ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud:
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus:
Lp Laurentiu-Adrian Trif 28.11.2025 nr 2.2-10/25/3694-2
[email protected]
Norrbit OÜ
Tähelepanu juhtimine
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai märgukirja, mille kohaselt küsitakse ettevõttesse
Norrbit OÜ tööle kandideerimisel kandideerijalt ülemääraseid isikuandmeid. Märgukirja
kohaselt on ettevõttesse kandideerimisel vaja vastata kohustuslikele lisaküsimustele, näiteks
kandideerija rahvuse kohta ning esitada andmed isiksusetesti tulemuste kohta.
Seetõttu juhime ettevõtte tähelepanu värbamisprotsessis isikuandmete töötlemise nõuetele.
Isikuandmete töötlemisel peab andmetöötleja (sh potentsiaalne tööandja) alati järgima
isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid,
milleks muu hulgas on seaduslikkuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtted. Nende
kolme põhimõtte järgi peab igasugune isikuandmete töötlemine olema alati seaduslik, toimuma
kindlaksmääratud eesmärgil ning ainult ulatuses, mis on selle konkreetse eesmärgi täitmiseks
vajalik. Isikuandmete töötlemise seaduslikkuse alused on toodud IKÜM artiklis 6. Kui alus
andmetöötluseks puudub, siis andmeid töödelda ei tohi.
Kandideerimisprotsessis isikuandmete töötlemise õiguslik alus
Enne töölepingu sõlmimist sõltub sobiv õiguslik alus sellest, milliseid andmeid töödeldakse ja
mis eesmärgil. Üldjuhul on aluseks lepingueelsed läbirääkimised (IKÜM art 6 lg 1 p b).
Töölepinguseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib tööandja nõuda ainult neid andmeid, mille suhtes tal
on õigustatud huvi.
Kui taustakontrolli tegemise aluseks on eriseadus, tuleneb õiguslik alus otse seadusest. Kui aga
ametikoht eeldab taustakontrolli, kuid vastav alus ei tulene seadusest, tuleb tööandjal tugineda
õigustatud huvile ja koostada selleks kirjalik õigustatud huvi analüüs. IKÜM art 6 lg 1 p f
kohaselt on andmetöötlus lubatud vaid siis, kui tööandjal või kolmandal isikul on õigustatud
huvi, töötlemine on vajalik huvi teostamiseks ning see huvi ei kaalu üles andmesubjekti
põhiõigusi ja -vabadusi. Vaidluse korral lasub tööandjal kohustus tõendada õigustatud huvi
olemasolu andmete töötlemiseks. Eriliiki isikuandmeid (nt etniline päritolu, terviseandmed) on
üldjuhul keelatud töödelda, mh õigustatud huvi alusel – vajalik on erand, mis tuleneb IKÜM
art 9 lg-st 2.
Kandidaadilt küsitavad andmed
Kandidaadilt isikuandmete küsimise eesmärk on tema sobivuse hindamine ametikohale.
Lepingueelsetes läbirääkimistes, kus tööandjal pole kindlat soovi lepingut sõlmida, on
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus).
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
üksikasjalike eraeluliste andmete küsimine kaheldava vajalikkusega. Õigustatud huvi puudumist
eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis ei ole seotud tööülesannete täitmisega või mis tungivad
ebaproportsionaalselt kandidaadi eraellu.
Andmed, mille suhtes tööandjal ei peaks reeglina õigustatud huvi olema, langevad paljuski
kokku ka selle loeteluga, mille alusel ei tohi kandidaate tööle värbamisel diskrimineerida. Võrdse
kohtlemise seaduse § 2 keelab töötaja valimisel eelistuste tegemise rahvuse, rassi, nahavärvuse,
usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Põhiseaduse § 12
lisab soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise või
sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu isikute diskrimineerimise keelu. Ametiühingute
seaduse § 19 keelab õiguste piiramise ametiühingusse kuulumise või mittekuulumise tõttu.
Kandidaadi isiksustesti tulemused on samuti isikuandmed. Töötlemisel tuleb järgida lisaks
õigusliku aluse esinemisele ka eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet (IKÜM art 5 lg 1 p
b ja c). Kaaluda tuleb ka, millisel värbamisetapil selliste andmete töötlemine on tõepoolest
vajalik ning kas kõikide andmete küsimine on juba cv-esitamise etapil vajalik või oleks
otstarbekam selliseid andmeid küsida lõppvoorus. Testitulemusi tuleb käsitleda konfidentsiaalselt
ja kasutada üksnes töövaliku tegemise eesmärgil. Kandidaati tuleb teavitada testide eesmärgist ja
kasutamisest ning tulemusi ei tohi kasutada viisil, mis võib kandidaati diskrimineerida. Andmete
töötlemisel tuleb tagada turvalisus, sealhulgas edastamisel kolmandatele osapooltele.
Enne andmete küsimist tuleb kandidaate informeerida andmete töötlemisest ettevõtte
andmekaitsetingimustes ning teha kättesaadavaks õigustatud huvi analüüs
Andmekaitsetingimuste jm kohta leiate selgitusi veel isikuandmete töötleja üldjuhendist.
Kokkuvõtteks on tööandjal õigus nõuda tööle kandideerijalt vaid selliseid andmeid, mis on
vajalikud värbamisotsuse tegemise faasis ja mille teadmiseks eksisteerib tööandjal õigustatud
huvi seostatuna konkreetse töösuhte iseloomuga ja täidetava ametikoha nõuetega. Keelatud on
kandidaatidelt nõuda ega arvestada andmeid, mis võimaldavad kandidaati diskrimineerida.
Seoses ülaltooduga palume Teil üle vaadata, kas isikuandmete töötlemise protsessid vastavad
isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele ning vajadusel viia sisse muudatused vastavalt
inspektsiooni eelnevalt antud juhistele:
1. vaadata üle tööle kandideerimisel kandidaatidele esitatavad küsimused ning mõelda
hoolega läbi nende vajalikkus ja eesmärk;
2. teha kandidaatidele kättesaadavaks isikuandmete töötlemise tingimused
(andmekaitsetingimused ja õigustatud huvi analüüs).
Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota, kuid selgitame, et inspektsioon
võib igal ajal ette teatamata kontrollida2 ettevõttes andmete töötlemise õiguspärasust ning
õigustatud huvi analüüsi ja andmekaitsetingimuste olemasolu. Rikkumise korral võib
inspektsioon algatada järelevalvemenetluse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari-Liis Uprus
jurist
peadirektori volitusel
2
Isikuandmete kaitse seaduse § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse §-de 50 ja 51 alusel.
2 (3)
3 (3)