Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium 18.06.2021 nr 1-5/21/3221 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume esitada eelnõule arvamus ja ettepanekud kahekümne tööpäeva jooksul eelnõude infosüsteemi (EIS) esitamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri koos lisadega Teadmiseks: Maksu- ja Tolliamet, Eesti Külmaliit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Jäätmekäitlejate Liit Pärtel Niitaru, 626 2978 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 04.06.2020 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seadus § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 30 lõige 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesolevas seaduses sätestatud õhukvaliteedi hindamiseks riiklikul tasandil määrab Keskkonnaministeerium referentslabori ning võib selleks halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmida halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kelle põhitegevus on keskkonnauuringute läbiviimine. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.“; 2) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Lõike 5 kohaselt määratud referentslabori ülesanneteks on: 1) välisõhu kvaliteedi hindamine riiklikul tasandil; 2) eri mõõtesüsteemide (meetodid, seadmed, võrgud, laborid ja nende mõõtmistäpsused) asjakohasuse analüüsimine, mõõtmistäpsuse tagamine ja hindamismeetodite analüüs; 3) Euroopa Komisjoni korraldatavate õhukvaliteedi hindamise kvaliteeditagamise programmide koordineerimine Eestis ning koostöö teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga; 4) osalemine Euroopa Komisjoni korraldatavates õhukvaliteedi hindamise kvaliteeditagamise programmide võrdluskatsetes; 5) õhukvaliteedi andmete kogumise ja esitamise kvaliteedi tagamise ja kvaliteedikontrolli süsteemi nõuetekohane rakendamine; 6) avalikkuse õhukvaliteedi tasemetest ja keskkonnaseisundi kahjustamise või ohuolukordade esinemise korral operatiivselt asjaomaste institutsioonide teavitamine.“; 3) paragrahv 39 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 39. Algandmete avalikustamine Keskkonnakaitseloa taotlemisel vajalikud algandmed õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks ja hinnanguliseks määramiseks teeb kättesaadavaks Keskkonnaamet oma veebilehel.“; 4) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Välisõhus leviva müra kaardistamine on tegeliku müraolukorra kirjeldamine või olemasolevate ja prognoositavate müraolukordade kohta andmete esitamine ja võrdlemine käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtasemetega.“; 5) paragrahvi 64 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Välisõhu strateegiline mürakaart on kaart, mille abil antakse üldhinnang käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud arvutuslike müra kontrollnäitajate abil tiheasustusala, sealhulgas seal paiknevate sadamate ja tööstusheite seadusega reguleeritavate tööstusseadmete, põhimaantee, põhiraudtee ja põhilennuvälja tekitatud müratasemete kohta või antakse üldprognoos selle piirkonna müratasemete kohta.“; 6) paragrahvi 65 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Terviseameti veebilehel“ tekstiosaga „riigi geoportaalis“; 7) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Taotlusele lisatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumendid.“; 1 8) paragrahvi 88 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „uuest või rekonstrueeritavast“; 9) paragrahvi 88 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) esineb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõike 1 punktis 2 nimetatud alus.“; 10) paragrahvi 91 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete hajumise arvutusliku hindamise korral on lubatud ühel tootmisterritooriumil ühe tegevusega seotud sarnaste parameetritega heiteallikaid arvestada ühe heiteallikana juhul, kui see ei põhjusta tõenäoliselt õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist.“; 12) paragrahvi 98 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 101 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2 asendatakse sõna „efektiivsus“ sõnadega „töökorras olek“ vastavas käändes; 14) paragrahvi 112 tekstis asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46–58).“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2020/740, mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (ELT L 177, 05.06.2020, lk 1–31).“; 15) paragrahvi 122 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kütuseseire andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles kogutakse ja töödeldakse Eestis müüdavate vedelkütuste kvaliteedi seire andmeid eesmärgiga korraldada tõhusat vedelkütuste kvaliteedi seiret, tagada andmete kättesaadavus ja informeerida avalikkust kütuste kvaliteedi seire tulemustest.“; 16) paragrahvi 122 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 126 lõiget 1 täiendatakse tekstiosa „keskkonnakompleksloa omaja“ järel tekstiosaga „saasteainete heite või“; 18) paragrahvi 127 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) andmeid igast üksikust heiteallikast või ühe heiteallikana arvestatud ühel territooriumil sama tegevusega seotud sarnaste parameetritega heiteallikatest kokku väljutatavate saasteainete tegelike heitkoguste kohta tehnoloogiaprotsesside kaupa;“; 19) paragrahvi 128 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „loomakasvatuse korral loomade arvu kohta,“; 20) seadust täiendatakse §-ga 1911 järgmises sõnastuses: „§ 1911. Fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavate mahutite edasiandmine, vahendamine, omandamine või valdamine (1) Keelatud on edasi anda, vahendada, omandada või vallata fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavaid mahuteid, mida kasutatakse jahutus- ja kliimaseadmete või soojuspumpade, tuletõrjesüsteemide või jaotlate hooldus- ja teenindustööde tegemisel või selliste seadmete või süsteemide täitmisel. 2 (2) Fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavate mahutite edasiandmiseks loetakse ka müügiks pakkumist ja müüki võlaõigusseaduse § 52 lõike 1 tähenduses ja lõikes 2 sätestatud viisil. (3) Erandina tohib fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavaid mahuteid hävitamiseks üle anda isikule, kellel on selleks vastav keskkonnakaitseluba ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise luba.“; 21) paragrahvi 196 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi isiku õigust tegutseda Eesti Vabariigis käesoleva seaduse § 194 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustega reguleeritud tegevusvaldkondades tõendab asjaomases liikmesriigis eelnimetatud määruste kohaselt antud töötaja või ettevõtja sertifikaat. (2) Keskkonnaametil on õigus nõuda lõikes 1 nimetatud sertifikaadi tõlkimist eesti keelde, kui selle sisu ja detailid jäävad talle vastavuse hindamisel arusaamatuks. Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.“; 22) paragrahvi 206 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „kasutuse käigus tekkinud ainekao kohta“ tekstiosaga „aruandeaastal hoolduste käigus lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kohta“; 23) paragrahvi 206 lõike 5 teises lauses asendatakse tekstiosa „kasutuse käigus tekkinud ainekadu“ tekstiosaga „aruandeaastal hoolduste käigus lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused“; 24) seadust täiendatakse §-ga 2061 järgmises sõnastuses: „§ 2061. Aruandlus fluorosüsivesinike ebaseadusliku kaubanduse kohta Maksu- ja Tolliamet esitab Keskkonnaministeeriumile iga aasta 30. aprilliks andmed eelmisel kalendriaastal avastatud fluorosüsivesinike ja keelatud ühekordselt täidetavate mahutite ebaseaduslike vedude kohta.“; 25) seadust täiendatakse §-ga 2231 järgmises sõnastuses: „§ 2231. Kontrolltehing (1) Kui käesoleva seaduse §-s 223 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud käesoleva seaduse §-s 1911 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet teha, kuid see on vajalik kõrgendatud või olulise ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnaamet riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Kontrolltehingu tegemise otsustab Keskkonnaameti peadirektor või tema volitatud ametiisik. (2) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Kontrolltehingut tehakse ka turustamiskeeluga kaubale veebis ja teiste kaugmüügivahendite kaudu kättesaadavuse kontrolliks. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. (3) Kontrolltehingut tegev ametiisik või kaasatud isik võib varjata isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu eesmärki. 3 (4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks teeselda juriidilist isikut ega kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 754 ja 755 tähenduses. (5) Kontrolltehingu tegemisel käitub ametiisik kui keskmine tarbija. Kui kontrolltehingu laadist tingituna ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki, võib ametiisik vajaduse korral kasutada väljamõeldud nime või kaasata tehingu tegemisse avaliku korra eest mittevastutava isiku tema nõusolekul. (6) Keskkonnaamet teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Seejuures selgitab Keskkonnaamet, miks ei olnud võimalik või oli oluliselt raskendatud järelevalvet teha käesoleva seaduse §-s 223 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmetega. Keskkonnaamet võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata edasi selle isiku teavitamise, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku teavitamist, kelle suhtes kontrolltehing tehti, võib edasi lükata kuni kolm kuud alates tehingu tegemise päevast. (7) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. (8) Protokollis esitatakse: 1) viide kontrolltehingu aluseks olnud otsusele; 2) kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud; 3) ametiisikute ütlused asjaolude ja tulemuste kohta; 4) üle antud või vastu võetud asjade ja dokumentide kirjeldus; 5) muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused. (9) Kui kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti. (10) Keskkonnaametil on õigus vajaduse korral kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida ning nõuetele mitte vastav ese konfiskeerida. Kontrolltehingu tegemisega seotud kulud kaetakse korrakaitseseaduse § 83 lõikes 2 sätestatud korras. (11) Kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine.“; 26) paragrahvi 227 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 27) paragrahvi 228 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 28) paragrahvi 229 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 29) paragrahvi 230 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 4 30) paragrahvi 231 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 31) paragrahvi 232 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.“; 32) paragrahvi 233 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 33) paragrahvi 234 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 34) paragrahvi 235 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 35) paragrahvi 236 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 36) paragrahvi 237 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 37) paragrahvi 2371 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 38) paragrahvi 238 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 39) paragrahvi 239 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 40) paragrahvi 240 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 41) paragrahvi 241 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 42) paragrahvi 242 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 5 43) paragrahvi 243 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 44) paragrahvi 244 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 45) seadust täiendatakse §-ga 2441 järgmises sõnastuses: „§ 2441. Fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavate mahutite edasiandmine, vahendamine, omandamine või valdamine (1) Käesoleva seaduse §-s 1911 sätestatud fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavate mahutite edasiandmise, vahendamise, omandamise või valdamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.“; 46) paragrahvi 245 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 47) paragrahvi 246 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 48) paragrahvi 247 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.“; 49) paragrahvi 2471 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.“; 50) seadust täiendatakse §-ga 2472 järgmises sõnastuses: „§ 2472. Fluoritud kasvuhoonegaaside müügiandmete kogumise ja säilitamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artikli 6 punktis 3 nimetatud fluoritud kasvuhoonegaaside müügiandmete kogumise ja säilitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.“; 6 51) seadust täiendatakse §-ga 2491 järgmises sõnastuses: „§ 2491. Konfiskeerimine (1) Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ja kohus võivad käesoleva seaduse §-des 233, 236, 244 ja 2441 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerida karistusseadustiku § 83 kohaselt. (2) Konfiskeeritud ese, mis kuulub § 2441 sätestatud väärteo toimepanemise vahendi või väärteo vahetuks objektiks olnud eseme hulka, antakse vastavat keskkonnaluba ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise luba omavale isikule hävitamiseks väärteomenetluse seadustiku §-s 206 sätestatud korras. “; 52) paragrahvi 250 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Strateegilise mürakaardi koostaja koostab ja esitab Terviseametile ja Keskkonnaministeeriumile ning avalikustab käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud strateegilise mürakaardi hiljemalt 2022. aasta 30. juunil ning selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava hiljemalt 2024. aasta 18. juulil.“. § 2. Tööstusheite seaduse muutmine Tööstusheite seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 162 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 2) paragrahvi 163 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021. a Algatab Vabariigi Valitsus 2021. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 7  Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust ning tööstusheite seadust. Atmosfääriõhu kaitse seaduses: 1) täiendatakse fluoritud kasvuhoonegaase (F-gaase) käsitlevaid sätteid F-gaaside ebaseadusliku kaubanduse tõkestamiseks; 2) korrigeeritakse välisõhu ja müra valdkondi käsitlevaid sätteid; 3) tõstetakse trahvimäärasid. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused F-gaaside valdkonnas on seotud nende ebaseadusliku kaubanduse kontrollimise ning piiramisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta (ELT 150, 20.5.2014, lk 195–230) näeb ette Euroopa Liidu turule lastavate teatud F-gaaside koguste vähendamise, et luua eeldused üleminekuks keskkonnasõbralikele alternatiivsetele tehnoloogiatele ja vähendada praegu veel levinud suure globaalse soojendamise potentsiaaliga F-gaaside kasutamist ja nende mõju kliimale. Määrus (EL) nr 517/2014 näeb ette F-gaaside järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise, mille käigus viiakse F-gaase turule kvootide alusel. Alates 1. jaanuarist 2015 eraldab Euroopa Komisjon kvoodid tootjatele ja importijatele, kes viivad F-gaase turule mahtkaubana. Ajavahemikul 2018–2021 on F-gaaside kvoot võrreldes baasaastaga 2015 vähenenud 55% ja 2030. aastaks väheneb kvoot võrreldes baasaastaga kokku 79%. Nõudlus F-gaaside järele on sellegipoolest olemas ning Euroopa Liidu välistes riikides on F-gaaside hind kordades odavam. Kvootide järkjärgulise vähendamise ootamatu kõrvalnähuna on Euroopa Liidus tekkinud märkimisväärne probleem F-gaaside ebaseadusliku kaubandusega. 2018. aastal moodustasid Euroopasse sisenenud ebaseaduslikud F-gaasid 20% kogu F-gaaside legaalsest kvoodist (Rahvusvahelise Keskkonnakuritegude Uurimisasutuse (Environmental Investigation Agency) aruanne „Doors wide open“, 2019). Euroopa Liitu pääseb siiani kvoodiväliseid ning tihtipeale tundmatu koostisega F-gaase. F-gaaside ebaseaduslik kaubandus kahjustab määruse (EL) nr 517/2014 eesmärkide täitmist ja avaldab negatiivset mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Lisaks sellele kujutab F-gaaside ebaseaduslik kauplemine märkimisväärset ohtu F-gaase sisaldavate seadmete hooldusega tegeleva personali turvalisusele, sest ebaseaduslikult turule pääsenud F-gaaside korral on tegemist tundmatute kemikaalidega. Eelnõukohase seadusega täiendatakse esmajoones ühekordselt täidetavaid F-gaasi mahuteid reguleerivaid sätteid, keelustades nende edasiandmise, vahendamise, omandamise või valdamise. Enamik ebaseaduslikest F-gaasidest turustatakse just ühekordselt täidetavates mahutites. Praegu on määrusega (EL) nr 517/2014 keelatud ainult nende esmakordne Euroopa Liidu turule viimine ja seda juba üle kümne aasta. 1 Olemasoleva regulatsiooniga on äärmiselt raske leida ja karistada neid isikuid, kes veebikeskkonnas või muude kaugmüügivahendite kaudu nimetatud mahutites F-gaase pakuvad. Ebaseadusliku turu piiramiseks on vaja tõhusamaid järelevalvemeetmeid ja mõjuvamaid karistusmäärasid. Eelnõukohase seadusega lisatakse riikliku järelevalve erimeetmena võimalus teha kontrolltehingut. Kontrolltehing annab Keskkonnaametile rohkem võimalusi fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud rikkumiste kindlakstegemisel ja sellise varjatud põrandaaluse tegevusega võitlemisel. Juba turul olevate ühekordsete mahutite leidmiseks on kontrolltehinguga lihtsam tuvastada nende pakkujad ning enne lõpptarbijani jõudmist mahutid konfiskeerida. Seadusesse lisatakse konfiskeerimise paragrahv, mis võimaldab väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerida. Eelnõukohase seadusega tõstetakse ka karistusmäärasid. Muudetavad trahvimäärad puudutavad juriidilisi isikuid ja maksimaalne trahvimäär on edaspidi 50 000 kuni 400 000 eurot. Trahvimäärade tõstmisel lähtutakse rikkumise keskkonnamõju olulisusest ning sellest, et trahvimäärad oleksid tegevuse ärahoidmiseks piisavalt tõhusad ja hoiatavad. Tööstusheite seaduses tõstetakse samuti juriidilise isiku trahvimäärasid selliste tegevuste korral, mis võivad oluliselt mõjutada keskkonda. Maksimaalsed trahvimäärad ulatuvad edaspidi 200 000 kuni 400 000 euroni. Muudatused välisõhku ja müra reguleerivates sätetes tulenevad seaduse rakendamisel tekkinud praktilisest vajadusest. Samuti muudetakse strateegiliste mürakaartide alusel koostatavate müra vähendamise tegevuskavade tähtaegasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2019/1010, mis käsitleb keskkonnaga seotud õigusaktide alaste aruandluskohustuste ühtlustamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005 ning nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ, (ELT L 170, 25.6.2019, lk 115–127). 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Koostajad: seaduseelnõu ja seletuskirja välisõhu ja müra osa on koostanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Reet Pruul (tel 626 0731, [email protected]) ning fluoritud kasvuhoonegaaside osa sama osakonna peaspetsialist Pärtel Niitaru (tel 626 2978, [email protected]) koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Keskkonnaametiga. Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]) ja õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 0717, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõus on lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta sätestatud eesmärkidest ja nõuetest. Samuti on eelnõukohane seadus seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1020, 20. juuni 2019, 2 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011. Nimetatud määrust tuleb kohaldada ka määrustele (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja (EL) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta. Lisaks sellele on eelnõukohane seadus seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1010, mis käsitleb keskkonnaga seotud õigusaktide alaste aruandluskohustuste ühtlustamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005 ning nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ. Eelnõukohase seadusega muudetakse: - atmosfääriõhu kaitse seadust redaktsioonis RT I, 30.10.2020, 4 (jõustub 01.07.2021); - tööstusheite seadust redaktsioonis RT I, 10.07.2020, 80 (jõustus 01.01.2021). Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. Eelnõu eesmärk on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 15.6 „Kujundame Eesti majanduse sajandi keskpaigaks kliimapoliitika põhialustest lähtuvalt konkurentsivõimeliseks vähese süsinikuheitega majanduseks“. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on vähendada fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslikku kaubandust ning muuta järelevalve mainitud ainete üle võimalikult tõhusaks. Must turg tekitab turumoonutusi ja ebatervet konkurentsi. Täiendavad nõuded ja meetmed fluoritud kasvuhoonegaaside järelevalve üle aitavad saavutada õiglase turuolukorra ja vähendada ühekordsetelt kasutavatest mahutitest pärinevaid lekkeid. Lisaks sellele väheneb tundmatutest ja ohtlikest kemikaalidest tulenev oht inimeste turvalisusele ning keskkonnale. Laiendades järelevalve pädevust ning andes Keskkonnaametile võimaluse teha kontrolltehingut e-kaubanduse ning muude kaugmüügivahendite kaudu müüdavale keelatud ühekordselt täidetavate fluoritud kasvuhoonegaaside mahutitele, tagatakse sellise kauba turult kõrvaldamine. Lisaks on eelnõukohane seadus vajalik tagamaks Eesti õiguskorra vastavus 2021. aasta 16. juulil kohalduma hakkava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1020. Määruse (EL) 2019/1020 eesmärk on muuta lihtsamaks ohtlike toodete ligipääsu piiramine Euroopa Liidu turule või nende sealt kõrvaldamine ning see kohaldub ka määrusele (EL) nr 517/2014. Oluline punkt määruses (EL) 2019/1020 on järelevalveasutuse õigus saada variisikuna tootenäidiseid, mis annab keelatud ühekordselt täidetavate F-gaasi mahutite turult kättesaamiseks efektiivse võimaluse. Järelevalvemeetmeid toetavad kõrgendatud karistusmäärad, mis peavad olema ebaseadusliku tegevuse ärahoidmiseks piisavalt tõhusad ja hoiatavad. Karistusmäärasid tõstetakse ka atmosfääriõhu kaitse seaduse teistes valdkondades ning tööstusheite seaduses sarnaselt teistele keskkonnavaldkonna eriseadustele. Lisaks eelnevale on eelnõu eesmärk täpsustada ja korrigeerida välisõhu ja müra valdkondi käsitlevaid sätteid. Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna see pole Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt nõutav. Lisaks on tegemist olemasoleva seaduse täiendamisega sarnaselt teiste keskkonnaseadustiku 3 eriseadustega ning seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 5). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse sätteid ning teises paragrahvis tööstusheite seaduse sätteid. Paragrahv 1 sätestab atmosfääriõhu kaitse seaduses tehtavad muudatused. Punktidega 1 ja 2 muudetakse § 30 lõiget 5 ning täiendatakse § 30 lõikega 51. Muudatuste eesmärk on korrastada kehtiva õiguse sätteid ning nendega ei looda sisuliselt uusi kohustusi. Samuti on muudatuste eesmärk korrastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.06.2008, lk 1–44) ülevõtmist. Kehtivas seaduses ei ole piisavalt selgelt eristatud kohustused ja tegevus õhukvaliteedi hindamisel riiklikul tasandil ning õhukvaliteedi hindamisel käitise tasandil. Seetõttu määratletakse seaduses täpsemalt, millised on riiklikul tasandil õhuvaliteedi hindamisega tegeleva pädeva asutuse ülesanded. Pädeva asutuse funktsioonid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ artiklis 3. Seega võetakse eelnõuga direktiivi sätted senisest täpsemini üle. Seni on praktikas riiklikku välisõhu hindajat nimetatud referentslaboriks, ning selle ülesanded on määratletud AÕKS § 43 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“. Seoses labori ülesannete sätestamisega seaduse tasandil tunnistatakse kehtetuks mainitud määruse § 6. Määruse kavand on toodud seletuskirja lisas. Eelnõukohase seadusega ühendatakse selgemalt seni seaduses sätestatud õhukvaliteedi hindamise riiklikud ülesanded ning vastava pädeva asutuse ehk referentslabori ülesanded. Paragrahvi 30 lõike 5 alusel on 2019. aastal sõlmitud haldusleping riigi äriühinguga Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (https://www.riigiteataja.ee/akt/122032019012), kes on õhukvaliteedi hindamise ülesannet täitnud juba aastakümneid. Punktiga 3 muudetakse § 39 pealkirja ja sisu. Paragrahvi pealkirjast jäetakse välja metoodikate avaldamine, sest Keskkonnaameti veebilehel ei ole kõiki võimalikke saasteainete tekke ja heite hindamise ja määramise metoodikaid. Kõikide metoodikate avaldamine ei ole käitiste laiade tegevusvaldkondade ja spetsiifilise eripära tõttu võimalikki. Sagedamini kasutusel olevate metoodikate kirjeldused on aga Keskkonnaameti veebilehel ja keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Paragrahvi tekstis määratakse õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks ja hinnanguliseks määramiseks vajalike algandmete avaldajaks Keskkonnaamet, kes annab käitajatele ka keskkonnalubasid. Kehtivas redaktsioonis on avaldajaks märgitud Keskkonnaministeerium. Keskkonnaameti kodulehelt ning keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS leiab asjakohast praktilist teavet vajalike algandmete kohta (nt piirkonnas paiknevad ja koosmõju põhjustavad heiteallikad, AIRVIRO süsteemiga saateainete leviku hindamine, sarnaste tehnoloogiate rakendamisel kasutatud saasteainete heidete hindamise metoodikad jne). Lisaks on Keskkonnaamet koostanud paljude oluliste teemade kohta juhendmaterjalid, mis aitavad mõju hindajaid ja käitajaid eri probleemide lahendamisel. Juhendid asuvad veebilehel https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/valisohukaitse/juhendmaterjalid. 4 Paragrahvi muutmine vähendab info jagamisel tekkivat killustatust ning võimaldab asjakohase info ja keskkonnakaitseloa menetluse sujuvat kulgu, põhjustamata seejuures Keskkonnaametile lisakoormust. Punktiga 4 muudetakse § 62 lõiget 1, et täpsustada kohaliku omavalitsuse mürakaartidel kajastatavate andmete võrdluseks kasutatavaid kontrollnäitajaid. Kohaliku omavalitsuse koostatava mürakaardi eesmärk on hinnata piirkonna reaalset mürataset ja seega tuleb mürakaardil kajastatavaid müratasemeid võrrelda § 56 lõike 4 alusel kehtestatud määruses esitatud müra normtasemetega. Selline säte on ka keskkonnaministri 20.10.2016 määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ § 5 lõikes 5. AÕKS-i § 60 lõikes 2 esitatud indikaatoritega võrreldakse strateegilisel mürakaardil kasutatavaid aasta keskmiseid müratasemeid, mis on rahvusvahelisel tasemel kasutatavad võrdlusindikaatorid ja millel puuduvad Eestis normtasemed. Aasta keskmised müratasemed ei iseloomusta reaalset olukorda müra hindamisel. Müra normtasemetel põhinevat lähenemist on siiani tegelikult ka kohalike omavalitsuste mürakaartidel kasutatud, seega ei põhjusta sätte muutmine mürakaartide koostamise metoodika rakendamisel muudatusi. Punktiga 5 muudetakse § 64 lõike 1 esimest lauset, täpsustades strateegilise mürakaardi määratlust. Seni esitati strateegilisel mürakaardil andmeid ka selliste tööstuslike müraallikate kohta, mis ei kuulu tööstusheite seaduse reguleerimisalasse. Sellised andmed võisid anda rahvusvahelisse aruandlusesse moonutatud teavet Eesti müratasemete ja mõjutatud elanike arvu kohta. Täpsustatud lähenemine tagab andmete kogumise ja esitamise sarnased alused ja andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega. Kohalike omavalitsuste koostatud mürakaardid, mis arvestavad riigisiseste piirnormidega, samuti kõikide asjakohaste oluliste müraallikatega, mis teatud piirkonda mõjutavad, on aluseks konkreetsete objektide müra vähendamise tegevuste planeerimisel. Punktiga 6 asendatakse § 65 lõikes 2 tekstiosa „Terviseameti veebilehel“ tekstiosaga „riigi geoportaalis“, et andmete avalikustamine viia kooskõlla määrusega (EL) 2019/1010. Määruse (EL) 2019/1010 järgi peavad EL-i liikmesriigid tagama, et nende koostatud strateegilised mürakaardid ja müra vähendamise tegevuskavad tehakse üldsusele kättesaadavaks ja neid levitatakse asjakohaste õigusaktide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta ning 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE), kohaselt. Kasutades seda kaardirakendust koos teiste asjakohaste (liikluse, elanike asustustiheduse, loodusväärtuste jne) kaardirakendustega, on võimalik hinnata oluliste müraallikate mõju. 2017. aastal koostatud mürakaardid asuvad aadressil https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA34H5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=468 &HEIGHT=720&zlevel=0,552500,6505000, kuid neil puudub veel seos kõigi INSPIRE direktiivis nõutud kaardikihtidega, millega tuleb 2022. aastal esitatavate kaartide korral arvestada. Punktiga 7 täiendatakse praktikas tõusnud vajaduse tõttu § 82 lõikega 11, mille kohaselt tuleb registreeringu taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad käitise asukoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas registreeringu alusel. Seetõttu tuleb täiendada ka keskkonnaministri 19.12.2017 määrust nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi vorm“. Määruse kavand on toodud seletuskirja lisas. 5 Punktiga 8 jäetakse § 88 punktist 1 välja tekstiosa „uuest või rekonstrueeritavast“. Kehtiva sätte kohaselt saab registreerimisest keelduda vaid uute ja rekonstrueeritavate heiteallikate korral. Selline lähenemine toimiks siis, kui kõik käitised, kes peaksid omama registreeringut või keskkonnaluba, seda ka õigel ajal, enne töö alustamist taotleksid ja omaksid. Kuid Keskkonnaameti andmetel avastatakse registreeringuta ja loata tegevusi järelevalve käigus aastas umbes 10 kuni 20. Eelnõu kohaselt kehtib paikse heiteallika registreerimisest keeldumise säte kõigi, st nii uute, rekonstrueeritavate kui ka olemasolevate heiteallikate kohta. Punktiga 9 täiendatakse § 88 punktiga 3, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus keelduda paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimisest, kui taotlejal ei ole tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks. Sarnane alus on kehtestatud ka keskkonnalubade andmisest keeldumisel ning registreeringust keeldumise aluseid on otstarbekas reguleerida samamoodi. Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks § 91 lõike 2 punkt 7. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab lubatud heitkoguse projekt sisaldama soovitusi püüdeseadme efektiivsuse sageduse mõõtmise kohta, mis tähendab füüsilisi mõõtmisi enne ja pärast püüdeseadet, mis asub põletusseadmete korral suitsukäigus (korstna sees). Püüdeseadmesse sisenevate gaaside temperatuur on kõrge. Saasteaine heitele kehtivad heite piirväärtused, millest tuleb kinni pidada ja vajaduse korral nendele vastavust ka kontrollida. Püüdeseadmed valitakse tekkivate saasteainete, nende parameetrite (temperatuur, rõhk, väljumiskiirus jne) põhjal. Seetõttu ei ole alati võimalik tehniliselt, tehnoloogiliselt või ohutuse kaalutlustel mõõta enne püüdeseadet väljuvate gaaside parameetreid. Nii atmosfääriõhu kaitse kui tööstusheite seaduse ja parima võimaliku tehnika rakendamise korral on oluline heite piirväärtuse järgimine ja tagamine. Heite piirväärtuse tagamiseks ei ole tarvis hinnata püüdeseadme efektiivsust, vaid oluline on heiteallikast väljuvate saasteainete koguse kontroll. Püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli kehtetuks tunnistamine vähendab ja lihtsustab käitise kohustusi heite mõõtmisel, vähenevad käitise kulutused heite seirele ja väheneb asjatute andmete hulk. Muudatuse peamine eesmärk on tagada mõõtjate ohutus. Mõõtjad ei pea tegema mõõtmisi enne püüdeseadet tingimustes, mis on neile endile ja mõõteseadmetele ohtlikud. Punktiga 11 täiendatakse § 92 lõikega 11, mis lihtsustab ühel territooriumil asuvate ühe tegevusega seotud ja sarnaste parameetritega heiteallikate hajumisarvutuste ja aruannete koostamist. Selline täiendus on asjakohane, sest ümbruskonda mõjutab käitisest väljuv summaarne saaste. Täiendus lihtsustab sarnaste parameetritega heiteallikate (sarnaste parameetritega ventilatsiooniavad värvimisliinil, loomalautades, aga ka juhul, kui tootmishoones on pidev toomise ümberkorraldamise ja seadmete ümberpaigutamise vajadus) mõjude hindamist. Üksikute saasteallikate kaupa tuleb hajumist hinnata juhul, kui heiteallikad asuvad eri kõrgustel, saasteainete väljutamise tingimused on erinevad jne. Heiteallikate käsitlemine ühe heiteallikana vähendab kõigi osapoolte ressursikulu ja bürokraatiat. Ka saasteainete heite piirnormid on käitisepõhised, mitte heiteallikate põhised. Siiski peab selline grupeerimine olema põhjendatud ega tohi põhjustada õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist. Grupeerimisel tuleb analüüsida iga juhtumit eraldi, vaadates piirkonda, heite kogust, saasteaine ohtlikkust, hajumistingimusi jne. Keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 24 lõige 4 sätestab, et konkreetse tegevusala või tehnoloogiaprotsessi sarnaste parameetritega heiteallikad võib grupeerida koondallikaks. 6 Sätte rakendamine ei too kaasa muutusi keskkonnatasudes, kuid vähendab käitiste ja Keskkonnaameti halduskoormust. Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks § 98 lõike 1 punkt 5 (vt punkti 10 põhjendust). Punktiga 13 asendatakse § 101 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2 sõna „efektiivsust“ sõnadega „töökorras olekut“. Saasteaine heite piirnormi tagamiseks on oluline püüdeseadme töökorras olek, mis peab tagama selle projekteeritud efektiivsuse. Püüdeseadme töökorras olekut on võimalik hinnata heite otseste mõõtmistega pärast püüdeseadet keskkonnakaitseloas sätestatu kohaselt. Töökorras oleku hindamisel väljuvate gaaside põhjal väheneb mõõtmiste maksumus, ei seata ohtu mõõtjaid ega ole vajadust lisakonstruktsioonide projekteerimiseks ja paigaldamiseks, mille kaudu saaks enne püüdeseadet võtta väljuvate gaaside proove. Kui keskkonnakaitseloas on sätestatud püüdeseadme efektiivsuse kontroll, siis seni, kuni keskkonnakaitseloa nõuded viiakse selle muudatusega vastavusse, tuleb ohutuse tagamise eesmärgil kontrollida vaid püüdeseadme töökorras olekut. Töökorras oleku kontrollil peab heiteallikast väljuva saasteaine heide vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Punktiga 14 asendatakse paragrahvis 112 olev viide määrusele (EÜ) nr 1222/2009 viitega uuele kehtivale määrusele (EL) nr 2020/740, millega muuhulgas määrus (EÜ) nr 1222/2009 tunnistati kehtetuks alates 1. maist 2021. Punktiga 15 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 122 lõiget 1, mis sätestab riigi infosüsteemi kuuluva kütuseseire andmekogu eesmärgi. Lõikest jäetakse välja eesmärk „koguda maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui need ei ole merel, kasutatud kütuste andmeid, et esitada need Euroopa Komisjonile raporteerimiseks, piirata ebakvaliteetse kütuse ringlust siseturul“. Nimelt esitatakse need andmed kütuse tarnijate poolt Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) hallatavasse kütuse käitlemise andmekogusse, mis on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister ja mille eesmärk ning kogutavad andmed on sätestatud vedelkütuse seaduse §-s 51. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 431 lõike 2 kohaselt on keelatud asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid, mistõttu kütuse käitlemise andmekogusse kogutavaid andmeid kütuseseire andmekogu eesmärgis enam ei käsitleta. MTA kütuse käitlemise andmekogu üheks eesmärgiks on ka ebakvaliteetse kütuse ringluse siseturul vähem tõenäoliseks tegemine, mistõttu on see osa kütuseseire andmekogu eesmärgist välja jäetud. Pärast eelnõukohast muudatust jääb kütuse tarnijate aruandlus vaid MTA kütuse käitlemise andmekogusse, millele on Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri teenistujatel oma tööülesannete täitmiseks ligipääs. Kütuseseire andmekogusse kogutakse vaid AÕKSi § 121 lõike 1 alusel kogutav andmestik, mis hõlmab tanklates/mahutites teostatud kütuste kvaliteedi seire andmeid. Kütuseseire andmekogu eesmärgiks on tõhusamalt planeerida ja korraldada vedelkütuste kvaliteedi seiret ja tagada seireandmete kättesaadavus. Andmekogu avalike andmete kaudu tagatakse ka avalikkuse parem informeerimine kütuste kvaliteedi seire tulemustest. Punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks atmosfääriõhu kaitse seaduse § 122 lõike 2 punkt 1, mis sätestab, et kütuseseire andmekogusse kantakse vedelkütuse seaduse § 23 lõikes 2 ning käesoleva seaduse § 1233 lõikes 2 nimetatud andmed ja lõike 6 alusel kehtestatud määruses kütuse tarnijate aruandlust puudutavad andmed. Nimetatud andmed kogutakse põhiandmetena eelpool mainitud MTA hallatavasse kütuse käitlemise andmekogusse, mitte kütuseseire andmekogusse. 7 Punktiga 17 muudetakse § 126 lõike 1 sõnastust, et lause esimese osa sisu viia kooskõlla paragrahvi pealkirjaga „Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja õhukvaliteedi seire ja saasteaine heite piirväärtuste järgimise kontrollimine“. Muudatus täpsustab sätte sisu, et selle alusel oleks võimalik kontrollida ka saasteainete heidet, mitte ainult teha õhukvaliteedi seiret. Mõlema parameetri jälgimine võib olla vajalik. Punktiga 18 täiendatakse § 127 lõike 1 punkti 3 võimalusega liita aruande esitamisel sarnaste parameetritega heiteallikate heited. Eri tehnoloogiaprotsesse käsitletakse eraldi kooskõlas muudatustega § 92 lõikes 11. Juhul kui heiteallikatest väljuvaid saasteaineid ei ole võimalik eri tegevuste, heiteallikate parameetrite jne tõttu summaarselt käsitleda, tuleb esitada andmeid üksikute heiteallikate kaupa. Täpsemalt on grupeerimist käsitletud § 92 lõike 11 selgituses (vt p 11). Sätte täiendamine ühe koondallika kasutamise võimalusega aitab kaasa ressursside optimaalsele kasutamisele ning bürokraatia vähendamisele. Punktiga 19 jäetakse § 128 lõike 1 punktist 1 välja tekstiosa „loomakasvatuse korral loomade arvu kohta“, et viia see vastavusse atmosfääriõhu kaitse seaduse §-ga 81, mille alusel ei kuulu registreeringu alla loomakasvatus. 2016. aastal atmosfääriõhu kaitse seaduse kehtestamisel oli registreeringu täpne sisu väljatöötamisstaadiumis. Registreering oli algselt planeeritud hõlmama kõiki keskkonnalubadega kaetud sektoreid ning neile kõigile oleks rakendunud ka aruandluskohustus. Edasistes läbirääkimistes huvigruppidega registreeringukohuslaste künniste teemal jõuti arusaamisele, et keskkonnaloa nõudest väiksemate loomakasvatuskäitiste keskkonnamõju ei põhjusta tõenäoliselt mainimisväärseid riske keskkonnale või inimese tervisele, mistõttu selliste käitiste koormamine registreeringutega ei ole otstarbekas. Kuna nimetatud ettevõtetele registreeringukohustust ei rakendatud, ei ole vaja neid nimetada ka §-s 128 seoses registreeringukohuslaste aruandlusega. Punktiga 20 täiendatakse seadust §-ga 1911, mille eesmärk on tõhustada õiguslikke meetmeid võitluses F-gaaside ebaseadusliku kaubanduse vastu. Lõikega 1 keelatakse selliste ühekordselt täidetavate fluoritud kasvuhoonegaaside mahutite edasiandmine, vahendamine, omandamine või valdamine, mida kasutatakse jahutus- ja kliimaseadmete või soojuspumpade, tuletõrjesüsteemide või elektrijaotlate hooldus- ja teenindustööde tegemisel või selliste seadmete või süsteemide täitmisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 artikli 11 ja lisa III järgi on selliste ühekordselt täidetavate mahutite turule laskmine olnud keelatud juba 4. juulist 2007, kuid senini liigub Eestis ja terves Euroopa Liidus ühekordselt täidetavaid mahuteid, mis on kuidagi pääsenud Euroopa Liidu turule ja Eestisse. Euroopa Liit võitleb F-gaaside ebaseadusliku turule laskmisega, mis toimub enamalt jaolt just kõnealustes ühekordselt täidetavates mahutites. Ühekordselt täidetavad mahutid on Euroopa Liidus keelatud, kuna nende põhja jääb pärast külmaaine põhiosa ärakasutamist alati alles teatud kogus gaasi (3-8%, olenevalt sellest, kas gaas on veeldatud või gaasilisel kujul), mida sealt enam kätte ei saa. Selliste mahutite edasisel käitlemisel või hoiustamisel lekivad need jääkgaasid atmosfääri. Selliste ühekordselt täidetavate mahutite turustamise karistamine on aga raskendatud, kuna määruse (EL) nr 517/2014 artikli 2 punkti 10 kohaselt on turule laskmine – Euroopa Liidus esmakordselt teistele isikutele tarnimine või kättesaadavaks tegemine tasu eest või tasuta või tootja oma tarbeks, sealhulgas tollimenetluse alusel – Euroopa Liidus vabasse ringlusse 8 lubamine. Kui järelevalveasutused leiavad selliseid mahuteid, pole karistamine võimalik, sest äärmiselt raske on tuvastada, kes laskis need esimest korda Euroopa Liidu turule. Ühekordselt täidetavate mahutitega tehtavate teatud toimingute keelamise korral on lihtsam käsitleda müügikuulutusi ebaseaduslikena ja need eemaldada. Samuti on kontrollimise käigus lihtsam tuvastada ebaseaduslikku tegevust. Eelnõukohane säte hõlbustaks selliste mahutite leidmisel nende konfiskeerimist ning tekiks üldine arusaam, et ühekordselt täidetud mahutitega seotud toimingud on keelatud. Lõikega 2 täpsustakse, et fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavate mahutite edasiandmiseks loetakse ka sidevahendite kaudu pakkumist. Enamik ebaseaduslikke F-gaase pakutakse müügiks just selliste sidevahendite nagu telefoni, e-posti või ka Interneti kaudu. Lõikega 3 lubatakse fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavaid mahuteid ja nendes sisalduvat F-gaasi erandina üle anda nende hävitamiseks pädevale ettevõttele. Ühekordselt täidetavaid mahuteid vastu võtvatelt asutustel on nõutud: 1) F-gaaside käitlemiseks asjakohast keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks jäätmenimistu alajaotise koodiga 14 06 (orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja vahu- või aerosooli- propellentide jäätmed) või 16 05 (survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid); 2) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- kliimaseadmete ja soojuspumpade käitlemisluba, millega on lubatud F-gaaside kokkukogumine ja kasutuselt kõrvaldamine. Vastava jäätmekoodiga keskkonnaloa ning lisaks käitlemisloa olemasolu F-gaaside kokkukogumiseks ja kasutuselt kõrvaldamiseks tagab, et ettevõtted on pädevad ühekordselt täidetavatest mahutitest külmagaasi kokku koguma ning neil on selleks vajalikud töövahendid ja -meetodid. F-gaaside kogumiseks ja kasutuselt kõrvaldamiseks on ka praegu nõutud F-gaaside käitlemisluba atmosfääriõhu kaitse seaduse § 197 kohaselt. Punktiga 21 muudetakse § 196, jättes välja Keskkonnaametile pandud kohustuse alati nõuda teistes Euroopa Liidu riikides antud töötaja või ettevõtja muu kui ingliskeelse sertifikaadi tunnistamisel selle eesti keelde tõlkimist vandetõlgi poolt või tõlke notariaalset kinnitamist. Selle asemel antakse Keskkonnametile paindlikkus ise otsustada, millal tõlget ja selle notariaalset kinnitamist nõuda. Selline lähenemine kiirendab tunnustamist, vähendab bürokraatiat ning tunnustamist vajavate isikute kulusid. Muudatus on tingitud asjaolust, et juba esinenud tunnustamisjuhtude käigus on selgunud, et mõnikord on Keskkonnaametil ilma tõlget nõudmata võimalik teisiti selgeks teha, kas neile tunnustamiseks esitatud teise EL-i liikmesriigi tunnistus vastab nõuetele või mitte ja kas selle on välja andnud vastavas EL-i liikmesriigis pädeva asutuse (nt keskkonnaministeeriumi) tunnustatud sertifitseerimisasutus. Selleks saab Keskkonnaamet kontrollida vastava EL-i liikmesriigi poolt Euroopa Komisonile esitatud aruannet, mis on Euroopa Komisjoni F-gaaside veebis kättesaadav, või võtab Keskkonnaministeerium ühendust vastava riigi kolleegiga, selgitamaks asjaolusid. Kui kirjeldatud tegevuste käigus pole siiski võimalik tunnistuse kehtivust selgeks teha, siis on Keskkonnaametil õigus nõuda tõlget ja selle notariaalset kinnitust. Valdavalt antakse sertifikaadid välja vastava EL-i liikmesriigi ametlikus keeles. Punktiga 22 asendatakse § 206 lõike 4 esimese lause lõpus tekstiosa „kasutuse käigus tekkinud ainekao kohta“ tekstiosaga „aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kohta“. Muudatus on keelelist laadi ning annab paremini mõista, milliseid andmeid peab aruandekohuslane esitama. Muudatuse põhjal tuleb täiendada ka Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 määrust nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, 9 aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“. Määruse kavand on seletuskirja lisas. Punktiga 23 asendatakse § 206 lõike 5 teise lause lõpus asuv lauseosa „kasutuse käigus tekkinud ainekao kohta“ lauseosaga „aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kohta“. Muudatuse sisu on analoogne punktiga 17. Muudatus on keelelist laadi ning annab paremini mõista, milliseid andmeid peab aruandekohuslane esitama. Muudatuse põhjal tuleb täiendada ka Vabariigi valitsuse 09.12.2016 määrust nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“. Määruse kavand on seletuskirja lisas. Punktiga 24 lisatakse seadusesse § 2061, mis käsitleb Maksu- ja Tolliameti F-gaaside ebaseadusliku kaubanduse aruandlust. 2019. aasta novembris võeti osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli osaliste aastakoosolekul (MOP-31) vastu otsus XXXI/3, mille 5. lõikes julgustatakse kõiki osalisi võtma meetmeid kontrollitavate ainete, sh Kigalis vastu võetud kokkuleppe (osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli muudatus, mis on vastu võetud 2016. aasta 15. oktoobril Kigalis, Rwandas) alusel Montreali protokolli alla võetud F-gaaside ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi ja tarbimise avastamiseks ja ärahoidmiseks. Eesti Vabariik ratifitseeris osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli Kigali muudatuse 2018. aastal. Selle otsuse kohaselt tuleb ÜRO Osoonisekretariaati teavitada kõikide kontrollitavate ainetega toimunud ebaseadusliku kaubanduse juhtudest ja kirjeldada, kuidas need juhtumid lahendati, et hõlbustada teabevahetust osaliste vahel ja vähendada sel teel kontrollitavate ainete ebaseaduslikku kaubandust. Aruande tähtaega ei ole ÜRO osoonisekretariaat kehtestanud, aga otstarbekas on esitada need andmed Keskkonnaministeeriumile samal ajal osoonikihti kahandavate ainete aruandega (§ 188). ÜRO Osoonisekretariaat on välja töötanud lühivormi, mille järgi kõnealuseid andmeid esitada ning mis saadetakse Keskkonnaministeeriumile, kes omakorda edastab selle Maksu- ja Tolliametile. Punktiga 25 täiendatakse seadust §-ga 2231, sätestades, et kui §-s 223 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud §-s 1911 sätestatud keeldude üle järelevalvet teha, kuid see on vajalik kõrgendatud või olulise ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnaamet riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Praegu on tekkinud olukord, kus fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseadusliku kaubandusega seotud rikkumisi on atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 223 lubatud meetmetega (viidatud KorS-i §-dele 30–32 ja 49–53) äärmiselt keeruline kindlaks teha ja seega ei saa ka kedagi karistada ega ebaseaduslikku turgu mõjutada. Kontrolltehing annab Keskkonnaametile rohkem võimalusi fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud rikkumiste kindlakstegemisel ja sellise varjatud põrandaaluse tegevusega võitlemisel. Kuigi ebaseaduslike fluoritud kasvuhoonegaaside Euroopa turule jõudmiseks on mitmesuguseid võimalusi, toimub valdav osa F-gaaside ebaseaduslikust kaubandusest ühekordselt täidetavates mahutites. Selliste mahutite omaduste põhjal on F-gaaside ebaseaduslikku kaubandust kõige lihtsam tuvastada. Juba turul olevate ühekordsete mahutite leidmiseks on kontrolltehinguga lihtsam tuvastada nende pakkujaid ning enne lõpptarbijani jõudmist mahutid konfiskeerida. Suurem osa F-gaaside ebaseaduslikust kaubandusest toimub veebikeskkonnas või telefoni teel. Eesmärk tabada keelatud ühekordselt täidetavad mahutid ning hoida ära nende edasine käitlemine ei ole atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 223 lubatud järelevalve erimeetmetega võimalik, sest füüsilise kontrolli võimalus puudub veebis või telefoni teel pakutavale kaubale. Lisaks peab neid erimeetmeid rakendades olema järelevalve äratuntav. Kontrolltehingu meede võimaldab kindlaks teha, kas pakkumine on tegelik või 10 fiktiivne ning teha reaalselt järelevalvet isikute üle, kes pakuvad keelatud ühekordselt täidetavaid mahuteid veebikeskkonna kaudu või telefoni teel. Kontrolltehingu eesmärgi tagamiseks on oluline võimaldada kontrolltehingut tegeval ametiisikul kasutada kontrolltehingu tegemisel andmeid, mida ei oleks võimalik seostada turujärelevalveasutuse ja ametniku isikuga, või kaasata tehingu tegemisse avaliku korra eest mittevastutav isik tema nõusolekul. Keskkonnaministri 21.12.2020 määruse nr 60 „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus ning vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord“ § 32 lõike 1 kohaselt on vormiriietuse kandmine keskkonnainspektorile tööülesannete täitmisel kohustuslik, välja arvatud juhul, kui see võib järelevalvetoiminguid takistada. KorS-i § 11 lõike 1 kohaselt on ametnik kohustatud kontrollitavale isikule ennast tutvustama ning andma isiku soovil selgitusi meetme õigusliku aluse, sisu ja rakendamise viisi kohta. KorS-i § 11 lõige 3 sätestab, et ametnikul ei ole tutvustamise kohustust, kui see ei ole kohaldatava meetme olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik. Kontrolltehing on selline erimeede, mille juures ametnik ei pea ennast kontrollitavale tutvustama ega kandma vormiriietust. Samuti peab riiklik järelevalve liikuma ajaga kaasa ja järelevalve peab toimuma ka digitaalses keskkonnas. Üha enam tehakse tänapäeval tehinguid digitaalses keskkonnas e-poodides ja platvormide kaudu. Sageli on veebiplatvormidele juurdepääsuks vajalik konto tegemine või esmase tagatise andmine. Kui sellises olukorras peab kontrolltehingut tegev ametnik avaldama oma isiklikud andmed ja on seeläbi kauplejale äratuntav, ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki ega teha tõhusat järelevalvet. Pärast kontrolltehingu tegemist teavitab Keskkonnaamet isikut tema suhtes rakendatud kontrolltehingust. Keskkonnaamet võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata edasi isiku teavitamise, kui see on vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt sarnaste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgmise kontrollimiseks. Edasi võib lükata teavitamist kuni kolm kuud alates tehingu tegemise päevast. Kui kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti. Protokollid toimetatakse kätte haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud korras. Hoidmaks ära kontrolltehingu tegemise kergekäelisust, otsustab kontrolltehingu tegemise üle Keskkonnaameti peadirektor või tema volitatud ametiisik. Kontrolltehingu tegemisel ei või Keskkonnaamet teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks teeselda juriidilist isikut ega kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 754–755 tähenduses. Kontrolltehinguga ei koguta andmeid kaupleja ja tema käitumise kohta varjatult, vaid kontrollitakse kauplejat, kes avalikult pakub kaupu ja avaldab valmisolekut tehingu tegemiseks lõppkasutajaga. Kontrolltehingu tegemisel käitub turujärelevalveasutuse ametnik kui keskmine tarbija, mistõttu ei saa kontrolltehingut pidada kaupleja õigustesse intensiivselt sekkuvaks meetmeks. Kontrolltehingu kasutamise võimalust nõuab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta, mida kohaldatakse ka määruste (EL) nr 517/2014 ja 1005/2009 reguleerimisalas olevatele toodetele. Määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 punkt 4 sätestab turujärelevalveasutuste õigused, mille hulka kuulub ka õigus (vt alapunkt j) saada tootenäidiseid, sealhulgas variisikuna, et tootenäidiseid kontrollida, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja koguda tõendeid. Artikli 14 punkt 5 sätestab lisaks, et turujärelevalveasutused võivad kasutada teavet, dokumenti, tulemust, avaldust ja muud 11 uurimisteavet tõendina oma uurimise otstarbel, olenemata selle säilitamiseks kasutatavast vormingust ja andmekandjast. Turujärelevalveasutustel on õigus kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida ning nõuetele mitte vastav ese konfiskeerida. Kontrolltehingu tegemisega seotud kulude katmine on reguleeritud KorS-i §-s 83. Kui kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, hüvitab turujärelevalveasutus selle maksumuse. Kui ekspertiisi kohaselt selgub, et vallasasi või selle kasutamine ei vasta seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ja valdaja oli sellest teadlik või pidi sellest teadlik olema, siis võib korrakaitseorgan otsustada mitte hüvitada vallasasja maksumust valdajale ning nõuda valdajalt ekspertiisi tegemise ning vallasasja hävitamise või tagastamisega seotud põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamist. Selline tegevus võimaldab puhastada turu keelatud ühekordsetelt täidetavatest mahutitest, milles hoiustatakse külmaaineid, mis ei vasta EL-i regulatiivsetele ega ohutusnõuetele ning võivad kujutada tõsist ohtu paigaldajate, kasutajate ja üldsuse tervisele ja ohutusele. Suure globaalse soojenemise potentsiaaliga külmaained, mis jõuavad turule kvoodiväliselt ning keelatud mahutites, õõnestavad lõppkokkuvõttes fluoritud kasvuhoonegaaside määruse (EL) 517/2014 eesmärke ning Eesti kliimaeesmärkide saavutamist. Kui ebaseaduslik gaas on ümber pumbatud korrektsetesse mahutitesse, siis saab kontrollida mahutitele ning kemikaalidele kehtestatud nõudeid järgmiste määruste alusel: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) – toote ohutuskaart; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP) – märgistamine; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 – artiklis 12 kehtestatud märgistamisnõuded. Vastutus Punktidega 26–44 ja 46–48 muudetakse vastutussätete karistusmäärasid. Muudatuste tegemisel on järgitud Justiitsministeeriumi korraldatud karistusõiguse revisjoni põhimõtteid. Ettenähtud karistusmäärad on pärit KarS-i jõustumise algusajast (2002. aastast), kuid 2015. aasta 1. jaanuarist on väärteo korral juriidilisele isikule võimalik maksimaalse rahatrahvina kohaldada 400 000 eurot. Viimati muudetud keskkonnavaldkonna eriseadustes, nii veeseaduses, maapõueseaduses ning jäätme- ja pakendiseaduses on samuti tõstetud juriidilise isiku maksimaalseid karistusmäärasid 400 000 euroni. Asjakohane on teha muudatused ka AÕKS-is, et karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Senine 32 000 euro suurune maksimaalne karistus ei ole mõningate rikkumiste korral piisavalt tõhus, et ära hoida olukorda, kus süütegu end majanduslikult ära tasub. Rahatrahvi ülemmäära muutmine annab paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi, mis täidaks oma eesmärgi ehk sunniks täitma seaduse nõudeid. Rikkumise eest karistust mõistes tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni jne. Muudatuste jaoks analüüsis Keskkonnaamet, millistes valdkondades ning nende vastutussätetes on trahvimäärade tõstmine maksimaalseni põhjendatud. 12 Eelnõu kohaselt on juriidilisele isikule maksimaalselt 400 000 euro suurust rahatrahvi võimalik määrata järgmiste väärtegude eest: 1) lõhnaainete ning saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamata jätmine või täitmise nõuete rikkumine; 2) õhusaasteloata tegevuse või loa nõuete rikkumine; 3) töötamine saasteainete püüdeseadmeta või rikkis püüdeseadmega; 4) heiteallika heite piirväärtuste ületamine; 5) bensiini veo ning terminalides ja teenindusjaamades hoidmise nõuete rikkumine; 6) vedelkütuste ja biokütuste kohta kehtestatud keskkonnanõuete rikkumine; 7) kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi nõuete rikkumine. F-gaaside ning osoonikihti kahandavate ainete nõuete rikkumise eest on juriidilisele isikule eelnõu kohaselt võimalik maksimaalselt määrata 200 000 euro suurune rahatrahv järgmiste väärtegude eest: 1) osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete ebaseaduslik kogumine, ringlusse võtmine, taastamine, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite ebaseaduslik paigaldamine, hooldamine, teenindamine, lekkekontroll või märgistamine; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 kohaste fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise nõuete rikkumine; 3) F-gaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide lekke vältimine, lekkekontrolli tegemine ning lekke piiramine, aine viivitamata kogumise asemel selle atmosfääri paiskamine ning mahutites sisalduva jääkgaasi kogumise nõuete rikkumine; 4) toodetest, seadmetest ja süsteemidest fluoritud kasvuhoonegaasi kogumise nõuete täitmata jätmine; 5) F-gaaside hävitamise nõuete rikkumine; 6) F-gaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamise nõuete rikkumine; 7) F-gaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ebaseaduslik turustamine; 8) F-gaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide käitlemine sertifitseerimata töötaja või ettevõtja poolt. Väärtegude puhul, mille keskkonnamõju ning oht inimese tervisele ei ole nii suur kui ülalloetletud väärtegude korral, seatakse juriidilise isiku maksimaalseks karistusmääraks 50 000 kuni 200 000 eurot. Sellised väärteod on järgmised: 1) õhusaasteloa omaja, keskkonnakompleksloa omaja või registreerimiskohustusega käitaja kohustuste täitmata jätmine; 2) liikuva heiteallika kohta kehtestatud nõuete rikkumine; 3) lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide, mille lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus ei vasta piirnormidele, turustamine või kasutamine ilma loata või loa nõuete rikkumine; 4) meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seire- ja aruandlusnõuete rikkumine; 5) maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transportimise nõuete rikkumise; 6) osoonikihti kahandavate ainete või fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud andmete FOKA registrisse kandmise nõuete rikkumine; 7) külmveokite ja -haagiste fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutusseadmete andmete säilitamise nõude rikkumine. 13 Punktiga 26 muudetakse § 227 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 32 000 eurolt 400 000 euroni. Tegemist on olulise karistussättega, mis on vajalik, et menetleda välisõhus lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava või saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamata jätmist või koostamise ja täitmise kohta esitatavate nõuete rikkumisi. Lõhna- ja saasteainete heidete vähendamise tegevuskava on nõutud, kui selgub, et õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust ületatakse. Tegevuskavaga määratakse asjakohased meetmed, mille eesmärk on parandada õhukvaliteeti ja vältida või vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele ja keskkonnale. Määratud meetmete rakendamata jätmine põhjustab otsest ohtu inimese tervisele ja looduskeskkonnale. Punktiga 27 muudetakse § 228 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 32 000 eurolt 400 000 euroni. Vastutussäte käsitleb õhusaasteloata või registreeringuta tegevust või õhusaasteloa nõuete rikkumist. Loata tegevus on üks keskkonnaohtlikumaid tegevusi. Kui suurel käitisel puudub luba või ta rikub loa nõudeid, võib see põhjustada otsest ohtu keskkonnale ning inimese tervisele. Seega peaks maksimaalne võimalik karistus olema selline, mis on mõjus ka suurettevõttele, et ei tekiks olukord, kus süütegu end majanduslikult ära tasub. Punktiga 28 muudetakse § 229 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 13 000 eurolt 200 000 euroni. Õhusaasteloa omaja, keskkonnakompleksloa omaja või registreerimiskohustusega käitaja kohustuste täitmata jätmise eest ei ole vajalik kohaldada juriidilisele isikule maksimaalset võimalikku rahatrahvi 400 000 eurot, sest loa kohustuste täitmata jätmine omab väiksemat ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele kui tegevuskava meetmete ellu viimata jätmine või loata tegevus. Siiski on võimalus kohustuste täitmata jätmisega tekitada kahju nii keskkonnale kui ka luua ebaaus konkurentsieelis teiste, õiguskuulekate käitajate ees. Punktiga 29 muudetakse § 230 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 32 000 eurolt 400 000 euroni. Saasteainete püüdeseadmeta või rikkis püüdeseadmega töötamine, kui see on nõutud, avaldab otsest mõju inimese tervisele ja keskkonnale. Seega on maksimaalse karistuse rakendamine põhjendatud. Punktiga 30 muudetakse § 231 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 32 000 eurolt 400 000 euroni. Paikse heiteallika heite piirväärtuste ületamise eest karistamine on kooskõlas teiste välisõhu valdkonna nõuete rikkumiste karistusmääradega (§ 227, § 228, § 230). Punktiga 31 muudetakse § 232 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 13 000 eurolt 100 000 euroni. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks, peavad kõnealused karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Punktiga 32 muudetakse § 233 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 32 000 eurolt 200 000 euroni. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide, mille lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus ei vasta piirnormidele, 14 turustamise või kasutamise eest ilma loata või loa nõuete rikkumise korral karistusmäära tõstetakse, sest selline tegevus võib avaldada mõju inimese tervisele ning keskkonnale. Punktiga 33 muudetakse § 234 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 32 000 eurolt 400 000 euroni. Tahtliku bensiini veo ning terminalides ja teenindusjaamades hoidmise nõuete rikkumisel on oluline mõju keskkonnale ja inimeste ohutusele. Seetõttu on terminalid ka olulisteks kontrollobjektideks. Trahvimäärade tõstmine on põhjendatud, sest kütuseäri suurte käivete kõrval ei ole madal karistusmäär rikkumise ärahoidmiseks piisavalt tõhus. Punktiga 34 muudetakse § 235 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 32 000 eurolt 400 000 euroni. Vedelkütuste ja biokütuste kohta kehtestatud keskkonnanõuete rikkumise karistusmäära tõstmine on vajalik samadel põhjustel kui § 234 puhul, madal karistusmäär ei ole rikkumise ärahoidmiseks piisavalt tõhus. Punktiga 35 muudetakse § 236 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 6400 eurolt 200 000 euroni. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete ebaseadusliku kogumise, ringlusse võtmise, taastamise, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite ebaseadusliku paigaldamise, hooldamise, teenindamise, lekkekontrolli või märgistamise rikkumise eest on senine 6400-eurone trahv võrreldes võimaliku keskkonnaohuga liiga madal. Trahvimäär on jäänud varem muutmata ega ole proportsionaalne osoonikihti vähendavate ainete asendusainete, fluoritud kasvuhoonegaaside, samaväärse rikkumise karistusega. Lisaks sellele on osoonikihti kahandavate ainetele seatud nõuete rikkumine KarS-i § 3683 järgi ka kriminaalne tegevus. Punktiga 36 muudetakse § 237 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 32 000 eurolt 400 000 euroni. Lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi nõuete rikkumise korral peavad karistusmäärad kaaluma üle olukorra, kus nõuete mittetäitmine majanduslikult ära tasub. Punktiga 37 muudetakse § 2371 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 16 000 eurolt 200 000 euroni. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, tuleneb nõue, et kõnealused karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Punktidega 38–44 ning 46 muudetakse §-de 238–245 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 16 000 eurolt ning 32 000 eurolt 200 000 euroni. Enim levinud fluoritud kasvuhoonegaasidel on väga suur globaalse soojendamise potentsiaal. Selliste gaaside käitlemisel on oluline, et need ei satuks tahtlikult või tahtmatu lekke korral atmosfääri. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 kohaste fluoritud kasvuhoonegaaside nõuete rikkumiste karistused peavad olema kogu valdkonnas piisavalt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Punktiga 45 täiendatakse seadust vastutussättega § 2441. Uus vastutussäte on aluseks §-s 1911 kehtivate piirangute rikkumise karistamisele, et tõhustada õiguslikke meetmeid võitluses F-gaaside ebaseadusliku kaubanduse vastu. Seda vastutussätet rakendatakse juhtudel, kui isik rikub AÕKS-i § 1911 lõikes 1 sätestatud ühekordselt täidetavatele mahutitele kehtestatud 15 edasiandmise, vahendamise või valdamise keeldu. Füüsilise isiku puhul karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse 200 000 euroga sarnaselt teiste fluoritud kasvuhoonegaasidega seonduvate rikkumistega. Karistatavaks muudetakse ka väärteokatse. Punktiga 47 muudetakse § 246 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 32 000 eurolt 200 000 euroni. Maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transportimise nõuete rikkumise karistusmäära tõstetakse, sest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006, peavad kõnealused karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Punktiga 48 muudetakse § 247 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 3200 eurolt 50 000 euroni. Osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside temaatika on üks Keskkonnaministeeriumi ning keskkonnakaitseinspektorite prioriteetidest. FOKA registri laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri eralduvate heitkoguste vähenemine. FOKA andmeid kasutatakse ka riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel. Kuna ettevõtetel on registri täitmise kohustus, siis on FOKA kohustusega valdkondi halduskoormuse vähendamiseks säästetud AÕKS-i § 206 kohase aruande esitamisest. Kuigi FOKA register on olnud kasutusel juba aastaid (alates 2013. a) ja ettevõtetel on aega olnud sellega harjuda, pole siiani ettevõtted piisavalt motiveeritud eeskätt seadmete hooldusandmete (nt aine lisamine, lekked, lekkekontrolli tulemused) sissekandmisest ja see tekitab probleeme. Tulevikus, kui Keskkonnaamet hakkab jõulisemalt rikkumistega tegelema, peab karistusmäär vajalike andmete kogumise nõuete rikkumise eest olema motiveeriv. Punktiga 49 muudetakse § 2471 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 3 200 eurolt 50 000 euroni. Karistusmäära tõstmine motiveerib järgima külmveokite ja -haagiste F-gaase sisaldavate jahutusseadmete kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 nimetatud andmete säilitamise nõuet. Punktiga 50 täiendatakse seadust §-ga 2472, millega nähakse ette vastutussätted määruse (EL) nr 517/2014 artikli 6 lõike 3 rikkumise eest. Selle sätte kohaselt peavad F-gaase tarnivad ettevõtjad määruse (EL) nr 517/2014 artikli 11 punkti 4 kohaldamisel registreerima ostjate pädevussertifikaatide sertifitseerimisnumbrid ja asjaomased ostetud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused. Andmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat. Müügiandmete säilitamine on oluline F-gaaside ebaseadusliku kaubanduse tuvastamiseks. Seni puudus selle rikkumise eest trahv. Punktiga 51 täiendatakse seadust §-ga 2491, mis võimaldab väärtegude toimepanemise vahendi ja väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerida. Konfiskeerimist reguleerib KarS, mille § 83 lõike 2 kohaselt võib kohus seaduses sätestatud juhtudel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. KarS-i § 83 lõige 6 võimaldab seaduses sätestatud juhtudel konfiskeerimise teha kohtuvälisel menetlejal. Seetõttu peab konfiskeerimise võimalus olema sätestatud seaduses. Seega on AÕKS-i toodud 16 konfiskeerimise säte sarnaselt teiste eriseadustega. Konfiskeerimise säte on tõhus vahend keelatud ja ohtlike ühekordselt täidetavate F-gaasi mahutite turult kõrvaldamiseks või nende Eestisse sissepääsu takistamiseks. Konfiskeerimist kohaldatakse järgmiste väärtegude toimepanemise vahenditele ning väärteo vahetuks objektiks olnud esemetele: 1) lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavad värvid ja muud pinnakattevahendid ning sõidukite viimistlusmaterjalid, mille lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus ei vasta piirnormidele; 2) osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad tooted, seadmed või mahutid; 3) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad tooted, seadmed ja süsteemid, mille turulelaskmise piiranguid on rikutud; 4)fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavad mahutid. Paragrahvi 2491 lõige 3 võimaldab anda konfiskeeritud eseme, mis on nimetatud §-s 2441, üle hävitamiseks. Hävitamiseks on võimalik konfiskeeritud ühekordselt täidetavad F-gaaside mahutid anda jäätmekäitlejale, kellel on vastav keskkonnaluba ja fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisluba. Sellega tagatakse, et ühekordselt täidetavates mahutites sisalduvad F-gaasid kogutakse enne mahutite hävitamist nõuetekohaselt kokku. Punktiga 52 muudetakse § 250 lõiget 2, kus uuendatakse strateegiliste mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade koostamise tähtaegu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1010 järgi tuleb müra vähendamise tegevuskavad müraolukorra põhjaliku muutuse järel vaadata läbi vähemalt iga viie aasta tagant pärast eelmise tegevuskava kinnitamise kuupäeva. Läbivaatamise periood üks aasta, mis jäi strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava läbivaatamise vahele, oli EL-i liikmeriikide arvates liiga lühike ning eespool nimetatud määruse järgi lükati tegevuskavade läbivaatamine ja muudatuste tegemine ühe aasta võrra edasi, see tähendab, et need tuleb teha hiljemalt 18. juuliks 2024. Paragrahv 2 sätestab tööstusheite seaduses tehtavad muudatused. Veeseaduse nõuete rikkumise eest kehtivad alates 01.10.2019 kõrgemad karistusmäärad ning jäätmeseaduse nõuete rikkumise eest kehtivad kõrgemad karistusmäärad alates 15.05.2021. Kompleksloaga käitised on suurima keskkonnamõjuga ja seetõttu peavad karistusmäärad olema samaväärsed teiste keskkonnavaldkonna õigusaktide karistusmääradega. Näiteks on jäätmeloa nõuete rikkumise eest maksimaalne rahatrahv juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot. Paljude jäätmekäitlustoimingute jaoks, mis on üle Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2013. a määruses nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ toodud künniste, on vajalik kompleksluba. Seega peaks ka kompleksloa nõuete rikkumise eest rahatrahv olema kuni 400 000 eurot. Punktiga 1 muudetakse THS-i § 162 lõikes 2 juriidilise isiku maksimaalset võimalikku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 32 000 eurolt 400 000 euroni. Vastutussäte käsitleb kompleksloata tegevust või kompleksloa nõuete rikkumist. Loata tegevus või loa nõuete rikkumine võib põhjustada otsest ohtu keskkonnale ning inimese tervisele. Seega peaks maksimaalne võimalik karistus olema selline, mis on mõjus ka suurettevõttele, et ei tekiks olukord, kus süütegu end majanduslikult ära tasub. Punktiga 2 muudetakse THS-i § 163 lõikes 2 maksimaalset võimalikku juriidilise isiku karistusmäära ning tõstetakse see seniselt 20 000 eurolt 200 000 euroni. Vastutussäte käsitleb avariist teatamata jätmist, kui avarii võib oluliselt mõjutada keskkonda. Avariist teatamata jätmise eest ei ole vaja kohaldada juriidilisele isikule maksimaalset võimalikku rahatrahvi 400 000 eurot, sest teavitamata jätmine ei põhjusta keskkonnale ning inimeste tervisele ohtu, 17 vaid ohtu põhjustab see, kui tagajärgedega ei tegelda. Avariist õigel ajal teatamata jätmine omab küll mõju, kuid see mõju on väiksem kui loata tegevus või loa nõuete rikkumine. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on vastavuses Euroopa Liidu õigusaktide terminoloogiaga. Eelnõus pole uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida Eesti õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab EL-i õigusele. Eelnõukohane seadus on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 teatavate fluoritud kasvuhoone- gaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.05.2014, lk 195–230); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1010, mis käsitleb keskkonnaga seotud õigusaktide alaste aruandluskohustuste ühtlustamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005 ning nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ, (ELT L 170, 25.6.2019, lk 115–127); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1–44). 6. Seaduse mõju Seadusega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega regionaalarengule. Seaduse rakendamisega ei kaasne halduskoormuse kasvu, samuti ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuete kohast põhjaliku mõjuanalüüsi aruannet. Olulisemad kavandatud muudatused ja nende mõju Mõju hindamisel keskendutakse peamiselt mõjule, mis kaasneb F-gaasidega seotud sätete muudatustega (ühekordselt täidetavate F-gaaside mahutite keeluga seotud ning kontrolltehingu ja konfiskeerimisega kaasnevad mõjud). Müra ja välisõhu valdkonnas kavandatavad muudatused ei muuda kehtivat olukorda olulisel määral, tegemist on praktika käigus tõusnud muudatusvajadustega. Kavandatav muudatus 1 Ühekordselt täidetavate F-gaaside mahutite edasiandmise, vahendamise, omandamise või valdamise keelamine, nende, mida kasutatakse jahutus- ja kliimaseadmete või soojuspumpade, tuletõrjesüsteemide või elektrijaotlate hooldus- ja teenindustööde tegemisel või selliste seadmete või süsteemide täitmisel. Keskkonnaametile antakse õigus sooritada kontrolltehingut ning konfiskeerida ühekordselt täidetavaid fluoritud kasvuhoonegaaside mahuteid. 18 Sihtrühm: Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, F-gaaside müüjad, jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade omanikud, F-gaasidega tegelevad hooldusettevõtted, tarbijad (nt autode kliimaseadmete täimisel). Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele F-gaaside müüjad: kavandatavad muudatused mõjuvad hästi legaalselt tegutsevate külmaaineid müüvate ettevõtete konkurentsivõimele, kuna seaduse eesmärk on turumoonutusi ja ebatervet konkurentsi põhjustava musta turu kõrvaldamine. Kvooti omavad seaduslikud ettevõtted ei pea konkureerima ebaseadusliku turu ebaproportsionaalsete hindadega. Samas on tõenäoline, et odava illegaalse gaasi turult tõrjumine toob kaasa F-gaaside põhiste külmaainete hinna tõusu. Hinda tõstab ka F-gaaside järkjärguline turult kõrvaldamine. Viimasel ajal on siiski toimunud külmaaine hinna kasvu stabiliseerumine või isegi teatud alanemine pärast 2018. a toimunud suurt hinnatõusu. Jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade omanikud: neile kui lõpptarbijaile toovad kavandatavad muudatused kaasa teatud hinnatõusu. Samas on tehasepuhtusega gaaside lisamine mõnel juhul juba keelatud. Paralleelselt on võimalik kasutusel olevaid aineid puhastada ja uuesti ringlusse võtta. Sellist käsitlusviisi soodustab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 517/2014, mille artikkel 8 nõuab, et F-gaasid tuleb kokku koguda, et tagada nende ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine. Nende tegevuste soodustamiseks on Keskkonnaministeerium ettevalmistused juba teinud. Riigi äriühingu Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ juurde on loodud osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside riiklik käitluskeskus, mida rahastatakse halduslepingu alusel. Legaalse ja kontrollitud gaasi kasutamine hoiab ära halvasti töötavad seadmed, vähendab remondikulusid, samuti seadmete seiskamisest põhjustatud kulusid ning energiakulu. Hooldusettevõtted (külmafirmad): musta turu osa vähendamine mõjutab positiivselt kliendisuhteid. Suhete halvenemine klientidega või isegi klientide kaotamine halvasti töötavate seadmete tõttu ning halvimal juhul lausa ettevõtete tegevuse lõpetamine. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: muudatusega võib kaasneda Keskkonnaametile mõningal määral suurem töökoormus seoses ebaseaduslike F-gaasidega tegelemisega. Siiski võib pidada protsessi sarnaseks toimingutega, mida Keskkonnaamet kehtiva õiguse järgi juba teeb. Küll on kõnealuse teemaga vaja aktiivsemalt tegelda. Muudatuse mõju riigiasutuste korraldusele võib pidada väheoluliseks selle vähese ulatuse ja sageduse tõttu, muudatus ei ole põhimõtteline ning reguleeritakse harva esinevaid sündmusi. Kohalike omavalitsuste korraldust plaanitav muudatus ei puuduta. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: seadus loob paremad võimalused määrusega (EL) nr 517/2014 ette nähtud fluoritud kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks ja kiirendab üleminekut alternatiivsetele keskkonnasõbralikele külmaainetele. See aitab kaasa Euroopa Liidu roheleppe ja Eesti riigi kliimaeesmärkide saavutamisele. Eesti turule jõuab vähem ebaseaduslikke F-gaase sisaldavaid külmaaineid, kuna Keskkonnaametile antakse suuremad volitused järelevalve tegemiseks. Tänu sellele suudavad järelevalveasutused tõhusamalt ohjata F-gaaside ebaseaduslikku kaubandust, mis praegu halvendab ausate 19 ettevõtete konkurentsivõimet Eesti turul. Sellest tulenevalt suureneb F-gaaside taaskasutamine, mis omakorda vähendab F-gaaside keskkonnamõju. Mõju töökeskkonnale ja ohutusele: külmaained ja nende jäätmed on ohtlikud ained ning neid tuleb käsitseda ettevaatlikult. Külmaained, mis ei vasta gaasitootjate spetsifikatsioonidele või mahutitele märgitud sisule, võivad kujutada tõsist ohtu (nt plahvatusohtlikkuse tõttu) paigaldajate ning kasutajate tervisele ja ohutusele. Ebaseaduslike ühekordselt täidetavate mahutite turult eemaldamisega väheneb oht külmaainete mahutitega töötavale personalile. See suurendab tööohutust ja vähendab tervisekahjustusi. Mõju riigi mainele ja välissuhetele: seadusel on positiivne mõju Eesti riigi mainele ja välissuhetele. EL-i liikmesriikide F-gaaside ebaseaduslikul turul hoiavad silma peal erinevad organisatsioonid, Euroopa Liidu Pettustevastane Amet OLAF ja Euroopa Komisjoni keskkonnadirektoraat, EFCTC (European European FluoroCarbons Technical Committee), Keskkonnakuritegude Uurimise Agentuur (Environmental Investigation Agency). Riigid, kes paistavad silma suure F-gaaside ebaseadusliku kaubandusega, pälvivad negatiivset tähelepanu, teiste riikide rahulolematust ja neile tekib halb renomee. F-gaaside ebaseadusliku kaubanduse kohta tuleb esitada aruanne ka osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli Osoonisekretariaadile, kuna Montreali protokolli Kigali muudatustega kuuluvad F-gaasid nüüd ka Montreali protokolli alla. Head tööd tegevad riigid seatakse teistele eeskujuks ja neile võidakse teha ettepanek esitada taotlus Osoonisekretariaadi auhinnale. Eesti on juba üks kord sellise suure rahvusvahelise auhinna saanud ja meil on kõik eeldused hea tööga jätkata. Mõju olulisus: mõju võib siiski pidada mitteoluliseks, kuna mõju ulatus ja sagedus on väike, muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Keskkonnaameti töökoormus suureneb vähesel määral, kui F-gaaside ebaseadusliku kaubanduse juhtumeid rohkem uurima ja menetlema hakatakse. Kavandatud muudatus 2: rahatrahvide ülemmäärade tõstmine. Kõrgendatud rahatrahvi ülemmääraga väärteod on ette nähtud eelkõige Eestile siduvate Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuse täitmiseks, samuti vähendatakse ohtu, et süütegu end ettevõtjale majanduslikult ära tasub. Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvidega tahatakse keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge tase. Liiga kõrge trahvi määramise risk on maandatud Keskkonnaameti sisemiste juhiste ja maatriksiga. Nimelt on Keskkonnaametis alates 2016. aastast kasutusel karistuse määramise juhend koos selle juurde kuuluvata süü suuruse hindamise maatriksiga. Sihtrühm: väärtegude toimepanijad, kohtuvälised menetlejad (Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet), kohtud. Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: eeldatav positiivne mõju seisneb selles, et juriidilised isikud võivad käituda seaduskuulekamalt ning hoiduda väärtegude toimepanemisest, kuna väärteo eest ette nähtud rahatrahv võib kujuneda senisest suuremaks. Paraneb isikute õiguskuulekus. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: positiivne mõju, kuna juriidilised isikud võivad suurema karistuse ähvardusel käituda õiguskuulekamalt ja seetõttu vähenevad ka olulise negatiivse keskkonnamõjuga rikkumised. 20 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: muudatus mõjutab vähesel määral asutuste ülesandeid ja töökorraldust. Kõrgendatud ülemmäärad ei muuda üldiseid väärteomenetluse läbiviimise põhimõtet. Edaspidi on menetlejal karistuse ülemmäära kindlaks tegemiseks vaja rakendada senisest suuremat kaalutlusõigust, mis võib vähesel määral suurendada menetlejate töökoormust. Tulenevalt kõrgematest trahvimääradest võib suureneda kohtuvälise menetleja otsuste peale kohtule esitatud kaebuste arv. Üldiselt ei kohaldata kõrgeimat kehtivas õiguses sätestatud võimalikku määra. Kuna väärteomenetlus toimub samadel põhimõtetel nagu seni, on kokkuvõtvalt mõju väheoluline. Mõju olulisus: kokkuvõtvalt tagatakse muudatusega tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Muudatustega ei tohiks kaasneda otsest halduskoormuse kasvu ettevõtjatele ega kodanikele, kuivõrd ettevõtjad ja kodanikud peavad seaduses sätestatud nõudeid järgima sõltumata sellest, kas nõuete rikkumise eest on ette nähtud süüteokoosseis või milline on ähvardava trahvi suurus. Võib eeldada, et suurem karistusähvardus mõjutab ettevõtjaid tänasega võrreldes tõhustama oma sisemist korraldust, et vältida võimalikku väärteovastutust. Suuremate rahatrahvide määramine ei too vältimatult kaasa suuremaid väärteokaristusi, lisaks võib kõrgem määr motiveerida isikuid panema väärtegusid vähem toime. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi tegevusi riigiasutustele, mistõttu ei lisandu ka kulusid. Lisanduv järelevalvemeede (kontrollost) täiendab järelevalveprotsessi, mida Keskkonnaamet kehtiva õiguse järgi teeb. Uue järelevalvemeetme lisandumisega ei ole ette nähtud kulude tõusu. Seoses karistusmäärade ajakohastamisega ei ole samuti olulisi tulusid ja kulusid võimalik prognoosida. Suuremate rahatrahvide määramine ei too vältimatult kaasa suuremaid väärteokaristusi. Kõrgem karistusmäär võib motiveerida isikuid hoiduma väärtegude toimepanemisest. Seaduse rakendamine ei too lisaks kirjeldatule kaasa muid lisakulusid ega uusi tegevusi riigile ja kohaliku omavalituse üksustele ega ka teistele seaduse rakendajatele. 8. Rakendusaktid Seoses atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmisega muudetakse järgmisi rakendusakte: 1) keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“; 2) keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi vorm“; 3) Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. a määrus nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“. Muudetavate määruste kavandid on lisatud seletuskirjale. 21 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Maksu-ja Tolliametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Külmaliidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Jäätmekäitlejate Liidule. 22  Lisa 1 KAVAND 04.06.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2021 nr … Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lõike 1 alusel. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 6 tunnistatakse kehtetuks. Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler  Lisa 2 KAVAND 04.06.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2021 nr … Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi vorm“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 80 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel. Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. aasta määruse nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi vorm“ § 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Paikse heiteallika käitaja tegevuse registreeringu taotluse andmekoosseis koosneb atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 82 ning käesolevas määruses nimetatud asjakohastest andmetest ja lisadest.“. Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler  Lisa 3 KAVAND 04.06.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 2021 nr ……. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. aasta määruse nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 206 lõike 6 alusel. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. aasta määruses nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Turustamine tähendab käesolevas määruses fluoritud kasvuhoonegaaside Eesti Vabariigis esmakordselt teistele isikutele tasu eest või tasuta tarnimist või kättesaadavaks tegemist.“; 2) paragrahvi 5 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kasutuse käigus tekkinud ainekao kohta“ tekstiosaga „aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kohta“; 3) paragrahvi 5 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „raudtee-ettevõtja“ tekstiosaga „raudtee- ettevõtjaks“ ning teise lause lõpus asuv tekstiosa „kasutuse käigus tekkinud ainekadu“ tekstiosaga „aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused“; 4) paragrahvi 5 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Aruanded esitatakse Keskkonnaministeeriumile võimaluse korral elektroonilisel kujul digiallkirjastatuna või allkirjastatuna paberil posti teel.“; 5) määruse lisad 3, 6 ja 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Kaja Kallas Peaminister Tõnis Mölder Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  „Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 määruse nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid oondavate asutuste loetelu“ muutmine” eelnõu lisa 3 (“Vabariigi Valitsuse … määruse nr … „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“ muutmine“ sõnastuses) Aruanne Eesti Vabariigis turustatud fluoritud kasvuhoonegaaside koguste kohta Esitaja andmed: Ärinimi Registrikood Aadress Aasta, mille kohta andmed esitatakse Fluoritud kasvuhoonegaasid Tehasepuhtusega Taasväärtus (Kogus, kg) -tatud1 (kogus, kg) R-134a R-407C R-410A R-404A R-427A R-422D R-507 R-448A R-449A R-452A HFC-32 HFC-152a (R-152a) HFC-227ea (FM-200 FS49(C2) HFC-125 (FE-25) SF6 PFC-d (täpsustada milline PFC) HFC-1234yf (HFO-1234yf) NF3 Vajaduse korral lisage uusi ridasid uute ainetega. 1 Taasväärtustamine - kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi ümbertöötamine, et selle tööomadused oleksid samaväärsed puhta ainega, võttes arvesse selle ettenähtud kasutusotstarvet Kinnitan, et olen selle äriühingu volitatud esindaja ning olen esitatavat teavet isiklikult kontrollinud. Kogu esitatav teave on minule teada olevalt tõene, täpne ja täielik. Ees- ja perekonnanimi ...................................................………………… Ametikoht ……………………………………………………………….. Telefon ...................................................………………………………… E-posti aadress ........................................................................................... Esitamise kuupäev (pp.kk.aaaa) ................................................................ Allkiri …………………………………………………………………….  „Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 määruse nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid oondavate asutuste loetelu“ muutmine” eelnõu lisa 6 (“Vabariigi Valitsuse … määruse nr … „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“ muutmine“ sõnastuses) Aruanne Eesti Vabariigi lipu all sõitvatel laevadel paiknevate fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete kohta Esitaja andmed: Ärinimi Registrikood Aadress Andmed ……….. aasta 31. detsembri seisuga2 Käigus olnud Ehitusaasta Laeva seadmetes Laeva seadmetes Aruandeaastal hooldustel lisatud Kasutusala (näiteks laeva nimi kasutusel oleva fluoritud sisalduva fluoritud kasvuhoonegaasi kogus, kg jahutus- ja kasvuhoonegaasi tüüp3 fluoritud kliimaseadmed või Tehasepuhtusega Ringlussevõetud4 kasvuhoonegaasi tuletõrjeseadmed) või kogus, kg taasväärtustatud5 Näide: „Tarmo“ 1997 R-134 a 45 5 kliimaseadmed 2 Andmed tuleb esitada eelneva kalendriaasta 31. detsembri seisuga. 3 Iga fluoritud kasvuhoonegaasi ja selle segu tüübi andmed märkida tabeli veergudesse eraldi, täites iga gaasi või gaasisegu kohta eraldi rea. Fluoritud kasvuhoonegaaside nimekiri on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 I ja II lisas. 4 Kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi korduskasutamine pärast põhipuhastust. 5 Taasväärtustamine - kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi ümbertöötamine, et selle tööomadused oleksid samaväärsed puhta ainega, võttes arvesse selle ettenähtud kasutusotstarvet. 4  R-404 a 178 10 jahutusseadmed HFC-227ea (FM-200) 60 0 tuletõrjeseadmed HFC-23 (FE-13) tuletõrjeseadmed FS49C2 tuletõrjeseadmed Näide: „Minni“ 1990 HFC-23 (FE-13) tuletõrjeseadmed Vajaduse korral lisada ridu. Kinnitan, et olen laeva reeder (meresõiduohutuse seaduse tähenduses) ning olen esitatavat teavet isiklikult kontrollinud. Kogu esitatav teave on minule teada olevalt tõene, täpne ja täielik. Ees- ja perekonnanimi ...................................................………………… Ametikoht ………………………………………………………………. Telefon ...................................................………………………………… E-posti aadress ........................................................................................… Esitamise kuupäev (pp.kk.aaaa) ................................................................. Allkiri ……………………………………………………………………. 5  „Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 määruse nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid oondavate asutuste loetelu“ muutmine” eelnõu lisa 7 (“Vabariigi Valitsuse … määruse nr … „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“ muutmine“ sõnastuses) Aruanne fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmetega varustatud raudteeveeremi kohta Esitaja andmed: Ärinimi Registrikood Aadress Andmed ……….. aasta 31. detsembri seisuga6 Raudteeveeremi liik Arv Fluoritud Raudteeveeremis Aruandeaastal hooldustel lisatud Kasutusala (näiteks kasvuhoone kasutusel oleva fluoritud kasvuhoonegaasi kogus, kg jahutus- ja gaasi tüüp7 fluoritud kliimaseadmed või Tehasepuhtusega Ringlussevõetud kasvuhoonegaasi 8 tuletõrjeseadmed) või kogus, kg taasväärtustatud 9 Restoranvagunid 6 Andmed tuleb esitada eelneva kalendriaasta 31. detsembri seisuga. 7 Iga fluoritud kasvuhoonegaasi ja selle segu tüübi andmed märkida tabeli veergudesse eraldi, täites iga gaasi või gaasisegu kohta eraldi rea. Fluoritud kasvuhoonegaaside nimekiri on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 I ja II lisas. 8 Kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi korduskasutamine pärast põhipuhastust. 9 Taasväärtustamine - kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi ümbertöötamine, et selle tööomadused oleksid samaväärsed puhta ainega, võttes arvesse selle ettenähtud kasutusotstarvet. 6  Kupeevagunid Istevagunid Vedurid Kui on veel muid raudteeveeremi liike, siis andmed ka nende kohta Vajaduse korral lisada ridu. Kinnitan, et olen raudteeveoettevõtja (raudteeseaduse tähenduses) ning olen esitatavat teavet isiklikult kontrollinud. Kogu esitatav teave on minule teada olevalt tõene, täpne ja täielik. Ees- ja perekonnanimi ...................................................……………… Ametikoht …………………………………………………………….. Telefon ...................................................……………………………… E-posti aadress ....................................................................................... Esitamise kuupäev (pp.kk.aaaa) ............................................................ Allkiri …………………………………………………………………. 7