ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 01.11.2025
Meie 10.11.2025 nr 2.2-9/25/3573-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada kuidas on võimalik, et
töötervishoiuõde sai ligi Teie terviseandmetele kuigi olite nende nähtavust Tervisportaalis (end.
Digilugu) piiranud ning kuidas saaksite oma andmeid kaitsta.
Esmalt selgitame, et tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 59³ lõige 3 ja tervise
infosüsteemi põhimäärus (põhimäärus) § 19 lõige 1 näevad ette andmesubjekti õiguse keelata
tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs oma isikuandmetele. Viidatud sätete sõnastusest tulenevalt
on tegemist absoluutse keeluga, mis hõlmab kõiki tervise infosüsteemis (patsiendile ligipääsetav
Terviseportaali vahendusel) olevaid isikuandmeid, sh haiguslood ja muud tervishoiuteenuse
osutamiseks vajalikud terviseandmed.
Juhime tähelepanu, et vastav keeld puudutab tervise infosüsteemis olevaid andmeid, mitte
tervishoiuteenuse osutaja sisemises infosüsteemis olevaid andmeid. Seega, kui tervishoiuteenuse
osutaja enda infosüsteemis on andmeid Teie kohta (nt varasemad visiidid), siis nendele pääseb
tervishoiutöötaja endiselt ligi.
Eelnev ei tähenda, et tervishoiutöötaja kasutab oma infosüsteemis olevaid isikuandmeid
õigusvastaselt. Nii TTKS, isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) kui ka võlaõigusseadus (VÕS)
annavad tervishoiuteenuse osutajale õiguse kasutada patsiendi terviseandmeid ka ilma patsiendi
nõusolekuta, kuid seda eeldusel, et isikuandmed on kaitstud ja see on kooskõlas järgnevalt
kirjeldatud isikuandmete töötlemise nõuetega.
IKÜM-i nõuetest tulenevalt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine,
päringute tegemine jms) esinema õiguslik alus. Tervishoiuteenuse osutamise raames isikuandmete
töötlemine eeldab omakorda, et see on siseriiklikus õiguses reguleeritud.1 Vastav regulatsioon
sisaldub TTKS-is, mille § 4¹ lg 1 lubab tervishoiuteenuse osutajal töödelda patsiendi isikuandmeid
ilma nõusolekuta, kui see on vajalik teenuse osutamiseks.
Samuti nõuab IKÜM, et on tervishoiuteenuse osutamisel isikuandmete töötlemisele on kehtestatud
täiendavad kaitsemeetmed, eelkõige saladuse hoidmise kohustus.2 VÕS § 768 lõike 1 kohaselt
peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud hoidma
saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid
1
IKÜM artikkel 6 ja eriliiki (sh terviseandmed) isikuandmete puhul ka täiendavalt üks artikkel 9 lg 2 asjaoludest,
tervishoiuteenuse osutamisele kohaldub art 9 lg 2 p h.
2
Vt IKÜM artikkel 9 lg 2 p h ja lg 3 - isikuandmeid võib töödelda lg 2 p-s h osutatud eesmärkidel, kui neid andmeid
töötleb töötaja, kellel on liikmesriigi õiguse alusel ametisaladuse hoidmise kohustus.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et tervishoiuteenuse
osutamist kajastavates dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele,
kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.
Lisaks peab tervishoiutöötaja lähtuma IKÜM aluspõhimõtetest, nt eesmärgipärasuse ja
minimaalsuse põhimõtetest (artikkel 5). See tähendab, et andmeid peab töötlema ainult nii palju,
kui on vajalik eesmärgi täitmiseks ja nii minimaalselt kui võimalik. Vt andmetöötluse põhimõtete
kohta täpsemalt meie kodulehelt: Andmetöötluse põhimõtted | Andmekaitse Inspektsioon.
Kahtluse korral on Teil alati õigus pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole ning üle küsida,
milliseid andmeid töödeldi, mis viisil andmetele ligi pääseti ning miks just sellises ulatuses
andmed olid vajalikud eesmärgi täitmiseks. Vt inimese õigustest täpsemalt siit: „Inimese
õigused“.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Kirsika Kuutma
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)