dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 24. oktoober 2024
Viit
1.5-1.1/2692-1
Registreeritud
24. oktoober 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ametiühingute Keskliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2024
Vastutaja
Lii Pärg (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. november 2024

Failid

  • 📎E-kiri.eml218 KB
  • 📎Tervisekassa_eelarve_jätkusuutlikkus_16.10.2024.asice146 KB

Sisu (failidest)

Eesti Ametiühingute Keskliit Inimväärse elu nimel! Riina Sikkut Terviseminister Meie: 16.10.2024 a nr 1-9/68 Sotsiaalministeerium Tervisekassa eelarve jätkusuutlikkus Austatud minister Eesti Ametiühingute Keskliit on tõsiselt mures Tervisekassa eelarve jätkusuutlikkuse pärast. Puudujääk Tervisekassa eelarve prognoosides ei ole uudne küsimus, kuid tavapäraselt on vähemalt jooksval aastal suudetud kulud ja tulud hoida tasakaalus. Käesoleva aasta esimese poolaasta negatiivne tulem on väga suur ohu märk ning viitab olukorrale, mis vajab kiires korras suuri otsuseid. Võib täie kindlusega öelda, et meie tervishoid on alarahastatud. See toob kaasa olukorra, kus arstiabi võib jääda kättesaamatuks ning inimeste tervisemured jäävad õigel ajal lahendamata. Pikas perspektiivis suurendab see Tervisekassa koormust, sest õigeaegselt abi saamata jäämine võib suurendada krooniliste haiguste hulka, mille ravi on märgatavalt kulukam. Möödunud kuul jõudis meieni eelnõu, millega suurendatakse patsientide omaosalust tervishoiukuludes. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovituste kohaselt peaks inimese omaosalus olema 15%. Eestis oli omaosaluse suuruseks 2022. aastal 23,1% ning visiidi- ja voodipäevatasu jm tasude tõstmiseega suureneb omaosaluse määr veelgi. Visiiditasu 200% ja voodipäevatasu tõus mõjutavad väga suurt hulka inimesi ja kahjuks kõige enam siiski neid, kellel on tõsised terviseprobleemid. Inimesed, kellel on väike sissetulek, võivad loobuda arsti juurde minekust, mistõttu nende tervis halveneb ja tervishoiutöötaja juurde jõutakse alles siis, kui ravi on muutunud väga kulukaks nii patsiendile endale kui ka Tervisekassale. Meie nägemusel oleks mõistlikum tõsta omaosaluse määra väiksemate sammudega ning samas välja töötada toetusmehhanismid vähekindlustatud elanikele, et nende võimalus õigel ajal abi saada säiliks. Tervisekassal on küll võimalik võtta kasutusele reserve puudujäägi katmiseks, kuid meie nägemusel saab see olla vaid erakorraline ja ajutine lahendus. Pikas perspektiivis reservide kasutamine olemasolevat süsteemi jätkusuutlikumaks ei tee. Oleme seisukohal, et kindlasti on vajalik Tervisekassa maksubaasi suurendamine. Üheks selliseks võimaluseks on ravikindlustuse maksete tasumine alla 18- aastaste laste eest riigi eelarvest. Teiseks toetame kogu tervishoiusüsteemi analüüsi, et leida võimalikke kokkuhoiu kohti. Näiteks tuleks lõpetada korduvate uuringute tegemine erinevate meditsiiniasutuste poolt. Pole harvad olukorrad, kus perearst teeb vajalikud uuringud ära ja saadab patsiendi eriarsti juurde, kes omakorda teeb samad uuringud. Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee Kolmandaks tahaks juhtida tähelepanu sellele, et seoses töövõimetuslehe esimeste päevade eest hüvitiste maksmise lõpetamisega on praegu vähenenud töövõimetuslehtede arv. Samasugune oli olukord ka siis, kui töövõimetuslehtede esimeste päevade eest hüvitiste maksmine lõpetati aastal 2009. Algselt oli tulemus sarnane – töövõimetuslehtede arv vähenes. Järgnevatel aastatel tuli aga tõdeda, et haigusjuhtumid muutusid pikemaks ja kulud ravimisele suuremaks. Lühiajaline kulude kokkuhoid tõi kaasa kahjuks suuremad kulud nii Tervisekassale kui ka majandusele tervikuna. Eestis kahjuks veel ei tööta vabatahtlikkusel põhinev töövõimetuslehe hüvitamine tööandjate poolt. Selleks, et kulud Tervisekassale oleksid tulevikus väiksemad, on vaja taastada töövõimetuslehtede hüvitamine alates teisest haiguspäevast. Lõpetuseks palume Tervisekassal ja Tervisekassa nõukogul tõsiselt hinnata muude kulutuste, sh reklaami, kolimise jmt asjakohasust ja maksumust ning leida ka nende hulgast kokkuhoiu kohti. Erinevad väikesed kulutused võivad lõppkokkuvõttes anda suure kogukulu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Vask Esimees Eesti Ametiühingute Keskliit Saatja: "SM kantselei info" <[email protected]> Saaja: "SM Info" <[email protected]> Teema: FW: Tervisekassa eelarve jätkusuutlikkus Kuupäev: 2024-10-24 11:49 From: Riina Sikkut - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, October 17, 2024 9:47 AM To: Anette Mäletjärv - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Rasmus Sinivee - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: FW: Tervisekassa eelarve jätkusuutlikkus From: Inge Mirov <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, October 16, 2024 2:10 PM To: Riina Sikkut - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Tervisekassa eelarve jätkusuutlikkus Tere! Edastan Eesti Ametiühingute Keskliidu kirja Tervisekassa eelarve jätkusuutlikkus. Reg kpv: 16.10.2024 Reg nr: 1-9/68 Lugupidamisega Inge Mirov ¦ büroo-ja koolitusjuht Eesti Ametiühingute Keskliit Laulupeo 24, Tallinn +372 55656411; <mailto:[email protected]> [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel