Riigikogu juhatus Teie 24.09.2024 nr 2-3/15-140/
[email protected] Meie 08.10.2024 nr 6-1/2408-2
Vastus pöördumisele seoses eestkostetava
lapse toetuse maksmisega
Lugupeetud Aleksei Jefgrafov
Tänan pöördumise eest! Toote oma kirjas välja murekohad seoses eestkostetava lapse
toetuse maksmisega. Eelkõige puudutavad Teie küsimused toetuse maksmise praktikat.
Selgitan, et eestkostetava lapse toetuse määrab ja maksab Sotsiaalkindlustusamet
perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatud korras. PHS § 20 lg 1 kohaselt on eestkostetava
lapse toetuse saamise õigus lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat
kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest
isikust eestkostja. Seega on toetuse maksmisel vaja kontrollida, et mõlemad eeldused
oleksid täidetud.
Toetuse maksmisel on SKA-l oluline kontrollida ka seda, millisel eesmärgil on eestkoste
seatud. Näiteks võib eestkoste olla seatud vaid konkreetsetes küsimustes, mis ei puuduta
lapse kasvatamist (varaküsimused) ja sellisel juhul ei ole õigustatud eestkostetava lapse
toetuse maksmine. Ka nende juhtude puhul, kus eeskoste seatakse esialgse õiguskaitse
korras võib esmalt olla toetuse maksmine õigustatud, kuna kõik asjaolud ei ole veel teada, kuid
pärast kohtu lõpliku lahendi tegemist võib olla asjakohane toetuse maksmine lõpetada, kui
faktiliselt selgub, et lapse vanem tegelikkuses last kasvatab.
Vastan järgnevalt ka Teie pöördumises toodud konkreetsetele küsimustele.
1. Kas Te näete probleemi selles, et ametnikud võivad muuta oma otsust eestkostetava lapse
toetuse määramisel?
Ametnikud võivad muuta otsust kui kasutatud halduspraktika ei ole tegelikult kooskõlas kehtiva
seadusega, konkreetsetest asjaoludest lähtuv ning ei vasta ka avalikule huvile laiemalt. Ka
Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-53-04 leidnud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva
praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada
eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist
ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele. Ebaõige otsus tunnistatakse
kehtetuks või see muudetakse edasiulatuvalt asjaolude teada saamisest. Eraldi otsustatakse,
kas isikult on alust tagasiulatuva perioodi osas raha tagasi küsida, kui ametniku poolt on fakte
hinnatud ebaõigesti või puudulikult ja seetõttu on tehtud vale otsus.
2. Kuidas tagada ametnike objektiivsus, järjekindlus ja piisav põhjendatus eestkostetava
lapse toetuse määramisel?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Ametnik saab teha korrektset tööd siis, kui seaduseandja on seaduse pannud kirja võimalikult
üheselt tõlgendatavalt ning rakendamiseks piisava selgusega. Samuti on oluline, et ainult kirja
pandud õigusnorm ei taga õiget ja õiglast praktikat, kui otsustuse aluseks olevad teiste asutuse
otsused ei ole selged, ühetaolised ning annavad liiga suure kaalutlusruumi. Ebaõiget
halduspraktikat tulebki aga muuta.
3. Kas Teie arvates eestkostetava lapse toetuste maksmine võib mõjutada inimeste
valmidust saada eestkostjaks või jätkata selles rollis?
Eeskostetava lapse toetuse eesmärk ei ole motiveerida inimesi eeskostjaks hakkama.
Eestkostjaks olemine toob endaga kaasa suure vastutuse ja kohustuse, millesse ei tohiks
suhtuda kergekäeliselt. See peab olema läbimõeldud otsus ja lähtuma soovist pakkuda lapsele
turvalist kasvukeskkonda. Küll aga on oluline toetada eestkostjaid rahaliselt vanemliku hooleta
jäänud lapse ülalpidamiskulude katmisel ja just sel põhjusel eestkostetava lapse toetus on ellu
kutsutud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Liisa-Lotta Raag
[email protected]