Konkurentsiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus

Ministeeriumid Meie 16.06.2021 nr 8-1/3970 Konkurentsiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus Esitame arvamuse avaldamiseks konkurentsiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse. Arvamusi ootame hiljemalt 2. juuliks 2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Vee-ettevõtjate Liit Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eesti Gaasiliit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Raudtee AS Edelaraudtee AS Tallinna Sadam AS Saarte Liinid AS Pärnu Sadam AS Sillamäe Sadam AS Aktsiaselts Eesti Post Tallinna Lennujaam AS Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Kärt Põder 680 3116 [email protected]  01.06.2021 Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Sissejuhatus Eesti Konkurentsiamet on tarbija huve kaitsev ühendasutus. Esiteks ta valvab, et äritegevuses ei kahjustataks vaba konkurentsi. Teiseks on ta kaheksa reguleeritud tegevusala järelevalveasutus-majandusregulaator, sh monopoolsete ettevõtete hinnareguleerija. Ametile on lisandunud ja lisandumas palju uusi tööülesandeid. Peamiselt tulenevad need Põhja- ja Baltimaade elektri- ja gaasituru arengutest, rohepöördest ning samuti EL õigusest (sh täiesti uue valdkonnana põllumeeste kaitsmine toiduaineteturul). Samas ameti ressursid ei ole kasvanud. See raskendab ameti võimekust ülesandeid tõhusalt täita – lõpptulemusena kannatavad tarbija huvid. Tuleb tõdeda ka ameti tehnoloogilist mahajäämust teiste riikide sõsarasutustest. Konkurentsiameti töö hõlmab mahukat majandusanalüüsi. Paraku ei kasutata Eestis veel tehisintellekti konkurentsijärelevalves (nn kartellikratt). Samuti ei ole automatiseeritud monopolettevõtete hindade kooskõlastamine – selleks vajalik andmesisestus koormab ettevõtteid, järgnev manuaalne arvutustöö ametit. Konkurentsiameti võimekuse kasvatamiseks pakutakse seaduseelnõu koostamist, mis muudaks majandusregulaatori ülesanded järelevalvetasudest rahastatavaks. Järelevalvetasusid võetaks reguleeritavate hindadega monopolettevõtetelt. Järelevalvetasu lülitatakse lõpptarbijatele osutatavate teenuste hinda. Ettevõtetele ei lisanduks täiendavat halduskoormust. Tasumäärad sätestataks seaduses ja nende üle ei saaks kaubelda. Nii tagatakse ameti sõltumatus. Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis Finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Ameti teine tegevussuund – konkurentsijärelevalve – jääks jätkuvalt riigieelarveliselt rahastatavaks. Konkurentsiameti rahastamismudelit arutati 2021. aasta 12. aprillil toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel. I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Konkurentsiameti põhimääruse § 4 lõike 1 kohaselt kaetakse ameti kulud riigieelarve üldistest vahenditest ja ameti eelarve kinnitab, muudab ja täitmist kontrollib minister. Konkurentsiamet reguleerib elektri, maagaasi, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, kaugkütte, raudtee, posti, lennunduse ning sadamate sektorit. Regulatsiooni vajalikkus tuleneb nimetatud sektorite ettevõtjate monopoolsest seisundist turul. Sõltumatu regulaatori asutamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu (EL) õigusaktidest. Näiteks korraldab amet EL-i ülese elektri- ja gaasituru funktsioneerimist. Tegemist on spetsiifiliste turgudega, millel on palju EL-i üleseid reegleid, mille rakendamine ei ole regulaatorita võimalik. Lisaks koordineerib amet koostöös 1 välismaiste sõsarasutustega mitmeid EL-i üleseid taristuprojekte nagu elektrisüsteemi sünkroniseerimine, Eesti-Soome gaasiühendus jt. Konkurentsiametile on seoses EL-i otsekohalduvate määruste ja siseriiklikku õigusesse integreeritavate direktiividega lisandunud nii 2021. aastal ning lisandub ka edaspidi mitmeid täiendavaid ülesandeid, mille täitmiseks ameti eelarves raha puudub. Regulatsioonivaldkonnas on lisandunud Balti riikide elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk- Euroopaga ja gaasivõrkude integreerumine, mille raames peab amet läbi töötama kogu dokumentatsiooni ning koordineerima projekti lähiriikidega ja Euroopa Komisjoniga. Samuti on ilma täiendava rahastamiseta ametile antud uusi raudtee- ja sadamaseadusest tulenevaid ülesandeid (mis omakorda tulenevad EL direktiividest). Energeetika regulaatorina on ameti oluliseks ülesandeks kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmine aastaks 2050. Ilma piisava rahastuseta on risk, et seda eesmärki ei ole võimalik ellu viia, lähtudes konkurentsineutraalsuse printsiibist ning tagades tarbijatele võimalikult soodne hind süsinikuneutraalsete energialahendustega. Direktiivide täitmist jälgib EL ning mittenõuetekohase täitmisega võib kaasneda Eestile märkimisväärne kahju. Puhta energia paketiga kehtestati uued elektri direktiivid ja määrused1, mis loovad eelduse sujuvamaks üleminekuks kliimaneutraalsusele ning Konkurentsiametil kui energiaregulaatoril on siin väga oluline roll. Sellega seoses lisandub ametile suuremal hulgal lisaülesandeid (haldusmenetluste arvu ja järelevalve kasv, tihedam koostöö teiste liikmesriikidega). Eesmärgiks on viia ellu EL-i ambitsioonikas plaan, järgides vaba konkurentsi tingimusi ning võimaldades tarbijatele võimalikult soodsad hinnad. Tänavu tuleb üle võtta põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas esinevate ebaausate kaubandustavade direktiiv2. Selleks on Maaeluministeerium koostanud põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu 3. Eelnõu kohaselt teostab järelevalvet seaduse rakendamise üle Konkurentsiamet. Amet peab olema võimeline lahendama kaebusi ja iseseisvalt uurima ebaausate kaubandustavade kasutamist, mida põllumajandustoodete ja toiduainete sektoris ostja tarnijale peale surub, tegema ettekirjutusi ja määrama trahve. Samuti tekib rahvusvahelise koostöö kohustus, kui ettevõtjad asuvad erinevates liikmesriikides ning aruandekohustus Euroopa Komisjoni ees. Tegemist on täiesti uue valdkonnaga, mida ei ole Eestis varem reguleeritud. Ametile pannakse täiesti uued ülesanded ja kohustused. Tööprotsesside jätkuv tõhusamaks muutmine ning olemasolevate ametnike töökoormuse suurendamine ei ole enam võimalik. Arvestades olemasolevaid ülesandeid ja ametnike arvu, on Konkurentsiameti koosseis ebapiisav ning puuduvad rahalised vahendid, et lähiaastatel hakata täitma uutest EL direktiividest ja otsekohalduvatest määrustest tulenevaid nõudeid ja kohustusi. Vajalik on lisarahastus 700 000 eurot. Täiendav rahastamine on võimalik kas riigieelarvest või rakendades järelevalvetasusid monopoolsetele ettevõtjatele. Kuna Konkurentsiameti poolt teostatav regulatsioon eelnimetatud monopoolsete sektorite ettevõtjate tegevuse üle tuleneb ainult ja otseselt nimetatud ettevõtjate tegevusest, peaks ameti 1 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/energy/topics/energy-strategy/clean-energy-all-europeans_en#documents. 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. aprilli 2019 direktiiv (EL) 2019/633. Direktiiv tuleb üle võtta 1. maiks 2021, norme tuleb hakata kohaldama hiljemalt 01.11.2021. 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9fcc9c25-aebc-44a8-89e5-ac1074ae3119 2 rahastus olema otseselt seotud reguleeritavate ettevõtjatega, st rahastus peaks olema tagatud reguleeritavate ettevõtjate poolt. Selline ettevõtjate poolt regulaatori rahastamise mudel on kasutusel paljudes teistes EL-i liikmesriikides. Praegu puudub Eestis regulatsioon, mille kohaselt peaksid Konkurentsiameti poolt reguleeritavad monopoolsed ettevõtjad maksma järelevalvetasu. Järelevalvetasu maksmise mudel on aga Eestis kasutusel Finantsinspektsiooni rahastamisel (vt VTK punkt 8.3). 2. Sihtrühm Sihtrühmadeks on Konkurentsiameti reguleeritavates sektorites tegutsevad ettevõtjad, vastavate teenuste tarbijad ning Konkurentsiamet. Reguleeritavate sektorite ettevõtjatest on järelevalvetasu maksmise kohustuslased vastavas sektoris tegutsevad taristuettevõtjad. Tabelis 1 on toodud sektorite kaupa Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate tegevusalade taristuettevõtjad, kellele rakenduks kavandatav järelevalvetasu maksmise kohustus. Tabel 1 Järelevalvetasu maksmise kohustuslased ja tasu määramisel aluseks olevad tulud sektorite kaupa Sektor Järelevalvetasu maksmise kohustuslased ja Järelevalvetasu arv määramisel aluseks olevad tulud Kaugküte Võrguettevõtjad ja tootjad, kellele on hind Soojuse tootmine ja müük 4 kooskõlastatud (78) KKütS § 9 lõike 1 mõistes Elekter Võrguettevõtjad s.o jaotusvõrguettevõtjad ja Võrgutasud ELTS § 71 põhivõrguettevõtja (31) lõike 1 punktide 3 –6 mõistes Maagaas Võrguettevõtjad s.o põhivõrguettevõtja ja Võrguteenus MGS § 23 jaotusvõrguettevõtjad (24) lõike 1 mõistes; Postisektor Universaalse postiteenuse osutaja (1) Universaalne postiteenus PostiS § 5 lõike 2 mõistes Vesi Vee-ettevõtjad ja vee-ettevõtja tunnustele Veeteenus ÜVVKS § 14 vastavad isikud, kellele on hind lõike 1, § 141 lõike 2 ja 3 kooskõlastatud, koos seonduvate ning § 142 lõike 1 mõistes; tegevuspiirkondadega (59) Raudtee Raudteeinfrastruktuuriettevõtjad (2) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu RdtS § 98 lõigete 1 –3 ning § 99 lõigete 1 ja 3 mõistes Lennundus Lennujaama haldaja (1) Lennujaamatasud LennS § 505 lõike 1 mõistes 4 Kaugküttes on ühel äriühingul väga tihti mitu võrgupiirkonda ja soojuse tootmisüksust. Võrgupiirkondade arv on 162 ning soojuse tootmisüksuste arv on 33. 3  Sadamad Sadamate haldaja (4) Sadamatasud SadS § 12 lõike 5 mõistes Kokku 200 ettevõtjat/äriühingut Suurimaks sihtrühmaks on kõik Eesti elanikud ja juriidilised isikud, kes tarbivad eelnevas tabelis märgitud taristuettevõtjate poolt osutatavaid ja Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvaid teenuseid. Sihtrühmaks on ka Konkurentsiamet. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Majandusregulatsiooni tõhusaks toimimiseks ning EL-i õigusaktidest lisanduvate uute ülesannete täitmiseks on vajalik suurendada Konkurentsiameti eelarvet 700 000 euro võrra. Eesmärgiks on reguleerimisele kuuluvate sektorite tugevama järelevalve kohaldamine, mille kaudu tagatakse tarbijatele kvaliteetne teenus põhjendatud hinnaaga. See võimaldab arendada konkurentsi energiasektoris ning kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise tarbijale vähem koormaval moel. Lisaks tagatakse sellega uute Konkurentsiametile lisanduvate ülesannete täitmine (mh Balti elektrivõrgu sünkroniseerimine ja Balti gaasituru integreerimine) ning tugevdatakse ameti personali ja digitaalset võimekust. Vaba konkurents toimib seeläbi tõhusamalt ning elutähtsate teenuste hinnad hoitakse kontrolli all. Kuna kaugkütte, elektri, maagaasi ja vee sektoris tegutsevate ettevõtjate erinevate teenuste hindasid kooskõlastades annab Konkurentsiamet üldjuhul ettevõtjate iga võrgu- ja/või tegevuspiirkonna kohta välja eraldi haldusakti, arvestatakse ettevõtjate lõikes järelevalvetasu iga kooskõlastatud võrgu ja tegevuspiirkonna kohta eraldi. Elektri ja gaasi valdkondades, kus kauba müüjate vahel valitseb vaba konkurents, maksaksid järelevalvetasu vaid elektri- ja gaasivõrgu ettevõtjad. Elektri tootjad ja elektri ning gaasi müüjad järelevalvetasu ei maksaks, kuna tegemist on vabal turul ja omavahel konkureerivate ettevõtjatega. Kaugküttesektoris, kus erinevalt elektri- ja gaasisektorist puudub tarbijal vaba valik soojuse müüja valimiseks, maksaksid võrguettevõtjad ja soojuse tootjad tasu vastavalt haldusotsuse müügitulule. Analoogselt toimuks arvestus ka veesektoris. Postisektoris maksaks järelevalvetasu universaalse postiteenuse osutaja, kelle hinnakujundus on ameti kontrolli all. Raudteesektoris maksaksid tasu taristuettevõtted ning analoogselt lennujaamade haldaja ja sadamate haldaja. Nimetatud sektorite puhul oleks järelevalvetasu protsent müügitulust väiksem vastavalt väiksemale halduskoormusele. Lahendust on täpsemalt kirjeldatud VTK punktis 9 alternatiiv E all. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Kehtiv regulatsioon puudub. Konkurentsiamet on rahastatav üksnes riigieelarvest. 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 üldeesmärgiks 8.33. on muuhulgas erilise tähelepanu pööramine ausale majanduskeskkonnale ja konkurentsivõime tagamisele5. Ühe ülesandena selle üldeesmärgi täitmisel on välja toodud analüüs ja ettepanekud Konkurentsiameti rahastumudeli kohta. Samuti on Justiitsministeeriumi 2021. aasta tööplaaniline ülesanne Konkurentsiameti rahastusmudeli välja töötamine6. 5. Tehtud uuringud 5.1. Majandusregulaatorite rahastamine Konkurentsiametit rahastatakse riigieelarvest. Ameti 2021. aasta eelarve on 1 977 000 eurot, sellest 1 572 000 eurot on tööjõukulud, 187 000 eurot majandamiskulud, 203 000 eurot rendikulud Riigi Kinnisvara AS-ile ning 15 000 eurot moodustavad liikmemaksud. EL-i liikmesriikides rahastatakse konkurentsiameteid riigieelarvest. Samas toimub valdava enamuse majandusregulaatorite rahastamine turuosaliste teenustasudest (vt tabel 2). Tabel 2 Regulaatorite rahastamine Rahastamise allikad Regulaatorite arv Riigieelarve 5 Turuosaliste teenustasud 12 Riigieelarve + turuosaliste teenustasud 7 Tabelist 2 nähtub, et enamus EL liikmesriikide regulaatoreid (12) rahastatakse turuosaliste teenustasudest7. Ülejäänud regulaatorite rahastus tuleb riigieelarvest (5) või osaliselt turuosaliste teenustasudest ja riigieelarvest (7). Peale Eesti rahastatakse riigieelarvest veel Norra, Prantsusmaa, Saksamaa ja Slovakkia regulaatorit. Seega selgub andmetest, et Eesti erineb valdava enamuse EL liikmesriikide regulaatorite rahastamise mudelitest. Võttes aluseks Euroopa energeetika regulaatorite näitajad (andmed pärinevad CEER raportist), võrreldakse järgnevalt asutuste eelarvet, töötajate arvu ning vastavaid suhtarve riigi majanduse suurust mõõtvasse sisemajanduse kogutoodangusse. Kõige iseloomustavam näitaja on regulaatori eelarve sisemajanduse kogutoodangusse (SKT). Mida suurem number, seda enam riik majandusregulatsiooni panustab. Seejuures on oluline arvestada, et suurema riigi puhul on see näitaja väiksem, sest majandusregulatsiooni kulu ei ole üks-ühele suhe vastava riigi SKT suurusesse. Näiteks elektri või gaasi sektoris on igas riigis reeglina üks elektri ja üks gaasi põhivõrk. Võrgu majandusregulatsioonile kulub sõltumata riigi suurusest sama palju vahendeid. Teostada tuleb hinnaregulatsiooni, täita EL-i direktiividest ja otsekohalduvatest määrustest tulenevaid nõudeid jne. Lisaks paistab Eesti silma erakordselt suure arvu reguleeritavate ettevõtjatega, kelle eraldiseisvaid võrgupiirkondasid arvestades kuulub regulatsiooni alla ligi 300 üksust, millest igaühe osas viiakse läbi iseseisev menetlus koos haldusakti väljastamisega. Täpsuse huvides tuleks riikide suuruse puhul rakendada koefitsienti, kus vaadeldakse näiteks reguleeritavate ettevõtjate arvu, erinevaid sektoreid, kuid selle täpne väljaarvutamine eeldaks eraldi teadustööd. Seega tuleb arvestada lihtsate suhtarvudega. 5 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 on leitav: https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm 6 https://www.just.ee/et/ministeerium-kontaktid/arengukavad-ja-tooplaanid 7 Andmed pärinevad Euroopa Liidu energiaregulaatorite assotsiatsiooni (CEER) raportist. Raport on leitav CEER-i kodulehelt: https://www.ceer.eu/documents/104400/-/-/3daa9416-edc7-c741-6042-c71d4ed50bb0 5 Tabel 3 Majandusregulaatorite rahastamine teistes riikides Nr Riik Eelarve Töötajate SKT Töötajaid Eelarve tuh € arv milj. € SKT kohta SKT kohta ×1000 (€/tuh €) 1 Luksemburg 14 720 65 63 493 1,02 0,232 2 Ungari 26 364 336 146 113 2,30 0,180 3 Läti 5 408 122 30 408 4,01 0,178 4 Malta 2 141 47 13 594 3,46 0,157 5 Leedu 6 725 180 48 797 3,69 0,138 6 Küpros 2 968 16 22 287 0,72 0,133 7 Rumeenia 22 248 319 222 131 1,44 0,100 8 Horvaatia 3 980 80 54 216 1,48 0,073 9 Sloveenia 3 453 62 48 569 1,28 0,071 10 Saksamaa 239 302 2 913 3 454 735 0,84 0,069 11 Kreeka 11 853 110 182 509 0,60 0,065 12 Portugal 12 336 92 213 949 0,43 0,058 13 Soome 12 613 82 240 261 0,34 0,052 14 Austria 20 300 114 397 399 0,29 0,051 15 Hispaania 59 987 515 1 244 772 0,41 0,048 16 Iirimaa 16 100 107 355 823 0,30 0,045 17 Suurbritannia 112 200 851 2 528 715 0,34 0,044 18 Eesti 1 186 25 28 086 0,89 0,042 19 Slovakkia 3 000 119 93 865 1,27 0,032 20 Belgia 15 076 69 476 343 0,14 0,032 21 Rootsi 13 000 130 474 956 0,27 0,027 22 Holland8 13 870 550 810 193 0,68 0,017 23 Norra 6 000 61 363 197 0,17 0,017 24 Prantsusmaa 20 900 155 2 426 946 0,06 0,009 Tabelist 3 nähtub, et võrreldes erinevate riikide majandusregulaatorite näitajaid, kulutatakse Eestis regulatsioonile suhteliselt tagasihoidlikult. Regulaatori eelarve osas SKT kohta on Eesti tagantpoolt kuuendal kohal, kulutades majandusregulatsioonile vaid 0,042 eurot tuhande euro SKT kohta. Seevastu Läti kulutab 0,178 eurot; Leedu 0,138 eurot. Võrreldes sama näitajat töötajate arvu kohta, jääb Eesti ka siin sarnastest riikidest tuntavalt maha. 5.2. Konkurentsiasutuste ja majandusregulaatorite rahastamine Kuna Eestis on konkurentsi järelevalve ja majandusregulatsioon ühes asutuses, siis on analüüsitud ka laiemalt mõlema järelevalve rahastamist. Analüüsides nii konkurentsiasutuste kui majandusregulaatorite rahastamist eri riikides, selgub, et Eestis on mõlemad valdkonnad alarahastatud. Konkurentsiametis on 45 teenistuskohta. Ameti ressursist läheb 45% konkurentsivaldkonnale (20 teenistujat) ning 55% majandusregulatsioonile (25 teenistujat). Kui 2015. aastal oli 8 Hollandis on konkurentsi järelevalve ja majandusregulatsioon ühes asutuses, samamoodi nagu Eestiski. Tabelis 4 on arvestatud ainult eelarvega, mis kulub majandusregulatsiooniks. 6 Konkurentsiametis 63 teenistuskohta ning 2016 ja 2017 aastal 50, siis viimased kolm aastat on teenistuskohtade arv püsinud muutumatu. Ameti eelarve varasema viimase viie aasta jooksul suurenenud ei ole, kinnitatud koosseis on kahanenud 63 teenistujalt 45-le. Tabel 4 Konkurentsiameti eelarve (€) ja koosseis Eelarvekonto nimetus 2015 (€) 2016 (€) 2017 (€) 2018 (€) 2019 (€) 2020 (€) Tööjõukulud 1 457 974 1 467 974 1 497 974 1 598 686 1 601 380 1 572 380 Majandamiskulud 215 392 223 480 186 776 189 500 149 076 173 912 Käibemaks majandamiskuludelt 12 664 Vahendid Riigi Kinnisvara AS-le 182 167 138 054 97 936 148 052 198 645 168 775 Käibemaks Riigi Kinnisvara AS-i 33 755 vahenditelt Liikmemaksud (CEER, ERRA) 14 644 14 700 Universaalse postiteenuse (UPT) 76 000 2 200 000 2 200 000 2 200 000 2 200 000 1 200 000 kulude hüvitis EL eesistumine – lisatasud 6 826 Kokku ilma UPT-ta: 1 855 533 1 829 508 1 782 686 1 936 238 1 963 745 1 976 186 Kokku ilma UPT ja RKAS-ta 1 673 366 1 691 454 1 684 750 1 788 186 1 765 100 1 773 656 Kinnitatud ametikohtade arv 63 50 50 45 45 45 Konkurentsivaldkonna direktiivi (EL) 2019/1 (ECN+) väljatöötamise raames viis Euroopa Komisjon läbi mahuka avaliku konsultatsiooni liikmesriikide konkurentsijärelevalve võimekuse osas9. Analüüsi tulemusena selgus, et Eestiga võrreldavates EL liikmesriikides on konkurentsijärelevalve jõudlus märgatavalt suurem. Nii näiteks töötab Läti konkurentsiametis 48 inimest, Leedus 65, Sloveenias 26 ja Slovakkias 57. Eesti Konkurentsiametis on konkurentsijärelevalves töötajate arv 20. Nimetatud riikide konkurentsiametid ei ole ühendasutused nagu Eesti Konkurentsiamet. Võrdlusandmed kajastavad üksnes konkurentsijärelevalve personali mahtu koos juhtkonna ning tugiüksustega. Kõige adekvaatsemaks võibki pidada võrdlust Balti riikidega, sest riikide elanike arv ja SKT suurused on omavahel võrreldavad. Erinevalt Eestist on Lätis ja Leedus konkurentsiametid ja majandusregulaatorid eraldi asutused. Läti Konkurentsiametis on 48 töötajat ning eelarve on 1 304 000 eurot10. Läti majandusregulaatoris on 122 töötajat ning eelarve on 5 408 000 eurot11. Läti ja Eesti konkurentsijärelevalve ning majandusregulaatori ülesanded on sarnased. Leedu konkurentsiameti funktsioonid on analoogsed Eesti ja Lätiga, seal on 65 töötajat ja eelarve 2 353 000 eurot12. Leedu majandusregulaatoris on 180 töötajat ja eelarve 6 725 000 eurot. Tabelis 5 on Läti ja Leedu puhul konkurentsiametite ja majandusregulaatorite andmed kokku liidetud. Kuna Eestis on tegemist ühendasutusega, siis on andmed toodud Konkurentsiameti kohta. Andmetest selgub, et Eestis on Konkurentsiamet võrreldes teiste Balti riikidega alarahastatud. Läti kulutab 0,22 eurot tuhande euro SKT kohta, Leedu 0,19 eurot tuhande euro SKT kohta ja Eesti vaid 0,07 eurot tuhande euro SKT kohta. Märkimisväärne erinevus on ka töötajate arvus. Kuna Eesti ja Läti SKT on samas suurusjärgus (vahe on vaid 8%), siis on 9 http://audiovisual.europarl.europa.eu/Assetdetail.aspx?id=93f39668-61c9-4607-ac5b-a5ed00d52947 10 https://www.kp.gov.lv/ 11 Andmed CEERi raportist. https://www.ceer.eu/documents/104400/-/-/3daa9416-edc7-c741-6042- 12 https://kt.gov.lt/lt/ 7 kahe riigi näitajaid väga hea võrrelda. Nimetatud võrdluse kohaselt kulutab Läti konkurentsijärelevalveks ja majandusregulatsiooniks kolm korda enam kui Eesti. Tabel 5 Balti riikide konkurentsiametite ja majandusregulaatorite võrdlus Riik Ametite Töötajate arv SKT milj. € Töötajaid Eelarve SKT eelarved SKT kohta kohta tuh € ×1000 (€/tuh €) Eesti 1 956 45 28 086 1,60 0,07 Läti 6 712 170 30 408 5,59 0,22 Leedu 9 078 245 48 797 5,02 0,19 Kavandatava mudeli, mida on kirjeldatud VTK punktis 9, rakendamisel kujuneks Konkurentsiameti täiendavaks rahastuseks 700 000 eurot. Majandusregulaatori tegevus finantseeritakse järelevalvetasudest 1 600 000 eurot, konkurentsijärelevalve finantseeritakse 1 100 000 euro ulatuses riigieelarvest ning riigieelarvest säästetakse 900 000 eurot. Kuna järelevalvetasu maksavad reguleeritavad ettevõtjad, siis kasutatakse seda vaid majandusregulatsiooni rahastamiseks. Ameti erinevate tegevuste rahastamine erinevatest allikatest on lihtsalt teostatav, kuna juba praegu toimub arvestus tegevuspõhise riigieelarve järgi, kus erinevatele tegevusvaldkondadele kujunevad kulud on täpselt eristatud. Rahastamismudeli rakendamisega paraneksid ka Eesti näitajad võrreldes teiste riikidega, näiteks kulud majandusregulatsioonile kujuneksid 0,057 eurot tuhande euro SKT kohta, mis oleks võrreldav väiksemate liikmesriikidega. Riigi panus konkurentsijärelevalvesse ja majandusregulatsioonile kujuneks 0,096 eurot tuhande euro SKT kohta, mis jääks siiski alla nii Leedule kui ka Lätile. 6. Kaasatud osapooled Enne VTK avalikustamist ei ole VTK punktis 21 nimetud valitsusväliseid organisatsioone kaasatud. VTK avalikustamisel kaasatakse erinevad ministeeriumid, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Vee-ettevõtjate Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Gaasiliit, Eesti Elektritööstuse Liit, raudteetaristu ettevõtjad, sadamaettevõtjad, AS Eesti Post, Tallinna Lennujaam AS; Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 1) mitte-midagi-tegemine: senise olukorra säilitamine ei ole jätkusuutlik, sest arvestades olemasolevaid ja lisanduvaid ülesandeid ei ole Konkurentsiameti tööprotsesside jätkuv tõhusamaks muutmine ning olemasolevate ametnike töökoormuse suurendamine enam võimalik. Konkurentsiameti koosseis on ebapiisav ning puuduvad rahalised vahendid, et 8 lähiaastatel hakata täitma uutest direktiividest ja otsekohalduvatest määrustest tulenevaid nõudeid ja kohustusi. 2) Senise regulatsiooni parem rakendamine ja uue regulatsiooni loomine: kehtiv regulatsioon, mille järgi kaetakse Konkurentsiameti kulud vaid riigieelarve üldistest vahenditest, ei ole enam jätkusuutlik ning tekkinud probleemi ei saa kehtiva regulatsiooni muutmisel eesmärgiga selle paremaks rakendamiseks lahendada. Seetõttu on vajalik ameti rahastamist puudutava uue regulatsiooni väljatöötamine, mille järgi osa Konkurentsiameti eelarvest laekuks Konkurentsiameti reguleeritavatelt ettevõtjatelt järelevalvetasuna, mida võetaks seaduses toodud arvestusmäärades. Eesmärgi saavutamiseks mitteregulatiivsed lahendused puuduvad. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Kuna olukorra lahendamiseks on vajalik Konkurentsiameti rahastamist puudutava uue regulatsiooni väljatöötamine, mille järgi osa Konkurentsiameti eelarvest laekuks Konkurentsiameti reguleeritavatelt ettevõtjatelt järelevalvetasuna, mida võetaks seaduses toodud arvestusmäärades, ei ole mitteregulatiivne lahendus sobiv. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Riiklike reguleerivate asutuste rahastamiseks kasutatakse EL-i liikmesriikides erinevaid mudeleid. Järgnevalt antakse ülevaade Läti ja Leedu energia sektori rahastamise mudelitest ja Eesti Finantsinspektsiooni mudelist. Seejärel pakutakse välja võimalik Konkurentsiameti rahastamise mudel järelevalvetasu maksmise kohustuse kehtestamise läbi koos mõju analüüsiga lõpptarbija hinnale. Majandusregulatsiooni rakendamine Euroopas (EL, UK, Norra, Šveits jt) sai alguse 90-ndate alguses seoses varem riigile kuulunud energeetika-, raudtee-, side- jt taristuettevõtete erastamisega. Varasemalt kuulusid nimetatud ettevõtted riigile ning viimane kehtestas monopoolsete teenuste hinnad. Koos erastamisega tekkis vajadus sõltumatute regulaatorite loomiseks, kes hindaksid erapooletult ettevõtete kulubaasi ning kehtestaksid hinna, mis oleks tasakaalus nii ettevõtete kui ka tarbijate huvidega. Tasakaal tähendab, et ettevõtetele on tagatud õigus omandi säilitamiseks, väärtuse põhjendatud kasvuks ning lubatud teenida mõistlikku kasumit. Tarbijate huvi on saada kvaliteetset teenust mõistliku hinnaga. Kuna nimetatud teenust ei olnud varem osutatud ja see oleks tähendanud automaatselt koormust riigieelarvele, siis valiti valdavalt lahendus, kus regulaatorite rahastamine toimub reguleeritavate ettevõtete poolt. Nimetatud mudel garanteerib regulaatoritele ülesannete täitmiseks piisava eelarve, mille kaudselt finantseerivad vastava teenuse tarbijad, sest ettevõtetel on omakorda võimalus lülitada tasu teenuste hindadesse. See omakorda tagab, et regulatsiooni maksavad kinni just vastava konkreetse teenuse tarbijad ning ei toimu ristsubsideerimist. Näiteks, kui vee teenuse hindu ei reguleerita, mis on levinud mitmes EL liikmesriigis, siis ei maksa nimetatud ettevõtted ka järelevalvetasu. Kui regulaatori rahastamine toimuks riigieelarvest, siis maksaksid teenuse kinni kõik maksumaksjad. 8.1. Läti – Avalike teenuste reguleerimise komisjon 9 Lätis võeti 2001. aastal vastu seadus13, millega loodi avalike teenuste reguleerimise komisjon (Sabiedrisko pakalpojumu regulēšanas komisija). See on riiklik regulaator elektri, maagaasi, kaugkütte, veeteenuse, elektroonilise side, posti ja jäätmemajanduse sektorites14. Komisjoni tegevusi rahastatakse reguleeritud ettevõtjate eelnenud aasta käibe alusel arvutatud järelevalvetasust. Kõigil reguleeritavatel ettevõtjatel on kohustus tasuda järelevalvetasu ning tasu makstakse komisjoni arveldusarvele riigikassas. Reguleeritavate ettevõtjate poolt tasutud järelevalvetasu võib kasutada vaid komisjoni tegevusteks. Järelevalvetasu ei mõjuta riigi üldist eelarvet. Seaduse kohaselt ei tohi järelevalvetasu määr olla rohkem kui 0,2% reguleeritavate ettevõtjate kalendriaasta käibest, kuid mitte vähem kui 200 eurot kalendriaastas. Hetkel kehtiv järelevalvetasu määr on kõigile reguleeritavatele sektoritele ühtlaselt 0,2% eelnenud kalendriaasta käibest, kuid mitte vähem kui 200 eurot kalendriaastas. Reguleeritava ettevõtja aastane järelevalvetasu summa jagatakse neljaks võrdseks osaks ning osamaksed tuleb tasuda hiljemalt 10. jaanuaril, 10. aprillil, 10. juulil ja 10. oktoobril. Komisjon ei saada reguleeritavatele ettevõtjatele arveid järelevalvetasu maksmiseks, vaid järelevalvetasu maksmise kohustusest teavitatakse ettevõtjaid informatiivse kirjaga 30 päeva jooksul peale reguleeritud tegevusalal tegutsemiseks registreerimist. Antud informatiivses kirjas on toodud järelevalvetasu maksmise kohustuse õiguslikud alused, järelevalvetasu protsent ja selle arvutuskäik, maksetähtaeg, koht, kuhu tuleb järelevalvetasu maksta ning mittemaksmise tagajärjed. Samuti on informatiivsele kirjale lisatud järelevalvetasu arvutamise ankeet. Iga kalendriaasta alguses, samuti enne järelevalvetasu maksetähtaega, saadab komisjon reguleeritavatele ettevõtjatele spetsiaalse infosüsteemi (IIAS) kaudu meeldetuletuse järelevalvetasu maksmiseks. Kõik reguleeritud ettevõtjad peavad esitama hiljemalt 15. augustiks järelevalvetasu kalkulatsiooni järgmise kalendriaasta kohta. Ettevõtjad arvutavad jooksval kalendriaastal järgmise kalendriaasta järelevalvetasu kalkulatsiooni eelmise kalendriaasta netokäibe alusel. See tähendab, et 15. augustil 2021. aastal esitavad kõik reguleeritud ettevõtjad komisjonile järelevalvetasu kalkulatsiooni 2022. aastaks, mille aluseks on 2020. aasta netokäive. Ettevõtjad peavad hoidma igal erineval reguleeritud tegevusalal raamatupidamise lahus teistest tegevustest ning järelevalvetasu maksmise kohustus puudutab vaid reguleeritud tegevusala käivet. Järelevalvetasu suuruse määramisel ei võeta arvesse ettevõtja käivet muudest tegevustest. Esimese tegevusaasta puhul peale registreerimist lähtutakse järelevalvetasu kalkuleerimisel reguleeritud tegevusala prognoositud käibest, kuid järelevalvetasu ei tohi olla vähem kui 200 eurot kalendriaastas. Järgnevatel aastatel lähtutakse ettevõtja tegelikust eelnenud aasta käibest reguleeritud tegevusalal. Komisjoni arveldusarvel riigikassas oleva järelevalvetasu ülejääk seisuga 31. detsember ei tohi ületada 25% komisjonile eelmisel majandusaastal tegelikult laekunud järelevalvetasust. Juhul, kui järelevalvetasu ülejääk seisuga 31. detsember ületab 25% eelmisel majandusaastal 13 Seadus on inglise keeles kättesaadav Läti Riigi Teatajale ("Latvijas Vēstnesis") kuuluval võrgulehel https://likumi.lv/ta/en/en/id/12483. 14 Komisjoni võrguleht https://www.sprk.gov.lv/en 10 tegelikult laekunud järelevalvetasust, vähendatakse proportsionaalselt järgneva aasta järelevalvetasu suurust kõigile ettevõtjatele, kes on tasu maksnud õigeaegselt. Järelevalvetasu maksmisega hilinemisel saadab komisjon ettevõtjale maksetähtajast viie tööpäeva möödumisel nii e-kirja kui spetsiaalse infosüsteemi (IIAS) kaudu meeldetuletuse. Vastavalt maksu- ja lõivuseadusele rakendatakse hilinenud maksetele viivist 0,05% põhikohustusest iga hilinenud päeva eest15. Makse laekumisel loetakse esmalt tasutuks üleskerkinud viivis ning seejärel võlgnevuse põhiosa. Kui ettevõtja järelevalvetasu võlgnevus kasvab kahe kvartali osamakse summani (vt eespool – reguleeritud ettevõtja aastane järelevalvetasu summa jagatakse neljaks võrdseks osaks), saadab komisjon ettevõtjale hoiatuse, et võlgnevus tuleb tasuda kahe nädala jooksul. Kui ettevõtjalt makset ei laeku, koostatakse otsus võlgnevuse tasumiseks ühe kuu jooksul. Kui ettevõtjalt ka seejärel makset ei laeku, edastatakse otsus koos võlanõudega täitemenetlusse. 8.2. Leedu – Riiklik energeetika reguleerimise nõukogu Leedu riiklik energeetika reguleerimise nõukogu (Valstybinė energetikos reguliavimo taryba) on riiklik regulaator elektri, taastuvenergia, maagaasi, kaugkütte, prügimajanduse, veeteenuse ja transpordi sektorites16. Alates 01.01.2012 elektrienergeetikaseaduse muudatuse jõustumisega kohustati määratud ettevõtjaid tasuma järelevalvetasu nõukogu tegevuskulude katmiseks17. Veeteenuse sektori reguleerimise kohustus lisandus täiendaval kujul alates 01.08.2015. Riikliku regulaatori poolt turuosalistelt kogutud järelevalvetasu kantakse riigi eelarvesse ning nõukogu rahastus tuleneb riigi eelarve eraldisest. Eelarve haldamisel peab nõukogu järgima kehtivat üldseadust eelarve struktuurist. Järelevalvetasuna kogutud vahendeid võib kasutada vaid riikliku regulaatori seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Järelevalvetasu määratakse ettevõtja reguleeritava tegevusala aasta käibe alusel vastavalt alltoodud määrale: 1) 2.19% aastasest käibest kaugkütte soojuse ülekande tegevusalal; 2) 0.5% aastasest käibest elektrienergia ülekande ja jaotuse tegevusalal, samuti üldhuvi- teenuseid osutavate isikute käibest (nt elektrienergia tootmine kõrge efektiivsusega elektrijaamades; elektrienergia tootmine kindlaksmääratud elektrijaamades, kus elektrienergia tootmine on vajalik varustuskindluse tagamiseks; elektrisüsteemi reservide olemasolu tagamine elektrijaamades, mille tegevus on vajalik riigi energiajulgeoleku tagamiseks); 3) 1.37% aastasest käibest maagaasi ülekande ja jaotuse tegevusalal; 4) 0.3% aastasest käibest veeteenuse osutamise ja reovee ärajuhtimise tegevusalal. Lisaks eeltoodule kontrollib nõukogu asjaomaste isikute palvel energiaseadmete tehnilist seisukorda ning väljastab energiaseadmete tehnilise seisukorra kohta sertifikaate. Samuti teostab nõukogu järelevalvet naftatoodete ja/või veeldatud naftagaasiga kauplemiseks tegevusluba omavate energiaettevõtete üle. Eeltoodud tegevuste osas arvutab järelevalvetasu nõukogu oma asjakohaste kulude põhjal. 15 Seadus on inglise keeles kättesaadav Läti Teatajale kuuluval võrgulehel https://likumi.lv/ta/en/en/id/33946. 16 Nõukogu võrguleht https://www.regula.lt/en/Pages/updates.aspx. 17 Seadus on leedu keeles kättesaadav nõukogu võrgulehel https://www.e- tar.lt/portal/lt/legalAct/TAR.F57794B7899F/asr 11 Järelevalvetasu maksmise kohustus on vaid eeltoodud tegevusaladel tegutsevatel ettevõtjatel. Eeltoodud protsendimäärad on sätestatud elektrienergeetika seaduses ning veevärgi- ja kanalisatsiooniseaduses18. Eeltoodud energiaettevõtjad on kohustatud tasuma ühe neljandiku järelevalvetasu kogusummast hiljemalt igale kvartalile järgneva kuu viimaseks päevaks. Järelevalvetasu maksmisega hilinemisel kohaldatakse viivisemäära 0.05% võlgnevusest iga hilinenud päeva eest. 8.3. Finantsinspektsioon Finantsinspektsiooni rahastamise alused ja kord on sätestatud finantsinspektsiooni seadusega (FIS). FIS § 4 lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioon autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus, mille juhtimisorganid tegutsevad ja esitavad aruandeid FIS-is sätestatud korras. Inspektsiooni rahastamist puudutav regulatsioon on sätestatud FIS-i 4. peatükis paragrahvides 35 –4512. FIS-i kohaselt kaetakse inspektsiooni kulud finantsjärelevalve subjektide tasutavast FIS-s sätestatud kohustuslikust maksest (järelevalvetasu), menetlustasust ja muudest allikatest. Järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast. Kapitaliosa summa võrdub ühe protsendiga: 1) krediidiasutuse korral õigusakti kohaselt nõutavast minimaalsest neto-omavahendite summast; 2) kindlustusandja korral tegevusloas märgitud kindlustustegevuse liigiga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast miinimumkapitalinõude alammäärast; 3) väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja korral õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest omakapitali summast; 4) investeerimisühingu, makseasutuse, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, e-raha asutuse, krediidiandja, fondivalitseja ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi korral tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest aktsia-, osa- või algkapitali summast; 5) pensionifondi fondivalitseja korral õigusakti kohaselt nõutavast algkapitali minimaalsest summast. Järelevalvetasu mahuosa puhul on FIS § 39 lõikes 2 erinevatele reguleeritavatele tegevusaladele sätestatud protsendimäära vahemikud ning konkreetne protsendimäär kehtestatakse kalendriaastaks vahemiku piires rahandusministri poolt peale inspektsiooni eelarve kinnitamist nõukogu poolt. Järelevalvetasu tasumiseks saadab Finantsinspektsioon isikut ära kuulamata vastavasisulise korralduse ning tasu kantakse Finantsinspektsiooni kontole. Järelevalvetasu tasutakse kahes osas, s.o ettemakse ja lõppmaksena, ning inspektsiooni eelarveaastal selle eelarveaasta eest tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu lõppmakse summa. Menetlustasu näol on tegemist taotluse esitaja või toimingu läbiviimist taotleva isiku poolt tasutava kohustusliku maksega FIS-s kehtestatud määras Finantsinspektsiooni poolt FIS-i alusel avalduse läbivaatamise või toimingu sooritamise eest (näiteks tegevusloa taotlemine, 18 Teisena nimetatud seadus on leedu keeles kättesaadav nõukogu võrgulehel https://www.e- tar.lt/portal/lt/legalAct/TAR.0AE0464E0EDE/asr 12 väärtpaberite prospekti ja selle lisa kinnitamise taotlemine jne). Menetlustasu tasutakse enne taotluse esitamist või toimingu sooritamist inspektsiooni kontole. Järelevalvetasu tähtaegsel maksmata jätmisel on inspektsioonil õigus anda järelevalvetasu maksmiseks kohustav ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Konkurentsiametile lisanduvate ülesannete täitmiseks vajaliku lisarahastuse tagamise kaks peamist alternatiivi on rahastuse suurendamine riigieelarvest või järelevalvetasu rakendamine. Alternatiiv A – suurendada Konkurentsiameti rahastamist riigieelarvest. Sellisel juhul tuleks suurendada riigieelarvest Konkurentsiameti rahastust 700 000 euro võrra ning läbi riigieelarve maksaksid kõik Eesti maksumaksjad kinni reguleeritavate teenuste tarbijatele osutatava kvaliteetsema teenuse. Riigieelarvele lisakoormuse suurendamise alternatiiviks on järelevalvetasu rakendamine, millel on omakorda erinevaid võimalusi (alternatiivid B, C, D ja E). Järelevalvetasu arvutamise aluseks on ettevõtete müügitulu reguleeritud tegevusalal. Järelevalvetasuna kogutav summa kataks Konkurentisametil regulatsioonidest tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud hinnanguliselt 1 600 000 eurot aastas. Alternatiiv B – järelevalvetasu kõigile Konkurentsiameti poolt reguleeritavates sektorites tegutsevatele ettevõtjatele (nii vabaturu ettevõtjad, kui taristuettevõtjad). Konkurentsiametile pandud regulaatori kohustuste täitmine rahastataks sellisel juhul kõigi vastavates sektorites tegutsevate ettevõtjate poolt. Väga suure ettevõtjate arvu tõttu kujuneks ühe ettevõtja tasukohustus väiksemaks kui teiste alternatiivide puhul. Selle alternatiivi oluliseks puuduseks on ettevõtete halduskoormuse ja Konkurentsiameti töökoormuse suurenemine. Vabaturu ettevõtted tegutsevad vabas konkurentsis ning peaksid lisaks konkureerimisele hakkama tegelema täiendava bürokraatiaga, mis tähendab järelevalvetasu arvutamiseks vajalike andmete esitamist. Lisaks sellele suureneks Konkurentsiameti töökoormus, sest tuleb tegeleda suurema hulga ettevõtetega, kellest paljudel ei ole otsest puutumust ameti tegevusega. Kuna vabal turul kaubeldava energia hinnad võivad olla väga muutlikud, siis on väga keeruline koostada sellele alternatiivile mõjuanalüüsi ehk hinnata järelevalvetasu määra, millega oleks võimalik tagada ametile vajalik rahastus. Kokkuvõttes on selle variandi puuduseks täiendava koormuse – nii rahalise kui ka halduskoormuse - panemine vabaturu konkurentsis tegutsevatele ettevõtetele, kes peavad niigi pingutama ja vaeva nägema, et tihedas konkurentsiolukorras ellu jääda. Alternatiiv C – võrdse määraga järelevalvetasu kõigile reguleeritavate sektorite taristuettevõtjatele. Järelevalvetasu maksaksid vaid monopoolses seisundis olevad ettevõtjad: elektri- ja gaasivõrgud, soojusettevõtjad ja vee-ettevõtjad, universaalse postiteenuse osutaja, raudtee-ettevõtjad, sadamad ning lennujaam. Ettevõtetele rakendatav määr oleks 0,17% Konkurentsiameti viimase otsuse lubatud müügitulust või ettevõtte reguleeritud tegevuse käibest. 13 Tabel 6 Võrdse määraga järelevalvetasu erinevates sektorites alternatiiv C kohta Lubatud I. Prognoositav rahastus Ettevõtete Võrguettevõtjad müügitulu Summa arv Protsent aastas (tuh €) (tuh €) Kaugküte 78 331 335 0,17% 563,3 Elekter 31 321 978 0,17% 547,4 Maagaas 24 55 700 0,17% 94,7 Vesi (ameti regulatsiooni all) 59 105 191 0,17% 178,8 Post 1 10 000 0,17% 17,0 Kokku ex-ante teenused 193 824 204 1401,1 Raudtee (infra) 2 41 363 0,17% 70,3 Lennujaam 1 17 497 0,17% 29,7 Sadamad 4 110 908 0,17% 188,5 Kokku ex-post teenused 7 169 767 288,6 KÕIK KOKKU 200 993 971 1 689,8 Järelevalvetasu arvutaks Konkurentsiamet ex-ante regulatsiooni otsuste alusel ning neile ettevõtjatele (193 tk) halduskoormust ei lisanduks. Ex-post regulatsiooni alla kuuluvad ettevõtjad (7 tk) peaksid hakkama esitama Konkurentsiametile andmeid järelevalvetasu arvutamiseks, mis tähendab nende ettevõtete halduskoormuse suurenemist. Selle alternatiivi oluliseks puuduseks on ex-post reguleeritavate ettevõtjate ebaproportsionaalselt suur maksukoormus, võrreldes nende regulatsioonile kulutatava ressursiga. See tähendab otsest ristsubsideerimist, kus ex-post reguleeritavad ettevõtted maksaksid kinni ex-ante reguleeritavate ettevõtete majandusregulatsiooni. See on otseses vastuolus regulatsiooni aluspõhimõttega, mille kohaselt iga teenuse hind peab katma selle teenuse osutamiseks tehtavad kulud. Alternatiiv D – erinevates sektorites erinevad järelevalvetasu määrad. Järelevalvetasu maksaksid vaid monopoolses seisundis olevad ettevõtjad: elektri- ja gaasivõrgud, soojusettevõtjad ja vee-ettevõtjad, universaalse postiteenuse osutaja, raudtee-ettevõtjad, sadamad ning lennujaam. Sektorites, mille ettevõtetel on võimalik tegutseda ka vaba turul ehk elektri- ja gaasivõrgu ettevõtetele, rakendatakse tasumäära 0,3% ning kaugkütte, vee ja posti ettevõtetele rakendatav tasumäär on 0,1% Konkurentsiameti viimase otsuse lubatud müügitulust. Ex-post reguleeritavate ettevõtete tasumääraks oleks 0,02% ettevõtte reguleeritud tegevuse käibest. Tabel 7 Erineva määraga järelevalvetasu erinevates sektorites alternatiiv D kohta Lubatud I. Prognoositav rahastus Ettevõtete Võrguettevõtjad müügitulu aastas Summa arv (tuh €) Protsent (tuh €) Kaugküte 78 331 335 0,1% 331,3 Elekter 31 321 978 0,3% 965,9 Maagaas 24 55 700 0,3% 167,1 Vesi (ameti regulatsiooni all) 59 105 191 0,1% 105,2 Post 1 10 000 0,1% 10,0 14 Kokku ex-ante teenused 193 824 204 1579,6 Raudtee (infra) 2 41 363 0,02% 8,3 Lennujaam 1 17 497 0,02% 3,5 Sadamad 4 110 908 0,02% 22,2 Kokku ex-post teenused 7 169 767 34,0 KÕIK KOKKU 200 993 971 1 613,5 Selle alternatiivi puhul vastab ex-post reguleeritavate ettevõtete poolt makstav järelevalvetasu hinnanguliselt vastavate sektorite regulatsioonile kulutatavale ressursile. Alternatiivi puuduseks on erinevate ex-ante reguleeritavate sektorite ettevõtjate ebavõrdne kohtlemine ehk elektri- ja gaasivõrgu ettevõtjate makstav järelevalvetasu on ebaproportsionaalselt suur võrreldes nende sektorite regulatsiooniks kasutatavate vahenditega. Alternatiiv E – erinevad tasumäärad ex-ante ja ex-post reguleeritavatel sektoritel. Järelevalvetasu oleks 0,2% ex-ante reguleeritud ettevõtja käibest ja 0,02% ex-post reguleeritud ettevõtja käibest. Seejuures maksaksid järelevalvetasu vaid monopoolses seisundis olevad ettevõtjad: elektri- ja gaasivõrgud, soojusettevõtjad ja vee-ettevõtjad, universaalse postiteenuse osutaja, raudtee-ettevõtjad, sadamad ning lennujaam. Tabel 8 Erineva määraga järelevalvetasu erinevates sektorites alternatiiv E kohta Sektorid Ettevõtete / Lubatud I. Prognoositav rahastus äriühingute müügitulu Protsent Summa arv aastas (tuh €) (tuh €) Kaugküte 78 331 335 0,2% 662,7 Elekter 31 321 978 0,2% 644,0 Maagaas 24 55 700 0,2% 111,4 Vesi (ameti regulatsiooni all) 59 105 191 0,2% 210,4 Post 1 10 000 0,2% 20,0 Kokku ex-ante teenused 193 824 204 1648,4 Raudtee (taristu) 2 41 363 0,02% 8,3 Lennujaam 1 17 497 0,02% 3,5 Sadamad 4 110 908 0,02% 22,2 Kokku ex-post teenused 7 169 767 34,0 KÕIK KOKKU 200 993 971 1682,0 Võttes arvesse tasu arvutamise ja kogumisega seonduvat halduskoormust ning asjaolu, et kogu sektori kaasamisel lasuks tasu maksmise kohustus ka konkurentsitingimustes tegutsevatele ettevõtjatele (näiteks elektrimüüjad), on kõige otstarbekam järelevalvetasu maksmise kohustus sätestada reguleeritavate sektorite monopoolsetele ettevõtjatele, kes on vastava sektori kesksed ning kellest sõltub kogu sektori toimimine. Nimetatud sektorites järelevalvetasu maksmise kohustuse sätestamine teeb tasu kogumise regulaatorile konkreetseks ja kuluefektiivseks. Samuti on vaid taristuettevõtjatele järelevalvetasu maksmise kohustuse seadmine otstarbekas, sest turukäibed on stabiilsemad ning vähem sõltuvuses turumuutustest. 15 Järelevalvetasu protsent müügitulust kujuneks vastavalt halduskoormusele. Kui enamuses sektorites on tegemist ennetava ehk ex-ante regulatsiooniga, kus hinnad tuleb kooskõlastada enne nende jõustumist, siis raudtee, lennujaamade ja sadamate puhul on tegemist tagantjärgi ehk ex-post regulatsiooniga, see tähendab, et toimub hindade järelkontroll. Tulenevalt halduskoormusest on ex-ante reguleeritavate sektorite (kaugküte, elekter, maagaas, postisektor ja vesi) järelevalvetasuks 0,2% müügitulust ning ex-post sektorite (raudtee, lennundus ja sadamad) puhul 0,02% müügitulust. Ettevõtjatele rakendatav järelevalvetasu lülitatakse tarbijatele osutatava teenuse hinda. Eelnevalt kirjeldatud alternatiividest A kuni E on kõige väiksema haldus- ja töökoormusega ning kõige õiglasema tulemusega erinevate sektorite ettevõtjatele ja tarbijatele alternatiiv E. Alternatiiviga E prognoositava järelevalvetasu summa 1 682 000 eurot usaldatavuseks hindab Konkurentsiamet ±3%. Majanduskeskkonnas aset leidvate sündmuste mõju on suurim sadamate ja lennunduse sektoris. Viimaste osakaal kogu järelevalvetasus on aga väike, mistõttu ka mõju tasule on väike. Võrguteenustest (ex-ante) on kõige muutlikum kaugkütte sektor, kus müüdava teenuse hind sõltub suurel määral kütuse hinnast. Samas lisab prognoosile stabiilsust teiste võrgustikusektorite müügitulu püsivus. Erinevaid järelevalvetasu maksmise kohustuse ja tasu kogumise viise analüüsides selgub, et kõige otstarbekam ja vähemkoormavam viis on täiendada Konkurentsiameti rahastamist puudutavat seadusandlust järgnevalt. Järelevalve tasu alused ja määr sätestatakse seaduses. Alternatiiv A – sätestada järelevalve tasu maksmise alused ja määr konkurentsiseaduses (KonkS) ning lisaks tuleks muuta ka täitemenetluse seadustikku ja riigieelarve seadust. Alternatiiv B – sätestada järelevalve tasu maksmise alused ja määr eraldi kaheksas eriseaduses (ELTS, MGS, KKütS, PostiS, RdtS, LennS, SadS ja ÜVVKS) ning lisaks tuleks muuta ka täitemenetluse seadustikku ja riigieelarve seadust. Kaheksas eriseaduses oleks järelevalvetasu ja ameti rahastamise reguleerimine keeruline ja bürokraatlik. Lisaks asjaolule, et sarnased alused tuleks korrata igas nimetatud eriseaduses koos vastavasisuliste põhjenduste dubleerimisega kaasnevas seletuskirjas, võib see ameti hinnangul olla takistuseks ka rahastamist puudutava seadusloome võimalikult kiire väljatöötamise ja jõustamise vajadust silmas pidades. Eriseaduste asemel rahastamise aluste KonkS-is sätestamine ei oleks vastuolus monopoolsete ettevõtjate regulatsiooni põhimõtetega, kellele lisaks KonkS-is sätestatud nõuetele rakenduvad ka konkreetsemad eriseadustes toodud konkurentsi toimimisele ja monopoolset seisundi kuritarvitamise takistamisele suunatud alused – seda mh nimetatud ettevõtjate teenuste hindade reguleerimist silmas pidades. Näiteks juhindudes EL aluslepingust, mille artikkel 102 räägib konkurentsiõiguse valguses just monopolide regulatsioonist ning ka seetõttu oleks sobiv majandusregulaatori tegevus reguleerida KonkS-i raames. 2001. aastal täiendati KonkS-i peatükiga 6 (riigiabi), mille eesmärgiks oli tagada riigiabi valdkonna täiuslikum regulatsioon ning tõhustada rakendussuutlikkust. KonkS-i järelevalvetasu maksmiste aluste ja määra sätestamine, millega saavutatakse reguleerimisele 16 kuuluvate monopoolsete sektorite tugevama järelevalve kohaldamine, tagamaks tarbijatele kvaliteetse teenuse põhjendatud hinnaga osutamine on kooskõlas eesmärgiga täiuslikuma regulatsiooni rakendussuutlikkuse tõhustamisele. Eelnevalt kirjeldatud alternatiividest A ja B on kõige väiksema haldus- ja seadusloome väljatöötamise töökoormusega ning selgem võimalus alternatiivist A lähtumine. Seega tuleks sätestada järelevalve tasu maksmise alused ja määr konkurentsiseaduses. Reguleeritavad ettevõtjad, kelle erinevate teenuste hindasid kooskõlastab Konkurentsiamet ennetavalt ehk ex-ante, maksavad järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- ja/või tegevuspiirkonna kohta eelnevalt välja antud haldusaktis toodud müügitulu alusel. Kui ettevõtja on teenuse osutamise lõpetanud või andnud selle üle teisele ettevõtjale, vabastatakse ettevõtja järelevalvetasu maksmise kohustusest ning tasu maksmise kohustus tekib teenust osutaval ettevõtjal. Ex-post sektorite (raudtee, lennundus ja sadamad) puhul maksavad ettevõtjad järelevalvetasu vastavalt nende poolt osutatavate teenuste (vt tabel) müügitulule. Järelevalvetasu suuruse arvutab Konkurentsiamet. Kaugkütte, elektri, soojuse ja veesektorit silmas pidades koostab amet järelevalvetasu maksmise teatised väljastatud haldusakte aluseks võttes. Kui hind on kooskõlastatud kaugkütteseadusest tulenevalt hinnavalemi alusel, siis arvutatakse järelevalvetasu aluseks olev müügitulu vastavalt valemile, võttes aluseks väljastatud haldusotsuse. Postisektori puhul võtab Konkurentsiamet järelevalvetasus suuruse väljaarvutamisel ja teatise esitamisel aluseks postiteenuse osutaja poolt kehtiva postiseaduse alusel kvartaalselt esitatava tulu ja kuluarvestuse deklaratsiooni. Üks kord kalendriaasta jooksul peavad Konkurentsiametile esitama deklaratsiooni reguleeritud tegevuse müügitulu kohta ka ex-post regulatsiooni alla kuuluvad ettevõtjad raudtee, lennunduse ja sadamate sektoris. Konkurentsiamet esitab üks kord kalendriaasta jooksul ettevõtjatele vastavasisulise järelevalvetasu maksmise korralduse. Ühekordselt makstud järelevalvetasu tasutakse Konkurentsiameti kontole Rahandusministeeriumis, mida haldab ja kontrollib Justiitsministeerium. Justiitsministri poolt kinnitatud Konkurentsiameti eelarvest suurema summa laekumisel kajastub üle laekunud summa kontol ettemaksena, mida kasutatakse Konkurentsiameti tegevuse finantseerimiseks juhul, kui järelevalvetasu laekub prognoositust vähem. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Põhiseaduse § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Kuigi Põhiseaduse § 14 on sõnastatud objektiivselt, tulenevad sellest sättest ka subjektiivsed õigused, sh üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele19. Olukord, kus olemasolevaid ja lisanduvaid ülesandeid ning ametnike arvu arvestades on Konkurentsiameti koosseis ebapiisav ning puuduvad rahalised 19 Riigikohtu 17.2.2003 otsus 3-4-1-1-03 (p 12) https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=206091874 17 vahendid, et lähiaastatel hakata täitma uutest direktiividest ja otsekohalduvatest määrustest tulenevaid nõudeid ja kohustusi, seab muuhulgas ohtu isiku õiguste tõhusa kaitse ning ootuse efektiivsele ja proportsionaalsele menetluse läbiviimisele. Seetõttu on uue regulatsiooni väljatöötamine vajalik. VTK ei oma otseselt puutumust Euroopa Liidu ja/või rahvusvahelisest õigusest tulenevate normide või raamidega. VTK koostamisel on aga arvestatud teiste Euroopa riikide praktikaga. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Mõju majandusele Kehtestatakse erinevad tasumäärad ex-ante ja ex-post reguleeritavatel sektoritel. Järelevalvetasu oleks 0,2% ex-ante reguleeritud ettevõtja käibest ja 0,02% ex-post reguleeritud ettevõtja käibest. Seejuures maksaksid järelevalvetasu vaid monopoolses seisundis olevad ettevõtjad: elektri- ja gaasivõrgud, soojusettevõtjad ja vee-ettevõtjad, universaalse postiteenuse osutaja, raudtee-ettevõtjad, sadamad ning lennujaam (VTK punktis 9 kirjeldatud alternatiiv E). Täiendava rahastuse tõttu majandusregulatsiooni tõhusaks toimimiseks ning EL-i õigusaktidest lisanduvate uute ülesannete täitmiseks Konkurentsiameti eelarve suurendamine tagab olemasolevate ja uute lisanduvate ülesannete täitmise. Seeläbi tagatakse tõhusamalt vaba konkurentsi toimimine ning hoitakse elutähtsate teenuste hinnad kontrolli all. Seega on kavandataval muudatusel majandusele positiivne mõju. Samuti on vaid taristuettevõtjatele järelevalvetasu maksmise kohustuse seadmine otstarbekas, sest turukäibed on stabiilsemad ning vähem sõltuvuses turumuutustest. Muudatused võimaldavad paremini täita rohelise energeetika paketist tulenevaid ülesandeid ning regulatsioon muutub tõhusamaks. Energiaturud toimivad paremini ja selle tagajärjel on tarbijatel võimalik saada soodsama hinnaga kvaliteetset teenust. Ka on monopoolsete ettevõtete hinnaregulatsiooni võimalik efektiivsemalt ja täpsemalt teostada. Sihtrühm: mõju tarbijatele Mõju tarbijatele on tagasihoidlik ning sõltub teenuse liigist. Järelevalvetasu lisandub protsendina otse teenuse hinnale, tõstes seda ex ante reguleeritavates sektorites 0,2 protsendi võrra. Näiteks vee hinna 1,500 €/m3 puhul kujuneb järelevalvetasu lisamisel teenuse hinnaks 1,503 €/m3. Analoogne on see ka teiste teenuste hindade puhul. Elektri ja gaasi hinnas on mõju tarbijale oluliselt väiksem, kuna hind koosneb lisaks võrguteenusele ka teistest komponentidest. Keskmise elektritarbija hinnas moodustab võrgutasu lõpphinnast 36,8%, seega oleks järelevalvetasu mõju lõpphinnale vaid 0,09% (vt Error! Reference source not found.) ehk näiteks keskmine lõpptarbijahind 83,94 €/MWh suureneks 84,02 euroni MWh kohta. Seejuures on arvestatud, et järelevalvetasu maksaksid nii põhivõrguettevõtja (süsteemihaldur Elering) kui ka jaotusvõrguettevõtja ning põhivõrgu tasu mõjutab omakorda jaotusvõrgu hinda. Gaasitarbijale on mõju sarnane mõjuga elektritarbijale, kuigi võrguteenuse tasu osakaal moodustab gaasi hinnast 28,4%, siis oluliselt suurem osakaal on aktsiisil. Mõju tarbija hinnale on 0,09% (vt Error! Reference source not found.) ehk keskmine lõpptarbijahind 24,70 €/MWh suureneks 24,73 euroni MWh kohta. Seejuures on arvestatud, et järelevalvetasu 18 maksaksid nii põhivõrk (süsteemihaldur Elering) kui ka jaotusvõrk ning põhivõrgu tasu mõjutab omakorda jaotusvõrgu hinda. Tabel 9 Järelevalvetasu mõju elektri tarbijale. Järelevalve tasuta Järelevalve tasuga €/MWh % €/MWh % Tootmine 39,79 47,4% 39,79 47,4% Müük 1,00 1,2% 1,00 1,2% Võrgutasu 30,85 36,8% 30,93 36,8% Aktsiis 1,00 1,2% 1,00 1,2% Taastuvenergia tasu 11,30 13,5% 11,30 13,4% Kokku 83,94 100,0% 84,02 100,0% Mõju 0,09% Tabelis 9 toodud elektri tootmise hind on perioodi aprill 2020 kuni märts 2021 keskmine börsihind, müük on keskmine müügimarginaal ning võrgutasu on kaalutud keskmine tarbija tasu. Tabel 10 Järelevalvetasu mõju gaasitarbijale Järelevalve tasuta Järelevalve tasuga €/MWh % €/MWh % Gaasi hind 11,70 47,3% 11,70 47,3% Müük 2,19 8,9% 2,19 8,9% Võrguteenuse tasu 7,01 28,4% 7,03 28,4% Aktsiis 3,81 15,4% 3,81 15,4% Kokku 24,70 100,0% 24,73 100,0% Mõju 0,09% Tabelis 10 toodud gaasi hind on GETBaltic gaasibörsi 2020. aasta keskmine hind (alates 2020. a on likviidne Balti turg), müük on keskmine müügimarginaal ning võrguteenuse tasu on kaalutud keskmine tasu tarbijale. Erinevate teenuste mõju elanikkonnale on otsene läbi makstavate teenuste hindade ning kaudne läbi kaupade ja teenuste, mis omakorda tarbivad reguleeritavate sektorite teenuseid. Näiteks tarbija tarbib otse elektrit, soojust, gaasi ja vett ning see mõju kajastub konkreetsetes hindades ning tema poolt makstavates tasudes. Samas on nimetatud teenuseid vaja ka näiteks toiduainete sektoris – alates tootmisest lõpetades müügiga, jaekaubanduses, teeninduses jne. Kaudne mõju on ka riigieelarvele, sest reguleeritavate ettevõtete teenuseid tarbivad tervishoiu- ning haridusasutused, kaitsevägi, politsei jne. Vaadeldes erinevaid sektoreid eelkõige elanikkonna vaatevinklist, on mõju alljärgnev. Elekter – teenust tarbib praktiliselt kogu elanikkond, samuti kõik asutused-ettevõtted. Autonoomsed elektritarbijad, kes ei ole võrguga ühendatud, sisuliselt puuduvad20. 20 Maailmapank näitab elektrivõrguga liitunute osakaaluks Eestis 100% elanikkonnast. https://data.worldbank.org/indicator/EG.ELC.ACCS.ZS 19 Vesi – Eurostati andmetel tarbib ühisveevärgi teenust 88% Eesti elanikkonnast21. Analoogselt elektriga on ühisveevärgiga liidetud valdav enamus asutusi ning ettevõtteid. Kaugküte – kogu soojustarbimisest 70% moodustab kaugküte22. Ülejäänud tarbijad kasutavad alternatiivseid kütteliike: gaasi, puitu, soojuspumpasid, elektriküte jm kütteliike. Maagaas - gaasitarbijate arv Eestis on 56 848, mis moodustab 4,3 protsenti elanikkonnast23. Erinevalt näiteks Lääne-Euroopast ei ole gaasiküte laialdaselt levinud kütteviis ning nagu eelnevalt mainitud, kasutab suur osa elanikkonnast kaugkütet. Lisaks hoonete kütmisele tarbivad gaasi kaugkütteettevõtted soojuse tootmiseks24. Ülejäänud sektorite (post, raudtee, sadamad, lennujaamad) mõju elanikkonna tarbimiskorvile on väga väikese mõjuga. Näiteks postiteenuse osakaal on jõudsalt taandumas elektrooniliste infokanalite ees. Raudtee, sadamate ja lennujaamade osas tuleb ka arvestada, et võimalik hinnamõju tarbijale sisuliselt puudub, nimetatud kolm ex-post reguleeritavat sektorit maksaksid järelevalvetasu kokku vaid 34 000 € aastas. On selge, et näiteks raudteetaristu järelevalve tasu 8 300 € aastas ei avaldaks mingit mõju rongipileti hinnale. Konkurentsiamet arvutas hinnangulise teenuste kallinemise mõju 3-liikmelisele leibkonnale, kes elab 3-toalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet. Sõltuvalt teenuste struktuurist suurenevad leibkonna kulud 14,2-33,3 senti kuus, mis moodustab nende senistest kuludest 0,17 – 0,26%. Üheliikmelise leibkonna kulud suurenevad 11,7-25,0 senti kuus. Eesti keskmisest pensionist moodustab potentsiaalne kulude kasv alla 0,05%. Sihtrühm: mõju reguleeritavate sektorite ettevõtjatele Muudatuste sihtrühmaks on reguleeritavates sektorites järelevalvetasu maksmise kohustuslased, st igas reguleeritavas sektoris tegutsevad taristuettevõtjad. Võttes arvesse tasu arvutamise ja kogumisega seonduvat halduskoormust ning asjaolu, et kogu sektori kaasamisel lasuks tasu maksmise kohustus ka konkurentsitingimustes tegutsevatele ettevõtjatele (näiteks elektrimüüjad), on kõige otstarbekam järelevalvetasu maksmise kohustus sätestada reguleeritavate sektorite monopoolsetele ettevõtjatele, kes on vastava sektori kesksed ning kellest sõltub kogu sektori toimimine. Samuti on vaid taristuettevõtjatele järelevalvetasu maksmise kohustuse seadmine otstarbekas, sest turukäibed on stabiilsemad ning vähem sõltuvuses turumuutustest. Reguleeritavate ettevõtete halduskoormus suureneb minimaalselt või mitte üldse. Ex-ante reguleeritavatel kaugkütte-, elektri-, gaasi- vee- ning postiettevõtetel ei suurene halduskoormus üldse, kuna Konkurentsiamet arvutab ise välja konkreetsed järelevalvetasude suurused ja ettevõtted ei pea selleks täiendavaid kulutusi tegema. Minimaalselt suureneb halduskoormus ex-post reguleeritavatel raudteetaristu ettevõtetel, sadamatel ning lennujaamal. Nimetatud ettevõtetel tuleb üks kord aastas esitada ülevaade reguleeritava tegevuse mahust. Järelevalvetasu maksvad ettevõtted saavad lülitada eelpoolnimetatud tasu otse hindadesse. Sealjuures arvestab Konkurentsiamet automaatselt tekkivat kulu ex-ante reguleeritavate ettevõtete hindades. Vabaturu ettevõtetele (näiteks elektri ja gaasi müüjad) mõju puudub. 21 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_06_20/default/table?lang=en, vt ka https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=WATER_TREAT 22 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/soojusmajandus 23 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_aruanne-2019-2020.pdf 24 Kaugküttes on maagaasi osakaal 21,2% https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/soojusmajandus 20 11.2. Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm: mõju Konkurentsiametile Muudatuse tulemusel laekuks edaspidi osa Konkurentsiameti eelarvest ameti reguleeritavatelt ettevõtjatelt järelevalvetasuna. Järelevalvetasusid võetaks seaduses toodud arvestusmäärades. Nimetatud sektorites järelevalvetasu maksmise kohustuse sätestamine teeb tasu kogumise regulaatorile konkreetseks ja kuluefektiivseks. Konkurentsiameti töökoormusele on mõju minimaalne. Järelevalvetasu arvestamine toimub olemasoleva Konkurentsiameti haldusaktide andmebaasi alusel ning järelevalvetasu maksekorralduste ja maksete laekumise süsteemi saab lihtsate lahendustega digitaliseerida. Muudatustega ei kaasne Konkurentsiametile täiendavaid kulusid. Ameti eelarve suureneb 700 000 euro võrra. Sihtrühm: mõju Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi halduskoormusele Kavandatud muudatuste järgi ühekordselt makstud järelevalvetasu tasutakse Konkurentsiameti kontole Rahandusministeeriumis, mida haldab ja kontrollib Justiitsministeerium. Muudatustega ei kaasne Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile kulusid. Riigieelarvest säästetakse 900 000 eurot. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Reguleeritavate sektorite ettevõtete halduskoormusele on mõju väga väike. Järelevalvetasu maksmise teatised esitab Konkurentsiamet väljastatud haldusaktide ja ettevõtjate poolt esitatavate deklaratsioonide alusel reguleeritud tegevuse müügitulu kohta. Tegemist on vähemkoormava lähenemisega, mis ei kahjusta ettevõtjate huvisid. Soovi korral võivad ettevõtjad teostada kontrollarvutusi makseteatise õigsuse kontrollimiseks. Kodanike halduskoormusele mõju puudub. 13. Muudatustega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Riigieelarvest säästetakse 900 000 eurot. Rahastamismudeli rakendamine toob Konkurentsiameti jaoks kaasa vajaduse koolitada töötajaid, kes tegelevad põhitegevust puudutavate tööülesannetele lisaks ka arveldamist puudutavate toimingutega. Muu otsene või kaudne mõju puudub. Muudatuste rakendamine ei mõjuta kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ja tulusid. 14. Edasine mõjude analüüs Eelnõu ettevalmistamise käigus analüüsitakse kavandatavate muudatuste mõjusid täiendavalt. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitud lahendus 15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused viiakse sisse seniste seaduste struktuuri 21 Ei Jah 15.3. Selgitus Kuna konkurentsiameti tegevust puudutav regulatsioon asub konkurentsiseaduses, on asutuse rahastamisega seonduv otstarbekas lahendada samas seaduses. Lisaks on vajalik teha muudatusi riigieelarve seadusse (nn. riigieelarve baasseadusse) ning täitemenetlusseadustikku (täitedokumentide loetelu). 16. Puudutatud ja muudetud õigusaktid Konkurentsiseadus Riigieelarve seadus Täitemenetluse seadustik 17. Eeldatav kontseptsiooni valmimise ja Kontseptsiooni koostamist ei kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna kavandata. koostatakse eelnõu kontseptsioon) 18. Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg Juuli 2021 19. Eeldatav avaliku konsultatsiooni toimumise aeg Juuli–august 2021 20. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01. jaanuar 2022 21. Kaasatavad valitsusasutused ja Ministeeriumid, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Vee- valitsusvälised organisatsioonid ettevõtjate Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Gaasiliit, Eesti Elektritööstuse Liit, raudteetaristu ettevõtjad, sadamaettevõtjad, AS Eesti Post, Tallinna Lennujaam AS; Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet VTK konsultatsioonil soovitakse vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kas VTK-ga kavandatavad muudatused täidavad oma eesmärki ? 2. Kas VTK-s ettenähtud järelevalvetasu maksmiseks ettenähtud ettevõtjate ring on piisav ? 3. Kas Teie hinnangul VTK-s ettenähtud järelevalvetasu suurus on põhjendatud ? 4. Kas on veel täiendavaid aluseid või statistikat, mis aitaks paremini kavandatavaid muudatusi mõista ? 5. Kas on veel täiendavaid põhimõtteid, mida VTK-s välja tuua ? 6. Kas või mida peate vajalikuks VTKS-s muuta ? 7. Kas ettenähtud muudatuste jõustumise tähtaeg 01.01.2022 on Teie hinnangul piisav ? 8. Muud tähelepanekud ja märkused. 22 22. Vastutavate ametnike nimed ja Viljar Peep [email protected] kontaktandmed (sh nii sisulise kui Maret Saanküll [email protected] juriidilise analüüsi teinud ametnikud) 23 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 16.06.2021 15:28 Adressaat: Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>; Eesti Vee-ettevõtjate Liit <[email protected]>; Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing <[email protected]>; Eesti Gaasiliit <[email protected]>; Eesti Elektritööstuse Liit <[email protected]>; Eesti Raudtee AS <[email protected]>; Edelaraudtee AS <[email protected]>; Tallinna Sadam AS <[email protected]>; Saarte Liinid AS <[email protected]>; Pärnu Sadam AS <[email protected]>; Sillamäe Sadam AS <[email protected]>; Aktsiaselts Eesti Post <[email protected]>; Tallinna Lennujaam AS <[email protected]>; TTJA <[email protected]> Teema: Konkurentsiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus Manused: 8-13970 16.06.2021 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu arvamuse avaldamiseks väljatöötamiskavatsus. Pealkiri: Konkurentsiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus Registreerimise kuupäev: 16.06.2021 Registreerimise number: 8-1/3970. Arvamusi ootame hiljemalt 2. juuliks 2021 e-posti aadressile [email protected] või DVK kaudu. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee