ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kaja Makienko Teie 30.10.2025
Rapla Perearstikeskus OÜ
Meie 14.11.2025 nr 2.2-9/25/3542-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses küsimusega last puudutavate
terviseandmete (sh kroonilised haigused, terviseriskid, epikriisid) väljastamisest vallavalitsusele
perearstikeskuse poolt.
Etteruttavalt selgitan, et Teie asutus saab välja anda vaid seda infot ja neid dokumente, mis on
koostatud Teie asutuses ja seoses Teie asutuse poolt osutatud tervishoiuteenusega.
Seadusest tulenev alus terviseandmete väljastamiseks võib olla kahetine – kas andmete
avaldamist lubav või selleks kohustav. Kohustus patsiendisaladuse avaldamiseks võib tuleneda
mõnest valdkondlikust õigusaktist. Sellisel juhul on seadusandja otsustanud, et avalik huvi on
olulisem patsiendi huvist hoida tervishoiuteenuse osutamise käigus avaldatud andmed saladuses,
nt abivajavast lapsest teavitamise kohustus.
Teatud asutustel võib olla õigus Teilt kui andmete vastutavalt töötlejalt saada teavet. Kuid ka
õigusliku aluse olemasolu ei tähenda, et välja võib anda kogu teabe tervisliku seisundi osas ning
Teie kohustus on hinnata, kas andmete väljastamine küsitud ulatuses on põhjendatud (lihtsalt
päringule vastamine vrdl epikriisi väljastamine). Ühest vastust küsimusele, kui palju
isikuandmeid välja võib anda ei ole ning see sõltub nii konkreetse juhtumi asjaoludest kui ka
seaduses määratletud andmekoosseisust.
Mis puudutab andmete edastamise ulatust, siis selgitan, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 768 lõike
1 kohaselt peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud
hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks
saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et
tervishoiuteenuse osutamist kajastavates dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks
kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.
Lapse õiguste ja heaolu tagamiseks on lapse abivajaduse väljaselgitamise eesmärgil nt
lastekaitsetöötajal õigus lapse terviseandmeid töödelda ja perearstilt vastavat infot saada.1
Käesoleval juhul ei selgu Teie pöördumisest, kas tegemist on lastekaitsetöötaja kahtlusega, et
laps võib abi vajada või mitte.
Olukorras, kus vallavalitsus on eestkostja (seaduslik esindaja) ja täidab eestkostja ülesandeid,
siis tasub silmas pidada ka, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 annab lapse
1
Lastekaitseseadus § 28. Vt ka Lasteombudsmani ja Andmekaitse Inspektsiooni juhend Abivajavast lapsest
teatamine ja andmekaitse
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
seaduslikule esindajale õiguse tutvuda lapse kohta käivate isikuandmetega.2 Kuid sellisel juhul
on oluline veenduda, et määratud eestkoste, ehk eestkostja ülesannete täitmine seda ka
võimaldab.
Igal juhul peab tervishoiuteenuse osutaja enne terviseandmete väljastamist veenduma, et andmete
küsimiseks on olemas õiguslik alus. Kuid ka õigusliku aluse olemasolu ei tähenda, et välja võib
anda kogu teabe tervisliku seisundi osas. Tervishoiuteenuse osutaja kohustus on hinnata, kas
andmete väljastamine küsitud ulatuses on põhjendatud. Kahtluse korral on kõigil alati õigus üle
küsida, milliseid andmeid vajatakse ja miks just sellises ulatuses andmed on vajalikud eesmärgi
täitmiseks.
Kokkuvõtvalt saab järeldada, et oluline on veenduda, et esitatud õiguslik alus ka tegelikult
võimaldab isikuandmeid saada ning et on järgitud minimaalsuspõhimõtet.
Loodan, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Gunnar Gabriel Einlo
Jurist
peadirektori volitusel
2
Andmetega tutvumise õiguse kohta on võimalik lugeda ka siit: Andmetega tutvumine | Andmekaitse
Inspektsioon.
2 (2)