Riigikantselei Teie 24.09.2024 nr RIIGIKOGU/24-
[email protected] 0962/-2T, 2-5/24-
Rahukohtu 3 01456/
Tallinn, 15161, Harju maakond Meie 15.10.2024 nr 1.5-1.1/2411-2
Seisukoha edastamine
Edastame seisukoha vastavalt Riigikantselei 24.09.2024 resolutsioonile Eesti Keskerakonna
fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (504 SE) kohta.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk suurendada haigushüvitist 80%-ni töötaja
keskmisest töötasust ning jätta töötaja omavastutuseks haigushüvitiste maksmisel esimene
haiguspäev, tööandja maksaks hüvitist teisest neljanda päevani ning tervisekassa maksaks
hüvitist alates viiendast päevast.
Riigikantselei resolutsiooni kohaselt pidi Sotsiaalministeerium enne ettepaneku esitamist läbi
vaatama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) seisukoha. MKM on
põhjendanud oma seisukohta järgmiselt:
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et muudatustega leevendatakse tööandjate kulusid,
samas sisulist mõjuanalüüsi seletuskirjast ei nähtu. Muudatus, millega kaasneb tööandjatel
kohustus hüvitada varasemad haiguspäevad (2.-4. haiguspäeva senise 4.-8. haiguspäeva
asemel), võib siiski suurendada tööandjate kulusid, kuivõrd lühikesi haigestumisi on
rohkem ning kui töötajate omaosalus väheneb, on nad ka senisest enam motiveeritud
võtma lühemaid haiguslehti, kus tööandjal tekib hüvitamise kohustus. Nimetatud mõju
eelnõu seletuskirjas analüüsitud ei ole.
Samuti kavandatakse eelnõuga suurendada hüvitise piirmäära 70%-lt 80%-ni, mis samuti
avaldab mõju tööandjate kuludele. Seega omab eelnõu tööandjatele majanduslikku mõju,
mida eelnõu koostamisel ei ole analüüsitud. Eeltoodust tulenevalt ei saa MKM toetada
algatatud eelnõu.
Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamine suurendaks Tervisekassa eelarve kulusid
töövõimetushüvitiste maksmiseks ca 49,3 mln võrra. Arvestades, et Tervisekassa eelarve on
alates 2025. aastast defitsiidis, ei ole eelnõuga kavandatud muudatus tervishoiusüsteemi
jätkusuutlikkuse seisukohalt mõistlik.
Eelnõuga kavandatud muudatust on põhjendatud vajadusega, et majandusliku toimetuleku
kartuses ei peaks nakkushaigust põdev inimene haigena avalikku ruumi tulema. 15.05.2024.a
jõustunud RaKS-i muudatusega on loodud tööandjatele võimalus maksta töötajatele
sotsiaalmaksuvabastusega vabatahtlikult hüvitist kõikidele juhtudel, kui töötajal tekib
omavastutus. Need on nii töövõimetuspäevad, mida RaKS-i alusel Tervisekassa ei hüvita või
ka tööandja makstava töötasu ja RaKS-i alusel makstava hüvitise vahe. Seega on tööandjatele
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
loodud võimalus vabatahtliku hüvitisega maandada riske, et töötajad majandusliku toimetuleku
kartuses jätkavad haiguse ajal töötamist.
Eeltoodust tulenevalt teeb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte toetada
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu.
Lisaks juhime tähelepanu, et arvatavasti on ekslikult Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud
eelnõu paragrahv 2 punkti 2 muutmise sätetes sõnastatud, et õigus saada haigushüvitist tekib
töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse neljandast
päevast alates. Sisuliselt tähendab see, et töötajad saaksid neljanda haiguspäeva eest hüvitist
topelt – nii tööandjalt kui Tervisekassalt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
Lii Pärg
[email protected]