Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmine

15.06.2021 Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruses nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ (edaspidi TTJA põhimäärus) tehtavad muudatused on seotud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) lisanduva uue ülesandega ning TTJA olemasolevate ülesannete täpsustamise ja ümber jagamisega TTJA osakondade vahel. Vastavalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusele nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on ministrite pädevusvaldkonnad muutunud ja kuna TTJA kuulub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda, muudab majandus- ja taristuministri määrust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Eelnõuga määratakse TTJA riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuseks. TTJA täidab tulevikus eelnõu ning küberturvalisuse seaduses (edaspidi KüTS) tehtavate muudatuste järgselt riikliku ja haldusjärelevalve ülesandeid küberturvalisuse määruses1 sätestatud nõuete täitmiseks. KüTS-i muutev eelnõu on leitav eelnõude infosüsteemis (edaspidi EIS), toimikust nr 21-0684.2 Käesolev eelnõu on seotud KüTS-i muutva eelnõuga, kuna seaduse tasemel määratakse konkreetsemalt TTJA järelevalvevolitused ning väärteokaristused, millede kohtuväliseks menetlejaks on samuti TTJA. Kuni KüTS-i muudatuste jõustumiseni täidab TTJA EL-i suunal infovahetuse ja koostööga seotud ülesandeid. Muud põhimääruse muudatused on seotud TTJA osakondade töö ümber muutmisega ning olemasolevate ülesannete täpsema sisustamisega. Muudatuste tegemise soov tuli TTJA-st ning nende muudatustega seonduvalt ei anta TTJA-le uusi ülesandeid. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ([email protected]) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õiguse valdkonna juht Illimar Pärnamägi (e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktid 1 ja 4 on seotud küberturvalisuse määruses sätestatud riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesande reguleerimisega ning eelnõu § 1 punktid 2, 3 ja 5 on TTJA muudatusettepanekud oma töö korraldamisel. Eelnõu § 2 sisustab määruse jõustumise aja. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 07.06.2019, lk 15–69). 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2ec944ec-e2d5-4144-b7b6-d3dfd3865324. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse § 3 lõike 2 punkti 4 sätestades, et TTJA on riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 07.06.2019, lk 15– 69) artikli 58 lõike 1 tähenduses. Liikmesriigile on küberturvalisuse määruse 3. jaotises antud kaalutlusruum osas, kas määrata üks või mitu riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutust või vastastikusel kokkuleppel teise liikmesriigiga ühe või mitu riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutust, mis asub nimetatud teises liikmesriigis ja mis vastutab järelevalveülesannete eest määravas liikmesriigis.3 Eelnõu koostamise käigus ei ole peetud teiste liikmesriikidega läbirääkimisi, et taolist kokkulepete sõlmida. Küberturvalisuse määruse põhjenduspunktis 102 ning artikli 58 lõikes 7 on määratletud riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesanded. Liikmesriigid peavad tagama, et riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste tegevus on Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide väljaandmisega rangelt lahus järelevalvetegevustest ning et nimetatud tegevusi viiakse ellu üksteisest sõltumatult.4 Sertifitseerimise kavad võivad ette näha nõude, et kõrgetasemelisi sertifikaate tohib väljastada vaid avalik asutus. See avalik asutus võib olla riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus ise või muu avalik asutus, kes on akrediteeritud vastavushindamisasutusena. Seega võib põhimõtteliselt olla riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus nii järelevalvaja kui ka sertifitseerija rollis, kuid need ülesanded peavad olema üksteisest rangelt eraldatud, sealhulgas ei tohi neid ülesandeid teostada samad inimesed. Tagada tuleb riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse rolli ja vastavushindamisasutuse rolli vahelise huvide konflikti puudumine ning see dokumenteerida.5 Arvestades eeltoodut, määratakse eelnõuga riikliku sertifitseerimise asutuseks TTJA, kes peaks ühendust EL tasandiga ja teostaks KüTS-i muudatuste jõustumise järgselt järelevalvet. Näiteks osaleb TTJA juba praegu Euroopa Küberturvalisuse Sertifitseerimise Töögrupi töös, mis on loodud tagamaks küberturvalisuse määruse ühesugune rakendamine. Selle tõttu on TTJA ka sobivaim asutus, kellele vastavat ülesannet võiks määrata. TTJA kui riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus toetab akrediteerimisasutust, teostab järelevalvet vastavushindamisasutuse tegevuse üle ning riikliku asutuse üle, kes annab vajadusel välja kõrgema taseme sertifikaate. Kui tegu on kõrge taseme sertifikaadiga, võib sertifikaati välja anda ainult riiklik sertifitseerimise asutus või muu avalik asutus, kes on vastavushindamisasutusena akrediteeritud. Ka Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavast võib tuleneda, et teatud sertifikaati võib välja anda üksnes avalik asutus. Sertifitseerimist teostava asutusena ehk vastavushindamisasutusena tegutsemine eeldab akrediteerimist. Akrediteeringut oleks vaja nii riikliku sertifitseerimisasutuse organil kui ka muul avalikul asutusel, mis sertifitseerimisega tegeleks. Käesoleva eelnõu ning KüTS-i muutva eelnõu koostamisel on lähtutud eeldusest, mille kohaselt võiks sertifikaate väljastav avalik asutus olla Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA), kellel on ametitest kõige suurem kompetents küberturvalisuse valdkonnas. Õigusaktis (nt KüTS-s) ei ole võimalik määratleda, et RIA saab vastavushindamisasutuseks, kuna see eeldab vastava 3 Küberturvalisuse määruse art 58 lg 1. 4 Küberturvalisuse määruse art 58 lg 4. 5 Küberturvalisuse määruse lisa 1 (vastavushindamisasutuste suhtes kehtivad nõuded) p 6. akrediteerimisprotsessi läbimist, mistõttu käesolev eelnõu on koostatud eeldusega, et RIA läbib akrediteeringu. Sellega oleks järelevalvaja roll (TTJA) ning sertifitseerija roll (RIA) omavahel eraldatud ja sõltumatud. Eelnõud koostades ei ole võimalik ette teada, mis tähtajaks RIA akrediteeringu läbib, kuna Eesti puhul sõltub see KüTS-i muudatuste jõustumisest ning muude Euroopa Liidu riiklike akrediteerimisasutuste korral vastava liikmesriigi õigusaktide muudatustest. Lisaks sellele sõltub akrediteeringu teostamine riikliku akrediteerimisasutuse enda võimekusest ja valmidusest anda RIA-le akrediteering – nt tuleb paika panna vajalikud akrediteerimise protseduurid, akrediteerimise nõuded jne. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 12 punkt 3 ning punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 13 punktiga 6 järgmises sõnastuses: „infoühiskonna teenuse osutajate üle järelevalve teostamine“. Selles punktis viidatud järelevalve teostamise õiguslik alus tuleneb infoühiskonna teenuse seaduse §-st 12. Muudatuse tulemusena viiakse TTJA sideosakonnast TTJA ettevõtluse osakonda infoühiskonna teenuse osutajate üle järelevalve teostamise ülesanne. Muudatuse käigus ülesande sõnastust ei muudeta. Muudatus tehakse, kuna ettevõtluse osakonna moodustamisega on soov viia nimetatud osakonna pädevusse infoühiskonna teenuste üle järelevalve teostamine laiemalt. Sideosakonna ülesanded seonduvad edaspidi infoühiskonna teenuste osutamisega vaid sidevaldkonna küsimustes. Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse kehtiva § 12 punkti 61 sõnastust. Kehtiva punkti sõnastuse kohaselt on TTJA sideosakonna ülesanne tegeleda küberturvalisuse tagamisega. Selle punkti sisu ei vasta tegelikkusele, kuivõrd Eestis on küberturvalisuse tagamine RIA pädevuses. Seetõttu tehakse täpsustus, et TTJA roll piirdub elektroonilise side võrkudele riigi julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamisega (mitte küberturvalisuse tagamine laiemalt). Kavandatava sõnastusega ülesanne jõustub tulevikus, kuna see on seotud elektroonilise side seadusesse lisanduva ülesandega anda kasutuslube sidevõrgus kasutusele võetavale riist- ja tarkvarale (vt ka eelnõu § 2 lõike 2 selgitusi).6 Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse § 12 punktiga 62. Muudatuse tulemusena täidab sideosakond infoühiskonna tegevusvaldkonnas § 4 lõike 1 punktides 1–3, 5–14, 16 ja lõikes 2 sätestatud ülesandeid seoses riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesannete täitmisega. Sideosakond täidab sisuliselt samu põhimääruse § 4 lõikes 1 nimetatud ülesandeid ka muude paragrahvis 12 olevate ülesannete puhul. Küberturvalisuse määruse põhjenduspunkti 102 kohaselt peab TTJA mh abistama riiklikke akrediteerimisasutusi vastavushindamisasutuste tegevuse seire ja järelevalve osas, pakkudes neile oskusteavet ja asjakohast teavet. Küberturvalisuse määruse art 58 lõike 7 punkti c järgi TTJA üheks ülesandeks on mh toetada ja aidata aktiivselt riiklikke akrediteerimisasutusi. TTJA põhimääruse § 12 esimese lause alguses nimetatud ülesannete hulgas ei ole viidet TTJA põhimääruse § 4 lg 1 punktis 4 olevale ülesandele, mis on seotud isikute nõustamise ja koolitamisega. Kuna riikliku küberturvalisuse 6 Vastav ülesanne lisandub TTJA-le seaduseelnõuga 301 SE (elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus) – leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/43b3dabf-bbdd- 4191-920e- 8b58de783b01/Elektroonilise%20side%20seaduse,%20ehitusseadustiku%20ja%20riigil%C3%B5ivuseaduse%2 0muutmise%20seadus. sertifitseerimise asutuse üks ülesanne on ka eelnevalt kirjeldatud osas nõustamise teostamine ning vastav ülesanne on otsekohalduvas Euroopa Liidu määruses määratletud, siis sellekohane nõustamise ülesanne on TTJA-l põhimääruse § 4 lõike 1 punkti 16 tõttu. Selle järgi TTJA täidab muid seadustest või seaduse alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. Kuivõrd küberturvalisuse määrus on otsekohalduv, siis puudub vajadus muude küberturvalisuse määruses sätestatud ülesannete ümber kirjutamiseks, sh ei ole selline reguleerimine ka lubatud. See muudatus on seotud KüTS-is tehtavate muudatustega, mistõttu on sellel erinev jõustumistähtaeg (vt eelnõu § 2 lõike 3 selgitusi). Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise. Määrus jõustub üldises korras, kuid eelnõuga tekitatakse erisus eelnõu § 1 punktide 1, 3 ja 4 muudatuse jõustumise osas. Lõike 1 kohaselt jõustub määruse § 1 punkt 1 28. juunil 2021. a. Eelnõu vastava punkti jõustumistähtaeg on seotud küberturvalisuse määruse artikli 69 lõikega 2, mille kohaselt kohaldatakse sama määruse artiklit 58 alates samast kuupäevast. Samast kuupäevast alates kohaldatakse ka muid teatavaid küberturvalisuse määruse sätteid, millede siseriiklik sisustamine saab toimuda ainult seaduse tasandil. Kuna KüTS-is tehtavaid muudatusi ei ole võimalik eelnevalt mainitud tähtajaks vastu võtta, siis tehakse esmalt muudatus TTJA põhimääruses (millest hakkab kehtima ainult osad TTJA ülesanded ja pädevus – vt § 2 lõike 3 selgitusi). Lõike 2 kohaselt jõustub määruse § 1 punkt 3 elektroonilise side seaduse (ESS) § 873 lõigete 4 ja 6 jõustumisel. Nimetatud muudatused on seotud Riigikogus arutlusel oleva seaduseelnõu 301 SE7 muudatustega, mille tulemusena ESS-is täpsustatakse riist- ja tarkvarast teavitamise kohustuse, riist- ja tarkvara kasutusloa kohustuse ja menetluse ning nende kohustustega seotud auditeerimise asjaolusid ja Vabariigi Valitsusele antavat volitust. ESS-is tehtavate muudatustega reguleeritakse need olukorrad, millal mingi konkreetne riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut, kuidas see ohustamine välja selgitatakse ning kui kaua kõrge riskiga riist- või tarkvara on lubatud Eesti sidevõrkudes kasutada. ESS-i muudatuste järgselt esitavad teatud sideettevõtjad TTJA-le riist- ja tarkvara teavitamiskohustuse täitmiseks teavitusi ning taotlevad TTJA-lt riist- ja tarkvara kasutamiseks kasutusluba. Nimetatud ülesannete käigus TTJA kontrollib elektroonilise side võrkudele riigi julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuete täitmist. Seetõttu seostatakse eelnõu § 1 punktis 3 olev muudatus ESS-i muudatustega, kuna ESS § 873 lõiked 4 ja 6 sisustavad üldistatud mõttes eelnevalt nimetatud kohustused. Käesoleva lõikega ei ole võimalik eelnõu § 1 punkti 3 täpset jõustumist kuupäevaliselt määratleda, kuna: - kui Riigikogu võtab 301 SE enda 2021. aasta kevadistungijärgul vastu, siis vastavad ESS- i muudatused jõustuvad 2021. aasta 15. juulil ehk samal kuupäeval jõustub ka eelnõu § 1 punkt 3; - kui Riigikogu ei võta 301 SE’d enda 2021. aasta kevadistungijärgul vastu, siis ESS-i muudatused jõustuvad hiljem, kuna 301 SE-d arutelud lükkuvad 2021. aasta sügisel toimuvasse istungijärku ning vastava muudatuse jõustumiskuupäeva ei ole võimalik ette teada. 7 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 301 SE – kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/43b3dabf-bbdd-4191-920e- 8b58de783b01/Elektroonilise%20side%20seaduse,%20ehitusseadustiku%20ja%20riigil%C3%B5ivuseaduse%2 0muutmise%20seadus. Lõike 3 kohaselt jõustub määruse § 1 punkt 4 KüTS § 14 lõike 4 jõustumisel. Nimetatud muudatuse jõustumine on seotud KüTS-is tehtavate muudatustega, mis on vajalik selleks, et kohaselt rakendada küberturvalisuse määrust – sellega reguleeritakse, et TTJA teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet küberturvalisuse määruse art 58 lõikes 7 sätestatud ulatuses.8 Käesoleva eelnõuga lisanduvad TTJA-le riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesanded järk-järguliselt kahes etapis: 1) periood käesoleva määruse jõustumine kuni KüTS-i muudatuste jõustumine (seotud eelnõu § 1 punktiga 1) – sel perioodil on TTJA-l piiratud ulatuses riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesanded, st ta teostab EL-i suunal infovahetust ja koostööd (ennekõike ülesanded, mis tulenevad küberturvalisuse määruse art 58 lg 7 punktidest h ja i). Näiteks TTJA osaleb juba praegu Euroopa Küberturvalisuse Sertifitseerimise Töögrupi töös, mis on loodud tagamaks küberturvalisuse määruse ühesugune rakendamine. Sel perioodil ei ole TTJA-l küberturvalisuse sertifitseerimise teemadel järelevalvelisi ülesandeid – põhjuseks asjaolu, et järelevalveliste ülesannete teostamine eeldab ka valdkondliku menetlusõiguse olemasolu, kuid kuni KüTS-i muudatuste jõustumiseni ei ole neid nõudeid täpsemalt reguleeritud. 2) periood alates KüTS-i muudatuste jõustumine (seotud eelnõu §-ga 2) – alates sellest hetkest on TTJA-l täies mahus olemas pädevused ja volitused, et täita riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesandeid. Hetkel ei ole võimalik ette teada, millal KüTS-i muudatused (KüTS-i täiendamine KüTS §-ga 14 lõikega 4) jõustuvad, mistõttu ei ole ka võimalik konkreetset jõustumise kuupäeva eelnõus määratleda. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 3.1. Eelnõu § 1 punktid 1 ja 4 Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2019/881 (küberturvalisuse määrus) ning selle otseseks eesmärgiks on küberturvalisuse määrusega liikmesriikidele sätestatud kohustuste täitmine. Eelnõu regulatsioon jääb küberturvalisuse määrusega liikmesriikidele antud riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse määratlemise pädevuse piiridesse. Eelnõu eristab olukorda, kus TTJA-l on osalised ning täielikud riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesanded – nende ülesannete ja pädevuste omamine sõltub KüTS-is tehtavatest muudatustest (vt ka eelnõu § 2 selgitusi). Üleminekuperioodil antakse TTJA-le nö minimaalses mahus ülesandeid ehk ennekõike need, mis ei vaja täienduste tegemist KüTS-s Käesolevas eelnõus ei ole võimalik määratleda TTJA põhimääruses sätestada täiendavaid nõudeid, mida on võimalik ja tuleb küberturvalisuse määrusega siseriiklikult reguleerida: näiteks küberturvalisuse määruses sätestatud nõuete rikkumise eest karistusmäärade kehtestamise temaatika. Vastavad muudatused tehakse KüTS-s eraldi eelnõuga, mis on leitav EIS-i toimikust nr 21-0684.9 Seega on eelnõu kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 3.2. Eelnõu § 1 punktid 2, 3 ja 5 8 Vt ka täpsemalt altviidet nr 2. 9 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2ec944ec-e2d5-4144-b7b6-d3dfd3865324. Eelnõus tehtavad muud muudatused ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse reguleerimisega. 4. Määruse mõjud 1) Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – mõju puudub. 2) Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – mõjud puuduvad. TTJA osaleb juba praegu Euroopa Küberturvalisuse Sertifitseerimise Töögrupi töös, mis on loodud tagamaks küberturvalisuse määruse ühesugune rakendamine. 3) Mõju majandusele – mõju puudub. 4) Mõju elu- ja looduskeskkonnale – mõju puudub. 5) Mõju regionaalarengule – mõju puudub. 6) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – otsene mõju puudub. 7) Muud otsesed või kaudsed mõjud – puuduvad. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga seotud muudatusi (ennekõike fakti, et TTJA määratakse riiklikuks küberturvalisuse sertifitseerimise asutuseks) on sisuliselt analüüsitud ka KüTS-i muutva eelnõu seletuskirjas – leitav EIS toimikust nr 21-0684.10 Kõiki neid mõjusid siinses seletuskirjas ei korrata. TTJA-le on juba eraldatud ühe ametikohaga seotud ressursid, mistõttu selles osas ei teki täiendavaid kulusid. Tuleviku perspektiive arvestades võib tekkida vajadus suurendada TTJA küberturvalisuse sertifitseerimise ülesandega seotud personali arvu. Sel juhul planeeritakse vastavad ressursid riigieelarve protsessis. Võimalike infosüsteemide või muude IT kulude osas võib lisanduda täiendavad kulud, kuid hetkel ei ole võimalik neid prognoosida. Nimetatud kulutusi ja nende katmise allikaid analüüsitakse siis, kui on selge, kas ning millist laadi uusi IKT- lahendusi on vaja luua või tekib vajadus uuendada olemasolevaid lahendusi. Kokkuvõtlikult: eelnõuga tehtavad muudatused ei nõua täiendavate riigieelarveliste vahendite eraldamist TTJA-le. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Erisus on kahe eelnõu punkti jõustumise osas: - eelnõu § 1 punkt 1 jõustub 28. juuni 2021. a; - eelnõu § 1 punkt 3 jõustub 3 elektroonilise side seaduse § 873 lõigete 4 ja 6 jõustumisel; - eelnõu § 1 punkti 4 jõustumise tähtaega ei ole võimalik tähtajaliselt määratleda, kuid see on seotud küberturvalisuse seaduse § 14 lõike 4 jõustumisega. Nimetatud punktide jõustumise tähtaja selgituste osas vt eelnõu § 2 selgitusi. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõul puudub mõju väljaspoole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala, mistõttu ei esitata eelnõu kooskõlastamisele. 10 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2ec944ec-e2d5-4144-b7b6-d3dfd3865324.  MÄÄRUS 18.06.2021 nr 36 Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmine Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruses nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 07.06.2019, lk 15–69) artikli 58 lõike 1 tähenduses.“; 2) paragrahvi 12 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 12 punkt 61 sõnastatakse järgmiselt: „61) elektroonilise side võrkudele riigi julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamine;“; 4) paragrahvi 12 täiendatakse punktiga 62 järgmises sõnastuses: „62) riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesannete täitmine;“; 5) paragrahvi 13 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) infoühiskonna teenuse osutaja üle järelevalve teostamine.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punkt 1 jõustub 28. juunil 2021. a. (2) Määruse § 1 punkt 3 jõustub elektroonilise side seaduse § 873 lõigete 4 ja 6 jõustumise hetkel. (3) Määruse § 1 punkt 4 jõustub küberturvalisuse seaduse § 14 lõike 4 jõustumise hetkel. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes