Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 24 Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel. Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvist 1 jäetakse välja tekstiosa „ja riigi 2021. aasta lisaeelarves“; 2) paragrahvi 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus.“; 3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) toetust olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks ehk Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust.“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust kasutatakse olümpiamängude koondisesse nimetatud või sinna pürgivatele tippsportlastele treeningettevalmistuse kulude katmiseks, olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamiseks ja meditsiinilise teenindamise süsteemi ning antidopingualase tegevuse toimimise tagamiseks.“; 5) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus (1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust eraldatakse eesmärgiga toetada rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste korraldamist Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas ja Eesti spordiorganisatsioonide tegutsemisele rahvusvahelises spordiliikumises ning tagada rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste kõrgetasemeline korraldamine. (2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastale järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks: 1) täiskasvanute, juunioride ja noorte maailmameistrivõistlused; 2) täiskasvanute ja juunioride Euroopa meistrivõistlused; 3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või nendega samaväärsed võistlused; 4) täiskasvanute suurekoosseisuliste rahvuskoondiste tiitlivõistluste finaalturniiri kvalifikatsiooniturniiri üksikud kodumängud; 5) Eesti jaoks olulised vähemalt kaks järjestikust päeva kestvad sportlikult kõrgetasemelised rahvusvahelised võistlused; 6) rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide aastakongressid ja -koosolekud. (3) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastast arvates ülejärgmise kalendriaasta esimeses kvartalis Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks: 1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused; 2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused; 3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste ja maailmakarika etapid. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud sündmuse korraldamiseks eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses. (5) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi kolme järjestikuse eelarveaasta jooksul ületada 200 000 eurot. (6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (8) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümne aasta jooksul abi andmisest arvates.“; 6) paragrahv 71 sõnastatakse järgmiselt: „§ 71. Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal (1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse abikõlblikud kulud on toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-des 3–6 sätestatuga. (2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised investeeringud. (3) Maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus). Maakonna spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui KOV-i toetus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. (4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse abikõlblikud kulud on käesoleva määruse § 7 lõigetest 2 ja 3 tulenevate perioodide tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks. (5) Enne rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluse esitamist tehtud kulud loetakse abikõlblikuks üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et need kajastuvad projekti eelarves. (6) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse mitteabikõlblikud kulud on: 1) taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise seisukohast ebavajalikud ja põhjendamatud kulud; 2) taotleja regulaarsed tegevuskulud; 3) investeeringud spordirajatistesse; 4) spordirajatiste ülalpidamiskulud; 5) erisoodustusena käsitletavad kulud ja neilt tasutavad maksud; 6) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud; 7) rahatrahv ja rahaline karistus; 8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu. (7) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% sündmuse eelarvest.“; 7) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse arv „7“ arvuga „9“; 8) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Toetuse taotlemine (1) Spordiorganisatsioon esitab toetuse andjale toetuse eraldamiseks taotluse digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastada. (2) Toetuse taotluses esitatakse eelkõige: 1) taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number ja taotluse esitamise kuupäev; 2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos taotletavaks perioodiks ja taotletav toetuse summa; 3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest; 4) muud vajalikud andmed. (3) Maakonna spordiliidu toetuse taotlusele lisatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. (4) Taotluse vormi kinnitab toetuse andja. Taotluse vorm avaldatakse toetuse andja veebilehel või asjakohases infosüsteemis. (5) Taotlus rahvusliku olümpiakomitee või muu spordiorganisatsiooni toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse hiljemalt jooksva eelarveaasta 31. augustil. (6) Taotlus spordialaliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 31. oktoobriks. (7) Taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. novembriks. (8) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks. (9) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse kõik ühe taotleja kavandatud projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust. (10) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib taotleda: 1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi; 2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse korraldamise Eestis. (11) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ei või taotleda äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon.“; 9) paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 12 lõike 8 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõikes 6“; 11) paragrahv 13 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 41“ tekstiosaga „lõikes 7“; 12) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem käesoleva määruse § 10 lõikes 3 nimetatud kinnitusest nähtuvast KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse, vähendatakse toetust selliselt, et see ei oleks KOV-i toetusest rohkem kui 85% võrra suurem.“; 13) paragrahv 131 sõnastatakse järgmiselt: „§ 131. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlejate hindamine (1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste hindamisel arvestatakse: 1) sündmuse vastavust taotlusvooru eesmärgile; 2) sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas; 3) sündmuse rahvusvahelist ja üleriigilist tähtsust ning eeldatavat valdkondlikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju; 4) sündmusel osalejate ja Eestisse saabuvate väliskülaliste arvu; 5) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest. (2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse summa taotleja kohta kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, valdkonna koguvajadust ja riigieelarves ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriume.“; 14) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt: „§ 14. Toetuse eraldamise ettepanek ja otsustamine (1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee, muu spordiorganisatsiooni ja rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste hindamise tulemusel teeb komisjon toetuse andjale ettepaneku toetuste saajate ja summade kohta. (2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee, muu spordiorganisatsiooni ja rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga või rahvuslik olümpiakomitee halduslepingu alusel.“; 15) paragrahvi 16 lõige 51 sõnastatakse järgmiselt: „(51) Toetuse andja vähendab maakonna spordiliidu toetust muu hulgas juhul, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või toetuse kasutamise aruande menetlemise jooksul selgub, et maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Toetust vähendatakse ulatuses, mis tagab käesoleva määruse § 71 lõikes 3 sätestatud tingimuse täitmise.“; 16) paragrahvi 16 lõikes 6 ja paragrahvi 161 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „läbiviimise“ tekstiosaga „korraldamise“; 17) paragrahvi 17 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Aruande vorm avaldatakse toetuse andja veebilehel või asjakohases infosüsteemis.“; 18) paragrahvi 17 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 19) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler  2023 Kultuuriministri määruse „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel. Eelnõuga muudetakse kultuuriministri määrust „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“. Eelnõuga lisandub spordialaliidu toetuse alaliikide hulka toetus olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks ehk Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus. Muudetakse ka taotluste hindamiskomisjoni maksimaalset liikmete arvu ning sätteid, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse panuse ja maakonna spordiliidu toetuse suuruse vahelist seost. Samuti muudetakse rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamise tingimusi ning taotlusvooru raames toetatava sportlikult kõrgetasemelise rahvusvahelise võistluse kestmise perioodi. Kuna enam ei eraldata rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitist, meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetust, liikumisharrastuse edendamise toetust ega liikumisharrastuse jätkusuutlikkuse toetust, on ka nimetatud toetusi/kahjuhüvitist puudutav regulatsioon eelnõuga määrusest eemaldatud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan ([email protected], tel 628 2328), sama osakonna nõunik Jarko Koort ([email protected], tel 628 2239) ja Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna jurist Mari Kõrtsini ([email protected], tel 628 2254). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], tel 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 19 punktist ja ühest lisast. Eelnõu punkt 1 – paragrahvist 1 jäetakse välja tekstiosa „ja riigi 2021. aasta lisaeelarves“, sest jõustuvas redaktsioonis enam 2021. aasta lisaeelarve vahendite kasutamist ei reguleerita. Vastav täiendus oli vajalik spordivaldkonna toetamiseks koroonakriisi ajal, kui 2021. aasta lisaeelarvevahenditest anti rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitist, meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetust ja liikumisharrastuse jätkusuutlikkuse toetust. 1 Eelnõu punkt 2 – Kultuuriministeerium ei eralda enam rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitist, meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetust, liikumisharrastuse edendamise toetust ega liikumisharrastuse jätkusuutlikkuse toetust (edaspidi koos kehtetud meetmed). See tähendab, et kehtiva määruse alusel antakse sihtotstarbelise toetusena vaid rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust (kehtivas määruses rahvusvahelise spordisündmuste korraldamise toetus). Seetõttu eemaldatakse toetuse liikide hulgast sihtotstarbelised toetused ning asendatakse need rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetusega. Eelnõu punktid 3 ja 4 – paragrahvi 3 lõikesse 2 lisandub punkt 5 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 6. Muudatustega luuakse uus spordialaliidu toetuse alaliik olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks ehk Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus. Toetuse eesmärk on olümpiamängude koondisesse nimetatud või sinna pürgivate tippsportlaste treeningettevalmistuse kulude katmine, olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamine ning meditsiinilise teenindamise süsteemi ja antidopingualase tegevuse toimimise tagamine. Samasisulist toetust jagas Eesti Olümpiakomitee (edaspidi ka EOK) ka siiani vastava toetust määrava komisjoni otsusel, kuid selguse huvides on mõistlik see toetuseliik eraldi välja tuua ka määruse tasandil. Eelnõu punkt 5 – paragrahvist 7 jäetakse välja kehtetuid meetmeid puudutavad sätted ning paragrahv struktureeritakse ümber nii, et sihtotstarbelise toetuse liigina jääb alles vaid rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus (sh muudetakse sätte pealkirja). Liikumisharrastuse edendamiseks on Kultuuriministeeriumil teised toetuste liigid, mistõttu ei ole sellenimeline eraldiseisev taotlusvoor enam vajalik. Teised toetused olid koroonaviirusest tingitud spordivaldkonna abimeetmed, mida Kultuuriministeerium nüüd, pärast koroonakriisi lõppemist, enam ei eralda. Lisaks eeltoodule muudetakse §-s 7 toodud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse regulatsiooni. Kui varem pidi kõrgetasemelise rahvusvahelise võistluse toetamiseks kestma võistlus vähemalt kolm järjestikust päeva, siis eelnõuga lühendatakse toimumise perioodi kahele päevale. Võistluse kestuse nõude lühendamine kahele päevale on vajalik selleks, et meetmest oleks võimalik toetada ka lühemat aega, kuid Eestile siiski oluliste ja kõrgetasemeliste võistluste toimumist. Eelnõu punkt 6 – paragrahvis 71 tehakse mitmeid muudatusi. Esiteks loetakse lõige 21 lõikeks 3 ja sõnastatakse järgmiselt: „Maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus). Maakonna spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.“ Kehtiva määruse järgi on maakonna spordiliidu toetus KOV-i toetusest väiksem või sellega võrdne. Muudatuse põhjus on 2024. aastast kehtima hakkav muudatus maakonna spordiliitude rahastamismudelis, mille tulemusena maakonna spordiliidu taotlusvooru eelarve suureneb. Selleks, et mitte koormata liialt kohalike omavalitsuste eelarvet, kes on niigi enda rahastust maakonna spordiliitudele suurendanud, ei nõua Kultuuriministeerium enam kohalikelt omavalitsustelt samaväärset rahalist panust. Eelarve suurenemise tulemusena ning eelnõuga jõustuva muudatusega moodustab Kultuuriministeeriumi toetus edaspidi maksimaalselt 65% ning KOV-i toetus minimaalselt 35% Kultuuriministeeriumi toetuse ja KOV-i toetuse summast. Toetuse suuruse arvestamise lihtsustamiseks on määruses kirjeldatud, et Kultuuriministeeriumi toetus on seega maksimaalselt 85% suurem kui KOV-ide toetus. Teiseks tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 71 lõiked 6–85 ning § 71 lõikes 4 (kehtivas määruses lõige 3) muudetakse viiteid määruse §-le 7, sest nimetatud lõiked ja viited puudutavad kehtetuid meetmeid, mis on määrusest eelnõuga eemaldatud. 2 Kolmandaks, kuna pärast kehtetute meetmete eemaldamist jääb sihtotstarbelise taotlusvooruna alles vaid rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus, muudetakse sõnastust lõigetes 4, 5 ja 6, kus asendatakse sihtotstarbelised taotlusvoorud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetusega. Eelnõu punkt 7 – paragrahvi 9 lõikes 2 on sätestatud, et sporditoetuse jaotamiseks moodustatud komisjonis võib olla kuni seitse liiget. Liikmete maksimaalset arvu suurendatakse üheksani, et see vastaks paremini taotlusvoorude vajadusele. Eelnõu punkt 8 – kehtiva määruse § 10 lõiked 13–16, 6, 72, 8 ja 93–96 tunnistatakse kehtetuks, sest need reguleerivad kehtetuid meetmeid, mis on määrusest eelnõuga eemaldatud. Seetõttu struktureeritakse paragrahv ümber. Samuti muudetakse lõikeid 8 ja 11 (kehtivas määruses lõiked 5 ja 10), mis puudutavad sihtotstarbelisi taotlusvoore. Kuna pärast kehtetute meetmete eemaldamist jääb sihtotstarbelise taotlusvooruna alles vaid rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus, asendatakse sõnastuses sihtotstarbelised taotlusvoorud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetusega. Lisaks täpsustatakse, et taotluse vorm avaldatakse toetuse andja veebilehel või asjakohases infosüsteemis. Eelnõu punkt 9 – paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, sest see reguleerib kehtetuid meetmeid, mis on määrusest eelnõuga eemaldatud. Eelnõu punkt 10 – paragrahvi 12 lõikes 8 muudetakse viidet §-le 10, sest eelnõu punktiga 8 on nimetatud paragrahv muudetud ja ümber struktureeritud. Eelnõu punkt 11 – paragrahvi 13 lõike 1 punktis 2 muudetakse viidet §-le 10, sest eelnõu punktiga 8 on nimetatud paragrahv muudetud ja ümber struktureeritud. Eelnõu punkt 12 – paragrahvi 13 lõiget 2 muudetakse, sõnastades see järgmiselt: „Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem käesoleva määruse § 10 lõikes 3 nimetatud kinnitusest nähtuvast KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse, vähendatakse toetust selliselt, et see ei oleks KOV-i toetusest rohkem kui 85% võrra suurem.“ Muudatus on vajalik, et tagada maakonna spordiliitude rahastamisel põhimõte, et Kultuuriministeeriumi toetus moodustab maksimaalselt 65% Kultuuriministeeriumi toetuse ja KOV-i toetuse summast. Eelnõu punkt 13 – paragrahvi 131 tekst muudetakse, et eemaldada sellest kehtetuid meetmeid puudutav regulatsioon ning täpsustada rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse andmise kriteeriume. Hindamiskriteeriume oli varem liiga palju ning need ei aidanud toetuse eesmärgipärasele jaotamisele kaasa. Eelnõuga jäetakse välja järgmised tingimused.  Sündmuse korraldaja professionaalsus, haldusvõimekus ja eelnev kogemus. Praktikas on selgunud, et see kriteerium on rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul sisutühi. Korraldaja haldussuutlikkus on piisavalt tagatud sellega, et taotlejal on täidetud kõik toetuse esitamise kriteeriumid (nt on ta õigel ajal esitanud majandusaasta aruande, tal puudub maksuvõlg). Eelneva kogemuse või professionaalsuse põhjal ei ole selle taotlusvooru raames mõistlik taotlejaid eristada, sest on selgunud, et spordisündmuste puhul ei pruugi nende olemasolu sündmuse head kvaliteeti tagada. Seetõttu jäetakse kriteerium välja.  Koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate olemasolu ja nende rahaline panus sündmuse korraldamiseks. Kuna spordialad ja sündmuste toimumise kohad on erinevad, on teatud vähempopulaarsematel, kuid spordiala arenguks vajalikel spordisündmustel sponsorite raha raskem kaasata. Seetõttu ei ole selle põhjal taotlejate eristamine toetuse eesmärgiga kooskõlas. Samuti on minimaalne vajalik omaosalus 3 ja kaasfinantseerijate panus, mis on kokku vähemalt 50% kogu sündmuse eelarvest, fikseeritud toetuse taotlemise tingimustes. Selle kaudu on juba taotleja pingutusi raha kaasamisel arvesse võetud ning koostööpartnerite panust eraldi kriteeriumina ei hinnata.  Kohaliku omavalitsuse üksuse huvi ja rahaline toetus sündmuse korraldamiseks. See kriteerium ei ole kooskõlas toetuse eesmärgiga. Kohalike omavalitsuste võimekus on Eesti lõikes väga erinev ega sõltu tihti sündmuse korraldaja pingutusest raha kaasata. Seega ei ole taotlusvooru raames õiglane kohelda taotlejat erinevalt seetõttu, et mõnel omavalitsusel on rohkem rahalisi vahendeid kui teisel. Huvi kui abstraktset mõõdikut on olnud praktikas keeruline hinnata, mistõttu jäetakse ka see välja.  Sündmuse toimumisaeg ja -koht. Seda kriteeriumi ei ole taotlusvooru raames kohane hinnata. Toimumisaega ei saa taotleja tihti ise valida, vaid selle on rahvusvaheline alaliit ette andnud. Samuti peab taotleja sündmuse korraldamise koht vastama teatud tingimustele, mistõttu on kohad piiratud. Kuna iga spordialaliit saab esitada taotlusvooru maksimaalselt kaks taotlust, on esindatud erinevad spordialad, mida harrastatakse erinevates kohtades ning mis tagab regionaalse mitmekesisuse ja seeläbi toetuse eesmärgipärasuse. Eelnõu punkt 14 – paragrahvis 14 tehakse mitu muudatust. Esiteks tunnistatakse lõiked 12 ja 13 kehtetuks, sest need puudutavad kehtetuid meetmeid, mis on eelnõuga määrusest eemaldatud. Teiseks, kuna pärast kehtetute meetmete eemaldamist jääb määrusesse sihtotstarbelise taotlusvooruna alles vaid rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus, asendatakse lõigete 1 ja 2 sõnastuses sihtotstarbelised taotlusvoorud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetusega. Eelnõu punkt 15 – maakonna spordiliitude rahastamismudeli muudatuse tõttu muudetakse ka paragrahvi 16 lõiget 51. Muudetud lõige 51 annab õiguse toetust vähendada, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või toetuse kasutamise aruande menetlemise jooksul selgub, et maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Muudatus on vajalik tagamaks, et Kultuuriministeeriumi toetus ei moodustaks rohkem kui 65% Kultuuriministeeriumi ja KOV-i toetuse summast. Eelnõu punkt 16 – paragrahvi 16 lõikes 6 ja paragrahvi 161 lõikes 1 asendatakse rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetusega, kuivõrd toetuse nimetus muutub. Eelnõu punkt 17 – paragrahvi 17 lõike 3 sõnastust täpsustatakse, tuues välja, et aruande vorm avaldatakse toetuse andja veebilehel või asjakohases infosüsteemis. Sarnase muudatuse leiab eelnõu punktiga 8 muudetud paragrahvis 10 seoses taotluse vormiga. Eelnõu punkt 18 – paragrahvi 17 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks, sest see puudutab rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitist, mis on määrusest eelnõuga eemaldatud. Eelnõu punkt 19 – lisa „Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord“ (edaspidi lisa) sisaldab detailset ülevaadet, milliste kriteeriumide alusel spordialaliitudele mõeldud riiklik rahastus jaguneb. Eelnõuga muudetakse lisa punkti nr 3, mis reguleerib saavutusspordi toetuse jagunemist spordialaliitude rühmade vahel. Seniseid osakaale muudetakse järgnevalt: 4  Eelnõuga muudetavas Spordialaliidu rühm Kehtivas lisas lisas olümpiaalade spordialaliidud 45–50% 30–40% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud 45–50% 55–65% muud spordialaliidud 5–10% 5–10% Muudatus on vajalik, et korrastada ja muuta spordialaliitude rahastamist selgemaks. Teatud ümberkorraldusi eelarveridade ümberkujundamisel on tehtud varemgi, kuid süsteem vajab korrastamist ka protsendipunktide tasandil. Näiteks üks protsendipunktide korrigeerimise vajadus tõusetus Hasartmängumaksu Nõukogu kaotamisega. Nõukogu kaotati 2019. aastal ning selle kaudu spordialaliitudele läinud raha liikus EOK-sse. Spordialaliitude rahastamise stabiilsuse tagamiseks otsustati raha eraldamisel lähtuda ligikaudu samadest proportsioonidest rühmade vahel nagu seda oli varem teinud Hasartmängumaksu Nõukogu. Selgema ja läbipaistvama raha jaotamise jaoks on vajalik vastavalt korrigeerida ka lisas toodud protsendipunkte. Protsentuaalse jaotuse muutmisel ei muutu märkimisväärselt rühmade vahel 2024. aastal jaotamisele minevad summad võrreldes 2023. aastal eraldatud summadega. Spordialaliitude seniste toetuste säilitamise ja õigustatud ootuse seisukohast on mõistlik korrigeerida vastavaid protsente, selle asemel, et jagada toetuseks olevad summad vanade protsentide järgi. Samuti suurendati protsendivahemikke, et oleks võimalik valdkonna vajadustele operatiivsemalt reageerida. Eelnõuga täiendatakse lisa järgmiste peatükkidega:  „Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord“;  „Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks“. „Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord“ sisaldab ülevaadet, milleks see toetus mõeldud on ja milliste kriteeriumide alusel toetuse summa kujuneb. Tegemist ei ole uue toetuse liigiga, vaid EOK jagab seda praegugi. Rahastamise läbipaistvuse tagamiseks lisatakse toetuse liik ka määrusesse ja lisasse. Toetus jaguneb A-, B- ja C-kategooriaks. Maailmatasemel sportlased kuuluvad erinevatesse kategooriatesse enda sportlike tulemuste alusel ning igasse kategooriasse kuuluv sportlane ja tema treener saavad kategooriast lähtudes toetust, et valmistuda olümpiamängudeks. Toetuse suuruse otsustab toetuse andja igal aastal eraldatud eelarveliste vahendite põhjal. Lisatav peatükk sisaldab ka muid toetuse määramise reguleerimiseks vajalikke punkte – näiteks millises vanuses noorsportlastele võib toetust määrata või kui tihti toetust makstakse. Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks on mõeldud erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemise tõttu esitatud projekti- ja tegevustoetuste ning investeeringute toetamiseks. Esitatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon. Siingi ei ole tegemist uue toetuseliigiga, vaid see lisatakse rahastamise määruse lisasse, et tagada rahastamise läbipaistvus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5 4. Määruse mõjud Määruse muudatused on enamjaolt tehtud selleks, et tagada rahastamise läbipaistvus, määruse ajakohasus ja parem loetavus ning eemaldada kehtetuid meetmeid puudutav regulatsioon. Sisuline mõju valdkonnale on eelnõu järgmistel punktidel. Eelnõu punkt 5 – muudetud paragrahvi 7 lõike 5 punkt 5 sätestab, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib taotleda ka nende rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks, mis toimuvad vähemalt kaks järjestikust päeva. Seni pidi sündmus kestma vähemalt kolm järjestikust päeva. Võistluse kestuse nõude lühendamine kahele päevale on vajalik seetõttu, et ka lühemat aega, kuid Eestile olulised ja kõrgetasemelised võistlused saaksid toetust taotleda. Muudatuse tulemusena võib tulevikus Eestis toimuda rohkem kõrgetasemelisi ja Eestile olulisi rahvusvahelisi spordiüritusi, mis võisid seni riikliku rahastamise puudumise tõttu ära jääda. Sellel omakorda on positiivne mõju majandusele, eelkõige ettevõtlusele. Eelnõu punkt 6 – muudatus maakonna spordiliidu rahastamismudelis on vajalik, et suurendada maakonna spordiliidu taotlusvooru eelarvet ja samas tagada, et KOV-id ei peaks selle võrra enda rahastust suurendama. Kuna tegemist on peamiste partneritega liikumisharrastuse edendamisel üle Eesti, on oluline, et maakonna spordiliidud oleksid piisavalt rahastatud, et tagada organisatsioonide jätkusuutlikkus ja areng ning et nad saaksid pakkuda kvaliteetseid ja mitmekülgseid teenuseid kohalikul tasandil. Muudatuse tulemusena paranevad Eesti inimeste liikumisharrastuse võimalused, neile pakutavad teenused jms, mis on otseselt seotud riigi eesmärkidega tervena elatud eluaastate suurendamisel. Eelnõu punkt 13 – muudetakse rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste hindamise kriteeriumeid. Muudatuse tulemusena muutub hindamine arusaadavamaks kõikidele osapooltele. Esineb mõju nii toetuse andja kui ka saaja halduskoormusele, samuti on tänu muudatusele võimalik tagada toetuse eesmärgipärasem andmine ja kasutamine. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi ega kulusid ja tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele, maakonna spordiliitudele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Arvamusi eelnõule ei esitatud. 6  Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord” Lisa Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel 1. Spordialaliidu tegevustoetus ja noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt: 1.1. 60–65% olümpiaalade spordialaliidud; 1.2. 25–30% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud; 1.3. 10–15% muud spordialaliidud. 2. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse ja Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas. 3. Saavutusspordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt: 3.1. 30-40% olümpiaalade spordialaliidud; 3.2. 55-65% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud; 3.3. 5–10% muud spordialaliidud. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise kord 4. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesoleva lisa punktides 5–12 esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised: 4.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener; 4.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga; 4.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga; 4.4. täiskasvanute sportlikud saavutused; 4.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv; 4.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus. 5. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte järgmiselt: 1  100–299 harrastajat 1 punkt 300–499 harrastajat 2 punkti 500–999 harrastajat 3 punkti 1000–1999 harrastajat 4 punkti 2000–2999 harrastajat 5 punkti 3000–3999 harrastajat 6 punkti 4000–4999 harrastajat 7 punkti 5000–5999 harrastajat 8 punkti 6000–6999 harrastajat 9 punkti 7000 ja enam harrastajat 10 punkti 6. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt: 1–19 treenerit 1 punkt 20–49 treenerit 2 punkti 50–99 treenerit 3 punkti 100–199 treenerit 4 punkti 200 ja enam treenerit 5 punkti 7. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt: 1–9 treenerit 1 punkt 10–19 treenerit 2 punkti 20–49 treenerit 3 punkti 50–99 treenerit 4 punkti 100 ja enam treenerit 5 punkti 8. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub olümpiaala spordialaliit saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 8.2. 8.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt: 8.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 8.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi; 8.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate saavutuspunktidega tulemust, millest üks on: 8.1.3.1. parim tulemus OM-l; 8.1.3.2. parim tulemus muul võistlusel; 8.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 8.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides 8.1.6.1–8.1.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 8.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 2  8.1.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 8.1.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 8.1.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 8.1.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 8.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 8.1.6.1– 8.1.6.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale. Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM MK või MM etapp üldvõit 1. koht 16 8 4 6 12 2. koht 14 7 2 4 8 3. koht 12 6 1 2 4 4. koht 10 5 5. koht 9 4,5 6. koht 8 4 7. koht 7 3,5 8. koht 6 3 9. koht 5 2,5 10. koht 4 2 11. koht 3 1,5 12. koht 2 1 Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest 8.2. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt: kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt 1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti 3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti 5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti 10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti 20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti 30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti 40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti 50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti 60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti 3  70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti 80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti 90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti 100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti 110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti 9. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub muu spordialaliit saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 9.2. 9.1. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt: 9.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 9.1.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda; 9.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 9.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 9.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides 9.1.6.1 ja 9.1.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 9.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 9.1.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 9.1.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 9.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis 9.1.6.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale. Koht MM EM MK või MM MK või MM etapp üldvõit 1. koht 14 7 5 10 2. koht 12 6 3 5 3. koht 10 5 1 3 4. koht 8 4 5. koht 7 3,5 6. koht 6 3 7. koht 5 2,5 8. koht 4 2 9. koht 3 1,5 10. koht 2 1 Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest 4  9.2. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt: kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt 1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti 3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti 5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti 10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti 20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti 30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti 40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti 50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti 60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti 70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti 10. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal aastal saavutatud tulemusi punktiskaalal 0–10. Erinevatel distsipliinidel saavutatud tulemuste eest antud punktid liidetakse. Komisjon hindab tulemusi arvestades järgmisi asjaolusid: 10.1. distsipliini kuulumine OM kavasse; 10.2. kas tegemist on Euroopa meistrivõistluste, maailmameistrivõistluste või muu võistlusega; 10.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis; 10.4. võistlusel osalenud riikide arv; 10.5. koondise koht maailma edetabelis. 11. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti. 12. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamise aastale eelneval aastal: 12.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg; 12.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega; 12.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine ESR-le. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei ole andmeid õigeaegselt esitanud; 12.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega samaväärses organis; 12.5. spordialaliidu treenerite kutsekomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse kutsekomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kutsekomisjoni ei ole moodustatud, kutsekomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või kutsekomisjoni töös esineb puudusi; 5  12.6. liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui ta ei ole liitunud rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga; 12.7. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga. Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb leksikoni ja aastaraamatu koostaja, edastades selle taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui komisjon hindab koostööd mitterahuldavaks; 12.8. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi ja teiste spordivaldkonna konventsioonide rakendamisel ja järgimisel. Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, edastades selle taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus hindab spordialaliidu tegevust keelatud ainete kasutamise, spordivõistluste manipuleerimise ja vägivalla vastases ennetustöös mitterahuldavaks; 12.9. spordivõistlustega manipuleerimise vastaste ennetavate meetmete kasutusele võtmine ja manipuleerimisega seotud isikute karistamise korra kinnitamine. Spordialaliit kaotab 1 punkti kui alaliidu dokumentidega ei ole reguleeritud võitlus spordivõistlustega manipuleerimise vastu; 12.10. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliit on osalenud vähemalt ühes Erasmus+ programmi koostööpartnerluse projektis. 13. Spordialaliidu punktid harrastajate, treenerite, sportlike saavutuste, OM-l startinud sportlaste ja hea juhtimistava järgimise eest liidetakse ning arvutatakse spordialaliidu punktide osakaal vastava spordialaliitude rühma punktide üldarvust. Vastavalt punktide osakaalule arvutatakse spordialaliidu tegevustoetus lähtuvalt käesoleva lisa punktides 1.1–1.3 sätestatust. Spordialaliidud, kellele eraldatav toetuse summa jääb alla 5 000 euro, jäetakse toetuse saajate hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas punktide osakaalust lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja noortespordi toetuse arvutamise kord 14. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse vastavalt käesoleva lisa punktidele 16–17, on järgmised: 14.1. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener; 14.2. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased; 14.3. noorte ja juunioride sportlikud saavutused. 15. Spordialaliidu noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude vahel järgmiselt: 6  15.1. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.1 märgitud noorte harrastajate arvule; 15.2. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.2 märgitud noorte harrastajate arvule; 15.3. 50% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.3 märgitud sportlikele saavutustele. 16. Noorte ja juunioride sportlike saavutuste eest kogub spordialaliit saavutuspunkte. 16.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt: 16.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 16.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad) tulemusi; 16.1.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest; 16.1.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 16.1.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 16.1.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa punktides 16.1.7.1–16.1.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 16.1.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 16.1.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 16.1.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 16.1.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 16.1.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25; 16.1.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5; 16.1.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 16.1.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 16.1.7.1–16.1.7.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale. Koht MM EM 1. koht 16 8 2. koht 14 7 7  3. koht 12 6 4. koht 10 5 5. koht 9 4,5 6. koht 8 4 7. koht 7 3,5 8. koht 6 3 9. koht 5 2,5 10. koht 4 2 11. koht 3 1,5 12. koht 2 1 Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest 16.2. Sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt: 16.2.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 16.2.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest; 16.2.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda; 16.2.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 16.2.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 16.2.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa punktides 16.2.7.1–16.2.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 16.2.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 16.2.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 16.2.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25; 16.2.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5; 16.2.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 16.2.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis 16.2.7.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale. Koht MM EM 1. koht 14 7 8  2. koht 12 6 3. koht 10 5 4. koht 8 4 5. koht 7 3,5 6. koht 6 3 7. koht 5 2,5 8. koht 4 2 9. koht 3 1,5 10. koht 2 1 Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest 16.3. Sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt: 16.3.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1 saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti; 16.3.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis 16.3.1 nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus. 17. Noortespordi toetuse summa spordialaliidule arvutatakse järgmiselt: 17.1. ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust; 17.2. olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas liidetakse erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma saavutuspunktide üldarvust; 17.3. võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa punkti 15.3 alusel kujunevast summast maha käesoleva lisa punkti 16.3.2 alusel eraldatav summa, vastavalt käesoleva lisa punktile 16.3.1 määratud saavutuspunktid liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust; 17.4. käesoleva lisa punktide 1.1–1.3 ja 15.1–15.3 alusel kujunevad summad jaotatakse spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktide 17.1–17.3 alusel arvutatud osakaaludele. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord 18. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suuruse määramisel lähtutakse kuni 4-aastasest perioodist. Toetuse perioodi alguse ja lõpu määrab toetuse andja ning avalikustab selle oma veebilehel. 9 19. Iga-aastase toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsumma ilma riiklike maksudeta (sh maksed) käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aastal. Perioodi lõppedes võetakse aluseks uue perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aasta andmed. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul võetakse aluseks käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud täispika hooaja andmed. 20. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul arvestatakse toetuse arvutamisel Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsummade puhul järgmisi erisusi: 20.1. meeste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kahe kõrgema liiga võistluste korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu; 20.2. naiste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kõrgeima liiga võistluste korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu; 20.3. meeste meistrivõistluste kõrgeimas liigas arvestatakse ühe spordikohtuniku maksimaalseks tasuks ühe mängu eest summa, mis võrdub võistkondlike sportmängude meeste meistrivõistluste kõrgeimate liigade spordikohtunike keskmise tasuga ühe mängu eest. 21. Spordialaliitude poolt esitatud, käesoleva lisa punktis 19 nimetatud koondsummad liidetakse, arvestades käesoleva lisa punktides 20.1–20.3 sätestatud erisusi ning arvutatakse iga spordialaliidu osakaal üldsummast. Vastavalt osakaalule arvutatakse spordialaliidu spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suurus lähtuvalt Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves ettenähtud summast. Saavutusspordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord 22. Saavutusspordi toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või võistkonnaga, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid: 22.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel; 22.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel tiitlivõistlustel häid tulemusi; 22.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele; 22.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus. 23. Lisaks käesoleva lisa punktides 22.1–22.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas. 24. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa punktide 3.1–3.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt. 10  Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete arendamiseks määratud summad liidetakse. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord 25. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab toetuse andja igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele. 26. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused vastavalt allolevale tabelile: Tase Sportlik tulemus Palgafond* Ettevalmistustoetus A+ OM ja täiskasvanute MM 1. koht Jah Jah A OM ja täiskasvanute MM 2.-3. koht, EM 1. koht Jah Jah B OM 4.-10. koht, täiskasvanute MM 4.-8. koht ja EM Jah Jah 2.-3. koht C OM-kandidaadid Ei jah C+ OM-kandidaadid Ei jah *Palgafond on töötasu, millest vastavalt töölepingu seadusele arvestatakse maha tööandja makstavad ja kinni peetavad maksud ja maksed (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ning töötaja makstavad ja kinni peetavad maksud ja maksed (tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse, kogumispensioni II sammas). Töötasu maksmiseks peab alaliit sõlmima sportlasega töölepingu. 27. C+ toetust võib määrata maailma paremikku kuuluvatele Eesti sportlastele, kes süsteemi kohaselt peaksid saama C-taseme toetust, kuid erandkorras saavad B-taseme ettevalmistustoetust. 28. A+, A ja B taseme sportlaste toetusi makstakse kaks jooksvat aastat alates tulemuse saavutamisele järgnevast kuust. C ja C+ taseme sportlaste nimekirja kinnitab toetuse andja maksimaalselt üheks aastaks. 29. Kui A+, A või B kategooria sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta, säilib tema töötasu ja ettevalmistustoetus 12 kuuks. 30. Sportlaste individuaaltreenereid toetatakse vastavalt treenitava sportlase tasemele. C-taseme sportlaste treenerite hulgast teeb toetuse andja valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele 31. Olümpiaettevalmistustoetust võib eraldada ka 14-22-aastastele noorsportlastele, kes ei saa olümpiaettevalmistustoetust punkti 25 alusel. Kandidaate võivad esitada spordialaliidud. Toetuse määramisel võetakse arvesse spordiala kandepinda, sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali. 32. Noorsportlaste olümpiaettevalmistustoetus makstakse välja kvartaalselt. 11 33. Toetuse andja vaatab toetust saavate noorsportlaste nimekirja üle suvealadel septembris ja talialadel märtsis ning aastaringselt jooksvalt vastavalt noorsportlaste arengule ja tulemustele. 34. Noorsportlaste treeneritele toetuse andmise otsustab toetuse andja. Treenerite toetus makstakse välja kvartaalselt. Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks 35. Erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemise tõttu esitatud projekti- ja tegevustoetuse ning investeeringu toetamiseks esitatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon. 36. Nimetatud komisjon lähtub taotluste hindamisel taotletava tegevuse erandlikkusest, erakorralisusest ja kiireloomulisust tingivatest asjaoludest, taotluse kulude realistlikkusest ning valdkondlikust olulisusest ja mõjust. 37. Nimetatud komisjon esitab toetuse andjale ettepanekud toetuse täismahus eraldamiseks, osaliseks rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. 12