Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 23 Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamine“ (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamise ning saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord. (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. (3) Toetuse andja on Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja). § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on väärtustada UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeoliikumise jätkusuutlikkust maakondlike või maakondade üleste laulu- ja tantsupidude (edaspidi pidu) võimestamise kaudu. (2) Toetuse andmisega aidatakse kaasa UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeo (edaspidi üleriigiline pidu) vahelisel perioodil pidude toimumisele. Toetus on mõeldud tegevustele, mis kannavad üleriigilise peoga samu väärtusi ja lähtuvad sarnastest väljakujunenud traditsioonidest. Oodatava mõjuna kasvab koori-, orkestri-, rahvatantsu- ja rahvamuusikakollektiivi (edaspidi kollektiiv) motiveeritus tegutseda järjepidevalt ning hoida üleriigilise peo traditsiooni elavana. (3) Toetuse andmise tulemusena on UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeoliikumine jätkusuutlik ning pidu toimunud. (4) Mõõdetavad tulemused on järgmised: 1) rahastatud pidude arv; 2) peol osalevate kollektiivide ja külastajate arv;  3) pidude meediakajastuste arv. § 3. Toetatav tegevus (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames korraldatakse pidu. (2) Toetust ei anta projektile, mille raames korraldatud pidu on toimunud enne taotluse esitamist. (3) Pidu peab vastama järgmistele tingimustele: 1) pidu toimub Eestis ja selles osalevad kollektiivid; 2) peo kava sisaldab valdavalt üleriigilistel pidudel kavas olnud või nende jaoks loodud või seatud teoseid; 3) peo kava sisaldab valdavalt kollektiivide ühisetteasteid; 4) pidu on piiritletud toimumisaja ja -kohaga; 5) peole on tagatud juurdepääs erivajadustega inimestele; 6) maakondlikul peol osalevad kollektiivid mitmest omavalitsusüksusest, kui maakonda kuulub mitu üksust; 7) maakondlikul peol osaleb vähemalt kümme rahvatantsukollektiivi või seitse koorikollektiivi või neli rahvamuusikakollektiivi või neli orkestrikollektiivi; 8) maakondade ülesel peol osaleb vähemalt 20 rahvatantsukollektiivi või 14 koorikollektiivi või kaheksa orkestrikollektiivi või kaheksa rahvamuusikakollektiivi; 9) punktides 7 ja 8 nimetatud kollektiiv on Eestis alaliselt ja regulaarselt tegutsev ning iseseisvalt esinev; 10) peol osaleb vähemalt 200 külastajat. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 4. Nõuded taotlejale (1) Taotleja võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt; 2) ta ei ole taotluse esitamise päeva seisuga pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga; 4) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga aruande esitamise võlga ega muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees; 5) tema projektijuht on korraldanud Eestis kultuurisündmusi vähemalt viimased kolm aastat enne taotluse esitamist; 6) ta on suutlik tasuma § 9 lõikes 2 nimetatud omafinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid kuni projekti lõppemiseni. § 5. Nõuded taotlusele (1) Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. (2) Taotletud toetuse suurus peab jääma § 9 lõikes 1 sätestatud summa piiridesse ja projekti eelarve peab sisaldama § 9 lõikes 2 sätestatud määral omafinantseeringut. (3) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, eesmärk, peol osalevate kollektiivide arv, projekti tegevuste kirjeldus ning elluviimise aeg ja koht, sihtrühm, oodatavad tulemused, planeeritud teavitustegevused, taotletava toetuse summa ja kogueelarve, sealhulgas planeeritavate kulude selgitused ning omafinantseeringu summa erinevate rahastajate ja rahastusallikate lõikes; viide kehtivale maakonnastrateegiale, arengukavale või tegevuskavale, millega projekt seotud on; 2) projekti meeskonna kirjeldus, sealhulgas projektijuhi eelnev kogemus projekti elluviimisel ja haldamisel ning ülevaade kolmel viimasel aastal korraldatud kultuurisündmustest, sealhulgas osalejate arvust; 3) kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral taotleja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 4) tegevuskava peo kättesaadavuse ja ligipääsetavuse tagamiseks, sealhulgas erivajadustega inimestele; 5) peo sisuline kontseptsioon ja kava; 6) tegevuskava keskkonnasäästlikkuse tagamiseks; 7) külastajate hinnanguline arv ja selle arvutamise metoodika kirjeldus; 8) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu. (4) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. § 6. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. (2) Taotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlus tuleb esitada lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. (5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. (6) Kui taotleja taotleb mitme projekti rahastust, tuleb iga projekt esitada eraldi taotluses.  3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud ja tõhus, tekib §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas on: 1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt; 2) tõendatud algdokumendiga; 3) tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas § 20 punktiga 3; 4) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. (2) Mitteabikõlblik kulu on: 1) taotlusvooru eesmärgi ja toetatava tegevusega sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu; 2) kinnisvara soetamise ning renoveerimise ja liiklusvahendi soetamise kulu; 3) tehnika soetamise kulu; 4) organisatsiooni liikmemaks; 5) mitterahaline kulu; 6) sularahas tasutud kulu; 7) rahatrahv ja rahaline karistus; 8) kohtumenetluse kulu; 9) taotleja organisatsiooni üldise juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise ja peo ettevalmistamisega kaasnev kulu; 10) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks; 11) väljaspool Eestit toimuva sündmuse korraldamise kulu; 12) kollektiivi transpordikulu väljaspool Eestit; 13) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 14) toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu; 15) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist, kuid ei või kesta kauem kui sama aasta 31. detsembrini. Projekti abikõlblikkuse periood kinnitatakse taotluse rahuldamise otsusega. (3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud; 2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu; 3) projekti abikõlblikkuse periood ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeva. (4) Taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab esitama taotleja esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev. (7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. § 9. Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa (1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 5000 eurot ja maksimaalne summa 50 000 eurot taotluse kohta. (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 85%. Toetuse osakaalu arvutamisel võetakse arvesse ainult abikõlblikke kulusid. Vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või kaasfinantseeringu arvelt. 4. peatükk Taotluste menetlemine § 10. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles on puudusi ja/või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. (5) Lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, millal taotluse menetlemise aeg peatub. (6) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 5 toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletava toetuse summa ja osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu. (8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-des 3– 5 sätestatud nõuded. § 11. Taotluse hindamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon, mille koosseisu avalikustab toetuse andja oma veebilehel. (2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti mõju eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, projekti vajalikkus ja põhjendatus – 30% maksimaalsest koondhindest; 2) taotleja võimekus projekti ellu viia – 25% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti tegevusi kajastavad teavitustegevused, keskkonnanõuete järgimine, ligipääsetavuse tagamine – 15% maksimaalsest koondhindest; 4) planeeritud kulutuste põhjendatus, kulutõhusus, selgus ja vastavus taotlusvooru eesmärkidele – 30% maksimaalsest koondhindest; (3) Taotlusi hinnatakse toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis lähtub lõikes 2 nimetatud kriteeriumidest. Toetuse andja avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või avamise päeval. (4) Komisjon kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte. (5) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolu korral on komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. (6) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. § 12. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul toetuse andja. (2) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 3–5 või teistele määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. (7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. § 13. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. (3) Toetuse andja võib teha lõikest 1 erandi järgmistel juhtudel: 1) kui taotlusvooru taotluse esitanuid on rohkem kui 50; 2) muudel haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel. § 14. Vaide esitamine (1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (2) Taotlejal või toetuse saajal, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Sinna võib pöörduda ka vaiet esitamata.  5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. § 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ning toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. 6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine § 17. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena enne kulude abikõlblikkuse tõendamist 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. § 18. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal e-keskkonna kaudu. (2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva aruande esitamisest arvates. (3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja vastavasisulise avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1 nimetatud otsuses sätestatud tähtaja saabumist. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva nende kõrvaldamiseks, millal lõikes 2 nimetatud aruande menetlemise aeg peatub. (5) Toetuse andja kinnitab lõpparuande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. 7. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 19. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) paragrahvis 2 nimetatud eesmärki ja/või tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tulemusena ei ole võimalik tagada kohustuste täitmist; 9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: 1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. (6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. (7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (8) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (9) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib mõistliku aja võrra otsuse tegemise tähtaega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. (10) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. (11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjana posti teel. (12) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Selle korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (13) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ega ole võimalik rakendada lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. 8. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 20. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus; 4) tagab § 3 lõikes 3 nimetatud nõuete täitmise; 5) tagab nõutud ulatuses omafinantseeringu; 6) korraldab peo eel ja ajal sellest turunduskanalites ja toimumiskohas teavitamise; 7) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 8) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab tal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;  9) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 10) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 11) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 12) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega; 13) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 14) eksponeerib toetuse andja ja Kultuuriministeeriumi logo toetuse abil korraldatud peol, sealhulgas selle reklaamil ja trükisel; 15) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi. § 21. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad § 13 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames; 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses. § 22. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1) teavitama avalikkust ja võimalikke toetuse taotlejaid selle saamise võimalustest ja taotlemise korrast; 2) menetlema toetuse taotlusi, tegema projekti toetamise otsuse ning edastama määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud aja jooksul; 3) selgitama huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas; 6) teavitama toetuse saajat viivitamata määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid. § 23. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele; 2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või selle rahuldamise otsuses või määruses sätestatust; 4) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel; 5) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata; 7) otsustada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine ning kaalutlusõigusele tuginedes § 19 kohane aluseta makstud toetuse tagasinõudmise ulatus; 8) teha muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel. Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse taotlusvoorust „Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamine“ (edaspidi taotlusvoor) toetuste jagamist. Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeo vahelisel perioodil maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toimumisele, tagades toetuse abil laulu- ja tantsupeoliikumise jätkusuutlikkuse. Seni on maakondlikke või maakondade üleseid laulu- ja tantsupidusid toetatud kultuuriministri 31.12.2018 määruse nr 22 „Regionaalse kultuuritegevuse toetamise tingimused ja kord“ alusel. Alates 01.01.2019 rakendab meedet Eesti Rahvakultuuri Keskus. Meede hõlmab osaliselt ka senist Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuuri maakondlikku toetusprogrammi ja selle vahendeid, kuid meetme eelarve oli kuni 2022. aastani seotud peamiselt hasartmängumaksu laekumistega, millest toetati maakondlikke või maakondade üleseid laulu- ja tantsupidusid 35% ulatuses aastas. 2022. aasta jaanuaris jõustus hasartmängumaksu seaduse muudatus, millega seoti kultuurirahad lahti hasartmängumaksu laekumisest, kuid maakondlikke või maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetus jäi samale, ebapiisavale tasemele. Tuginedes soovile tugevdada laulu- ja tantsupeo liikumist, plaanitakse alates 2024. aastast asendada regionaalse kultuuritegevuse meede tervikuna uue, maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamise meetmega. COVID-19 mõjuna on kollektiivide hulk vähenenud ning juhendajate motivatsioon tegutseda kahanenud. Samuti on vähenenud või oma toimumise sagedust muutnud maakondlikud või maakondade ülesed laulu- ja tantsupeod. Toetusmeede aitab kaasa motivatsiooni tugevdamisele kollektiivis tegutseda ning sündmuse korraldajal maakondlike või maakondade üleseid laulu- ja tantsupidusid korraldada. Sellistel pidudel on noorte- ning üldlaulu- ja -tantsupeo vahelisel perioodil oluline roll, sest annavad kollektiividele uusi loomingulisi võimalusi ning soovi ja tahet koorilaulu, rahvatantsu ja -muusika ning orkestrimuusikaga tegelemiseks. Eriti tähtis on selles protsessis põlvkondi siduda ja kasvatada järelkasvu. Üleriigilised laulu- ja tantsupeod toimuvad tavaliselt iga viie aasta järel. Maakondade ja maakonnaülesed peod toimuvad oluliselt sagedamini, mis aitab kaasa valitud valdkonnaga järjepidevalt tegeleda. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuurinõunik Eino Pedanik ([email protected], 628 2227), Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmete osakonnajuhataja Margit Salmar ([email protected], 600 9165) ja Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 23 paragrahvist. 1. peatükk „Üldsätted“ Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust vahendite saamise ning rahaliste vahendite kasutamise tingimused ja kord. Lõike 2 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS). Haldusmenetlusele tuleb kohaldada HMS-i sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega. Lõike 3 kohaselt on toetuse andja Eesti Rahvakultuuri Keskus, kes vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest – ta teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlusi, teeb rahuldamise otsused jms. Toetuse andja täpsemad õigused ja kohustused on toodud seletuskirja §-des 22 ja 23. Eesti Rahvakultuuri Keskus on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev ministeeriumi hallatav riigiasutus, kes tegeleb eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise rahvakultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Alates 2012. aastast on Eesti Rahvakultuuri Keskuse üks ülesanne rakendada rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi valdkonna toetusmeetmeid. Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk väärtustada UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeoliikumise jätkusuutlikkust maakondlike või maakondade üleste laulu- ja tantsupidude võimestamise kaudu. Laulu- ja tantsupidude traditsioon on 2003. aastal kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 2008. aastal lisati see traditsioon inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Meede on loodud selleks, et tagada üleriigilise laulu- ja tantsupeo vahelisel perioodil maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toimumine ning kogu laulu- ja tantsupeoliikumise jätkusuutlikkus. Lõigetes 2–4 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid väljundeid, tulemusi ja mõõdikuid. Toetuse andmise oodatava mõjuna kasvab koori-, orkestri-, rahvatantsu- ja rahvamuusikakollektiivi motiveeritus tegutseda järjepidevalt ning hoida laulu- ja tantsupidude traditsiooni elavana. Toetuse andmise tulemusena on UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeoliikumine jätkusuutlik ning maakonna või maakonnaülene pidu toimunud. Pidude toimumine aitab tagada laulu- ja tantsupidude traditsiooni elujõulisust. Toetusmeede on abiks kultuurikorraldajale ja tema meeskonnale maakonna või maakonnaülese peo korraldamisel tekkinud kulude katmisel. Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatav tegevus. 2 Lõike 1 kohaselt toetatakse eesmärgi ja tulemuse saavutamisele suunatud projekte, mille elluviimine panustab eelnõu §-s 2 nimetatud eesmärgi, väljundite ja tulemuse saavutamisse ning mille raames korraldatakse maakondlik või maakondade ülene laulu- ja tantsupidu (edaspidi pidu). Toetatav pidu võib olla kas laulu- või tantsupidu või mõlemad koos. Lõike 2 kohaselt ei tohi toetatav tegevus olla enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud. Nõude kohaselt ei toetata projekti, milles sisalduv pidu on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist. See tähendab, et kui peo kõik tegevused on juba ellu viidud, olenemata, kas kulud on tasutud, on tõendatud taotleja võimekus viia pidu ellu omavahendite arvelt, mistõttu puudub vajadus tegevusi toetada. Lõige 3 sätestab nõuded peole. Toetusmeede lähtub traditsioonilisest laulu- ja tantsupeo formaadist. Viimaste aastate kultuuripildis on tekkinud palju uusi sündmuste vorme, mida korraldaja nimetab laulu- ja tantsupeoks, kuid mis ei ole seotud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud nähtusega. Seepärast ongi peole kehtestatud erinõuded. Toetusmeede keskendub mh peol osalevate kollektiivide ja peo külastajate arvukusele, et populariseerida ning väärtustada laulu- ja tantsupeoliikumist järeltulevate põlvkondade hulgas. 2. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine“ Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse subjektid, kellele toetus suunatud on. Taotleja saab olla Eestis registreeritud juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus. Ajalooliselt on välja kujunenud, et toetatavaid pidusid on korraldanud kohalikele omavalitsustele kuuluvad kultuuriasutused või pikaaegse tegutsemise ja kogemusega mittetulundusühingud. Samas võimaldatakse ka teistel juriidilistel isikutel taotlus esitada. Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nende alusel tuvastatakse, kas taotlejal on projekti elluviimiseks vajalik võimekus olemas. Punkti 1 kohaselt ei tohi taotlejal olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui taotlejal need on, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole. Punkti 2 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei oleks välja kuulutatud pankrotti ning ta ei oleks likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Vastasel korral eeldatakse, et projekti elluviimiseks vajalikud finants-, haldus- ja toimimissuutlikkus puuduvad. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punktis 3 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole. Äriregistrile majandusaasta aruande ja maksudeklaratsioonide esitamise kohustus tuleneb maksukorralduse seadusest ning see peab olema täidetud taotluse esitamise ajaks. Kohustus on täidetud näiteks juhul, kui majandusaasta aruanne on esitatud hilinenult, kuid siiski enne taotluse esitamist. 3 Punktis 4 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise seisuga aruande esitamise võlga ega muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees. Selline kohustus on näiteks toetuse kasutamise kontrolltoimingute tegemise käigus dokumentide esitamine. Punkti 5 kohaselt peab taotleja projekti juhil olema vähemalt kolmeaastane kogemus kultuurisündmuste korraldamisel Eestis. Punkti 6 kohaselt peab taotlejal olema suutlikkus eelnõu § 9 lõikes 2 nimetatud omafinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuda kuni projekti lõppemiseni ehk aruande kinnitamiseni. Paragrahviga 5 kehtestatakse põhjalikud nõuded taotlusele. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärgil ja toetatavaks tegevuseks ning et projekt panustab tulemustesse ning loob nõutud mõju. Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusest peab selguma taotletava toetuse summa ja osakaalu ning omafinantseeringu määra vastavus eelnõus sätestatud nõuetele. Taotluses peab olema märgitud taotletava toetuse summa ja selle protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest. Lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Oluline on mh kirjeldada projekti seost kehtiva maakonna strateegia, arengukava või tegevuskavaga (sh LEADER-i kohaliku arengu strateegiaga). Eelarves tuleks kindlasti selgitada, kuidas on konkreetne kululiik eelarves kujunenud: kas aluseks on võetud valdkonna keskmine või tegija kvalifikatsioon ja kogemused või mõni muu kriteerium. Tegevuskava peo kättesaadavusest peaks andma teavet kava, esinejate vms kohta ning mh sellest, kas ja kuidas luuakse võimalused peol ligipääsetavuse tagamiseks erivajadustega inimestele. Peo kavas peab olema kirjas repertuaar, esitajad ja peol osalevad kollektiivid. Tegevuskava keskkonnasäästlikkuse tagamisel võiks sisaldada mh näiteid tegevuste kirjeldustest, kuidas on korraldatud peol esinejate toitlustamine korduvkasutatavate, pandi-, biolagunevate vms nõudega, peoala prügi sorteerimise korraldamine, sh taara kogumine. Lõikes 4 sätestatakse taotlejale täiendav teabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama toetuse andjale teabe, kui ta on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabivahenditest. Toetatavaid tegevusi ehk kulusid projektis topeltfinantseerida ei tohi. Paragrahviga 6 sätestatakse taotlusvooru avamise ja taotluse esitamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Lõike 3 kohaselt tuleb taotlus esitada sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. 4 Lõiked 4 ja 5 viitavad, et taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Kõiki taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub toetuse andja taotluste menetlemise infosüsteemi ehk e-keskkonna kaudu. Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mistõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski õigel ajal esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. Lõige 6 selgitab, et kui taotleja taotleb mitme projekti rahastust, tuleb iga projekt esitada eraldi taotluses. 3. peatükk „Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa“ Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, selle on tasunud toetuse saaja ning on kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka riigisisese õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja selle olema tasunud toetuse saaja lõpparuande esitamise ajaks. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada ka teiste riigisiseste kohalduvate õigusaktidega. Riigisisese õigusega kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima raamatupidamise reeglitest ning maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid. Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et kulu on tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama tõhus. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Lõikega 2 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Paragrahviga 8 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood taotleja poolt taotluses määratud ajavahemik, millal tegevused algavad ja lõpevad ning vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta sätestatud tingimustest, millest lähtudes tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja lõppkuupäev. Lõike 2 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood alata, sh kulutusi teha varem kui toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast. Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui sama aasta 31. detsembril. Kui taotleja hakkab projekti ellu viima enne, kui toetuse andja on taotluse kohta otsuse teinud, peab ta arvestama riskiga, et taotlus võib jääda rahuldamata, mistõttu peab 5 taotleja projekti elluviimisega seotud ja juba tehtud kulud täies mahus ise hüvitama. Projekti abikõlblikkuse periood kinnitatakse taotluse rahuldamise otsusega. Lõike 3 kohaselt on ette nähtud võimalus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada. Toetuse saaja saab projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel, et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud. Projektiperioodi muutmise algatab tavaliselt toetuse saaja, esitades selleks abikõlblikkuse perioodi jooksul vastavasisulise avalduse, milles on mh välja toodud perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppemist. Projekti abikõlblikkuse periood ei saa ületada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeva. Lõigetega 4–6 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise, rahuldamise või mitterahuldamise täpsustatud kord. Lõike 7 kohaselt loeb toetuse andja projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist. Toetuse saajat teavitatakse sellest e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 9 kehtestatakse toetuse alam- ja ülempiir. Toetusmeetme minimaalsed ja maksimaalsed toetussummad on tuletatud viimastel aastatel toimunud pidude keskmiste eelarvete põhjal, mille puhul on arvesse võetud korraldajate oma- ja kaasfinantseeringute osakaalu. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusega ei finantseerita. Omafinantseering võib sisaldada kaasfinantseeringut. 4. peatükk „Taotluste menetlemine“ Paragrahviga 10 kehtestatakse taotluste menetlemise kord. Lõige 1 sätestab, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. HMS-i § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole ettenähtud aja jooksul võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning tähtajast mittekinnipidamist põhjendada. Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. See tähendab, et sellisel juhul taotlust nõuetele vastavuse kontrolli ei võeta. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja mõjuval põhjusel ennistada. Seda võib teha toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotluse alusel. Lõigete 4–6 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et see ei ole piisavalt selge ja/või sisaldab puudusi, küsida taotlejalt andmete kohta selgitusi ja lisadokumente või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil eelnõu § 10 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. 6 Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 10 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Teave taotluse läbi vaatamata jätmise kohta edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates. Lõike 7 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja tegevusi nii, et toetuse summa ega osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu. Lõike 8 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 3–5 sätestatud nõuded. Paragrahvis 11 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist. Lõike 1 kohaselt hindab taotlusi toetuse saaja moodustatud komisjon. Komisjoni kuuluvad toetuse andja esindaja(d), Kultuuriministeeriumi esindaja(d) ja valdkonna sõltumatud eksperdid. Lõikega 2 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel taotlusi hinnatakse. Nende selge lahtimõtestamine, sh asjaolude kirjeldus, on oluline, et taotlejale oleks arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid abiks taotluse koostamisel ning projekti tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi saavad selgetest kriteeriumidest juhinduda taotluste hindajad. Punkti 1 kohaselt hinnatakse projekti raames korraldatava peo mõju eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, sh projekti vajalikkust ja põhjendatust, panust väljundnäitajate saavutamisse ning prognoositavate tulemuste ulatust ja realistlikkust. Hinnatakse eesmärkide saavutamiseks kavandatud projekti tegevuste asjakohasust, terviklikkust ja põhjendatust, projekti kooskõla ja panust maakonna strateegia, arengukava või tegevuskava elluviimisesse, projektis korraldatavate tegevuste põhjendatust ja kooskõla ning projekti tegevuste ja eesmärkide määratlust ja selgust. Punkti 2 kohaselt hinnatakse taotleja võimekust projekti ellu viia, nii kunstilise kui ka tehnilise meeskonna potentsiaali ja võimekust projekti teostada ja püstitatud eesmärki saavutada, arvestades meeskonnaliikmete panust ja nende seniseid saavutusi. Meeskond ja koostööpartnerid on kaasatud tegevustesse kogu projekti vältel. Punkti 3 kohaselt hinnatakse projekti tegevusi kajastavate teavitustegevuste asjakohasust, läbimõeldust ja tõhusust, keskkonnasäästlikkuse tegevuskava ja selle kooskõla keskkonna nõuetega ning selle elluviimise realistlikkust. Ligipääsetavuse tagamise nõue peab aitama kaasa, et erivajadusega inimesed on rohkem kaasatud. Mõistlikud abinõud on vajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused, mis ei ole ebaproportsionaalselt ega alusetuselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud, et tagada puudega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teostamine või kasutamine teistega võrdsetel alustel. Punkti 4 kohaselt hinnatakse planeeritud kulutuste põhjendatust, kulutõhusust, selgust ja vastavust taotlusvooru eesmärkidele. Kulud peavad olema põhjendatud ja lahti kirjutatud taotlusvormi eelarves. Eelarve realistlikkust hinnatakse nii piisavuse kui ka liiasuse kriteeriumi alusel. Taotlusest peab selguma, milliste arvutuste, pakkumuste ja/või hinnangute alusel on eelarve koostatud. 7 Lõike 3 kohaselt valitakse projektid ehk neid hinnatakse toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika lähtub eelnõu § 11 lõikes 2 toodud kriteeriumidest ja nende osakaaludest ning alakriteeriumid arvestavad erinevate tegevuste eripärasid. Hindamismetoodika tehakse kättesaadavaks toetuse andja veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise esimesel päeval või taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Lõike 4 kohaselt kaasatakse hindamisse vajaduse korral hääleõiguseta eksperte. Hinnangute andmisel lähtub ekspert kehtestatud hindamismetoodikast. Taotlust hinnanud eksperdi andmeid taotlejale ega toetuse saajale ei avalikustata. Lõike 5 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase seaduse ja HMS-iga kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end taandada HMS-i §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras. Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest taotlustest tähendab kirjalikku kinnitamist. Lõikega 6 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks. Paragrahviga 12 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse. Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga varem kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused ei ole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga või vajaduse korral projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Juhul kui taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vajalik veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning muudetud mahus projekti. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Juhul kui mõni nõue ei ole taotluse menetlemise ajal täidetud, see ei takista taotluse menetlemist ning on tõenäoline, et see 8 mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist täidetakse, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu ja millise aja jooksul peab tõendatud olema. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet esitama juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada. Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel lähtutakse HMS-i §-dest 56 ja 57. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses esitatakse HMS-is nõutud info. Eraldi korda selle kohta eelnõus ei ole. HMS-i kohaselt tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult põhjendada, märkides selles õigusliku aluse ja otsuse tegemiseks õigusliku aluse suhtes relevantsed faktilised asjaolud. Lõike 7 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid saab saavutada ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal selguda, et taotlejal on võimalik projekt ellu viia ja samad eesmärgid saavutada alternatiivsete rahaliste vahenditega või oleks saanud taotleja projekti ellu viia ka ilma toetuseta. Lõike 8 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 13 sätestatakse taotleja ja toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon. Taotlejale ja toetuse saajale antakse HMS-i § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et vastaval isikul oleks võimalik enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud. Lõigetega 1–3 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid menetlustermineid, enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitused otsuse põhimotiivide ja põhjenduste kohta. Ära ei kuulata, kui HMS-i § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejaid on üle 50. Eelnõu § 13 lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt HMS-i § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui andmetest, mida menetlusosaline on taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel 9 ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, saab sellise korra abil öelda, et taotleja on ära kuulatud. Paragrahviga 14 sätestatakse vaide esitamise õigus. Vaideid lahendatakse tuginedes HMS-i 5. peatükile. 5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ Paragrahviga 15 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle algatusel. Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib teavet käsitleda sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub tavaliselt toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle ulatust; tegevus jäetakse ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemus. Kui muuta tahetakse projekti algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uue projektiga. Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata, toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks. Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ning otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku. Toetuse saaja peab teavitama toetuse andjat projekti muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib jõustada varasema kuupäevaga, kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev, juhul kui see aitab kaasa projekti tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem, kui selle muutmise avalduse toetuse andjale esitamise kuupäev. Paragrahviga 16 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse. Seda tehakse juhul, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks 10 rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt, taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või on teave jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima selliselt, et oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 19 kohase toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise erinevus on, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole projekti võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sh kui toetuse saaja enam projektile toetust ei soovi. Kehtetuks tunnistamisega ei ole tegemist juhul, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg – saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust algses taotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus ära ei kasutata, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti elluviimise ajal. Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku aluseta saadud toetus toetuse saajal andjale tagastada. 6. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine“ Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et toetus makstakse toetuse saajale ettemaksena ühes osas 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Lõikega 2 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Aruande esitamisel lähtub toetuse saaja taotlusest, määruse nõuetest ja aruannete kinnitatud vormidest. Projekti aruanne koosneb sisu- ja finantsaruandest. Lõikes 2 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg. Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel avalduse alusel pikendada. 11 Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et selles esinevad puudused, küsida toetuse saajalt aruandes esitatud andmete kohta selgitusi ja lisadokumente või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil eelnõu § 18 lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Projekt loetakse lõppenuks, kui toetuse andja on lõpparuande kinnitanud ning toetuse saajale lõppmakse teinud. Vastavasisuline teave saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu. 7. peatükk „Toetuse tagasinõudmine“ Paragrahviga 19 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui seda on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või esineb muu toetuse tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist HMS-i tähenduses haldusaktiga. Lõikes 1 sätestatakse, millal toetuse tagasinõudmise otsus tehakse. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks juhul, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub mitteabikõlblikuks – näiteks sama kulusumma on hüvitamise alus juba olnud, kulu liik ei ole abikõlblik või kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi andmise regulatsiooniga. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Silmas peetakse olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik võlaõigusseaduse tähenduses üheselt tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei ole ainult see veel alus toetuse tagasinõudmise otsust teha, kuid on toetuse andjale ajend, et hinnata, kas toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetuse sihipärane kasutamine katkeb kohustuslikul ajaperioodil. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka põhjusel, et kui määratud toetust selle tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni. 12 Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta eelnõu § 13 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui täidetud on kõik toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused: puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale. Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemiseks ja vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMS-i § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS-i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Lõige 5 sätestab, et kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. Lõige 6 sätestab, et kui toetuse saajale ei ole kogu toetust veel välja makstud, võib maksmisele kuuluvat summat tagasi maksmata toetuse summa ulatuses vähendada ehk tasaarveldada, teavitades sellest enne toetuse saajat. Lõigetega 7 ja 8 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava. Lõigete 9 ja 10 kohaselt on toetuse andjal ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümme tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib seda pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Lõike 11 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega ning sellest teavitatakse toetuse saajat e-posti või tähtkirjana posti teel. Lõike 12 kohaselt on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea tagasimaksmise ajakavast kinni. Kui ajatamisotsus on tühistatud, rakendub eelnõu järgne kord ehk kui otsus tühistatakse näiteks eelnõu järel, kui tagastamise tähtaeg on möödunud, arvestatakse viivist kuni toetuse lõpliku tagastamiseni. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma 13 toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Lõige 13 sätestab, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi HMS-i § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumine). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu. 8. peatükk „Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused“ Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema täitnud tema ise. Toetuse saaja kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies mahus või vaid täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb toetuse saajal täita kohustusi väga hoolikalt. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima projekti ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus sätestatud võimalustega. Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sh ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist ning õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja järgima projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses. Toetuse saaja peab võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Mittehankijate kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja tagama erivajadustega inimeste juurdepääsu sündmuse toimumise kohale. Ligipääsetavuse loomise eeldus on, et sündmusel on arvesse võetud erinevate inimeste vajadusi. Ligipääsetavus ei puuduta mitte üksnes erineva kasvu ja vanuse, vaid ka erivajadusega inimesi – neid, kes kasutavad liikumiseks ratastooli, näevad või kuulevad halvasti või üldse mitte. Kõigile ligipääsetav on selline keskkond, mida saavad mugavalt ja ilma kõrvalise abita kasutada erinevate vajadustega inimesed. Ligipääsetavuse tagamise nõue peab aitama kaasa, et erivajadusega inimesed on rohkem kaasatud. Mõistlikud abinõud on vajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused, mis ei ole ebaproportsionaalselt ega alusetuselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud, et tagada puudega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teostamine või kasutamine teistega võrdsetel alustel. 14 Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja tagama omafinantseeringu ette nähtud ulatuses. Toetuse saamise eeldus on kohustuslikus ulatuses ja viisil oma- või kaasfinantseeringusse panustamine ehk nõutud osas abikõlblike kulude tasumise tõendatus. Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja korraldama peo eel ja ajal selle turunduskanalites ja toimumiskohas peost teavitamise. Peo turunduskanal on selle veebilehekülg, kus kuvatakse teavet toimumiskoha ja transpordivõimaluse kohta. Lisaks kasutab toetuse saaja Eesti turunduskontseptsiooni muid elemente sündmusespetsiifilise turundusvõimaluse alusel, näiteks tele- või veebiülekandes. Punkti 7 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse taotlemise, projekti elluviimise ja kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt. Punktide 8 ja 9 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või paikapidavust, sh peab ta esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja tagama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest lähtumise, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, sest võib tekkida kahtlus, et kogu projektiga seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne. Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Punktide 12 ja 13 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse. Punkti 14 kohaselt ja kooskõlas eelnõu § 20 punktiga 6 peab toetuse saaja kasutama toetuse andja ja Kultuuriministeeriumi logo toetuse abil korraldatud peol, sh trükistel ja reklaamil. Punkti 15 kohaselt peab toetuse saaja täitma muid toetuse tagastamisega seotud õigusaktides sätestatud kohustusi. Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused. Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid projekti nõuetekohaseks elluviimiseks, sh eelhinnangut projektis kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms. 15 Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 13 kohaselt oma seisukohad. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht haldusorganilt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda dokumendis teda puudutava teabega ning saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs on piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada, millise hinnangu andis toetuse andja konkreetne ametnik, töötaja või kaasatud hindaja. Hindaja kaitse on oluline, et tagada ausalt antud hinnang, et seda ei oleks võimalik seostada konkreetse hindajaga ning viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute andmine hindajale endale. Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja see tagastada. Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja peamised ülesanded on teavitada avalikkust taotlusvooru avamisest, nõustada toetuse taotlejaid, valida rahastamiseks sobilikud projektid, koostada toetuse andmise või andmata jätmise otsused, maksta toetust, sh kontrollida toetuse maksmise eelduste täidetust ning juhul, kui avastatakse eksimus, mida ei saa puuduste kõrvaldamise teel või ettekirjutuse tegemisega heastada, nõuda toetus tagasi. Toetuse andja on täidesaatva riigivõimu teostaja, sest talle on antud pädevus anda HMS-i tähenduses haldusakte. Nii peab ta haldusorganina, isegi kui ta on eraõiguslik juriidiline isik, järgima ülesannete täitmisel kohalduvaid õigusnorme ja õiguse üldpõhimõtteid. Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused. Toetuse andja õigused on seotud tema kohustuste täitmisega. Tal on õigus kontrollida projekti elluviimist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh projekti tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile. Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust, samuti vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel. Toetuse andjal on õigus keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud, ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata. Lisaks on toetuse saajal õigus otsustada kaalutlusõigusele tuginedes eelnõu § 20 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus ning teha muid määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid. 16 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu alusel ei anta vähese tähtsusega abi ega grupierandiga hõlmatud riigiabi. Riigiabi reeglid ei kohaldu toetatava tegevuse kohaliku iseloomu tõttu. 4. Eelnõu mõju Eelnõu mõjutab otseselt UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeoliikumise jätkusuutlikkust. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Plaanitav taotlusvooru maht on 266 912 eurot, mis saadakse regionaalse kultuuritegevuse toetusmeetmest vabanevatest vahenditest. Meetme rakendamine täiendavaid kulusid kaasa ei too. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitati õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning eelnõu kohta küsiti arvamust Eesti Rahvakultuuri Keskuselt, Eesti Kooriühingult, Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Seltsilt, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuselt ning Eesti Linnade ja Valdade Liidult. Esitatud märkuste ja ettepanekute tabel on lisatud seletuskirjale. 17  Kultuuriministri määruse „Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamise tingimused ja kord“ kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine Eesti Linnade Hetkel kehtiva regionaalse kultuuritegevuse toetuse meetmest on Selgitame. Enne regionaalse kultuuritegevuse ja Valdade Liit võimalik taotleda toetust nii kohalikeks laulu- ja tantsupidudeks toetusmeetme sulgemist hindas Kultuuriministeerium uue kui ka muudeks rahvakultuurisündmusteks. Käesoleva eelnõu meetme loomise mõju. Mõjuanalüüsi käigus tegelesime rakendumisega kaob muude sündmuste rahastamine ning ainsaks mh sellega, et tagada muudatusest mõjutatud sihtgrupile võimaluseks jääks korraldada laulu- ja tantsupidusid. Enne toetus samas või isegi suuremas mahus mõnes teises maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude meetmes. Tulemuseks on Kultuurkapitali maakondlike toetusmeetme rakendamist teeme ettepaneku analüüsida praeguse, ekspertgruppide eelarvete suurendamine 15% võrra ja seda regionaalse kultuuritegevuse toetusmeetme kaotamisega juba 2023. aastast. Lisaks on tehtud otsus tuua kaasnevaid mõjusid ja kaaluda täiendava meetme vajalikkust. Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitalist ära rahvakultuuri keskseltside tegevustoetused, mille tulemusena omakorda vabaneb Kultuurkapitalis täiendavateks projektitoetusteks 120 000 eurot. Nimetatud otsused ja nendega seotud eelarve muudatused Kultuurkapitalis on andnud võimaluse regionaalse kultuuritegevuse toetusmeetme ümberkujundamiseks. Eelnõu on vajalik maakondlike pidude jätkusuutlikkuse Selgitame. Taotlusvooru on kõigil nõuetekohastel tagamiseks, kuid seda tingimusel, et jagatava raha summa vastab taotlejatel võrdsetel alustel võimalus 15 maakonna tegelikule vajadusele ja iga tingimustele vastav pidu esitada taotlus. Piiratud eelarvevahendite tõttu sealt ka toetust saab. taotlusvoorus on põhjendatud toetuse täpsem sihistamine tugevaimate taotluste vahel. Seega ei saa tagada, et iga vastavuskontrolli läbinud taotlus automaatselt ilma sisulist hindamist läbimata toetuse saab. Eelnõust on välja jäänud maakondlikud ja laulu- ja tantsupidude Osaliselt arvestatud. Eelproovidega seotud kulu on eelduseks vajalikud maakondlikud žanripäevad/teemapäevad mitteabikõlblike kulude hulgast välja võetud ja loetud kollektiivide liikidele. Nendeks on näiteks segarühmade ja abikõlblikuks. naisrahvatantsurühmade maakondlikud žanripäevad, millega Maakondlikud žanripäevad/teemapäevad on jäänud antud valmistutakse maakonna pidudeks kogu hooaja vältel. meetmest välja teadlikult. Oleme seisukohal, et selliste 1 Eelnõus puudub ka võimalus küsida toetust peo päevade korraldamiseks on võimalus toetust taotleda ettevalmistusfaasiks, ühisteks eelproovideks, muusikute, lauljate Kultuurkapitalilt. Kultuurkapitali maakondlike ning tantsijate kokkumängudeks ja harjutuseks. ekspertgruppide eelarvet 2023. aastal tõsteti. Teeme ettepaneku nimetatud tegevused arvata toetatavate tegevuste hulka, kuna nimetatud tegevused on laulu- ja tantsupeo protsessi osad. Eelnõu § 3 lõige 3 punkt 2 sätestab, et peo kava sisaldab valdavalt Arvestatud. Eelnõu § 3 lõike 3 punkti 2 on muudetud rahvamuusikat. Peo kavad sisaldavad enamasti sellist muusikat, järgmiselt: „2) peo kava sisaldab valdavalt üleriigilistel mille puhul on autor teada. Viimasel noorte laulupeol esitati vaid mõned lood, mille aluseks oli rahvaviis või -luule. Üldine suund pidudel kavas olnud või nende jaoks loodud või seatud on, et koorid ei laula valdavalt ja ka orkestrid ei mängi suures osas teoseid;“. vaid rahvamuusikat. Samuti ei esita tantsurühmad oma tantsu valdavalt rahvamuusika saatel. Enamasti esitatakse pärimuslikke lugusid ning rahvamuusikute repertuaaris on tihti heliloojate loodud teoseid ja seadeid. Eeltoodust tulenevalt pakume määruse eelnõu sõnastuseks: „peo kava lähtub traditsioonilisest laulu- ja tantsupeo formaadist, sisaldades üleriigilistel pidudel kavas olnud teoseid, peo jaoks loodud või seatud teoseid ning teisi sobivaid teoseid vastavalt osalevatele liikidele;“. Alternatiivina võib kaaluda mõiste „rahvamuusika“ täpsustamist. Eelnõu § 3 lõige 3 punkti 7 kohaselt on tingimusena sätestatud, et Arvestatud. Eelnõu § 3 lõike 3 punkti 7 on muudetud maakondlikul peol osaleb vähemalt kümme rahvatantsukollektiivi järgmiselt: „maakondlikul peol osaleb vähemalt kümme või seitse koorikollektiivi või kaks rahvamuusikakollektiivi või rahvatantsukollektiivi või seitse koorikollektiivi või neli kaks orkestrikollektiivi. Tekib küsimus, kas kahe rahvamuusikakollektiivi või neli orkestrikollektiivi;“. rahvamuusikakollektiivi osalusega pidu saab nimetada maakondlikuks peoks. Ettepanek on antud tingimust lähemalt põhjendada ja/või vajadusel täpsustada. Eelnõu § 7 lõige 2 punkt 5 kohaselt on peo eelproovidega seotud Arvestatud. Eelproovidega seotud kulu on mitteabikõlblike kulud mitteabikõlbulikud. Ettepanek on lugeda eelproovidega kulude hulgast välja võetud ja loetud meetme raames seotud kulud abikõlbulikeks, sest eelproovidega seotud ruumi ja abikõlblikuks. tehnika rendid ning juhendajate tasud on väga arvestatav kulu peo üldisest eelarvest. Samas ei saa eelproovideta ei saa pidu korraldada. 2  Eelnõu § 10 lõige 1 kohaselt taotluste menetlemise aeg on 60 Mittearvestatud. Eelnõu § 10 lõikes 1 toodud taotluste tööpäeva. Ettepanek on seda aega lühendada, sest vastasel juhul menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva st maksimaalset jääb korraldaja pikaks ajaks teadmatusesse, kas pidu saab toimuda menetluseks kuluda võivat aega. Loomulikult on või mitte. Samal ajal puudub võimalus mujalt toetust taotleda. eesmärgiks viia haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt, efektiivselt ja nii kiiresti kui võimalik, mis oleks kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 5 lõikega 2. Eelnõu § 19 lõige 3 kohaselt toetuse tagasinõudmise otsuse võib Selgitame. Toetuse andja võib nõuda üleantud rahalisi teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja lõppemisest arvates. Leiame, et tegemist on ülemääraselt pika võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumine). See ajaga. Aruande menetlemine on 90 tööpäeva, mis on juba piisavalt tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav pikk aeg, et kõik puudused tuvastada. tsiviilkohtu kaudu ja siin kohalduvad nõude aegumise tähtajad, mis on reguleeritud tsiviilseadustiku üldosa seadusega. Eesti Eelnõus sõnastatud maakondliku ja maakondade ülese Mittearvestatud. Eelnõu §-s 2 ja eelnõu seletuskirjas on Kooriühing, määratluse asemel võiks lähtuda printsiibist toetada liikumist selgelt eristatud UNESCO vaimse kultuuripärandi Eesti pigem piirkondlikult ja valdkondlikult. esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupidu ning Rahvatantsu ja Samuti oleks ettepanek läbivalt kasutada mitte mõistet „laulu- maakondlike või maakondade üleseid laulu- ja Rahvamuusika ja tantsupidu“, kuna sellega üldjuhul tähistatakse siiski tantsupidusid, mida eelnõu alusel toetada soovitakse. Kuna Selts ning Eesti üleriigilisi laulu- ja tantsupidusid, ning pigem kaaluda sõna enamasti maakonna peod just laulu- ja tantsupeo nime Laulu- ja laulu- ja/või tantsupäev või lihtsamalt öeldes kannavad, ei ole selguse huvides põhjendatud eelnõus Tantsupeo SA „sündmus“ kasutust käesolevas määruses. nende nimede muutmine. Kõiki laulmise ja tantsimisega seotud sündmuseid meetmest toetada ei soovita. Selleks, et toetus toetaks vaid laulu- ja tantsupeo liikumist, Osaliselt arvestatud. Pakutud sõnastuse mõte sisaldub tuleks see siinkohal sõnaselgelt välja öelda: eelnõu § 2 lõigetes 1 ja 2 ning § 3 lõikes 1 ja 3. Täiendame Toetus on mõeldud tegevustele, mis kannavad üleriigilise § 2 lõiget 2 järgmiselt: „Toetus on mõeldud tegevustele, laulu- ja tantsupeo liikumisega samu väärtusi ja lähtuvad mis kannavad üleriigilise peoga samu väärtusi ja lähtuvad sarnastest väljakujunenud traditsioonidest. Toetust saab sarnastest väljakujunenud traditsioonidest.“. taotleda laulu- ja tantsupeo protsessis osalejatele (koorilauljad, rahvatantsijad, puhkpilli- ja sümfooniaorkestrid ning rahvamuusikud) suunatud piirkondlike ja/või valdkondlike laulu- ja tantsupäevade korraldamiseks. 3 Punktis 2 hetkesõnastuses kasutusel oleva rahvamuusika nõude Arvestatud. Eelnõu § 3 lõike 3 punkti 2 on muudetud kavas palume kindlasti eeltingimuste hulgast välja võtta. See järgmiselt: „2) peo kava sisaldab valdavalt üleriigilistel tingimus läheb vastuollu reaalselt kollektiivide repertuaaris pidudel kavas olnud või nende jaoks loodud või seatud oleva loominguga – näiteks, kuna Eesti rahvamuusika on teoseid;“. olemuselt ühehäälne, välistaks selline nõue koorilaulupäevade toetamise käesolevast meetmest. Punktis 5 sõnastatud nõue juurdepääsu tagamiseks Selgitame. Eelnõu § 5 lõige 3 punkti 4 kohaselt kohustub erivajadustega inimestele peaks olema käesolevas dokumendis taotleja esitama toetuse andjale koos taotlusega arusaadavalt selgitatud. Erivajadustega inimestele tingimuste tegevuskava peo kättesaadavuse ja ligipääsetavuse loomine on elementaarne ja vajalik, kuid samas väga tagamiseks, sealhulgas erivajadustega inimestele. spetsiifiline valdkond ning miinimumnõuded selles valdkonnas Nimetatud tegevuskava on eelnõu § 11 lõike 2 punkti 3 võiksid olla üleriigiliselt sarnaste sündmuste korraldajate jaoks kohaselt taotluse sisulise hindamise kriteerium. Soovitakse valdkonna ekspertide poolt kokku lepitud ja sõnastatud. hinnata ligipääsetavuse tagamise nõude täitmist selliselt, et taotleja ise pakuks välja, kuidas ta aitab kaasa, et erivajadusega inimesed oleks rohkem kaasatud. Taotleja enda poolt pakutud lahendusi just hinnata soovitaksegi, mistõttu ei soovita anda ette miinimumnõudeid. Mõistlikud abinõud on vajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused, mis ei ole ebaproportsionaalselt ega alusetuselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud, et tagada puudega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teostamine või kasutamine teistega võrdsetel alustel. Punktides 7 ja 8 kasutatavad mõisted maakondlik pidu ja Osaliselt arvestatud. Eelnõu § 3 lõike 3 punkti 7 on maakonna ülene pidu ei vasta valdkonna reaalsetele muudetud järgmiselt: „maakondlikul peol osaleb vähemalt vajadustele. Eesti on maakondade mõistes niivõrd erinev, et kümme rahvatantsukollektiivi või seitse koorikollektiivi või dokumendi koostajate poolt välja pakutud arvväärtused neli rahvamuusikakollektiivi või neli orkestrikollektiivi;“. siinkohal ei ole kaugeltki võrdselt võimetekohased täitmiseks Leiame, et ei ole põhjendatud loobuda maakondliku näiteks Hiiumaale ja Harjumaale. Seetõttu palume termini kasutamisest ja asendada see piirkondliku või maakondlikkuse printsiibist siin dokumendis loobuda ja valdkondliku terminiga, sest see ei muudaks antud juhul asendada see mõistetega piirkondlik ja valdkondlik. meetme sisu. Piirkondlik tähistaks siis kas maakonda, mitut maakonda või ka 4 kohalike omavalitsuste territooriumitel toimuvaid laulu- ja tantsupäevi. Valdkond tähistaks erinevatele kollektiiviliikidele korraldatavaid laulu- ja tantsupäevi – nt naiste tantsupidu, segakooride laulupäev, vaimulik laulupidu jms. Punktis 9 hetkel sõnastatud 200 külastaja nõue on taas väga Selgitame. Viidatud punktis toodud number on kujunenud suure küsitavusega, viidates nt piirkondade erinevale suurusele läbirääkimiste käigus kõige väiksema maakonna (Hiiumaa/Harjumaa nt). Seetõttu teeme ettepaneku muuta esindajatega ja vastab määruses kirjeldatud sõnastusele. selles punktis sõnastust. § 5 lõike 3 punkti 1 lisada projekti täielik eelarve Arvestatud. § 5 lõike 3 punktist 2 võtta välja sõna „kvalifikatsioon“ Arvestatud. § 5 lõike 3 punkti 4 ja 6 täiendada miinimumnõuetega. Mittearvestatud. Eelnõu § 5 lõige 3 punkti 4 kohaselt kohustub taotleja esitama toetuse andjale koos taotlusega tegevuskava peo kättesaadavuse ja ligipääsetavuse tagamiseks, sealhulgas erivajadustega inimestele. Nimetatud tegevuskava on eelnõu § 11 lõike 2 punkti 3 kohaselt taotluse sisulise hindamise kriteerium. Soovitakse hinnata ligipääsetavuse tagamise nõude täitmist selliselt, et taotleja ise pakuks välja, kuidas ta aitab kaasa, et erivajadusega inimesed oleks rohkem kaasatud. Taotleja enda poolt pakutud lahendusi just hinnata soovitaksegi, mistõttu ei soovita anda ette miinimumnõudeid. Mõistlikud abinõud on vajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused, mis ei ole ebaproportsionaalselt ega alusetuselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud, et tagada puudega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teostamine või kasutamine teistega võrdsetel alustel. Keskkonnasäästlikkuse tegevuskava hinnatakse samuti sisulises hindamises taotleja enda taotluses toodud tegevuskava alusel. 5  § 5 lõike 3 punkti 5 lisada „sisuline kontseptsioon ja peo kava Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 5 lõike 3 punkt 5 või näited repertuaarist“ sõnastatud järgmiselt: „peo sisuline kontseptsioon ja kava“. §-s 7 teha abikõlblikuks peo eelproovidega seotud kulu Arvestatud. Eelproovidega seotud kulu on mitteabikõlblike kulude hulgast välja võetud ja loetud meetme raames abikõlblikuks. §-s 8 pikendada peo abikõlblikkuse perioodi Mittearvestatud. Juhime tähelepanu, et riigieelarve on tekke- ja kalendriaastapõhine, mistõttu on keeruline arvestada hooajalisusega. Tartu Seletuskirja järgi asendatakse senine regionaalse Selgitame. Enne regionaalse kultuuritegevuse Linnavalitsus kultuuritegevuse toetamise meede uue maakondlike LTP-de toetusmeetme sulgemist hindas Kultuuriministeerium uue toetamise meetmega. Kas ja kuidas planeeritakse edaspidi meetme loomise mõju. Mõjuanalüüsi käigus tegelesime toetada regionaalseid tegevusi, mis ei ole laulu- ega mh sellega, et tagada muudatusest mõjutatud sihtgrupile tantsupeod? toetus samas või isegi suuremas mahus mõnes teises meetmes. Tulemuseks on Kultuurkapitali maakondlike ekspertgruppide eelarvete suurendamine 15% võrra ja seda juba 2023. aastast. Lisaks on tehtud otsus tuua Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitalist ära rahvakultuuri keskseltside tegevustoetused, mille tulemusena omakorda vabaneb Kultuurkapitalis täiendavateks projektitoetusteks 120 000 eurot. Nimetatud otsused ja nendega seotud eelarve muudatused Kultuurkapitalis on andnud võimaluse regionaalse kultuuritegevuse toetusmeetme ümberkujundamiseks. Eelnõu § 4 lg 2 p 5 sõnastus ei lähe kokku eelnõu seletuskirjas Arvestatud osaliselt. Sätestame eelnõu § 4 lõike 2 punktis väljendatud mõttega. Eelnõu kohaselt peab taotleja olema 5 nõude taotleja projektijuhile, mitte taotlejale. viimasel kolmel majandusaastal korraldanud kultuurisündmusi, kuid eelnõu seletuskirja järgi peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane kogemus kultuurisündmuste korraldamisel. Teeme ettepaneku sätestada määruses nõudena seletuskirjas kirjas olev vähemalt kolmeaastane kogemus sündmuste korraldamisel, ilma konkreetset aastate vahemikku 6 ette kirjutamata. Põhjus: ülemaakondlikke pidusid korraldavad juriidilised isikud võivad olla ellu kutsutud just nende pidude korraldamiseks ning ei pruugi igal aastal pidusid või muid sündmusi korraldada, näiteks üleriigiliste pidude aastatel. Eelnõu § 5 lg 3 p 5 – teeme ettepaneku laiendada määruse Arvestatud osaliselt. Sätestame eelnõu § 5 lõike 3 punkti sõnastust seletuskirjas toodu ulatuses, et muuta seda punkti 5 järgmiselt: „peo sisuline kontseptsioon ja kava“. selgemini mõistetavaks. Näiteks “peo kava, sh repertuaar, esitajad ja peol osalevad kollektiivid”. Ainult väljend “peo kava” on mitmeti mõistetav. Lisaks on muud taotluse sisunõuded põhjalikumalt lahti kirjutatud, mistõttu ühtsuse mõttes tasuks ka punkt 5 täpsemalt sõnastada. Millisele ajaperioodile on planeeritud taotluste esitamine (aasta Selgitame. Taotlusvoor on plaanis avada sel aastal algus, lõpp, kevad vms)? Kui pikk on planeeritav novembrikuus. Tulevikus samuti toetuse kavandatavale taotlemisperiood (ehk aeg vooru avamise ja sulgemise vahel)? kasutusaastale eelneva kalendriaasta lõpus. Oluline on, et taotlejal jääks piisav aeg vajadusel (sõltuvalt rahastamise otsusest) teha oma projektis korrektuure. Mida on mõeldud eelnõu § 7 lg 2 p 5 nimetatud “eelproovide” Selgitame. Eelproovidega seotud kulu on mitteabikõlblike all? Kas siin mõeldakse juhendajatele korraldatavaid kulude hulgast välja võetud ja loetud meetme raames repertuaari õppimise ja tutvustamise seminare? Või peole abikõlblikuks. Eelproovide kuludega seonduvat ei ole vahetult eelnevaid kõigi kollektiivide ühiseid väljakuproove?eelnõus täpsustatud, sest oleme soovinud jätta abikõlblike kulude loendi avatuks. Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud ja tõhus, tekib §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning see on kooskõlas õigusaktidega. Kas konkreetne kulu vastab tingimustele hindab toetuse andja. Mida tähendab eelnõu § 17 lg 1 lauseosa “enne kulude Selgitame. Kulude abikõlblikkust tuleb toetuse andjal abikõlblikkuse tõendamist”? Eelnõu seletuskiri seda lauseosa kontrollida. On meetmeid, kus toetus makstakse välja ei kajasta. tehtud kulude alusel ehk kuludokumentide alusel saab toetuse. Antud meede on selline, kus toetus makstakse ettemaksena enne kulude tõendamise kohustust. Kulude 7  abikõlblikkust ehk toetuse kasutamist tõendatakse selles meetmes aruandluse käigus. Soovitame muuta eelnõud kompaktsemaks ning lihtsamini Selgitame. Nõuded taotlejale ja toetuse saajale on erineval loetavaks, eelkõige vähendada tarbetut sätete dubleerimist. ajal täitmiseks. Nõue esitada kolm võrreldavat Näiteks § 20 p 3 dubleerib § 5 lg 3 p 3 sätestatut ning § 20 p-d hinnapakkumist koos taotlusega on selleks, et saaks taotleja 4 ja 5 dubleerivad varasemalt sätestatud taotlusele esitatavaid eelarvet kontrollida. Nõue toetuse saajale järgida teenuste nõudeid, mille täitmine on eelduseks taotluse menetlemisele. ostmisel riigihangete seaduse üldpõhimõtteid on oluliselt Lisaks kirjeldatakse määruses tegevusi, mis on ilmselged ning laiem ning seab talle kohustuse konkreetselt juba toetuse ei oma taotluse menetlemise ja toetuse andmise seisukohalt saajana. Toetuse saajal rakenduvad juba konkreetsed väärtust. Näiteks § 22 p 2 sätestatud toetuse andja kohustus kohustused, mille rikkumisel tuleb toetus tagasi küsida. toetuse taotlusi menetleda, otsuseid teha ning nendest teavitada. Taotlejale esitatud nõuded on selleks, et taotlust hinnata. Lihtsustatult võiks lihtsalt viidata haldusmenetluse seadusele ja mitte üldse üldist haldusmenetlust kirjeldada, kuid selliselt ei oleks õigusakt kooskõlas HÕNTE § 2 lõikega 2, mis sätestab, et eelnõu peab sisaldama valdkonna reguleerimist vajavate õigussuhete selgeid ja vahetu kohaldatavuse huvides piisavalt üksikasjalikke regulatsioone. 8 Regionaal- ja Eelnõu § 5 lg 3 p 1 - Palume lisada selle punkti alla, et taotlus peab Arvestatud. Eelnõu § 5 lõike 3 punkt 1 sõnastust Põllumajandus lisaks maakonna arengustrateegiale, arengukavale või täiendatud järgmiselt: „viide kehtivale maakonna ministeerium tegevuskavale sisaldama ka viidet „LEADER kohaliku arengu strateegiale, arengukavale või tegevuskavale, millega projekt strateegiale“. Tänaseks tegutseb Eestis 26 kohalikku seotud on;“. Seletuskirja oleme täiendanud selliselt, et tegevusrühma, kes katavad ligi 99% maapiirkonnast. strateegia hulka loetakse ka „LEADER kohaliku arengu Tegevusrühmad korraldavad oma piirkonnas LEADER-meetme strateegia“. projektitoetuste taotluste vastuvõttu kohaliku arengu strateegiate elluviimiseks. Kohaliku arengu strateegiate koostamisse on kaasatud piirkonna elanikke, erinevaid huvigruppe, ettevõtteid, vabaühendusi ja omavalitsusi, et luua piirkonna vajadustele vastav tegevuskava. Kohaliku arengus strateegiad on otseselt seotud ka maakondade arengukavade ning tegevuskavadega. LEADER kohaliku arengu strateegiate kaudu toetatakse muuhulgas ka kultuurisündmusi ja erinevate kogukonnaürituste elluviimist. Seega on „Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seotud ka LEADER kohalike arengu strateegiatega ning seda peaks eelnõus ka kajastama. Võrumaa 1.peatükk Üldsätted Arvestatud. Eelnõu § 3 lõike 3 punkti 2 on muudetud Arenduskeskus § 3. Toetatav tegevus järgmiselt: „2) peo kava sisaldab valdavalt üleriigilistel (3) Pidu peab vastama järgmistele tingimustele: 2) peo kava sisaldab valdavalt rahvamuusikat pidudel kavas olnud või nende jaoks loodud või seatud Teeme ettepaneku jätta lausest ära sõna „valdavalt“ ja jätta teoseid;“. ainult peokava sisaldab rahvamuusikat. Taolist nõuet saab täita eraldi rahvamuusikapeol. Mõeldes kooride repertuaarile on suur osa on repertuaarist autoriloomingut või rahvatantsudele, palju tantse on loodud autori muusikale. 1.peatükk Üldsätted Selgitame. Eelnõu § 3 lõike 3 punkti 7 on muudetud § 3. Toetatav tegevus järgmiselt: „maakondlikul peol osaleb vähemalt kümme (3) Pidu peab vastama järgmistele tingimustele: rahvatantsukollektiivi või seitse koorikollektiivi või neli 7) maakondlikul peol osaleb vähemalt kümme rahvamuusikakollektiivi või neli orkestrikollektiivi;“. rahvatantsukollektiivi või seitse koorikollektiivi või kaks rahvamuusikakollektiivi või kaks orkestrikollektiivi; 9  Viidatud punktis toodud number on kujunenud Soovime küsida täpsustavalt, et kas kahe rahvamuusika läbirääkimiste käigus kõige väiksema maakonna kollektiivi osalemisel on juba maakondlik esindajatega ja vastab määruses kirjeldatud sõnastusele. rahvamuusikapidu? Millel need välja toodud kollektiivide arvud tuginevad? Saadame Võrumaa Arenduskeskuse poolsed mõtted ja Arvestatud. Eelproovidega seotud kulu on mitteabikõlblike ettepanekud: kulude hulgast välja võetud ja loetud meetme raames abikõlblikuks. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa § 7. Kulude abikõlblikkus (2) Mitteabikõlblik kulu on: 5) peo eelproovidega seotud kulu; Teeme ettepaneku kaaluda lisada abikõlblike kulude alla peo eelproovidega seotud kulu. Eelproovid on suurte pidude õnnestumiseks väga olulised ja vajavad ka rahalist toetust. Peamine väljaminek on ruumide rent ja helitehnika rent, kooridel ka klaverisaade/kontsertmeister. On kurb tõdeda, et meie rahvakultuuri teised valdkonnad (nt Selgitame. Enne regionaalse kultuuritegevuse maakondlikud źanripäevad: teater, folkloor, pärimus, käsitöö toetusmeetme sulgemist hindas Kultuuriministeerium uue jne) jäävad tänu Regionaalse Taotlusvooru sulgemisele ilma meetme loomise mõju. Mõjuanalüüsi käigus tegelesime toetuseta, raskesse rahalisse olukorda. Kultuurivaldkonnas on mh sellega, et tagada muudatusest mõjutatud sihtgrupile kaks põhilist kohta, kus rahasid sündmuste korraldamiseks toetus samas või isegi suuremas mahus mõnes teises taotleda. Sellest muudatusest tulenevalt jääb meetmes. Tulemuseks on Kultuurkapitali maakondlike rahvakultuurialaste sündmuste korraldamiseks ainult üks Eesti ekspertgruppide eelarvete suurendamine 15% võrra ja seda Kultuurkapitali taotlusvoor, kus ka finantsi täna ei jätku. Ühe juba 2023. aastast. Lisaks on tehtud otsus tuua toetusmeetme sulgemine, teeb rahaliselt selle olukorra veel Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitalist ära keerulisemaks. rahvakultuuri keskseltside tegevustoetused, mille tulemusena omakorda vabaneb Kultuurkapitalis täiendavateks projektitoetusteks 120 000 eurot. Nimetatud otsused ja nendega seotud eelarve muudatused 10 Kultuurkapitalis on andnud võimaluse regionaalse kultuuritegevuse toetusmeetme ümberkujundamiseks. 11