb. Selleks,
et mitte liialt koormata kohalike omavalitsuste eelarvet, kes on niigi enda rahastust maakonna
spordiliitudele suurendanud, ei nõua Kultuuriministeerium enam kohalikelt omavalitsustelt
samaväärset rahalist panust.
Eelarve suurenemise tulemusena ning eelnõuga jõustuva muudatusega moodustab edaspidi
Kultuuriministeeriumi toetus maksimaalselt 65% ning KOV-i toetus minimaalselt 35%
Kultuuriministeeriumi toetuse ja KOV-i toetuse summast. Toetuse suuruse arvestamise
lihtsustamiseks on määruses kirjeldatud, et Kultuuriministeeriumi toetus on seega maksimaalselt 85%
suurem kui KOV-ide toetus.
Teiseks tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 71 lõiked 6–85 ning § 71 lõikes 4 (kehtivas
määruses lõige 3) muudetakse viiteid määruse §-le 7, sest nimetatud lõiked ja viited puudutavad
kehtetuid meetmeid, mis on eelnõuga määrusest eemaldatud.
2
Kolmandaks, kuna pärast kehtetute meetmete eemaldamist jääb sihtotstarbelise taotlusvooruna alles
vaid rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus, muudetakse sõnastust lõigetes 4, 5 ja 6, kus
asendatakse sihtotstarbelised taotlusvoorud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetusega.
Eelnõu punkt 7 – paragrahvi 9 lõikes 2 on sätestatud, et sporditoetuse jaotamiseks moodustatud
komisjonis võib olla kuni seitse liiget. Liikmete maksimaalset arvu suurendatakse üheksani, et see
vastaks paremini taotlusvoorude vajadusele.
Eelnõu punkt 8 – kehtiva määruse § 10 lõiked 13–16, 6, 72, 8 ja 93–96 tunnistatakse kehtetuks, sest
need reguleerivad kehtetuid meetmeid, mis on eelnõuga määrusest eemaldatud. Seetõttu
struktureeritakse paragrahv ümber. Samuti muudetakse lõikeid 8 ja 11 (kehtivas määruses lõiked 5
ja 10), mis puudutavad sihtotstarbelisi taotlusvoore. Kuna pärast kehtetute meetmete eemaldamist
jääb sihtotstarbelise taotlusvooruna alles vaid rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus,
asendatakse sõnastuses sihtotstarbelised taotlusvoorud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise
toetusega.
Eelnõu punkt 9 – paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, sest see reguleerib kehtetuid
meetmeid, mis on määrusest eelnõuga eemaldatud.
Eelnõu punkt 10 – paragrahvi 12 lõikes 8 muudetakse viidet §-le 10, sest eelnõu punktiga 8 on
nimetatud paragrahv muudetud ja ümber struktureeritud.
Eelnõu punkt 11 – paragrahvi 13 lõike 1 punktis 2 muudetakse viidet §-le 10, sest eelnõu punktiga 8
on nimetatud paragrahv muudetud ja ümber struktureeritud.
Eelnõu punkt 12 – paragrahvi 13 lõiget 2 muudetakse, sõnastades see järgmiselt: „Kui käesoleva
paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem
käesoleva määruse § 10 lõikes 3 nimetatud kinnitusest nähtuvast KOV-i toetusest maakonna
spordiliidu tegevusse, vähendatakse toetust selliselt, et see ei oleks KOV-i toetusest rohkem kui 85%
võrra suurem.“ Muudatus on vajalik selleks, et tagada maakonna spordiliitude rahastamisel põhimõte,
et Kultuuriministeeriumi toetus moodustab maksimaalselt 65% Kultuuriministeeriumi toetuse ja
KOV-i toetuse summast.
Eelnõu punkt 13 – paragrahvi 131 tekst muudetakse, et eemaldada sellest kehtetuid meetmeid
puudutav regulatsioon ning täpsustada rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse andmise
kriteeriume. Hindamiskriteeriume oli varem liiga palju ning need ei aidanud toetuse eesmärgipärasele
jaotamisele kaasa. Eelnõuga jäetakse välja järgmised tingimused.
Sündmuse korraldaja professionaalsus, haldusvõimekus ja eelnev kogemus.
Praktikas on selgunud, et see kriteerium on rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse
puhul sisutühi. Korraldaja haldussuutlikkus on piisavalt tagatud sellega, et taotlejal on täidetud kõik
toetuse esitamise kriteeriumid (nt on ta õigel ajal esitanud majandusaasta aruande, tal puudub
maksuvõlg jne). Eelneva kogemuse või professionaalsuse põhjal ei ole selle taotlusvooru raames
mõistlik taotlejaid eristada, sest on selgunud, et spordisündmuste puhul ei pruugi nende olemasolu
sündmuse head kvaliteeti tagada. Seetõttu jäetakse kriteerium välja.
Koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate olemasolu ja nende rahaline panus sündmuse
korraldamiseks.
Kuna spordialad ja sündmuste toimumise kohad on erinevad, on teatud vähempopulaarsematel, kuid
spordiala arenguks vajalikel spordisündmustel sponsorite raha raskem kaasata. Seetõttu ei ole selle
põhjal taotlejate eristamine toetuse eesmärgiga kooskõlas. Samuti on minimaalne vajalik omaosalus
ja kaasfinantseerijate panus, milleks on kokku vähemalt 50% kogu sündmuse eelarvest, fikseeritud
3
toetuse taotlemise tingimustes. Selle kaudu on juba taotleja pingutusi raha kaasamisel arvesse võetud
ning koostööpartnerite panust eraldi kriteeriumina ei hinnata.
Kohaliku omavalitsuse üksuse huvi ja rahaline toetus sündmuse korraldamiseks.
See kriteerium ei ole kooskõlas toetuse eesmärgiga. Kohalike omavalitsuste võimekused on Eesti
lõikes väga erinevad ega sõltu tihti sündmuse korraldaja pingutusest raha kaasamiseks. Seega ei ole
taotlusvooru raames õiglane kohelda taotlejat erinevalt seetõttu, et mõnel omavalitsusel on rohkem
rahalisi vahendeid kui teisel. Huvi kui abstraktset mõõdikut on olnud praktikas keeruline hinnata,
mistõttu jäetakse ka see välja.
Sündmuse toimumisaeg ja -koht.
Seda kriteeriumi ei ole taotlusvooru raames kohane hinnata. Toimumisaega ei saa taotleja tihti ise
valida, vaid selle on rahvusvaheline alaliit ette andnud. Samuti peab taotleja sündmuse korraldamise
koht vastama teatud tingimustele, mistõttu on kohad piiratud. Kuna iga spordialaliit saab esitada
taotlusvooru maksimaalselt kaks taotlust, on esindatud erinevad spordialad, mida harrastatakse
erinevates kohtades ning mis tagab regionaalse mitmekesisuse ja seeläbi toetuse eesmärgipärasuse.
Eelnõu punkt 14 – paragrahvis 14 tehakse mitu muudatust. Esiteks tunnistatakse lõiked 12 ja 13
kehtetuks, sest need puudutavad kehtetuid meetmeid, mis on eelnõuga määrusest eemaldatud.
Teiseks, kuna pärast kehtetute meetmete eemaldamist jääb määrusesse sihtotstarbelise taotlusvooruna
alles vaid rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus, asendatakse lõigete 1 ja 2 sõnastuses
sihtotstarbelised taotlusvoorud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetusega.
Eelnõu punkt 15 – maakonna spordiliitude rahastamismudeli muudatuse tõttu muudetakse ka
paragrahvi 16 lõiget 51. Muudetud lõige 51 annab õiguse toetuse vähendamiseks, kui toetuse
kasutamise kalendriaasta või toetuse kasutamise aruande menetlemise jooksul selgub, et maakonna
spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse
toetuse kasutamise kalendriaastal. Muudatus on vajalik tagamaks, et Kultuuriministeeriumi toetus ei
moodustaks rohkem kui 65% Kultuuriministeeriumi ja KOV-i toetuse summast.
Eelnõu punkt 16 – paragrahvi 17 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks, sest see puudutab rahvusvahelise
spordisündmuse kahjuhüvitist, mis on eelnõuga määrusest eemaldatud.
Eelnõu punkt 17 – rakendussätteid sisaldav peatükk 61 tunnistatakse kehtetuks, sest vastavad
regulatsioonid ei ole enam relevantsed kehtetute meetmete määrusest eemaldamise tõttu.
Eelnõu punkt 18 – Lisa „Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse
arvutamise kord“ (edaspidi lisa) sisaldab detailset ülevaadet, milliste kriteeriumide alusel jaguneb
spordialaliitudele mõeldud riiklik rahastus.
Eelnõuga lisatakse lisasse järgmised peatükid:
„Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse
arvutamise kord“;
„Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks“.
„Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise
kord“ sisaldab ülevaadet, milleks see toetus on mõeldud ja milliste kriteeriumide alusel toetuse
summa kujuneb. Tegemist ei ole uue toetuse liigiga, vaid EOK jagab seda praegugi. Rahastamise
läbipaistvuse tagamiseks lisatakse toetuse liik ka määrusesse ja lisasse.
4
Toetus jaguneb A-, B- ja C-kategooriaks. Maailmatasemel sportlased kuuluvad erinevatesse
kategooriatesse enda sportlike tulemuste alusel ning igasse kategooriasse kuuluv sportlane ja tema
treener saavad kategooriast lähtudes toetust, et valmistuda olümpiamängudeks. Toetuse suuruse
otsustab toetuse andja igal aastal eraldatud eelarvelistele vahendite põhjal. Lisatav peatükk sisaldab
ka muid toetuse määramise reguleerimiseks vajalikke punkte – näiteks millises vanuses
noorsportlastele võib toetust määrata või kui tihti toetust makstakse.
Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks on mõeldud erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste
asjaolude ilmnemise tõttu esitatud projekti- ja tegevustoetuste ning investeeringute toetamiseks.
Esitatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon. Ka siin ei ole tegemist uue
toetuseliigiga, vaid see lisatakse rahastamise määruse lisasse, et tagada rahastamise läbipaistvus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatused on enamjaolt tehtud selleks, et tagada rahastamise läbipaistvus ning määruse
ajakohasus ja parem loetavus ning eemaldada kehtetuid meetmeid puudutav regulatsioon.
Sisuline mõju valdkonnale on eelnõu järgmistel punktidel.
Eelnõu punkt 5 – muudetud paragrahvi 7 lõike 5 punkt 5 sätestab, et rahvusvahelise spordisündmuse
korraldamise toetust võib taotleda ka nende rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks, mis
toimuvad vähemalt kaks järjestikust päeva. Seni pidi sündmus kestma vähemalt kolm järjestikust
päeva. Võistluse kestuse nõude lühendamine kahele päevale on vajalik seetõttu, et ka lühemat aega,
kuid Eestile olulised ja kõrgetasemelised võistlused saaksid toetust taotleda. Muudatuse tulemusena
võib tulevikus Eestis toimuda rohkem kõrgetasemelisi ja Eestile olulisi rahvusvahelisi spordiüritusi,
mis võisid seni riikliku rahastamise puudumise tõttu ära jääda. Sellel omakorda on positiivne mõju
majandusele, eelkõige ettevõtlusele.
Eelnõu punkt 6 – muudatus maakonna spordiliidu rahastamismudelis on vajalik, et suurendada
maakonna spordiliidu taotlusvooru eelarvet ja samas tagada, et KOV-id ei peaks selle võrra enda
rahastust suurendama. Kuna tegemist on peamiste partneritega liikumisharrastuse edendamisel üle
Eesti, on oluline, et maakonna spordiliidud oleksid piisavalt rahastatud, et tagada organisatsioonide
jätkusuutlikkus ja areng ning et nad saaksid pakkuda kvaliteetseid ja mitmekülgseid teenuseid
kohalikul tasandil. Muudatuse tulemusena paranevad Eesti inimeste liikumisharrastuse võimalused,
neile pakutavad teenused jms, mis on otseselt seotud riigi eesmärkidega tervena elatud eluaastate
suurendamisel.
Eelnõu punkt 13 – muudetakse rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste
hindamise kriteeriumeid. Muudatuse tulemusena muutub hindamine arusaadavamaks kõikidele
osapooltele. Esineb mõju nii toetuse andja kui ka saaja halduskoormusele, samuti on tänu
muudatusele võimalik tagada toetuse eesmärgipärasem andmine ja kasutamine.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi ega kulusid ja tulusid.
6. Määruse jõustumine
5
Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Olümpiakomiteele, maakonna spordiliitudele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
6