Muudatusettepanekud 507 SE-le

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 23.10.2024 nr 1.2-5/2677-1 Lossi plats 1a 15165, Tallinn Muudatusettepanekud 507 SE-le Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Sotsiaalkomisjoni menetluses on perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE). Käesolevaga esitame muudatusettepanekud nimetatud eelnõu muutmiseks. 1. Palume täiendada eelnõu § 3 punktiga 7 järgmises sõnastuses (ja muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni): „7) paragrahvi 70 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „või eriarstiabi“ tekstiosaga „, eriarstiabi või iseseisva õendusabi“;“. Selgitus: Teeme ettepaneku ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 70 lõike 1 muutmiseks seoses visiiditasu küsimise õiguse laiendamisega ambulatoorse eriarstiabi osutamisel iseseiseva õendusabi osutaja poolt väljastatud saatekirja alusel. Kehtiva seaduse alusel on vastava visiiditasu küsimise õigus üksnes juhul kui saatekiri puudub RaKS § 70 lõikes 3 sätestatud juhul või selle on väljastanud perearstiabi osutaja või eriarstiabi osutaja, samas kui iseseisva õendusabi osutajal on samuti õigus suunata patsienti vajadusel eriarsti vastuvõtule. Sotsiaalministri 18.09.2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord” § 29 lõike 2 punktid 1 ja 4 laiendavad saatekirja väljastamise õiguse ka iseseisva õendusabi osutajale (õele ja eriõele). Seega on põhjendatud laiendada visiiditasu küsimise õigus selliselt, et see hõlmab ka iseseisva õendusabi osutaja saatekirja alusel teenuse osutamise. Samuti teeme ettepaneku RaKS § 70 lõike 2 muutmiseks seoses Terviskassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega. Muudatusega ühtlustatakse saatekirja olemasolul Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ambulatoorse eriarstiabi osutamisel. Muudatusega nähakse ette, et tasu maksmise kohustuse võtab Tervisekassa üle ka juhul kui saatekirja on koostanud iseseisva õendusabi tegevusloa omaja. Kehtiva seaduse kohaselt võtab Tervisekassa tasu maksmise kohustuse üle ambulatoorses eriarstiabis vaid nende teenuste eest, kuhu on suunanud pere- või eriarstiabi tegevusloa omaja. Samas laiendavad sotsiaalministri 18.09.2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord” § 29 lõike 2 punktid 1 ja 4 saatekirja väljastamise õiguse ka iseseisva õendusabi osutajale (õele ja eriõele), seega on oluline, et ka nende saatekirjade alusel Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 patsiendi ambulatoorse eriarsti visiidile suunamisel oleks võimalik Tervisekassal tasu maksmise kohustus üle võtta. Selleks on vajalik käsitleda iseseisva õendusabi tegevusloa osutaja saatekirja sarnaselt pere- ja eriarstiabis koostatava saatekirjaga. Saatekirja koostamise õigus iseseisvas õendusabis parandab tervishoiuteenuse toimimist ja kättesaadavust, loob loogilisema struktuuri patsiendi raviteekonnal ning hoiab kokku tervishoiutöötajate ressurssi. 2. Palume muuta eelnõu § 3 punkti 9 (muutunud numeratsiooni kohaselt 10) ja sõnastada see järgmiselt: „10) seadust täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses: „§ 701. Visiiditasu tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku teenuse eest tasumisel (1) Kui tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõike 6 kohaselt tervishoiutöötajaga võrdsustatud isik osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava perearstiabi, eriarstiabi või iseseisva õendusabi osutaja saatekirja alusel, on tal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu. (2) Kui tervishoiutöötajaga võrdsustatud isik osutab iseseisvalt tervishoiuteenust ilma Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava perearstiabi, eriarstiabi või iseseisva õendusabi osutaja saatekirjata, ei võta Tervisekassa tervishoiuteenuse eest tasumise kohustust üle (täiendav omaosalus). (3) Kindlustatult isikult ei tohi nõuda visiiditasu, kui teda suunab tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku juurde sama tervishoiuteenuse osutaja või sama tervisekeskuse teine tervishoiutöötaja. (4) Kui tervishoiutöötajaga võrdsustatud isik jätab kindlustatud isiku tema terviseseisundi tõttu jälgimisele või ravile, tohib kindlustatud isikult nõuda visiiditasu kord aastas. (5) Kui patsient ütleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles vähem kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks kokkulepitud aega või ei ilmu teenuse osutamiseks kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta, on tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda patsiendilt järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmisel visiiditasu kahekordses suuruses.“;“. Selgitus: Teeme ettepaneku sõnastada ümber RaKS § 701 lõiked 1 ja 2 sarnaselt RaKS § 70 lõigete 1 ja 2 muudatusega lisades loetellu iseseisva õendusabi osutaja saatekiri, kuna eriõde saab vastavalt sotsiaalministri 18.09.2008. a määruse nr 56 “Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord” § 29 lõike 2 punktile 4 väljastada saatekirju ka patsiendi suunamiseks tervishoiutöötaja (sh tervishoiutöötajaga võrdustatud spetsialisti ehk füsioterapeuti, kliiniline psühholoogi või logopeedi) vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks. 3. Palume täiendada eelnõu §-ga 7 järgmises sõnastuses (ja muutes vastavalt järgmiste paragrahvide numeratsiooni): „§ 7. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 34 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktides 18 ja 20 nimetatud arvestuslikku haigushüvitist;“. Selgitus: Teeme ettepaneku tulumaksuseaduse (TuMS) muutmiseks seoses eelnõu § 5 punktis 1 toodud sotsiaalmaksuseaduse (SMS) muutmisega. Eelnõuga täiendatakse SMS §-i 3 punktiga 20 ja sätestatakse, et füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ei pea maksma  3 sotsiaalmaksu summalt, mis kompenseerib ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri rakendumisel saamata jääva hüvitise osa. SMS-i uue arvestusliku hüvitise lisamisel on vaja täiendada ka tulumaksuseaduse (TuMS) §-i 34. TuMS §-s 34 on sätestatud kulude loetelu, mida füüsilisest isikust ettevõtjal ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata. Selles loetelus on hetkel SMS § 3 punktis 18 nimetatud arvestuslik haigushüvitis (TuMS § 34 p 14) (see on tööandja makstava vabatahtliku haigushüvitise analoog FIE-dele). Ettepanek oli sellesse punkti lisada ka SMS § 3 punktis 20 nimetatud arvestuslik hüvitis. Kuna nii tööandja kui ka Tervisekassa makstavad haigushüvitised on tulumaksuga maksustatavad, välistatakse kõnealuse muudatusega füüsilisest isikust ettevõtja arvestusliku haigushüvitise tuludest mahaarvamine ja sedakaudu arvestusliku haigushüvitise tulumaksust vabastamine. Muudatuse järgselt on tulumaksuga maksustatavad nii tööandja ja Tervisekassa makstavad haigushüvitised, kui ka FIE arvestuslikud hüvitised. 4. Palume muuta eelnõu § 8 (muutunud numeratsiooni kohaselt § 9) lõikeid 2 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt: „(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 ja § 3 punktid 8–14 jõustuvad 2025. aasta 1. aprillil. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 3, § 3 punktid 2, 3, 6 ja 15 ning §-d 5, 7 ja 8 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.“. Selgitus: Teeme ettepaneku eelnõu § 8 lõigete 2 ja 3 muutmiseks seoses eelnõu § 3 täiendamisega uue punktiga 7 ja eelnõu täiendamisega §-ga 7. Eelnõu § 3 täiendatakse uue punktiga 7, mis jõustub üldises korras. Viidatud punkti lisamisest tulenevalt muutub eelnõu § 3 punktide numeratsioon alates punktist 7 ja seetõttu tuleb muuta eelnõu § 8 (uus § 9) lõikeid 2 ja 3, kus on eelnõu § 3 punktidele viidatud. Eelnõu § 8 lõikes 3 on toodud sätted, mis jõustuvad 01.01.2026. Kui eelnõu täiendatakse TuMS-i muudatusega, siis peab see jõustuma koos eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatud SMS-i muudatusega, mis jõustub 01.01.2026. Kuna TuMS muudatus on eelnõu §-s 7 ja eelnõus praegu olev § 7, milles on toodud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatus on edaspidi numeratsiooni muudatuse tõttu § 8, siis tuleb eelnõu § 8 (uus § 9) lõiget 3 täiendada viitega eelnõu §-le 8. Nii jõustuvad SMS, TuMS ja TTOS muudatused 01.01.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Reet Kodu [email protected] Lily Mals [email protected] Leena Kalle [email protected]